Aruanne

Kaug- ja kirjutustõlketeenuse küsimustiku tulemused ja analüüs Aruanne Käesolevas aruandes antakse ülevaade kaug- ja kirjutustõlketeenuse kogemusest, teenuse vajadusest ja teenuse tuleviku nägemusest kuulmislangusega inimeste hinnangul. Dokument sisaldab ülevaadet küsitluse metoodikast ja kokkuvõtet tulemustest, esitatud on järeldused ja ettepanekud. Küsimustiku panid kokku ja teostasid ning aruande koostasid Sotsiaalkindlustusameti TEO erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse projektijuht Sandra Laurimaa ja talituse juht Lagle Kalberg. Mai 2024 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................... 3 1. Valim ja metoodika............................................................................. 3 2. Tulemused ........................................................................................ 3 2.1 Kaugtõlketeenus ............................................................................. 3 2.1.1 Sugu, vanus .............................................................................. 3 2.1.2. Kaugtõlketeenuse kasutamise sagedus ja kättesaadavus ................. 4 2.1.3. Suhtlussituatsioonid kaugtõlketeenuse kasutamisel ........................ 6 2.1.4. Kaugtõlketeenuse mõju vaegkuuljale inimesele ja tuleviku vaade ...... 7 2.2. Kirjutustõlke teenus ...................................................................... 10 2.2.1. Sugu, vanus ........................................................................... 10 2.2.2. Kirjutustõlketeenuse kasutamise sagedus ja kättesaadavus ........... 12 2.2.3. Kirjutustõlketeenuse mõju vaegkuuljale inimesele ja tuleviku vaade 13 3. Kokkuvõte ja järeldused .................................................................... 15 2 Sissejuhatus 2024.a aprillis-mais Sotsiaalkindlustusameti poolt läbiviidud küsitluse, kuulmislangusega inimeste sihtrühmas, eesmärk oli soov teada saada, milline on seni olnud sihtrühma kaugtõlke- ja/või kirjutustõlketeenuse kasutaja kogemus, teenuse vajadus ja nägemus tuleviku vajaduste osas teenuse jätkumise vaatest riigi poolt korraldatuna. Uuringu lähteülesande koostamisel võeti aluseks kvantitatiivne küsimustik, milles raames oli vastajal võimalus ka kommenteerida oma vastuse valikut. Esimeses peatükis antakse ülevaade uuringu valimist ja metoodikast, teises peatükis kvantitatiivse analüüsi ja küsitluse tulemustest. Kolmandas peatükis esitatakse uuringu järeldused ja ettepanekud. 1. Valim ja metoodika Küsimustik edastati kõigile veidi rohkem kui 300 inimesele, kes on seni kasutanud ESF rahastusel SKA korraldusel kaug- ja kirjutustõlke teenust ja Eesti Kurtide Liidule, Vaegkuuljate Liidule ning Eesti Viipekeele Seltsile, kes omakorda jagasid küsimustikku oma kogukonnas. Küsimustik oli koostatud Limesurvey keskkonnas, kokku oli 28 küsimust jaotatuna 2 blokki – kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse kasutamise ning vajaduse kohta. Iga küsimuse juurde oli lisatud ka video, kus küsimus oli nähtav eesti viipekeelde tõlgituna. Küsimustikule vastamine oli vabatahtlik ja anonüümne. Küsimustikule vastamise periood oli 29.04- 08.05.2024.a. 2. Tulemused Kokku täitis küsimustikku osaliselt või täielikult 207 inimest, 100 juhul on edastatud täisvastused ja 107-l juhul mittetäielikud vastused. Küsitluse analüüsi aluseks võeti 100 isiku poolt edastatud täisvastused. Analüüsi dokumendis on kaks alapeatükki, kus esimeses ülevaade vastustest kaugtõlketeenuse vaatest ja teises kirjutustõlke vaatest. Dokumendi viimases peatükis on esile toodud olulisemad järeldused. 2.1 Kaugtõlketeenus 2.1.1 Sugu, vanus Kaugtõlketeenuse küsimustiku blokile vastajatest (n100) 50 % olid naised, 31 % olid mehed ning 19 isikut (19%) ei valinud vastuses sugu. Edaspidine analüüs ei vaata vastuste puhul erinevusi soolise kuuluvuse järgi, kuna umbes viiendik ei olnud sellele küsimusele vastanud. 3  Kaugtõlketeenuse kasutajad soo järgi 19 50 31 Naine Mees Vastust pole Joonis 1. Kaugtõlketeenuse kasutajad soo järgi Vastajatest pooled on vanuses 41.-65.a ning järgneb vanuserühm 27.-40.a. (Joonis 2). 65.a ja vanemate sihtrühmas oli vastajate seas kasutajaid rohkem, kui vanuserühmas 18.-26.a Kaugtõlketeenuse kasutajad vanuse järgi 0% 2% 0% 5% 7% 37% 49% 0-10.a 11.-17.a 18.-26.a 27.-40.a 41.-65.a 65.a ja vanem Vastust pole Joonis 2. Kaugtõlketeenuse kasutajad vanuse gruppide järgi 2.1.2. Kaugtõlketeenuse kasutamise sagedus ja kättesaadavus 65% vastajatest on vähemalt üks kord kasutanud kaugtõlketeenust Skype vahendusel ja 28% ei ole kasutanud, 7% inimesi jättis vastamata. Kõige sagedamini kasutatakse kaugtõlketeenust vastajate sõnul kuni 3 korda kuus (22%), 18% isikutest kasutab teenust iga nädal mitu korda ning harvem kui kord kuus kasutab 19% vastajatest (Joonis 3). Vastajal oli võimalus lisada kommentaar selle küsimuse juurde. Toodi välja järgmist: olen väga sage teenuse kasutaja, mõnikord läheb päevas isegi 4 korda teenust vaja; mul on küll tuttav perearst, hambaarst, pank ja remondimees, aga sõnavara on nii spetsiifiline, et ikka vajan tõlgi abi suhtlusel; kõik sõltub olukorrast ja vajadusest; teenindaja või 4 kõrgharidust omav ametnik räägib lausetega, mida ma ei mõista, vajan tõlgi abi; haiglas oleku ajal; harva, kuna Narvas ei mõisteta eesti keelt ja ka tõlk ei saa siin aidata; kui mulle on helistanud tundmatu number. Kaugtõlketeenuse kasutamise sagedus 19% 18% 13% 16% 22% Iga nädal mitu korda Kord nädalas Kuni 3 korda kuus 1 kord kuus harvem Joonis 3. Kaugtõlketeenuse kasutamise sagedus Kaugtõlketeenus on kasutatav hetkel Skype vahendusel E-R 9-18ni ja L 10-16ni. Põhjus selleks on piiratud eelarvelistes vahendites (projektirahastus on piiratud) ja viipekeele tõlkide vähesus. 39% vastajate hinnangul on see piisav kättesaadavus, 35%-l vastajate sõnul mitte. 57% vastajatest tõi välja, et nende hinnangul peaks teenus olema kättesaadav 24/7, 26% vastajatest vajab teenust ka peale kl 17 ja 20% rohkem nädalavahetusel kui seni (Joonis 4). Põhjenduseks, miks on vajalik teenuse kättesaadavus peale kl 17 tuleneb sellest, et inimeste tööpäev reeglina lõppeb kl 17, aga perearsti juurde läheb inimene sageli peale seda; 24/ 7 vajadus on kõikvõimalike ootamatute ja hädaolukordade juhul või lennujaama infoliin vms; kiirabi ja politsei kutsumise vajadus 24/7; toodi välja valvetõlgi vajadust. 5  Vastaja hinnangul kaugtõlketeenuse vajadus 60% 57% 50% 40% 30% 26% 20% 20% 12% 8% 10% 0% Pakutav teenuse Vajan teenust Vajan teenust peale Vajan, et teenus muu maht on piisav rohkem tööpäeva (peale kl oleks kättesaadav nädalavahetusel 17) 24/7 Joonis 4. Kaugtõlketeenuse vajadus vastajate hinnangu alusel 2.1.3. Suhtlussituatsioonid kaugtõlketeenuse kasutamisel Kõige rohkem kasutatakse kaugtõlketeenust tervishoiuteenuste kasutamisel (59%), igapäevaste teenuste tarbimisel (53%), tööalases suhtluses (49%) ja hädaabikõne tegemiseks (47%) (Joonis 5). Vastuste kommentaarides rõhutati, et ääretult oluline, et arsti juures saab tõlgi abil kätte korrektse info; perearst on ise tõlki nõudnud (ilma ei võta vastu); täpse tõlke vajadus samuti politsei juures; hädaabi 112 on võimalik ainult SMSi teel, mis ei ole kiire lahendus; kirjaliku suhtluse teel ei ole alati kõik info korrektselt mõistetav. Suhtlussituatsioonid kaugtõlketeenuse kasutamiseks muu 14% Hädaabikõne 112 47% koolitus 38% perekondlik suhtlus 21% meelelahutus 26% õigusabi kasutamine 33% kirjalik tõlge 33% tööalane suhtlus 49% suhtlus teiste riigi või KOV asutustega 29% suhtlus Töötukassaga 36% suhtlus Sotsiaalkindlustusametiga 37% tervishoiuteenuse kasutamine 59% igapäevaste teenuste kasutamine (nt pank, iluteenused… 53% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% Joonis 5. Suhtlussituatsioonid kaugtõlketeenuse kasutamiseks 6 2.1.4. Kaugtõlketeenuse mõju kuulmislangusega inimesele ja tuleviku vaade Vastajatel paluti hinnata, kui oluline on talle kaugtõlketeenuse igapäevane vajadus skaalal 1-5. Kõige väiksema väärtuse valis vastaja juhul, kui kaugtõlketeenus ei ole inimesele üldse oluline (neid oli kokku 1 vastaja) ning üle poolte vastajatest hinnangul on kaugtõlketeenus neile oluliselt oluline (63 % vastajatest) (Joonis 6). Kaugtõlketeenuse igapäevane vajadus skaalal 1-5 ( 1 - ei ole üldse oluline, 5-eluliselt oluline) 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 1 2 3 4 5 Joonis 6. Kaugtõlketeenuse igapäevane vajaduse olulisus inimese jaoks (97 vastajat) Hetkel on Skype kasutamine võimalik ainult on-line – st ei ole võimalik kõne aega broneerida ega aru saada mitmes on inimene kõne järjekorras. 37 vastaja sõnul kogevad nad suurt pettumust või stressi, kui ei saa kiirelt ja vajalikul hetkel teenust kasutada. Ning 59 vastaja sõnul mõjutab viipekeelse tõlketeenuse puudumine nende elukvaliteeti palju või väga palju. Näitena toodi õnnetus lapsega; töökohal on paus kindlal kellaajal; haiglas arstide ringkäik, aga kaugtõlketeenusel on isik kõne ootel; igapäevaseks suhtluseks ääretult vajalik, ma ei oska kõiki suhtlussituatsioone ette näha. Küsimustikuga sooviti välja selgitada ka seda, kas kaugtõlketeenuse pakkumine kompenseerib/asendab mingis osas inimesele kohaliku omavalitsuse poolt pakutavaid viipekeelseid tõlketunde. 41% vastajate sõnul jah, kompenseerib, 25% arvates mitte ning 34% vastajatest ei vastanud sellele küsimusele. 84% vastajatest peab vajalikuks, et kaugtõlketenuse osutamine riigi poolt jätkuks. 62% vastajate hinnangul nende igapäevane vajadus teenuse järgi kasvab, 8% hinnagul jääb samaks ning 13% ei osaka hinnangut anda. 17 isikutest ei vastanud sellele küsimusele (joonis 7). Rõhutati, et teenus on vajalik 24/7 või vähemalt õhtuti ja nädalavahetusel teenuse kasutamsie aega juurde võimaldada; viipekeele tõlke on vähe ja vajalik on juurdekasvu soodustamine ja koolitamine. 