dokumendiregister.ee
Väljaminev kiriAvalik

Vastus KVTS-i eelnõule

Sotsiaalministeerium · 11. juuli 2024
Viit
1.2-3/1522-3
Registreeritud
11. juuli 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kaitseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2024
Vastutaja
Nele Nisu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

Sisu (failidest)

Kaitseministeerium Teie 12.06.2024 nr KAM/24-0628/- [email protected] 1K, 5-1/24/4 Meie 11.07.2024 nr 1.2-3/1522-3 Vastus kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Kooskõlastame eelnõu märkustega arvestamisel. Nimelt esitas sotsiaalministeerium kevadel kaitseväeteenistuse väljatöötamiskavatsusele tagasiside, toetades küll riigi kaitsevõime suurendamist, kuid jäädes tegevteenistuspensioni maksmise korralduse muutmise osas eriarvamusele. Palusime teenistuse ajal tegevteenistuspensionide maksmist mitte võimaldada. Kaitseväeteenistuse seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõus muudetakse tegevteenistuspensioni saamise aluseid ning seaduses kaotatakse piirang, mille kohaselt ei või tegevteenistuspensioni saav isik samal ajal olla tegevteenistuses ja politseiteenistuses (eelnõu § 3 p 3). Edaspidi on see aga võimalik. Eelnõu kooskõlastustabelist nähtub, et meie eriarvamusega ei ole arvestatud. Selgitusena tuuakse, et muudatuse eesmärk on hoida tegevteenistuses olulise kogemusega isikud ning säilitada, et sõjaväelise auastmega ametikohad oleksid mehitatud, vähendades kogemustega tegevväelaste teenistusest lahkumist (seletuskirja lisa 1). Sotsiaalministeerium jääb endiselt varasema seisukoha juurde, kus teenistuses olevatele isikutele ei ole õigustatud tegevteenistuspensioni maksmine. Arvestades probleemi aegkriitilisust, võime nõustuda soovitud lahendusega siis, kui pensioni maksmise soodussäte kehtestatakse tähtajaliselt (näiteks viis kuni kümme aastat). Selle perioodi jooksul on võimalik läbi mõelda koolitussüsteem, mis tagaks uute tegevteenistujate koolituse ning lahendada kaitseväelaste vanaduspensioniea tõstmise küsimus. Arvestades keskmise eluea tõusu, ei saa pidada põhjendatuks 55-aastast pensioniiga. Kaitseministeerium märgib ka ise, et selles vanuses teenistujad on füüsiliselt aktiivsed ja võimekad. Märgime eraldi ära, et töövõimetuspensioni osas vastuväiteid ei ole, samuti ei kaasne sotsiaalkindlustusametile lisakulusid. Kui tervisenõuetele vastavuse kontroll eeldab juurdepääsu tervise infosüsteemi, tuleb lähtuda juurdepääsu andmisel rakendatud põhimõtetest – vabatahtlike puhul eeldab see nõusolekut (KVTS § 14 lg 6, sarnasus tegevväelastega). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Nele Nisu [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →