dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Tugiteenuste Keskus
OtsusAvalik

Vaideotsus

Riigi Tugiteenuste Keskus · 7. mai 2024
Viit
11.2-14/24/441
Registreeritud
7. mai 2024
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
11.2 Toetuste rakendamine: SIHT, elukeskkond, Interreg, ettevõtluse meetmega seotud toetused 2023-2024
Sari
11.2-14 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud 5.4.3 ja 5.4.4 otsused 2014-2020
Toimik
11.2-14/2024
Vastutaja
Marliis Elling (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Toetuste korraldamise talitus, Õigusüksus)

Failid

  • 📎11.2-1424441 07.05.2024 Otsus.asice511 KB

Sisu (failidest)

Kehtna Vallavalitsus Pargi tn 2 07.05.2024 nr 11.2-14/24/441 Kehtna vald 79001 Rapla maakond VAIDEOTSUS Tuginedes perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõigetele 2 ja 3 ning haldusmenetluse seaduse § 85 punktile 1 Riigi Tugiteenuste Keskus otsustab: rahuldada Kehtna Vallavalitsuse 15.03.2024 esitatud vaie ja tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse 16.02.2024 haldusotsus nr 11.2-14/24/102 Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest. 1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus 1.1. Siseministri 13.02.2015 määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) ja perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lg 2 alusel vaatas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või vaide lahendaja) läbi Kehtna Vallavalitsuse 15.03.2024 esitatud vaide. 1.2. Kehtna Vallavalitsus taotleb vaides RTK 16.02.2024 haldusotsuse nr 11.2/14/24/102 kehtetuks tunnistamist. 2. Asjaolud 2.1. RTK tegi meetme määrusega reguleeritud toetusmeetmes 16.02.2024 haldusotsuse nr 11.2- 14/24/102 (edaspidi finantskorrektsiooni otsus), millega luges Kehtna Vallavalitsuse projektis nr 2014-2020.5.04.17-0254 „Järvakandi tööstuspargi arendamine“ mitteabikõlblikuks kuluks 22 049,85 eurot, millest Euroopa regionaalarengufondi toetus kokku moodustab 18 742,37 eurot. 2.2. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajendiks oli asjaolu, et toetuse saaja Kehtna Vallavalitsus (edaspidi KV) ei järginud riigihanke nr 245812 „Järvakandi tööstuspargi teedevõrgu ümberehitamise ja laiendamise II etapp“ läbiviimisel riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid. KV on riigihanke nr 245812 alusdokumentides (edaspidi RHAD) koosseisu kuuluva hankelepingu projektis nõudnud täitmistagatise väljastamist üksnes krediidiasutustelt. 2.3. RTK asus finantskorrektsiooni otsuses seisukohale, et õige ei olnud nõuda täitmistagatise väljastamist üksnes krediidiasutuselt – asjakohane oleks olnud võimaldada täitmistagatise väljastamist ka teistelt isikutelt, kes olnuks suutelised sellist tagatist väljastama, näiteks krediidiandjatel. Tagatis- ja garantiitehingud on krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 6 lg 1 punkti 6 kohaselt finantsteenused. Finantsteenuseid saavad osutada krediidi- või finantseerimisasutused või kindlustusandjad, kellel peab olema tegevusluba. Finantsteenuste pakkumiseks väljastavad Eestis tegevuslube Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsioon. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 6 lõike 2 kohaselt on finantseerimisasutuseks krediidiandja ja krediidivahendaja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse tähenduses. 2.4. RTK esitas KV-le 16.02.2024 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2/14/24/102 ning vähendas riigihanke nr 245812 raames tekkinud abikõlblike kulusid 5% võrra. 2.5. KV finantskorrektsiooni otsusega ja selles toodud rikkumise ei nõustu ning esitas 15.03.2024 RTK-le vaide finantskorrektsiooni kehtetuks tunnistamiseks. 2.6. 12.04.2024 pikendas RTK haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 kohaselt vaide läbivaatamise tähtaega 20 päeva võrra. 3. RTK seisukohad 3.1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 83 lõikele 1 tuginedes kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK kontrollib finantskorrektsiooni otsuse õiguspärasust ja otstarbekust lähtudes toetuse saaja poolt vaides esitatud argumentidest ja vastuväidetest. 3.2. RHS § 90 lõike 3 kohaselt võib hankija pakkujalt nõuda pakkumuse tagatist krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena hankija arvelduskontole. 3.3. Tagatisena antava garantii puhul on hankijal, kui soodustatud isiku jaoks oluline, et see tagaks kindlasti pakkuja kohustuse täitmise konkreetses riigihankes. Pakkumuse tagatise otstarve on tagada pakkuja riigihankes osalemisest tulenevate kohustuste täitmine. See on mõeldud hankemenetluse kestel ja hankelepingu sõlmimisel pakkuja kohustuste rikkumise ärahoidmiseks ja toimunud rikkumisest tekkinud kahju hüvitamiseks. 3.4. KV seisukohalt kehtestati riigihankes lepingutingimus nii, et esitada oli võimalik vaid pangagarantiid. See tagas KV-le kindluse, et lepingu täitmisel võimalike riskide realiseerimise korral on KV-l võimalik kiirelt ja tõhusalt garantiikirja realiseerida. Kuivõrd ehitustööde lepingute täitmisel võib tekkida paratamatult probleeme, on oluline, et hankija tööde teostamisel tekkida võivaid riske maandaks. Seega, kuigi tagatis- ja garantiitehingute teenuseid pakuvad lisaks krediidiasutustele ka krediidiandjad ja kindlustusandjad, siis oli antud juhul eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt kohane nõuda pangagarantiid (krediidiasutuse tagatis), mis ehitussektoris levinud praktika kohaselt maandab hankelepingu täitmisel tekkida võivaid riske kiiremini ja tõhusamalt ning kindlustusandjate tooted on suunatud kindlustussektorile ega ole üks ühele võrreldavad krediidiasutuste garantiitoodetega. Seetõttu on KV poolt kehtestatud lepingutingimusel käesoleval juhul praktiline ja objektiivne põhjendus. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et hankijal on hanketingimuste määratlemisel avar kaalutlusruum, kuivõrd vaid hankija otsustada on, kas, mida ja millistel tingimustel ta hankida soovib. Seega on hankija otsustada, millistel tingimustel ta ka hankelepingut sõlmida soovib. Õiguskirjanduses asutud ka seisukohale, et hankelepingu tingimuste kujundamine toimub hankija kaalutlusõiguse tulemusel. 3.5. Arvestades KV põhjendusi täitmistagatise garantii valikul ning hankija kaalutlusruumi hankelepingute tingimuste kehtestamisel ei ole tegemist finantsmõjuga rikkumisega, kuna eelduslikult on kõikidel riigihankes osalevatel ettevõtjatel konto vähemalt ühes pangas. Samuti on toetuse saaja eesmärgiks viia projekt ellu lubatud tingimustel ja tähtajal ning krediidiasutuse tagatise nõue aitab seda eesmärki tagada. 3.6. Lähtuvalt eelnevast ja võttes arvesse vaidemenetluses esitatud täiendavaid põhjendusi tuleb RTK hinnangul vaie rahulda ja FKO kehtetuks tunnistada. (allkirjastatud digitaalselt) Urmo Merila peadirektori asetäitja Koostaja: Marliis Elling
Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel