Pöördumine

Vastuvõtmise kuupäev : 03/07/2024  Anonüümseks muudetud versioon Tõlge C-300/24 - 1 Kohtuasi C-300/24 [Meyervibert]i Eelotsusetaotlus Saabumise kuupäev: 26. aprill 2024 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Cour de cassation (Luksemburgi kassatsioonikohus) Eelotsusetaotluse kuupäev: 25. aprill 2024 Kassaatorid: MY IX Vastustaja: Caisse pour l’avenir des enfants Käesoleva kohtuasja C-300/24 faktilised asjaolud Kassaatorid, kes on ühe lapse ema ja kasuisa ning kellelt võeti 23. juuli 2016. aasta seadusega muudetud Luksemburgi sotsiaalkindlustusseadustiku (Code de la sécurité sociale) artiklite 269 ja 270 alusel peretoetus ära, elavad koos Prantsusmaal. Liidu õigusel põhinevad väited on kohtuasjades C-297/24–C-306/24 samasugused. Eelotsuse küsimused on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24–C-307/24. i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele. ET  EELOTSUSETAOTLUS 25.4.2024 – KOHTUASI C-300/24 Eelotsusetaotluse põhjendused (pealkirja alla „Cour de cassationi (kassatsioonikohus) analüüs“) on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24– C-307/24, v.a vaidlustatud kohtuotsust puudutav osa, mis käesolevas kohtuasjas C-300/24 on järgmine (eelotsusetaotluse lk 6 ja 7): „Seda kriteeriumi kohaldades tegi apellatsioonikohus oma peretoetuse äravõtmise otsuse põhjendamiseks järgmist: – otsustas vaikimisi, kuid kindlalt, et tõendid abielu kohta piirialatöötaja ja lapse ema vahel ning piirialatöötaja, tema abikaasa ja lapse ühise elukoha kohta ei eraldi ega koos ei tõenda, et tingimus on täidetud; – leidis, et mõlemal bioloogilisel vanemal on vahendid selleks, et lapse ülalpidamisse panustada, sest ema tegeleb kutsetegevusega ning isa, kellel on majutus- ja suhtlusõigus, peab 2. detsembri 2009. aasta abielulahutuse kohtuotsuse kohaselt maksma indekseeritavat elatist summas 80 eurot, kusjuures kohtutoimikust ei ilmne, et selle elatise sissenõudmisega oleks probleeme, ning järeldas sellest, et „kõik lapse ülalpidamise kulud kannavad bioloogilised vanemad, ilma et [kassaator] peaks aitama“; – otsustas, et eespool tuvastatut ei sea kahtluse alla asjaolu, et ühine elukoht on MY lahusvara ning et tema tasub elektri eest ja lapse saatjaga autojuhtimisega seotud liikluskindlustust, sest „teatavate kulude juhuslik kandmine või perekonna eluasemeks oleva maja mitte üksnes lapse, vaid ka oma abikaasa käsutusse andmine ei saa tõendada õiguslikult piisavalt, et ta peab oma kasutütart ülal“. 2 Anonüümseks muudetud versioon Vastuvõtmise kuupäev : 03/07/2024  Anonüümseks muudetud versioon Kokkuvõte C-296/24 - 1 Kohtuasi C-296/24 [Jouxy]i Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98 lõikele 1 Saabumise kuupäev: 26. aprill 2024 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Cour de cassation (Luksemburgi kassatsioonikohus) Eelotsusetaotluse kuupäev: 25. aprill 2024 Kassaatorid: SM PX Vastustaja: Caisse pour l’avenir des enfants 1. FAKTILISED ASJAOLUD 1 SM on piirialatöötaja, kes töötab Luksemburgis. Tema elukoht on Prantsusmaal ning ta elab seal koos abikaasa PX ja tema lapsega. Abikaasa tegeleb ka tasustatud tegevusega ja saab lapse eest elatist 250 eurot kuus, mida maksab lapse bioloogiline isa. Laps saab kõrgharidusstipendiumi. 2 SM sai teatava aja vältel oma abikaasa lapse eest peretoetust, mida maksis vastustaja Caisse pour l’avenir des enfants (laste tuleviku kassa). i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele. ET  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-296/24 3 Seejärel võeti see toetus temalt ära tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2016 põhjendusel, et last ei saa muudetud Luksemburgi sotsiaalkindlustusseadustiku (code de la sécurité sociale) artiklite 269 ja 270 alusel enam pidada tema pere liikmeks. Vaidluse taust 4 Conseil arbitral de la sécurité sociale (sotsiaalkindlustuse lepituskomisjon) rahuldas kaebuse ja otsustas, et SM-ile tuleb peretoetust edasi maksta. 5 Conseil supérieur de la Sécurité sociale (kõrgem sotsiaalkindlustuskomisjon) muutis esimeses kohtuastmes tehtud kohtuotsuse apellatsiooniastmes ära ja kinnitas, et peretoetus tuleb ära võtta. 6 Cour de cassationile (kassatsioonikohus) on nüüd esitatud kassatsioonkaebus apellatsiooniastmes tehtud kohtuotsuse peale. Apellatsiooniastmes tehtud kohtuotsus, mis on vaidlustatud 7 23. juuli 2016. aasta seadusega, mis jõustus 1. augustil 2016, muudeti sotsiaalkindlustusseadustikku, jättes abikaasa või partneri lapsed selle artiklis 270 määratletud mõistest „pereliige“ välja. Euroopa Kohus otsustas oma 2. aprilli 2020. aasta kohtuotsuses (Caisse pour l’avenir des enfants, C-802/18 EU:C:2020:269), et „peretoetus, mis on seotud piirialatöötaja töötamisega liikmesriigis, kujutab endast sotsiaalset soodustust [liidu õiguses]“ (punkt 23) ning liidu õigusega „on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt võivad piirialatöötajad saada peretoetust, mis on seotud nende töötamisega selles liikmesriigis, üksnes oma laste eest, kuid mitte abikaasa laste eest, kes nendest töötajatest ei põlvne, ent keda nad ülal peavad, samas kui kõigil selles liikmesriigis elavatel lastel on õigus seda toetust saada“ (punkt 71). 8 Vaidlustatud kohtuotsuses on eitatud igasugust diskrimineerimist, sest sellega võib tegemist olla ainult juhul, kui piirialatöötaja võib liidu õiguse alusel nõuda niisugust sotsiaaltoetust nagu peretoetus oma abikaasa lapse eest, kellega tal ei ole põlvnemissuhet. 9 See õigus eeldab aga, et piirialatöötaja tõendab, et ta peab oma abikaasa last ülal. Niisuguse tõendamise nõudmine ei ole võrreldes Luksemburgis elavate töötajatega kaudse diskrimineerimise allikas. Euroopa Kohus on täpsustanud, et ülalpeetava pereliikme staatus tuleneb faktilisest olukorrast, „mille hindamine on liikmesriigi ja vajaduse korral liikmesriigi kohtute ülesanne, […] ilma et oleks vaja kindlaks teha põhjused, miks piirialatöötaja üliõpilase ülalpidamises osaleb, või arvutada välja osalemise täpne ulatus“ (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 60, ning 2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Caisse pour l’avenir des enfants, C-802/18, EU:C:2020:269, punkt 50). 2 Anonüümseks muudetud versioon  JOUXY 10 Kohus peab seega selgitama välja, kas taotleja peab oma abikaasa last ülal. Kohtupraktikast tuleneb, et seda ei tõenda automaatselt ühise elukoha olemasolu ega isegi asjaolu, et isa ei maksa elatist. Asja sisuliselt arutavad kohtud peavad kontrollima konkreetselt asjaomase isiku esitatud tõendavaid asjaolusid. 11 Põhimõtteliselt panustab kumbki bioloogiline vanem ühiste laste ülalpidamisse ja kasvatamisse vastavalt enda ja teise vanema vahenditele ja laste vajadustele ning vanemate lahkumineku korral omandab panus nende ülalpidamisse ja kasvatamisse elatise vormi, mida üks vanem olenevalt juhtumist teisele maksab. Käsitletaval juhul tegeleb bioloogiline ema PX kutsetegevusega, millest ta saab tulu. Bioloogiline isa tegeleb samuti kutsetegevusega ja ema saab sellest tulust lapsele indekseeritavat elatist 250 euro ulatuses kuus. 12 Kasuisa SM-i esitatud tõendid, sh perekonna televiisori ostu kohta, kinnisvaralaenu tasumise ajakava, õppestipendium, mida CEDIES lapsele maksab, ja tulumaksuteade, tõendavad küll leibkonna kulusid, kuid ei tõenda, et SM peab last ülal, eelkõige võttes arvesse objektiivseid asjaolusid, mille kohaselt tagavad lapse ülalpidamise tema bioloogilised vanemad. 2. KASSATSIOONKAEBUSE VÄITED ESIMENE VÄIDE Esimene väiteosa: lai tõlgendamine 13 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on töötaja pereliikme staatus mõiste, mille suhtes kohaldatakse „põhimõte[t], mille kohaselt [tuleb] liidu aluseks olevat töötajate vaba liikumist käsitlevaid õigusnorme […] tõlgendada laialt“ (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 58, ning 18. juuni 1987. aasta kohtuotsus Lebon, 316/85, EU:C:1987:302, punktid 21–23). Seda põhimõtet kohaldades on Euroopa Kohus otsustanud, et „[p]iirialatöötaja ülalpeetava pereliikme staatus“ ei tähenda „õigust ülalpidamisele“, vaid tegemist on „faktilise olukorraga“, kusjuures see staatus võib „seega juhul, kui see puudutab töötaja abikaasa või [registreeritud] elukaaslase lapse olukorda, tuleneda objektiivsetest asjaoludest, nagu töötaja ja üliõpilase ühine elukoht, ilma et oleks vaja kindlaks teha põhjused, miks piirialatöötaja üliõpilase ülalpidamises osaleb, või arvutada välja osalemise täpne ulatus“ (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punktid 58 ja 60). 14 Vaidlustatud kohtuotsuses on aga valitud „pereliikme“ staatuse kitsendav tõlgendus, otsustades, et laps elab SM-i elukohas ja et viimane panustab tõesti „leibkonna kuludesse“, kuid et see ei tõenda tema osalemist leibkonnas elava lapse ülalpidamises, sest lapse ülalpidamisse panustasid ka (või olid suutelised panustama) lapse bioloogilised vanemad. 3 Anonüümseks muudetud versioon  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-296/24 15 Tehes niisuguse otsuse, seadis apellatsioonikohus SM-i panuse olemasolu sõltuvusse „selle panustamise põhjustest“ (st kas see panustamine on seotud bioloogiliste vanemate tegematajätmisega või mitte) ja hinnangust selle „ulatusele“, rikkudes nii Euroopa Kohtu praktikat. 16 Õiguslike kahtluste vältimiseks tuleks Euroopa Kohtule esitada järgmine küsimus: „Kas põhimõttega, mille kohaselt tuleb õigusnorme, milles on sätestatud töötajate vaba liikumine, mis on üks liidu alustalasid, tõlgendada laialt (kohtuotsus Depesme jt, […] punkt 58), on vastuolus see, kui liikmesriigi õigusnorme tõlgendatakse nii, et piirialatöötajad ei või saada peretoetust seoses sellega, et nad teevad tööd selles liikmesriigis, oma abikaasade laste eest, kui nendel lastel on ühine elukoht piirialatöötajaga ja ta panustab selle leibkonna kuludesse, millesse laps kuulub, ning seda põhjendusel, et lapse bioloogilised vanemad panustavad samuti tema ülalpidamisse?“ Teine väiteosa: diskrimineerimine 17 Tõlgendades piirialatöötaja pereliikme staatust niiviisi kitsendavalt, samas kui kõikidel asjaomases liikmesriigis elavatel lastel on õigus seda toetust saada, eiras apellatsioonikohus ka otsese ja kaudse diskrimineerimise keelu põhimõtet. 18 Õiguslike kahtluste vältimiseks tuleks Euroopa Kohtule esitada järgmine küsimus: „2. Kas ELTL artikli 45 punktidest 1 ja 2 tulenevate töötajate vaba liikumise põhimõtte ja diskrimineerimise keeluga ning määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1 punktiga i ja artikliga 67, koostoimes määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2 ja direktiivi 2004/38/EÜ artikli 2 punktiga 2, on vastuolus see, kui liikmesriigi õigusnorme tõlgendatakse nii, et piirialatöötajad ei või saada peretoetust seoses sellega, et nad teevad tööd selles liikmesriigis, oma abikaasade laste eest, kui nendel lastel on ühine elukoht piirialatöötajaga ja ta panustab selle leibkonna kuludesse, millesse laps kuulub, ning seda põhjendusel, et lapse bioloogilised vanemad panustavad samuti tema ülalpidamisse, samas kui kõikidel lastel samas olukorras, kes elavad selles liikmesriigis, on õigus seda toetust saada?“ Kolmas väiteosa: ühetaolise tõlgendamise vajadus 19 Kui Euroopa Kohus kinnitab, et töötaja panustamine lapse ülalpidamisse on „faktiline olukord“, siis tahab ta sellega öelda, et panustamine, mille suhtes kohaldatakse laia tõlgendamise põhimõtet, ei tähenda „õigust“ ülalpidamisele, ja rõhutab vajadust lähtuda selle panustamise hindamisel „objektiivsetest asjaoludest“, et saavutada „liidu õiguse ühetaoline“ kohaldamine selles küsimuses (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 58, ning 2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Caisse pour l’avenir des enfants, C-802/18, EU:C:2020:269, punkt 50). 20 Järeldades sellest kohtupraktikast, et töötaja panustamine lapse ülalpidamisse kuulub faktilise olukorra suveräänse hindamise valdkonda, milleks on nii Euroopa Kohtu kui ka Cour de cassationi (kassatsioonikohus) arvates pädevad asja 4 Anonüümseks muudetud versioon  JOUXY sisuliselt arutavad kohtud, on vaidlustatud kohtuotsuses esitatud ilmselgelt vale tõlgendus. Asja sisuliselt arutavate kohtute suveräänne hindamine on ühetaolise tõlgendamise puudumise sünonüüm ja vastuolus liidu õiguse ühetaolise tõlgendamisega, mida Euroopa Kohus soovib saavutada. Tehes niisuguse otsuse, rikkus apellatsioonikohus liidu õiguse ühetaolise tõlgendamise nõuet. 