Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna ja sotsiaalkaitse digipööre 2024-2025

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala digipööre tervis ja sotsiaalkaitse Sotsiaalministeerium 25.04.2024 ESITLUSE TEEMAPUNKTID • Üldised andmed valitsemisala kohta • Valdkonna digipöörde strateegiline pikem vaade • Valdkonna digipöörde lühiajaline vaade (kuni 2025 lõpuni)  Missioon Kujundada Eestist elukeskkond, kus inimestel on võrdsed võimalused inimväärseks eluks. ÜLDISED ANDMED VALITSEMISALA IT 2023 EELARVE TÄITMINE Eelarve täitmine 31.12.2023 liikide lõikes Eelarve​täitmine​31.12.2023​majandusliku​sisu​lõikes 29,518,955 25,000,000 21,811,783 30,000,000 23,814,308 25,000,000 20,000,000 14,138,453 14,122,519 20,000,000 12,435,706 15,000,000 12,216,619 11,585,489 10,255,653 15,000,000 6,779,339 7,265,564 10,000,000 10,000,000 6,017,078 5,000,000 5,000,000 0 Riigieelarve Välistoetused Muud 0 Investeeringud​ Tööjõukulud ​Majandamiskulud​ Eelarve Täitmine Eelarve​ Täitmine​ Sisaldab Tööinspektsioonile (MKM) ja Astangu KRK-le (HTM) osutatavate teenuste eelarvet. Täitmist mõjutas välisvahendite planeeritust hilisem avanemine ja arenduste ettevalmistamiseks kuluva ajaplaani alahindamine. Seoses piiratud eelarveressurssidega keskendusime kulude maksimaalsele kokkuhoiule, et tagada piisavad vahendid 2024. aastaks. VALITSEMISALA IT EELARVE 2024 2024​eelarve​liikide​lõikes 2024​eelarve​majandusliku​sisu​lõikes 13,138,504 10,198,692 22,103,253 28,053,767 9,915,235 12,925,937 Riigieelarve​ Välistoetused​ Muud​ Investeeringud​ Tööjõukulud ​Majandamiskulud​ Liikide lõikes​ 2024 Majandusliku sisu lõikes​ 2024 Kokku 48 167 694 Kokku 48 167 694 Investeeringud​ 22​103​253 Riigieelarve​ 28​053​767 Tööjõukulud 12​925​937 Välistoetused​ 9​915​235 ​Majandamiskulud​ 13​138​504 Muud​ 10​198​692 Sisaldab​Tööinspektsioonile​(MKM)​ja​Astangu​KRK-le​(HTM)​osutatavate​teenuste​eelarvet. VALITSEMISALA IT PERSONAL (1) Valitsemisala​IKT​töötajate​arv​ 01.01.2021 01.01.2022 01.01.2023 01.01.2024 01.01.2025*​ 01.01.2026*​ 01.01.2027*​ Töötajate​arv ​ 124 157 182 204 220 225 230 Kasv​​(%,​võrrelduna​eelmise​ aastaga) 26,6 15,9 12,1 7,8 2,3 2,2 VALITSEMISALA IT PERSONAL (2) Seisuga 01.01.2023 Seisuga 01.01.2024 Täidetud/olemas Täitmata Kokku Täidetud/olemas Täitmata Kokku Seisuga 01.01.2023 Seisuga 01.01.2024 IKT Personal Täidetud/ Täitmata Kokku Täidetud/ Täitmata Kokku olemas olemas Kokku 183 26 207 204 17 221 Andmeait 4 4 4 1 5 Andmeanalüüs ja 4 2 6 7 1 8 43.93% 46.12% -seire 49.76% 50.00% IT - andmeturve 8 8 7 1 8 IT-arvutigraafika 2 IT - juhtimine 15 15 21 1 22 IT - konsultandid 0 1 1 IT - 31 4 35 28 4 32 6.31% 3.88% projektijuhtimine IT - 45 9 54 51 3 54 süsteemiadministra tsioon IT - 13 4 17 20 20 süsteemianalüüs IT - 11 3 14 10 3 13 süsteemiarhitektuu r IT - tarkvara 4 4 4 4 programmeerimine IT - teenuste tugi 30 3 33 34 34 IT - testimine 11 1 12 12 3 15 Organisatsiooni 5 5 5 5 protsessid VALITSEMISALA ENDA KOONDHINNANG VÕIMEKUSELE ja KOONDHINNANGUD SUUNDADE LÕIKES Üldvõimekus Teenuste​ Andmehaldus Arhitektuur​/​ Küberturvalisus Kestlikkus Oskused juhtimine tehnoloogia SoM​VA​tervis SoM​VA​ sotsiaalkaitse SOM​VA​enesehinnangu​alusel​oleme​tasemel​kollane.​Põhiargumendid: • pidev​baasrahastuse​puudujääk • teenuste​juhtimine​rakendunud​osaliselt,​teema​on​VA​üleses​fookuses • andmehalduses​dubleerimised​ja​topeltkogumised,​teema​on​tervisevaldkonna​fookuses • hulk​legacy​süsteeme,​mille​väljavahetamine​aeganõudev​ning​ressursimahukas • küberturvalisus​TEHIK​süsteemides​tagatud​(TTOde​osas​puudulik) • digipädevused​ei​tule​tänapäevastele​ootustele​järgi • võtmekompetentse​keeruline​turult​leida VALITSEMISALA DIGIPÖÖRDE STRATEEGILINE ÜLEVAADE  Eesti Eesti 2035 2035 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 Heaolu arengukava 2023–2030 Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on Eesti elanikud elavad kaua ja on võimalikult terved kogu elukaare jooksul ning nende kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu tervis ja heaolu on hoitud ja toetatud elukeskkonna ja tervisesüsteemi kujundamise kaudu avaliku, kolmanda ja erasektori koostöös. Digiühiskonna arengukava 2030 Tervist​toetava​ Tervist​toetava​ Vanemaealiste​ keskkonna​ Tervist​toetavate​ Tervist​toetavate​ Inimkeskse​ Inimkeskse​ Laste​ja​perede​ Vanemaealiste​ Sotsiaalhoolekande​ keskkonna​ valikute​programm​ tervishoiu​programm​ Laste​ja​perede​ programm​2024- Sotsiaalhoolekande​ programm​2024- programm​2024- valikute​programm​ tervishoiu​programm​ programm​2024-2027 programm​2024-2027 programm​2024- programm​2024-2027 programm​2024-2027 2024-2027 2024-2027 2024-2027 2024-2027 2027 2027 2027 2027 Soolise​võrdsuse​ja​ Soolise​võrdsuse​ja​ Tööturu​programm​ Tööturu​programm​ võrdse​kohtlemise​​ võrdse​kohtlemise​​ 2024-2027 2024-2027 programm​2024-2027 programm​2024-2027 Sotsiaalministeeriumi Sotsiaalministeeriumi valitsemisala valitsemisala prioriteetsed prioriteetsed projektid projektid Tervisevaldkonna IKT arendusportfell Sotsiaalvaldkonna IKT arendusportfell  Strateegiliste eesmärkide mõõdikud Rahvastiku​tervise​arengukava​2023-2030 Heaolu​arengukava​2023-2030​ Eesti​inimeste​keskmine​oodatav​eluiga​ Kohortsündimuskordaja​ naised​82,8​(2019.a)​->​84​(2030.a) 1,79 (2022.a)​->​1,86​(2030.a)​ mehed​74,4​(2019.a)​->​84​(2030.a) Hoolivuse​ja​koostöömeelsuse​indeks​ Tervena​elada​jäänud​aastad 61% (2021.a)​>​61%​(2030.a)​ naised​59,1​(2022.a)​->​63​(2030.a) Absoluutse​vaesuse​määr​ mehed​56,3​(2022.a)​->​62​(2030.a) 2,2% (2020.a)​<​2,2%​(2030.a)​ Väheneb​ebavõrdsus​tervises​ Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr​ 22,2% (2021.a)​->​21%​(2030.a)​ Digiühiskonna​arengukava​põhimõõdik Soolise​võrdõiguslikkuse​indeks​(EIGE)​ tervise​digipöörde​vaates 61,6 (2021.a)​->​67,5​(2030.a)​ Tööhõive​määr​20–64-aastaste​seas​ Avalike​digiteenustega​rahulolu​elanike​seas 79,3% (2021.a)​->​81%​(2030.a)​ 69%​(2021.a)​->​90​(2030.a) VALITSEMISALA DIGIPÖÖRDE PANUS PERSONAALSE RIIGI KONSEPTSIOONI • Koostatakse​analüüs​ja​ettepanekud​integreeritud​sotsiaal-​ja​tervisevaldkonna​korraldus-​ja​rahastusmudeli​loomise​kohta • diginõuniku​värbamine,​klienditeekonnast​lähtuvate​andme-​ja​infotehnoloogia​lahenduste​ettepanekute​ väljatöötamine​ • Tervishoiuteenuste​korraldamise​seaduse​(TTKS)​ja​teiste​seaduste​muutmise​väljatöötamiskavatsus​(e-tervise​korralduse​ ja​andmevahetuse​aluspõhimõtted) • Prioriteetne​projekt​„andmed​otsuste​tegemiseks“​analüütiku(d) • Pensionitarkuse​strateegia​ja​tegevuskava​ • Koostatakse​isikustatud​sotsiaalmaksu​andmete​(ISM)​liikumise​riigiülene​analüüs​ning​arendused • Lastekaitseseaduse​muutmise​väljatöötamiskavatsus​(MSL) • Luuakse​muutumatu​seisundiga​lapse​vanemale​info-​ja​sündmusteenus​proaktiivsete​teenuste​pakkumiseks • MKM​projekti​"Tulevikukindla​andmemajanduse​ökosüsteemi​mudel​ja​taristulised​lahendused​andmete​turvaliseks​ haldamiseks,​käitlemiseks​ja​väärindamiseks„ • SOM​pilootprojekt​"Uudse​leibkonnametoodika​väljatöötamise​ja​koondatud​andmete​põhjal​abivajaduse​ tuvastamine​ning​vajaduspõhine​toetuse​maksmine„,​mille​sisu​on,​et​kõikidest​allikatest​liiguks​andmed​kokku​ automaatselt,​et​saaks​proaktiivselt​tulevikus​toetust​määrata • Sündmusteenused​(lapse​saamine,​pension,​raskel​haige​laps,​abivahendid) VALITSEMISALA DIGIPÖÖRE ja TEHISINTELLEKT (TI) • TI​kasutuselevõtuks​kaardistab​TEHIK​2024.