dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lõuna Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 7. september 2022
Viit
LÕRP-15/22/2344
Registreeritud
7. september 2022
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
LÕRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
LÕRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
LÕRP-15/2022
Vastutaja
Laura Jõgisoo (Lõuna Ringkonnaprokuratuur, II osakond)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse põhistatud lõpetamise määrus 17278001927.pdf159 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 07.09.2022, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Laura Jõgisoo Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 17278001927 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 169 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXX XXXXXXX(xxxxxxxxxxx) Kuriteo toimepanemise aeg: aprill 2014 kuni juuni 2022 Kohtueelses menetluses esitati XXXXX XXXXXXX Nahksepale kahtlustus KarS § 169 järgi selles, et tema, süstemaatiliselt ajavahemikul aprill 2014 kuni juuni 2022 hoidis teadvalt kõrvale oma noorematele kui 18-aastastele lastele ülalpidamise kohustuse täitmisest. Kahtlustuse kohaselt on alust arvata, et XXXXX XXXXXXX on asunud oma varasid varjama. XXXXX XXXXXXX esitatud kahtlustus on põhjendatud ning tema süü KarS § 169 järgi on tõendatud menetluses kogutud tõenditega: kannatanu XXXXX XXXXXXX ütlustega; Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, XXXX OÜ, AS Tallink Grupp, Prisma Peremarket AS, AS Selver, AS Olerex, AS Tartu Terminal, AS Alexela, Circle K Eesti AS, Best Credit OÜ, Credit24, BB Finance OÜ, Placet Group OÜ ja Eesti krediidiasutuste vastustega nõudekirjadele; XXXXX XXXXXXX ja temaga seotud isikute kontode väljavõtetega ja nende vaatlusprotokollidega, tunnistajate XXXXX XXXXXXX, XXXX XXXXX, XXXXX XXXXXX, XXXX XXXXXX ütlustega. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava süüteo näol on tegemist teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3), mille eest karistusseadustiku eriosa näeb ette võimaliku karistusena kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse (KarS § 169) Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Samuti on selline vajadus üldjuhul olemas, kui isikut on aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse (s.o oportuniteedi) printsiibi kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõendanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Kahtlustatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning ühtegi kehtivat väärteokaristust ei ole. Nimetatud asjaolu viitab seaduskuuleka elu elamisele XXXXX XXXXXXX poolt. 25.08.2022 on XXXXX XXXXXXX teavitanud prokuratuuri, et XXXXX XXXXXXX on tasunud augustikuu elatise. Seega on XXXXX XXXXXXX asunud täitma oma igakuist kohustust alaealiste laste ees. XXXXX XXXXXXX on saanud aru oma käitumise keelatusest ning 15.08.2022 antud ütlustes on XXXXX XXXXXXX kinnitanud, et ta asub edaspidi tasuma elatist temalt väljamõistetud summa ulatuses. Prokuratuuri hinnangul saab asuda seisukohale, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole isiku karistamine vajalik. Kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud XXXXX XXXXXXX elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Ka telefoni vestluses XXXXX XXXXXXX kinnitas kannatanu, et ta on eelkõige huvitatud sellest, et XXXXX XXXXXXX hakkaks täitma oma kohustusi, mitte XXXXX XXXXXXX karistamisest kriminaalkorras. Kahtlustatav on nõustunud tasuma osaliselt kannatanule võlgnetud elatisvõla kuue kuu jooksul summas 3000 eurot. Seetõttu leiab prokurör, et käesoleval juhul ei ole lisakohustuse määramine otstarbekas. XXXXX XXXXXXX rahalised vahendid on piiratud ning seega ei ole otstarbekas talle määrata kohustust tasuda riigituludesse. Vastasel juhul ei oleks prokuröri hinnangul esiplaanil kannatanu huvid ja õigushüved ning nende katse. KarS § 169 järgi kaitstavaks õigushüveks on lapse varaline huvi. Sellise õigushüve kaitse-eesmärki teenib eelkõige kahtlustatava kohustamine hüvitada kannatanule osaliselt võlgnetud elatisvõlg. Täiendavalt üldkasuliku töö tegemise või riigituludesse kindla summa tasumise kohustuse määramine kahtlustatava lapse õigushüve kaitse-eesmärki ei teeniks, vaid tõenäoliselt omaks risti vastupidist mõju, häirides elatisvõlgnevuse osa tasumise kohustuse täimist. Kui hinnata kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, siis nähtub, et XXXXX XXXXXXX on küll elatise kohustuse mittetäitmises süüdi, kuid antud süü nende tegude puhul ei ole niivõrd suur, et isikut peaks kohtulikult karistama. Samuti ei ole alust arvata, et kriminaalkaristuse asemel oportuniteediprintsiibi rakendamine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. XXXXX XXXXXXX nõustub menetluse lõpetamisega oportuniteedi alusel ning ta on nõus täitma talle määratavat kohustust. XXXXX XXXXXXX on selgitatud, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. Tulenevalt eeltoodust leian, et XXXXX XXXXXXX suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 17278001927 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 233,28. Kohustuse täitmise tähtaeg on 07.03.2023.a. - KrMS § 202 lg 2 p 1 järgi kohustub XXXXX XXXXXXX tasuma elatise võlgnevust summas 3000 eurot kannatanu XXXXX XXXXXXX arvelduskontole (XXXXX XXXXXXX, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, AS SEB Pank). Kohustuse täitmise tähtaeg on 07.03.2023.a. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: kehtivat tõkendit ei ole. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: plaadid vastuskirjade ja pangakonto väljavõtetega jätta kriminaalasja juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei ole registrisse kantud 6. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu kohtueelses menetlus 233,28 eurot. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanu esindajale XXXXX XXXXXXX. Kahtlustatavale antakse koopia üle 07.09.2022. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (Kalevi 1, Tartu). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Laura Jõgisoo abiprokurör Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustusega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalmenetluse toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. ___________________________________________________________________________ (nimi ja allkiri)
Allikas: Lõuna Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel