KÄSKKIRI
Tallinn 25.06.2024 nr 1-2/24/264
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–
2025 tegevuskava ja eelarve kinnitamine Ida-Virumaa
jäätmekäitluse piirkondliku arendamiseks
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõike 2 alusel:
1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2024–2025 poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ meetme nr 21.6.1.8 sekkumise
tegevuse „Jäätmekäitluse piirkondlik arendamine“ elluviimiseks (lisa 1).
2. Kinnitan toetuse andmise Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks
2024–2025 tervikeelarve (lisa 2).
3. Määran Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus täitma toetatavate tegevuste elluviija
ülesandeid.
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister
Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium
KINNITATUD
25.06.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/264
Lisa 1: Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning
2024-2025 tegevuskava ja eelarve kinnitamine Ida-
Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks
1. Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ alusel Ida-Viru maakonna
piirkondliku jäätmekäitlusalase vajaduse ja potentsiaali analüüsimiseks.
1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta eelarvestrateegia programmi
„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse
„Jäätmemajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks.
1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirja meetmes
„Ringmajanduse korraldamine“ number 21.6.1.8. Tegemist on 2. tegevussuuna: "Keskkond
ja sotsiaalne kaasatus": sekkumise "Kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud
keskkonnaprobleemide lahendamine ja jäätmekäitluse piirkondlik arendamine " tegevusega
“Jäätmekäitluse piirkondlik arendamine”.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava
seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate
tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi
Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-
ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.
2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku arenguvajaduse ja
potentsiaali väljaselgitamine ning arendamiseks vajalike analüüside teostamine.
2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes
kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud
horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud
riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete
hoidmisesse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik”
saavutamisse.
2.3. Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele kaasa aitamist tasakaalustatud
regionaalse arengu ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse
andmisel järgmiste näitajate kaudu: “Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-
i võrdluses,, „Ligipääsetavuse näitaja“, “Soolise võrdõiguslikkuse indeks” ja „Ringleva
materjali määr“.
3. Toetatavad tegevused ja näitajad
Sekkumise raames toetatakse järgmisi tegevusi:
3.1. Uuringu läbiviimine ja aruande koostamine, mis hõlmab endas vähemalt:
3.1.1. Ida-Viru maakonna jäätmekäitlusalase võimekuse, puudujääkide ja potentsiaali analüüsi,
mille käigus selgitatakse välja, milliste jäätmeliikide osas on maakonnas käitlusvõimekus
puudulik;
3.1.2. analüüsi jäätmeliikide kohta, mille käitlemine oleks majanduslikult jätkusuutlik;
3.1.3. analüüsi, milline jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskus (edaspidi ka keskus) või asutus
looks Ida-Virumaal enim uusi töökohti, oleks kohalikele ligipääsetav ning kooskõlas “ei
kahjusta oluliselt” põhimõttega;
3.1.4. analüüsi, milline keskus panustaks riikliku ringmajanduse edendamisse ja
kliimaneutraalsuse ning jäätmekäitlusele seatud sihtarvude saavutamisse luues ühtlasi
sünergiat erinevate jäätmeliikide ja -voogude ning piirkonnas tekkivate kõrvalsaaduste jms
vaatest;
3.1.5. analüüsi käesoleva käskkirja eesmärkidesse panustava ja maakonna jäätmekäitlusalaste
vajaduste ja võimekuse toetamiseks vajaliku keskuse rajamiseks sobiva asukoha valimiseks,
võttes arvesse ligipääsetavust, tööjõu kättesaadavust, kehtivaid üld- ja detailplaneeringuid ja
maakondlikke strateegiadokumente;
3.1.6. vähemalt kahe punktis 3.1.5. kirjeldatud erineva asukohavaliku analüüs, sealhulgas nende
asukohtade sobivus sotsiaalmajanduslikust ning keskkonna vaatest (koostatakse
keskkonnamõjude eelhinnang);
3.1.7. maakonnas tegutsevate ettevõtete valmisoleku analüüs punktis 3.1.6 nimetatud asukohtades
keskuse käitamiseks;
3.1.8. loodava keskuse käitamise võimaluste analüüs riigiabi aspektist;
3.1.9. keskuses uut tüüpi tehnoloogiate kasutusvõimaluste ja tasuvuse analüüsi.
3.2. Toetatakse tegevusi, mis ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852,
millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse
määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist
kahju.
3.3. Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1– 20)
artiklis 9 sätestatud investeeringuid.
3.4. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad:
Tabel 1. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad
Tegevuse nimetus Väljundnäitaja Selgitus
3.1. Ida-Virumaa piirkondliku läbiviidud uuringute arv: 1 tegevuse tulemusel valmib
jäätmekäitlusalase vajaduse ja uuringu aruanne, mille
potentsiaali uuring tulemusele tuginevad
projekti järgmise etapi
tegevused
4. Tulemused
4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuse tulemusel valmib uuringu aruanne, mis sisaldab endas
vähemalt järgmisi andmeid:
4.1.1. Ida-Virumaal tekkivate jäätmevoogude kogused jäätmeliikide kaupa;
4.1.2. Ida-Virumaal tegutsevate jäätmekäitlusettevõtete käitlusvõimekused ja senised praktikad
jäätmete käitlemisel;
4.1.3. võimalused Ida-Virumaal tekkivate jäätmete ringlussevõtuks, taaskasutamiseks ja
korduskasutuseks ettevalmistamiseks tekkekoha läheduses;
4.1.4. Eestis mittekäideldavate jäätmeliikide käitlusvõimekused võttes arvesse teiste Euroopa
Liidu liikmesriikide praktikaid ja Ida-Virumaa potentsiaali nende praktikate ülevõtmiseks;
4.1.5. jäätmekäitlusvõimekuse laiendamisega potentsiaalselt loodavate töökohtade arv ja profiil;
4.1.6. võrdlevad kirjeldused jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse majanduslikuks käitamiseks,
analüüsides vähemalt järgmisi võimalusi:
4.1.6.1. keskuse rajab riik ja keskust käitab riigi äriühing ministri korralduse alusel
4.1.6.2. keskuse rajab riik ja keskust käitab riigihanke võitnud eraettevõte lepingu alusel
4.1.6.3. keskus rajatakse avaliku ja erasektori partnerlusprojektina.
4.1.7. Ida-Virumaal tegutsevate või alustavate ettevõtete valmisolek uue ringmajanduskeskuse
rajamiseks või olemasoleva jäätmekäitlusettevõtte laiendamiseks;
5. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi ka rakendusasutus).
5.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
5.3. Tegevuste elluviija on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi elluviija).
6. Elluviija kohustused
6.1. Elluviija vastutab, et meetme tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi ning
vastavad toetuse andmise tingimustele.
6.2. Elluviija vastutab punktis 3.1. kirjeldatud uuringu lähteülesande koostamise eest.
6.3. Elluviija vastutab punktis 3.1. kirjeldatud uuringu teostaja leidmiseks riigihanke
korraldamise eest.
6.4. Elluviija järgib riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatut.
6.5. Elluviija täidab teavituskohustust vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a. määrusele
nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite
andmisest avalikkuse teavitamine.“
6.6. Elluviija tagab kõigis projektiga seonduvates avalikkusele suunatud tegevustes
ligipääsetavuse.
6.7. Elluviija säilitab tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sealhulgas abikõlblikkust
tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta
31. detsembrist arvates.
6.8. Elluviija esitab rakendusüksusele maksete prognoosi ja info projekti kavandatavate,
elluviidavate või lõpetatud riigihangete kohta igal aastal 1. juuliks ja 1. detsembriks.
6.9. Elluviija esitab rakendusüksusele viie tööpäeva jooksul juhtrühmas kokku lepitud aastase
tegevuskava ja eelarve.
6.10. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
7. Projekti juhtrühm
7.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma ja korraldab selle tööd.
7.2. Projekti juhtrühm koosneb Kliimaministeeriumi, elluviija, Keskkonnaameti,
Keskkonnaagentuuri ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esindajatest.
7.3. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
7.4. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust
ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaani, aastaeelarve, projekti
vahearuanded ja projekti lõpparuande.
7.5. Projekti juhtrühm kinnitab punktis 4.1. kirjeldatud uuringu aruande.
7.6. Projekti juhtrühm arvestab otsuste tegemisel kuluefektiivsust, abikõlblike kulude
võimalikkust, projekti eesmärke, tulemusi ja näitajaid.
7.7. Projekti juhtrühm lähtub tegevuste valikul ühendmääruse §7 lõikes 1 nimetatud
valikukriteeriumitest ja metoodikast.
7.8. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
7.9. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta.
7.10. Projekti juhtrühm kinnitab toetatavate tegevuste raames iga-aastase tegevuskava eelneva
aasta 15. detsembriks. 2024. aasta eelarve kinnitab juhtrühm 30 päeva jooksul käesoleva
käskkirja jõustumisest.
7.11. Projekti juhtrühm võib langetada valiku punktis 3.1.6. kirjeldatud võimalike jäätmekäitlus-
või ringmajanduskeskuse asukohtade vahel.
7.12. Projekti juhtrühm koostab punktis 3.1 kirjeldatud uuringu tulemustele tuginedes
tegevuskava sekkumise järgmiseks etapiks.
7.13. Juhul kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond.
8. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2024. a ja lõppeb 30. juunil 2025. .a.
9. Tegevuste eelarve
9.1. Toetust makstakse Õiglase Ülemineku Fondist ja tegevuse „Ida-Virumaa jäätmekäitluse
piirkondlik arendamine“ eraldatud 6 285 714,00 eurot, millest Õiglase Ülemineku Fondi
toetus on 4 875 199,80 eurot ning riiklik kaasfinantseering 1 410 514,20 eurot.
9.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 77,56% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku
kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 22,44% abikõlblikest kuludest.
9.3. Käesoleva käskkirja alusel toetatavate tegevuste elluviimiseks eraldatakse 250 000 eurot,
millest Õiglase Ülemineku Fondi toetus on 193 900,00 eurot ning riiklik kaasfinantseering
56 100,00 eurot.
10. Kulude abikõlblikkus
10.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15 ja 21 ning käesolevas käskkirjas
sätestatud tingimustele.
10.2. Abikõlblikud on kulud, mis on vajalikud punktis 4 nimetatud tulemuste saavutamiseks,
sealhulgas:
10.2.1. teavitamise, kaasamisürituste korraldamise ja avalikustamise kulud;
10.2.2. ühtse määra alusel projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruse §21
lõikes 4, seitsme protsendi ulatuses arvutades projekti otsesest abikõlblikust summast.
10.3. Abikõlblikud ei ole ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud.
11. Toetuse maksmise tingimused ja kord
11.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud
tingimusel ja korras.
11.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 punktis 1 nimetatud
tingimustel.
11.3. Kaudseid kulusid makstakse ühtse määra alusel ühendmääruse §28 lõikes 3 nimetatud
tingimustel seitsme protsendi ulatuses otsesest abikõlblikust summast.
11.4. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuste keskkonnas ja lisab maksetaotlusele
rakendusüksuse nõudmisel kuludokumentide ja nende tasumist tõendavate ja muude
asjakohaste dokumentide koopiad.
11.5. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi
viidud riigihangete registris ja hankelepingus abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta
on võrde 20 000 euroga või sellest suurem.
11.6. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot ja
muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
11.7. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide
nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud
tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale 15-päevase tähtaja nende
kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste
kõrvaldamiseks.
11.8. Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamise tingimustega seotud ja kohustuste
täitmist koos projekti lõpparuandega või päras projekti lõpparuande esitamist.
11.9. Lõppmakse tehakse ühe kalendrikuu jooksul pärast seda kui rakendusüksus on lõpparuande
kinnitanud.
11.10. Projekti kaudsete kuludega, mis on arvestatud ühtse määra alusel, seotud dokumente ei
esitata.
11.11. Toetuse ettemakse võib elluviija taotlusel teha vastavalt ühendmääruse §-le 30:
11.11.1. põhjendatud vajaduse korral kuni 40 protsendi ulatuses määratud maksmata
toetuse summast;
11.11.2. ettemakse kasutamise periood on üks aasta.
12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.
12.2. Elluviija korraldab rakendusüksuse töötaja lisamise riigihangete registrisse hanke juurde
vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb
rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta.
13. Aruandlus ja seire
13.1. Projekti elluviija esitab kuue kuu möödudes käskkirja kehtestamisest e-toetuste keskkonnas
rakendusüksusele projekti vahearuande tööde edenemise kohta.
13.2. Projekti elluviija esitab e-toetuste keskkonnas rakendusüksusele projekti lõpparuande ühe
kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
13.3. Projekti lõpparuanne sisaldab projekti kõigi tegevuste ülevaadet.
13.4. Projekti elluviija kirjeldab Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete
põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.
14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsiooni tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.
15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist
vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-le 31. Vaie vaadatakse läbi
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
KINNITATUD
25.06.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/264
Lisa 2: 2024-2025 tervikeelarve Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks
Kogumaksumus Abikõlblik summa Toetuse summa Õiglase Ülemineku Riiklik Riikliku
(EUR) (EUR) (EUR) Fondi toetuse määr kaasfinantseering kaasfinantseeringu
(%) (EUR) määr (%)
250 000,00 250 000,00 193 100,00 77,24 56 900, 00 22,76
Tegevuse nimetus Väljundnäitaja koos Abikõlblik kogusumma Õiglase Ülemineku Fondi Riiklik kaasfinantseering
sihttasemega: 01.06.2024- (EUR) toetus (EUR) (EUR)
30.06.2025
Ida-Virumaa piirkondlik Läbiviidud uuringute arv:
1 232 500,00 179 583,00 52 917,00
jäätmekäitluse uuring
Kaudsed kulud ühtse
17 500,00 13 517,00 3 983,00
määra alusel (7%)
Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024-2025
tegevuskava ja eelarve kinnitamine Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks
arendamiseks“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
Käskkiri on seotud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ tegevussuunaga nr 2 „keskkond ja
sotsiaalne kaasatus“ ning meetmega nr 21.6.1.8 „Ringmajanduse korraldamine“. Sekkumine
sisaldab mitut tegevust, mis on suunatud kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud
keskkonnaprobleemide lahendamisele ning jäätmekäitluse piirkondlikule arendamisele:
• nõukogude perioodil suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine;
• kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamine;
• jäätmekäitluse piirkondlik arendamine.
Käskkirjaga kehtestatakse toetuse andmise tingimused Ida-Virumaa jäätmekäitluse
piirkondlikuks arendamiseks.
Käskkirjaga toetatavad tegevused on esimene etapp Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku
arendamise projektist. Projekt on tinglikult jagatud kahte etappi.
Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF) on vastavalt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale
perioodiks 2021-2027 Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks eraldatud
kokku 6 285 714,00 eurot, millest 77,24% moodustab Õiglase Ülemineku Fondi toetus ning
22,76% riiklik kaasfinantseering.
Käesoleva käskkirja alusel antakse toetust projekti esimese etapi teostamiseks
kogumaksumusega 250 000,00 eurot, millest 193 900,00 eurot on Õiglase Ülemineku Fondi
toetuse ning 56 100,00 eurot riikliku kaasfinantseeringu summa.
Projekti esimeses etapis viiakse läbi uuring Ida-Viru maakonna jäätmekäitlusalaste vajaduste
ja võimekuse välja selgitamiseks. Ühtlasi analüüsitakse, millised võimalused on maakonnas
jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse asutamiseks või laiendamiseks eesmärgiga panustada
maakonna ettevõtluse mitmekesistamisesse. Selleks analüüsitakse maakonnas tekkivaid
jäätmevooge jäätmeliikide kaupa, uuritakse, milliste jäätmeliikide käitluseks on Eestis
ebapiisavad võimekused, mille tõstmisele aitaks kaasa uue jäätmekäitlus- või
ringmajandusettevõtte asutamine või olemasoleva laiendamine Ida-Virumaal.
Ringmajanduskeskus on käesoleva käskkirja kontekstis asutus, kus lisaks jäätmekäitlusele –
jäätmete vastuvõtt, sorteerimine, taaskasutus ja ringlussevõtt, pakutakse jäätmete
korduskasutuseks ette valmistamise ning kasutusotstarbe muutmise teenuseid.
Käskkirja alusel kehtestatakse toetuse andmise tingimused uuringu läbiviimiseks, mille
tulemusel selgub, milliseid jäätmekäitlusteenuseid Ida-Viru maakonnas vajatakse ning milliste
teenuste pakkumine oleks majanduslikult jätkusuutlikuim. Samuti pakutakse uuringu tulemusel
välja vähemalt kaks alternatiivset asukohta võimaliku jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse
rajamiseks koos nende asukohtade jaoks koostatud keskkonnamõjude hindamise
eelhinnanguga.
Projekti teise etapi jaoks koostatakse eraldi toetuse andmise tingimused, mille alusel toetatakse
esimese etapi tulemusel selgunud vajaduste ja võimaluste toetamiseks vajaliku jäätmekäitlus-
või ringmajandusekeskuse rajamist koos selle jaoks vajalike eeltegevustega. Teiseks etapiks
eraldatav toetussumma on 6 035 714,00 eurot. Täpsemad tingimused teise etapi toetuse jaoks
põhinevad projekti esimese etapi tulemustel.
Sekkumise tegevuste jaoks kehtestatakse eraldi toetuse andmise tingimused, kuna iga tegevus
viiakse ellu eraldiseisva projektina ehk terviklahendusena ja sobivaimat ajakava silmas pidades.
Selguse ja parema ajaplaneerimise huvides on otstarbekas tegevuste sisu, ulatus ja elluviimine
reguleerida eraldi toetuse andmise tingimustega.
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik
Kelli Seppel (e-post:
[email protected], tel +372 54740407),
finantsosakonna välisvahendite peaspetsialist Kairi Toiger (e-post:
[email protected], tel: +372 626 2931), õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-
post:
[email protected], tel: 626 2948
2. Käskkirja sisu
Käskkiri koosneb kolmest punktist. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise tingimused
ja kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse projekti tervikeelarve aastateks 2024– 2025 (lisa 2)
ja kolmanda punktiga volitatakse Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK)
projekti elluviijaks.
Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1).
Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse.
Toetust antakse rakenduskava poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ alusel Ida-Virumaa
jäätmekäitluse arendamiseks. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta eelarvestrateegia
programmi „Keskkonnakaitse ja kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse
„Jäätmemajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks. Toetus kajastatakse perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse
kinnitatud meetmete nimekirja meetmes „Ringmajanduse korraldamine“ number 21.6.1.8.
Tegemist on 2. tegevussuuna: "Keskkond ja sotsiaalne kaasatus": sekkumise "Kaevandamisega
ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja jäätmekäitluse
piirkondlik arendamine” tegevusega “jäätmekäitluse piirkondlik arendamine”. Toetatavate
tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud
läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad
valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)
§-le 7.
Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Toetuse andmise eesmärk
on Ida-Virumaa jäätmekäitluse piirkondliku võimekuse ja arenguvajaduse ning vajaduste ja
võimaluste toetamiseks sobivaima lahenduse väljaselgitamine. Ida-Virumaa vajab
põlevkivienergeetikast väljumisel strateegiat kohalikule tööstusele uue suuna leidmiseks ja
majanduse mitmekesistamiseks. Jäätmekäitlus, taaskasutus ja materjalide ringlussevõtt on
järjest tähtsamad arvestades nii riiklikke kui maakondlikke ambitsioone ja püüdu
kliimaneutraalsuse ja esmase tooraine kasutamise vähendamise poole. Ida-Virumaal on aastate
jooksul tekkinud ja kogunenud suures koguses põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seotud
jäätmeid, mille taaskasutamiseks ei ole seni häid lahendusi välja kujunenud. Põlevkivitööstuse
algusest on prügilatesse ja jäätmehoidlatesse ladestatud üle 400 miljoni tonni põlevkivi
kaevandamise ja kasutamisega seotud jäätmeid ning jäätmekäitluskohad hõlmavad Ida-
Virumaast üle 27 km2. Kuigi põlevkivi põletamisel tekkinud aherainele on leitud
taaskasutusvõimalusi kaevandamisalade korrastamisel ja täitematerjalina ehitussektoris ja
taristuehitusel, ei ole pärast 2015 aastat poolkoksi enam taaskasutatud. Samuti on puudulik
põlevkivituha taaskasutamise praktika. See tähendab, et Ida-Virumaa majanduse
mitmekesistamiseks suunatakse jäätmekäitlusvõimekuse kasvu ergutavaid toetuseid just sinna
piirkonda. Ka Ida-Viru maakonna arengustrateegias 2023-2035 kirjeldatakse maakonna
majandusvaldkonna eesmärkide saavutamise arengusuundade hulgas ringmajanduse
arendamise vajalikkust, mis parandaks elukeskkonda, mitmekesistaks maakonna tootevalikut
ning looks uusi ettevõtlusvõimalusi. Eeldused ringmajanduse arendamiseks on maakonnas
olemas suure hulga kaevandamis- ja põlevkivitöötlemisjääkide olemasolu tõttu. Samuti
nähakse arengustrateegias ette biolagunevatest jäätmetest biometaani tootmise võimaluste
analüüsimist ja arendamist ning ringmajandusprojektide toetamist. Õiglase ülemineku
territoriaalse kavaga1 nähakse ette, et keskne roll piirkonna majanduse restruktureerimisel peab
olema töötleval tööstusel. Ida-Virumaa on traditsiooniline tööstuspiirkond, kus inimestel on
tööstusettevõtetes töötamiseks vajalikud teadmised, kogemus ja harjumused. Samuti on uute
ettevõtete puhul tähtis toetada arengut, mis järgib üleilmseid tehnoloogilisi suundumusi ning
aitab Eestil saavutada oma strateegilisi kliimaeesmärke läbi taastuvenergiale ülemineku,
keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja ringmajandussektori arendamise. Laiemalt aitab
ringmajandussektori arendamine täita Eestil enda kohustusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivist 2008/98/EÜ tulenevate jäätmete ringlussevõtule seatud sihtarvude täitmise osas.
Erineva päritolu ja omadustega jäätmete käitlemiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.
Teatud jäätmevoogude puhul ei ole mahud Eestis olnud piisavad, et neid oleks majanduslikult
otstarbekas Eestis käidelda. Jäätmed, mille osas Eestis võimekus puudub, eksporditakse senise
praktika käigus lisaks EL liikmesriikidele ka Venemaale, Türki, Ukrainasse, Indiasse ja mujale.
Peamisteks eksporditavateks jäätmeteks olid aastatel 2020-2022 ehitus- ja lammutusjäätmed,
pakendijäätmed ja metallitööstuse jäätmed.2 Kliimaneutraalsuse poole püüeldes tuleb ühe
tegevusena vähendada ka jäätmete transporti ja suurendada teisese toorme kasutusse võtmist ja
hankimist võimalikult kohalikul tasandil. Projekti eesmärk on selgitada välja eeldused Ida-Viru
maakonna üldise jäätmekäitlusvõimekuse suurendamiseks ja võimalused piirkonna
atraktiivseks sihtkohaks muutmiseks, kus toimub teiseste ressursside väärindamine ja
ringlussevõtt. Uuringule järgnev investeering (projekti teine etapp) aitab soodustada jäätmete
taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks uute tehnoloogiate rakendamist, vähendades seega
ladestatavate ja eksporditavate jäätmete hulka, tõstes Ida-Viru maakonna positsiooni
ringmajanduse valdkonnas ning luues nii esmaseid töökohti jäätmekäitlusega otse seotud kui
ka valdkonnast mõjutatud asutustes. Uuel või laiendataval jäätmekäitlus- või-
ringmajanduskeskusel on potentsiaali asuda käitlema ka selliseid jäätmeid, mille käitlemise
võimekust Eestis seni ei ole, kuid mille puhul on alust eeldada, et nende ladestamine ja
taaskasutamine jäätmekütusena peab väga palju vähenema. Sellisteks jäätmeteks võivad
muuhulgas olla biolagunevad jäätmed, pakendijäätmed, tekstiilijäätmed, kasutatud
kalapüügivahenditest tekkinud jäätmed, erinevad plastijäätmed ja ehitus- ja lammutusjäätmed.
Täpsed jäätmevood ja käitlusvõimalused peavad selguma läbiviidava uuringu tulemusel.
Projekti 1. etapis viiakse läbi uuring Ida-Viru maakonna senise jäätmekäitluse võimekuse
analüüsimiseks, selgitatakse välja, millist liiki jäätmete puhul esineb puudujääke
käitlusvõimekuses ning milliste jäätmeliikide käitlemine on maakonnas suurima majandusliku
kasu potentsiaaliga. Uuringu käigus selgitatakse välja vähemalt kaks alternatiivset võimalikku
asukohta maakonna vajaduste ja võimaluste täitmiseks vajaliku keskuse rajamiseks.
1
Kättesaadav: EE_TJTP_2022-09-19_FINAL_VV-kinnitatud.pdf (idavirufond.ee)
2
Workbook: Avalikud_päringud_2020-2022 (envir.ee)
Asukohtadele koostatakse keskkonnamõjude hindamise eelhinnang. Eelhinnang peab vastama
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisüsteemi seadusele. Ühtlasi uuritakse ka
jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse loomisega kaasnevat üldist sotsiaalset mõju,
sealhulgas mõju erinevatele sotsiaalsetele rühmadele nagu naised, mehed, vanemaealised,
erivajadustega inimesed ning mõju piirkonna tööhõivele ja ümberõppe vajadustele. Uuringu
eesmärgiks on välja selgitada maakonna jäätmekäitlusalased vajadused ja potentsiaal ja luua
eeldused sellise potentsiaali saavutamiseks.
Seni koostatud arengudokumendid kajastavad peamiselt valdade vajadusi biojäätmete
käitlemise, liigiti kogumise taristu ja kohalike jäätmejaamade järele. Jäätmete liigiti kogumise
taristu arendamisega tegeleb üle-eestiline jäätmereform ning kohalike jäätmejaamade
arendamine ei täida sekkumise eesmärki, milleks on täiendavate töökohtade loomine ja
ringlussevõetava materjali koguse suurenemine. Kindlustamaks Ida-Viru maakonna ja selle
elanike huvide eest seismine, kaasatakse projekti juhtrühma ka Ida-Virumaa Omavalitsuste
Liidu esindaja, kes saab kaasa rääkida nii uuringu lähteülesande koostamises kui projekti teise
etapi tegevuste planeerimises.
Uuringu käigus analüüsitakse ka ennustatavaid tuleviku jäätmevooge, mille käitlemine võiks
elavdada kohalikku majandust ja panustada ringlusse võetava materjali mahu kasvu. Uut tüüpi
tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamiseks selgitatakse välja vastavad võimalused, antakse
soovitused ja koostatakse ka hinnanguline tasuvusanalüüs.
Analüüsi koostaja peab välja selgitama maakonnas tegutsevate ettevõtete valmisoleku keskuse
käitamiseks. Kui keskus antakse ettevõtjale käitamiseks, siis tehakse seda avatud
pakkumismenetluse kaudu, kuid uuringu skoopi pole põhjust laiendada, kuna eeldatavalt on
vastaval turul juba tegutsevate ettevõtjate huvide kaardistamine piisavalt informatiivne. Samuti
koostatakse õiguslik analüüs loodava keskuse ettevõtjate poolt käitamise võimaluste välja
selgitamiseks lähtudes riigiabi andmise piirangutest.
Projekti 2. etapis koostatakse toetuse andmise tingimused, mille alusel toetatakse uuringu
tulemusel selginud vajaduste ja võimaluste toetamiseks vajaliku jäätmekäitlus- või
ringmajanduskeskuse rajamist koos vajalike eeltegevustega. Projekti teise etappi elluviimiseks
kasutatakse samuti Õiglase Ülemineku Fondi rahastust, mida on pärast uuringu läbiviimist
kasutada 6 035 714 eurot, millest 4 681 299,20 eurot moodustab Õiglase Ülemineku Fondi
toetus ning 1 354 414,20 eurot riiklik kaasfinantseering. Projekti teises etapis kavandatakse ja
rajatakse jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskus, parandamaks Ida-Virumaa
jäätmekäitlusvõimekust, loomaks maakonda täiendavaid töökohti ning tõstmaks
ringlussevõetava materjali määra. Jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse rajamiseks toetuse
andmise tingimuste koostamisel lähtutakse jäätmedirektiivi nõuetest ja riigiabi reeglitest ning
arvestatakse, et „saastaja maksab“ põhimõtte kohaselt võib probleemtoodete käitlemisega
seotud kulude katmine olla võimalik vaid väga rangelt piiratud määral.
Jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse arendamiseks vajalike tegevustega toetatakse
töökohtade säilimist ja loomist, piirkonna arendamist jäätmekäitluse valdkonnas ja suuremat
sidusust teiste kohalike tööstusettevõtetega. Luuakse täiendav võimekus võtta vastu
piirkondlikult olulisi jäätmevoogusid ja lahendada vajadusel täiendavalt piirkondlikke
jäätmetega seotud väljakutseid. Keskus saab toetada piirkonna tööstuse tegevust ja võimaldab
luua ka sünergiat majanduse tugevdamiseks piirkonnas.
Ida-Virumaal on võrreldes ülejäänud Eesti maakondadega kõige madalam tööhõive määr -
2023. aastal 55,4%, võrdluseks Eesti keskmine tööhõive oli 2023. aastal 69,2%.
Ringmajanduskeskuse arendamiseks vajalike tegevustega tagatakse töökohtade säilimine ja
luuakse uusi töökohti. Läbiviidavas uuringus analüüsitakse muuhulgas kavandatavate tegevuste
sotsiaalset mõju, sh mõju naiste ja meeste ning vähemusrühmade tööhõivele ja sissetulekutele
ning ümberõppe vajadusi.
Toetavad tegevused on kooskõlas Õiglase ülemineku territoriaalse kavas välja toodud
arenguvajadusega, mille kohaselt tuleb suurendada piirkonna ringmajandusalast suutlikkust.
Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse
(EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 punkti 2 alapunktis j
kirjeldatud abikõlbliku tegevuse liigiga: investeeringud ringmajanduse edendamisse,
sealhulgas jäätmetekke vältimise, jäätmete vähendamise, ressursitõhususe, korduskasutamise,
parandamise ja ringlussevõtu kaudu.
Sekkumise kood:
070 Kaubandus- ja tööstusjäätmete käitlus: Kliima 0% Keskkond
jäätmejäägid ja ohtlikud jäätmed 100%
Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 sihti: „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja
vastutustundlik.” 3 Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 mõõdikutesse „Väljaspool Harjumaad
loodud SKP elaniku kohta EL-i võrdluses,” ,“ „Ligipääsetavuse näitaja,“ “Soolise
võrdõiguslikkuse indeks” ja „Ringleva materjali määr“.
Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi Põhiõiguste harta nõuetega.
Toetuse eraldamine vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte nõuetele. „Ei kahjusta oluliselt“
on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852,
millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust
(EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi
artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei
kahjusta oluliselt) analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meede on kooskõlas „ei
kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Käesoleva käskkirja alusel antava toetuse DNSH analüüs on
toodud tabelis 1.
Tabel 1 "Ei kahjusta oluliselt" põhimõttele vastavuse analüüs
Kas meede võib potentsiaalselt Jah Ei Põhjendus
oluliselt kahjustada järgnevaid
keskkonnaeesmärke?
Kliimamuutuste leevendamine X Negatiivne mõju puudub. Projekti
tulemusel valmib uuring, mis on
aluseks jäätmekäitluse
piirkondlikuks arendamiseks ja
jäätmete ladestamise vähendamiseks
ja materjali ringlussevõtu
suurendamiseks. Ringlussevõtul on
tõendatud positiivne mõju
kasvuhoonegaaside heite
vähendamisele ja materjalide
asendamine ringlussevõtu kaudu
vähendab ka toormaterjalide
kasutuselevõttu.
3
Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus
Kliimamuutustega kohanemine X Negatiivne mõju puudub. Projekti
tulemusel valmib uuring, mis on
aluseks jäätmekäitluse
piirkondlikuks arendamiseks ja
jäätmete ladestamise vähendamiseks
ja materjali ringlussevõtu
suurendamiseks.
Vee- ja mereressursside säästev X Negatiivne mõju puudub. Tegevus ei
kasutamine ja kaitse ole seotud mere- ja veeressursside
kasutamisega
Ringmajandus, sh jäätmetekke X Projekt aitab kaasa jäätmete
vältimine ja kaitse ringmajandusalase suutlikkuse
parandamisele, mistõttu on projektil
positiivne mõju antud
keskkonnaeesmärgi täitmisele.
Reostuse vältimine ja kontroll X Projekt aitab kaasa jäätmete
(õhk, vesi ja maapind) ringmajandusalase suutlikkuse
parandamisele (millega kaasneb
reostuse parem vältimine), seega on
projektil positiivne mõju antud
keskkonnaeesmärgi täitmisele.
Bioloogilise mitmekesisuse ja X Negatiivne mõju puudub. Uuringu
ökosüsteemide kaitse ning läbiviimine ei avalda negatiivset
taastamine mõju bioloogilisele mitmekesisusele
ja ökosüsteemide kaitsele.
Jäätmekäitluskoha asukoha valikul
tuleb arvesse võtta, et eelistatud on
tööstusmaa-ala mitte roheala.
Käskkirja lisa 1 punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused, mis on vajalikud toetuse andmise
eesmärkide saavutamiseks.
Toetatavateks tegevusteks on uuringu ettevalmistus, läbiviimine, aruande koostamine,
avaldamine ja sellega seotud teavitustegevused, misjuures peab kogu avalikkusele suunatud
teavitustegevus olema ligipääsetav nii füüsiliselt kui digitaalselt. Samuti on toetatavateks
tegevusteks uuringu tulemustel selgunud jäätmekäitlusalase vajaduse ja potentsiaali täitmiseks
sobiva jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskuse jaoks võimalike asukohtade analüüsimine,
vähemalt kahe parima asukoha suhtes KMH eelhinnangu koostamine ning keskuse
käitamisvõimaluste hindamine.
Punkti 3.1. kohase tegevuse elluviimiseks korraldab KIK riigihanke uuringu tellimiseks. Uuring
peab koondama andmed Ida-Virumaa senistest jäätmekäitluspraktikatest: milliseid jäätmeid
millistes kogustes maakonnas ladestatakse, taaskasutatakse, ringlusse võetakse,
korduskasutamiseks ette valmistatakse ja edasiseks käitlemiseks maakonnast välja saadetakse.
Uuringu käigus peab selguma, milliste jäätmevoogude kohapealse käitlemise järgi tunnevad
vajadust kohalikud omavalitsused ja elanikud. Uuringu käigus peab selguma, kas ja millised on
jäätmevood, mille käitlemine saab tulevikus olema majanduslikult jätkusuutlik ning mille
korduskasutamiseks ettevalmistamise, taaskasutamise või ringlussevõtuga võiks tegeleda
rajatav või laiendatav jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskus. Uuring peab hõlmama ka mujal
Eestis tekkivaid jäätmevoogusid, mille käitlemine Ida-Virumaal panustaks maakonna
majandusse. Uuringu läbiviimisel saab seniste jäätmevoogude ja jäätmekäitluspraktikate
analüüsimiseks kasutada, kuid ei peaks piirduma vaid Keskkonnaagentuuri avaldatud
andmetega. Samuti tuleb analüüsida järgmistel aastatel tekkima hakkavaid jäätmevooge ning
nende käitlusvõimekust. Uuringu tulemusel peab selguma vähemalt kaks parimat võimalikku
asukohta keskuse rajamiseks, mis oleks keskusesse tööle asuvatele inimestele ligipääsetav ning
kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Parima asukoha valimisel võetakse arvesse
kohalikke üld- ja detailplaneeringuid, kinnistute omandivorme ja jäätmekäitlustegevuse
alustamise või laiendamise jaoks vajalike mõjuhindamiste läbiviimiseks vajalikke ressursse.
Samuti peab uuringus kajastatud olema jäätmekäitluses loodavate töökohtade arv ja profiil ning
milliste oskustega inimesi nendele töökohtadele vajatakse.
Käskkirja alusel läbiviidav uuring peab analüüsima ka rajatava jäätmekäitlus- või
ringmajanduskeskuse majandamis- ja käitamisvõimalusi. Ringlussevõtu võimekuse
suurendamine vajab märkimisväärseid investeeringuid, mida erasektor ei ole teatud
olukordades valmis tegema. Reaalsele investeeringule eelnevad tegevused võivad osutuda
eraettevõtete (eriti VKE-de) jaoks liialt aja- ja ressursimahukaks, mistõttu jäävad teostamata
ringlussevõtu võimekust suurendavad investeeringud. Selleks, et investeeringut võimestada on
otstarbekas analüüsida erinevate rahastusskeemide rakendamist jäätmete ringlusevõtu
võimekuse loomisel, mis on vajalik riiklike sihtarvude saavutamiseks, muuhulgas ka
kontsessioonilepingu (PPP) sõlmimise võimalusi.
Täpsed tingimused uuringule esitab KIK riigihanke dokumentides.
Elluviija peab tagama, et toetatava tegevuse elluviimisel järgitakse keskkonnaalaseid õigusakte,
eelkõige jäätmeseadust, veeseadust, tööstusheite seadust, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadust.
Oluline on toetada projekti elluviimisega seotud teavitustegevusi (nt artiklid, videod, projekti
kajastatav info KIKi veebilehel, üritused või muu vajaliku teabematerjali koostamine), mis
mõjutab uuringu tulemuste asjakohasust ja on eelduseks uuringu tulemustel selgunud vajaduste
kiiremaks täitmiseks.
Kogu projektiga seotud teavitustegevustes tuleb järgida soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise põhimõtteid, sealhulgas vältida soostereotüüpseid ja diskrimineerivaid kuvandeid.
Kogu teavitustegevus, nii füüsiline kui ka virtuaalne, peab olema ligipääsetav kõigile inimestele
olenemata erivajadusest, sh nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja
intellektipuue) inimestele. Järgitakse digiligipääsetavuse nõudeid4 ja keskkonnahoidlike
sündmuste korraldamise juhendit.5
Riigiabi
Tegevusteks (uuringu hankimiseks) antav abi (eelarvelised vahendid) ei ole riigiabi elluviijale
EL aluslepingu artikli 107 mõistes. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise
lepingu (ELTL) artikkel 107 lõige 1 ei anna, kuid otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga,
lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:
• abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
• abimeetmel on valikuline iseloom st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile
või mingite kindlate kaupade tootmiseks;
• abimeede annab eelise abi saajale;
• abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu
riikide vahel.
4
Digiligipääsetavuse nõuded | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee)
5
Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium
Kui abi vastab kõigile neljale kriteeriumile, on tegemist riigiabiga
Toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi KIKi kui projekti elluviija jaoks. KIK ei ole
ettevõtja ega tegele majandustegevusega, st ei osale turul kaupade ja/või teenuste pakkujana.
Seega ei saa KIKi tegevus moonutada konkurentsi ega kaubandust ELi riikide vahel. KIK on
projekti raames riigihangete seaduse mõistes hankija ning koostab uuringu läbiviimiseks
lähteülesande ning viib läbi hankemenetluse riigihangete registris.
Uuringu teostaja ei saa samuti riigiabi, kuna valitakse parim pakkuja ehk teenust ostetakse
turuhinnaga (riigihankega).
Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav
tulemus, mis panustab meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Näitajate täitmise seiret
korraldatakse vastavalt perioodi 2021-2027 seire juhendile ja näitajate metoodikale (näitajate
passid). Toetatava tegevuse väljundnäitajaks on üks valminud uuring. Käskkirja koostamise
käigus on Rahandusministeeriumile tehtud ettepanek täiendada meetmete nimekirja vastava
näitajaga. Uuring loob eeldused järgmisteks investeeringuteks ringmajandusalase võimekuse
tõstmiseks. Uuringu aruanne loob nii ettevõtjate kui riigi jaoks selguse ja investeerimiskindluse
ning võimaldab pärast uuringu aruande avaldamist alustada Ida-Viru maakonna
jäätmekäitlusalaste vajaduste ja võimaluste toetamiseks vajaliku jäätmekäitlus- või
ringmajanduskeskuse rajamist.
Õiglase Ülemineku Fondist on Ida-Viru maakonna jäätmemajanduse korraldamiseks eraldatud
kokku 6 285 714,00 eurot, millest pärast uuringu läbiviimist ja asukohavalikut on võimalik
6 135 714,00 eurot eraldada toetuseks uuringu tulemustel selgunud vajaduse toetamiseks.