​aastal​haldusalas​võimalikke​TI​kasutuskohti,​kaasatud​ideede​ analüüsimisse​on​haldusala​andmearhitektid. • digipädevuste​arendamisel​pöörame​tähelepanu​TI​teadlikkuse​tõstmisele • 2024.​aasta​lõpuks​on​kokkulepitud​ideed,​mille​vaates​minna​edasi​TI​kasutuselevõtu​plaanidega. • Ideede​kaardistuste​järel​lepitakse​kokku​teema​eest​vastutajad​vastavalt​TI​kasutus​valdkonnale. • Huviga​jälgime​keeletehnoloogita​arendamist​ja​tulevast​rakendamist​erivajadustega​inimeste​jaoks,​selliste​ tehnoloogiate​rakendumisel​analüüsime​nende​kasutusvõimalusi​valdkonnas​ja​võimalusel​kasutame. • Tervisekassa​fookuses​on​arstide​tööaja​optimeerimiseks​lahenduste​leidmine​(võimalik​TI). Valitsemisala asutused Valitsusasutused Hallatavad​riigiasutused​ Sotsiaalkindlustusfon d Sihtasutused Äriühingud​ X Ametikohtade​arv *Andmed seisuga 07.12.2023 SOM VA IKT ARENDUSTE JUHTIMISMUDEL SoM valitsemisala strateegilised eesmärgid ja prioriteetsed projektid • Sotsiaalministeeriumis koostatakse aastaks prioriteetsete projektide list, mille planeerimisel on lähtutud riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“, valdkondlikes arengukavades „Heaolu arengukava 2023- 2030“ ja „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkidest. • Prioriteetsete projektide edenemise seire toimub Sotsiaalministeeriumi juhtkonnas igakuiselt. • Prioriteetsete projektide eesmärk on aasta jooksul suunata fookus konkreetsele teemale, et just seal saavutada arenguhüpet. • 2024. aastal on Sotsiaalministeeriumis kinnitatud 13 prioriteetset projekti. • IKT arenduste prioriseerimisel lähtutakse juhtkonnas kinnitatud prioriteetsetest projektidest. Digipöörded  Sotsiaalministeeriumi VA digipöörde eesmärgid Eesti 2035 Rahvastiku tervise arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 2020–2030 Teenuste juhtimine 2030 ​Eestis​tulevad​avalikud​teenused​sinu​juurde​just​siis,​kui​sul​on​neid​vaja​ja​saad​asjad​korraga​aetud,​kõik​avalikud​teenused​on​inimkesksed​ja​neid​ kujundatakse,​juhitakse​ja​mõõdetakse​ühtsetel​alustel​ Andmed​2030 aastal Eestis​saab​avaliku​sektoriga​asjad​aetud​vestluskrati​abil,​krattide​abil​on​tehtud​avalikus​sektoris​uus​tõhusushüpe​,​digiriigis​on​inimeste​põhiõigused​ kaitstud​ning​inimesel​ja​ettevõtjal​on​kontroll​oma​andmete​üle​ja​võimalus​neid​päriselt​jagada,​kõik​riigi​otsused​tehakse​kvaliteetsete​andmete​abil​​ Arhitektuur 2030 aastal Digiriigi​ühislahendused​on​tulevikukindlad,​digiriik​on​pilves​ja​baasteenused​on​kvaliteetsed,​Eesti​on​rajaleidja​ja​agar​katsetaja​ Sotsiaalministeerium Küberturvalisus 2030​ Kõrge​valmisolek​küberohtudega​toimetulekuks​ja​riskide​juhtimiseks​läbi​küberturvalise​keskkonna​ja​kesksete​küberteenuste Kestlikkus​2030 Eesti​on​maailma​kõige​rohelisem​digiriik​ Kompetentsid ja võimestus​2030 Julgete​ja​suurte​digimuutuste​jaoks​on​olemas​teadmised,​oskused​ning​ressursid,​sh​raha​ Teenuste juhtimine • Sotsiaalministeeriumi​valitsemisalas​on​2023.​aasta​II​poolest​käivitatud​tervikuna​teenuspõhisele​juhtimisele​üleminek. Teenuspõhise​juhtimise​hinnanguline​hetkeseis SOM,​TAI,​RA,​TEHIK,​TA,​SKA,​TerK • 2024.​aasta​lõpuks​eesmärk​SOM,​TAI,​RA,​TEHIK,​TA,​SKA,​TerK • 2025.​aasta​lõpuks​eesmärk​SOM,​TAI,​RA,​TEHIK​TA,​SKA,​TerK • Kasutajakogemust​teenustes​mõõdetakse​eelkõige​teenusepakkujate​juures,​keskset​mõõdikute​süsteemi​ei​ole • 2023.​tervisevaldkonnas​välja​töötatud​tervisesüsteemi​toimivuse​hindamise​raamistik​(HSPA) • 2024.​viiakse​läbi​esimene​hindamine • SKA​mõõdab​osaliselt​teenuste​kasutajarahulolu,​tervikülevaade​puudub • Sündmusteenustest​2024​arendamisel • Lapse​saamise​sündmusteenuse​üleviimine​sündmusteenuste​platvormile​ja​mobiilivaate​loomine • Pensioni​sündmusteenuse​loomine • Raskelt​haige​lapse​proaktiivse​toetamise​infoteenuse​arendamine • Abivahendi​tõendi​digitaliseerimine • Tervisevaldkonnas​on​arendamisel​terviseteekonnad​(olemuselt​sündmusteenused)​nt​insuldiraviteekond,​endoproteesimise​teekond  Andmehaldus Andmete valdkonna juhtimine ja personal andmete​laiem​kasutus​on​kajastatud​SoM arengukavades​ 2024.​aasta​esimesel​poolel​koostamisel​andmestrateegia​ja​rakenduskava​(lähtume​MKM​tegevustest​ja​juhistest) asutustes​olemas​teadlikult​andmehaldusega​tegelevad​inimesed,​kes​vastutavad​andmehalduse​eest​asutustes SOM VA andmeteenuste kompetentsikeskus on​TEHIKus,​lisaks terminoloogiakomisjon​ja​kompetentsikeskus​TAIs​(terminoloogia​standardiseerimine) tervisevaldkonna​statistika​kogumispõhimõtete​muutmine​(eesmärk​dubleerimine​kaotada) klassifikaatorite​ja​koodiloendite​koordinatsioonikogu​tegutseb​(klassifikaatorite​haldus​ja​kasutuse​koordineerimine) teabekeskuse​tegevuste​ja​sisu​parendamine,​uute​funktsionaalsuste​juurutamine​(teenuste-​ja​andmekirjelduskeskkond) Andmete kaardistamine ja kirjeldamine Kogu​haldusalas​toimub​andmekogumise​kaardistamine​ja​analüüsimine,​2024​aasta​lõpuks​tuvastatud​topelt​kogumised​ja​tehakse​ettepanekud​nende​kaotamiseks.​ Andmeväljastuste​optimeerimise​projekt​käimas​haldusalas,​kuidas​vähendada​teisese​andmekasutuse​andmeväljastuse​aja​ja​ressurssikulu Terviseandmeruumi​muudatused​EHDS​projekt​(andmeruumid,​andmekataloog,​terviseandmete​teisene​kasutus) Asutustes​toimub​andmekirjelduste​uuele​standardile​liikumine. TA,​RA​ja​TEHIK​osalevad​andmevarade​kaardistamise​piloodis TAI​osales​RIHAKE​se​andmekirjelduse​piloodis,​et​parandada​andmekirjeldusi​ja​sõnastike​loomist,​ootus​RIHAKE​se​parendamisele Health​Sense​projekti​​valmimine​–​paremad​andmetööriistad​andmelao​jaoks​  Andmehaldus Andmekvaliteedi haldamine Andmekvaliteedi​juht​TEHIKus Tervisevaldkonnas​on​välja​töötamisel​andmekvaliteedi​strateegia Andmekvaliteedi​parandamiseks​on​küsitud​välisrahastust​​ Andmekvaliteedi​haldamise​tööriista​leidmise​projekt​käimas​koos​andmekirjelduse​vahendiga. Andekvaliteedi​reeglite​juurutamine Andmete avalikustamine Loomisel​teisese​andmekasutuse​strateegia EHDS​projekti​käivitamine,​terviseandmeruum,​andmete​kättesaadavuse​parandamine,​andmekataloogi​loomine,​andmete​ avalikustamine Inimkeskse digiriigi põhimõtete rakendamine Andmejälgija​on​rakendatud​Retseptikeskusel,​Sotsiaalteenuste​ja​–toetuste​registril,​Tervise​infosüsteemil​ja​Sotsiaalkaitse​ infosüsteemil.​ Nõusolekuteenuse​kasutuselevõtu​plaanid​ja​võimekus​loodud​Retseptikeskusel​ja​Tervise​infosüsteemil,​ootame​õigusruumi Tehnoloogia • Kaasaegne​pilvekõlbulikkus • Avaliku​pilve​POC,​5​veebi​ja​1​rakendus​avalikku​pilve • Tehnovõla​monitooring • GOVSSO​ja​Micro​FE • Lahenduste​käitumise​monitooring Küberturvalisus Visioon • TEHIK​suudab​infoturvariskidega​tõhusalt​toime​tulla​ja​kindlustada​IKT​teenuse​turvalise​ja​tõrgeteta​toimimise. Aluspõhimõtted • Kaitseme​meile​usaldatud​andmeid,​kindlustame​privaatsuse. • Toetav​ja​usaldusväärne​töökeskkond. • Infoturve​on​TEHIK-u​tööprotsesside​lahutamatu​osa. Mõjuindikaatorid • TEHIK-us​ei​toimu​ühtegi​infoturbeintsidenti,​mis​häiriks​olulisel​määral​teenuste​tarbijaid. • Valitsemisala​töötajad​on​turvateadlikud,​koolitatud​ning​läbinud​testid. Arengusuundumused, väljakutsed • TTOde​(eelkõige​perearstid)​infoturbe​vastutus​kui​katmata​ala​(on TEHIKu vastutusalast väljas, seni on määratletud nn pearahastuse kaudu). • Murdelised​uued​tehnoloogiad • Murdelistele​tehnoloogiate​-​konteiner-,​pilvtehnoloogiad,​tehisaru​turvamehhanismid. • Andmete​sisu​peitmise​ja​tervikluse​lahendused. • Keerukas​julgeoleku​keskkond • Suunatud​ründed • Vastupidavus​küberohtudele,​proaktiivsus. • Keerukas​tehnoloogiline​keskkond. • Võimekus​taakvarasüsteemide​(Legacy)​asendamine​uutele​tehnoloogiatega. Küberturvalisus Infoturbejuhtimissüsteemi pidamise eesmärgiks​on​luua,​rakendada,​jälgida,​üle​vaadata,​säilitada​ja​ parandada​infoturvet. • Riskide​hindamine​ja​analüüs​-​tuleb​mõista​potentsiaalseid​ohte​ja​nende​mõju​organisatsioonile​ning​ rakendada​asjakohaseid​kaitsemeetmeid. • Personaliturve​ja​personalipoliitika​-​turvateadlikud​töötajad​on​organisatsiooni​üks​suurimaid​varasid. • Varade​haldus​-​kõikide​infovarade​tuvastamine,​klassifitseerimine​ja​kaitse. • Juurdepääsukontroll​tagamaks,​et​ainult​volitatud​isikud​saavad​ligipääsu​infovaradele. • Krüptograafia​kasutamine​andmete​konfidentsiaalsuse,​tervikluse​ja​autentsuse​tagamiseks. • Andmete​elukaare​turbe​kindlustamine​muudatustes,​uutes​algatustes. • Infoturbestandardite​rakendamine​ja​auditeerimine​(EITS). Järelevalve • Turvasündmuste​avastamise​ja​prognoosimismudelite​rakendamine. • Nõuetekohase​turvasündmuste​haldussüsteemi​(SIEM)​pidamine. Kompetentsid Digipädevuste arendamine eelkõige järgmistes sihtrühmades: • Teenuste​juhid​(SKA​jt) • Ärianalüütikud​(TEHIK​+​asutused) • Poliitikajuhid​(SoM) • TEHIK​teenistujad​(spetsiifilised​oskused) Teenuse juhtimise oskuste arendamine eelkõige järgmistes sihtrühmades: • Poliitikajuhid​(SoM) • Portfellijuhid​(asutused) • Teenusejuhid​(valitsemisala​asutused) Uued oskused (AI, teenusdisain, ärianalüüs) Kestlikkus • Uued​arendused​ehitatakse​pilvekõlbulikuna • Riistvara​osas​arvestatakse​rohenõuetega • TEHIK​taaskasutab​juba​loodud​infosüsteemide​komponente • Andmete​säilitamise​osas​punases​(säilitamise​nõue​seadusest) • Roheteema​on​SOM​VA​fookuses • Ootame​MKM​eestvedamist​digiriigi​rohemõõdikute​väljatöötamisel Arenguhüppeks​olulisemad​tegevused​ja​arendused​​ (18​kuud) Teenuste juhtimine 2030 ​Eestis​tulevad​avalikud​teenused​sinu​juurde​just​siis,​kui​sul​on​neid​vaja​ja​saad​asjad​korraga​aetud,​kõik​avalikud​teenused​on​inimkesksed​ja​neid​ kujundatakse,​juhitakse​ja​mõõdetakse​ühtsetel​alustel​ SOM valitsemisalas teenuspõhisele Teenusedisain poliitikakujundamisest Valdkondades teenuste juhtimise juhtimisel üleminek (konsultatsioonid) teenuste arendamiseni (sh IKT) kompetentsi võimestamine Andmed​2030 aastal Eestis​saab​avaliku​sektoriga​asjad​aetud​vestluskrati​abil,​krattide​abil​on​tehtud​avalikus​sektoris​uus​tõhusushüpe​,​digiriigis​on​inimeste​põhiõigused​kaitstud​ ning​inimesel​ja​ettevõtjal​on​kontroll​oma​andmete​üle​ja​võimalus​neid​päriselt​jagada,​kõik​riigi​otsused​tehakse​kvaliteetsete​andmete​abil​​ Andmestrateegia ja rakenduskava Andmed otsuste tegemiseks SAA1: Isikustatud sotsiaalmaksu loomine koostöös SOM VA analüüsikompetents analüüs ja arendus võrgustikuga TAA5: Tervisestatistika TAA6: Ravimiameti analüüsilahenduse TAA1: Terviseamet/Terviseteadlik andmekogumisel uuele metoodikale loomine kodanik üleminek Arhitektuur 2030 aastal Digiriigi​ühislahendused​on​tulevikukindlad,​digiriik​on​pilves​ja​baasteenused​on​kvaliteetsed,​Eesti​on​rajaleidja​ja​agar​katsetaja​ Kasutame riigi keskseid teenuseid, Kõik rakendused on tulevikukindlal Kasutame rakenduste majutamiseks tagades arenduskulude kokkuhoiu ja mikroteenuste pilvekõlbulikul riigipilve (praegu on majutatud kasutajatele mugavamad teenused arhitektuuril, kasutusele on võetud X- Medre, Terviseportaal jne.) (Postkast 2.0 (sh SAA2), tee sõnumiruumide funktsionaalsus mikroesitluskihid) Arenguhüppeks​olulisemad​tegevused​ja​arendused​​ (18​kuud) Küberturvalisus 2030​ Kõrge​valmisolek​küberohtudega​toimetulekuks​ja​riskide​juhtimiseks​läbi​küberturvalise​keskkonna​ja​kesksete​küberteenuste Hakkame rakendama loodava sündmuspõhise andmevahetuse WEB3 lahendused teenustes, jaoks sobilikke tervikluse tagamise sündmused on aheldatud ja seosed Riskihaldus E-ITS meetmeid (krüpteeritakse lisaks tõestatud andmetele ka seosed) Kestlikkus​2030 Eesti​on​maailma​kõige​rohelisem​digiriik​ SoM haldusala serverite ja Arendame dokumendivabasid Pilvekõlbulikud rakendused serveriruumide konsolideerimine teenuseid võimaldavad kasutada riigipilve andmekeskustesse TAA8 Kompetentsid ja võimestus​2030 Julgete​ja​suurte​digimuutuste​jaoks​on​olemas​teadmised,​oskused​ning​ressursid,​sh​raha​ Digipädevuste tõstmine (AI, Agile Coach kompetents SoM ärianalüüs) Teenuspõhise juhtimise haldusalas teenuste juhid, ärianalüütikud, koolitusmoodulid, teenusedisain poliitikakujundajad, TEHIK teenistujad Läbivalt panustavad arenguhüpetesse kõik digipööretes kajastatud arendusalgatused. Seosed on loodud olulisemates osades. Tervise valdkonna digipööre TERVISE VALDKONNA DIGIPÖÖRE VALDKONNA DIGIPÖÖRDE TEEKAARDI PIKEM VAADE RAHASTUSALLIKAST SÕLTUMATA Töös​projekt,​millel​on​olemas​rahastus​ja​teada​eelarve​(lisada​eelarve).​Välja​tuua​ka​rahastamisallikas​(B-​baaseelarve;​SF-​struktuurfond;​M-muu​fondi​vms​rahastamine) Planeerimisel​projekt,​millel​on​idee​ja​plaan​ning​rahastusallikas.​Lisada​planeeritav​rahastamisallikas​(B-​baaseelarve;​SF-​struktuurfond;​M-muu​fondi​vms​rahastamine) Ootel projekt, mis on küps, läbi mõeldud ja sellele taotletakse rahastust. Lisada ka planeeritav rahastamisallikas (B-​baaseelarve;​SF-​struktuurfond;​M-muu​fondi​vms​ rahastamine)  Tervisevaldkonna digipööre: 2023-2030 ​ 1. Valitsemisala digipöörde eesmärk –​Eesti​inimestel​on​tänu​tervisevaldkonna​infosüsteemidele​parem​ülevaade​ja​suurem​kontroll​oma​tervise​üle;​nutikad​lahendused​tagavad​ravi​järjepidevuse,​parendavad​ kliinilisi​protsesse​ning​säästavad​inimestega​tegelevate​spetsialistide​aega;​kvaliteetne​ja​kättesaadav​terviseandmestik​võimaldab​teha​kiiremaid​ja​paremaid​otsuseid,​tagaba​teenuste​kvaliteedi​ja​toetab​teadus-​ ja​arendustegevust. 2. Hetkeolukord (AS-IS) 3. Tulevik (TO-BE) 4. Mõju • Kasutajate​(patsiendid,​tervishoiutöötajad,​teadlased,​arendajad,​poliitikakujundajad)​ • Igal​Eesti​inimesel​on​vajalik​terviseinfo​lihtsasti​tarbitav,​mis​aitab​tal​ • Eesti​inimestel​on​tänu​tervise​valdkonna​infosüsteemidele​parem​ülevaade​ja​ muresid​kaardistati​valdkondliku​digipöörde​visiooniloome​protsessis​2019-2020.​aastal,​e- paremini​oma​tervise​eest​vastutus​võtta​ja​seda​hoida suurem​kontroll​oma​tervise​üle;​ tervise​strateegia​loomisel​2024.​aastal • Tervisteekondade​põhiselt​on​läbi​mõtestatud,​kuidas​pakkuda​inimestele​ • nutikad​lahendused​tagavad​ravi​järjepidevuse,​parendavad​kliinilisi​protsesse​ • Kasutajad​ootavad,​et​terviseinfo​oleks​lihtsasti​kättesaadav,​arusaadav​ning​selle​ parimat​tervisteenust,​sh​kus​aitavad​seda​kõige​paremini​tagada​ ning​säästavad​inimestega​tegelevate​spetsialistide​aega;​ kasutamiseks​kuluks​minimaalselt​aega.