Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping

Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023) 1. Teaduse ja arendustöö kaasamine vähitõrje prioriteetsete ülesannete lahendamisse Taotluse pealkiri 2. Vähi Ennetuse, Diagnostika, Ravi ja Teaduse Tippkeskuse (tekstis Vähi Tippkeskus) asutamine Taotlev ministeerium Sotsiaalministeerium Kaasatud ministeeriumid Kontaktisik Made Bambus Projekti eelarve kokku sh 2024. a sh 2025. a sh 2026. a sh 2027. a 650000 650000 650000 650000 1. Probleem ja eesmärk Vähitõrje all mõistetakse kogu vähivastast tegevust alates ennetusest kuni tavaellu naasmiseni või väärika elulõpuni. Euroopas diagnoositakse vähk igal aastal 2,7 miljonil inimesel ja 1,3 miljonit kaotab selle haiguse tõttu elu. Viimasel paarikümnel aastal on vähiraviga seotud otsesed kulud Euroopas kahekordistunud, ulatudes 103 miljardi euroni. Seega kujutab vähk ühiskonnale tohutut koormust, olles ka Eestis üheks peamiseks surmapõhjuseks. Samas 40% vähijuhtudest on ennetatavad ning teada on ka see, et ravitulemused paranevad tänu teadusuuringutele1. 2019. aasta sügisel algatatud Vähivastase võitluse kava (Europe`s Beating Cancer Plan) https://health.ec.europa.eu/system/files/2022-02/eu_cancer-plan_en_0.pdf on Euroopa Komisjoni võetud poliitiline kohustus, mille selged eesmärgid määratleb liikmesriikides paralleelselt algatatud Vähimissioon (Cancer Mission) https://research-and-innovation.ec.europa.eu/funding/funding-opportunities/funding- programmes-and-open-calls/horizon-europe/eu-missions-horizon-europe/eu-mission-cancer_en. Euroopa Komisjon on võitluses vähiga otsustanud keskenduda teadusuuringutele ja innovatsioonile, kasutades ära uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise potentsiaali, nii et lõpptulemusena on igas ELi liikmesriigis oma rahvuslik tippteadust ja tippmeditsiini koondav kõikehõlmav vähikeskus (Comprehensive Cancer Center/ CCC), mille kaudu üle-euroopalist vähiravi koordineerida ja vähitõrjet teostada. Tõhus vähivastane võitlus on ülemaailmne väljakutse, mis ulatub kaugemale tervishoiusektorist ning mida ei saa lahendada isoleeritult ilma sektoritevahelise ja rahvusvahelise koostööta. Personaalmeditsiini jõulised arengud on veelgi kiirendanud vajadust riiklike ja rahvusvaheliste koostöövõrgustike järele. Koostoimimine võrgustikena tähendab oskusteabe vahetamist, kvaliteedistandardite väljatöötamist ja võrdse juurdepääsu tagamist rajatistele, andmetele, ravimitele ja turgudele. Eesti Vähi Tippkeskuse loomine on eelduseks CancerPlan´i ja Cancer Mission´i tegevustes osalemiseks. Eesti on riiklikus Vähitõrje tegevuskavas 2021–2030 seadnud mõõdetavad eesmärgid: ✓ Juhtimine: Keskne juhtimine, strateegiline planeerimine ja hindamine – vähitõrje tervikvaade, sõeluuringud, vähiravi korraldus; Kesksed struktureeritud ja kvaliteetsed andmed tegevuste kavandamiseks ning tulemuste hindamiseks. ✓ TA ja innovatsioon: Teadusuuringud ja teadustulemuste kiire rakendamine praktikas. ✓ Ravi: Tervishoiuasutuste vahelised diagnostika-, ravi- ja jälgimisjuhised; kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajad. ✓ Kommunikatsioon: Tõhusam teavitus erinevatele sihtrühmadele – elanikkond, patsiendid, lähedased, esmatasand, eriarstiabi. 1 https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20200131STO71517/vahivastane-voitlus-elis-tegevus-ja- statistika-infograafik 1  Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023) Projekti etapid: 1. etapp: teaduspilootimised vähitõrje suunal eesmärgiga jõuda rahvusvaheliste koosarendusprojektideni ning selle käigus juhtimisstruktuuri ülesehitus, hilisemas faasis tippkeskusena teostatud TA ja innovatsioon (2023-2024) 2. etapp: loodud Vähi Tippkeskus (2024-2027) hakkab koordineerima kõiki vähitõrjega seotud siseriiklikke ja rahvusvahelisi tegevusi Vähi Tippkeskuse näol luuakse struktuur vähitõrje tegevuskava efektiivseks elluviimiseks ning selle struktuuri peamiseks rolliks on olla koordineerivaks teadus- ja uurimisüksuseks, mis laiendab rahvusvahelise koostöö võimalusi kõikehõlmavate vähikeskuste (CCC) võrgustiku partnerina. CCC-d tegutsevad eelkõige rahvusvahelise koostöö siseriiklike kontaktpunktidena, ega asenda riigisisest vähikeskuste võrgustikku, erialaseltside tegevust ega kompetentse. Näide: Vähi Tippkeskusele sarnasena loodi (dets.2019) Soomes riiklikul toel National Cancer Center Finland (FICAN), mis koordineerib kogu vähktõvega seonduvat teadus- ja kliinilist kompetentsi kõigis viies Soome maakonnas, ühendades haiglaid ja biopankadega seotud teadus- ja infrastruktuure. FICAN esindab Soome vähitõrjet Euroopa teadus/uuringute platvormide ja programmide kutsetes. Vähi Tippkeskuse kaks peamist eesmärki: 1. Teadusuuringute algatamine, keskne juhtimine, teostamine ja koordineerimine EU kõikehõlmava vähikeskuse (CCC) akrediteeringu taseme vastavuse saavutamiseks ning seeläbi Vähitõrje tegevuskava 2021-2030 eesmärkide elluviimiseks; 2. Eesti esindamine rahvusvahelistes (EU ja EU- välistes) programmides vähitõrje alal teadus-ja kliiniliste uuringute teaduskeskusena, EACSi akrediteeringu saamine 2021–2035 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava strateegia dokumentides on välja toodud: „kui biomeditsiini ja biotehnoloogiaid siduda kliinilise meditsiiniga, siis on võimalik märkimisväärne arenguhüpe“2. ❖ Vähi Tippkeskus koondab ja koordineerib erinevate sektorite organisatsioone ühiseks teadus-ja kliiniliste uuringute ja ravialaseks koostööks, sh kaasab tehnoloogiaid tootvad ettevõtete ühendused, toetades seeläbi uudset vähi diagnostikat ja ravi. Teaduse ja uurimistöö (biomeditsiini ja biotehnoloogia) sidumine kliinilise meditsiiniga võimaldab täita Vähitõrje tegevuskava 2021-2030 prioriteete. 2. Panus riigi pikaajaliste arenguvajaduste (Eesti 2035, sh TAIE) täitmisse Eesti riigi areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Ühiskondlikele väljakutsetele, nagu vähk kui globaalne probleem, lahenduste leidmine eeldab tugevat teaduskompetentsi ning võimekat keskkonda, mille kaudu teaduse ja innovatsiooni tulemusi rakendada. 2021–2035 TAIE arengukava, kus tervisetehnoloogiad ja -teenused on üheks prioriteetseteks fookusvaldkonnaks, rõhutab, et teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna muude süsteemide (sh tervishoid) koostöö on vajalik, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid parima rakenduse kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. TAIE arengukavas plaanitud tervishoiuteenuse osutajatega seotud ulatuslikud investeeringud taristusse ning TÜK-ist (mis on Eesti ainuke ülikoolihaigla) ja PERH-ist kõrgtehnoloogiliste meditsiini- tippkeskuste väljaarendamine loovad võimaluse teadustööks ja innovatsiooniks. Samas taristu olemasolu ei ole piisav selleks, et teadusuuringud ja innovatsioon muutuks tervishoiuteenuse osutajate poolt pakutud rakendusteks. Taristu arendamise plaanidega koordineeritult peavad olema eesmärgistatud teaduse ja innovatsiooni tegevused, ressursid ja tugistruktuur. 2 TAIE fookusvaldkondade teemalehed, HTM_TAIE_lisatekst_A4_5mmbl.pdf 2  Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023) Vähitõrje vallas on eesmärgiks vähitõrjekava siseriiklik teostamine, selleks teadus-arenduse ressursside võimestamine EL Vähimissiooni ja Vähitõrjekava raamprogrammide toel. 3. Hetkeolukord ja senised tegevused 3.1. Euroopa vähitõrje tegevuskava asetab suurt rõhku säästva vähiennetuse arendamisele ja jätkusuutlikkusele, varajase avastamise parandamisele, kõrgetele hooldusstandarditele ebavõrdsuse vähendamisele vähiravi kättesaadavusele, mida metoodiliselt juhivad riiklikud terviklikud vähikeskused ning tõhusale teadmiste ja innovatsiooni siirdamisele kliinilisse praktikasse (eriti täppis- ja personaliseeritud meditsiini valdkonnas) ning lõpuks, kuid mitte vähemtähtsana - patsientide, ellujäänute ja hooldajate elukvaliteedi valdkonnas (NB! arenenud palliatiivravivõrgustik). 3.2. Eesti Vähitõrje tegevuskava rakendamise ambitsioon on aastaks 2030 suurendada kliinilistes uuringutes ravitavate patsientide arvu, teostada kliinilisi alus- ja rakendusuuringuid ning luua epidemioloogiliste, kliiniliste ja teadusuuringute andmetugi. Täna on selge, et vähi mõistmise ja vähiravi edusammud sõltuvad kvaliteetsest teadusest ja arenguhüppelisest innovatsioonist. Eestis on senised arengud vähiteaduste vallas, eriti rakendustega kliinilisse praktikasse, väga tagasihoidlikud. See on üks põhjusi, miks Eesti paistab täna Euroopas negatiivselt silma, kuna ei ole suudetud vähendada vähi hilist avastamise ega alandada kõrget suremuse näitajaid. On üldiselt aktsepteeritud, et vähi elulemuse määrab haiguse staadium diagnoosimisel, mille täpsus omakorda on ravimeetodi valiku ja prognoosi hindamise aluseks. Eestile on omane ka sõeluuringutes osalemise madal tase ning puudub keskne sõeluuringute koordineerimine, patsiendi teekond ravini võtab kauem aega, kui EL keskmiselt, probleemid on vähiravimite kättesaadavuse tagamise ja patsiente puudutavate sotsiaalsete tegurite lahendamisega3. Eelnevast lähtuvalt on olulisim kõrge vähihaigestumise riskiga inimeste väljasõelumine, mis võimaldab tunduvalt enam panustada ennetusele, mis omakorda tõstab ravi tulemuslikkust ja seeläbi ka inimeste elukvaliteeti. 3.3. Eesti praegune rahvusvaheline koostöö vähi kliiniliste uuringute vallas, nendes osalemise, teostamise ja teadustulemuste alal on väga tagasihoidlik. Rahvusvahelistes koostöödes Eesti on pigem partner kui koordinaator, nii jääb Eesti osalus teadusuuringutele ja innovatsioonile suunatud projektide koordinaatorina <30%. Selleks, et rahvusvaheline ravimitööstus, kliinilised uurijad ja teadupartnerid usaldaksid Eesti vähiuuringute teostamise kvaliteeti on vajalik läbi Vähi Tippkeskuse tõsta kliiniliste uuringute teostamise kvaliteeti, mahtu ja sellega seotud teadusvõimekust. Kui paljudes teadusvaldkondades on Eesti aktiivne ja rahvusvaheliselt väljapaistev, siis vähialane teadusaktiivsus on pigem madal, vähe koostööle suunatud ning vähenähtav, viimase 5 aasta jooksul pigem langustendentsis. Üheks strateegiliseks prioriteediks Vähi Tippkeskuse puhul on teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, sh teaduskoostöö edendamine eeskätt Balti- ja Põhjamaadega, aga ka teiste ELi liikmesriikidega. ELi Vähitõrjeplaaniga seotud rahastusprogrammides (EU4Health), Cancer Mission, Horizon Europe, Digital Europe jt on fookus liikmesriikide tihedal partnerlusel ja suund laiale valdkondlikule katvusele, projektikutsed sisaldavad tegevusi teadusuuringutest, poliitikakujundamise ja ühiskondliku teadlikkuse tõstmiseni. Kõik see rõhutab vajadust tugeva siseriikliku koostöö järele, et olla EL programmides vähitõrjevaldkonnas edukas. 4. Oodatav tulemus ja mõju 1. Eeltoodut arvestades tekib Vähi Tippkeskuse näol tegelik võimekus üleriigilise vähitõrjealaste eesmärkide realiseerimiseks, mistõttu selles projekti riikliku investeeringu efektiivsus osutub väga kõrgeks. Mõõdikud: vähijuhtude absoluutarv suureneb 2030. aastaks Eestis eeldatavalt 11,000ni. Rahvastiku tervise arengukavas (RTA) 2020–2030 on seatud eesmärgiks vähendada vähisurmade arvu aastas poole võrra (550ni)4. See ambitsioonikas eesmärk teostub tänu Vähi Tippkeskuse teostatud teaduse ja uurimistöö kaasamisele tervishoiu prioriteetsete ülesannete lahendamisse. 3 https://tai.ee/et/valjaanded/vahitorje-tegevuskava-2021-2030 4 https://tai.ee/sites/default/files/2021-05/Vähitõrje_tegevuskava_2021–2030.pdf 3  Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023) 2. Vähi Tippkeskus vähendab meditsiini ja teaduse eraldatust, võimendab Tervise Arengu Instituudi ühiskondlikku kasu (tõhusust), kutsudes esile vajalikke muutusi, võimaldades teaduse, ettevõtluse ja poliitikakujundamise koosmõju, et seeläbi tagada Eesti vähitõrjevõimekuse kasv. Mõõdikud: teostatud kliiniliste uuringute tulemused rakendatakse vähidiagnostika ja -ravi parandamisse. 3. Vähi Tippkeskus toetab Eesti teaduse väljapaistvuse kujunemist vähitõrje vallas, võimestades olemasolevat teadustaristut (sh riistvara ja inimressursse) rahvusvahelistes vähitõrje (EL) programmides ja projektides, sh Euroopa Teadusruumi algatustes ja ühistes teadustaristutes osalemise kaudu. Mõõdikud: Vähi Tippkeskus loob jätkusuutliku vähi-alase tippteaduse ja tippravi rahvusvahelise koostöövormi (koostööde arv, mis aasta-aastalt kasvab). 4. Vähi Tippkeskus soodustab valminud innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste kiiret jõudmist praktilisse kasutusse, rakendades selleks nii riigieelarvelisi, kui Euroopa Liidu, tööstussektori ja heategevusfondide vahendeid. Mõõdikud: läbiviidud uuringute arv, mille käigus välja töötatud täiustatud meetodid võimaldavad personaliseeritud diagnoosi ja ravi. 5. Vähi Tippkeskus osaleb rahvusvahelistes partnerlustes ja võrgustikes omades juurdepääsu tehnoloogiatele, mille arendamist EL rahastab ja toetab nende kasutusele võttu. Mõõdikud: üleeuroopalistes koostööuuringutes osalevate patsientide arv. 6. Vähi Tippkeskus suurendab ülikoolide, teadusasutuste ja haiglate teadmussiirde võimekust vähitõrje alal, võimendades koostööd ettevõtetega suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel ning luues võimalusi teadlaste ja spetsialistide osalemiseks rahvusvahelistes teadmusvõrgustikes, soodustades tööstusrahastuse investeeringuid personaalmeditsiini diagnostika ja ravimiarendusega seotud tegevustesse. Mõõdikud: kaasatud investeeringute maht ja teostatud rahvusvaheliste koostööprojektide arv. 7. Vähi Tippkeskus tugevdab TAIE ühiskondlikku ja majanduslikku mõju sihipäraselt koordineerides ning teostades Eesti Vähitõrje tegevuskava plaanitud tegevusi suurendades ministeeriumide võimekust teaduse ja arendustegevuse alal. Mõõdikud: kliiniliste uuringute koguarv ja patsientide arv, kellel on diagnoositud vähk ning kes on kaasatud tulevastesse 1.; 2. ja 3. faasi kliinilistesse uuringutesse. Vähi Tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse tulemusena • arendatakse ja pakutakse mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoiuteenuseid • panustatakse patsiendikesksema ja tõenduspõhisema ravi ja ennetustöö pakkumisse • arendatakse personaalseid terviseteenuseid • suurendatakse tervishoiu ekspordipotentsiaali 5. Koostöö teiste ministeeriumite, riigiasutuste, teadusasutuste, ettevõtete jt partneritega Vähi Tippkeskuse asutajaliikmetena võiksid osaleda järgmised organisatsioonid (asutamine ja juhtimisstruktuur lepitakse kokku enne plaanitud teadusfaasi) a) Sotsiaalministeerium b) Tervisekassa c) 3 raviasutust (PERH, TÜK, ITK) d) 2 ülikooli (TÜ, TalTech) e) Tervise Arengu Instituut f) Vähiliit (patsientide esindaja) Assotsieeritud liikmed g) biotehnoloogia tööstus (Antegenes, Icosagen jt), h) eriala instituudid (KBFI, Genoomika Instituut, Personaalmeditsiini Arenduskeskus jt) i) ravimitootjate liit, j) IT sektor (e-tervis, digitervis, tervisetehnoloogiad) k) erakindlustussektor l) Euroopa Komisjoni Vähimissiooni/Vähitõrjekava esindaja(d), m) EU teiste Missioonide esindajad n) jt vähitõrjega seotud osapooled. Teaduslik nõuandev kogu: 1) FICAN esindaja (Soome) 4  Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023) 2) KI väljapaistev teadlane (Rootsi) 3) ASCO liige (USA) 4) Ravimitööstus (nt Saksa, Šveits) jt 6. Kavandatavad tegevused ja nende eelarve Lähiaastatel keskendub Euroopa Komisjon teadusuuringutele ning toetab liikmesriikide vähitõrjet ELi programmilistest vahenditest rahaeraldisega kuni 6 miljardit eurot. Seetõttu on partnerite ja loodava Vähi Tippkeskuse prioriteetne suund nendes rahvusvahelistes teadus/kliinilistes koostöödes aktiivne osalemine ja ka juhtimine. Selleks toimuvad järgmised tegevused: 6.1. Viiakse läbi pilootuuringud ja jõutakse rahvusvaheliste üleeuroopaliste koostöödeni 6.1.1. digilahenduste alal, mis hõlmavad UNCAN.eu jt. kliiniliste ja eelkliiniliste uurimisandmete jagamist ja kasutamist, et võimestada kliiniliste uuringutulemuste standardiseerimist ja teadusandmete jagamist riigisiseselt ja ELis (vastutavate partneritena TÜ, TalTech, TÜK, PERH, ITK, TAI); 6.1.2. geneetiliste riskiskooride väljatöötamine, eesmärgiga luua võimekus paikmepõhiste riskiskooride rakendamiseks sõeluuringuprogrammides (vastutavate partneritena TÜ, TÜK, ITK, TAI, Tervisekassa); 6.1.3. pragmaatiliste kliiniliste uuringute alal, et parandada valdkonniti diagnostika- ja raviprotsesse ja leida investorite, sh heategevusfondide huvi tegevust rahastada (vastutavate partneritena TÜK, PERH, Ravimitootjate Liit, Vähiliit); 6.1.4. lapse- ja noorukiea vähi alal, et tõhustada üleeuroopalist koostööd (vastutavate partneritena TÜK, Ravimitootjate Liit, Tervisekassa). 6.2. Leida ressursse ja viia läbi alus- ja rakendusuuringuid uute teadmiste saamiseks ja vahendite loomiseks vähi varaseks avastamiseks, täpsemaks diagnoosimiseks ja ravivalikuks (TÜ, TalTech, KBFI, TÜK, PERH, ITK, Tervisekassa, Icosagen, Antegenes, Ravimitootjate Liit jt). 6.3. Koostöös rahvusvaheliste ekspertidega kaardistada vajadused ja võimalused Vähitõrje Tippkeskuse loomiseks ja rahvusvaheliste kliiniliste uuringute teostamiseks (TÜ, TalTech, TÜK, PERH, ITK). 6.4. Teaduskommunikatsiooni alased tegevused eesmärgiga viia teadusuuringute tulemused/järeldused eri sihtrühmadeni (sh elanikkond, vähipatsiendid, pere- ja eriarstid jt tervishoiutöötajad, poliitikakujundajad) ning aidata kaasa tõenduspõhisele poliitikakujundamisele ja vähitõrjemeetmete tõhustamisele (TÜ, TalTech, KBFI, TÜK, PERH, ITK, Tervisekassa, Ravimitootjate Liit jt). Vähi Tippkeskuse projekti kogueelarve aastateks 2024-2027 on 2,6M€. Iga-aastaselt plaanime kasutada 650,000€ töökulude, uuringu-kulude ja üldkulude maksmiseks. Aastast 2025 plaanime kaasata EL programmide ja/või tööstuse kaasrahastusi projektis väljatoodud teadus- arendussuundade elluviimiseks. Võrdluseks: ühe vähitõrje-alase EL projekti keskmine maht on 6-8M€. Projekti rakendamine toimub pidevalt muutuvas keskkonnas, mistõttu tuleb tegevuskava iga-aastaselt pidevalt uuendada. Märkus: riiklikud vahendid aitavad kaasa nii üksikute tegevuste rahastamisele kui ka Euroopa vahendite võimestamisele ja sidususele riiklike huvide realiseerimiseks. Aastaks 2027 on Vähi Tippkeskus olemasolevat ressurssi koordineeriv, korraldav ja arendav võrgustik, mille tegevus põhineb lepingulistel alustel, kus tippteaduse ja tippravi kompetentsid ühendatakse läbi liikmete, et teostada konsensuslikke vähitõrjet puudutavaid otsuseid ja viia ellu riigi vähitõrjealaseid strateegilisi eesmärke. Vähi Tippkeskuse tegevust rahastavad koostööprogrammid, partnerid, tööstus. 7. Kulude põhjendused (kululiigid, mahud, kuidas eelarveni on jõutud) • Palgakulud, kokku 356,000€/aastas Eesti tippspetsialisti tasu avalikustatud andmete põhjal on 5000-8000€/kuus • Välisekspertide tasu, kokku 60,000€/aastas Euroopa Komisjon maksab eksperdile tasu 9000€/aastas, 450€/4h eest • Uuringukulud 174,000€/aastas • Lähetuskulud 30,000€/aastas ( 2000€ lähetus EL piires) • Üldkulud (sh kommunikatsioonitegevused) 30,000€/aastas 8. Kavandatud tegevuste vastavus TA määratlusele (Frascati käsiraamatu ja TANi juhendi alusel) 5  Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023) Projekti põhitegevusena teostatakse teadus- ja arendustegevust biomeditsiini, kliinilise meditsiini, terviseteaduste ja meditsiinilise biotehnoloogia valdkonnas. Teadus- ja arendustegevusega tegelevad tipptasemel spetsialistid (teadlased, klinitsistid), kelle tegevus vastab akadeemilisele teadusliku töö nõuetele. Projekti läbiviimise tulemusena luuakse algupärast ja uut teadmist (nt leitakse seni avastamata biomarkerite seoseid vähiriski tuvastamiseks). Samuti leitakse projekti käigus olemasolevatele teaduslikele teadmisele, meetoditele või tehnoloogiatele uusi kasutusvõimalusi (nt ravivastuse hindamise eesmärgil korraldatud rakendusuuringud). Samuti plaanitud rahvusvahelise võrreldavuse tagamiseks teostatud kliiniliste uuringute 1., 2. ja 3. faasi uuringud on otsene teadus- ja arendustegevus. TAIE fookusvaldkonnana on tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna sihiks patsiendikesksete tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse, samuti ekspordipotentsiaali kasvatamine. Tervisetehnoloogia ja - teenuste arendamisel vähitõrje alal on väga kõrge sotsiaalmajanduslik mõju. Eestil on innovaatiliste ja kõrget lisandväärtust pakkuvate tehnoloogiliste lahendustega võimalik haarata välisturgudel turuliidri positsioon, kuna paljud riigid otsivad vähiga toimetulekuks uusi ärimudeleid ja tehnoloogilisi lahendusi5. Sidudes biomeditsiini ja kliinilise meditsiini valdkondlikuks koostööks on Eestil võimalik teha märkimisväärne arenguhüpe. 