Jäätmekäitluse arendamisega peavad toetuse saajad otseselt panustama sekkumise tulemus- ja
väljundnäitajate saavutamisesse. Nimetatud tulemusnäitajaks on „toetatavates üksustes loodud
töökohad“ ja väljundnäitajaks „täiendav jäätmete ringlussevõtu võimsus.“ Projekti teises etapis
rajatava keskusega tuleb luua täiendavat ringlussevõtu võimekust võtmaks 2029. aastaks igal
aastal ringlusse täiendavad 10 000 tonni jäätmeid võrreldes baasaastaga, milleks on 2024. aasta.
Jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskusega luuakse Ida-Viru maakonda 10 täistööajaga
töökohta.
Käskkirja lisa 1 punktiga 5 nimetatakse rakendusasutus, kelleks on Kliimaministeerium ja
rakendusüksus, kelleks on Riigi Tugiteenuste Keskus, samuti tegevuste elluviija, kelleks on
Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Käskkirja lisa 1 punktis 6 tuuakse välja elluviija olulisemad kohustused. Elluviijale
kohalduvad ühendmääruses toetuse saajale kehtestatud kohustused. Tegevuste elluviijaks on
käskkirja alusel Keskkonnainvesteeringute Keskus. Elluviija on riigihangete seaduse alusel
hankija ja tema ülesandeks on riigihanke korraldamine.
Toetatav tegevus hõlmab käskkirja punktis 3.1 kirjeldatud uuringu lähteülesande koostamist ja
uuringu läbiviija leidmiseks riigihanke korraldamist.
Elluviija peab esitama rakendusüksusele info planeeritud ja läbiviidud riigihangete kohta ning
maksete infot. Toetatavate tegevuste elluviimisel tuleb järgida kehtivaid nõudeid erivajadusega
inimestele ligipääsetavuse tagamisel andmete kättesaadavusele. Elluviija peab silmas pidama,
et toetusest ei rahastata investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise,
transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega (eelnõu pt 3.3).
Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid. Juhtrühm
otsustab konsensuslikult, millised tegevused ja kui suures mahus tehakse, arvestades
valikukriteeriume ja abikõlblike kulude võimalikkust. Ühtlasi jälgitakse kogu projekti vältel, et
tegevused oleksid kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte ja riigiabi reeglitega. Kui
juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeerium. Käskkirjaga kehtestatud
eelarve piires võib juhtrühm eelarve jagunemist projektis seatud eesmärgi saavutamiseks
muuta. Juhtrühm võib otsustada uuringu teostamise käigus keskuse asukoha ja sel juhul jätkab
töövõtja analüüsi väljavalitud asukohaga seotud küsimustes. Vastava võimaluse sätestab KIK
riigihanke alusdokumendis ja selle mõte on kulude kokkuhoid juhul kui ilmneb piisav
põhjendus projektiga vaid ühe asukoha põhiselt edasi liikumiseks. Näiteks oleks sel juhul
võimalik teostada keskkonnamõju eelhinnang vaid ühele asukohale.
Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse abikõlblikkuse periood, mis algab 1. jaanuaril 2024. a
ning lõppeb 30. juunil 2025.a.
Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse tegevuste eelarve. Aastate 2024–2025 tervikeelarve on
toodud käskkirja lisas 2. Projekti iga-aastase detailse tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm
eelneva aasta 15. detsembriks. 2024. aasta eelarve kinnitab juhtrühm 30 päeva jooksul
käesoleva käskkirja jõustumisest. Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad
projekti tegevuste lõikes konkreetseks aastaks planeeritud toiminguid ning eelarvet riigihangete
detailsuses ning kuu täpsusega.
Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Abikõlblikud on projekti kulud,
mis tehakse toetatava tegevuse elluviimisel ja meetme ning projekti eesmärkide saavutamiseks.
Abikõlblikud on kõik kulud, mis on vajalikud ja seotud toetatava tegevuse elluviimisega, mh
on abikõlblikud näiteks sellised kaasnevad kulud nagu „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele
vastavuse hindamise, kliimakindluse tagamise hindamise, riigiabi analüüsi, lubade menetluse
ja sertifitseerimisega seotud kulud.
Abikõlblikud on kulud, mis on seotud avalikkuse teavitamisega nagu kaasamisürituste
korraldamine ja teavitusmaterjalide tootmine kui need kulud teeb elluviija mitte riigihanke
võitnud uuringu koostaja.
Üldkulud (kaudsed kulud) ja personalikulud on abikõlblikud lihtsustatud kuludena.
Ühendmääruse § 21 lõike 4 alusel hüvitatakse KIKi kaudsed kulud ühtse määra alusel.
Nimetatud kaudseteks kuludeks võivad olla näiteks sidekulud, sealhulgas internet- ja
telefonikulud, riigihanke korraldamisega ja juriidilise nõustamisega seotud kulud. Kaudsed
kulud on abikõlblikud 7% ulatuses projekti rahastamiskõlblike otseste kulude maksumusest.
Vastav protsent on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli
54 punktis a.
Riigihangete seaduse alusel ostetavate teenuste, asjade ja tööde eest tasutakse kuludokumentide
alusel. Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, elluviija ei pea
kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente säilitama.
Käskkirja lisa 1 punktiga 11 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord.
Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas e-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist.
Kuna KIK ei saa kasutada sildfinantseeringut, siis võimaldatakse kasutada ettemaksu.
Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse riigihangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise
võimalused ja kohustused.
Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra
sätestamise eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti
elluviimisega seonduvalt peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse elluviijale
kohustus esitada projekti vahearuanne kuue kuu möödudes käskkirja kehtestamisest ja projekti
lõpparuanne ühe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Aruannete esitamise
eesmärk on anda ülevaade projekti kulgemisest ja eesmärkide saavutamisest. Projekti esimeses
etapis toetatud tegevuste aruanne on oluliseks sisendiks projekti teise etapi planeerimisel ja
elluviimisel.
Projekti lõpparuanne on sisendiks ka regulaarsete rakenduskava seireandmete esitamisel
Euroopa Komisjonile ja lõpparuande koostamisel ning ülevaadete esitamisel kogu
rakenduskava tulemuste saavutamisest.
Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord.
Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse toetuse andmise Ida-Virumaa jäätmekäitluse
piirkondlikuks arendamiseks 2023–2027 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).
Käskkirja lisas 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuse ja
väljundnäitaja kajastamisega.
Ida-Virumaa piirkondliku jäätmekäitluse uuringu eelarve on koostatud vastavalt käskkirja
koostamise raames läbiviidud turu-uuringule. Hinnanguliselt jaotuvad uuringu läbiviimise
kulud järgnevalt:
• Ida-Viru maakonna jäätmekäitlusalase võimekuse, puudujääkide ja potentsiaali
analüüs, mille käigus selgitatakse välja, milliste jäätmeliikide osas on maakonnas
käitlusvõimekus puudulik - 35 000 eurot
• Analüüs jäätmeliikide osas, mille käitlemine oleks majanduslikult jätkusuutlik -
45 000 eurot
• Analüüs, milline jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskus looks piirkonnas enim
uusi töökohti, oleks ligipääsetav kohalikele ning kooskõlas “ei kahjusta oluliselt”
põhimõttega - 50 000 eurot;
• Analüüs, milline jäätmekäitlus- või ringmajanduskeskus panustaks riikliku
ringmajanduse edendamisesse, kliimaneutraalsuse saavutamisesse ning
jäätmekäitlusele seatud sihtarvude saavutamisesse 50 000 eurot;
• Kohalike ettevõtete huvide kaardistamine ja käitamise võimaluste analüüs - 40
000 eurot
Projekti toetatakse meetmest nr 21.6.1.8 „Ringmajanduse korraldamine“ ning meetme raames
rahastatavate tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina. Käskkirjaga
kehtestatakse toetuse andmise tingimused tegevuse nr 3 elluviimiseks.
Tabel 2 Meetme "Ringmajanduse korraldamine" eelarve jagunemine tegevuste vahel.
ELi toetuste Riiklik kaas- Kogu-
ELi toetuse
Tegevused eelarve finantseering maksumus
osakaal
(euro) (euro) (euro)
1 Nõukogude perioodil
443 200,33 77,56% 128 228,67 771 429,00
suletud ja kaevanduste
varingute ja vajumite
likvideerimine;
2 Kaevandamisega
rikutud ja mahajäetud
110 799,89 77,56% 32 057,11 142 857,00
ehitusmaavarade
karjääride korrastamine;
3 Jäätmekäitluse
5 030 455,60 77,56% 1 455 258,40 6 285 714,00
piirkondlik arendamine
KOKKU 5 584 455,82 77,56% 1 615 544,18 7 200 000
Käskkirja punktiga 3 volitatakse Sihtasutust Keskkonnainvesteeringute Keskus täitma
toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.
Sihtasutust Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) volitatakse kliimaministri käskkirjaga
tegevuste elluviijaks vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõikele 4 ja ühendmääruse § 43 lõikele
5. Põhikirja kohaselt on KIKi üks põhiülesandeid keskkonnavaldkonna tegevuste, sh
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalike projektide
finantseerimine ja teostamine. KIKil on varasem kogemus ja kompetents sarnaste projektide
rakendamisel, sh mitmete Ida-Virumaaga seotud projektide tööde tellija ja projektijuhina ning
pikaajaline kogemus jäätmete ringlussevõtu ja ka laiemalt jäätmevaldkonna projektide
koordineerijana.
KIKil on projekti elluviimiseks kehtestatud tööprotseduur. Projekti juhtimiseks on määratud
projektijuht, kellele on tagatud ülesande täitmiseks vajalikud tehnilised vahendid ja vajalik tugi
nii finantsekspertide, hankeekspertide kui juristide näol, sh tugi riigiabi ja riigihangete
küsimuste lahendamisel.
KIK on täielikult usaldusväärne halduskoostööseaduse § 12 lõike 2 punktide 2-6 mõttes.