​Samuti​oodatakse,​et​katkestusi​süsteemide​töös​ digiteenused • kvaliteetne​ja​kättesaadav​terviseandmestik​võimaldab​teha​kiiremaid​ja​ oleks​vähem​ja​need​ei​takistaks​töö​tegemist. • Tervise​valdkonna​infosüsteemid​(mootor​teenuste​taga)​on​üleviidud​ paremaid​otsuseid,​tagab​teenuste​kvaliteedi​ja​toetab​teadus-​ja​ • Visiooniloome​käigus​kaardistati​turutrende​ning​edukate​ja​lähiriikide​parimaid​praktikaid.​ töökindlamale​taristule​lähtudes​arhitektuuripõhimõtetest,​mis​võimaldavad​ arendustegevust;​ Andmepõhisele​andmevahetusele​üleminekuks​on​eeltööd​aktiivselt​toimunud​ning​tehtud​ luua​kasutaja​nõuetele​vastavaid​teenuseid​ning​katkestused​nende​töös​on​ • digilahenduste​juhtimine​on​läbipaistev,​kasutajatele​mõistetav​ja​tulevikku​ erinevaid​töid​süsteemi​töökindluse​arendamiseks​(sh​pilvekõlbulikele​mikroteenustele​ minimaalsed vaatav;​ üleminemiseks). • Tuleviku​mõõdikud:​Mõõdikud​on​välja​töötatud​koostöös​OECD-ga​HSPA​ • tervisesüsteemi​arendusprotsessid​ja​õigusloome​on​piisavalt​paindlikud,​et​ • Valdkonna juhtimise parendamiseks on ühtlustatud juhtimismudeleid ning 2022. aastal (Health​Systems​Performance​Assessment).​2024​aastal​esimene​hindamine. pidevalt​muutuvas​maailmas​pakkuda​vajadustele​vastavaid​kaasaegseid​ koostati valdkonnaülene arendusportfell. • Loodud​on​uus​e-tervise​strateegia,​uuendatud​juhtimis-​ja​koostöömudelid,​ lahendusi; • 2023. aasta suurim tulemus valdkonnas on Terviseportaal tervise-​ja​sotsiaalvaldkond​on​olulistes​osades​integreeritud.​ • tervisesüsteemi​toetav​tehniline​infrastruktuur​on​turvaline,​ajakohane​ja​ jätkusuutlik. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Digipöörde eeltingimused • SoM, TEHIK, TA, RA, TAI ja TERK töötajate ressurss • Digipöördega​alustati​2020.​aastal​ning​visioon​on​seatud​2030ks​aastaks • RIHA,​ISKE,​koostoimeraamistik,​​avaandmete​hetkeseis​ning​plaanid,​ • RES ja TERK rahastus ülalpidamiskulude katteks • Digipööret​viiakse​ellu​vastavalt​valdkondlikult​kokkulepitud​strateegilistele​ ligipääsetavuse​nõue​WCAG​AA​tase​-​jah • SF rahastus ning Norra rahastus arenguhüpete toetamiseks nii keskselt kui ka eesmärkidele​ja​põhimõtetele​(vaadatakse​üle​iga-aastaselt​e-tervise​ • Vastavus​Arhitektuurinõukogu​koostatud​e-riigi​ristfunktsionaalsete​nõuetele​(sh​ tervishoiuteenuse osutajate vaates juhtkomisjonis) pilvekõlbulikkuse​ja​andmekvaliteedi​nõuded).​-​jah • TERK innovatsioonifond innovaatiliste lahenduste arendamiseks ja rakendamiseks • Täpne​eelarve​selgub​jooksvalt,​tagatakse​erinevatest​allikatest​ • Andmejälgija​kasutuselevõtt​–​jah,​projektipõhiselt • EL rahastuse kesksed toetused eelkõige toetamaks rahvusvahelist koostööd • Tegevusi​viiakse​ellu​vastavalt​trimestripõhiselt​​seiratavale​e-tervise​ • Digiteenuste​arendamise​standard​+​TKTA​põhimõtted​-​jah võtmevaldkondades (andmevahetus, teisene andmekasutus, personaalmeditsiin) arendusportfellile. • Peamised​võimalikud​riskid,​sh​küberriskid. • Koostööprojektid erasektoriga andmete, lahenduste ning toodete väljatöötamiseks • Õigusliku​regulatsiooni​muudatuste​hetkeseis​ja​plaanid.​–​VTK​koostamisel • RIA ja sündmusteenuste tiim • Taaskasutatavus​–​kas​arendusprojektiga​kavandatud​lahendust​pole​(sh​ osaliseltki)​Eestis​või​mujal​juba​teostatud?​Kas​ja​miks​ei​saa​seda​(nt​ komponente)​taaskasutada? • „Digiühiskonna​arengukava​2030“​põhimõtted​-​jah 8. Digipöörde kasutajate grupid/huvigrupid 9. Digipöördega seotud kolmandad osapooled (sh partnerid) 10. Jätkusuutlikkus • Eesti​inimesed,​sh​patsiendina Euroopa​Komisjon​veab​eest​piiriülest​andmevahetuse​arendamist​ Detailne​excel • Tervishoiuvõrgustiku​liikmed,​sh​TTOd tervisevaldkonnas,​et​EL​kodanikel​oleks​võimalik​õmblusteta​tarbida​ • Muud​avaliku​sektori​esindajad,​sh​teadusasutused,​riigiasutused,​KOVid terviseteenuseid​igas​liikmesriigis​​(sh​piiriülesed​teenused,​Euroopa​ • Ettevõtjad​nii​andmete​kasutajad,​toodete​ja​tarkvara​arendaja/rakendajad Terviseandmeruum,​jne)  VALDKONNA DIGIPÖÖRDE VÄÄRTUSPAKKUMINE TULEMUSMÕÕDIKUTEGA Eesti​inimestel​on​tänu​tervise​valdkonna​infosüsteemidele​parem ülevaade ja​suurem​kontroll oma tervise​üle;​ nutikad​lahendused​tagavad​ravi järjepidevuse,​parendavad​kliinilisi​protsesse​ning​säästavad​inimestega​tegelevate​spetsialistide​aega;​ kvaliteetne​ja​kättesaadav​terviseandmestik​võimaldab​teha​kiiremaid ja paremaid otsuseid,​tagab​teenuste​kvaliteedi​ja​toetab​teadus-​ja​ arendustegevust;​ digilahenduste​juhtimine​on​läbipaistev,​kasutajatele mõistetav ja​tulevikku vaatav;​ tervisesüsteemi​arendusprotsessid​ja​õigusloome​on​piisavalt​paindlikud,​et​pidevalt​muutuvas maailmas pakkuda​vajadustele vastavaid kaasaegseid​lahendusi; tervisesüsteemi​toetav​tehniline​infrastruktuur​on​turvaline, ajakohane ja jätkusuutlik; arendustes​lähtutakse​digiühiskonna​arengukava​juhistest,​sh​võimalusel​arendatakse​proaktiivseid​ja​sündmuspõhised​teenused TULEMUSMÕÕDIKUD ON OLEMAS, esimene hindamine 2024. sügisel (HSPA ja valitsemisala kvaliteedisüsteem) VALITSEMISALA TERVISE VALDKONNA DIGIPÖÖRDE SAAVUTUSED 2023 Valitsemisala​digipöörde​rahastusega​jõuti​alustada​vähesel​määral,​kuid​valitsemisala​laiemad​digipööret​ toetavad​tulemused  Tervisekassa​üle​läinud​100%​teenuspõhisele​juhtimisele  SoM,​TA​(RA,​TAI)​alustatud​valitsemisala​ülest​teenuspõhisele​juhtimisele​üleminekut  Avatud​terviseportaal​ja​suletud​patsiendiportaal,​loodud​tervise​juhtimise​töölaud  Välja​valitud​ja​kasutusele​võtmise​faasis​FHIR​server​sündmuspõhise​andmevahetuse​toetamiseks​  upTIS​juhtimine​viidud​rakendusasutusse,​alustatud​e-tervise​strateegia​koostamisega  Arendatud​personaalmeditsiini​taristu  Tervishoiuspetsialistidele​loodud​andmete​TIS-i​edastamise​võimalus  Avatud​teabekeskus  Valminud​Terviseameti​menetlussüsteem​MEIS,​mürgistusteabekeskuse​(MTK)​infosüsteem,​ meditsiinitöötajate​register​MEDRE​liidestati​töötamise​registriga​(TÖR)​ning​andmelaoga  Teostatud​hanked​keskkonnatervise​infosüsteemi,​NAKISe,​MSA​ja​Samtracki​arendamiseks​  …​ja​palju​muid​tegevusi​veel  VALDKONNA DIGIPÖÖRDE LÜHIAJALINE VAADE (KUNI 2025 lõpuni) ALGATUSTE EELARVE ÜLEVAADE Panus arengukava suunda Meetme toetatav tegevus Rahastuse allikas 2024 2025 1.2.2.​Andmepõhine​riigivalitsemine​ja​ I:​Infotehnoloogiliste​lahenduste​ SF​21-27​(taotletav​raha) 2​191​255 1​779​511 Digipööre​ja​toetavad​tegevused​2024-2025 andmete​taaskasutus väljatöötamine​ja​arendamine 1.2.4.​Keskselt​osutatud​IT-alusteenused I:​Infotehnoloogiliste​lahenduste​ SF​21-27​(taotletav​raha) 260​647 591​733 väljatöötamine​ja​arendamine RES​IKT​(vaja​juurde​tao- tleda);​20.83% 1.2.1.​Avalike​teenuste​juhtimise​ja​ I:​Infotehnoloogiliste​lahenduste​ SF​21-27​(taotletav​raha) 795​479 534​780 kasutajakesksuse​juurutamine väljatöötamine​ja​arendamine SF​21-27​(taotletav​raha);​ 41.23% 1.2.1.​Avalike​teenuste​juhtimise​ja​ IV:​muu​digipöördega​seotud​otsene​ SF​21-27​(taotletav​raha) 172​392 208​012 kasutajakesksuse​juurutamine kulu 1.1.4.​Roheline​digiriik I:​Infotehnoloogiliste​lahenduste​ SF​21-27​(taotletav​raha) 600​000 300​000 väljatöötamine​ja​arendamine 1.2.7.​Avaliku​sektori​digimuutuste​ III:​teadlikkuse​tõstmine SF​21-27​(taotletav​raha) 137​060 88​059 Muu​rahastus;​37.40% võimendamine Baaseelarve;​0.53% 1.2.7.​Avaliku​sektori​digimuutuste​ IV:​muu​digipöördega​seotud​otsene​ SF​21-27​(taotletav​raha) 60​000 0 võimendamine kulu 1.1.3.​Inimkeskne​Digiriik IV:​muu​digipöördega​seotud​otsene​ Baaseelarve 100​000 0 kulu 1.1.3.