9. Jätkusuutlikkus (püsiva TA võimekuse tekkimine, tegevuste edasine rahastamine) Vähi Tippkeskuse tegevusteks rahalised panused pärast projekti rahastamisperioodi lõppu a) Partnerite regulaarsed liikmetasud b) EU programmide vahendid c) Tööstuse kaasrahastused/investeeringud ravimi-ja diagnostikauuringuteks d) Heategevuslikud annetused (eraannetused, EU-ülesed ja Eesti annetusfondid) e) EU-väliste programmide vahendid f) Riik (nt. läbi Tervisekassa) –Vähi Tippkeskuse poolt realiseeritud vähitõrjet hõlmavad tegevused aitavad oluliselt kokku hoida ravikulusid, tõstavad raviefektiivsust, parendavad infrastruktuuriga ja personaliga seotud planeeringuid, riik saab osta raviteenustena reaalset tulemust, seega on visiooni kohaselt oluline Vähi Tippkeskuse tegevuste sidususe säilitamine riigi vähitõrjealaste eesmärkide täitmisega. 10. Lisaväärtus (uudsus ministeeriumi jaoks või valdkondade üleselt, tekib arenguhüpe valdkonnas, majanduslik ja sotsiaalne mõju, mitme ministeeriumi vajadus vm) o Vähi Tippkeskuse näol luuakse vähktõve vastu võitlemiseks koordineeritud ja jätkusuutlik mudel, mida võib vajadusel rakendada ka teistes valdkondades, näiteks südame- veresoonkonnahaiguste puhul. o Vähi Tippkeskusesse kaasatud sise-ja välisekspertide abil formuleeritakse selge strateegiline visioon koos eesmärkide ja tegevustega ajalises vaates, (sealhulgas vahendite, ressursside, vastutuse, edusammude mõõtmise jne spetsifikatsioon) kõiki sidusrühmi kaasates. o Vähi Tippkeskuse abil tõstetakse Eesti vähitõrje tegevuskava efektiivsust läbi digitaliseerimise ja tehnoloogiliste edusammude kiirema kasutuselevõtu (patsiendile parima ravi võimalus, osutatava ravi ulatuse hindamine, kasutatavate ravimite koostoimete tuvastamine jne). o Vähi Tippkeskuse uurimistulemuste tõhus kasutamine aitab valitsust ning toetab ja võimestab elanikkonna usku, et "riik hoolitseb minu eest". Kogu ühiskond harjub osalema aktiivselt läbi tarkade lahenduste kulude kokkuhoius ja iga ühiskonnaliikme tervise eest seismisel. o Vähi Tippkeskuse koordineeritud tegevus tagab, et teaduse ja ravi tipptase on Eesti kodanikele võrdselt kättesaadav teiste EL liikmesriikidega. Kokkuvõttes võimaldab Vähi Tippkeskuse ellukutsumine oluliselt parandada vähitõrje hetkeolukorda ja tulevikuperspektiivi Eestis: onkoloogia-alane teadustöö ja rahvusvaheline kliiniline koostöö võimaldab meie inimestele parima diagnostika ja ravi, tõstes seeläbi onkoloogilise abi kvaliteeti ja kättesaadavust Eestis. See lähenemisviis on ülioluline eriti laste onkoloogia ja haruldaste kasvajate valdkonnas. Piiriülene koostöö parandab Eesti patsientide juurdepääsu kvaliteetsele diagnoosile, ravile ja uuenduslikele ravimeetoditele ning aitab tagada keerukate haigusseisunditega patsientidele optimaalse ravi. 5 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (fookusvaldkondade teemalehed) |, 15.07.2021 6  Taotlusvorm riigieelarvelise toetuse taotlemiseks (ministri otsustuskorras ja konkursi korral) 1.Taotleja nimi ja registrikood Tartu Ülikool 74001073 2. Taotleja juriidiline aadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Ülikooli tn 18, 50090 4. Kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress) Sander Pajusalu, [email protected] , +372 5331 9537 5. Arvelduskonto number, viitenumber, pank Pank: SEB Pank AS, Tornimäe 2, 15010 TALLINN Arvelduskonto (IBAN) number: EE281010102000234007 SWIFT/BIC: EEUHEE2X 6. Taotletav summa 607 688 eur 7. Toetuse kasutamise eesmärk Toetuse kasutamise eesmärgiks on asutada Eesti Vä h ikeskus ning asuda ellu viima selle tegevusi. Eesti Vähikeskuse peamiseks eesmärgiks on Eesti esindamine rahvusvahelistes programmides vähitõrje teadus- ja kliiniliste uuringute teaduskeskusena ning teadusuuringute algatamine, juhtimine, teostamine ja koordineerimine, et toetada Vähitõrje tegevuskava 2021-2030 eesmärkide saavutamist ning saavutada EU kõikehõlmava vähikeskuse (CCC) akrediteeringu vastavus. 8. Tegevuse elluviimise periood Kogu Eesti Vähikeskuse projekt kestab neli aastat (2024-2027) ning on saanud selleks rahastuse 2.6 miljoni euro ulatuses. Käesolev taotlus on esitatud Sotsiaalministeeriumile ( SoM ) projekti esimese etapi rahastuse taotlemiseks aastaks 2024. Tegevuste elluviimise periood esimesel aastal on Jun 2024 – Detsember 2024. Projekti esimesel aastal alustatakse ning viiakse ellu projekti esimene etapp , mis koosneb kahest peamisest tegevusest : Vähikeskuse asutamisega seotud tegevused J uhtimisstruktuuri välja selgitamine ning ülesehitus S trateegia koostamine koostöös partneritega K oostöölepingu te väljatöötamine ja sõlmimine vähikeskuse partneritega Rahvusvahelise Nõuandva Kogu kokku kutsumine Riikliku Vähimissiooni keskuseks (National Cancer Mission Hub ) saamine Värbamine Kommunikatsiooni strateegia väljatöötamine ja rakendamine T eadus , innovatsiooni ja ühistegevusprojektide algatused eesmärgiga jõuda rahvusvahelise koostööni: Joint Actions ehk ühistegevusprojektid ettevalmistus EUnetCCC ja JANE-2 projektide algus Horizon Europe programmi projektide ettevalmistus Siseriiklikud innovatsiooniprojektid ettevalmistus ning läbiviimine Eksperttöögruppide kokkukutsumine ning koordineerimine 9. Tegevuste kirjeldus koos ajagraafikuga (kululiigid peavad ühtima punkti 14 finantseelarvega) Tegevustele vastavad kulud koos kululiikidega on detailselt esitatud Lisa s 6. Tegevused lühidalt Kestvus kuudes Jun Jul Aug Sept Oct Nov Dets Asutamisega seotud tegevused: Vähikeskuse juhtimisstruktuuri välja selgitamine ning ülesehitus 4 Eesti Vähikeskuse strateegia koostamine koostöös partneritega 6 Koostöölepingud vähikeskuse partneritega 5 Rahvusvahelise Nõuandva Kogu kokku kutsumine 3 Riikliku Vähimissiooni keskuseks saamine 4 Värbamine 7 Kommunikatsiooni strateegia 4 Teadus, innovatsiooni ja ühistegevusprojektide