Projekti kooskõla Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidega
Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele:
Käskkirja punkti 2.1. kohaselt on toetuse andmise eesmärk Ida-Virumaa jäätmekäitluse
piirkondlik arendamine ja ringmajandusalase suutlikkuse edendamine. Projekt panustab
meetme eesmärkidesse ning seda on selgitatud seletuskirja punktis 2, kus kirjeldatakse
käskkirja lisa 1 punkti 2. Projekt panustab rakenduskava erieesmärki ning on kooskõlas Riigi
Jäätmekavaga 2022-2030. Käskkirja alusel toetatava tegevusega panustatakse Riigi jäätmekava
2023-2028 rakenduskavas6 loetletud eesmärkide saavutamisesse. Rakenduskavas on erinevate
jäätmeliikide, näiteks olmejäätmete, plastijäätmete, ohtlike jäätmete, elektroonikajäätmete,
patarei- ja akujäätmete, romusõidukite, vanarehvide, põllumajandusplasti, tekstiilijäätmete,
põlevkivijäätmete ja biolagunevate jäätmete puhul seatud eesmärgiks käitlusvõimekuse
arendamine ja ringlussevõtu suurendamine. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-20257
näeb maakonda Eesti rohepöörde eestvedajana. Vastavalt strateegiadokumendile on üheks
6
Kättesaadav: Riigi jäätmekava 2023-2028 | Kliimaministeerium
7
Kättesaadav: Microsoft Word - I-V arengustrateegia toimetatud 17.04.2023 (ivol.ee)
maakonna peamiseks väljakutseks „majanduse mitmekesistamine ning rohepöörde teostamine,
säilitades (kasvatades) maakonna elanike heaolu taset.“ Strateegiaga nähakse ette ettevõtluse
fookuse suunamist rohe- ja ringmajanduse tehnoloogiate arendamisele ja juurutamisele.
Arengustrateegia looduskeskkonna seisundi kaitse ja parandamise arengusuunas nähakse
kaasaegsete jäätmekäitluse programmide näol vahendit elanike kliima- ja
keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ja seega elukeskkonna ja taristu eesmärkide saavutamisele
kaasa aitamiseks.
Projekti põhjendatus:
Tulenevalt Eesti ambitsiooniga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja sellest tuleneva
põlevkivi kaevandamise ja kasutamise vähendamisega on vajalik leida Ida-Viru maakonnale
uus fookus ja jätkusuutlik tootmissektor asendamaks põlevkivisektoris vabanenud töökohti.
Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020. aastal koostatud uuringu8 tulemuste osas antakse
muuhulgas soovitused Ida-Virumaa majanduse arendamisel seada prioriteetseteks
valdkondadeks töötlev tööstus ja IKT ning parandada maakonnas teadus- ja arendustegevust
ringmajanduse arendamiseks. Käesoleva eelnõukohase projektiga luuakse eeldused viimati
nimetatud tegevuseks. Projekti käigus selgitatakse välja Ida-Virumaa potentsiaal, sh. põlevkivi
sektoris toimunud muutuste tõttu vabanenud oskus- ja lihttööliste hulk ja valmidus
ringmajandussektoris tööle asumiseks. Uuringu tulemused loovad aluse ja ettevõtete jaoks
investeeringukindluse maakonnas ringmajandusalase arendustegevuse jätkamiseks.
Projekti kuluefektiivsus:
Projekt on kuluefektiivne, kui projekti elluviimise kulud vastavad turuolukorrale.
Kuluefektiivset tulemust aitab saavutada projekti raames korraldatav riigihange, mille
tulemusel valitakse uuringut teostama parima pakkumise esitanud hanke tingimustele vastav
ettevõte.
Elluviija suutlikkus projekti ellu viia:
Elluviija suutlikkust seletatakse seletuskirja punktis 2, kus kirjeldatakse käskkirja punkti 3.
Sihtasutusel Keskkonnainvesteeringute Keskus on varasem kogemus ja kompetents sarnaste
projektide rakendamisel, sh mitmete Ida-Virumaaga seotud projektide tööde tellija ja
projektijuhina ning pikaajaline kogemus jäätmete ringlussevõtu ja ka laiemalt jäätmevaldkonna
projektide koordineerijana.
Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega
Käskkirja kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seletatakse
seletuskirja punktis 2, kus kirjeldatakse käskkirja lisa 1 punkti 2.
3. Käskkirja vastavus ELi õigusele
Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas
vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
8
Kättesaadav: Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega | Praxis
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega
luuakse Õiglase Ülemineku Fond.
Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu käskkirjas nimetatud elluviijal
tuleb juhinduda neist otse, arvestades käskkirjas sätestatut. Käskkirjas ja seletuskirjas on
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste sätetele viidatud, kui ülesande sisu on neis
reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.
4. Käskkirja mõju
Projekti kaudu luuakse eeldused ettevõtluse arendamiseseks Ida-Viru maakonnas. Uuringu
tulemused annavad erasektorile kindluse, kas maakonna jäätmekäitluse arendamisesse
investeerimine on majanduslikult jätkusuutlik. Uuringu tulemusel luuakse eeldused ka üle-
Eestiliste jäätmekäitlusprobleemide lahendamiseks tõstes sellega Ida-Virumaa kui
ettevõtluskeskkonna üldist atraktiivsust.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Majandusja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–
2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni
liikmetega, ning Riigi Tugiteenuste Keskusega.
Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi
juhtkomisjonile, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule ja Eesti Jäätmekäitlejate Liidule.
Kooskõlastustabel
Esitaja Laekunud märkus Vastus
Regionaal- ja Teeme ettepaneku küsida Ida-Virumaa Arvestatud,
Põllumajandus- Omavalitsuste Liidult valmidust osaleda Eelnõu lisa 1 punkti 7.1.
ministeerium käskkirja eelnõu punktis 7 nimetatud täiendatud kaasates Ida-
projekti juhtrühma töös, kaasamaks Virumaa omavalitsuste
kohaliku tasandi vaadet; Liidu esindaja projekti
juhtrühma.
Kuigi käskkirja seletuskirjas on Käskkirja ja seletuskirja
korduvalt viidatud, et projekti 2. etapis muudeti nii, et projekti
võidakse läbi viia keskkonnamõju esimeses etapis toetatakse
hindamised, siis käskkirja eelnõu punkti vaid uuringu ja KMH
3.2.2 sõnastusest jääb mulje, et eelhinnangu koostamist.
hinnatakse vaid keskkonnamõju Keskkonnamõju hindamist
hindamise läbiviimise vajadust, mitte ei ja muid jäätmekäitlus- või
viida läbi hindamist. Ettepanek eelnõus ringmajanduskeskuse
sõnastust parandada rajamiseks vajalikke
eeltegevusi projekti
esimeses etapis ei toetata.
Riigi Eelnõu punktis 2.1. on toodud: „Toetuse Käskkirja ja seletuskirja
Tugiteenuste andmise eesmärk on Ida-Virumaa muudeti nii, et projekti
Keskus jäätmekäitluse piirkondliku esimeses etapis toetatakse
arenguvajaduse ja potentsiaali vaid uuringu ja KMH
väljaselgitamine ning arendamiseks eelhinnangu koostamist.
vajalike eeltegevuste korraldamine“. Keskkonnamõju hindamist
Eelnõu punktis 3.2. on toodud ja muid jäätmekäitlus- või
ettevalmistavad tegevused: ringmajanduskeskuse
„Ettevalmistavad tegevused punktis 3.1. rajamiseks vajalikke
kirjeldatud uuringule tuginedes eeltegevusi projekti
maakonna jäätmekäitlusalaste vajaduste esimeses etapis ei toetata.
ja võimaluste toetamiseks vajaliku
asutuse või süsteemi rajamiseks“.
Palun sõnastust täpsustada kui mõlemal
juhul on tegemist jäätmekäitlus- või
ringmajanduskeskuse rajamiseks
vajalike eeltegevuste korraldamisega.
Eelnõu punkti 3.1.4 praegune sõnastus Käskkirja ja seletuskirja
on segadust tekitav: "Uuringu muudeti nii, et projekti
läbiviimine ja uuringu aruande esimeses etapis toetatakse
koostamine, mis hõlmab endas vaid uuringu ja KMH
vähemalt: ... võimalike partnerite eelhinnangu koostamist.
valikut ja koostöö juriidilist analüüsi Keskkonnamõju hindamist
sealhulgas projekteerimist, ja muid jäätmekäitlus- või
tehnoloogiate valikut ning ringmajanduskeskuse
eelarvestamist;". rajamiseks vajalikke
Missuguseid partnereid on siinkohal eeltegevusi projekti
mõeldud? Juhend TAT õigusaktide esimeses etapis ei toetata.
koostamiseks punkt 5.2 ütleb, et
käskkirjas peab kajastama kõik projekti Võimalike partnerite all oli
osapooled, nende ülesannete jaotuse ja silmas peetud Ida-Virumaa
käsutuses oleva eelarve, kuid ei eelnõus ettevõtteid, kes oleksid
ega seletuskirjas ei ole punktis 3.1.4 potentsiaalselt huvitatud
mainitud partneri kohta rohkem infot. projekti hilisemas etapis
Kui ei ole mõeldud ÜM § 3 nõuetele rajatava jäätmekäitlus- või
vastavat ja § 10 kohustusi täitvat ringmajanduskeskuse
partnerit, siis oleks õigusselguse käitamisest.
huvides soovitav käskkirjas kasutada
muud mõistet.
Sõnastus "... võimalike partnerite
valikut...." jätab mulje, et partnerid
võivad lisanduda aga võivad ka mitte -
kes, mis hetkel ja mille alusel seda
otsustab? Kui on mõeldud, et vajadusel
võidakse kaasata uuringupartnerid, siis
see ei tule praegusest sõnastusest välja.
Segaseks jääb ka punkti 3.1.4 lõik: "...
hõlmab endas vähemalt /—/ koostöö
juriidilist analüüsi ..." koostöö kelle
vahel, mis vormis? Kuna Lisa 1 p
10.2.2 alusel soovitakse juristi töötasu
arvestada abikõlblike otseste
personalikulude alla, siis tuleb üheselt
välja tuua, missugust juriidilist analüüsi
on siinkohal mõeldud ning kas ja miks
loetakse kõnealuse analüüsi teostamine
projektist otsekuluks kohaselt on
juriidiline nõustamine kaudne kulu.
Seega otsese kuluna peab olema
erandlik olukord ning kindlasti
põhjendatud.
Eelnõu punktis 3.2 nimetatud tegevuste Arvestatud
tulemusel tehakse maakonna
jäätmekäitlusalase vajaduse ja Eelnõu Lisa 1 punkti 7
võimekuse toetamiseks vajaliku asutuse täiendatud alapunktiga 7.11.
asukohavalik võttes arvesse punktis 4.1 Projekti juhtrühm võib
välja toodud tulemusi, kuluefektiivsust,
langetada valiku punktis
olemasolevat taristut ning projekti
eesmärke. Kes teeb asutuse 3.1.6. kirjeldatud võimalike
asukohavaliku? Projekti juhtrühma jäätmekäitlus- või
ülesanded on toodud punktis 7, kuid ringmajanduskeskuse
selle alapunktides ei ole selgelt toodud asukohtade vahel.
asukoha valiku otsustamist.