21 Õiguslike kahtluste vältimiseks tuleks Euroopa Kohtule esitada järgmine küsimus: „Kas EL õiguse ühetaolise kohaldamise nõudega (1. veebruari 1972. aasta otsus kohtuasjas 49-71…, 1. veebruari 1972. aasta otsus kohtuasjas 50/71) on vastuolus see, kui piirialatöötaja pereliikme staatust ja konkreetsemalt töötaja panust oma abikaasa lapse ülalpidamisse, mille suhtes kohaldatakse seda ühetaolise tõlgendamise nõuet (kohtuotsus… Caisse pour l’avenir des enfants, C-802/18, punkt 50), lastakse suveräänselt hinnata asja sisuliselt arutavatel kohtutel, ning seega see, kui Cour de cassation (kassatsioonikohus) ei taga selle mõiste ühetaolist kohaldamist?“ Neljas (täiendav) väiteosa: eelotsusetaotluse asjakohasus 22 Eespool sõnastatud eelotsuse küsimused on vaja esitada, kui Cour de cassation (kassatsioonikohus) kavatseb lükata esimese väite kolm osa tagasi. Õigusvastane keeldumine esitada eelotsuse küsimus annab võimaluse esitada tegevusetuse tõttu kaebuse ja kujutab endast EIÕK artikli 6 rikkumist. TEINE VÄIDE: EUROOPA INIMÕIGUSTE KONVENTSIOONI RIKKUMINE 23 EIÕK protokolli nr 12 artikkel 1 ja EIÕK artikkel 14 on õiguse suhtes sotsiaaltoetustele kohaldatavad. Selle hindamisel, kas esineb diskrimineerimine nende sätete tähenduses, annab EIK Euroopa Kohtu järeldustele „väga veenva väärtuse“. Viimane on aga juba tuvastanud, et paljud Luksemburgi õigusnormid on piirialatöötajate suhtes diskrimineerivad (näiteks 20. juuni 2013. aasta kohtuotsus Giersch jt (C-20/12, EU:C:2013:411) või 14. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Bragança Linares Verruga jt (C-238/15, EU:C:2016:949) või 10. juuli 2019. aasta kohtuotsus Aubriet (C-410/18, EU:C:2019:582)). Piirialatöötaja „pereliikme“ staatuse kitsendava tõlgenduse valimisega siin on vaidlustatud kohtuotsuses toime pandud järjekordne õigusvastane diskrimineerimine piirialatöötajate ja riigis elavate töötajate vahel, mis kujutab endast kaudset diskrimineerimist kodakondsuse alusel ega rajane õiguspärasel kriteeriumil. Tehes niisuguse otsuse, on apellatsioonikohus rikkunud eespool viidatud õigusnorme. 3. COUR DE CASSATIONI (KASSATSIOONIKOHUS) ANALÜÜS Euroopa Liidu õiguse tõlgendamine 24 Oma 2. aprilli 2020. aasta kohtuotsuses Caisse pour l’avenir des enfants (C-802/18, EU:C:2020:269) seadis Euroopa Kohus piirialatöötaja õiguse puhul 5 Anonüümseks muudetud versioon  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-296/24 saada peretoetust oma abikaasa – või registreeritud elukaaslase – lapse eest, kellega tal ei ole põlvnevussuhet, tingimuseks selle tõendamise, et ta vastab tingimusele, et ta peab seda last ülal. 25 Mõistet „ülal pidama“ kasutas Euroopa Kohus kohe alguses, et otsustada, et piirialatöötaja võib saada riigi toetust sotsiaalse soodustusena, käsitletaval juhul rahalist abi kõrgharidusõpinguteks omaenese lapse eest, kui ta peab seda last endiselt ülal (26. veebruari 1992. aasta kohtuotsus Bemini, C-3/90, ECLI:EU:C:1992:89, punktid 25 ja 29; 8. juuni 1999. aasta kohtuotsus Meeusen, C-337/97, ECLI:EU:C:1999:284, punkt 19; 14. juuni 2012. aasta kohtuotsus Euroopa Komisjon vs. Madalmaad, C-542/09, ECLI:EU:C:2012:346, punkt 35, ning 20. juuni 2013. aasta kohtuotsus Guirsch, C-20/12 , ECLI:EU:C:2013:411, punkt 39), ilma et nendes kohtuotsustes oleks seda mõistet määratletud. 26 Seejärel täpsustas Euroopa Kohus – ikka sotsiaalse soodustuse raames, milleks on abi kõrgharidusõpinguteks, kuid seoses lapsega, kellel ei ole piirialatöötajaga põlvnevussuhet, – väljendi „ülal pidama“ tähendust, märkides kõigepealt, et see „ei tähenda õigust ülalpidamisele“ (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 58), ning lisas siis, et „ülalpeetava pereliikme staatus tuleneb faktilisest olukorrast. Tegemist on sellise pereliikmega, kelle toetuse tagab töötaja, ilma et oleks vaja kindlaks teha toetuse vajamise põhjusi ega hinnata, kas asjaomane isik suudaks tasustatud tegevusega end ise ülal pidada“ (punktid 58 ja 59). Ta järeldas, et „ülalpeetava pereliikme staatus tuleneb faktilisest olukorrast, mille hindamine on liikmesriigi ja vajaduse korral liikmesriigi kohtute ülesanne. Piirialatöötaja ülalpeetava pereliikme staatus võib seega juhul, kui see puudutab töötaja abikaasa või [registreeritud] elukaaslase lapse olukorda, tuleneda objektiivsetest asjaoludest, nagu töötaja ja üliõpilase ühine elukoht, ilma et oleks vaja kindlaks teha põhjused, miks piirialatöötaja üliõpilase ülalpidamises osaleb, või arvutada välja osalemise täpne ulatus“ (punkt 60). 27 Seejärel on Euroopa Kohus „ülalpidamise“ kriteeriumi kohaldanud küsimuse suhtes, kas piirialatöötaja võib saada peretoetust lapse eest, kellega tal ei ole põlvnevussuhet, märkides oma kohtulahendi põhjendustes, et „piirialatöötaja lapseks, kes võib kaudselt saada viimati nimetatud sättes mainitud sotsiaalseid soodustusi, tuleb pidada mitte üksnes last, kes sellest töötajast põlvneb, vaid ka töötaja abikaasa või registreeritud elukaaslase last, kui töötaja peab seda last ülal. Euroopa Kohtu seisukoha järgi tuleneb viimati nimetatud nõue faktilisest olukorrast, mida peab hindama haldusasutus ja vajaduse korral liikmesriigi kohtud asjaomase isiku esitatud tõendite alusel, ilma et oleks vaja kindlaks teha ülalpidamises osalemise põhjused või arvutada välja osalemise täpne ulatus“ (2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Caisse pour l’avenir des enfants, C-802/18, EU:C:2020:269, punkt 50). Euroopa Kohus täpsustas tegelikult, et „et lapse bioloogiline isa ei maksa lapse emale elatist. Seega näib, et FV, kes on HY ema abikaasa, peab seda last ülal, ent seda tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul kontrollida“ (punkt 52). 6 Anonüümseks muudetud versioon  JOUXY 28 Euroopa Kohus on veel leidnud, et „mõiste piirialatöötaja „pereliige“, kes võib määruse nr 492/2011 artikli 7 lõike 2 alusel kaudselt tugineda võrdsele kohtlemisele, vastab mõistele „pereliige“ direktiivi 2004/38 artikli 2 punkti 2 tähenduses, mis hõlmab abikaasat või partnerit, kellega liidu kodanik on sõlminud registreeritud kooselu, alanejaid lähisugulasi, kes on alla 21aastased, või ülalpeetavad, ning abikaasa või partneri alanejaid sugulasi. Siinkohal võttis Euroopa Kohus arvesse eelkõige direktiivi 2014/54 põhjendust 1, artiklit 1 ning artikli 2 lõiget 2“ (punkt 51). 29 Cour de cassation (kassatsioonikohus) järeldab väitest, et väljend „ülal pidama“ tuleneb faktilisest olukorrast, et tegemist ei ole puhtalt faktilise mõistega, mida Euroopa Kohus ja Cour de cassation (kassatsioonikohus) ei kontrolli, vaid et selle sõnastuse eesmärk on rõhutada, et seda väljendit hinnatakse väljaspool lapse igasugust õigust ülalpidamisele (vt 15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 58). 30 Seejärel järeldab Cour de cassation (kassatsioonikohus) eelnevast, et mõiste „ülal pidama“ sotsiaalsete soodustuste saamist käsitleva regulatsiooni raames kujutab endast Euroopa Liidu õiguse autonoomset mõistet, mida tuleb kohaldada ja tõlgendada ühetaoliselt. 31 Niisugune ühetaoline tõlgendamine ei ole aga praegu tagatud, lähtudes küsimustest, mis arutelu käigus kerkivad. 32 Sellega seoses peab Cour de cassation (kassatsioonikohus) ka vastama küsimusele, missuguse ulatusega on näide, mis on toodud 15. detsembri 2016. aasta kohtuotsuses Depesme jt (C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 60) „[objektiivsete asjaolude kohta], nagu töötaja ja üliõpilase ühine elukoht“, mis puudutab esiteks küsimust, kas seda on mainitud lihtsalt näitena või vastupidi tingimusena, millisel juhul tekib küsimus, kas tegemist on piisava tingimuse või vajaliku tingimusega, ning teiseks küsimust, kas ühise elukoha rahastamise viis on oluline selles mõttes, et tuleb selgitada välja, kas piirialatöötaja panustab osaliselt või täielikult sellesse rahastamisse. 33 Lapse nende vajaduste osas, mida tuleb arvesse võtta ja mida piirialatöötaja rahuldab, peab Cour de cassation (kassatsioonikohus) vastama küsimusele, kas arvesse peavad tulema ainult lapse toidu- ja elementaarsed elulised vajadused (toit, rõivad, eluase, haridus jms) või üldiselt kõik ükskõik missugused kultused, sh vaba aja veetmise või lihtsalt mugavusega seotud kulutused (mobiiltelefon, restoranid, juhiluba jne) või isegi ekstravagantsed, toredus- või luksuskulutused (korrapärane elektroonikaseadmete ost, puhkused kaugetes maades jms), mis on mõeldud selleks, et tagada teatav elatustase. 34 Mis puudutab viisi, kuidas piirialatöötaja last ülal peab, siis Cour de cassationil (kassatsioonikohus) on tekkinud küsimus, kas piirialatöötaja panus lapse ülalpidamisse peab esinema otse lapsele tehtavate rahaliste maksete vormis või võib see esineda lapse huvides tehtavate kulutuste vormis. Seejuures tekib 7 Anonüümseks muudetud versioon  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-296/24 küsimus, kas kulutus peab olema tehtud – nagu näib olevat väidetud Parquet générali (peaprokuratuur) järeldustes – konkreetselt ja isegi eranditult lapse huvides või arvesse tulevad kulutused, mis on tehtud kitsama perekonna üldistes huvides (kinnisvaralaenu kuumaksed, üür, ühiselt kasutatava varustuse ost jms). Konkreetse viisi osas tekib ka küsimus, kas kulutused, mille piirialatöötaja teeb lapse ülalpidamiseks, peavad olema tehtud teatava korrapärasuse või perioodilisusega (kinnisvaralaen, üür, elektri- ja küttekulud, telefoniarved jms) või tuleb kõne alla ka üksikkulutuste (juhuslikud rõivaste ostud jms) arvessevõtmine. Lõpuks – võttes teadmiseks, mida Euroopa Kohus on täpsustanud, et faktilise olukorra hindamisel ei ole vaja kindlaks teha põhjused, miks piirialatöötaja üliõpilase ülalpidamises osaleb, või arvutada välja osalemise täpset ulatust (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 60, ning 2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Caisse pour l’avenir des enfants, C-802/18, EU:C:2020:269, punkt 50) –, tekib Cour de cassationil (kassatsioonikohus) küsimus, kas arvesse tuleb võtta ükskõik kui väikest panustamist võib peab see olema teataval märkimisväärsel tasemel ja sel viimasel juhul, kas seda kriteeriumi tuleb hinnata, võttes arvesse lapse vajadusi või piiriala töötaja majanduslikku olukorda. 35 Küsimusi võib tekitada ka vahendite päritolu, sest teatavatel juhtudel on piirialatöötajal oma abikaasa või registreeritud elukaaslasega, kes on lapse vanem, ühine pangakonto, mida on kasutatud nende kulutuste tegemiseks, millele on kohtumenetluses tuginetud selle tõendamiseks, et lapse „ülalpidamise“ tingimus on täidetud, kuid raha sellele kontole ei tule ainult temalt ja ta ei tõenda, mil määral tuleb raha sellele kontole temalt – millisel juhul tekib küsimus, kas panus lapse vajadustesse pärineb piirialatöötajalt. 36 Cour de cassationil (kassatsioonikohus) on tekkinud veel küsimus, millise ulatusega on täpsustus, mille Euroopa Kohus on teinud 15. detsembri 2016. aasta kohtuotsuses Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 62), juhtides tähelepanu, et „liidu seadusandja leiab, et eeldatavasti on lapsed igal juhul kuni 21aastaseks saamiseni ülalpeetavad“: kas iga alla 21aastast last tuleb ainuüksi selle vanusetingimuse tõttu või kombineerituna muude teguritega pidada lapseks, kelle vajadusi on piirialatöötaja rahuldanud. 37 Seejärel tuleb vastata küsimusele, mis puudutab vanemate panustamist lapse vajadustesse. Neil on seaduse kohaselt lapse ülalpidamise kohustus – vastupidi piirialatöötajale, kellel niisugust kohustust ei ole. Piirialatöötaja puhul tuleb seoses lapse „ülalpidamise“ kriteeriumiga vastupidi hinnata faktilisi asjaolusid. Tekib seega küsimus, kas piirialatöötaja panustamise välistamiseks piisab vanemate ülalpidamiskohustuse olemasolu ja ulatuse tuvastamisest või on lisaks tarvis veenduda, et vanemate ülalpidamiskohustus on kindlaks määratud sobivas summas ja nad täidavad tõesti oma ülalpidamiskohustust, mistõttu piirialatöötaja täiendav panus ei ole vajalik. Kui niisugust abi tegelikult ei maksta, tekib küsimus, kas on vaja kontrollida, kas piirialatöötaja abikaasa või registreeritud elukaaslane vähemalt püüdis võtta sundtäitmismeetmeid ja kas lõpuks korvab piirialatöötaja panus ühe vanema tegematajätmise. Seoses selle ülalpidamisabi ja 8 Anonüümseks muudetud versioon  JOUXY küsimusega, kas selle summa on määratud kindlaks sobival tasemel, võib mõju avaldada kindlaks määramine kohtu poolt või lepinguga. Need aspektid võivad olla seotud eespool mainitud küsimusega, milliseid kulutusi lapsele tuleb arvesse võtta. Kui arvesse tulevad üksnes kulutused lapse ülalpidamiseks ja tema peamisteks elulisteks vajadusteks, katab vanemate ülalpidamiskohustus põhimõtteliselt need vajadused, mistõttu ei ole niisuguste vajaduste rahuldamiseks tarvis piirialatöötaja täiendavat või lisapanust. 