​Inimkeskne​Digiriik IV:​muu​digipöördega​seotud​otsene​ Muu​rahastus 3​739​373 0 kulu 1.1.3.​Inimkeskne​Digiriik IV:​muu​digipöördega​seotud​otsene​ Muu​rahastus 780​917 569​557 kulu 1.2.2.​Andmepõhine​riigivalitsemine​ja​ IV:​muu​digipöördega​seotud​otsene​ Muu​rahastus 914​880 996​526 andmete​taaskasutus kulu Algatus SF 21-27 taotletav 2024 2025 Isikustatud​sotsiaalmaksu​analüüs 161​779 0 1.2.2.​Andmepõhine​riigivalitsemine​ja​ I:​Infotehnoloogiliste​lahenduste​ RES​IKT​(vaja​juurde​ 0 3​900​000 Isikustatud​sotsiaalmaksu​arendus 689​127 0 andmete​taaskasutus väljatöötamine​ja​arendamine taotleda) GOV​SSO​arendus 374​383 70​766 Kokku 9 752 003 8 968 178 agile​coach 47​060 38​059 koolituskulud:Teenuste​juhid,​ ärianalüütikud,​poliitikakujundajad​ 90​000 50​000 ja​TEHIK​teenistujad Kokku 1 362 349 158 825 ALGATUSTE EELARVE ÜLEVAADE Algatus Kokku 2023 2024 2025 2026 2027 Terviseteadlik​kodanik/​Keskkonnatervise​infosüsteem 1 332 773 0 411​966 591​733 490​393 383​199 Uus​nakkushaiguste​infosüsteem 898 538 0 480​501 371​269 33​798 12​970 Uue​põlvkonna​meditsiiniseadmete​ja​abivahendite​ 1 735 554 0 795​479 534​780 405​295 0 andmekogu​(MSA) Tervisestatistika​andmekogumisel​uuele​metoodikale​ 844 973 0 233​154 260​805 267​030 83​984 üleminek Ravimiameti​analüüsilahenduse​loomine​ 552 573 414​310 124​733 10​240 3​290 Ravimiameti​ravimitega​seonduvate​ 624 691 0 473​217 76​374 37​250 37​850 menetlusprotsesside​ühtlustamine​ja​uuendamine​​ Üleriigiline​vere​infosüsteem​(otsime​teisi​ 1 411 500 0 600​000 300​000 511​500 0 rahastusallkaid) Tervisevaldkonnas​teenuspõhise​juhtimise​ 634 424 0 172​392 208​012 123​912 130​108 rakendamine,​tervise​-​ja​sotsiaalvaldkonna​ intergreerimine,​e-tervise​valdkonna​juhtimine agile​coach 176 364 9​323 47​060 38​059 39​962 41​960 koolituskulud:Teenuste​juhid,​ärianalüütikud,​ 240 000 0 90​000 50​000 50​000 50​000 poliitikakujundajad​ja​TEHIK​töötajad HSPA​mõõdikute​mõõtmisprotsesside​väljatöötamine 60 000 0 60​000 0 0 0 Tubakatoodete​ja​nendega​seonduvate​toodete​ 380 713 0 142​215 238​498 0 0 teavituste​sisuline​automatiseeritud​kontroll.​ MEIS​II​etapp 240 567 0 86​589 153​978 0 0 Andmed​otsuste​tegemiseks 763 804 0 209​950 553​854 0 0 Kokku 9 896 474 9 323 4 216 833 3 502 095 1 969 380 743 361 Asutus/Arendusalgatuse nimi/ Tubakatoodete​ja​nendega​seonduvate​toodete​teavituste​sisuline​automatiseeritud​kontroll.​Mikaela​Pakosta, ​peaspetsialist,​Terviseamet 1. Probleem Eesti turule toodavate tubakatoodete ja e-vedelike koostis ja muud omadused peavad vastama tubakaseaduses toodud nõuetele. Hetkel jõuab turule 1.4 Panustab arengukava suundadesse: Rahvastiku​tervise​arengukava​2020-2030,​ tõenäoliselt liiga palju tervist kahjustavaid tooteid, kuna toodete kontrollimine käsitööna on sedavõrd suur koormus (2000 tooteteavitust kuus), et​tegelikkuses​ei​jõutagi​ tervislike​valikute​programm,​tegevus​1.1.5.​Uimastite​tarvitamise​ennetamine​ja​ seaduses​toodud​nõudeid​täita.​ vähendamine. 1.1 RES IKT/Arendusprojekti eesmärk Tubakatoodete ja e-vedelike teavituste kontrollimist saab automatiseerida, kuna analüüsitav andmekoosseis on kirjeldatud ning Tubakapoliitika​Roheline​Raamat. inimese tervisele ohtlike ainete info on koondatud. Seega saavutame kontrolli automatiseerimisega EL nõuete täitmise. Tootjatelt kogutava riigilõivu maksed saab Panustab​„Digiühiskonna​arengukava​2030“​suundadesse:​Inimkeskne digiriik -​​ efektiivselt siduda teavituste ja nende uuendustega, seega on võimalik uude infosüsteemi koondada terviklik ülevaade tubakatoodetega seotud protsessidest.1.2 Seos RESi suurendades​läbipaistvust​andmete​osas.​ lisataotlusega 1.3 Mitterahastamise tagajärg:​Tubakateavituste​osaline​kontroll​seab​ohtu​inimeste​tervised​ning​annab​ettevõtjatele​signaali,​et​Eesti​turul​võib​müüa​kõiki​tubakatooteid,​ kuigi​tubakaseadus​seab​müügiks​piirid.​Kahjustada​saab​Terviseameti​(TA)​avalik​usaldusväärsus,​suureneb​riigivastutuse​risk,​kuna​liikmesriigina​peame​täitma​EL​nõudeid​ning​ samuti​on​risk​sattuda​kohtuvaidlustesse. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus – kui palju ajaliselt vähenevad tunnid? 4. Mõju (saavutatav​peale​RES​IKT​rakendumist/arendusprojekti​lõppu​ehk​kuni​5​ • Seisuga 28.03.2024 on EU-CEG andmebaasis tubakatoodete, e-vedelike ja e-sigarettide • Tulemuseks​on​TA​veebilehel​avaldatud​TubS​vastavuses​olevad​teavitused. aasta​jooksul) teavitusi kokku​45677​ning​ühele​teavitusele​kulub​keskmiselt​aega​24h.​Hetkel • Andmete​kasutamine​EU-CEG​portaalist,​andmete​konverteerimine​ • Mõjuanalüüsi​kohaselt​on​tubakatoodete​otsene​tervisekahjudest​tingitud​kulu​ vaadatakse kõik teavitused üle käsitööna ning see on väga ajamahukas. Esialgu​otsisime​ töödeldavateks​(võimalusel​TubS​täiendamine,​et​lubatud​koostisosade​ riigieelarvele​Eestis​üle​500​miljoni​€.​Käsitsi​kontrollimisel​avastame​ võimalikke​lahendusi​EL​partneritelt,​kes​teevad​sarnast​tööd,​aga​kahjuks​ei​ole​partnerite​ loetelu​oleks​selge). tubakatoodete​ja​nendega​seonduvate​toodete​teavituses​vigu​üle​80%​juhtudel.​ poolt​kasutuses​olevad​süsteemid,​kas​jagatavad​või​siis​Eesti​turule​sobivad.​Oleme • Teavituste​automaatne​võrdlus​TubS’s​toodud​nõuetega​nii​teavituse,​kui​ka​ Automaatkontrolliga​jõuab​seadusele​vastavalt​üle​kontrollida​kõik​tooted​ja​kui​ tutvutud Ravimiametis kasutusele võetud SamTrack’iga ning saanud võimaluse selle koostise​osas.​Nõuetele​mittevastavuste​korral​info​edastamine​teavitajale​ja​ seeläbi​väheneks​tervisekahjud​kasvõi​10%,​oleks​seegi​juba​vähemalt​50​mln​€​ katsetamiseks tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete teavituste teavituse​mitteaktiivseks​muutmine. kokkuhoidu​riigieelarves.​ kontrolliks. Protsessi etapid ja maksumuse hindamine on kujundatud koos TEHIKuga. • Teavituste​sidumine​riigilõivuga​ja​arvete​esitamisega​(vastavalt​ • Automatiseeritud​teavituste​kontroll​tagab​ühtlase​ning​kiirema​teavituste​ seadusemuudatustele). kontrolli​ning​TA​poolt​kontrollitud​teavitused​vastavad​Eestis​kehtestatud​ • Teavituste​sidumine​müügimahtude​andmete​esitamisega,​müügimahtude​ nõuetele.​ tasude​arvete​automaatne​esitamine​(vastavalt​seadusemuudatusele). • Turul​olevad​tubakatooted​ja​tubakatootega​seonduvad​tooted​on​kontrollitud​ • Töötajate​arvu​oleks​võimalik​vähendada​kolmandiku​võrra.​ (tervisekahjude​vähendamine)​ning​riigilõivud​riigile​laekunud​(riigieelarve​ suurendamine).​Terviseameti​usaldusväärsus​paraneb. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Arendusalgatuste eeltingimused Projektimeeskond –TA peaspetsialist (koormusega 0,25) TA IT-arenduste peaspetsialist Mõju​rahalised​numbrid​lähtuvalt​hetkeolukorrast​(tasuvusanalüüsi​kokkuvõte). • RIHA,​ISKE,​koosvõimeraamistik​(sh​uus​versioon)​-​TEHIK-u loodavad​rakendused​ (koormusega 0,25), TA analüütik (koormusega 0,10), TEHIKu projektijuht (koormusega 0,25) Eelarve 380 713 arvetavad​riiklike​nõuetega ja arendusfirma Vt​Arvestuse​alused​2024​leht​TAA9 • Vastavus​Arhitektuurinõukogu​koostatud​e-riigi​ristfunktsionaalsete​nõuetele​(sh​ Tooteomanik: TA pilvekõlbulikkuse​ja​andmekvaliteedi​nõuded)​-​TEHIK-u​loodavad​rakendused​ Küberturvalisuse eest vastutaja: TEHIK vastavad​riigi​nõuetele • Peamised​võimalikud​riskid,​sh​küberriskid ​-​õigusruumi​muudatused​võivad​ venida • Õigusliku​regulatsiooni​muudatuste​hetkeseis​ja​plaanid.