algatused Joint Actions ehk ühistegevusprojektide ettevalmistus 7 EUnetCCC ja JANE-2 projektide algus 4 Horizon Europe programmi projektide ettevalmistus 4 Siseriiklikute innovatsiooniprojektide ettevalmistus ning läbiviimine 6 Vähiandmete töögrupp 5 Patsientide töögrupp 4 Eesti Vähikeskus poolt korraldatavad üritused 7 Vähikeskuse asutamisega seotud tegevused: Juhtimisstruktuuri välja selgitamine ning ülesehitus – Juhtimisstruktuuri välja selgitamine ning ülesehitus on oluline samm Eesti Vähikeskuse asutamisel Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadi alla. Selle struktuuri kavandamine peab tagama keskuse tõhusa toimimise ning partnerite (partnerite nimekiri toodud Lisas 1) võrdse osaluse Vähikeskuse juhtimisel. Üks võimalik lähenemine on luua kümneliikmeline nõukogu, kus iga partnerorganisatsioon on esindatud ühe liikmega. Nõukogu roll hõlmaks oluliselt Vähikeskuse strateegilise suuna määramist , sealhulgas pikaajaliste eesmärkide ja strateegiate väljatöötamist ning kinnitamist. Kui nõukogu loomine pole võimalik, tuleks leida alternatiivsed viisid partnerite kaasamiseks nende ülesannete täitmiseks. Siiski peaks keskus oma tegevuses säilitama autonoomsuse ning tagama partnerite tõhusa kaasamise. Koostöölepingud partneritega – Koostöölepingud partneritega on vajalikud, et määratleda iga partneri roll, vastutus ja õigused Eesti Vähikeskuse tegevustes. Need lepingud loovad usaldusväärse aluse edukaks ja jätkusuutlikuks koostööks ning aitavad vältida huvide konflikte. Lepingu sisu ja ulatus kujunevad Vähikeskuse ja partneri te koostöös ning läbirääkimiste tõhususe tagamiseks kaasatakse advokaadibüroo. Rahvusvahelise Nõuandva Kogu kokku kutsumine - Tagab Eesti Vähikeskusele juurdepääsu rahvusvahelistele teadmistele, võrgustikele ja ekspertnõuandele vähitõrje valdkonnas. Nõukogu nõustab keskuse strateegilisi suundi ning võimalikke arengukohti, samuti vajadusel konkreetseid Vähikeskuse projekte. See võimaldab keskusel püsida rahvusvahelistel prioriteetidel ning rakendada oma tegevustes parimaid rahvusvahelisi tavasid. Lisaks aitab Nõuandev Kogu kaasa keskuse maine ja usaldusväärsuse tõstmisele, mis omakorda võimaldab kaasata rohkem rahvusvahelisi partnereid, paremaid rahastamisvõimalusi ning efektiivsemat võrgustamist. Riiklikuks Vähimissiooni keskuseks saamine - Eesti Vähikeskus plaanib saada National Cancer Mission Hub'iks , keskendudes rahvusvahelisele koostööle ja parimate tavade jagamisele vähivastases võitluses. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline integreerida ECHoS projekt ja Cancer Mission-i tegevused Vähikeskuse strateegiasse ning luua tugevad suhted selles Hub-ide võrgustikes olevate teiste riikide ja organisatsioonidega. Värbamine – Vähikeskuse täies mahus ülesannete täitmiseks on tarvis vähemalt kuue inimese leidmist, kellest millest 1-2 võivad olla akadeemilise ametikohad. Värvatud meeskond vastutab keskuse tegevuste elluviimise eest - projektide juhtimise, elluviimise ning ka uute algatuste leidmise eest. Eesti Vähikeskuse kommunikatsioonistrateegia välja töötamine ning ellu v iimine. Projektid vähitõrjes eesmärgiga jõuda rahvusvaheliste koostöödeni: Nende tegevuste keskmes on Eesti Vähikeskuse ning tema partnerite osalemine siseriiklikes ja rahvusvahelistes teaduse, innovatsiooni, koordinatsiooni ja tugiprojektides, et ellu viia Eesti Vähitõrje tegevuskava ning EU Vähimissiooni ja Euroopa Vähitõrje tegevuskava . Kolm kitsendatud fookusteemat aastaks 2024 on välja toodud joonisel ning sinna lisatud projektid, mis nendesse fookusvaldkondadesse panustavad. JA – Joint Action , EU ühistegevusprojektid HE – Horizon Europe Vähimissiooni programm SR – Siseriiklik algatus RI – Riigikantselei poolt toetatavad innovatsiooniprojektid Joint Actions ehk ühistegevusprojektid – Tegemist on EU4Health Programmi poolt rahastatud projektidega erinevates tervise initsiatiivides. Euroopa Vähitõrje plaani elluviimiseks jõuab suur hulk rahastusest liikmesriikidesse just läbi ühistegevusprojektide (Lisa 2) , mis on mõeldud vähitõrje tegevuste elluviimisteks läbi suure konsortsiumite. Tegemist on otsetoetustega liikmeriikide ametiasutustele, kes koordineerivad tegevused ja rahastuse siseriiklikult. Eesti Vähikeskus viib ellu SoMi initsiatiivil vähi temaatiliste ühistegevusprojektide ettevalmistust ja koordinatsiooni, leides vajalikud siseriiklikud pudelikaelad arendusteks ning kaasates seejuures õiged partnerid nende takistuste vähendamiseks. Euroopa Vähimissiooni elluviimiseks rahastatakse Horizon Europe programmi alt erinevaid Research, Innovation and Coordination and Support tegevusi. Aastal 2023 oli Vähimissioonile eraldatud eelarve 126 millionit eurot, hinnati 34 taotlust (esitati oluliselt rohkem) ning nendest 13 said rahastuse. Rahastuse saanud taotlustes oli Eesti esindatud kahes taotluses (lisa 3 joonis 1). Aastal 2024 oodatakse taotlusi Vähimissiooni seitsmele erinevale taotlusvoorule kogueelarvega 119 miljonit (Lisa 4). Eesti Vähikeskuse ambitsioon on esitada vähemalt üks taotlus selle aasta vooru, teemale Use cases for the UNCAN.eu research data platform , kus Eesti Vähikeskus oleks ka projekti koordinaatoriks. Selle ettevalmistuseks on kaasatud Soome ettevõte Spinverse , kes on kogenud terviseprojektide kirjutamisel ning olnud edukad EU rahastuse saamisel. Samuti oskavad nad nõustada ja/või läbi viia koordinatsiooni tegevusi eduka rahastuse korral. Lisaks on selles voorus mitmeid olulisi teemasid Eesti Vähikeskuse partnerite jaoks ning saame suurendada nende potentsiaalset osalust Vähimissioonis aidates nad rahvusvahelistesse konsortsiumitesse ja/või aidata projektide ettevalmistamisel. Siseriiklikud innovatsiooniprojektid – lisaks üleval toodud Euroopa Vähimissiooni ja Vähitõrje tegevuskavaga seotud tegevustele oleme identifitseerinud praegusel hetkel üleriigiliselt kaks prioriteetsed tegevust, mille elluviimiseks oleme küsinud rahastust Riigikantselei innovatsioonimeest - CAR-T rakuteraapia tootmis- ja ravivõimekuse arendamine koostöös SoMi ja Tervisekassaga ning vähiravi teekondade andmepõhise otsustamise juhtimislaua arendamine ja katsetamine koostöös TEHIKu , SoMi , TÜKi ja PERHiga . Juhtimislaua arenduseks on esmalt tarvis sõlmida osapoolte (PERH, TÜK, ITK, Tallinna Lastehaigla) vahel kokkulepped vähiravi teekonna olulisemates definitsioonides, nii et neid mõistetakse üheselt. Samuti on tarvis viia läbi eeltöö käigus nõuete väljaselgitamine, et arendatav juhtimislaua prototüüp saaks toimida ja vastab üheselt vajadustele erinevates organisatsioonides ning käib läbi Tervise infosüsteemi. Selleks oleme planeerinud