38 Seoses suhetega, mis lapsel on oma teise vanemaga, tuleb veel vastata küsimusele, kas asjakohane on analüüsida korda, mille kohaselt elab laps vaheldumisi oma ühe ja teise vanema juures, sest ulatusliku suhtlus- ja majutusõiguse või jagatud elukoha tõttu võib teisel vanemal olla põhimõtteliselt tarvis täita oma ülalpidamiskohustusi suuremal määral mitterahaliselt, mistõttu on võimalik vajadus, et lapse vajadusi rahuldab piirialatöötaja, väiksem. 39 Kõiki neid küsimusi tuleb põhimõtteliselt analüüsida, lähtudes töötajate vaba liikumist käsitlevate õigusnormide laia tõlgendamise põhimõttest (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 58) ja seega niisuguse laia tõlgendamise võimalikest piiridest. 40 Nende kaalutluste tõttu esitab Cour de cassation (kassatsioonikohus) Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse. 4. EELOTSUSE KÜSIMUSED 41 Cour de cassation (kassatsioonikohus) esitab järgmised küsimused: 1a. Kas mõistet „[last] ülal pidama“, millest tuleneb pereliikme staatus Euroopa Liidu õigusnormide tähenduses ja niisugusena, nagu see tuleneb Euroopa Kohtu praktikast töötajate vaba liikumise raames ja küsimuses, kas piirialatöötajal on õigus saada seoses liikmesriigis töötamisega sotsiaalne soodustus tema abikaasa või registreeritud elukaaslase lapse eest, kellega tal ei ole põlvnevussuhet, tuleb üksi või koostoimes põhimõttega, mille kohaselt tõlgendatakse töötajate vaba liikumise tagavaid õigusnorme laialt, tõlgendada nii, et see ülalpidamine esineb ja annab õiguse saada sotsiaalset soodustust – ainuüksi tänu abielule või registreeritud kooselule piirialatöötaja ja lapse vanema vahel; – ainuüksi tänu piirialatöötaja ja lapse ühisele elukohale; – ainuüksi tänu sellele, et piirialatöötaja kannab üldiselt ükskõik missuguse kulutuse lapse huvides, kuigi o see katab muid vajadusi kui põhilised elulised või ülalpidamisvajadused; 9 Anonüümseks muudetud versioon  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-296/24 o see tehti kolmandale isikule ja laps saab sellest kasu ainult kaudselt; o see on tehtud eranditult või konkreetselt lapse huvides, kuid toob kasu kogu leibkonnale; o see on ainult juhuslik; o see jääb alla vanemate panuse; o see on lapse vajadusi arvestades üksnes tähtsusetu; – ainuüksi tänu sellele, et kulutused tehakse piirialatöötaja ja tema abikaasa või registreeritud elukaaslase (kes on lapse vanem) ühiselt kontolt, võtmata arvesse seal olevate vahendite päritolu; – ainuüksi tänu sellele, et laps on alla 21aastane? 1b. Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on eitav, tuleb mõistet „ülal pidama“ tõlgendada nii, et see ülalpidamine esineb ja annab seega õiguse saada sotsiaalset soodustust, kui kaks või enam nendest asjaoludest on tuvastatud? 2. Kas mõistet „[last] ülal pidama“, millest tuleneb pereliikme staatus Euroopa Liidu õigusnormide tähenduses ja niisugusena, nagu see tuleneb Euroopa Kohtu praktikast töötajate vaba liikumise raames ja küsimuses, kas piirialatöötajal on õigus saada seoses liikmesriigis töötamisega sotsiaalne soodustus tema abikaasa või registreeritud elukaaslase lapse eest, kellega tal ei ole põlvnevussuhet, tuleb üksi või koostoimes põhimõttega, mille kohaselt tõlgendatakse töötajate vaba liikumise tagavaid õigusnorme laialt, tõlgendada nii, et seda ülalpidamist ei esine ja seega on õigus saada sotsiaalset soodustust välistatud – ainuüksi seetõttu, et lapse vanematel on ülalpidamiskohustus, olenemata o sellest, kas elatisenõue on kindlaks määratud kohtu poolt või lepinguga; o sellest, millises summas see elatisenõue on kindlaks määratud; o sellest, kas elatist maksma kohustatud isik maksab tõesti seda elatist; o sellest, kas piiriala töötaja panus korvab lapse ühe vanema tegematajätmise; – ainuüksi seetõttu, et laps viibib suhtlus- ja majutusõiguse kasutamise või vahelduva elukoha või muu korra raames perioodiliselt teise vanema juures? 10 Anonüümseks muudetud versioon Vastuvõtmise kuupäev : 03/07/2024  Anonüümseks muudetud versioon Kokkuvõte C-307/24 - 1 Kohtuasi C-307/24 [Momeut]i Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98 lõikele 1 Saabumise kuupäev: 26. aprill 2024 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Cour de cassation (kassatsioonikohus, Luksemburg) Eelotsusetaotluse kuupäev: 25. aprill 2024 Kassaator: NB Vastustaja: Caisse pour l’avenir des enfants 1. FAKTILISED ASJAOLUD 1 Kassaator NB elab Belgias ja töötab Luksemburgis. Ka tema abikaasa töötab ja tal on oma sissetulek. Tal on eelnevast suhtest kaks last, kes elavad abikaasade ühises elukohas. Isikuhooldusõigus nende laste suhtes on ühiselt emal ja bioloogilisel isal, kes peab maksma elatist 150 eurot kuus lapse kohta. 2 NB sai teatava aja vältel oma abikaasa kahe lapse eest peretoetust, mida maksis vastustaja Caisse pour l’avenir des enfants (laste tuleviku kassa). Seejärel võeti see toetus temalt ära tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2016 põhjendusel, et lapsi ei saa muudetud Luksemburgi sotsiaalkindlustusseadustiku (code de la sécurité sociale) artiklite 269 ja 270 alusel enam pidada tema pere liikmeteks. i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele. ET  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE 25.4.2024 – KOHTUASI C-307/24 Vaidluse taust 3 Conseil arbitral de la sécurité sociale (sotsiaalkindlustuse lepituskomisjon) rahuldas kaebuse ja otsustas, et NB-le tuleb peretoetust edasi maksta. Conseil supérieur de la Sécurité sociale (kõrgem sotsiaalkindlustuskomisjon) muutis esimeses kohtuastmes tehtud kohtuotsuse apellatsiooniastmes ära ja kinnitas, et peretoetus tuleb ära võtta. Cour de cassationile (kassatsioonikohus) on nüüd esitatud kassatsioonkaebus apellatsiooniastmes tehtud kohtuotsuse peale. Apellatsiooniastmes tehtud kohtuotsus, mis on vaidlustatud 4 23. juuli 2016. aasta seadusega, mis jõustus 1. augustil 2016, muudeti sotsiaalkindlustusseadustikku. Selle seadustiku uute artiklite 269 ja 270 kohaselt ei saa abikaasa lapsi enam pidada piirialatöötaja pereliikmeteks. Euroopa Kohus otsustas oma 2. aprilli 2020. aasta kohtuotsuses (Caisse pour l’avenir des enfants, C-802/18 EU:C:2020:269), et „peretoetus, mis on seotud piirialatöötaja töötamisega liikmesriigis, kujutab endast sotsiaalset soodustust [liidu õiguses] (punkt 23) ning liidu õigusega „on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt võivad piirialatöötajad saada peretoetust, mis on seotud nende töötamisega selles liikmesriigis, üksnes oma laste eest, kuid mitte abikaasa laste eest, kes nendest töötajatest ei põlvne, ent keda nad ülal peavad, samas kui kõigil selles liikmesriigis elavatel lastel on õigus seda toetust saada“ (punkt 71). 5 Direktiivi 2004/38/EÜ1 artikli 2 punkti 2 alapunkti c kohaldamiseks peab võõrtöötaja oma abikaasa last ülal pidama, et kvalifitseeruda peretoetuse saamisele. Apellatsioonikohus on arvamusel, et Euroopa Kohus ei ole tunnustanud piirialatöötaja puhul võimalust tõendada seda direktiivi 2004/38 artikli 2 lõike 2 punkti c esimeses lauseoses sätestatud eelduse abil abikaasa laste puhul, vaid ainult võõrtöötaja otseste alanejate puhul, kes eeldatakse olevat pereliikmed, kui nad on alla 21 aasta vanad (ja üle 21aastased pereliikmed, kui on tõendatud, et nad on endiselt ülalpeetavad). 6 Euroopa Kohus on täpsustanud, et ülalpeetava pereliikme staatus tuleneb faktilisest olukorrast, „mille hindamine on liikmesriigi ja vajaduse korral liikmesriigi kohtute ülesanne. Piirialatöötaja ülalpeetava pereliikme staatus võib seega juhul, kui see puudutab töötaja abikaasa […] lapse olukorda, tuleneda objektiivsetest asjaoludest, nagu töötaja ja üliõpilase ühine elukoht, ilma et oleks vaja kindlaks teha põhjused, miks piirialatöötaja üliõpilase ülalpidamises osaleb, või arvutada välja osalemise täpne ulatus“ (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 60, ning 2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Caisse pour l’avenir des enfants, C-802/18, EU:C:2020:269, punkt 50). 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ. 2 Anonüümseks muudetud versioon  MOMEUT 7 Esimese astme kohus võttis põhjendatult arvesse ühist elukohta kui kriteeriumi selle hindamisel, kas kõnesolev isik peab oma abikaasa lapsi ülal. Euroopa Kohtu kasutatud sõnastusest tuleneb siiski, et see kriteerium ei ole ainus, mis arvesse tuleb, sest seda on mainitud ainult näitena kõikehõlmavama mõiste „objektiivsed asjaolud“ kohta. 8 On teada, et lapsed elavad leibkonnas, mille kõnesolev isik oma abikaasaga moodustab, et laste bioloogilisel emal on oma sissetulek, et isikuhooldusõigus on ühine ja et laste bioloogiline isa peab maksma elatist kummalegi lapsele. Sellest järeldub, et ema suudab oma lapsi ülal pidada pooles ulatuses, mis vastab sellele, mida ta seoses lahutusega tegema peab. Tuleb meenutada, et põhimõtteliselt panustab kumbki bioloogiline vanem ühiste laste ülalpidamisse ja kasvatamisse vastavalt enda ja teise vanema vahenditele ja laste vajadustele ning vanemate lahkumineku korral omandab panus nende ülalpidamisse ja kasvatamisse elatise vormi, mida üks vanem olenevalt juhtumist teisele maksab. Kõik laste ülalpidamise kulud kannavad seega nende bioloogilised vanemad. 9 Eespool tuvastatut ei sea kahtluse alla tõendavad dokumendid ülekannete kohta, mida NB on teinud seoses pere jooksvate kuludega, sest nendest asjaoludest ei tulene, et ta on deebetkonto ainus omanik, ega ole ka täpsustatud, missuguse lapse huvides need kulud on kantud. Kuna muud asjaolud puuduvad, ei ole seda, et kasuisa peab lapsi ülal, tõendatud õiguslikult piisavalt. 2. KASSATSIOONKAEBUSE VÄITED Esimese väite esimene osa 10 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on töötaja pereliikme staatus mõiste, mille suhtes kohaldatakse „põhimõte[t], mille kohaselt [tuleb] liidu aluseks olevat töötajate vaba liikumist käsitlevaid õigusnorme […] tõlgendada laialt“ (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15– C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 58, ning 18. juuni 1987. aasta kohtuotsus Lebon, 316/85, EU:C:1987:302, punktid 21–23). Seda laia tõlgendamise põhimõtet kohaldatakse, „kui kõne all on piirialatöötaja osalemine tema abikaasa või tunnustatud elukaaslase laste ülalpidamises“ (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 59). Kohaldades seda laia tõlgendamise põhimõtet, on Euroopa Kohus otsustanud, et „[p]iirialatöötaja ülalpeetava pereliikme staatus“ ei tähenda „õigust ülalpidamisele“, vaid tegemist on „faktilise olukorraga“, kusjuures see staatus võib „seega juhul, kui see puudutab töötaja abikaasa […] lapse olukorda, tuleneda objektiivsetest asjaoludest, nagu töötaja ja üliõpilase ühine elukoht, ilma et oleks vaja kindlaks teha põhjused, miks piirialatöötaja üliõpilase ülalpidamises osaleb, või arvutada välja osalemise täpne ulatus“ (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15 EU:C:2016:955, punktid 58 ja 60), ning et nõue, et piirialatöötaja peaks oma abikaasa last ülal, tuleneb „faktilisest olukorrast, mida peab hindama haldusasutus ja vajaduse korral liikmesriigi kohtud asjaomase isiku 3 Anonüümseks muudetud versioon  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE 25.4.2024 – KOHTUASI C-307/24 esitatud tõendite alusel, ilma et oleks vaja kindlaks teha ülalpidamises osalemise põhjused või arvutada välja osalemise täpne ulatus“ (2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Caisse pour l’avenir des enfants, C-802/18, EU:C:2020:269, punkt 50). 