Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 05.09.2022, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Allar Nisu Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21210000053 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 2 p 3 Kahtlustatava nimi: XXXX XXXXXX (xxxxxxxxxxxx) Kriminaalasjas nr 21210000053 esitati XXXX XXXXXXle kahtlustus KarS § 201 lõike 2 punkti 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja 21210000053 materjalidega, tuvastas järgmist. 13.03.2020 valiti XXXX XXXXXX XXXXX vallavolikogu otsusega nr xxx XXXXX vallavanemaks, mis tähendab, et alates sellest hetkest tekkis XXXX XXXXXX võimalus ja ka pädevus XXXXX valla vara kasutamiseks ja käsutamiseks. Ehk saab öelda, et alates hetkest, mil XXXX XXXXXX valiti vallavanemaks, usaldati talle ka XXXXX valla vara. Järgnevalt nähtub toimikust, et 17.12.2020 pöördus Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik XXXXX XXXXXXXX e-kirja teel vallavanem XXXX XXXXXX poole palvega soetada abipolitseinikele XXXXX valla eelarves korrakaitseks ettenähtud rahalistest vahenditest kaitseümbrisega tahvelarvuti ning taskulambid. Lisaks on võimalik kirjast järeldada, et tegemist oli teemaga, mida oli juba varem omavahel arutatud. Edasi ilmneb, et 28.12.2020 andis XXXX XXXXXX vallavanemana XXXXX Vallavalitsuse majandushalduse spetsialist XXXXX XXXXXle korralduse osta XXXXX valla eelarves abipolitseinikele ette nähtud eelarverealt kaks iPadi ning taskulambid. XXXXX XXXXX kuulati tunnistajana kohtueelses menetluses ka üle. XXXXX XXXXX kinnitas, et XXXX XXXXXX andis talle 2020. aasta detsembris korralduse osta 2 tahvelarvutit iPad Air. Toimikust nähtub, et XXXX XXXXXX saatis XXXXX XXXXXle e-kirja teel konkreetsed lingid, mille kaudu on võimalik tahvelarvutid soetada. XXXX XXXXXX valis välja kaks iPad Air tahvelarvutit – ühe värvusega kosmosehall ning teise värvusega roosa kuld. Mõlema tahvelarvuti maksumus koos käibemaksuga oli 819 eurot. Lisaks kinnitas XXXXX XXXXX kohtueelses menetluses tunnistajana, et XXXX XXXXXX andis talle korralduse osta kaitseümbris ainult ühele tahvelarvutile. XXXXX XXXXX sõnul saatis ta seejärel XXXX XXXXXXlt saadud e-kirja edasi XXXXX valla IT juhtivspetsialistile, kes tellimuse lõplikult vormistas. Toimikusse on lisatud ka arved, millelt nähtub samuti, et XXXXX Vallavalitus soetas kaks tahvelarvutit iPad Air (kosmosehall ja roosa kuld) ning ühe kaitseümbrise. Samuti soetati korrakaitseks ettenähtud rahalistest vahenditest taskulambid ning üks korrakaitseks mõeldud multitööriist. Järgnevalt on tuvastamist leidnud asjaolu, et 25.01.2021 pöördus piirkonnapolitseinik XXXXX XXXXXXX e-kirja teel XXXXX XXXXX poole ning tundis huvi taskulampide ja tahvelarvuti kohta, mis valla poolt soetati. Oluline on märkida, et XXXXX XXXXXXX oli teadmises, et soetatud on ainult üks tahvelarvuti. XXXXX XXXXXXX avaldas soovi nimetatud esemed abipolitseinike tööülesannete täitmiseks kasutusele võtta. XXXXX XXXXX vastas XXXXX XXXXXXXale, et esemed on üle antud XXXX XXXXXXle. Kohtueelses menetluses on tõendina toimikusse lisatud vara üleandmise-vastuvõtmise akt, mis kannab kuupäeva 19.02.2021. Aktist nähtuvalt andis vallavanem XXXX XXXXXX PPA piirkonnavanemale üle ühe tahvelarvuti iPad Air värvusega kosmosehall. Samuti andis XXXX XXXXXX üle tahvelarvuti kaitseümbrise. Tahvelarvutit iPad Air värvusega roosa kuld, mis soetati XXXX XXXXXX korraldusel samuti XXXXX valla eelarves korrakaitseks ettenähtud rahalistest vahenditest, XXXX XXXXXX PPA-le üle ei andnud. Toimikusse on tõendina lisatud ka tunnistaja XXXXX XXXXXXX ning XXXX XXXXXX vaheline Facebook Messengeris peetud vestlus. XXXXX XXXXXX töötas vestluse hetkel PPA Lõuna Prefektuuri Kagu politseijaoskonnas. XXXX XXXXXX kinnitas tunnistajana kohtueelses menetluses, et 2021. aasta jaanuaris toimus tal XXXX XXXXXXga Facebook Messengeris vestlus, kus ta küsis samuti, kas XXXXX vallal oleks võimekus soetada üks või kaks iPadi, mida oleks võimalik korrakaitses kasutada. Toimikusse lisatud vestlusest nähtuvalt vastas XXXX XXXXXX XXXX XXXXXXXX, et soetatud on üks iPad. XXXX XXXXXX sõnul otsustas ta alustada ühe iPadiga, kuna iPadid on kalliks läinud. XXXX XXXXXX kinnitas vestluses, et ta on suhelnud juba XXXXX XXXXXXX aga ning tellimus on tehtud. Prokuröri hinnangul on siinkohal märkimisväärne, et XXXX XXXXXX kinnitas PPA esindajale, nagu oleks XXXXX valla vahenditest, mis on ette nähtud korrakaitseks, soetatud ainult üks iPad. Tegelikkuses on tõendamist leidnud, et XXXX XXXXXX soovil soetati kaks iPadi, millest ühe värvusega roosa kuld, jättis XXXX XXXXXX enda kasutusse. Seda, et XXXX XXXXXX iPadi värvusega roosa kuld ise kasutas, tõendavad näiteks tunnistaja XXXX XXXXXXXX ja XXXXX XXXXX ütlused. Tunnistajate ütlustest võib järeldada, et 2021. aasta juulikuus andis XXXX XXXXXX PPA-le üle ka teise tahvelarvuti ehk pärast seda, kui ka PPA esindajad olid saanud teadlikuks, et tegelikkuses on soetatud korrakaitseks ettenähtud eelarvelistest vahenditest veel teinegi tahvelarvuti. Lisaks oli tahvelarvuti üleandmise hetkeks avaldatud XXXX XXXXXX le umbusaldust. XXXX XXXXXXX sõnul ütles XXXX XXXXXX talle, et ta teeb arvuti puhtaks ning kustutab ära enda failid enne seda, kui roosat värvi tahvelarvuti üle annab. Kohtueelses menetluses koostati ka vaatlusprotokollid, millest nähtuvalt vaadeldi XXXX XXXXXX valduses olnud roosat värvi tahvelarvutit iPad. Protokollides olevast informatsioonist saab kokkuvõtlikult samuti järeldada, et XXXX XXXXXX on tahvelarvutit kasutanud. Tunnistajana kuulati kohtueelses menetluses üle ka 2020. aastal ja 2021. aastal XXXXX Vallavalitsuses IT-spetsialistina töötanud XXXXX XXXX. XXXXX XXXX kinnitas, et 2020. aasta detsembris otsustas XXXX XXXXXX vallavanemana, et XXXXX valla eelarves korrakaitseks ettenähtud rahalistest vahenditest tuleb soetada kaks tahvelarvutit iPad Air. Tunnistaja sõnul oli XXXX XXXXXX valinud välja ühe halli värvi tahvelarvuti ning teise roosat värvi tahvelarvuti. Lisaks soetati XXXXX XXXXX sõnul korrakaitseks taskulampe ning üks multitööriist. XXXXX XXXX tõi välja, et XXXX XXXXXX andis korralduse ainult ühe kaitseümbrise soetamiseks. Kaitseümbris soetati halli värvi tahvelarvutile ehk sellele, mis anti üle PPA-le. Roosat värvi tahvelarvutile kaitseümbrist ei ostetud. XXXXX XXXXX sõnul tegi tema tahvelarvutite tellimuse. Kuller toimetas tahvelarvutid XXXXX XXXXX kätte, misjärel võttis temaga koheselt ühendust XXXX XXXXXX, kes soovis tahvelarvuteid enda valdusse saada. XXXXX XXXXX sõnul andis ta tahvelarvutid XXXX XXXXXX valdusse 21. jaanuaril 2021. Lisaks kinnitas tunnistaja, et XXXX XXXXXX kasutas hiljem ise roosat värvi tahvelarvutit, mis oli ostetud XXXXX valla eelarves korrakaitseks ettenähtud rahalistest vahenditest. Tunnistaja XXXXX XXXX kinnitas ka seda, et XXXX XXXXXX le oli antud tööalaseks kasutamiseks sülearvuti IBM. IT-vahendid, mis töötajatele tööülesannete täitmiseks anti, osteti XXXXX XXXXX sõnul XXXXX valla eelarves ettenähtud IT-vahendite ostuks mõeldud summadest. Eraldi märkis tunnistaja XXXXX XXXX kohtueelses menetluses, et XXXX XXXXXX ei soovinud kasutada sülearvutit IBM, vaid ta soovis, et talle ostetaks tööalaseks kasutamiseks sülearvuti MacBook Pro. XXXXX XXXXX sõnul telliti seejärel sülearvuti MacBook Pro XXXX XXXXXXle XXXXX vallas IT-vahendite ostuks mõeldud eelarvelistest vahenditest. Kohtueelses menetluses kuulati tunnistajana üle ka veel XXXXX Vallavalitsuse rahandusteenistuse juhataja XXXXXX XXXXX, kes väitis samuti, et kaks tahvelarvutit iPad ja üks kaitseümbris osteti 2020. aasta detsembris XXXXX valla eelarvest nn abipolitseinike kulurealt. Tunnistaja ütlustest saab üheselt järeldada, et otsuse osta tahvelarvutid abipolitseinike kulurealt, tegi vallavanem XXXX XXXXXX. XXXXXX XXXXX kinnitas, et eelarves oli eraldi eelarverida nimetusega „Avalik kord (abipolitseinike kululiik)“. 2020. aastal oli valla eelarves abipolitseinikele tööks vajalike esemete ostmiseks ette nähtud 3500 eurot. XXXXX XXXXX kinnitas, et roosat värvi tahvelarvuti jättis XXXX XXXXXX enda valdusse. Lisaks kinnitas XXXXXX XXXXX, et vallavalitsuse töötajatele osteti IT- seadmed alati IT-vahendite ostuks ette nähtud eelarverealt. Seda, et IT-seadmeid oleks ostetud mõnelt muult kulurealt, ei olnud. Prokuröri hinnangul on leidnud kohtueelses menetluses tõendamist, et 2020. aasta detsembrikuus osteti vallavanem XXXX XXXXXX otsuse alusel XXXXX valla eelarvelistest vahenditest, mis olid ette nähtud abipolitseinike tööks vajalike esemete ostmiseks, kaks tahvelarvutit iPad. Tahvelarvutid sai XXXX XXXXXX enda valdusse 21. jaanuaril 2021. Halli värvi tahvelarvuti andis XXXX XXXXXX üle PPA-le koos muude politseinike tööks vajaminevate ja soetatud esemetega. Roosat värvi tahvelarvuti iPad jättis XXXX XXXXXX aga enda valdusse ning asus seda ise kasutama. XXXX XXXXXX tagastas tahvelarvuti alles pärast seda, kui talle oli avaldatud umbusaldust ning kui ilmnes laiemalt, et tegelikkuses on abipolitseinike tööks vajalike esemete ostmiseks ettenähtud eelarvest soetatud veel teinegi tahvelarvuti iPad. Järgnevalt tuleb analüüsida, kas eelkirjeldatud tegevus on käsitletav omastamisena. Prokuröri hinnangul saab sellele küsimusele vastata jaatavalt. 2 On selgunud, et XXXX XXXXXX sai tahvelarvutid, sh roosat värvi tahvelarvuti, enda valdusse seetõttu, et ta oli XXXXX valla vallavanem ehk ametiisik. Omastamise objektiivne koosseis seisneb isikule usaldatud või tema valduses oleva võõra vara või vallasasja enda kasuks pööramises. Prokuröri hinnangul oli XXXX XXXXXXle vallavanemaks olemise hetkel usaldatud XXXXX valla vara tervikuna. Ehk tal oli pädevus XXXXX vallale kuuluva vara kasutamiseks ja käsutamiseks. Olukorras, kus XXXX XXXXXX tegi otsuse osta abipolitseinike tööks vajalike esemete ostmiseks ettenähtud eelarvelistest vahenditest kaks tahvelarvutit iPad, käsutas ta XXXXX valla ehk kohaliku omavalitsuse vara. Järgnevalt on leidnud kinnitust, et XXXX XXXXXX sai XXXXX valla eelarvelistest vahenditest ostetud tahvelarvutid enda valdusse 21. jaanuaril 2021. Seega sai ta enda valdusse võõrad vallasasjad, kuna tahvelarvutid kuulusid kohalikule omavalitsusele kui juriidilisele isikule. Nagu selgus, andis XXXX XXXXXX ühe tahvelarvuti üle PPA-le, teist asus ta aga ise kasutama. Tegelikkuses pidanuks XXXX XXXXXX üle andma aga mõlemad tahvelarvutid, kuna tahvelarvutite soetamiseks kasutati XXXXX valla eelarvelisi vahendeid, mis olid ette nähtud avaliku korra tagamise arendamiseks. XXXX XXXXXXl puudus pädevus asuda ise tahvelarvutit enda tarbeks kasutama. Seda õigust ei ole võimalik tuletada ka vallavanema üldisest pädevusest. Vallavanemal puudub õigus käituda kohalikule omavalitsusele kuuluva vara suhtes, mis on talle usaldatud või tema valdusesse jõudnud, oma suvaotsuste järgi. Vallavanemal puudub õigus asuda kasutama enda otstarbeks kohalikule omavalitsusele kuuluvat vara, mis on soetatud muul eesmärgil. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et roosat värvi tahvelarvuti endale pidamisega manifesteeris XXXX XXXXXX omastamistahet KarS § 201 lõike 1 mõttes. See tähendab, et XXXX XXXXXX tegevuse tagajärjel ei olnud tahvelarvutit võimalik kasutada avaliku korra tagamisel, kuna ta kasutas seda alates 21. jaanuarist 2021 ise. Prokuröri hinnangul saab eelkirjeldatud enda kasuks pööramist pidada ka ebaseaduslikuks omastamise objektiivse koosseisu mõttes, kuna nagu juba mainitud, puudus XXXX XXXXXXl õiguslik alus asuda ise kohalikule omavalitsusele soetatud tahvelarvutit, mis oli mõeldud abipolitseinikele avaliku korra tagamiseks, kasutama. Prokuröri arvates on täidetud ka omastamise subjektiivne koosseis. Tuvastatud asjaolude pinnalt on võimalik üheselt väita, et omastamine on toime pandud tahtlikult. Prokuröri hinnangul nähtub, et XXXX XXXXXXl oli juba tahvelarvutite tellimise hetkel soov üks tahvelarvuti enda valdusse saada ning seda endale pidada. Esiteks tõendab seda asjaolu, et üksnes ühele tahvelarvutile soetati kaitsekaaned. Täpsemalt sellele, mis anti PPA esindajale ka reaalselt üle. Samuti tõendab prokuröri hinnangul tahet üks tahvelarvuti juba tellimise hetkel edaspidi endale pidada asjaolu, et XXXX XXXXXX andis korralduse soetada üks roosat värvi tahvelarvuti. On üldteada, et tavapäraselt seostub roosa värv pigem naiselikkusega ja PPA-le andis XXXX XXXXXX üle just neutraalsemat värvi ehk halli tahvelarvuti. Seetõttu saab järeldada, et tal oli algusest peale soov üks tahvelarvuti endale pidada. Samuti ei pea prokurör vähetähtsaks asjaolu, et tunnistaja XXXXX XXXX ütluste kohaselt oli XXXX XXXXXXl üleüldisem huvi Apple’i poolt toodetavate IT-seadmete vastu, kuna selgus, et XXXX XXXXXX andis korralduse osta enesele sülearvuti MacBook Pro olukorras, kus tal oli tegelikult võimalik kasutada sülearvutit IBM. Prokuröri hinnangul on tõenäoline, et kuna XXXXX vallas IT-vahendite ostuks ettenähtud