Riigi Tugiteenuste Keskus · 7. mai 2024
- Viit
- 11.2-14/24/441
- Registreeritud
- 7. mai 2024
- Dokumendi liik
- Otsus
- Funktsioon
- 11.2 Toetuste rakendamine: SIHT, elukeskkond, Interreg, ettevõtluse meetmega seotud toetused 2023-2024
- Sari
- 11.2-14 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud 5.4.3 ja 5.4.4 otsused 2014-2020
- Toimik
- 11.2-14/2024
- Vastutaja
- Marliis Elling (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Toetuste korraldamise talitus, Õigusüksus)
Sisu (failidest)
Kehtna Vallavalitsus
Pargi tn 2 07.05.2024 nr 11.2-14/24/441
Kehtna vald
79001 Rapla maakond
VAIDEOTSUS
Tuginedes perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõigetele 2 ja 3 ning
haldusmenetluse seaduse § 85 punktile 1 Riigi Tugiteenuste Keskus
otsustab:
rahuldada Kehtna Vallavalitsuse 15.03.2024 esitatud vaie ja tunnistada kehtetuks Riigi
Tugiteenuste Keskuse 16.02.2024 haldusotsus nr 11.2-14/24/102
Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike
2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest.
1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus
1.1. Siseministri 13.02.2015 määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) ja perioodi
2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lg 2 alusel vaatas Riigi Tugiteenuste
Keskus (edaspidi RTK või vaide lahendaja) läbi Kehtna Vallavalitsuse 15.03.2024 esitatud
vaide.
1.2. Kehtna Vallavalitsus taotleb vaides RTK 16.02.2024 haldusotsuse nr 11.2/14/24/102
kehtetuks tunnistamist.
2. Asjaolud
2.1. RTK tegi meetme määrusega reguleeritud toetusmeetmes 16.02.2024 haldusotsuse nr 11.2-
14/24/102 (edaspidi finantskorrektsiooni otsus), millega luges Kehtna Vallavalitsuse projektis
nr 2014-2020.5.04.17-0254 „Järvakandi tööstuspargi arendamine“ mitteabikõlblikuks kuluks
22 049,85 eurot, millest Euroopa regionaalarengufondi toetus kokku moodustab 18 742,37
eurot.
2.2. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajendiks oli asjaolu, et toetuse saaja Kehtna
Vallavalitsus (edaspidi KV) ei järginud riigihanke nr 245812 „Järvakandi tööstuspargi
teedevõrgu ümberehitamise ja laiendamise II etapp“ läbiviimisel riigihangete seaduses
(edaspidi RHS) sätestatud nõudeid. KV on riigihanke nr 245812 alusdokumentides (edaspidi
RHAD) koosseisu kuuluva hankelepingu projektis nõudnud täitmistagatise väljastamist üksnes
krediidiasutustelt.
2.3. RTK asus finantskorrektsiooni otsuses seisukohale, et õige ei olnud nõuda täitmistagatise
väljastamist üksnes krediidiasutuselt – asjakohane oleks olnud võimaldada täitmistagatise
väljastamist ka teistelt isikutelt, kes olnuks suutelised sellist tagatist väljastama, näiteks
krediidiandjatel. Tagatis- ja garantiitehingud on krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 6 lg
1 punkti 6 kohaselt finantsteenused. Finantsteenuseid saavad osutada krediidi- või
finantseerimisasutused või kindlustusandjad, kellel peab olema tegevusluba. Finantsteenuste
pakkumiseks väljastavad Eestis tegevuslube Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsioon.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 6 lõike 2 kohaselt on
finantseerimisasutuseks krediidiandja ja krediidivahendaja krediidiandjate ja -vahendajate
seaduse tähenduses.
2.4. RTK esitas KV-le 16.02.2024 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2/14/24/102 ning vähendas
riigihanke nr 245812 raames tekkinud abikõlblike kulusid 5% võrra.
2.5. KV finantskorrektsiooni otsusega ja selles toodud rikkumise ei nõustu ning esitas 15.03.2024
RTK-le vaide finantskorrektsiooni kehtetuks tunnistamiseks.
2.6. 12.04.2024 pikendas RTK haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 kohaselt vaide läbivaatamise
tähtaega 20 päeva võrra.
3. RTK seisukohad
3.1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 83 lõikele 1 tuginedes kontrollitakse vaiet läbi vaadates
haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt
õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel
ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK
kontrollib finantskorrektsiooni otsuse õiguspärasust ja otstarbekust lähtudes toetuse saaja poolt
vaides esitatud argumentidest ja vastuväidetest.
3.2. RHS § 90 lõike 3 kohaselt võib hankija pakkujalt nõuda pakkumuse tagatist krediidi- või
finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena hankija
arvelduskontole.
3.3. Tagatisena antava garantii puhul on hankijal, kui soodustatud isiku jaoks oluline, et see tagaks
kindlasti pakkuja kohustuse täitmise konkreetses riigihankes. Pakkumuse tagatise otstarve on
tagada pakkuja riigihankes osalemisest tulenevate kohustuste täitmine. See on mõeldud
hankemenetluse kestel ja hankelepingu sõlmimisel pakkuja kohustuste rikkumise
ärahoidmiseks ja toimunud rikkumisest tekkinud kahju hüvitamiseks.
3.4. KV seisukohalt kehtestati riigihankes lepingutingimus nii, et esitada oli võimalik vaid
pangagarantiid. See tagas KV-le kindluse, et lepingu täitmisel võimalike riskide realiseerimise
korral on KV-l võimalik kiirelt ja tõhusalt garantiikirja realiseerida. Kuivõrd ehitustööde
lepingute täitmisel võib tekkida paratamatult probleeme, on oluline, et hankija tööde
teostamisel tekkida võivaid riske maandaks. Seega, kuigi tagatis- ja garantiitehingute teenuseid
pakuvad lisaks krediidiasutustele ka krediidiandjad ja kindlustusandjad, siis oli antud juhul
eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt kohane nõuda pangagarantiid (krediidiasutuse tagatis), mis
ehitussektoris levinud praktika kohaselt maandab hankelepingu täitmisel tekkida võivaid riske
kiiremini ja tõhusamalt ning kindlustusandjate tooted on suunatud kindlustussektorile ega ole
üks ühele võrreldavad krediidiasutuste garantiitoodetega. Seetõttu on KV poolt kehtestatud
lepingutingimusel käesoleval juhul praktiline ja objektiivne põhjendus. Kohtupraktikas on
korduvalt leitud, et hankijal on hanketingimuste määratlemisel avar kaalutlusruum, kuivõrd
vaid hankija otsustada on, kas, mida ja millistel tingimustel ta hankida soovib. Seega on
hankija otsustada, millistel tingimustel ta ka hankelepingut sõlmida soovib. Õiguskirjanduses
asutud ka seisukohale, et hankelepingu tingimuste kujundamine toimub hankija
kaalutlusõiguse tulemusel.
3.5. Arvestades KV põhjendusi täitmistagatise garantii valikul ning hankija kaalutlusruumi
hankelepingute tingimuste kehtestamisel ei ole tegemist finantsmõjuga rikkumisega, kuna
eelduslikult on kõikidel riigihankes osalevatel ettevõtjatel konto vähemalt ühes pangas. Samuti
on toetuse saaja eesmärgiks viia projekt ellu lubatud tingimustel ja tähtajal ning krediidiasutuse
tagatise nõue aitab seda eesmärki tagada.
3.6. Lähtuvalt eelnevast ja võttes arvesse vaidemenetluses esitatud täiendavaid põhjendusi tuleb
RTK hinnangul vaie rahulda ja FKO kehtetuks tunnistada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmo Merila
peadirektori asetäitja
Koostaja: Marliis Elling