11 Vaidlustatud kohtuotsuses on siiski valitud piirialatöötaja „pereliikme“ staatuse kitsendav tõlgendus, sest selles on töötaja panuse olemasolu seatud sõltuvusse „ülalpidamises osalemise põhjustest“, st kas see panustamine on seotud bioloogiliste vanemate tegematajätmisega või mitte ja hinnangust selle „ulatusele“, rikkudes nii Euroopa Kohtu praktikat. Esimese väite teine osa 12 Direktiivi 2004/38/EÜ artikli 2 punkti 2 alapunkti c järgi loetakse alla 21aastasi lapsi ülalpeetavateks. Seda eeldust kohaldatakse piirialatöötajate abikaasade laste suhtes, nagu ilmneb kohtujuristi ettepanekust liidetud kohtuasjades C-401/15– C-403/15, punktid 70 ja 71, mida on sõnaselgelt kinnitatud kohtuotsuses Depesme jt, C-401/15– C-403/15, EU:C:2016:955, punktid 61 ja 62 (mis puudutab töötajat, kes on üliõpilase „kasuvanem“). Niisugune lahendus tuleb valida ka mõiste „töötajate pereliige“ laia tõlgendamise põhimõttest lähtudes. Vaidlustatud kohtuotsusega, milles on keeldutud kohaldamast seda eeldust NB suhtes, on rikutud direktiivi 2004/38/EÜ artikli 2 punkti 2. Esimese väite kolmas osa 13 Töötajate vaba liikumist liidus käsitlev ELTL artikkel 45 eeldab, et kaotatakse igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel liikmesriikide töötajate vahel seoses töö saamise, töötasu ja muude töötingimustega. Euroopa Kohus on otsustanud, et määruse nr 883/2004 artikli 1 punkti i ja artiklit 67 koostoimes määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2 ja direktiivi 2004/38 artikli 2 punktiga 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt võivad piirialatöötajad saada peretoetust […] üksnes oma laste eest, kuid mitte abikaasa laste eest, kes nendest töötajatest ei põlvne, ent keda nad ülal peavad, samas kui kõigil selles liikmesriigis elavatel lastel on õigus seda toetust saada. Seega on vaidlustatud kohtuotsusega nii otsustades, nagu seda tehti, rikutud eespool viidatud õigusnormides sätestatud „töötajate vaba liikumise ja otsese või kaudse diskrimineerimise keelu“ põhimõtet. Esimese väite neljas (täiendav) osa 14 On tarvis esitada järgmised eelotsuse küsimused, kui Cour de cassation (kassatsioonikohus) kavatseb lükata esimese väite kõik kolm osa tagasi (õigusvastane keeldumine esitada eelotsuse küsimus annab võimaluse esitada tegevusetuse tõttu kaebuse ja kujutab endast EIÕK artikli 6 rikkumist): 1. Kas „põhimõttega, mille kohaselt liidu aluseks olevat töötajate vaba liikumist käsitlevaid õigusnorme tuleb tõlgendada laialt“ (kohtuotsus Depesme jt, […] punkt 58) on vastuolus see, kui liikmesriigi õigusnorme tõlgendatakse nii, et piirialatöötajad ei või saada peretoetust seoses sellega, et nad teevad tööd selles 4 Anonüümseks muudetud versioon  MOMEUT liikmesriigis, oma abikaasade laste eest, kui need lapsed on alaealised ja elavad piirialatöötaja leibkonnas, ning seda põhjendusel, et lapse bioloogilised vanemad panustavad samuti tema ülalpidamisse? 2. Kas direktiivi 2004/38/EÜ artikli 2 punkti 2 alapunktist c tulenevat eeldust, et alla 21aastasi lapsi loetakse ülalpeetavateks, kohaldatakse piirialatöötajate abikaasade laste suhtes, kes elavad nende leibkonnas? 3. Kas ELTL artikli 45 punktidest 1 ja 2 tulenevate töötajate vaba liikumise põhimõtte ja diskrimineerimise keeluga ning määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1 punktiga i ja artikliga 67, koostoimes määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2 ja direktiivi 2004/38/EÜ artikli 2 punktiga 2, on vastuolus see, kui liikmesriigi õigusnorme tõlgendatakse nii, et piirialatöötajad ei või saada peretoetust seoses sellega, et nad teevad tööd selles liikmesriigis, oma abikaasade laste eest, kui need lapsed on alla 21-aastased ja elavad piirialatöötaja leibkonnas, ning seda põhjendusel, et lapse bioloogilised vanemad panustavad samuti tema ülalpidamisse, samas kui kõikidel lastel samas olukorras, kes elavad selles liikmesriigis, on õigus seda toetust saada? Teine väide 15 Vaidlustatud kohtuotsust kritiseeritakse seetõttu, et sellega on rikutud EIÕK protokolli nr 12 ja EIÕK artiklit 14, mis on õiguse suhtes sotsiaaltoetustele kohaldatavad. Selle hindamisel, kas esineb diskrimineerimine nende sätete tähenduses, annab EIK Euroopa Kohtu järeldustele „väga veenva väärtuse“. Viimane on aga juba tuvastanud, et paljud Luksemburgi õigusnormid on piirialatöötajate suhtes diskrimineerivad (vt näiteks 20. juuni 2013. aasta kohtuotsus Giersch jt (C-20/12, EU:C:2013:411) või 14. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Bragança Linares Verruga jt (C-238/15, EU:C:2016:949) või 10. juuli 2019. aasta kohtuotsus Aubriet (C-410/18, EU:C:2019:582)). Piirialatöötaja „pereliikme“ staatuse ja tema abikaasa nende ühises elukohas elavate alaealiste laste ülalpidamisse panustamise kitsendava tõlgenduse valimise ja eelkõige keeldumisega kohaldada direktiivi 2004/38/EÜ artikli 2 punktist 2 tulenevat eeldust, et alla 21aastased alaealised lapsed eeldatakse olevat ülalpeetavad, ning töötaja leibkonnas elavate alaealiste laste ülalpidamisse panustamise sõltuvusse seadmisega „ülalpidamises osalemise põhjustest“ ja hinnangust selle panustamise „ulatusele“ võrreldes vanemate panustamisega, ehkki kõikidel asjaomases liikmesriigis elavatel lastel on õigus vaidlusalust peretoetust saada, on vaidlustatud kohtuotsusega taas õigusvastaselt diskrimineeritud piirialatöötajaid võrreldes riigis elavate töötajatega, mis kujutab endast kaudset diskrimineerimist kodakondsuse alusel ega põhine ühelgi objektiivsel kriteeriumil ning millega on rikutud eespool viidatud õigusnorme. 3. COUR DE CASSATIONI (KASSATSIOONIKOHUS) ANALÜÜS Euroopa Liidu õiguse tõlgendamine 5 Anonüümseks muudetud versioon  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE 25.4.2024 – KOHTUASI C-307/24 16 Euroopa Kohus on otsustanud, et piirialatöötaja õigus saada peretoetust oma abikaasa lapse eest, kellega tal ei ole põlvnevussuhet, sõltub selle tõendamisest, et ta vastab selle lapse ülalpidamise tingimusele (2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Caisse pour l’avenir des enfants, C-802/18, EU:C:2020:269). 17 Seda kriteeriumi kohaldades tegi apellatsioonikohus oma peretoetuse äravõtmise otsuse põhjendamiseks järgmist: – otsustas vaikimisi, kuid kindlalt, et tõendid abielu kohta piirialatöötaja ja laste ema vahel ning piirialatöötaja, tema abikaasa ja laste ühise elukoha kohta ei eraldi ega koos ei tõenda, et tingimus on täidetud; – leidis, et mõlemal bioloogilisel vanemal on vahendid selleks, et laste ülalpidamisse panustada, ja et nad panustavadki, sest ema tegeleb kutsetegevusega ja isa peab maksma elatist 150 eurot kuus kummalegi lapsele, ning järeldas sellest, et „laste ülalpidamise kulusid kannavad bioloogilised vanemad“; – otsustas, et see, kui tõendatakse makseid leibkonna jooksvateks kuludeks, ei tõenda, et NB peab lapsi ülal, sest ei ole tõendatud, et ta on deebetkonto ainus omanik. 18 Mõistet „ülal pidama“ kasutas Euroopa Kohus kohe alguses, et otsustada, et piirialatöötaja võib saada riigi toetust sotsiaalse soodustusena, käsitletaval juhul rahalist abi kõrgharidusõpinguteks omaenese lapse eest, kui ta peab seda last endiselt ülal (26. veebruari 1992. aasta kohtuotsus Bemini, C-3/90, ECLI:EU:C:1992:89, punktid 25 ja 29; 8. juuni 1999. aasta kohtuotsus Meeusen, C-337/97, ECLI:EU:C:1999:284, punkt 19; 14. juuni 2012. aasta kohtuotsus Euroopa Komisjon vs. Madalmaad, C-542/09, ECLI:EU:C:2012:346, punkt 35, ning 20. juuni 2013. aasta kohtuotsus Guirsch, C-20/12, ECLI:EU:C:2013:411, punkt 39), ilma et nendes kohtuotsustes oleks seda mõistet määratletud. 19 Seejärel täpsustas Euroopa Kohus – ikka sotsiaalse soodustuse raames, milleks on abi kõrgharidusõpinguteks, kuid seoses lapsega, kellel ei ole piirialatöötajaga põlvnevussuhet, – mõistet „ülal pidama“, märkides kõigepealt, et see „ei tähenda õigust ülalpidamisele“ (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15 EU:C:2016:955, punkt 58), ning lisas siis, et „ülalpeetava pereliikme staatus tuleneb faktilisest olukorrast. Tegemist on sellise pereliikmega, kelle toetuse tagab töötaja, ilma et oleks vaja kindlaks teha toetuse vajamise põhjusi ega hinnata, kas asjaomane isik suudaks tasustatud tegevusega end ise ülal pidada“ (punktid 58 ja 59). Ta järeldas sellest, et „ülalpeetava pereliikme staatus tuleneb faktilisest olukorrast, mille hindamine on liikmesriigi ja vajaduse korral liikmesriigi kohtute ülesanne. Piirialatöötaja ülalpeetava pereliikme staatus võib seega juhul, kui see puudutab töötaja abikaasa või [registreeritud] elukaaslase lapse olukorda, tuleneda objektiivsetest asjaoludest, nagu töötaja ja üliõpilase ühine elukoht, ilma et oleks vaja kindlaks teha põhjused, miks 6 Anonüümseks muudetud versioon  MOMEUT piirialatöötaja üliõpilase ülalpidamises osaleb, või arvutada välja osalemise täpne ulatus“ (punkt 60). 20 Seejärel on Euroopa Kohus „ülalpidamise“ kriteeriumi kohaldanud küsimuse suhtes, kas piirialatöötaja võib saada peretoetust lapse eest, kellega tal ei ole põlvnevussuhet, märkides oma kohtulahendi põhjendustes, et „piirialatöötaja lapseks, kes võib kaudselt saada viimati nimetatud sättes mainitud sotsiaalseid soodustusi, tuleb pidada mitte üksnes last, kes sellest töötajast põlvneb, vaid ka töötaja abikaasa või registreeritud elukaaslase last, kui töötaja peab seda last ülal. Euroopa Kohtu seisukoha järgi tuleneb viimati nimetatud nõue faktilisest olukorrast, mida peab hindama haldusasutus ja vajaduse korral liikmesriigi kohtud asjaomase isiku esitatud tõendite alusel, ilma et oleks vaja kindlaks teha ülalpidamises osalemise põhjused või arvutada välja osalemise täpne ulatus“ (2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Caisse pour l’avenir des enfants, C-802/18, EU:C:2020:269, punkt 50). Euroopa Kohus täpsustas tegelikult, „et lapse bioloogiline isa ei maksa lapse emale elatist. Seega näib, et FV, kes on HY ema abikaasa, peab seda last ülal, ent seda tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul kontrollida“ (2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Caisse pour l’avenir des enfants, C-802/18, EU:C:2020:269, punkt 52). 21 Euroopa Kohus on veel leidnud, et „mõiste piirialatöötaja „pereliige“, kes võib määruse nr 492/2011 artikli 7 lõike 2 alusel kaudselt tugineda võrdsele kohtlemisele, vastab mõistele „pereliige“ direktiivi 2004/38 artikli 2 punkti 2 tähenduses, mis hõlmab abikaasat või partnerit, kellega liidu kodanik on sõlminud registreeritud kooselu, alanejaid lähisugulasi, kes on alla 21aastased, või ülalpeetavad, ning abikaasa või partneri alanejaid sugulasi. Siinkohal võttis Euroopa Kohus arvesse eelkõige direktiivi 2014/54 põhjendust 1, artiklit 1 ning artikli 2 lõiget 2“ (2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Caisse pour l’avenir des enfants, C-802/18, EU:C:2020:269, punkt 51). 22 Cour de cassation (kassatsioonikohus) järeldab väitest, et väljend „ülal pidama“ tuleneb faktilisest olukorrast, et tegemist ei ole puhtalt faktilise mõistega, mida Euroopa Kohus ja Cour de cassation (kassatsioonikohus) ei kontrolli, vaid et selle sõnastuse eesmärk on rõhutada, et seda väljendit hinnatakse väljaspool lapse igasugust õigust ülalpidamisele (vt 15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15 EU:C:2016:955, punkt 58). 23 Seejärel järeldab Cour de cassation (kassatsioonikohus) eelnevast, et mõiste „ülal pidama“ sotsiaalsete soodustuste saamist käsitleva regulatsiooni raames kujutab endast Euroopa Liidu õiguse autonoomset mõistet, mida tuleb kohaldada ja tõlgendada ühetaoliselt. 24 Niisugune ühetaoline tõlgendamine ei ole aga praegu tagatud, lähtudes küsimustest, mis arutelu käigus kerkivad. 25 Sellega seoses peab Cour de cassation (kassatsioonikohus) ka vastama küsimusele, missuguse ulatusega on näide, mis on toodud 15. detsembri 7 Anonüümseks muudetud versioon  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE 25.4.2024 – KOHTUASI C-307/24 2016. aasta kohtuotsuses Depesme jt (C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 60) „[objektiivsete asjaolude kohta], nagu töötaja ja üliõpilase ühine elukoht“, mis puudutab esiteks küsimust, kas seda on mainitud lihtsalt näitena või vastupidi tingimusena, millisel juhul tekib küsimus, kas tegemist on piisava tingimuse või vajaliku tingimusega, ning teiseks küsimust, kas ühise elukoha rahastamise viis on oluline selles mõttes, et tuleb selgitada välja, kas piirialatöötaja panustab osaliselt või täielikult sellesse rahastamisse. 26 Lapse nende vajaduste osas, mida tuleb arvesse võtta ja mida piirialatöötaja rahuldab, peab Cour de cassation (kassatsioonikohus) vastama küsimusele, kas arvesse peavad tulema ainult lapse toidu- ja elementaarsed elulised vajadused (toit, rõivad, eluase, haridus jms) või üldiselt kõik ükskõik missugused kultused, sh vaba aja veetmise või lihtsalt mugavusega seotud kulutused (mobiiltelefon, restoranid, juhiluba jne) või isegi ekstravagantsed, toredus- või luksuskulutused (korrapärane elektroonikaseadmete ost, puhkused kaugetes maades jms), mis on mõeldud selleks, et tagada teatav elatustase. 