7  Kaugtõlketeenuse vajadus lähiaastatel 8% 17% 13% 0% 62% jääb samaks Vajadus teenuse järgi aina kasvab vajadus teenuse järgi aina väheneb ei oska hinnata Vastust pole Joonis 7. Kaugtõlketeenuse vajadus lähiaastatel 58 vastajat 80-st on tuleviku vaates optimistlikud ja usuvad, et kaugtõlketeenuse kättesaadavus ja ligipääsetavus on tulevikus tagatud (joonis 8). Kaugtõlketeenuse kättesaadavus ja ligipääsetavus tulevikus (1-ei ole optimistlik tuleviku vaates, 5- olen väga optimistlik) 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% 1 2 3 4 5 Joonis 8. Kaugtõlketeenuse kättesaadavus ja ligipääsetavus vastajate hinnangul tulevikus skaal 1-5 (1- ei ole optimistlik tuleviku suhtes, olen väga optimistlik; vastajaid 80) Soovsime teada saada, mis juhtub kuulmislangusega inimese jaoks, kui kaugtõlketeenust ei ole enam võimalik kasutada. Vastaja võis valida mitme variandi vahel või tuua välja ka muu võimaliku tagajärje, mida valikvastuste loetelus ei olnud välja toodud (joonis 9). 52% vastajate sõnul kaob inimese jaoks ära võimalus saada endale vajalikku teeenust ning sama paljudel vastajatel kaob ära võimalus suhelda arstiga. Pea pooltel vastajatest kannatab tema igapäevane võimalus suhtluseks ja asjaajamiseks ning pea poolte hinnagul ei saa nad broneerida endale vajalikku vastuvõtu aega. Vastaja sai ise välja tuua veel tema hinnagul olulised aspektib, mis siis juhtub tema jaoks kui kaugtõlketeenus kaob: pean paluma pereliikmete abi; nõuandeliinid pakuvad ainult telefoniteel suhtlemisel teenust, see on väga vajalik; kaob tööalane ja igapäevaelu suhtlusvõimalus ja see 8 halvendab elukvaliteeti ja töövõimet; olukord muutub raskemaks – eriti koolis ja töö juures; ravimite retsepti pikendamine perearsti juures muutub keerulisemaks. Mis juhtub inimese jaoks, kui kaugtõlketeenust ei ole võimalik enam kasutada muu 17% kannatab minu igapäevane võimalus suhtluseks/ asjaajamiseks 45% mul kaob ära võimalus saada vajalikus koguses tõlketeenuseid 40% mul kaob ära oluline võimalus saada endale vajalikku teenust 52% ma ei saa vahetada infot igapäevaelu toimingute elluviimiseks 42% ma ei saa kontakti riigiasutusega 33% ma ei saa broneerida endale mingit vastuvõtu aega 48% mul ei ole võimalik kiiresti suhelda arstiga 52% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% Joonis 9. Mis juhtub inimese jaoks, kui kaugtõlketeenust ei ole enam võimalik kasutada, valikus mitu valikvastuse varianti samaaegselt Maailm liigub üha enam nutilahenduste ja AI poole. Vastajate sõnul on 26% on valmis kasutama tulevikus ka tõlkerobotit või muid nutilahendusi, 39% ei ole valmis ning 35% inimesi ei oskanud vastata. Eesti viipekeel grammatika ei ole seotud eesti keele grammatikaga. Lisaks võib viiplemise sisu muuta nt viipe suund, korduvus, suupilt, asukoht viiperuumis, kehaline hoiak vms justkui väike detail. Viipekeel on väga nüansirikas, seetõttu on ääretult oluline on kogu suhtlusprotsessi juures ka kehakeel ja miimika, mida tõlkerobort või AI poolt genereeritud lahendused ilmselgelt kohe ei võimalda tagada. Näiteks võib