​TubS​kaks​eelnõud​on​ riigikogus​ja​RLS​tubakatoodete​riigilõivu​kehtestamiseks. • Taaskasutatavus​–​analüüs​täpsustab,​kuid​plaanis​on​SamTrack​ehk​Ravimiameti​ IS​aluseks​võtta 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus • Kasusaajateks Eestis TubS’s lubatud toodete tarbijad, Rahandusministeerium, TTJA, • Kontrolli​ei​tehta​enam​käsitööna,​vaid​tehakse​automatiseeritult,​mis​hoiab​ • Jätkusuutlikkuskulud​taotletakse​2024-2027 RESist,​vt​ EMTA, TAI, SoM. Kasutajaks on TA tubakatoodete spetsialistid, tubakatoodete ja kokku​nii​aega​kui​ka​ressurssi.​ SOM_Tervise_valdkonn_Digipöörde_detailsem_plaan leht​TAA9 tubakatootega seonduvate toodete teavitajad, Eesti hulgi- ja jaemüüjad • Automatiseeritud​kontrolli​poolt​loodud​info​on​aluseks​järelevalve​ • Kolmandad​osapooled​on​EL​liikmesriikid, kellega toimub infovahetus ja vajadusel tegemisel​toodete​üle.​ Euroopa Komisjonile andmete esitamine. JACT2 projekti töörühmas osalemine ja • Koondab​tervikliku​ülevaate​tubakatoodetega​seotud​infost​ning​korrektsed​ andmete vahetus. Tubakatoodete ja e-sigarettide tootjad ja importijad, kes soovivad tulemused​on​avaldatud​veebilehel oma toodetega Eesti turule tulla, riigilõivu rakendamisega lisandub teavitajatele • Valmivast​süsteemist​on​võimalik​saata​arveid​välja​ning​liidestuste​abil​ riigilõivude tasumise kohustus, mida antud lahendus aitab teavitustega kokku viia. kontrollida​arvete​ning​riigilõivu​tasumist Asutus/Arendusalgatuse nimi/ TEHIK, Terviseameti menetlusinfosüsteem MEIS etapp II 1. Probleem: Terviseameti (TA) menetlusinfosüsteemi MEIS kasutuselevõtu järgselt on leitud mitmeid järelevalvemenetluse tööprotsessi tegevusi, mida ametnikud viivad läbi 1.4 Panustab arengukava suundadesse: Tuua​välja​„Digiühiskonna​arengukava​ teistes keskkondades (nt dokumendihaldussüsteem, e-post või paberkandja), mis omakorda tõstab üldist ajakulu ning tekitab keerukust eri keskkondade vahel navigeerimise 2030“​panustamine näol (sh menetlusosalisele isikule).​ 1.​Avalike​teenuste​juhtimise​ja​kasutajakesksuse​juurutamine​–​järelevalve​on​ 1.1 RES IKT/Arendusprojekti eesmärk on täiendada TA järelevalvemenetluse tööprotsessi MEIS-s, võimaldades nii ametnikul, kui ka menetlusosalisel isikul teha kõik inimkeskne​ning​kogu​protsess​võimalikult​kasutajasõbralik.​Infosüsteem​on​ toimingud ühes keskkonnas. Seeläbi tõuseb veelgi kogu protsessi kvaliteet, kiirus ning kasutajate rahulolu. ajakohane​ning​vastab​vajadustele.​2.​Andmepõhine​riigivalitsemine​ja​andmete​ 1.2 RESi lisataotlusega seos taaskasutus​–​Ühtne​andmekorje​tagab​andmete​kõrge​kvaliteedi​ning​analüüsi,​mille​ 1.3 Mitterahastamise tagajärg:​Jätkub lõhestunud tööprotsess, mis langetab efektiivsust ning tõstab keerukust ja seeläbi selgitustöö mahtu. Väheneb potentsiaalne MEIS põhjal​tehtud​juhtimisotsused​on​asjakohased.​Menetluse​andmed​on​kiiresti​ rahaline võit (2019 hinnangu alusel 2025 aastal ca 96 661 € aastas). leitavad,​võimaldades​tõhustada​otsustusprotsesse.​5.​Uute​lähenemisviiside​pidev​ katsetamine​–​MEIS​iseteenindus​võimaldab​unikaalsel​moel​menetlusosalisel​isikul​ olla​kursis​kogu​menetluse​sisu,​materjalide​ning​tulemustega.​7.​Avaliku​sektori​ digimuutuste​võimendamine​–​kuna​infosüsteemi​arendatakse​pidevalt​edasi,​siis​ järjest​suurem​osa​tegevusi​on​täielikult​digitaalsed​ning​seeläbi​ühtlustatud.​See​ tagab​sujuvama​andmevahetuse​ning​kvaliteetsema​tulemuse. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju • TA​kontrollib​aastas​keskmisel​üle​2000​asutuse​(kokku​kuulub​TA​valve​alla​üle​7000​ • Juurde​on​arendatud​vähemalt​3​kriitilist​funktsionaalsust,​mis​muudavad​ • MEIS-s​on​ühtne​terviklik​kogum​kõigist​järelevalve​toimingutest​(sh​ juriidilise​isiku). MEIS​tööprotsessi​veelgi​efektiivsemaks. menetlustoimingutest),​dokumentidest​ja​otsustest.​Ära​jääb​erinevate​ • MEIS​kasutuselevõtu​järgselt​on​leitud,​et​MEIS kaudu protokolli koostamine on 3,4 korda • Oluliselt​väheneb​ametniku​halduskoormus​eri​keskkondade​vahel​ keskkondade​vaheline​navigeerimine​ning​sellega​kaasneb​ajakulu.​Kasvab​ kiirem (sõltuvalt tehtava toimingu keerukusest) varasemast dokumendihaldussüsteemil navigeerimise​ning​dokumentide​koostamise​arvelt. ametniku​töö​efektiivsus​ja​kvaliteet. põhinevast protsessist. • Menetlusosalise​isiku​jaoks​on​kõik​vajaminev​tehtav​ja​leitav​MEIS-st,​mis​ • Menetlusosaline​isik​jaoks​on​infovahetus​TA-ga​operatiivsema,​kuna​kõik​ • Samas​on​leitud​mitmeid​täiendavat​arendust​vajavaid​funktsionaalsusi​ning​kirjeldatud​ tõstab​menetlusprotsessi​läbipaistvust​ning​arusaadavust. materjalid​on​koondatud​ning​küsimuste​tekkimisel​vastused​kiiresti​leitavad. uusi​vajaminevaid​funktsionaalsusi,​mis​aitaksid​tööprotsessi​efektiivsust​veelgi​parandada. • Rahaline​kokkuhoid​aastas​kasvab​ca​10-20%​(võrreldes​2019​aasta​ • Rahaline​kokkuhoid​aastas​on​ca​10-20%​(võrreldes​2019​aasta​prognoosiga​2025​ prognoosiga​2025​aastaks). aastaks). 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Arendusalgatusete eelltingimused • Meeskond - rollide jaotus, koormus, sh kes on tooteomanik, küberturvalisuse eest • 2024​III-IV​kv​analüüs Tegu​on​olemasoleva​süsteemi​II​arendusetapiga,​allolevad​punktid​on​teostatud​I​ vastutaja. Valja tuua kriitilised rollis, mis on olemas ja mis on puudu, sh Excelis) • 2025​I-II​kv​arendus etapi​raames • Muud ressursid. • 2025​III​kv​testimine • RIHA,​ISKE,​koosvõimeraamistik​(sh​uus​versioon),​avaandmete​hetkeseis​ning​ • 2025​IV​kv​valideerimine plaanid,​ligipääsetavuse​nõue​WCAG​AA​tase • Olemas on TA ja TEHIKu rollid, sh juhtidest koosnev juhtrühm ning spetsialistidest Mõju​rahalised​numbrid​lähtuvalt​hetkeolukorrast​(tasuvusanalüüsi​kokkuvõte). • Vastavus​Arhitektuurinõukogu​koostatud​e-riigi​ristfunktsionaalsete​nõuetele​(sh​ koosnev töörühm. Juhtrühma kuuluvad TA ja TEHIK peadirektorid ning TA Eelarve 240567 pilvekõlbulikkuse​ja​andmekvaliteedi​nõuded). järelevalvevaldkonna juht. Töörühma kuuluvad arenduspartner, TA tooteomanik ning Ta Vt​Arvestuse​alused​2024​leht​TAA10 • Andmejälgija​kasutuselevõtt ​-​Ei ja TEHIK projektijuhid ning vastavalt vajadusele kaasatakse TA spetsialiste. • Digiteenuste​arendamise​standard​-​arvestatud • Tooteomanik: TA • Peamised​võimalikud​riskid,​sh​küberriskid.​ • Küberturvalisuse eest vastutab TEHIK • Õigusliku​regulatsiooni​muudatuste​hetkeseis​ja​plaanid​–​I​etapi​raames • Kehtiv raamleping arendajaga kuni 11.03.2026 (sh arendusmaht) • Taaskasutatavus​–​MEIS​aluseks​on​võetud​Tööelu​Infosüsteem,​mille​ komponente​taaskasutatakse 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus • 10Jätkusuutlikkuskulud​taotletakse​2024-2027 RESist,​vt​ • Kõik potentsiaalsed menetlusosalised (rohkem kui 7000 juriidilist isikut, kelle üle TA • Dokumendipõhiselt​menetluselt​üleminek​andmepõhisele​menetlusele. SOM_Tervise_valdkonn_Digipöörde_detailsem_plaan leht​TAA10 järelevalvet teostab, sh Eesti vallavalitsused, linnavalitsused, teised juriidilised isikud, nt • Terviseameti​ja​menetlusosalise​isiku​vahelise​andmevahetuse​ Eesti tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajad, kemikaalide turustajad jne) lihtsustamine. • TA järelevalve ametnikud (ca 76 inspektorit, 6 menetlusgrupi juhti, 4 regioonijuhti, ca 62 • Menetlusandmete​kvaliteedi​tõstmine. peaspetsialisti) • Kolmandad osapooled: Puuduvad Asutus/Arendusalgatuse nimi/ TEHIK - Andmed otsuste tegemiseks (Sotsiaalministeeriumi 2024 prioriteetne projekt nr 11) - AOT 1. Probleem Kogutud​andmeid​on​palju,​kuid​nende​kasutamine​otsuste​tegemiseks​on​minimaalne.