27 Mis puudutab viisi, kuidas piirialatöötaja last ülal peab, siis Cour de cassationil (kassatsioonikohus) on tekkinud küsimus, kas piirialatöötaja panus lapse ülalpidamisse peab esinema otse lapsele tehtavate rahaliste maksete vormis või võib see esineda lapse huvides tehtavate kulutuste vormis. Seejuures tekib küsimus, kas kulutus peab olema tehtud – nagu näib olevat väidetud Parquet générali (peaprokuratuur) järeldustes – konkreetselt ja isegi eranditult lapse huvides või arvesse tulevad kulutused, mis on tehtud kitsama perekonna üldistes huvides (kinnisvaralaenu kuumaksed, üür, ühiselt kasutatava varustuse ost jms). Konkreetse viisi osas tekib ka küsimus, kas kulutused, mille piirialatöötaja teeb lapse ülalpidamiseks, peavad olema tehtud teatava korrapärasuse või perioodilisusega (kinnisvaralaen, üür, elektri- ja küttekulud, telefoniarved jms) või tuleb kõne alla ka üksikkulutuste (juhuslikud rõivaste ostud jms) arvessevõtmine. Lõpuks – võttes teadmiseks, mida Euroopa Kohus on täpsustanud, st et faktilise olukorra hindamisel ei ole vaja kindlaks teha põhjused, miks piirialatöötaja üliõpilase ülalpidamises osaleb, või arvutada välja osalemise täpset ulatust (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 60, ning 2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Caisse pour l’avenir des enfants, C-802/18 EU:C:2020:269, punkt 50) –, tekib Cour de cassationil (kassatsioonikohus) küsimus, kas arvesse tuleb võtta ükskõik kui väikest panustamist võib peab see olema teataval märkimisväärsel tasemel ja sel viimasel juhul, kas seda kriteeriumi tuleb hinnata, võttes arvesse lapse vajadusi või piiriala töötaja majanduslikku olukorda. 28 Küsimusi võib tekitada ka vahendite päritolu, sest teatavatel juhtudel on piirialatöötajal oma abikaasa või registreeritud elukaaslasega, kes on lapse vanem, ühine pangakonto, mida on kasutatud nende kulutuste tegemiseks, millele on kohtumenetluses tuginetud selle tõendamiseks, et lapse „ülalpidamise“ tingimus on täidetud, kuid raha sellele kontole ei tule ainult temalt ja ta ei tõenda, mil määral tuleb raha sellele kontole temalt – millisel juhul tekib küsimus, kas panus lapse vajadustesse pärineb piirialatöötajalt. 8 Anonüümseks muudetud versioon  MOMEUT 29 Cour de cassationil (kassatsioonikohus) on tekkinud veel küsimus, millise ulatusega on täpsustus, mille Euroopa Kohus on teinud 15. detsembri 2016. aasta kohtuotsuses Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 62), juhtides tähelepanu, et „liidu seadusandja leiab, et eeldatavasti on lapsed igal juhul kuni 21aastaseks saamiseni ülalpeetavad“: sest on vaja teada, kas iga alla 21aastast last tuleb ainuüksi selle vanusetingimuse tõttu või kombineerituna muude teguritega pidada lapseks, kelle vajadusi on piirialatöötaja rahuldanud. 30 Seejärel tuleb vastata küsimusele, mis puudutab vanemate panustamist lapse vajadustesse. Neil on seaduse kohaselt lapse ülalpidamise kohustus – vastupidi piirialatöötajale, kellel niisugust kohustust ei ole. Piirialatöötaja puhul tuleb seoses lapse „ülalpidamise“ kriteeriumiga vastupidi hinnata faktilisi asjaolusid. Tekib seega küsimus, kas piirialatöötaja panustamise välistamiseks piisab vanemate ülalpidamiskohustuse olemasolu ja ulatuse tuvastamisest või on lisaks tarvis veenduda, et vanemate ülalpidamiskohustus on kindlaks määratud sobivas summas ja nad täidavad tõesti oma ülalpidamiskohustust, mistõttu piirialatöötaja täiendav panus ei ole vajalik. Kui niisugust abi tegelikult ei maksta, tekib küsimus, kas on vaja kontrollida, kas piirialatöötaja abikaasa või registreeritud elukaaslane vähemalt püüdis võtta sundtäitmismeetmeid ja kas lõpuks korvab piirialatöötaja panus ühe vanema tegematajätmise. Seoses selle ülalpidamisabi ja küsimusega, kas selle summa on määratud kindlaks sobival tasemel, võib mõju avaldada kindlaks määramine kohtu poolt või lepinguga. Need aspektid võivad olla seotud eespool mainitud küsimusega, milliseid kulutusi lapsele tuleb arvesse võtta. Kui arvesse tulevad üksnes kulutused lapse ülalpidamiseks ja tema peamisteks elulisteks vajadusteks, katab vanemate ülalpidamiskohustus põhimõtteliselt need vajadused, mistõttu ei ole niisuguste vajaduste rahuldamiseks tarvis piirialatöötaja täiendavat või lisapanust. 31 Seoses suhetega, mis lapsel on oma teise vanemaga, tuleb veel vastata küsimusele, kas asjakohane on analüüsida korda, mille kohaselt elab laps vaheldumisi oma ühe ja teise vanema juures, sest ulatusliku suhtlus- ja majutusõiguse või jagatud elukoha tõttu võib teisel vanemal olla põhimõtteliselt tarvis täita oma ülalpidamiskohustusi suuremal määral mitterahaliselt, mistõttu on võimalik vajadus, et lapse vajadusi rahuldab piirialatöötaja, väiksem. 32 Kõiki neid küsimusi tuleb põhimõtteliselt analüüsida, lähtudes töötajate vaba liikumist käsitlevate õigusnormide laia tõlgendamise põhimõttest (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 58) ja seega niisuguse laia tõlgendamise võimalikest piiridest. 33 Nende kaalutluste tõttu esitab Cour de cassation (kassatsioonikohus) Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse. 4. EELOTSUSE KÜSIMUSED 34 Cour de cassation (kassatsioonikohus) esitab järgmised küsimused: 9 Anonüümseks muudetud versioon  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE 25.4.2024 – KOHTUASI C-307/24 1a. Kas mõistet „[last] ülal pidama“, millest tuleneb pereliikme staatus Euroopa Liidu õigusnormide tähenduses ja niisugusena, nagu see tuleneb Euroopa Kohtu praktikast töötajate vaba liikumise raames ja küsimuses, kas piirialatöötajal on õigus saada seoses liikmesriigis töötamisega sotsiaalne soodustus tema abikaasa või registreeritud elukaaslase lapse eest, kellega tal ei ole põlvnevussuhet, tuleb üksi või koostoimes põhimõttega, mille kohaselt tõlgendatakse töötajate vaba liikumise tagavaid õigusnorme laialt, tõlgendada nii, et see ülalpidamine esineb ja annab õiguse saada sotsiaalset soodustust – ainuüksi tänu abielule või registreeritud kooselule piirialatöötaja ja lapse vanema vahel; – ainuüksi tänu piirialatöötaja ja lapse ühisele elukohale; – ainuüksi tänu sellele, et piirialatöötaja kannab üldiselt ükskõik missuguse kulutuse lapse huvides, kuigi o see katab muid vajadusi kui põhilised elulised või ülalpidamisvajadused; o see tehti kolmandale isikule ja laps saab sellest kasu ainult kaudselt; o see on tehtud eranditult või konkreetselt lapse huvides, kuid toob kasu kogu leibkonnale; o see on ainult juhuslik; o see jääb alla vanemate panuse; o see on lapse vajadusi arvestades üksnes tähtsusetu; – ainuüksi tänu sellele, et kulutused tehakse piirialatöötaja ja tema abikaasa või registreeritud elukaaslase (kes on lapse vanem) ühiselt kontolt, võtmata arvesse seal olevate vahendite päritolu; – ainuüksi tänu sellele, et laps on alla 21aastane? 1b. Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on eitav, tuleb mõistet „ülal pidama“ tõlgendada nii, et see ülalpidamine esineb ja annab seega õiguse saada sotsiaalset soodustust, kui kaks või enam nendest asjaoludest on tuvastatud? 2. Kas mõistet „[last] ülal pidama“, millest tuleneb pereliikme staatus Euroopa Liidu õigusnormide tähenduses ja niisugusena, nagu see tuleneb Euroopa Kohtu praktikast töötajate vaba liikumise raames ja küsimuses, kas piirialatöötajal on õigus saada seoses liikmesriigis töötamisega sotsiaalne soodustus tema abikaasa või registreeritud elukaaslase lapse eest, kellega tal ei ole põlvnevussuhet, tuleb üksi või koostoimes põhimõttega, mille kohaselt tõlgendatakse töötajate vaba 10 Anonüümseks muudetud versioon  MOMEUT liikumise tagavaid õigusnorme laialt, tõlgendada nii, et seda ülalpidamist ei esine ja seega on õigus saada sotsiaalset soodustust välistatud – ainuüksi seetõttu, et lapse vanematel on ülalpidamiskohustus, olenemata o sellest, kas elatisenõue on kindlaks määratud kohtu poolt või lepinguga; o sellest, millises summas see elatisenõue on kindlaks määratud; o sellest, kas elatist maksma kohustatud isik maksab tõesti seda elatist; o sellest, kas piiriala töötaja panus korvab lapse ühe vanema tegematajätmise; – ainuüksi seetõttu, et laps viibib suhtlus- ja majutusõiguse kasutamise või vahelduva elukoha või muu korra raames perioodiliselt teise vanema juures? 11 Anonüümseks muudetud versioon Vastuvõtmise kuupäev : 03/07/2024  Anonüümseks muudetud versioon Tõlge C-306/24 - 1 Kohtuasi C-306/24 [Gonre]i Eelotsusetaotlus Saabumise kuupäev: 26. aprill 2024 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Cour de cassation (Luksemburgi kassatsioonikohus) Eelotsusetaotluse kuupäev: 25. aprill 2024 Kassaatorid: KN PE Vastustaja: Caisse pour l’avenir des enfants Käesoleva kohtuasja C-306/24 faktilised asjaolud Kassaatorid, kes on kahe lapse ema ja kasuisa ning kellelt võeti nende laste eest saadud peretoetus 23. juuli 2016. aasta seadusega muudetud Luksemburgi sotsiaalkindlustusseadustiku (Code de la sécurité sociale) artiklite 269 ja 270 alusel ära, elavad koos Prantsusmaal. Liidu õigusel põhinevad väited on kohtuasjades C-297/24–C-306/24 samasugused. Eelotsuse küsimused on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24–C-307/24. i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele. ET  EELOTSUSETAOTLUS 25.4.2024 – KOHTUASI C-306/24 Eelotsusetaotluse põhjendused (pealkirja alla „Cour de cassationi (kassatsioonikohus) analüüs“) on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24– C-307/24, v.a vaidlustatud kohtuotsust puudutav osa, mis käesolevas kohtuasjas C-306/24 on järgmine (eelotsusetaotluse lk 8): „Seda kriteeriumi kohaldades tegi apellatsioonikohus oma peretoetuse äravõtmise otsuse põhjendamiseks järgmist: – otsustas vaikimisi, kuid kindlalt, et tõendid abielu kohta piirialatöötaja ja laste ema vahel ei eraldi ega koos ei tõenda, et tingimus on täidetud; – tuvastas, et bioloogilised vanemad leppisid kokku, et lapsed elavad vaheldumisi kord ühe, kord teise juures ja et kumbki vanem ei maksa teisele elatist laste kasvatamiseks ja ülalpidamiseks; – leidis, et mõlemal bioloogilisel vanemal on vahendid lapse ülalpidamisse panustamiseks, sest nad tegelevad mõlemad kutsetegevusega, ning järeldas, et „kõik oma laste ülalpidamise kulud kannavad seega bioloogilised vanemad“; – otsustas, et eespool tuvastatut ei sea kahtluse alla KN-i esitatud tõendid olukorras, kus ei ole tõendatud, et PE enda sissetulekust ei piisa tema laste ülalpidamise kulude kandmiseks või et ta oleks palunud bioloogiliselt isalt ülalpidamistoetust, et seda ebapiisavust korvata; – leidis, et „ainuüksi asjaolust, et KN on tõendanud, et kandis leibkonna teatavaid kulutusi, ei piisa selle tõendamiseks, et ta panustab oma kasutütarde ülalpidamisse, sest [kassaatori] esitatud tõendid ei hõlma leibkonna kõiki kulusid ning ei ole tõendatud, et PE ei panusta nende kulude kandmisse niisuguses ulatuses, nagu ta peab“. 2 Anonüümseks muudetud versioon Vastuvõtmise kuupäev : 03/07/2024  Anonüümseks muudetud versioon Tõlge C-304/24 - 1 Kohtuasi C-304/24 [Barloup]i Eelotsusetaotlus Saabumise kuupäev: 26. aprill 2024 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Cour de cassation (Luksemburgi kassatsioonikohus) Eelotsusetaotluse kuupäev: 25. aprill 2024 Kassaator: LH Vastustaja: Caisse pour l’avenir des enfants Käesoleva kohtuasja C-304/24 faktilised asjaolud Kassaator, kes on lapse kasuisa ja kellelt võeti selle lapse eest saadud peretoetus 23. juuli 2016. aasta seadusega muudetud Luksemburgi sotsiaalkindlustusseadustiku (Code de la sécurité sociale) artiklite 269 ja 270 alusel ära, elab Prantsusmaal. Liidu õigusel põhinevad väited on kohtuasjades C-297/24–C-306/24 samasugused. Eelotsuse küsimused on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24–C-307/24. Eelotsusetaotluse põhjendused (pealkirja alla „Cour de cassationi (kassatsioonikohus) analüüs“) on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24– i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele. ET  EELOTSUSETAOTLUS 25.4.2024 – KOHTUASI C-304/24 C-307/24, v.a vaidlustatud kohtuotsust puudutav osa, mis käesolevas kohtuasjas C-304/24 on järgmine (eelotsusetaotluse lk 6 ja 7): „Seda kriteeriumi kohaldades tegi apellatsioonikohus oma peretoetuse äravõtmise otsuse põhjendamiseks järgmist: – otsustas vaikimisi, kuid kindlalt, et tõendid abielu kohta piirialatöötaja ja laste ema vahel ning piirialatöötaja, tema abikaasa ja lapse ühise elukoha kohta ei eraldi ega koos ei tõenda, et tingimus on täidetud; – leidis, et mõlemad bioloogilised vanemad tegelevad kutsetegevusega, millest nad saavad tulu, ja et ema saab lapsele igakuist indekseeritavat elatist summas 150 eurot, mille kohta tuleb asuda seisukohale, „et bioloogiline isa täitis kas ühel või teisel hetkel oma rahalisi kohustusi puudutatud isikute rahuloluks“, et isal on suhtlus- ja majutusõigus ning et uus pere elab majas, mis jäi naisele; – leidis, et asjaolu, et abikaasade ühisele kontole laekub mõlema abikaasa raha ja et LH töötasu on kõrgem kui tema naisel, ei tähenda, et ta peab oma kasutütart ülal pidama, sest viimase bioloogiline isa maksab elatist; – otsustas, et muud esitatud tõendid „tõendavad kas leibkonna tavapäraseid kulutusi, mida abielupaar peab kandma, või siis kulutusi, mille suhtes ei ole tõendatud, et LH kannab neid [lapse] ülalpidamiseks, sh eelkõige laiendatud baasliikluskindlustus“; – järeldas oma analüüsist, et „tuvastatud asjaolu, et [lapse] ülalpidamise kulusid kannavad bioloogilised vanemad, ei sea kahtluse alla tõendid, millest tuleb järeldada, et tõend selle kohta, et LH peab kasutütart ülal […], ei ole märkimisväärne“. 