eelarverealt polnud võimalik ajal, mil XXXX XXXXXX oli vallavanem, tahvelarvutit iPad osta, otsustas XXXX XXXXXX kasutada võimalust ning teha seda valla eelarvelistest vahenditest, mis olid ette nähtud avaliku korra tagamise arendamiseks. Lisaks on prokuröri hinnangul märgiline juba eelnevalt kirjeldatud asjaolu, mille kohaselt XXXX XXXXXX kinnitas 2021. aasta jaanuaris XXXX XXXXXXXXX, et vallal oli pädevus soetada ainult üks tahvelarvuti, mida on võimalik korrakaitses kasutada. Tegelikkuses teadis XXXX XXXXXX juba tol hetkel, et soetatud on kaks tahvelarvutit ning mõlemad on ostetud vahenditest, mis olid ette nähtud avaliku korra tagamise arendamiseks. Lisaks teadis XXXX XXXXXX, et kohalikul omavalitsusel olid olemas vahendid kahe tahvelarvuti ostmiseks. Seega on võimalik ka eelnimetatu pinnalt järeldada, et XXXX XXXXXXl oli soov üks tahvelarvuti endale pidada ning seda mitte PPA-le korrakaitse tagamiseks üle anda. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et XXXX XXXXXX on ametiisikuna toime pannud KarS § 201 lõike 2 punkti 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. XXXX XXXXXX ei nõustu määruses toodud põhjendustega, mis puudutavad kuriteokoosseisu analüüsi ja ei tunnista end süüdi esitatud kahtlustuses, kuid on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega oportuniteediprintsiibi alusel. KrMS § 202 lõigete 1 ja 7 kohaselt võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe 3 karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Prokurör leiab, et XXXX XXXXXX suhtes esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 202 sätestatud alustel. KarS § 201 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegu on teise astme kuritegu, mille eest seadusandja ei ole näinud ette vangistuse alammäära, mistõttu on täidetud esimene eeldus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Järgmise kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena tuleb hinnata kahtlustatava XXXX XXXXXX süü suurust. Prokurör on seisukohal, et kahtlustatava süü aste on selline, mis võimaldab kriminaalmenetluse lõpetamise KrMS §-s 202 sätestatud alustel. Prokuröri hinnangul on suurimaks süüd vähendavaks asjaoluks teoobjektiks olnud tahvelarvuti väärtus. Kriminaalmenetluses on selgunud, et tahvelarvuti väärtuseks oli teo toimepanemise hetkel 682 eurot ja 50 senti (ilma käibemaksuta). KarS § 218 lõike 4 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks asja, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Miinimumpäevamäära suuruseks on KarS § 44 lõike 2 kohaselt 10 eurot. Seega on käesoleval hetkel varavastase kuriteo, sealhulgas omastamise, piiriks 200 eurot ehk selleks, et täidetud oleks omastamise kui kuriteo objektiivne koosseis, peab teoobjektiks oleva vara väärtus olema vähemalt 200 eurot ja 1 sent. Prokuröri hinnangul on kõnealuse tahvelarvuti väärtus kuriteopiiri lähedane, mis annab aluse rääkida väikesest teosüüst. Prokuröri hinnangul tuleks märkida veel sedagi, et kõnealune kuriteopiir ehk 200 eurot ja 1 sent on mõneti stagneerunud, kuivõrd ajal, mil see seadusandja poolt kehtestati, oli nimetatud summa oluliselt väärtuslikum, kui ta on seda praegusel hetkel tulenevalt inflatsioonist ning