kokku kutsuda Vähiandmete töögrupi aasta teiseks poole. See töögrupp aitab ette lisaks ette valmistada meie liitumist ühistegevusprojektiga, mis omakorda aitab üles ehitada Vähikeskuste digivõimekusi (vt. lisa 3). Patsientide töögrupi kokku kutsumine ja elluviimine – Selleks, et arendada patsientide organisatsioone ning võimendada nende tegevuste lisaväärtust nii patsientidele endale kui ka teistele nendest kasu saadavatele organisatsioonidele (nt. Tervisekassa või konkreetsed projektid) on meil tarvis välja selgitada, mis on erinevate organisatsioonide ja projektide ootused ja vajadused patsiendiorganisatsioonidele ning mis on meie praeguste organisatsioonide võimekused nendele ootustele vastata. Näeme vajadust kutsuda kokku töögrupp, kuhu lisaks meie siseriiklikutele organisatsioonidele kutsume osalema ka rahvusvahelisi kogenud asutusi, kes aitab meid nende võimekuste üles ehitamisel. Selle töögrupi tulemuseks võiks olla patsientide ja/või patsientide organisatsioonide kaasamine näiteks Tervisetehnoloogiate hindamisse, erinevatesse teadus ja innovatsiooni projektidesse, samuti ka Eesti Vähikeskuse kommunikatsioonistrateegiasse ning tegevusplaani. 10. Mõõdetav tulemus ja sihtrühm Tegevused on kombineeritud neljaks peamiseks valdkonnaks: juhtimisstruktuur ja partnerite kaasamine, rahvusvaheline koostöö ja strateegiline suund, värbamine ja kommunikatsioon, projektid ja innovatsioon vähitõrjes. Mõõdetavad tulemused ja sihtrühmad on koondatud, et lihtsustada eesmärkide saavutamise jälgimist Tegevused Mõõdetav tulemus Sihtrühm Mõõdikud 1. Juhtimisstruktuur ja Koostöölepingud Partneritega Juhtimisstruktuuri loomine Juhtimisstruktuur on loodud ja toimib tõhusalt. Partnerid, TÜ meditsiiniteaduste valdkonna dekanaat, Vähikeskuse töötajad. Kõik partnerid on võrdsetel alustel kaasatud juhtimisstruktuuri Partnerorganisatsioonide rahulolu juhtimisstruktuuriga Koostöölepingute sõlmimine partnerorganisatsioonidega. Kõik partnerorganisatsioonid on allkirjastanud koostöölepingud. Partnerid Allkirjastatud koostöölepingute arv. 2. Rahvusvaheline Koostöö ja Strateegiline Suund Rahvusvahelise Nõuandva Kogu moodustamine ja tegevuste alustamine. Rahvusvaheline Nõuandev Kogu on moodustatud ja tegutseb aktiivselt. Rahvusvahelised eksperdid ja organisatsiooni, rahvusvahelised vähikeskused ja erinevad võrgustikud. Nõuandva Kogu liikmete arv ja koosolekute sagedus. Kogu soovituste arv ja nende rakendamine. National Cancer Mission Hub'i staatuse taotlemine ja rahvusvahelise koostöö tugevdamine. Eesti Vähikeskus on tunnustatud National Cancer Mission Hub'ina . Eesti Vähikeskus, partnerid National Cancer Mission Hub'i ametliku tunnustuse saamine. 3. Värbamine ja Kommunikatsioon Vähikeskuse töötajate värbamine, neist 1-2 akadeemilist ametikohta. Vähemalt nelja inimese värbamine, neist vähemalt 1 akadeemiline ametikoht. Potentsiaalsed kandidaadid, Tartu Ülikool, partnerid Värvatud töötajate arv ja nende kvalifikatsioon. Kommunikatsioonistrateegia välja töötamine ja rakendamine. Kommunikatsioonistrateegia on välja töötatud ja rakendatud. Partnerid, Tart Ülikool, Tervise- ja meditsiinivaldkond, avalikkus. Meediakajastuste arv, sotsiaalmeedia kaasatus, avalikud esinemised ja sõnavõtud 4. Projektid ja Innovatsioon Vähitõrjes Osalemine EU4Health Programmi ühistegevusprojektides. Eesti Vähikeskus osaleb ja koordineerib vähitemaatilisi ühistegevusprojekte. Partnerid, EU4Health Programmi konsortsiumid, , Projektide arv ja rahastuse maht. Osalemine Horizon Europe Vähimissiooni programmides. Vähemalt üks edukas taotlus Horizon Europe 2024. aasta taotlusvoorus. Partnerid, Horizon Europe Vähimissiooni konsortsiumid Taotluste arv ja rahastuse määr Horizon Europe programmis. Siseriiklike innovatsiooniprojektide elluviimine. CAR-T rakuteraapia ja vähiravi teekondade juhtimislaua arendamine. Partnerid, riigikantselei, avalikkus Rahastusotsuse saamine, hanke valmimine Patsientide töögrupi moodustamine ja kaasamine projektidesse Patsientide töögrupp on moodustatud ja tegutseb aktiivselt. patsientide organisatsiooni d , partnerid, avalikkus Patsientide organisatsioonide osalemine uutes projektides; rahulolu 11. Kas küsitud tegevuse rahastamiseks kasutatakse muud rahastust, sh koostööpartnerid (KOV, omafinantseering jne) või lisatakse omafinantseeringut. Palun loetleda Konkreetsete projektide läbiviimiseks saadakse rahastus välja toodud programmidest. Omafinantseerin g , vajaminevad Eesti vähikeskusega seotud asut amiskulud ning projektide ettevalmistusega seotud kulutused kaetakse Eesti Vähikeskuse projekti vahenditest. 12. Mis mõju avaldab tegevus organisatsioonile, ühiskonnale Lähtuvalt Tartu Ülikooli põhikirjast on tal kolm eesmärki: Edendada teadusi ja kultuuri Pakkuda teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ja loodusteaduste alal Osutada õppe-, teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid Eesti vähikeskuse projektil on ülikoolile suur mõju, panustades tema kõigi kolme eesmärgi saavutamisse. Esiteks, Eesti Vähikeskuse võimaldab Tartu Ülikoolil veelgi suurendada teaduslikku ja kultuurilist panust ühiskonda, pakkudes Eesti Vähikeskust platvormina vähktõvega seotud teadusuuringute läbiviimiseks ning levitades selle kaudu teaduspõhist infot selle haiguse kohta tema kõikides aspektides. Seeläbi avaldab Vähikeskuse mõju Tartu Ülikooli kaudu vähktõvega seotud kultuurilistele aspektidele ning mõjutab patsiendi, kogukonna ja laiemalt ühiskonna teadmis t, kaasatust ning arengut selles vallas. Eesti Vähikeskuse projekt võimaldab Tartu Ülikooli töötajatel , tudengitel, õppejõududel, teadlastel võimalust osaleda veelgi enam rahvusvahelistes vähktõve uurimisprojektides ning kliinilistes uuringutes. Läbi rahvusvaheliste vähikeskuste võrgustike tekib rohkem praktiliste kogemuste omandamise võimalusi suurtes Euroopa vähikeskustes ning see laiendab veelgi enam onkoloogia valdkonnas omandatud teadmiste ja oskusi osakaalu, mis jõuab läbi ennetus- teadus- ja ravitöö patsientideni ning ühiskonda laiemalt. Eesti Vähikeskuse projekt aitab täita ülikooli ülesannet osutada avalikkusele teadus- ja teadustööl põhinevaid teenuseid, pakkudes näiteks teaduslikku nõustamist, ennetus- ja ravivõimalusi ning teaduslikku teavet vähktõve kohta. Läbi Eesti Vähikeskuse korraldatud avalike teadusürituste tõuseb teadlikkus vähktõve ennetamisest ja ravimisest olulisusest. Läbi Vähikeskuse partnerite on võimalik realiseerida teadus- ja arendustöö innovaatiliste diagnostika- ja ravimeetodite rakendamisse Eesti riigi areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Suurtele ühiskondlikele väljakutsetele, nagu vähk on globaalse probleemina, lahenduste leidmine eeldab tugevat teaduskompetentsi ning võimekat ja paindliku keskkonda. See realiseerub läbi Tartu Ülikooli kombineerituna Eesti Vähikeskuse ning tema partneritega, mille kaudu teaduse ja innovatsiooni tulemused rakenduvad vähitõrjesse. 