2 Anonüümseks muudetud versioon Vastuvõtmise kuupäev : 03/07/2024  Anonüümseks muudetud versioon Tõlge C-301/24 - 1 Kohtuasi C-301/24 [Pailvier]i Eelotsusetaotlus Saabumise kuupäev: 26. aprill 2024 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Cour de cassation (Luksemburgi kassatsioonikohus) Eelotsusetaotluse kuupäev: 25. aprill 2024 Kassaatorid: AH CJ Vastustaja: Caisse pour l’avenir des enfants Käesoleva kohtuasja C-301/24 faktilised asjaolud Kassaatorid, kes on kahe lapse ema ja kasuisa ning kelle peretoetuse taotlus jäeti 23. juuli 2016. aasta seadusega muudetud Luksemburgi sotsiaalkindlustusseadustiku (Code de la sécurité sociale) artiklite 269 ja 270 alusel rahuldamata, elavad koos Prantsusmaal. Liidu õigusel põhinevad väited on kohtuasjades C-297/24–C-306/24 samasugused. Eelotsuse küsimused on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24–C-307/24. i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele. ET  EELOTSUSETAOTLUS 25.4.2024 – KOHTUASI C-301/24 Eelotsusetaotluse põhjendused (pealkirja alla „Cour de cassationi (kassatsioonikohus) analüüs“) on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24– C-307/24, v.a vaidlustatud kohtuotsust puudutav osa, mis käesolevas kohtuasjas C-301/24 on järgmine (eelotsusetaotluse lk 6 ja 7): „Seda kriteeriumi kohaldades tegi apellatsioonikohus oma peretoetuse määramisest keeldumise otsuse põhjendamiseks järgmist: – otsustas vaikimisi, kuid kindlalt, et tõendid registreeritud kooselu kohta piirialatöötaja ja laste ema vahel ning piirialatöötaja, tema elukaaslase ja laste ühise elukoha kohta ei eraldi ega koos ei tõenda, et tingimus on täidetud; – otsustas, et selle tõendamine, et ühele lastest on antud õppestipendium, ei tõenda, et see tingimus on täidetud, sest seda stipendiumi makstakse muude kriteeriumide alusel kui lapse ülalpidamise kriteerium; – otsustas, et mõlemad bioloogilised vanemad panustavad laste ülalpidamisse, sest ema tegeleb kutsetegevusega, ehkki ta sai pika ajavahemiku vältel haigekassalt päevarahasid, ning isa maksab lastele indekseeritavat elatist ja tal on ulatuslik majutus- ja suhtlusõigus; – otsustas, et nende maksete tõendamine, mida kassaatorid on teinud uue perekonna huvides (ning mis on seotud loomapargi külastamise, lõbustuspargis käimise, kinnisvaralaenu tasumise ja autorendi kuludega) ning mis kujutavad endast osaliselt lõbustuskulutusi ja osaliselt pere tavapäraseid kulutusi, ei tõenda, et AH peab lapsi ülal pidama; – otsustas, et lihtsalt bioloogilise isa kinnitus AH rahalise abi kohta ei ole asjakohane, sest sotsiaalkohtud peavad tegema nende käsutuses olevate faktiliste asjaolude põhjal kindlaks, kes bioloogilistest vanematest peab lapsi ülal või kas seda teeb kasuisa“. 2 Anonüümseks muudetud versioon Vastuvõtmise kuupäev : 03/07/2024  Anonüümseks muudetud versioon Tõlge C-297/24 - 1 Kohtuasi C-297/24 [Broslon]i Eelotsusetaotlus Saabumise kuupäev: 26. aprill 2024 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Cour de cassation (Luksemburgi kassatsioonikohus) Eelotsusetaotluse kuupäev: 25. aprill 2024 Kassaator: CY Vastustaja: Caisse pour l’avenir des enfants […] Järgmiste isikute vahel: CY, elukoht [Prantsusmaa], kassaator, […] versus CAISSE POUR L’AVENIR DES ENFANTS (LASTE TULEVIKU KASSA) […] i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele. ET  EELOTSUSETAOTLUS 25.4.2024 – KOHTUASI C-297/24 vastustaja […] Võttes arvesse vaidlustatud kohtuotsust, mille tegi 2. märtsil 2023 […] Conseil supérieur de la sécurité sociale (kõrgem sotsiaalkindlustuskomisjon); […] Faktilised asjaolud Vaidlustatud kohtuotsuse kohaselt […] võttis [laste tuleviku kassa] piirialatöötajalt CY-lt ära […] peretoetuse, mida ta sai oma abikaasa lapse eest, kes oli sündinud eelnevast abielust, ning seda põhjendusel, et last ei saa enam pidada tema pereliikmeks sotsiaalkindlustusseadustiku (code de la sécurité sociale) artiklite 269 ja 270 alusel niisugusena, nagu neid artikleid on muudetud 23. juuli 2016. aasta seadusega, millega muudetakse muu hulgas sotsiaalkindlustusseadustikku. Conseil arbitral de la sécurité sociale (sotsiaalkindlustuse lepituskomisjon) oli rahuldanud kassaatori kaebuse, millega ta palus talle peretoetust edasi maksta. Kõrgem sotsiaalkindlustuskomisjon otsustas seda kohtuotsust ära muutes, et [laste tuleviku kassa] oli CY-lt põhjendatult peretoetuse ära võtnud. Kassatsioonkaebuse väited Väidete kirjeldus Esimene väide, mille kohaselt „on rikutud, kui mitte valesti kohaldatud, kui mitte valesti tõlgendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta artikli 1 punkti i ja artiklit 67, koostoimes määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ, artikli 2 punktiga 2, sellega, et vaidlustatud kohtuotsuses ei tõlgendatud laialt mõistet „piirialatöötaja mittebioloogilise lapse ülalpidamine“ niisugusena, nagu seda pidas silmas Euroopa Kohus oma 2. aprilli 2020. aasta kohtuotsuses Caisse pour l’avenir des enfants (piirialatöötaja abikaasa laps) (C-802/18, EU:C:2020:269), ehkki ta oleks pidanud kohaldama seda laia tõlgendust ja määrama piirialatöötajale peretoetused tema abikaasa Clara lapse eest.“ Teine väide, [mis puudutab riigisisest õigust] […] 2 Anonüümseks muudetud versioon  BROSLON Kolmas väide, mille kohaselt „on rikutud õigusnormi ning täpsemalt jäetud kohaldamata, kui mitte valesti tõlgendatud, kui mitte valesti kohaldatud direktiivi 2004/38/EÜ artikli 2 lõike 2 punkti c sellega, et kõrgem sotsiaalkindlustuskomisjon leidis, et kassaator ei pea oma abikaasa lapsi ülal, millega see komisjon jättis kõrvale direktiivi 2004/38/EÜ artikli 2 lõike 2 punktis c ette nähtud ülalpeetava lapse eelduse, kuigi seda eeldust kohaldatakse kõikide alla 21aastaste laste suhtes“. Neljas väide, mille kohaselt „on rikutud õigusnormi ning täpsemalt jäetud kohaldamata, kui mitte valesti tõlgendatud, kui mitte valesti kohaldatud 23. juuli 2016. aasta seadusega muudetud sotsiaalkindlustusseadustiku artikleid 269 ja 270 niisugusena, nagu neid tõlgendatakse, lähtudes Euroopa Kohtu 2. aprilli 2020. aasta kohtuotsusest Caisse pour l’avenir des enfants (piirialatöötaja abikaasa laps) (C-802/18, EU:C:2020:269), sellega, et kõrgem sotsiaalkindlustuskomisjon leidis, et kassaator ei pea oma abikaasa lapsi ülal ja et ta ei ole tõendanud, et ta panustab kõikidesse leibkonna kuludesse, ehkki kassaator esitas suure hulga dokumente, mis tõendavad, et ta panustab lapse ülalpidamisse, mida apellatsioonikohus tuvastas ka ise, jättes samas CY taotluse rahuldamata“. Viies väide, [mis puudutab riigisisest õigust] […], kuues väide, [mis puudutab riigisisest õigust] […], seitsmes väide, [mis puudutab riigisisest õigust] […] ning Kaheksas väide, [mis puudutab riigisisest õigust] [...]. Cour [de cassationi] (kassatsioonikohus) vastus Eelnev Euroopa Liidu õiguse tõlgendamine Euroopa Liidu Kohus (edaspidi „Euroopa Kohus“) on otsustanud, et „ELTL artiklit 45 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määruse (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et peretoetus, mis on seotud piirialatöötaja töötamisega liikmesriigis, kujutab endast sotsiaalset soodustust nende sätete tähenduses. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta artikli 1 punkti i ja artiklit 67 koostoimes määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikega 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 3 Anonüümseks muudetud versioon  EELOTSUSETAOTLUS 25.4.2024 – KOHTUASI C-297/24 93/96/EMÜ, artikli 2 punktiga 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt võivad piirialatöötajad saada peretoetust, mis on seotud nende töötamisega selles liikmesriigis, üksnes oma laste eest, kuid mitte abikaasa laste eest, kes nendest töötajatest ei põlvne, ent keda nad ülal peavad, samas kui kõigil selles liikmesriigis elavatel lastel on õigus seda toetust saada“ (2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Caisse pour l’avenir des enfants (piirialatöötaja abikaasa laps), C-802/18, EU:C:2020:269). Euroopa Kohus on piirialatöötaja õiguse puhul saada peretoetust oma abikaasa lapse eest, kellega tal ei ole põlvnevussuhet, seadnud seega tingimuseks selle tõendamise, et ta vastab tingimusele, et ta peab seda last ülal. Kuigi Euroopa Kohtu antud õiguslik vastus puudutab üksnes piirialatöötaja abikaasa last, tuleneb selle kohtuotsuse põhistusest, et sama lahendus on kohaldatav piirialatöötaja registreeritud elukaaslase lapse suhtes, kellega sellel piirialatöötajal ei ole põlvnevussuhet (2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Caisse pour l’avenir des enfants (piirialatöötaja abikaasa laps), C-802/18, EU:C:2020:269, punktid 51 ja 52). Seda kriteeriumi kohaldades tegi apellatsioonikohus oma peretoetuse äravõtmise otsuse põhjendamiseks järgmist: – otsustas vaikimisi, kuid kindlalt, et tõendid abielu kohta piirialatöötaja ja lapse ema vahel ning piirialatöötaja, tema abikaasa ja lapse ühise elukoha kohta ei eraldi ega koos ei tõenda, et tingimus on täidetud; – leidis, et mõlemal bioloogilisel vanemal on vahendid selleks, et lapse ülalpidamisse panustada, ja et nad panustavadki, sest ema tegeleb kutsetegevusega ja isa maksab elatist 150 eurot kuus, ning järeldas sellest, et „lapse ülalpidamise kulusid kannavad bioloogilised vanemad“; – otsustas, et see, kui tõendatakse leibkonna kuludeks kvalifitseeritavaid kulusid (veearved, Engiega liitumine, kinnisvaralaenu kuumaksed), lapse huvides kulutatud summasid (lapse telefoni kuuarve, mobiiltelefoni ost, psühholoogiline hoolitsemine lapse eest) ja muid asjaolusid (sõnumivahetused, pingeline suhe bioloogilise isaga, hea läbisaamine piirialatöötaja ja lapse vahel), ei tõenda, et CY peab ülal, sest ei ole tõendatud, et need summad kandis eranditult piirialatöötaja, ja tegemist oli üksnes juhuslike summadega, mis kujutasid endast täiendust, „eriti arvestades eespool kirjeldatud objektiivseid asjaolusid, mille kohaselt kannavad lapse ülalpidamise kulusid tema bioloogilised vanemad“. Mõistet „ülal pidama“ kasutas Euroopa Kohus kohe alguses, et otsustada, et piirialatöötaja võib saada riigi toetust sotsiaalse soodustusena, käsitletaval juhul rahalist abi kõrgharidusõpinguteks omaenese lapse eest, kui ta peab seda last endiselt ülal (26. veebruari 1992. aasta kohtuotsus Bemini, C-3/90, ECLI:EU:C:1992:89, punktid 25 ja 29; 8. juuni 1999. aasta kohtuotsus Meeusen, C-337/97, ECLI:EU:C:1999:284, punkt 19; 14. juuni 2012. aasta kohtuotsus 4 Anonüümseks muudetud versioon  BROSLON Euroopa Komisjon vs. Madalmaad, C-542/09, ECLI:EU:C:2012:346, punkt 35, ning 20. juuni 2013. aasta kohtuotsus Guirsch, C-20/12, ECLI:EU:C:2013:411, punkt 39), ilma et nendes kohtuotsustes oleks seda mõistet määratletud. Seejärel täpsustas Euroopa Kohus – ikka sotsiaalse soodustuse raames, milleks on abi kõrgharidusõpinguteks, kuid seoses lapsega, kellel ei ole piirialatöötajaga põlvnevussuhet, – mõistet „ülal pidama“, märkides kõigepealt, et see „ei tähenda õigust ülalpidamisele“ (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 58), ning lisas siis, et „ülalpeetava pereliikme staatus tuleneb faktilisest olukorrast. Tegemist on sellise pereliikmega, kelle toetuse tagab töötaja, ilma et oleks vaja kindlaks teha toetuse vajamise põhjusi ega hinnata, kas asjaomane isik suudaks tasustatud tegevusega end ise ülal pidada“ (punktid 58 ja 59). Ta järeldas sellest, et „ülalpeetava pereliikme staatus tuleneb faktilisest olukorrast, mille hindamine on liikmesriigi ja vajaduse korral liikmesriigi kohtute ülesanne. Piirialatöötaja ülalpeetava pereliikme staatus võib seega juhul, kui see puudutab töötaja abikaasa või [registreeritud] elukaaslase lapse olukorda, tuleneda objektiivsetest asjaoludest, nagu töötaja ja üliõpilase ühine elukoht, ilma et oleks vaja kindlaks teha põhjused, miks piirialatöötaja üliõpilase ülalpidamises osaleb, või arvutada välja osalemise täpne ulatus“ (ibidem, punkt 60). Seejärel on Euroopa Kohus „ülalpidamise“ kriteeriumi kohaldanud küsimuse suhtes, kas piirialatöötaja võib saada peretoetust lapse eest, kellega tal ei ole põlvnevussuhet, märkides oma kohtulahendi põhjendustes, et „piirialatöötaja lapseks, kes võib kaudselt saada viimati nimetatud sättes mainitud sotsiaalseid soodustusi, tuleb pidada mitte üksnes last, kes sellest töötajast põlvneb, vaid ka töötaja abikaasa või registreeritud elukaaslase last, kui töötaja peab seda last ülal. Euroopa Kohtu seisukoha järgi tuleneb viimati nimetatud nõue faktilisest olukorrast, mida peab hindama haldusasutus ja vajaduse korral liikmesriigi kohtud asjaomase isiku esitatud tõendite alusel, ilma et oleks vaja kindlaks teha ülalpidamises osalemise põhjused või arvutada välja osalemise täpne ulatus“ (eespool viidatud 2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus, punkt 50). Euroopa Kohus täpsustas tegelikult, „et lapse bioloogiline isa ei maksa lapse emale elatist. Seega näib, et FV, kes on HY ema abikaasa, peab seda last ülal, ent seda tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul kontrollida“ (2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Caisse pour l’avenir des enfants (piirialatöötaja abikaasa laps), C-802/18, EU:C:2020:269, punkt 52). Euroopa Kohus on veel leidnud, et „mõiste piirialatöötaja „pereliige“, kes võib määruse nr 492/2011 artikli 7 lõike 2 alusel kaudselt tugineda võrdsele kohtlemisele, vastab mõistele „pereliige“ direktiivi 2004/38 artikli 2 punkti 2 tähenduses, mis hõlmab abikaasat või partnerit, kellega liidu kodanik on sõlminud registreeritud kooselu, alanejaid lähisugulasi, kes on alla 21aastased, või ülalpeetavad, ning abikaasa või partneri alanejaid sugulasi. Siinkohal võttis Euroopa Kohus arvesse eelkõige direktiivi 2014/54 põhjendust 1, artiklit 1 ning artikli 2 lõiget 2“ (2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Caisse pour l’avenir des enfants (piirialatöötaja abikaasa laps), C-802/18, EU:C:2020:269, punkt 51). 5 Anonüümseks muudetud versioon  EELOTSUSETAOTLUS 25.4.2024 – KOHTUASI C-297/24 Cour de cassation (kassatsioonikohus) järeldab kõigepealt nendest arutluskäikudest, et täpsustus, et mõiste „ülal pidama“ tuleneb faktilisest olukorrast, ei tähenda, et tegemist oleks puhtalt faktilise mõistega, mida Euroopa Kohus ja Cour de cassation (kassatsioonikohus) ei kontrolli, vaid et selle sõnastuse eesmärk on rõhutada, et seda mõistet hinnatakse väljaspool lapse igasugust õigust ülalpidamisele, nagu on sõnaselgelt märgitud 15. detsembri 2016. aasta kohtuotsuses Despeme jt, C-401/15–C-403/15 EU:C:2016:955 (punkt 58). Seejärel järeldab Cour de cassation (kassatsioonikohus) eelnevast, et mõiste „ülal pidama“ sotsiaalsete soodustuste saamist käsitleva regulatsiooni raames kujutab endast Euroopa Liidu õiguse autonoomset mõistet, mida tuleb kohaldada ja tõlgendada ühetaoliselt. Niisugune ühetaoline tõlgendamine ei ole aga praegu tagatud, lähtudes küsimustest, mis arutelu käigus kerkivad. Sellega seoses peab Cour de cassation (kassatsioonikohus) ka vastama küsimusele, missuguse ulatusega on näide, mis on toodud 15. detsembri 2016. aasta kohtuotsuses Depesme jt (C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 60) „[objektiivsete asjaolude kohta], nagu töötaja ja üliõpilase ühine elukoht“, mis puudutab esiteks küsimust, kas seda on mainitud lihtsalt näitena või vastupidi tingimusena, millisel juhul tekib küsimus, kas tegemist on piisava tingimuse või vajaliku tingimusega, ning teiseks küsimust, kas ühise elukoha rahastamise viis on oluline selles mõttes, et tuleb selgitada välja, kas piirialatöötaja panustab osaliselt või täielikult sellesse rahastamisse. Lapse nende vajaduste osas, mida tuleb arvesse võtta ja mida piirialatöötaja rahuldab, peab Cour de cassation (kassatsioonikohus) vastama küsimusele, kas arvesse peavad tulema ainult lapse toidu- ja elementaarsed elulised vajadused (toit, rõivad, eluase, haridus jms) või üldiselt kõik ükskõik missugused kultused, sh vaba aja veetmise või lihtsalt mugavusega seotud kulutused (mobiiltelefon, restoranid, juhiluba jne) või isegi ekstravagantsed, toredus- või luksuskulutused (korrapärane elektroonikaseadmete ost, puhkused kaugetes maades jms), mis on mõeldud selleks, et tagada teatav elatustase. Mis puudutab viisi, kuidas piirialatöötaja last ülal peab, siis Cour de cassationil (kassatsioonikohus) on tekkinud küsimus, kas piirialatöötaja panus lapse ülalpidamisse peab esinema otse lapsele tehtavate rahaliste maksete vormis või võib see esineda lapse huvides tehtavate kulutuste vormis. Seejuures tekib küsimus, kas kulutus peab olema tehtud – nagu näib olevat väidetud Parquet générali (peaprokuratuur) järeldustes – konkreetselt ja isegi eranditult lapse huvides või arvesse tulevad kulutused, mis on tehtud kitsama perekonna üldistes huvides (kinnisvaralaenu kuumaksed, üür, ühiselt kasutatava varustuse ost jms). Konkreetse viisi osas tekib ka küsimus, kas kulutused, mille piirialatöötaja teeb lapse ülalpidamiseks, peavad olema tehtud teatava korrapärasuse või perioodilisusega (kinnisvaralaen, üür, elektri- ja küttekulud, telefoniarved jms) või 6 Anonüümseks muudetud versioon  BROSLON tuleb kõne alla ka üksikkulutuste (juhuslikud rõivaste ostud jms) arvessevõtmine. Lõpuks – võttes teadmiseks, mida Euroopa Kohus on täpsustanud, st et faktilise olukorra hindamisel ei ole vaja kindlaks teha põhjused, miks piirialatöötaja üliõpilase ülalpidamises osaleb, või arvutada välja osalemise täpset ulatust (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 60, ning 2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Caisse pour l’avenir des enfants (piirialatöötaja abikaasa laps), C-802/18 EU:C:2020:269, punkt 50) –, tekib Cour de cassationil (kassatsioonikohus) küsimus, kas arvesse tuleb võtta ükskõik kui väikest panustamist võib peab see olema teataval märkimisväärsel tasemel ja sel viimasel juhul, kas seda kriteeriumi tuleb hinnata, võttes arvesse lapse vajadusi või piiriala töötaja majanduslikku olukorda. Küsimusi võib tekitada ka vahendite päritolu, sest teatavatel juhtudel on piirialatöötajal oma abikaasa või registreeritud elukaaslasega, kes on lapse vanem, ühine pangakonto, mida on kasutatud nende kulutuste tegemiseks, millele on kohtumenetluses tuginetud selle tõendamiseks, et lapse „ülalpidamise“ tingimus on täidetud, kuid raha sellele kontole ei tule ainult temalt ja ta ei tõenda, mil määral tuleb raha sellele kontole temalt – millisel juhul tekib küsimus, kas panus lapse vajadustesse pärineb piirialatöötajalt. Cour de cassationil (kassatsioonikohus) on tekkinud veel küsimus, millise ulatusega on täpsustus, mille Euroopa Kohus on teinud 15. detsembri 2016. aasta kohtuotsuses Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 62), juhtides tähelepanu, et „liidu seadusandja leiab, et eeldatavasti on lapsed igal juhul kuni 21aastaseks saamiseni ülalpeetavad“, sest on vaja teada, kas iga alla 21aastast last tuleb ainuüksi selle vanusetingimuse tõttu või kombineerituna muude teguritega pidada lapseks, kelle vajadusi on piirialatöötaja rahuldanud. Seejärel tuleb vastata küsimusele, mis puudutab vanemate panustamist lapse vajadustesse. Neil on seaduse kohaselt lapse ülalpidamise kohustus – vastupidi piirialatöötajale, kellel niisugust kohustust ei ole. Piirialatöötaja puhul tuleb seoses lapse „ülalpidamise“ kriteeriumiga vastupidi hinnata faktilisi asjaolusid. Tekib seega küsimus, kas piirialatöötaja panustamise välistamiseks piisab vanemate ülalpidamiskohustuse olemasolu ja ulatuse tuvastamisest või on lisaks tarvis veenduda, et vanemate ülalpidamiskohustus on kindlaks määratud sobivas summas ja nad täidavad tõesti oma ülalpidamiskohustust, mistõttu piirialatöötaja täiendav panus ei ole vajalik. Kui niisugust abi tegelikult ei maksta, tekib küsimus, kas on vaja kontrollida, kas piirialatöötaja abikaasa või registreeritud elukaaslane vähemalt püüdis võtta sundtäitmismeetmeid ja kas lõpuks korvab piirialatöötaja panus ühe vanema tegematajätmise. Seoses selle ülalpidamisabi ja küsimusega, kas selle summa on määratud kindlaks sobival tasemel, võib mõju avaldada kindlaks määramine kohtu poolt või lepinguga. Need aspektid võivad olla seotud eespool mainitud küsimusega, milliseid kulutusi lapsele tuleb arvesse võtta. Kui arvesse tulevad üksnes kulutused lapse ülalpidamiseks ja tema peamisteks elulisteks vajadusteks, katab vanemate ülalpidamiskohustus põhimõtteliselt need vajadused, mistõttu ei ole niisuguste vajaduste rahuldamiseks tarvis piirialatöötaja täiendavat või lisapanust. 7 Anonüümseks muudetud versioon  EELOTSUSETAOTLUS 25.4.2024 – KOHTUASI C-297/24 Seoses suhetega, mis lapsel on oma teise vanemaga, tuleb veel vastata küsimusele, kas asjakohane on analüüsida korda, mille kohaselt elab laps vaheldumisi oma ühe ja teise vanema juures, sest ulatusliku suhtlus- ja majutusõiguse või jagatud elukoha tõttu võib teisel vanemal olla põhimõtteliselt tarvis täita oma ülalpidamiskohustusi suuremal määral mitterahaliselt, mistõttu on võimalik vajadus, et lapse vajadusi rahuldab piirialatöötaja, väiksem. Kõiki neid küsimusi tuleb põhimõtteliselt analüüsida, lähtudes töötajate vaba liikumist käsitlevate õigusnormide laia tõlgendamise põhimõttest (15. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Despeme jt, C-401/15–C-403/15, EU:C:2016:955, punkt 58) ja seega niisuguse laia tõlgendamise võimalikest piiridest. Nende kaalutluste tõttu esitab Cour de cassation (kassatsioonikohus) Euroopa Kohtule enne menetluse jätkamist käesoleva kohtuotsuse resolutsioonis toodud eelotsuse küsimused Euroopa Liidu õiguse ulatuse kohta. ESITATUD PÕHJENDUSTEST LÄHTUDES Cour de cassation (kassatsioonikohus) […] [esitab] Euroopa Liidu Kohtule järgmised küsimused: 1a. Kas mõistet „[last] ülal pidama“, millest tuleneb pereliikme staatus Euroopa Liidu õigusnormide tähenduses ja niisugusena, nagu see tuleneb Euroopa Kohtu praktikast töötajate vaba liikumise raames ja küsimuses, kas piirialatöötajal on õigus saada seoses liikmesriigis töötamisega sotsiaalne soodustus tema abikaasa või registreeritud elukaaslase lapse eest, kellega tal ei ole põlvnevussuhet, tuleb üksi või koostoimes põhimõttega, mille kohaselt tõlgendatakse töötajate vaba liikumise tagavaid õigusnorme laialt, tõlgendada nii, et see ülalpidamine esineb ja annab õiguse saada sotsiaalset soodustust – ainuüksi tänu abielule või registreeritud kooselule piirialatöötaja ja lapse vanema vahel; – ainuüksi tänu piirialatöötaja ja lapse ühisele elukohale; – ainuüksi tänu sellele, et piirialatöötaja kannab üldiselt ükskõik missuguse kulutuse lapse huvides, kuigi – see katab muid vajadusi kui põhilised elulised või ülalpidamisvajadused; – see tehti kolmandale isikule ja laps saab sellest kasu ainult kaudselt; – see on tehtud eranditult või konkreetselt lapse huvides, kuid toob kasu kogu leibkonnale; – see on ainult juhuslik; – see jääb alla vanemate panuse; 8 Anonüümseks muudetud versioon  BROSLON – see on lapse vajadusi arvestades üksnes tähtsusetu; – ainuüksi tänu sellele, et kulutused tehakse piirialatöötaja ja tema abikaasa või registreeritud elukaaslase (kes on lapse vanem) ühiselt kontolt, võtmata arvesse seal olevate vahendite päritolu; – ainuüksi tänu sellele, et laps on alla 21aastane? 1b. Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on eitav, tuleb mõistet „ülal pidama“ tõlgendada nii, et see ülalpidamine esineb ja annab seega õiguse saada sotsiaalset soodustust, kui kaks või enam nendest asjaoludest on tuvastatud? 