Palun eelnõu punktis 7 täpsustada
juhtrühma otsuste osas, kuna
seletuskirjas on toodud ainult, et
"Juhtrühm otsustab konsensuslikult,
millised tegevused ja kui suures mahus
tehakse, arvestades valikukriteeriume ja
abikõlblike kulude võimalikkust".
Eelnõu punktis 4.1.3. on tulemustena Arvestatud
toodud võimalused Ida-Virumaal
tekkivate jäätmete ringlussevõtuks
tekkekoha läheduses. Kuna päris algses
eelnõus ning ka praeguses seletuskirjas
on välja toodud ka korduskasutuse
arendamise vajadused, siis juhime
tähelepanu, et vajadusel võiks ka siin
viidata korduskasutusele ehk toetada
jäätmehierarhiast lähtuvalt tegevusi.
Eelnõu punktis 4.1.4. on tulemustena Arvestatud
toodud Eestis mittekäideldavate
jäätmeliikide käitlusvõimalused võttes
arvesse teiste EL-i liikmesriikide
praktikaid. Ettepanek on lisada juurde
ka viide Ida-Virumaale ehk milliste seni
käitlemata jäätmeliikide arendust oleks
just lähtuvalt Ida-Virumaa asukohast
vajalik edasi arendada.
Eelnõu punktis 6.2 on toodud, et Arvestatud
"Elluviija vastutab projekti
valikuprotsessi väljatöötamise ja Punkt 6 on järgmiselt
elluviimise eest.". Palun täiendada täiendatud:
selguse huvides punkti sisu või 6.2. Elluviija vastutab
täpsustada seletuskirjas nimetatud punktis 3.1. kirjeldatud
punkti sisu. Selgitada mida peetakse uuringu lähteülesande
projekti all silmas ja kas see tähendab koostamise eest.
seletuskirjas toodud tegevuste "uuringu 6.3. Elluviija vastutab
lähteülesande koostamist ja uuringu punktis 3.1. kirjeldatud
läbiviija leidmiseks riigihanke uuringu teostaja leidmiseks
korraldamist. Samuti käskkirja punktis riigihanke korraldamise eest.
3.2 nimetatud tegevuste elluviimiseks
riigihanke korraldamist.
Elluviija kohustus punktis 6.6. viitab Arvestatud
ÜSS § 19 lõikele 5, mis sätestab Punkt 6.5 sõnastatud
hindamiste jaoks teabe andmise. See ei järgmiselt: “Elluviija täidab
lähe kokku praegu punkti sõnastusega ja teavituskohustust vastavalt
kuna seletuskirjas ei ole ka selgitatud, Vabariigi Valitsuse 12. mai
siis jääb segaseks, mida sooviti 2022. a. määrusele nr 54
reguleerida. Kui üldist teabe andmise „Perioodi 2021-2027
kohustust, siis ei ole ÜSS viide ühtekuuluvus- ja
asjakohane ning kaaluda sellise üldise siseturvalisuspoliitika
kohustuse vajalikkust (teavet annab fondide vahendite andmisest
elluviija vahe- ja lõpparuandes). Kui avalikkuse teavitamine.“”
sooviti rõhutada, et hindamiste käigus
tuleb anda teavet, siis palun nii
sõnastada.
Eelnõu punktis 8 märgitud Arvestatud
abikõlblikkuse periood erineb Abikõlblikkuse periood lisas
seletuskirjas lk. 9 märgitud perioodist 1 ja lisas 2 ühtlustatud ja
ning eelnõu lisa 2 märgitud perioodist. muudetud:
Palun ühtlustada projekti abikõlblikkuse
periood kõikides dokumentides, sh Abikõlblikkuse periood on
palun eelnõu ja seletuskirja pealkirjas 2024. a 1. jaanuarist 2025. a
30. Juunini.
Eelnõu punktis 10.2.2 on toodud, et Arvestatud
"personalikulud vastavalt ühendmääruse
§-s 16 sätestatud tingimustele, seal Kasutatakse kaudse kulu
hulgas projekti tegevuste elluviimises määra 7% abikõlblikest
osaleva juristi ja hankeeksperdi kuludest.
personalikulud.".
Juristi ja hankespetsialisti kulud ei ole
otseselt seotud toetuse andmise
eesmärgiga, milleks on Ida-Virumaa
jäätmekäitluse piirkondliku
arenguvajaduse ja potentsiaali
väljaselgitamine ning arendamiseks
vajalike eeltegevuste korraldamine.
Samuti ei ole see otseselt seotud projekti
tegevustega, vaid on tugitegevus.
Ühendmääruse § 17 p 8 kohaselt on
kaudsed kulud abikõlbmatud. Palun
need välja võtta.
Vastavalt ÜM § 21 lg 6 p 4 on riigihanke
korraldamine ja ostumenetluse
läbiviimine projekti
administreerimiskulu, mida rahastatakse
kaudse kulu määrast ja see on vastavalt
TAT-i p 10.2.3 15% projekti otseste
personalikuludest.
Vajadusel kaaluda võimalust kasutada
kaudsete kulude ühtset määra kuni 7 %
rahastamiskõlblikest otsestest kuludest
(mille puhul ei pea tegema arvutusi
kohaldatava määra kindlaks tegemiseks)
Punkt 13: andmete ühekordse esitamise Arvestatud
põhimõttest tulenevalt esitab elluviija Elluviija esitab aruande
aruande rakendusüksusele. Kui rakendusüksusele.
rakendusasutus vajab samast aruandest
infot, siis on selle info saamiseks RA-l
endal ligipääs SFOS-ile.
Palun korrigeerida eelnõu alampunktide Numeratsioon korrigeeritud
numeratsioon alates punktist 11.
Seletuskiri lk 1 kohaselt on Vastavalt Vabariigi
ringmajanduskeskus käesoleva Valitsuse 08.12.2011
käskkirja kontekstis asutus, kus lisaks määrusele nr 148 “Jäätmete
jäätmekäitlusele – jäätmete vastuvõtt,
sorteerimine, ümbertöötlemine, taaskasutamis- ja
taaskasutus- pakutakse jäätmete kõrvaldamistoimingute
korduskasutuseks ette valmistamist ning nimistud” kuulub jäätmete
kasutusotstarbe muutmise teenuseid.
ringlussevõtt
Palun lisada loetellu viide ka
ringlussevõtu kohta. taaskasutamistoimingute
hulka.
Eelnõu seletuskirjas on märgitud "Kui Käskkirja ja seletuskirja
uuringust peaks selguma, et vajalik on muudeti nii, et projekti
rajada uus kohaliku omavalitsuse esimeses etapis toetatakse
jäätmejaam, saab projekti teises etapis vaid uuringu ja KMH
koostada vajalikud eelhinnangu koostamist.
keskkonnamõjuhindamise, koostada Keskkonnamõju hindamist
detailplaneeringu ja tööde teostamiseks ja muid jäätmekäitlus- või
vajaliku eelprojekti." Kuna ringmajanduskeskuse
investeeringute tegemine toimub hiljem rajamiseks vajalikke
määruse alusel, siis jääb arusaamatuks, eeltegevusi projekti
kuidas tagatakse, et KOVid hiljem esimeses etapis ei toetata.
toetust taotlema asuvad. Vastasel juhul
ei ole ka eeltoodud kulude tegemine
põhjendatud.
Lisaks palun täpsustada, miks on oluline
KOVide jäätmejaama rajamist antud
meetmest toetada, kui KOVide
jäätmekäitluse infrastruktuuri
rajamiseks kavandatakse eraldi
toetusmeedet ja mille rakendamiseks
hetkel jäätmemudelit välja töötatakse?
Seletuskirja lk 3 on kirjeldatud, et uuel Arvestatud.
või laiendataval jäätmekäitlus- või- Seletuskirja lk 3 vastavalt
ringmajanduskeskusel on potentsiaali täiendatud
asuda käitlema ka selliseid jäätmeid,
mille käitlemise võimekust Eestis veel ei
ole, kuid mille puhul on alust eeldada, et
nende ladestamine ja taaskasutamine
jäätmekütusena peab väga palju
vähenema. Sellisteks jäätmeteks võivad
muuhulgas olla biolagunevad jäätmed,
pakendijäätmed, tekstiilijäätmed,
kasutatud kalapüügivahenditest
tekkinud jäätmed, erinevad
plastijäätmed ja ehitus- ja
lammutusjäätmed. Selles loetelus on
toodud ka need jäätmeliigid, mis on
tootjavastutuse all ning millele kehtib
„saastaja maksab“ põhimõte. Lähtuvalt
jäätmete raamdirektiivist ja riigiabi
reeglitest ei pruugi olla nende jäätmete
käitlemise toetamine abikõlblik. Palun
seletuskirjas välja tuua, et sellega
arvestatakse investeeringute toetamisel.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on määruse Käskkirja ja seletuskirja
alusel koostatava määruse alusel muudeti nii, et projekti
võimalik taotleda toetust ka rohkem kui esimeses etapis toetatakse
ühe asutuse loomiseks - palun vaid uuringu ja KMH
täpsustada, kas vajalikud eeltööd (nt eelhinnangu koostamist.
detailplaneeringu koostamine ja Keskkonnamõju hindamist
eelprojekti koostamine vms) tehakse ja muid jäätmekäitlus- või
samuti rohkema kui ühe projekti tarvis? ringmajanduskeskuse
Juhime tähelepanu, et toetusmeetme rajamiseks vajalikke
kavandamisel tuleb tagada taotlejate eeltegevusi projekti
võrdne kohtlemine. esimeses etapis ei toetata.
Projekti teise etapi jaoks
koostatakse eraldi toetuse
andmise tingimused
vastavalt esimeses etapis
läbiviidud uuringu
tulemustele.
Palun täiendada riigiabi analüüsi. Käskkirja ja seletuskirja
muudeti nii, et projekti
esimeses etapis toetatakse
vaid uuringu ja KMH
eelhinnangu koostamist.
Keskkonnamõju hindamist
ja muid jäätmekäitlus- või
ringmajanduskeskuse
rajamiseks vajalikke
eeltegevusi projekti
esimeses etapis ei toetata.
Palun selgitada seletuskirjas, milles Lisa 2 muudetud.
seisneb lisa 2 toodud tegevuse nimetuse
veerus tegevuses "Otsene personalikulu Teavitustegevus kuulub
(projektijuhtimine koos elluviija ülesannete hulka ja
teavitustegevusega)" toodud seda rahastatakse kaudse
teavitustegevus. Eelnõu punktis 10.2.1 kuluna ühtse määra alusel.
on toodud "Vabariigi Valitsuse
12.05.2022 määruse nr 54 ,,Perioodi
2021–2025 ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide vahendite
andmisest avalikkuse teavitamine“
kohased kulud". Kas see on välja toodud
seetõttu, et lisaks projektijuhile hakkab
teavitusega tegelema veel keegi
töölepingu alusel?
Rahandus- Sekkumine „Kaevandamisega ja Arvestatud ja vastavad
ministeerium põlevkivi töötlemisega seotud parandused seletuskirja sisse
keskkonnaprobleemide lahendamine ja viidud.
jäätmekäitluse piirkondlik arendamine“
hõlmab kolme tegevust:
− nõukogude perioodil suletud
kaevanduste varingute ja
vajumite likvideerimine;
− kaevandamisega rikutud ja
mahajäetud ehitusmaavarade
karjääride korrastamine;
− jäätmekäitluse piirkondlik
arendamine.
Palume seletuskirjas üle vaadata, et kõik
kolm tegevust oleks välja toodud ning
oleks läbivalt selge, millise tegevuse
elluviimisega on käskkiri seotud.
Näiteks on seletuskirjas lk 1 vaid kaks
tegevust, lk 10 aga 3 tegevust ja et antud
käskkirjaga kehtestatakse toetuse
andmise tingimused tegevuse nr 2
elluviimiseks „Kaevandamisega rikutud
ja mahajäetud ehitusmaavarade
karjääride korrastamine“, kuigi peaks
olemas nr 3 „Jäätmekäitluse piirkondlik
arendamine“ jne.
Palume projekti 1. ja 2. etapi elluviimisel Käskkirja ja seletuskirja
(uuring Ida-Viru maakonna senise muudeti nii, et projekti
jäätmekäitluse võimekuse esimeses etapis toetatakse
analüüsimiseks ja selle tulemusel vaid uuringu ja KMH
selgunud jäätmekäitlusalaste vajaduste eelhinnagu koostamist.
ja võimaluste toetamiseks vajaliku Keskkonnamõju hindamist
asutuse või süsteemi rajamiseks või ja muid jäätmekäitlus- või
laiendamiseks vajalikud eeltegevused) ringmajanduskeskuse
ning 3. etapi (määrus, mille alusel rajamiseks vajalikke
avatakse taotlusvoor eraettevõttele, eeltegevusi projekti
rajamaks uuringu tulemusel selgunud esimeses etapis ei toetata.
vajadusi ja võimalusi toetavat asutust)
ettevalmistamisel arvestada 3. etapi Projekti elluviimisel
võimalike rahaliste ning ajaliste arvestatakse ajaliste ja
piirangutega. rahaliste piirangutega.
Palume vaadata üle ja korrigeerida Arvestatud
abikõlblikkuse perioodiga seonduv. Abikõlblikkuse periood lisas
Eelnõu Lisa 1 toetuse andmise 1 ja lisas 2 ühtlustatud ja
tingimuste p 8 „Tegevuste muudetud:
abikõlblikkuse periood algab 1. juulil Abikõlblikkuse periood on
2023. a ning lõpeb 31. detsembril 2025“, 2024. a 1. jaanuarist 2025. a
samas on seletuskirjas „abikõlblikkuse 30. Juunini.
periood, mis algab 1. augustil 2023. a
ning lõppeb hiljemalt 31. augustil
2026.a.“ ning seletuskirja pealkirjas
„Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine ning 2023-2027
tegevuskava ja eelarve kinnitamine Ida-
Virumaa jäätmekäitluse piirkondlikuks
arendamiseks“. Teeme ettepaneku, et
antud käskkirja abikõlblikkuse periood
lõppeb hiljemalt 31. detsembril 2025. a,
kuna hilisem lõpetamine seab ohtu
sekkumise eesmärgi, tulemuste ja
väljundite saavutamise. Palume ka
selgust tagasiulatuva abikõlblikkuse
perioodi vajadusest alates juuli/august
2023. a ning hinnata 3. etapi elluviimise
realistlikkust.
Eelnõu Lisa 1 toetuse andmise Käskkirja ja seletuskirja
tingimuste p 3.1.4 sätestab ühe toetatava muudetud nii, et projekti
tegevusena uuringu läbiviimisel esimeses etapis toetatakse
„võimalike partnerite valikut ja koostöö vaid uuringu ja KMH
juriidilist analüüsi sealhulgas eelhinnangu koostamist.
projekteerimist, tehnoloogiate valikut Keskkonnamõju hindamist
ning eelarvestamist“. Palume analüüsida ja muid jäätmekäitlus- või
ning vajadusel korrigeerida ja selgitada, ringmajanduskeskuse
kas antud toetatav tegevus ei peaks rajamiseks vajalikke
olema p 3.2 all (2. etapp ehk uuringu eeltegevusi projekti
tulemusel selgunud jäätmekäitlusalaste esimeses etapis ei toetata.
vajaduste ja võimaluste toetamiseks
vajaliku asutuse või süsteemi rajamiseks
või laiendamiseks vajalikud
eeltegevused).
Segane on (endiselt), millega hakkab
tegelema punktis 3.1.4 nimetatud
partner. Seletuskirjas (lk 6) on viidatud,
et toetatavate tegevuste (projekti)
raames on vajalik muu hulgas leida
sobilik partner investeeringu
elluviimiseks. Samas on seletuskirja lk 1
kirjas, et projekti 3. etapi jaoks
koostatakse eraldi toetuse andmise
tingimused, mille alusel avatakse
taotlusvoor uuringu tulemusel selgunud
jäätmekäitlusettevõtte või
ringmajanduskeskuse rajamiseks.
Seletuskirja lk 3 viidatakse, et
taotlusvoor avatakse eraettevõtetele,
keda ilmselt ei saa lugeda partneriks.
Palusime 26.02.24 saadetud riigiabi
kommentaarides täiendada seletuskirja
riigiabi analüüsiga võimalikule
partnerile, kuid seda ei ole tehtud. Lisaks
on seletuskirjas lk 8 riigiabi osa viimane
lause lõpetamata. Palume seletuskirjas
selgitada partneri rolli ning analüüsida
võimalikku riigiabi partnerile.
Eelnõu Lisa 1 toetuse andmise Käskkirja ja seletuskirja
tingimuste p 3.2 esimene lause on muudetud nii, et projekti
raskesti arusaadav – sellest võib aru esimeses etapis toetatakse
saada, et toetatavad on ettevalmistavad vaid uuringu ja KMH
tegevused punktis 3.1 kirjeldatud eelhinnangu koostamist.
uuringule, kuid mõeldud on ilmselt Ida- Keskkonnamõju hindamist
Viru jäätmekäitlusalast vajadust ja ja muid jäätmekäitlus- või
potentsiaali toetava asutuse rajamiseks ringmajanduskeskuse
vajalikke ettevalmistavaid tegevusi. rajamiseks vajalikke
Palume kaaluda p 3.2 sõnastuse eeltegevusi projekti
muutmist esimeses etapis ei toetata.
Eelnõu Lisa 1 toetuse andmise Asukoha valik on lahtine ja
tingimuste p 3.2.1 sätestab ühe toetatava peab selguma teostatava
tegevusena „asutuse jaoks parima uuringu käigus. Vaivarat ei
asukoha väljaselgitamine võttes arvesse välistata võimaliku asukoha
ligipääsetavust, tööjõu kättesaadavust, valikuna, aga ei märgita
kehtivaid üld- ja detailplaneeringuid ja uuringu lähteülesandes.
maakondlikke strateegiadokumente“.
Palume selgust, kui lahtine on asukoha
valik, kuna eelnevalt on fookuses olnud
Vaivara.
Palume seletuskirjas välja tuua, et Arvestatud.
käskkirja 1. kui ka 2. etapi Täiendatud seletuskirja lk 4.
ettevalmistamisse (sh lähteülesande
koostamisse) ja elluviimisse kaasatakse
Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused.
Soovitame eelnõu Lisa 1 toetuse Arvestatud.
andmise tingimuste p 13 nimetada 13 nimetatud järgmiselt:
„Aruandlus ja seire“ või nagu eelnevalt „13. Aruandlus ja seire“
oli „Tegevuste elluviimise seire“.
Sekkumine sisaldab mitut tegevust ja
kuna aruanded ei hõlma neid kõiki vaid
ainult konkreetse käskkirja alusel
elluviidavaid tegevusi, siis on hetkel
sõnastus eksitav.
Palume kaaluda, kas juhtrühm peaks Arvestatud.
kinnitama ka eelnõu Lisa 1 toetuse
andmise tingimuste p 13.2 alusel Vahearuande kinnitamine
esitatava vahearuande ning vajadusel lisatud projekti juhtrühma
täiendada vastavalt punkti 7.4. ülesannete hulka.
Samuti ei ole hetkel nõuet, et juhtrühm Arvestatud.
peab kinnitama lisaks p 13 alusel Uuringu aruande
esitatavatele projekti aruannetele ka p kinnitamine lisatud projekti
4.1 nõuetele vastava uuringu aruande. juhtrühma ülesannete hulka.
Kui eeldatakse, et juhtrühm annab oma
heakskiidu ka uuringu aruandele, siis
soovitame ka selle ootuse juhtrühmale
eelnõus sätestada.
Eelnõu seletuskirja aruandluse Arvestatud ja seletuskirja
kirjelduses on mainitud vaid vastavalt täiendatud.
lõpparuannet. Kuna kohaldub ka
vahearuande esitamise kohustus, siis
palume vaadata üle ja täiendada
seletuskirja.
Palume seletuskirjas põhjalikumalt Arvestatud ja seletuskirja
avada Lisas 2 väljatoodud eelarve vastavalt täiendatud.
jaotuse alused, lisaks olemasolevale
infole, et tegu on turuolukorraga.