viipekeeles keha ette või tahapoole liikumine anda märku vastavalt kas tulevikus või minevikus rääkimisest. Kulmude kergitamine võib muuta lause küsilauseks, andes märku küsimusest „kumb“ või „kas“. Need on väikesed ent väga olulised näited viipekeele grammatikast, mis valesti tõlkimisel võivad muuta täielikult teksti sisu. Lisaks on eesti keel oma sõnavara poolelt väga mitmetähenduslik – st robot tõlkides mingit sõna/ väljendit, oskamata luua seoseid konkreetse suhtlussituatsiooniga, võib tõlkida kogu olukorra teises kontekstis. Ning selle tulemuseks võib olla väga palju vääriti mõistmist. Näiteks sõna palk (töötasu) – palk (puit). 9  Tulevik - tõlkeroboti või muu nutilahenduse kasutamine 26% 35% 39% Jah Ei Vastust pole Joonis 10. Kas inimesed on valmis tuleviks kasutama tõlkerobortit või muud nutilahendust, mis tagavad neile eesti viipekeeles suhtlemise? 2.2. Kirjutustõlke teenus 2.2.1. Sugu, vanus Kirjutustõlketeenuse küsimustiku blokile vastajatest 48 % olid naised, 35 % olid mehed ning 17 isikut (17 %) ei valinud vastuses sugu. Edaspidine analüüs ei vaata vastuste puhul erinevusi soolise kuuluvuse järgi, kuna umbes viiendik ei olnud sellele küsimusele vastanud (joonis 11). Kirjutustõlketeenuse kasutajad 17% 48% 35% Naine Mees Vastust pole Joonis 11. Kirjutustõlketeenuse kasutajad soo järgi 10 Vastajatest ligi pooled on vanuses 41.-65.a (46%) ning järgneb vanuserühm 27.-40.a. (34%) (Joonis 12) Kirjutustõlketeenuse kasutajad vanuse järgi 0% 2% 0% 11% 7% 34% 46% 0-10.a 11.-17.a 18.-26.a 27.-40.a 41.-65.a 65.a ja vanem Vastust pole Joonis 12. Kaugtõlketeenuse kasutajad vanuse gruppide järgi Vastuste põhjal saab järeldada, et valimist, kes vastas küsimustikule, on ligi pooled (48%) need kuulmislangusega inimesed, kes kasutavad nii kaugtõlketeenust kui ka kirjutustõlketeenust ja 42% on neid, kes ainult kaugtõlketeenust ja ei ole kordagi kasutanud kirjutustõlketeenust (joonis 13). Kirjutustõlget ei vajatud järgmistel põhjustel: tervislikud põhjused ei võimalda osalemist suurüritustel ja igapäevaselt kirjutustõlketeenust ei vaja; olen viipekeelne kurt ja kasutan ainult viipekeele tõlki; ei olnud teadlik sellisest võimalusest; kirjutustõlgi saamine on liiga bürokraatlik protsess. Kaug- ja kirjutustõlketeenuse kasutajad 42% 48% ei ole kasutanud kirjutustõlketeenust kasutab nii kaugtõlketeenust kui ka kirjutustõlketeenust Joonis 13. Kaug- ja kirjutustõlketeenuse kasutajad küsimustikule vastanud kuulmislangusega inimeste seas 11 2.2.2. Kirjutustõlketeenuse kasutamise sagedus ja kättesaadavus Iganädalaselt mitmel korral kirjutustõlketeenust kasutavate inimeste osakaal vastajatest on 6%, üks kord nädalas kasutajaid 5%. Kõige enam valisid vastajad vastuseks, et kirjutustõlketeenust kasutavad nad harvem kui üks kord kuus - 18% vastajatest . Vastusevariantidest „vastust pole“ ja „harvem“ tulem kokku on 52% vastajatest – märgime siinkohal ära, et siin hulgas on ka nende 42 vastaja vastused, kes ei ole kirjutustõlketeenust kasutanud (joonis 14). Kirjutustõlketeenuse kasutamise sagedus 6% 5% 23% 10% 18% 38% Iga nädal mitu korda Kord nädalas kuni 3 korda kuus 1 kord kuus Harvem Vastust pole Joonis 14. Kirjutustõlketeenuse kasutamise sagedus Kõige rohkem kasutatakse kirjutustõlketeenust suurüritustel osalemisel (43%), õpingute raames (53%) ning igapäevaelu suhtlussituatsioonides (34%) (joonis 15). Vastuste kommentaarides toodi välja täpsustusi, miks kirjutustõlget kasutatakse: viipekeelsel kurdil on tõlketeenuse kasutamiseks KOVi tasandil tundide arv piiratud, seega kasutan sunniviisiliselt kirjutustõlget; koolis õppekavade läbimiseks; kui on palju inimesi ja erinevad suhtlusstiilid, siis ei jõua jälgida ilma tõlgita; ühingu koosolekud; pangas oluline info, mis võib jääda arusaamatuks; keerulise sõnavara arusaamiseks. 12  Suhtlussituatsioonid kirjutustõlketeenuse kasutamiseks õigusabi kasutamine 29% igapäevaelu situatsioonid 34% suur üritused 43% konverentsid 31% õpingud 39% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50% Joonis 15. Suhtlussituatsioonid kirjutustõlketeenuse kasutamiseks 2.2.3. Kirjutustõlketeenuse mõju kuulmislangusega inimesele ja tuleviku vaade Küsitluse käigus sooviti teada saada, et kuidas mõjutab vaegkuuljat kirjutustõlketeenuse kasutajat olukord, kui inimesele vajalikul ajal ei ole kirjutustõlketeenus kättesaadav. Vastustest võis valida mitu sobivat varianti. Kõige enam inimesi vastas, et nad osalevad ikka planeeritud tegevuses, aga info jääb inimese jaosk puudulikuks (37%) ja 31% vastajatest kinnitasid, et muudavad oma plaane, et oleks teenus tagatud (Joonis 16). Antud küsimuse kommentaari lahtris oli mitmel korral välja toodud, et juhul, kui kirjutustõlge ei ole tagatud ning üritustel info visuaalne poole ei ole piisavalt kvaliteetne ja suu pealt lugemine raskendatud, siis küsitakse kuuldud info kelleltki üle, selgitatakse teiste inimeste märkete põhjal kuuldut, aga see kõik on ebamugav ning pigem stressi tekitav. Mis juhtub inimese jaoks, kui kirjutustõlge ei ole kättesaadav inimesele vajalikul ajal? muudan oma plaane, et mulle oleks kirjutustõlk tagatud 31% tühistan oma plaani 26% osalen planeeritud tegevustes, aga info jääb minu jaoks 37% puudulikuks teen oma plaanid ümber 27% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% Joonis 16. Mõju inimesele, kui kirjutustõlketeenus ei ole kättesaadav talle vajalikul ajal 13 Vastajatel paluti hinnata, kui oluline on talle kirjutustõlketeenuse igapäevane vajadus skaalal 1-5. Kõige väiksema väärtuse valis vastaja juhul, kui kirjutustõlketeenus ei ole inimesele üldse oluline (neid oli kokku 2 vastaja) ning veidi üle 1/3 vastajatest hinnangul on kaugtõlketeenus neile eluliselt oluline (36 % vastajatest) (joonis 17). Kirjutustõlketeenuse igapäevane kasutamise võimalus skaalal 1- 40% 5 ( 1 - ei ole üldse oluline, 5-eluliselt oluline) 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% 1 2 3 4 5 Joonis 17. Kirjutustõlketeenuse igapäevase kasutamise võimaluse olulisus inimesele (75 vastajat) Vastajatel paluti hinnata etteantud vastustevariantidest, et mis juhtub tema jaoks, kui kirjutustõlketeenust ei ole võimalik enam kasutada. Võimalik oli valida mitme vastusevariandi vahel samaaegselt. Kõige enam toodi esile, et inimene ei saa sel juhul enam osa võtta erinevatest üritustest (47%) ja koolitustest (44%) (joonis 18). Vastuste kommentaaridest väljavõtt: ei saa sõnavõttudest aru ja sündmus jääb