Riina Sikkut Teie: 20.06.2024
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie: 1.07.2024 nr 1-14/RE/18741-1
Tagasiside meditsiinikiirituse määruse
muutmise eelnõu kavandile
Austatud minister Sikkut
Edastan Tartu Ülikooli tähelepanekud ja ettepanekud tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a
määruse nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse
protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise
nõuded“ muutmise määruse kavandi kohta.
1. Määrusesse lisatava paragrahvi 22 lõike 1 kohaselt vajab iga teadus-, sõel- või kliiniline uuring,
mis toob patsiendile diagnostika- või ravialast kasu ja hõlmab meditsiinikiirituse protseduuri
tegemist, kooskõlastamist Terviseameti, Keskkonnaameti ja asjassepuutuvate
erialaühendustega. Nagu sõeluuringute puhul, ka teadus- või kliiniliste uuringute
kooskõlastuse taotlemine lisaks kahele ametile ka erialaühendustelt tekitab põhjendamatu
administratiivse koormuse, kuivõrd erialaühendused on vabatahtlikud arstide ühendused ja
kümnete taotluste menetlemiseks puudub arstlik ressurss. Juba sõeluuringute puhul näitab
praegune kogemus, et ühingutel pole ressurssi selliste taotluste menetlemiseks - näiteks
kopsuskriiningu puhul on ühingutes protsessi menetlemine kestnud ligi aasta, kuid otsuseni
pole jõutud ja hetkel on kolm aastat kestnud kopsuvähi sõeluuringu tegevus seetõttu seiskunud.
Näiteks ravimiuuringute puhul pole alati vajadust algatada laiapõhjalist taotluste läbivaatamist,
kuivõrd need on enamasti rahvusvaheliselt paika pandud uuringuprotokolli osad või on
tegemist väikse kiirguskoormusega röntgenuuringutega. Uute ravimite jõudmine turule on
meil üks aeglasemaid Euroopas, uusi ohutusmeetmeid ei tohiks kavandada selliselt, et tekib
risk oluliselt pidurdada ravimiuuringute jõudmist meie patsientideni.
Teisalt piisab sama paragrahvi lõike 2 kohaselt juhul, kui patsient diagnostika- või ravialast
kasu ei saa, üksnes Keskkonnaameti teavitamisest. Ei ole selge, millega on põhjendatud
lõdvem kontroll tegevuste üle, mida ei tehta meditsiinilisel eesmärgil.
Eraldi vajab täpsustamist „asjassepuutuva erialaühenduse“ määratlemine. Pole selge, kas
pädev erialaühendus on radioloogiaühing või ka muud erialaühendused onkoloogias (neid võib
olla mitu) ning milline on selle erialaühenduse hinnangu õiguslik jõud. Erialaühendustes ei
pruugi ka olla piisava pädevusega inimesi, kes hindaks kliinilisi uuringuid põhjendatuse ja
kiirguse aspektist. Arvestades Eesti väiksust ja tippspetsialistide arvu, võib tekkida raskusi ka
huvide konflikti ennetamisega.
Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 |
[email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073
Samuti vajab täpsustamist, kui palju võib kooskõlastuse andmiseks kuluda aega ja kas saab
panna kümnete taotluste läbivaatamise ajamahuka kohustuse vabatahtlikele erialaühendustele.
Kavandist ega seletuskirjast ei selgu ka, kas erialaühendus või arstid saavad taotluste
läbivaatamise eest tasu. Tervisekassa hinnamudelis sellist komponenti pole, aga arstide
halduskoormus on juba praegu väga suur. Kirjeldamist vajab ka kooskõlastuse andmise vorm.
Arvestades ülalkirjeldatut, teeb Tartu Ülikool alljärgnevad ettepanekud.
1.1. Sõnastada määruse paragrahvi 22 lõige 1 järgmiselt:
„(1) Sõeluuringu, mis hõlmab meditsiinikiirituse protseduuri tegemist ja milles
osalemisest saab isik diagnostika- või ravialast kasu, kavandamisel ja muutmisel
küsib uuringu kavandaja põhjendatuse ning kiirgusohutuse ja kiirguskaitse
tagamiseks hinnangu Terviseametilt, Keskkonnaametilt ja asjassepuutuvatelt
erialaühendustelt.“
1.2. Et tõhustada kontrolli meditsiinikiirgusega seotud teadus- ja ravimiuuringute üle ning
meditsiinikiirguse kasutamise üle mittemeditsiinilisel eesmärgil on võimalik näiteks
kaasata taotlusi läbivaatava eetikakomitee tegevusse kas komitee liikmena või komiteed
nõustava eksperdina radioloogia ala asjatundja, kes on pädev andma hinnangut uuringu
põhjendatuse ning kiirgusohutuse ja kiirguskaitse kohta. Asjatundja leidmisse on võimalik
kaasata Eesti Radioloogia Ühing ning Tartu Ülikooli radioloogiakliinik. Selliselt on
tagatud kiirguskaitse aspektidega arvestamine teadustöödeks ja kliinilisteks töödeks
lubade andmisel ning samas kulutatakse selleks mõistlik ressurss, ei tekitata taotluste
läbivaatamisel liigset ajakulu ja on ka paremini välditud huvide konflikt tekkimise risk.
2. Kasutan võimalust juhtida tähelepanu veel ühele kitsaskohale tervise- ja tööministri määruses
„Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride
kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“.
Kehtiva määruse paragrahvi 11 lõike 3 kohaselt edastatakse meditsiinikiirituse protseduuride
ülesvõtted tervise infosüsteemi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) paragrahvi
592 lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja korras. Keskkonnaamet on seda tõlgendades
leidnud, et muu hulgas tähendab see kohustust edastada Sihtasutusele Eesti Tervishoiu
Pildipank ka teadustöö raames tehtavad (valdavalt isikustamata) ülesvõtted. Selline nõue ei ole
Tartu Ülikooli hinnangul põhjendatud, sest tervise infosüsteemi eesmärk on koguda
tervishoiusüsteemis tervishoiuteenuse osutamisel kogutavaid andmeid ning sellest tulenevalt
ei ole teadusasutused liidestatud pildipangaga ega saa sinna ka andmeid edastada. Lisaks
kohaldab tervise- ja tööministri määrus „Meditsiiniliste ülesvõtete liigid, neile esitatavad
infotehnoloogilised nõuded ning kättesaadavaks tegemise tingimused ja kord“, millele kõne
all olev säte viitab, üksnes tervishoiuteenuse osutajatele ning sellise tõlgenduse (ülesvõtete
pildipanka edastamine ei peaks olema ülikoolile kohustuslik ) on Tartu Ülikoolile andnud ka
Sotsiaalministeerium.
Eesmärgiga ennetada vaidlusi määruse tõlgendamise üle ning õigusselguse huvides teen
ettepaneku muuta määruse paragrahvi 11 lõiget 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„(3) Tervishoiuteenuse osutaja edastab meditsiinikiirituse protseduuride ülesvõtted
tervise infosüsteemi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 3 alusel
kehtestatud tingimustel ja korras.“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mari Moora
teadusprorektor rektori ülesannetes, professor
Aliis Liin
737 5664,
[email protected]
2 (2)