13. Kas nimetatud tegevused jätkuvad peale kirjeldatud elluviimise perioodi (ei pea täitma, kui on asja soetamine) Jah, nimetatud tegevused jätkuvad peale kirjeldatud elluviimise perioodi. Kuigi konkreetsed asutamistegevused viiakse ellu ja lõppevad, on tekkinud struktuurid, rahvusvaheline koostöö ja partnerlus, projektide elluviimine ning uute võimaluste otsimine olulised Eesti Vähikeskuse jätkusuutlikkuseks. Juhtimisstruktuur ja koostöölepingud tagavad keskuse pideva toimimise ja partnerite kaasamise. Rahvusvaheline Nõuandev Kogu ning National Cancer Mission Hub'i staatuse säilitamine võimaldavad ligipääsu rahvusvahelistele teadusvõrgustikele ja strateegilisele nõuandele. Värbamine ja kommunikatsioonistrateegia rakendamine tagavad keskuse nähtavuse ja võimekuse uusi ülesandeid täita. Projektide elluviimine EU4Health, Horizon Europe ja siseriiklike innovatsiooniprojektide raames on pidev protsess, mis toetab Eesti Vähitõrje tegevuskava elluviimist ning uute teadus- ja innovatsioonivõimaluste leidmist. 14. Finantseelarve. Excelis eraldi kululiikide kaupa detailsemalt lahti kirjuta tud , Lisa 6 . Kulu liik Summa Meeskonna palgakulu 260 550 Väliskonsultatsioonid , sh juriidiline konsultatsioon, eksperkonsultatsioonid 62 000 Lähetuskulud- ja koolitusku l ud 15 000 Muud sisseostetavad teenused 45 000 Siseriiklikud ja rahvusvahelised eksperttasud 111 600 Ürituste korraldamine 5000 Kaudsed kulud 108 538 Kokku 607 688 Lisa 1 . Eesti Vähikeskuse p artnerite nimekiri Sotsiaalministeerium Tervisekassa Põhja-Eesti Regionaalhaigla Tartu Ülikooli Kliinikum Ida-Tallinna Kesk haigla Tallinna Lastehaigla Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Tervise Arengu Instituut Vähiliit Lisa 2 . EU Vähitõrje Ühistegevusprojektid 2023 ja 2024 Akronüüm Kirjeldus Kommentaarid EU network of Comprehensive cancer centers Joint action EUnetCCC Establishing a network of Comprehensive Cancer Centers (CCCs) across the EU. Ühe tööpaketi kaasjuhid Eesti Vähikeskusena koostöös Hispaania ja Taaniga; kaasatud veel projekti tegevustesse PERH, TÜK ja TAI. Projekt algab 2024 lõpus ja kestab kuni 2027. Ei ole üksnes research ja innovation tegevused, vaid võrgustiku arendamine, koordineerimine. Projekti kogueelarve on 90 miljonit eurot Joint Action on Networks of Expertise on Cancer JANE-2 creating seven EU networks of a new kind , named “Networks of Expertise” ( NoEs ), in the cancer area , and allowing them to start fulfilling their mission . They will cover the following areas of interest : 1. complex and poor- prognosis cancers ; 2. palliative care ; 3. survivorship ; 4. personalized primary / secondary prevention ; 5. omic technologies ; 6. hi-tech medical resources ; 7. adolescents and young adults with cancer Peamiselt realiseeritud projekt läbi ühe Eesti Vähikeskuse partneri, PERHi , kes on võtnud suurema rolli osalemas palliatiivravi võrgustikus. Eesti Vähikeskus ja SoM osaleb ka NoEs 1, 3, 4 ja 7 vaatlejatena. Projekt algab 2024 lõpus ja kestab kuni 2027. Ei ole üksnes research ja tegevused, vaid võrgustike arendamine, koordineerimine. Projekti kogueelarve on 45 miljonit eurot Strengthening digital capabilities including e- health , telemedicine , remote monitoring systems , health data access and health data exchange services in cancer centres in the Union (tööprogrammis lk 19) puudub The aim of the joint action is to enhance the digital capabilities of the cancer centres in the Union , particularly in Eastern Europe. The actions should focus on improving the e- health , telemedicine , remote monitoring system , health data access and health data exchange services that are in place or need to be developed in the cancer centres . This will support a better collaboration between the cancer centres by improving cancer prevention , early detection and care . Eesti Vähikeskus saab olema selle projekti kontaktpunktiks ehk pädevaks asutuseks, kes kaasab läbi enda siia ühisprojekti teised vajalikud kohalikud osapooled – nt TEHIK, TÜK, TÜ, PERH, TalTech jne Kogueelarve 20 miljonit eurot Projekt ise algab ilmselt järgmise aasta alguses Cancers caused by infections , vaccine-preventable cancers and addressing communicable diseases (HIV/AIDS, Tuberculosis , Hepatitis ) (tööprogrammis lk 15) puudub The aim of this joint action is to decrease premature morbidity and mortality caused by communicable diseases , including cancers caused by infections and vaccine-preventable cancers . This joint action can also address HIV/AIDS, tuberculosis , and viral hepatitis , including stigma and discrimination experienced by people living with HIV. A specific objective of this joint action is to reduce cancers caused by infections , notably HPV, HBV, and HCV. Kogueelarve 20 miljonit eurot Projekt ise algab ilmselt järgmise aasta alguses Personalised Cancer Medicine (tööprogrammis lk 23) puudub The aim of the joint action is to strengthen the PCM network within the Union . This European network has a solid history , especially in the Netherlands and the Nordic Countries . Actions taken should in particular focus on upscaling the access to PCM within Member States , including for metastatic cancer , but also on developing stronger collaborations with the countries associated to the EU4Health Programme that have a strong interest in PCM Kindlasti koostöös TÜ Personaalmeditsiini keskusega, TÜKiga , samuti TAIga . Kogueelarve 27.9 miljonit eurot Projekt ise algab ilmselt järgmise aasta alguses Paediatric palliative care (tööprogrammis lk 56) puudub This joint action should contribute to the implementation of the tenth flagship of the Europe’s Beating Cancer Plan : the ‘ Helping Children with Cancer Initiative ’ aiming to ensure that children with cancer have access to rapid and optimal detection , diagnosis , treatment and care . Kaasatud peaks olema partnerid Tallinna Lastehaigla ja TÜK. Ilmselt ka PERH läbi palliatiivravi keskuse Kogueelarve 14.5 miljonit eurot Projekt ise algab ilmselt järgmise aasta alguses Lisa 3. Joonis 1. 2023 Vähimissiooni taotlustes osalevate riikide arv Lisa 4. Horizon Europe Vähimissiooni 2024 tööprogrammi teemad Topic Type of action Budget (MEUR) Nr. of proposals to be funded Improving the understanding and management of late-effects in adolescents and young adults (AYA) with cancer RIA 36 6 Use cases for the UNCAN.eu research data platform RIA 30 1 Accessible and affordable tests to advance early detection of heritable cancers in European regions IA 35 3 An information portal for the European Cancer Patient Digital Centre IA 12 1 Support dialogue towards the development of national cancer data nodes CSA 3 1 Support a pragmatic clinical trial programme by cancer charities CSA 3 1 RIA - HORIZON Research and Innovation Actions IA - HORIZON Innovation Actions CSA - HORIZON Coordination and Support Actions Lisa 5 . Eesti Vähikeskuse projekti mõõdikud nelja aast a jooksul ning pärast projekti lõppu. Mõõdik Baas Siht Kasvajate põhjustatud suremuse üldkordaja 100 000 elaniku kohta (mehed ja naised, kõik vanuserühmad kokku) 268 (2022) 134 (2030) Pahaloomuliste kasvajate haigestumuse vanuskordajad 100 000 elaniku kohta (mehed ja naised, kõik vanuserühmad kokku) 618 (2021) X Ravimiametile esitatud kliiniliste uuringute taotluste arv onkoloogias 6 (2023) 15 (2030) Rahvusvaheliste koostööprojektide arv 0 Selgitamisel Rahvusvahelistes koostööuuringutes osalevate patsientide arv Selgitamisel Selgitamisel Kaasatud investeeringute (era -ja avaliku sektori rahastus) arv Puudub Selgitamisel Onkoloogilistes kliinilistes uuringutes osalevate patsientide arv Selgitamisel Selgitamisel TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 3-4/2468-1 ERITINGIMUSED Tallinn, Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Ülikooli tn 18, 50090, keda esindab Mari Moora (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist asutada Eesti Vähikeskus ning asuda ellu viima selle tegevusi ning toetuse saaja poolt 12.06.2024. a esitatud taotlusest ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 49 "Sotsiaalministeeriumi 2024. aasta eelarve toetuste loetelu" muudetud sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 04.01.2024 käskkirja nr 9 "Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste 2024. aasta eelarve kinnitamine" lisaga ja Vabariigi Valitsuse 28.09.2023 istungi otsusega heaks kiidetud tegevuste loeteluga, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid (üleriigiliste tegevuste all nimetatud „Teadus- ja arendustegevuse kulud jaotamata projektidele“ p 1.3. „Sotsiaalministeeriumile projekti „Teaduse ja arendustöö kaasamine vähitõrje prioriteetsete ülesannete lahendamisse. Vähi Ennetuse, Diagnostika, Ravi ja Teaduse Tippkeskuse asutamine“ elluviimiseks 0,65 mln eurot aastas aastatel 2024–2027“), sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Riigieelarveline toetus summas 566 830 (viissada kuuskümmend kuus tuhat kaheksasada kolmkümmend) eurot (edaspidi „toetus“). 1.2. Toetuse saaja kasutab toetust eesmärgiga asutada Eesti Vähikeskus Tartu Ülikooli Meditsiiniteaduste dekanaadi juurde ning asuda ellu viima selle teadus- ja arenduse tegevusi . (eesmärk Toetuse kasutamise täpsem kirjeldus on Konkursipõhiste TA taotluste vormil (Lisa 1) ja toetuse saaja 12.06.2024 taotluses (Lisa 2). 1.3. Toetuse kasutamise lõpptähtpäev on 31.12.2024. 2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on leping. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arveldusarvele 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest. 3. Aruannete esitamine 3.1. Toetuse kasutamise aruandeperiood on 1.07.2024 – 31.12.2024. 3.2. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul peale aruandeperioodi lõppemist. 3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 3 toodud vormil. Kooskõlastatult Toetuse andjaga võib aruande esitada muul vormil. 3.4. Aruanne esitatakse kogu toetuse kasutamise perioodi kohta ning selle koosseisus esitatakse tegevusaruanne ja eelarve täitmise aruanne. 4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele. 4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise. 4.3. Toetuse andja teeb endast oleneva, et vähikeskuse projekt saaks järgnevate aastate jooksu rahastatud vastavalt Teadus- ja Arendusnõukogu 12.09.2023 koosoleku soovitusele kooskõlas Vabariigi Valitsuse 28.09.2023 istungi otsusega heaks kiidetud tegevuste loeteluga, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid (üleriigiliste tegevuste all nimetatud „Teadus- ja arendustegevuse kulud jaotamata projektidele“ p 1.3. „Sotsiaalministeeriumile projekti „Teaduse ja arendustöö kaasamine vähitõrje prioriteetsete ülesannete lahendamisse. Vähi Ennetuse, Diagnostika, Ravi ja Teaduse Tippkeskuse 1  asutamine“ elluviimiseks 0,65 mln eurot aastas aastatel 2024–2027“). Toetuse saajal ei ole eeltoodust tulenevalt Toetuse andja vastu mistahes nõudeid ega pretensioone. 5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Made Bambus, tel. +3725182202, epost- [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Sander Pajusalu, tel. +372 5331 9537, epost- [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 6.1. Lisa 1 – konkursipõhiste TA taotluste vorm; 6.2. Lisa 2 – toetuse saaja 12.06.2024 taotlus; 6.3. Lisa 3 – toetuse kasutamise aruande vorm. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil https://www.sm.ee/lepingute- uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ Tel: 626 9301 Tel: +372 7375100 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arveldusarve nr: EE281010102000234007 2 LISA 3 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 3-4/2468-1 Toetuse kasutamise aruande vorm I osa: Tegevusaruanne ÜLDINFORMATSIOON 1. Toetuse saaja nimi ja registrikood 2. Lepingu number 3. Aruande koostaja ja kontaktandmed 4. Aruandlusperiood. Kas tegemist on vahe- või lõpparuandega ÜLEVAADE TEGEVUSTEST 5. Kas eesmärgid saavutati ja saadi soovitud tulemus 6. Sihtrühma kirjeldus (sihtrühma tase või kogus, tagasiside) 7. Koostööpartnerite tegevused 8. Tegevuste elluviimise kirjeldus. Tuua välja, mida oleks tahtnud teisiti teha 9. Mõõdetava tulemuse kirjeldus 10. Mis mõju tegevustega saavutati või loodetakse saavutada tulevikus 11. Kas tegevused jätkuvad peale projekti rahastamise lõppemist 12. Muud kommentaarid, ettepanekud Toetuse saaja esindaja nimi (allkirjastatud digitaalselt) 3 II osa: Finantsaruanne Finantsaruanne esitatakse koos tegevusaruandega. Finantsaruanne esitatakse eelarve täitmise aruandena, kululiikide kaupa. Kululiik Eelarve Kulutatud summa (eur) summa (eur) Meeskonna palgakulu 263 700 Konsultatsioonid, sh juriidiline konsultatsioon, ekspertkonsultatsioonid 58 658 Lähetuskulud- ja koolituskuud 15 000 Muud sisseostetavad teenused 40 000 Siseriiklikud ja rahvusvahelised eksperttasud 90 000 Ürituste korraldamine 5 000 Kaudsed kulud 94 472 Kokku 566 830 Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ 4