2. Kas mõistet „[last] ülal pidama“, millest tuleneb pereliikme staatus Euroopa Liidu õigusnormide tähenduses ja niisugusena, nagu see tuleneb Euroopa Kohtu praktikast töötajate vaba liikumise raames ja küsimuses, kas piirialatöötajal on õigus saada seoses liikmesriigis töötamisega sotsiaalne soodustus tema abikaasa või registreeritud elukaaslase lapse eest, kellega tal ei ole põlvnevussuhet, tuleb üksi või koostoimes põhimõttega, mille kohaselt tõlgendatakse töötajate vaba liikumise tagavaid õigusnorme laialt, tõlgendada nii, et seda ülalpidamist ei esine ja seega on õigus saada sotsiaalset soodustust välistatud – ainuüksi seetõttu, et lapse vanematel on ülalpidamiskohustus, olenemata – sellest, kas elatisenõue on kindlaks määratud kohtu poolt või lepinguga; – sellest, millises summas see elatisenõue on kindlaks määratud; – sellest, kas elatist maksma kohustatud isik maksab tõesti seda elatist; – sellest, kas piiriala töötaja panus korvab lapse ühe vanema tegematajätmise; – ainuüksi seetõttu, et laps viibib suhtlus- ja majutusõiguse kasutamise või vahelduva elukoha või muu korra raames perioodiliselt teise vanema juures? peatab menetluse kuni Euroopa Liidu Kohtu otsuse tegemiseni; […] 9 Anonüümseks muudetud versioon Vastuvõtmise kuupäev : 03/07/2024  Anonüümseks muudetud versioon Tõlge C-305/24 - 1 Kohtuasi C-305/24 [Choinquand]i Eelotsusetaotlus Saabumise kuupäev: 26. aprill 2024 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Cour de cassation (Luksemburgi kassatsioonikohus) Eelotsusetaotluse kuupäev: 25. aprill 2024 Kassaatorid: TB MV Vastustaja: Caisse pour l’avenir des enfants Käesoleva kohtuasja C-305/24 faktilised asjaolud Kassaatorid, kes on ühe lapse ema ja kasuisa ning kellelt võeti selle lapse eest saadud peretoetus 23. juuli 2016. aasta seadusega muudetud Luksemburgi sotsiaalkindlustusseadustiku (Code de la sécurité sociale) artiklite 269 ja 270 alusel ära, elavad koos Prantsusmaal. Liidu õigusel põhinevad väited on kohtuasjades C-297/24–C-306/24 samasugused. Eelotsuse küsimused on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24–C-307/24. i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele. ET  EELOTSUSETAOTLUS 25.4.2024 – KOHTUASI C-305/24 Eelotsusetaotluse põhjendused (pealkirja alla „Cour de cassationi (kassatsioonikohus) analüüs“) on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24– C-307/24, v.a vaidlustatud kohtuotsust puudutav osa, mis käesolevas kohtuasjas C-305/24 on järgmine (eelotsusetaotluse lk 6 ja 7): „Seda kriteeriumi kohaldades tegi apellatsioonikohus oma peretoetuse äravõtmise otsuse põhjendamiseks järgmist: – otsustas vaikimisi, kuid kindlalt, et tõendid abielu kohta piirialatöötaja ja lapse ema vahel ning piirialatöötaja, tema abikaasa ja lapse ühise elukoha kohta ei eraldi ega koos ei tõenda, et tingimus on täidetud; – leidis, et mõlemal bioloogilisel vanemal olid vahendid lapse ülalpidamisse panustamiseks, sest nad tegelesid mõlemad äravõtmisotsuse tegemise ajal kutsetegevusega ja panustasid lapse ülalpidamisse, kusjuures isa maksis elatist summas 280 eurot, ning järeldas, et „kõik selle lapse ülalpidamise kulud kannavad seega bioloogilised vanemad“; – otsustas, et „ainuüksi asjaolu, et TB on perekonna eluaseme omanik ja tasub talle lahusvarana kuuluva kinnisvara soetamiseks võetud kinnisvaralaenu, ei tõenda olukorras, kus muid asjaolusid ei ole, õiguslikult piisavalt, et lapse ülalpidamine jäi tema kanda“, ning et „[a]bikaasade TB ja MV ühise pangakonto väljavõtted 2022. aasta lõpust ja 2023. aasta algusest ei ole veenvad, sest need peegeldavad praegust olukorda, mis erineb olukorrast vaidlusaluse toetuse äravõtmise ajal, sest MV ei tegele praegu enam kutsetegevusega“. 2 Anonüümseks muudetud versioon Vastuvõtmise kuupäev : 03/07/2024  Anonüümseks muudetud versioon Tõlge C-303/24 - 1 Kohtuasi C-303/24 [Vochal]i Eelotsusetaotlus Saabumise kuupäev: 26. aprill 2024 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Cour de cassation (Luksemburgi kassatsioonikohus) Eelotsusetaotluse kuupäev: 25. aprill 2024 Kassaatorid: BF CG Vastustaja: Caisse pour l’avenir des enfants Käesoleva kohtuasja C-303/24 faktilised asjaolud Kassaatorid, kes on kahe lapse ema ja kasuisa ning kellelt võeti nende laste eest makstav peretoetus 23. juuli 2016. aasta seadusega muudetud Luksemburgi sotsiaalkindlustusseadustiku (Code de la sécurité sociale) artiklite 269 ja 270 alusel ära, elavad koos Prantsusmaal. Liidu õigusel põhinevad väited on kohtuasjades C-297/24–C-306/24 samasugused. Eelotsuse küsimused on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24–C-307/24. i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele. ET  EELOTSUSETAOTLUS 25.4.2024 – KOHTUASI C-303/24 Eelotsusetaotluse põhjendused (pealkirja alla „Cour de cassationi (kassatsioonikohus) analüüs“) on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24– C-307/24, v.a vaidlustatud kohtuotsust puudutav osa, mis käesolevas kohtuasjas C-303/24 on järgmine (eelotsusetaotluse lk 6 ja 7): „Seda kriteeriumi kohaldades tegi apellatsioonikohus oma peretoetuse äravõtmise otsuse põhjendamiseks järgmist: – otsustas vaikimisi, kuid kindlalt, et tõendid abielu kohta piirialatöötaja ja laste ema vahel ning piirialatöötaja, tema abikaasa ja laste ühise elukoha kohta ei eraldi ega koos ei tõenda, et tingimus on täidetud; – leidis, et mõlemad bioloogilised vanemad tegelevad kutsetegevusega, millest nad saavad tulu, ja et ema saab laste eest indekseeritavat elatist 300 eurot kuus, ning järeldas sellest, et „kõik oma laste ülalpidamise kulud kannavad bioloogilised vanemad ning ei 2022. aasta novembri ja detsembri pangakonto väljavõtted ega 2016. ja 2020. aasta makstuteated ei lükka seda järeldust ümber“; – otsustas, et isegi eeldusel, et BF on perekonna eluaseme omanik, „ei tõenda“ asjaolu, et ta tasub selle soetamiseks võetud kinnisvaralaenu kontolt, mille omanik on tema, ja maksab ravikindlustusmakseid, „olukorras, kus muid asjaolusid ei ole, õiguslikult piisavalt, et ta peab lapsi ülal“. 2 Anonüümseks muudetud versioon Vastuvõtmise kuupäev : 03/07/2024  Anonüümseks muudetud versioon Tõlge C-298/24 - 1 Kohtuasi C-298/24 [Caraneux]i Eelotsusetaotlus Saabumise kuupäev: 26. aprill 2024 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Cour de cassation (Luksemburgi kassatsioonikohus) Eelotsusetaotluse kuupäev: 25. aprill 2024 Kassaatorid: LK MF Vastustaja: Caisse pour l’avenir des enfants Käesoleva kohtuasja C-298/24 faktilised asjaolud Kassaatorid, kes on kahe lapse ema ja kasuisa ning kellelt võeti 23. juuli 2016. aasta seadusega muudetud Luksemburgi sotsiaalkindlustusseadustiku (Code de la sécurité sociale) artiklite 269 ja 270 alusel peretoetus ära, elavad koos Belgias. Liidu õigusel põhinevad väited on kohtuasjades C-297/24–C-306/24 samasugused. Eelotsuse küsimused on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24–C-307/24. i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele. ET  EELOTSUSETAOTLUS 25.4.2024 – KOHTUASI C-298/24 Eelotsusetaotluse põhjendused (pealkirja alla „Cour de cassationi (kassatsioonikohus) analüüs“) on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24– C-307/24, v.a vaidlustatud kohtuotsust puudutav osa, mis käesolevas kohtuasjas C-298/24 on järgmine (eelotsusetaotluse lk 6 ja 7): „Seda kriteeriumi kohaldades tegi apellatsioonikohus oma peretoetuse äravõtmise otsuse põhjendamiseks järgmist: – otsustas vaikimisi, kuid kindlalt, et tõendid registreeritud kooselu kohta piirialatöötaja ja laste ema vahel ning piirialatöötaja, tema elukaaslase ja laste ühise elukoha kohta ei eraldi ega koos ei tõenda, et tingimus on täidetud; – leidis, et mõlemal bioloogilisel vanemal on vahendid selleks, et laste ülalpidamisse panustada, ja et nad panustavadki, sest ema tegeleb kutsetegevusega ja isa maksab indekseeritavat elatist 175 eurot kuus kummagi lapse kohta, ning järeldas sellest, et „kõik laste ülalpidamise kulud kannavad bioloogilised vanemad“; – otsustas, et see, kui tõendatakse ülekandeid laste kooli-, õpingute ja sporditegevuse kuludeks, perekonna eluaseme üüri tasumiseks ja perekonna auto rahastamiseks, ei tõenda õiguslikult piisavalt, et LK peab lapsi ülal, sest ei ole tõendatud, et kassaatorite ühisele kontole, mida debiteeriti, laekus ainult tema raha. 2 Anonüümseks muudetud versioon Vastuvõtmise kuupäev : 03/07/2024  Anonüümseks muudetud versioon Tõlge C-302/24 - 1 Kohtuasi C-302/24 [Prudnez]i Eelotsusetaotlus Saabumise kuupäev: 26. aprill 2024 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Cour de cassation (Luksemburgi kassatsioonikohus) Eelotsusetaotluse kuupäev: 25. aprill 2024 Kassaator: AE Vastustaja: Caisse pour l’avenir des enfants Käesoleva kohtuasja C-302/24 faktilised asjaolud Kassaator, kes on lapse kasuisa ja kellelt võeti selle lapse eest makstav peretoetus 23. juuli 2016. aasta seadusega muudetud Luksemburgi sotsiaalkindlustusseadustiku (Code de la sécurité sociale) artiklite 269 ja 270 alusel ära, elab Saksamaal. Liidu õigusel põhinevad väited on kohtuasjades C-297/24–C-306/24 samasugused. Eelotsuse küsimused on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24–C-307/24. Eelotsusetaotluse põhjendused (pealkirja alla „Cour de cassationi (kassatsioonikohus) analüüs“) on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24– i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele. ET  EELOTSUSETAOTLUS 25.4.2024 – KOHTUASI C-302/24 C-307/24, v.a vaidlustatud kohtuotsust puudutav osa, mis käesolevas kohtuasjas C-302/24 on järgmine (eelotsusetaotluse lk 6 ja 7): „Seda kriteeriumi kohaldades tegi apellatsioonikohus oma peretoetuse äravõtmise otsuse põhjendamiseks järgmist: – otsustas vaikimisi, kuid kindlalt, et tõendid abielu kohta piirialatöötaja ja lapse ema vahel ning piirialatöötaja, tema abikaasa ja lapse ühise elukoha kohta ei eraldi ega koos ei tõenda, et tingimus on täidetud; – leidis, et mõlemal bioloogilisel vanemal on vahendid selleks, et lapse ülalpidamisse panustada, sest nad tegelevad mõlemad kutsetegevusega ja panustavad lapse ülalpidamisse, isa peab maksma elatist summas 280 eurot – kusjuures asja asjaoludest ei ilmne, et selle elatise maksmine oleks olnud ajutiselt katkenud –, ning järeldas sellest, et „kõik lapse ülalpidamise kulud kannavad bioloogilised vanemad“; – otsustas, et kassaator „ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mis tõendaks, et ta kannab oma kasupoja ülalpidamise kulusid“, ning et kuna niisugused asjaolud puuduvad, ei ole seda, et ta peab last ülal, tõendatud õiguslikult piisavalt. 2 Anonüümseks muudetud versioon Vastuvõtmise kuupäev : 03/07/2024  Anonüümseks muudetud versioon Tõlge C-299/24 - 1 Kohtuasi C-299/24 [Hicindt]i Eelotsusetaotlus Saabumise kuupäev: 26. aprill 2024 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Cour de cassation (Luksemburgi kassatsioonikohus) Eelotsusetaotluse kuupäev: 25. aprill 2024 Kassaatorid: OP TD Vastustaja: Caisse pour l’avenir des enfants Käesoleva kohtuasja C-299/24 faktilised asjaolud Kassaatorid, kes on ühe lapse ema ja kasuisa ning kelle peretoetuse taotlus jäeti 23. juuli 2016. aasta seadusega muudetud Luksemburgi sotsiaalkindlustusseadustiku (Code de la sécurité sociale) artiklite 269 ja 270 alusel rahuldamata, elavad koos Belgias. Liidu õigusel põhinevad väited on kohtuasjades C-297/24–C-306/24 samasugused. Eelotsuse küsimused on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24–C-307/24. i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele. ET  EELOTSUSETAOTLUS 25.4.2024 – KOHTUASI C-299/24 Eelotsusetaotluse põhjendused (pealkirja alla „Cour de cassationi (kassatsioonikohus) analüüs“) on samasugused kõigis kohtuasjades C-296/24– C-307/24, v.a vaidlustatud kohtuotsust puudutav osa, mis käesolevas kohtuasjas C-299/24 on järgmine (eelotsusetaotluse lk 6 ja 7): „Seda kriteeriumi kohaldades tegi apellatsioonikohus oma peretoetuse äravõtmise otsuse põhjendamiseks järgmist: – otsustas vaikimisi, kuid kindlalt, et tõendid abielu kohta piirialatöötaja ja lapse ema vahel ning piirialatöötaja, tema abikaasa ja lapse ühise elukoha kohta ei eraldi ega koos ei tõenda, et tingimus on täidetud; – leidis, et mõlemal bioloogilisel vanemal on vahendid selleks, et lapse ülalpidamisse panustada, sest ema tegeleb kutsetegevusega, bioloogiliselt isalt on välja mõistetud elatis tema pojale ja asja asjaoludest ei ilmne, et bioloogiline isa ei maksa seda elatist, ning järeldas sellest, et „kõik lapse ülalpidamise kulud kannavad bioloogilised vanemad“; – otsustas, et „eespool tuvastatut ei sea kahtluse alla OP ülekanded seoses perekonna eluaseme soetamiseks võetud kinnisvaralaenu tasumisega, täiendava kindlustuse tasumine ega ostud Corast, sest neid ülekandeid ei tehtud OP isiklikult kontolt, vaid kontolt, mis tal on oma naisega ühine, ning ei ole tõendatud, et raha sellele kontole tuli ainult temalt“; – otsustas, et „seda, et kasuisa panustab [lapse] ülalpidamise kuludesse, ei ole tõendatud õiguslikult piisavalt“. 2 Anonüümseks muudetud versioon