poolikuks; teatris saaksin osa ainult balletietendustest, teistel juhtudel käi aenam ei saaks; kirjaliku tõlke puudumine takistab kõigest arusaamist; ei saa osaleda olukordades, kus täpne arusaamine on väga oluline (kohtusaalis tunnistaja, notar vms); kuuldeaparaati kasutades võin tulla kuidagiviisi toime, aga ilma kirjutustõlgita jään kalati teistest maha, täidan ülesande valesti, vajan individuaalset üleseletamist. Mis juhtub inimese jaoks, kui kirjutustõlketeenust ei ole võimalik enam kasutada? Kannatab minu igapäevane võimalus 41% suhtluseks/asjaajamiseks Kannatab minu õpingutes/koolis osalemise (mõistmise) 34% võimalus Ma ei saa osa võtta erinevatest üritustest (koosolekud, 47% kohtumised vms) Ma ei saa osa võtta koolitustest 44% Ma ei saa osa võtta kulutuuri sündmustest 37% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50% Joonis 18. Mis juhtub inimese jaoks, kui kaugtõlketeenust ei ole enam võimalik kasutada, valikus mitu valikvastuse varianti samaaegselt 14 Kirjutustõlketeenuse jätkumist riigi poolt pakutavana pidas vajalikuks 77% vastajatest, 22% ei oskanud vastust anda ning 1 inimese hinnagul ei ole teenus vajalik. Tänastest kirjutustõlketeenuse kasutajatest, kes küsimustikule vastasid, poolte hinnangul teenuse vajadus lähiaastatel aina kasvab, 12% vastajate sõnul jääb teenuse vajadus samaks. Veidi üle 1/3 vastajatest ei oskanud hinnata lähiaastate teenuse vajadust (Joonis 19). Kirjutustõlketeenuse vajadus lähiaastatel 12% 22% 14% 50% 2% jääb samaks Vajadus teenuse järgi aina kasvab vajadus teenuse järgi aina väheneb ei oska hinnata Vastust pole Joonis 19. Lähiaastate vajadus kirjutustõlketeenuse osas Soovisime teada saada, kas vaegkuulja inimene on kasutanud igapäevases suhtlemises mõnda nutilahendust, mis abisatab suulise teksti muutmist kirjalikuks. Küsimusele vastas 81 inimest, kellest 32% oli kasutanud ja 49% ei olnud kasutanud. Vastajate kommentaarid: kasutatud lahendused on head suurte keelte jaoks (inglise saksa). Eesti keele osas ei ole nutirakendused nii kvaliteetsed kui näiteks ERR ja Kanal2 kasutatavad automaatsubtiitrid. Nutirakendused kas ei suuda tänu telefoni mikrofonile kõike räägitavat kinni püüda või siis panevad räägitava ümber nii, et sisu muutub arusaamatuks - eesti keele osas; katsetanud erinevaid äppe, aga ei toimi väga hästi; ei teadnud, et selliseid lahendusi on; ei soovi kasutada. Toodi välja ka soov, et võiks olla lahendus, kus viibeldud tekst automaatselt muudetakse kirjutustõlkeks, aga grammatikaga läheb keeruliseks. 3. Kokkuvõte ja järeldused • Nii kaug- kui ka kirjutustõlketeenuse kasutaja on pigem naisterahvas. • Mõlema teenuse vaatest on domineeriv kasutaja vanus vahemikus 41.-65.a ja järgneb 27.- 40.a. vanuserühm. • 100 vastaja hulgas on ligi pooled (48%) need kuulmislangusega inimesed, kes kasutavad nii kaugtõlketeenust kui ka kirjutustõlketeenust ja 42% on neid, kes ainult kaugtõlketeenust ja ei ole kordagi kasutanud kirjutustõlketeenust • Kaugtõlget kasutatakse kõige enam: tervishoiuteenuste ajal (59%), igapäevaelus teensute kasutamisel (53% ja tööalases suhtluses (49%). 15 • Kirjutustõlget kasutataks eelkõige enam vastajate sõnul: suurüritustel (43%), õpingutel (39%), igapäevaelu situatsioonides (34%). • Teenuse vajaduse kasvu isiklikus vaates peab tõenäoliseks 62% kaugtõlketeenuse vastajatest ja 50% kirjutustõlketeenuse vastajatest. • Tulevikku vaadates on küsimustikule vastanud kuulmislangusega inimesed pigem optimistlikud, et kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus jätkuvad. 84% kaugtõlketeenuse ja 77% kirjutustõlketeenuse tuleviku teemal vastajatest peab vajalikuks, et riik jätkaks teenuse osutamisega. • Mõlema teenuse puhul on teenuse igapäevane kasutamise võimalus ja vajalikkus olulisuse aspektist kaalukausil „eluliselt oluline“ poole kaldu. • Võimalik mõju, kui kaugtõlketeenus ei ole piisavalt kättesaadav: väheneb võimalus kiireks suhtluseks ja infovahetuseks. Näiteks arstiga suhltmeise võimalus kaob (52% vastajate sõnul); vajaliku teenuse kättesaadavus (52%), vajalike broneeringute teostamine (48%); kanantab igapäevane suhtlus ja asjaajamise võimalused (45%). • Võimalik mõju, kui kirjutustõlge ei ole piisavalt kättesaadav: väheneb kaasatus ja suhtlussituatsioonidest arusaamine; ei saa osaleda enam vajalikest üritustest (koosolekud, kohtumised) 47% hinnangul; koolitustest osavõtt langeb ära (44% vastajatest); kannatab igapäevane võimalus suhtluseks/ asjaajamiseks (41%). 37% vastajate sõnul planeeritud tegevustes osalemise korral jääb talle info puudulikuks, kui kirjutustõlge ei ole tagatud ning 31% sõnul peavad nad muutma oma plaane – st ilma tõlgita osalemine ei ole mõistlik. • Eelpool kirjapandud tulemuste põhjal saab järeldada, et oluliselt kahaneb imeste puhul osalemine täisväärtuslikult ühiskonnaelus, kui osaliselt ollakse infoväljast ära lõigatud. Sellel on mõju inimese identiteedile ja enesehinnangule ning võib kahaneda tunne, et kas inimene on riigi jaoks oluline. Kiire ja arusaadav suhtlusviis moodustab elukvaliteedist märkimisväärse osa. • Vajalik on üle vaadata koostöös hariduse valdkonnaga, kuidas tagada vaegkuuljatele inimestele vajalik ligipääsetavus hariduselus. Täna on riigi poolt tagatud kuulmislangusega kõrgkoolis täiskoormusega õppijale tõlketeenuse tagamiseks 510 eur kuus (see on olnud muutumatna viimsed pea 10 aastat), see ei ole kindlasti piisav ning 39 inimest küsitlusele vastajate seast on kasutanud kirjutustõlget ka koolis õppekava läbimiseks. • Aga erinevate nutilahenduste ja robotite osas ollakse pigem skeptilised, kuna lähtudes eesti keele eripärast ja keerukusest on tänane kogemus olnud pigem negatiivne ning teadlikkus ja nutitarkus on vähene. 16  Tarmo Kurves [email protected] Meie 07.07.2024 nr 2-10/20505-1 Kaug- ja kirjutustõlketeenuse küsimustiku tulemused ja analüüs (aruanne) Lugupeetud Tarmo Kurves Sotsiaalkindlustusamet edastab Sotsiaalkaitseministri 3.mai 2023.a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ raames tegevus 2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine alategevuse 2.1.3. Kuulmislangusega inimestele tõlketeenuse pakkumise raames aprill-mai 2024.a läbiviidud küsitluse aruande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lagle Kalberg talitusejuhataja Lisa: Kaug- ja kirjutustõlketeenuse küsimustiku tulemused ja analüüs Lagle Kalberg 53002295, [email protected] Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975