​Andmeid​küsitakse​mitu​korda,​erineval​moel​ja​ 1.4 Panustab arengukava suundadesse: erinevatesse​kanalitesse.​Andmete​kasutamisele​eelnev​protsess​(sh​lubade​saamine)​on​pikk​ja​kohmakas. „Digiühiskonna​arengukava​2030“​panustamine. 1.1 RES IKT/Arendusprojekti eesmärk Võimaldada SoM valitsemisala üleselt kasutada erinevate andmekogude andmeid vajalikke poliit- ja juhtimisotsuste Personaalse​riigi​kontspetsiooni tegemiseks. Korrastada andmete korje (sh vähendada eraldi andmebaasidesse kogumisi) ning optimeerida andmeväljastusprotsessid ja üle vaadata Andmepõhine​riik​kontseptsiooni juriidiline korraldus. 1.2 RESi lisataotlusega seos 1.3 Mitterahastamise tagajärg:​SoM​valitsemisala​andmete​(sh​tervis,​sotsiaal)​vähene​väärindamine​ning​DÜAK​eesmärkide​mitte​täitmine 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav​peale​RES​IKT​rakendumist/arendusprojekti​lõppu​ehk​kuni​5​ Läbi aastate on kogutud väga palju digitaalseid andmeid, aga nende kasutamine otsuste SOMi​valitsemisala​üleselt​on​võimalik​kasutada​erinevate​andmekogude​ aasta​jooksul) tegemiseks on minimaalne ning andmete kasutamiseks tuleb läbi teha pikk ja kohmakas andmeid​vajalike​poliitilise​otsuste​ja​juhtimisotsuste​tegemiseks​ning​toetatud​ • Liigume​andmepõhise​riigivalitsemise​ja​andmete​taaskasutuse​suunas​vastavalt​ protsess. See ei vasta kasutajate ootusteleega Digiühiskonna arengukava 2030 ühele on​kiire​operatiivinfo​väljastamine​kiireloomuliste​otsuste​tegemiseks.​Andmete​ DÜAKile. strateegilisele eesmärgile „Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus“. Samuti väljastamise​protsess​on​optimeeritud.​Andmete​omamise​ja​töötlemise​ • Tervise​ja​sotsiaalvaldkonna​parem​lõimumine​ning​andmete​ristkasutamine on see andmeesitajatele koormav, kuna tihti küsitakse andmeid mitu korda, erineval moel ja juriidiline​korraldus​on​viidud​mõistlikule,​väikseima​bürokraatia​tasemele. • Kogutud​terviseandmete​väärindamine,​hüved​nii​teadusele​kui​inimestele erinevatesse kanalitesse.Tehiniline​vaade: TEHIK​kasutuses​on​üks​andmelao​platvorm​–​Vertica.​On​olemas​tervise​ • Tervise​infosüsteemi​andmed​on​viiakse​analüütika​tegemiseks​vajaminevale​ Tehiku​kasutuses​on​hetkel​kaks​andmeladude​platvormi.​Uued​lahendused​on​loodud​ infosüsteemi​andmelao​(Statisikamoodul)​migreerimisplaan​ja​-töödega​on​ kujule moodsale​Vertica​platvormile​kuivõrd​kõige​keerukam​ja​mahukam​Tervise​infosüsteemi​ alustatud,​seal​hulgas​viiakse​tervise​infosüsteemi​andmed​analüütika​ andmeladu​(Statistikamoodul)​on​Sybase​IQ​platvormil.​Seni​kuni​TIS​andmeladu​on​vanal​ tegemiseks​sobivale​kujule.​Sybase​IQ​sulgemise​tähtaeg​on​teada. • Andmelao​platvormi​halduskulude​kokkuhoid​minimaalselt​~25%​või​32112​ platvormil​oleme​sunnitud​ka​osalisi​uusi​arendusi​tegema​Sybase​IQ​platvormile,​mis​tulevikus​ Uusi​teenuseid​arendatakse​ühel​platvormil EUR​/​aastas on​vaja​eraldi​projektiga​kolida​Vertica​platvormile. • Uute​teenuste​arenduskulude​kokkuhoid​minimaalselt​16%​või​79956​EUR​/​ aastas • Administreerimis-​ja​juhtimiskulude​(ressursid​–​aeg​ja​raha)​langus​mida​toob​ kaasa​kahe​paralleelse​platvormil​käitlemine 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Arendusalgatusete eeltingimused • Projektijuht: Epp Immato Algatatud on alategevused (AT): Eeltingimused​puuduvad. • Alategevuste juhid: Sirli-Niibo Tamm (AT I - SoM), Raili Sillart (AT II ja AT III - SoM), Rainer AT​I:​Haldusala​asutuste​poolt​(TTO-delt,​KOV-delt,​muudelt​asutustelt)​ Ader (AT IV - TEHIK), Sten Martmaa (AT V - TEHIK) kogutavate​andmete​kaardistus​–​30.09.24,​registrite​ja​andmekogude​analüüs​–​ • andmearhitekt, ärianalüütik, andmelao arendaja, jurist 31.03.25 • Projekti kaasvastutajad: AT​II:​Haldusala​andmete​kogumise​osas​õigusaktide​muudatusettepanekute​ • Ravimiamet esitamine​–​31.03.25 • Sotsiaalkindlustusamet AT​III:​Andmeväljastusprotsessi​optimeerimine,​mida​teha​et​ • Sotsiaalministeerium andmeväljastusprotsess​oleks​kiirem​ja​lihtsam​–​31.03.25 • Tervise Arengu Instituut AT​IV:​Andmeladude​kasutuselevõtu​eeltööd​laiaulatuslikuks​TEHIK​hallatud​ • Tervisekassa andmelaole​üleminekuks​–​31.12.25,​ • Terviseamet AT​V:​Asutuste​andmete​TEHIK​andmelattu​toomine​(Tervisekassa​esimesena​–​ 01.07.25) Eelarve 763 804 euro Vt​Arvestuse​alused​2024​leht​A1 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus • TTO-d, arstid, KOV-id (kui andmete andjad) • Soosib​andmekogude​ülest​analüütikat​ja​andmepõhiste​otsuste​tegemist • Pärast​projekti​lõppu​suurem​osa​tegevustest​lõppeb​või​jätkub​vähendatul​kujul​ • registrite pidajad • Andmeid​kogutakse​targemalt​ja​kvaliteetsemalt olemasolevate​eelarvevahenditega. • poliitikakujundajad, teadlased, ülikoolid, teised asutused • Andmetele​saamise​protsess​lihtsustub. • kõik andmete taotlejad (sh ligipääsuks või andmete saamiseks) • Analüütika​lahenduste​väljatöötamise​ajakulu​väheneb​olulisel​määral • EU regulatsioonist tulenevad andmete kasutajad Sotsiaalkaitse digipööre VALDKONNA DIGIPÖÖRDE TEEKAARDI LÜHEM ja PIKEM VAADE RAHASTUSALLIKAST SÕLTUMATA Töös​projekt,​millel​on​olemas​rahastus​ja​teada​eelarve​(lisada​eelarve).​Välja​tuua​ka​rahastamisallikas​(B-​baaseelarve;​SF-​struktuurfond;​M-muu​fondi​vms​rahastamine) Planeerimisel​projekt,​millel​on​idee​ja​plaan​ning​rahastusallikas.​Lisada​planeeritav​rahastamisallikas​(B-​baaseelarve;​SF-​struktuurfond;​M-muu​fondi​vms​rahastamine) Ootel projekt, mis on küps, läbi mõeldud ja sellele taotletakse rahastust. Lisada ka planeeritav rahastamisallikas (B-​baaseelarve;​SF-​struktuurfond;​M-muu​fondi​vms​ rahastamine) Sotsiaalkaitse valdkonna digipööre: 2023-2030​ 1. Valitsemisala digipöörde eesmärk –​Eesti​inimestel​on​sotsiaalkaitse​valdkonna​teenused​kiirelt​ja​mugavalt​kättesaadavad,​teenused​annavad​inimesele​tervikvaate,​valdkonna​teenused​on​50%​ulatuses​ proaktiivsed​ja​sündmuspõhised,​IT-süsteemide​arendamise​tulemusena​on​vähenenud​mentlejate​ja​KOV​menetlusprotsessi​peale​kulutatav​aeg​kuni​30%,​kogutud​andmed​on​võrreldavad. 2. Hetkeolukord (AS-IS) 3. Tulevik (TO-BE) 4. Mõju • Teenused​–​ inimesel​puudub​tervikülevaade​riigi​ja​KOVide​poolt​pakutavatest​ Digipöörde​projektid​sotsiaalkaitse​valdkonna​panustavad​läbivalt​järgmistesse​ • Eesti​inimestel​on​ülevaade​oma​sotsiaalkaitse​valdkonna​toetustest,​hüvitistest​ sotsiaalkaiiste​valdkonna​toetustest,​hüvitistest​ja​teenustest.​ja​ligipääs​olemasolevatele​ tulemustesse: ja​teenustest. personaalsetele​andmetele,​mis​võimaldaksid​hoida​kokku​aega​ning​teha​läbimõeldud​ • Teenused​on​inimestele​kiiremini​ning​mugavamalt​kättesaadavad​ • Üleminek​sündmuspõhisetele​ja​proaktiivsetele​teenustelele​toob​toetused​ja​ otsuseid. (kasutajate​rahulolu​teenuste​lõikes) teenused​inimese​juurde​ning​võimaldab​teha​paindlikke​otsuseid. • Puuduvad​kasutaja​jaoks​e-teenused​ning​autenditud​keskkonnas​info​vahetus​riigiga​või​ • Valdkonna​teenused​on​50%​ulatuses​proaktiivsed​ja​sündmuspõhised • Kaasaegsed​lahendused​vähendavad​menetlusprotsessile​kuluvat​aega. KOV-iga. • IT-süsteemide​arendamise​tulemusena​väheneb​menetlejate​ja​KOVide​ • Kvaliteetne​ja​kättesaadav​andmestik,​tagab​teenuste​kvaliteedi​ ja​välistab​ • Kasutajal​puudub​personaliseeritud​ülevaade,​tema​kohta​olevatest​andmetest​ning​seoses​ menetlusprotsessi​peale​kulutatav​aeg​kuni​30%. vajaduse​küsida​samu​andmeid​korduvalt. sellega​puudub​võialus​langetada​enda​jaoks​parimaid​otsuseid. • Andmeid​kogutakse​inimeselt​üks​kord • Andmepõhine​ja​asutuste​ülene​tervikvaade​inimesest​tagab​inimesele​ Kogutud​andmed​on​võrreldavad,​mis​tagab​vajalike​hetkeolukordade​üle​ • Koosvõime​–otsuste​paremaks​langetamiseks​on​vajalik,​et​andmed​oleksid​usaldusväärsed​ • vaate,​statistikate​ja​prognooside​tegemise. vajaduspõhise​teenuse​osutamise. ja​võrreldavad.​Samuti​on​vajadus​ühtse​terminoloogia​järele. • Arendusprotsessid​ja​õigusloome​on​piisavalt​paindlikud,​et​pidevalt​muutuvas​ • Tehniline​lahendus​–​vananenud​tehnoloogia​ei​võimalda​muudatuste​sisseviimist,​nõuab​ maailmas​pakkuda​vajadustele​vastavaid​kaasaegseid​lahendusi; rohkelt​käsitööd,​vanadele​versioonidele​puudub​tootjapoolne​tugi​ja​on​ebapiisav​ • Tehniline​infrastruktuur​on​turvaline,​ajakohane​ja​jätkusuutlik. paindlikkus​andmete​vahetamisel. • 2023. aastal viidud läbi isikustatud sotsiaalmaksu eelanalüüs, alustatud läbirääkimisi MTA ja RAMiga riigiülese analüüsi teostamiseks. Analüüs algab 2024. augustis. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Digipöörde eeltingimused • SoM,​TEHIK,​SKA​töötajate​ressurss • Projekti​indikatiivne​eelarve​(SF​osa):​ca​19​179​000€,​kokku​ca​25​745​000€ • RIHA,​ISKE,​koostoimeraamistik, ​avaandmete​hetkeseis​ning​plaanid,​ • RES​rahastus​rahastus​ülalpidamiskulude​katteks • Indikatiivne​eelarve​sisaldab​Digipöörde,​SOMi​SFi​ja​RE​allikaid. ligipääsetavuse​nõue​WCAG​AA​tase​-​jah • SF​rahastus​ning​SOM​TAT/SF​ja​MKM​ST​rahastus teenuste​arenguhüpete​toetamiseks • Ajakava:​01.2023–12.2028 • Vastavus​Arhitektuurinõukogu​koostatud​e-riigi​ristfunktsionaalsete​nõuetele​(sh​ • Koostööprojektid​erasektoriga​andmete,​lahenduste​ning​toodete​väljatöötamiseks • Tegevused:​vt​teekaart​+​projektide​A4-d. pilvekõlbulikkuse​ja​andmekvaliteedi​nõuded).​-​jah • RIA​ja​sündmusteenuste​tiim • Andmejälgija​kasutuselevõtt​–​jah,​projektipõhiselt • Digiteenuste​arendamise​standard​+​TKTA​põhimõtted​-​jah • Peamised​võimalikud​riskid,​sh​küberriskid.​-​projektipõhiselt • Õigusliku​regulatsiooni​muudatuste​hetkeseis​ja​plaanid.​–​jah • Taas-kasutatavus​on​läbivaks​printsiibiks​lahenduste​loomisel • „Digiühiskonna​arengukava​2030“​põhimõtted​-​jah 8. Digipöörde kasutajate grupid/huvigrupid 9. Digipöördega seotud kolmandad osapooled (sh partnerid) 10. Jätkusuutlikkus • Eesti​inimesed • KOVid Jätkusuutlikkuse​kulud​kaetakse​TEHIKu​sisemise​efektiivsuse​saavutamise​kaudu.​ • KOVid • Teenuseosutajad Tabel Excelisse. • Teenuseosutajad,​sh​terviseteenuseosutajad • Teised​riigiasutused • Teadusasutused • Teised​riigiasutused • Ettevõtjad​nii​andmete​kasutajad,​toodete​arendajad,​rakendajad​kui​ka​tarkvaraarendaja​ rollis VALDKONNA DIGIPÖÖRDE VÄÄRTUSPAKKUMINE TULEMUSMÕÕDIKUTEGA Eesti​inimestel​on​tänu​sotsiaalvaldkonna​digipöördele​parem ülevaade sotsiaalvaldkonna​toetustest,​hüvitistest​ja​teenustest; nutikad lahendused tagavad​ülemineku​sündmuspõhistele​ja​proaktiivsetele​teenustele,​millega​säästetakse​inimeste​aega​ning​teenused​jõuavad​inimeste​ juurde,​mis​annab​võimaluse​teha​paindlikke​otsuseid​ning​väheneb​menetlus​protsessile​kuluv​aeg;​​​​ andmepõhine​ja​asutuste​ülene​tervikvaade​inimesest​tagab​vajaduspõhiste​teenuste​osutamise​inimestele; kvaliteetne​ja​kättesaadav​isikupõhine andmestik tagab​pakutavate​sotsiaalteenuste​ja​hüvitiste​kvaliteedi,​säästes​aega,​mis​kuluks​andmete​ taasesitamisele;​ digilahenduste​juhtimine​on​läbipaistev,​kasutajatele​mõistetav​ja​tulevikku​vaatav;​ arendusprotsessid​ja​õigusloome​on​piisavalt​paindlikud,​et​pidevalt​muutuvas​maailmas​pakkuda​vajadustele​vastavaid​kaasaegseid​lahendusi; Valdkondlikud​teenused​on​50% ulatuses proaktiivsed​ja​sündmuspõhised; IT-süsteemide​arendamise​tulemusena​väheneb​menetlejate​ja​KOVide​menetlusprotsessi​peale​kulutatav aeg kuni 30%; Kasutajate rahulolu: Sotsiaalkindlustusamet​mõõdab​otseselt​kliendile​osutatavatel​teenustel​soovitusindeksi​metoodikaga​kasutajate​rahulolu VALITSEMISALA DIGIPÖÖRDE SAAVUTUSED 2023 Valitsemisala​digipöörde​rahastusega​jõuti​alustada​vähesel​määral,​kuid​valitsemisala​laiemad​digipööret​toetavad​tulemused  SoM​ja​SKA​alustatud​valitsemisala​ülest​teenuspõhisele​juhtimisele​üleminekut  Läbi​viidud​isikustatud​sotsiaalmaksu​arenduse​eelanalüüs,​alustatud​läbirääkimisi​MTAga​üleriikliku​analüüsi​teostamiseks,​ analüüsi​eeldatav​algus​on​august​2024  Läbi​on​viidud​GOVSSO​analüüs​mille​käigus​muudeti​skoopi​ning​analüüsi​lõppedes​keskenduti​POSTKAST​2.0​funktsionaalsusele.​  Plaanis​on​alustada​Postkast​2.0​detailse​analüüsiga​ja​arendusega​septembris​2024,​eelduseks​on​RIA​keskse​lahenduse​valmimine.​  Oleme​kaardistanud​vajalikke​koolitusi​ning​jätkame​nende​planeerimist​ja​läbiviimist.​  Tootesse​läksid​alljärgnevad​arendused,​mis​aitavad​paremaid​teenuseid​pakkuda:​  Puudeinfo​andmevahetuse​projekt  Perelepitusteenuse​I​etapp  Broneerimissüsteemi​projekt  RFK/LAVA​arendused  Kliendipöördumiste​projekt  …​ja​palju​muid​tegevusi​veel  VALDKONNA DIGIPÖÖRDE LÜHIAJALINE VAADE (KUNI 2025 lõpuni)  ALGATUSTE EELARVE ÜLEVAADE Panus arengukava suunda Meetme toetatav tegevus Rahastuse allikas 2024 2025 1.1.1.​Üleminek​sündmuspõhistele​ja​ I:​Infotehnoloogiliste​lahenduste​ SF​21-27​(taotletav​raha) 850​906 0 proaktiivsetele​teenustele väljatöötamine​ja​arendamine 1.1.3.​Inimkeskne​Digiriik I:​Infotehnoloogiliste​lahenduste​ SF​21-27​(taotletav​raha) 374​383 70​766 väljatöötamine​ja​arendamine 1.2.7.​Avaliku​sektori​digimuutuste​ III:​teadlikkuse​tõstmine SF​21-27​(taotletav​raha) 137​060 88​059 võimendamine 1.1.3.​Inimkeskne​Digiriik IV:​muu​digipöördega​seotud​otsene​ Muu​rahastus 2​856​879 2​885​482 kulu 1.1.3.​Inimkeskne​Digiriik IV:​muu​digipöördega​seotud​otsene​ Baaseelarve 3​600​000 0 kulu Kokku 7 819 228 3 044 307 Netis näeme!  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 08.07.2024 nr 2-5.1/1731-1 Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna ja sotsiaalkaitse digipööre 2024-2025 Edastame Sotsiaalministeeriumi valitsemisala valdkondlike digipöörete materjalid 2024-2025 aastaks. Materjalide koostamise aluseks on toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks. Digipöördesse esitatud arendusalgatused on kinnitatud ning prioriseeritud Sotsiaalministeeriumi e-tervise juhtkomisjonis ning Sotsiaalministeeriumi Sotsiaalkindlustusameti IT-arenduste juhtrühmas. Materjalid on MKMile edastatud e-kirjaga ning esitletud 19.06.2024 kohtumisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisad: 1. Digipöörde esitlus 2. Detailne plaan 3. Digipöörde hindamisleht Juta Urbalu [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952