elatustaseme üldisest tõusust. Nimetatut saab prokuröri arvates arvestada ka süü suuruse hindamisel, mis annab jällegi omakorda aluse rääkida XXXX XXXXXX puhul madalast teosüüst. Prokurör ei ole tuvastanud kriminaalmenetluses ühtegi asjaolu, mis süüd suurendaks, mistõttu leiab prokurör kokkuvõtvalt, et täidetud on kriminaalmenetluse lõpetamise teinegi eeldus – XXXX XXXXXX süü ei ole suur. Prokuröri hinnangul ei ole madala teosüüga inimesele süüdistuse esitamine otstarbekas. Järgnevalt tuleb hinnata ka avalikku menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi hindamine on seotud preventsiooniga, mistõttu tuleb arvesse võtta süüteo toime pannud isikut ning tema varasemat käitumist. Kehtib põhimõte, et karistust kohaldatakse üksnes juhul, kui muudest vahenditest ei piisa isiku mõjutamiseks. XXXX XXXXXX on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Lisaks pole tema suhtes varasemalt kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlustel lõpetatud. Prokuröri hinnangul puudub eeltoodu tõttu vajadus XXXX XXXXXX kriminaalkorras karistamiseks. Kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnev kohustus on piisav eripreventiivse mõju avaldamiseks. Prokuröri arvates ei esine ka ühtegi üldpreventiivset asjaolu, millele tuginedes oleks kriminaalmenetluse lõpetamine XXXX XXXXXX suhtes oportuniteediprintsiibi alusel välistatud. Olgugi, et XXXX XXXXXX oli teo toimepanemise hetkel vallavanem ehk ametiisik, kelle vastu peaks avalikkusel olema eriline usaldus, on oluline, et praeguseks hetkeks on XXXX XXXXXX vallavanema kohalt juba mõnda aega vabastatud, mistõttu võib asuda seisukohale, et käesoleval juhul puudub XXXX XXXXXX kohtu alla andmiseks ning tema võimalikuks karistamiseks ka avalik menetlushuvi. Eeltoodut arvestades leiab prokurör, et on põhjendatud XXXX XXXXXX suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS §-s 202 sätestatud alustel. KrMS § 202 lõike 2 punkti 2 alusel tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise korral maksta XXXX XXXXXXl riigituludesse 1500 eurot. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 2, lg 3, lg 6 ja lg 7 ning KrMS § 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21210000053 menetlus. 4 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXXX XXXXXX on kohustatud maksma riigituludesse 1500 eurot. XXXX XXXXXX võib kohustuse täita 6 (kuue) kuu jooksul. Kohustus tuleb täita hiljemalt 05.03.2023. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: Kriminaalasjas ei ole kohaldatud KrMS 4. peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud kriminaalmenetluse tagamise vahendeid. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: CD plaat, millel tahvelarvuti koopiafailist genereeritud raportfail andmefailide loeteluga, asub kriminaalasja materjalide juures. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Andmed puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 saadetakse kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia XXXX XXXXXXle ning tema kaitsjale Aivar Pilvele. /Allkirjastatud digitaalselt/ Allar Nisu, prokurör Aivar Pilv, kaitsja Olen kohustusega ja kriminaalmenetluse lõpetamise nõus: /Allkirjastatud digitaalselt/ XXXX XXXXXX 5