Leping

TELLIJA: SOTSIAALMINISTEERIUM Uuringu pealkiri: BIOMONITOORINGU LÄBIVIIMINE PÕLEVKIVI SEKTORIGA KOKKU PUUTUVA ELANIKKONNA SEAS (TÖÖTAJAD JA ELANIKUD), TEINE ETAPP – BIOMONITOORINGU LÄBIVIIMINE PAKKUMUS Pakkuja: Tartu Ülikool Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja Pakkuja kontaktisik: Hans Orru, keskkonnatervishoiu professor, e-post: [email protected] Mai 2024  1. Uuringu eesmärk Käesoleva uuringu eesmärk on selgitada välja Ida-Virumaa elanike kokkupuude põlevkivisektorist tulenevate kemikaalidega johtuvalt saasteainete, pestitsiidide ja nende laguproduktide sisaldusest veres, vereplasmas, uriinis ja juustes, võrrelda sisaldusi teiste maakondade elanikega ning hinnata kokkupuute mõju inimeste tervisele ja heaolule. 2. Tegevuse sisu Uuringu raames kogutakse 1000 inimesel vere-, uriini- ja juukseproovid. Neist 500 isikud on põlevkivipiirkonnast (Ida-Viru maakonnas elavad inimesed, põlevkivisektori töötajad) ja ülejäänud 500 inimest on nn kontrollrühm, kuhu kuuluvad Tallinna, Tartu, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja Kesk-Eesti elanikud. Tegevuse raames uuritakse isikute biomaterjalides (vastavalt veres, uriinis, juustes) raskmetallide, pestitsiidide jääkide, polüaromaatsete süsivesinike (PAH-i) metaboliitide ning benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni (BTEX) sisaldusi nii põlevkivisektoriga kokkupuutuvas rühmas kui võrdlusrühmades. Lisaks nendele analüüsitakse PARC (Partnership for the Assessment of Risks from Chemicals) tegevuse T4.1. raames teiste oluliseks peetud keemiliste ainete nagu ftalaadid, Di-isononüül- tsükloheksaan-1,2-dikarboksülaat (DINCH) ning per- ja polüfluoroalküülainete (PFAS) sisaldust. Lisaks bioproovidele täidavad uuritavad küsimustiku elu- ja töökeskkonna, elustiili, toitumise, ning tervisenäitajate sh antropomeetriliste näitajate kohta. Saadud tulemuste põhjal viiakse läbi statistiline analüüs, mis hindab biomonitooringu tulemuste ja küsi- mustikes kogutud andmete põhjal inimeste kokkupuudet põlevkivisektoriga seostatavate kemikaalidega ning analüüsib leidude potentsiaalset tervisemõju. Niisamuti võrreldakse käesoleva uuringu tulemusi varasemate olemasolevate andmetega ning antakse soovitusi tervisemõjude ennetamiseks ja leeven- damiseks. Lisaks võrreldakse PARC T4.1. raames Eesti eri piirkondade biomonitooringu tulemusi teiste Euroopa riikide tulemustega, mis annab veelgi laiema võrdlusmaterjali ning konteksti käesolevale uuringule. Biomonitooringu uuringu lõpus antakse uuringu tulemustest avalikkusele (otsustajad, poliitika- kujundajad, ettevõtted, elanikud jt huvirühmad) teada läbi teabepäevade ning antakse poliitika- soovitused keskkonna- ja tervisepoliitika kujundamiseks ning sekkumismeetmete väljatöötamiseks 3. Uuringu raames läbi viidavad tegevused ja nende ajakava Järgnevalt on välja toodud uuringu raames läbiviidavad tegevused ja tegevuste läbiviimise ajakava. Kokku on uuringu pikkuseks arvestatud 36 kuud. I etapp Uuringu ettevalmistus, sh eetikakomitee loa hankimine ja valimi koostamine 1–6 kuu 1.1. Koostatakse kaks küsimustikku, lastele (vanuses 6-11), mille täidab lapse seaduslik esindaja ning täiskasvanutele (vanuses 18-60). Küsimustikud koostatakse PARC (Partnership for the Assessment 2  of Risks from Chemicals) sisendite põhjal inglise keeles. Küsimustikust eemaldatakse küsimused, mis ei ole Eesti biomonitooringu programmi jaoks olulised ja lisatakse küsimused, mis haakuvad Eesti huvidega. Eestile kohandatud küsimustik võimaldab hinnata töö- ja elukeskkonda, antropomeetrilisi, elustiili ja füüsilise aktiivsuse näitajaid, sotsiaaldemograafilist olukorda, kokkupuudet põlevkivisektori ja pestitsiidide jääkidega, toitumist, füüsilist- ja vaimset tervist jms. Küsimustike ja uuritavate proovide säilitamine on kooskõlastatud informeerimise ja teadliku nõusoleku vormiga, mis on kooskõlas andmekaitse regulatsioonidega. Teadliku nõusoleku vorm sisaldab nõusolekut uuringus osalemiseks ning nõeoleku küsimist proovide võtmiseks ja säilitamiseks pseudonüümitult peale uuringu lõppu kuni viiekümneks aastaks (vastavalt Terviseameti soovitusele) ning uute analüüside tegemiseks tulevikus. Lisaks küsimustikule ja nõusoleku vormile on koostatud maatriksipõhised küsimustikud, mis hindavad tegureid, mis mõjutavad kogutavat proovimaatriksit (juuste, vereproovide ja uriiniproovide kogumine nii lastelt kui ka täiskasvanutelt) (tähtaeg 1. kuu). 1.2. Küsimustikud jm materjalid tõlgitakse inglise keelest eesti ja vene keelde, nõusoleku vormid ja maatriksi küsimustikud piloteeritakse, et küsimused oleks üheselt mõistetavad (tähtaeg 2 kuu). 1.3. Eeluuringutes väljatöötatud või samaväärse metoodika ja koostatud küsimustike alusel esitatakse uuringute teostamiseks taotlus koos andmekaitsealase mõjuhinnanguga Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomiteele. Poliitika kujundamise eesmärgil tehtavat uuringut kontrollib ka Andmekaitse Inspektsioon johtuvalt isikuandmete töötlemise tingimuste täitmisest, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist (IKS § 6 lg 5). Uuringuteks loa saamine on järgnevate tegevustega jätkamise eelduseks (tähtaeg 5. kuu). 1.4. Koostatakse valim 1000 uuritavaga lähtudes eeluuringutes (”Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud). Eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine (alategevus 2.3.2.4)” ning ”Pestitsiide jääkide biomonitooringu uuringu eeluuring”) väljapakutud uuritavate rühmadest. Uuritavaid kaasatakse piirkondades, mida on mõjutanud põlevkivitööstus (Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe) ja põllumajandustootmine ning kontrollpiirkondadest (Tartu, Tallinn, Lääne-Eesti ja Lõuna-Eesti). Kõik uuritavad on elanud piirkonnas vähemalt viis aastat. Igast rühmast kaasatakse võrdselt täiskasvanuid (vanuses 18-60) ja lapsi (vanuses 6-11), s.h võrdselt mehi ja naisi, ning võrdselt poisse ja tüdrukuid. Eelistakse lapsevanema-lapse paare selleks, et samast perekonnast oleks uuringusse kaasatud üks lapse- vanem ja üks tema lastest (kokku saab uuringus olema vähemalt 150 vanema-lapse paari, kus laps vanuses 6-11 aastat ning vanem vanuses 18-39 aastat). Valimi koostamisel võetakse arvesse, et vähemalt 500 valimisse kuuluvat inimest (nii täiskasvanut kui last) on Ida-Virumaalt põlevkivi- sektoriga kokkupuutuvate (kas tööalaselt või elukoha tõttu) isikute seast (tähtaeg 6. kuu). 1.5. Koostatakse plaan proovivõtu korraldamiseks. Selleks võetakse arvesse, et uriiniproovid koguvad uuritavad endilt ise, vastavalt koostatud juhendile. Juukseproovid kogub uurija või intervjueerija vastavalt juhendile. Vereproovid kogub tervishoiuteenuse osutamise loaga isik. Kogutavate proovide kogust planeerides lähtutakse juhenditest, kuid minimaalselt kogutakse proovi sellises koguses, et kõik planeeritavad analüüsid saaksid teostatud ning pikaajaliseks säilitamiseks jääks 3  alles veel minimaalselt 5 ml verd, 5 ml uriini ning 1 g juukseid. Kava koostades võetakse arvesse eeluuringus välja pakutud ajaraamistiku soovitusi proovide kogumisel (nagu näiteks põllumajandustootmisega kokku puutuvatelt inimestelt kogutakse proove peale taimekaitse- vahendite pritsimise aega ja mahetoitu tarbivatelt inimestelt talvisel ajal). Kava koostamisel võetakse arvesse, et küsimustikud ja nõusoleku vormid täidavad uuritavad ise, kuid maatriksi- põhise küsimustiku täidab ära intervjueerija. II etapp Proovide ja küsimustike kogumine 7–24 kuu 2.1. Küsimustikud trükitakse ja tarvikud hangitakse. Tarvikute laiali jagamine lähtub koostatud proovivõtu kavast. Tarvikud on juba enne laiali jagamist markeeritud kleebistega, mille tingimused vastavad juhendis väljatoodud nõuetele. 2.2. Uuritavad kutsuvad uuringusse uurijad ja/või perearstid, pereõed, töötervishoiuarstid. Küsimustike ja proovide kokku kogumine lähtub koostatud proovivõtu kavast. Kokku kogutakse vähemalt 1000 inimese veri, juuksed ja uriin. 2.3. Proovid transporditakse Tartu Ülikooli, Terviseameti ja välislaboritesse. Selleks võetakse arvesse proovide säilimise tingimusi, mis on välja toodud PARCi jt juhendites. Proovide transportimisel lähtutakse bioloogilise materjali transportimise nõuetest (siseriiklikul/rahvusvahelisel tasandil). 2.4. Küsimustikud kogutakse kokku ja vastused viiakse masintöödeldavale kujule (.CSV). III etapp Keemilised analüüsid 8–30 kuu 3.1. Benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni (BTEX) analüüs 1000 uriiniproovist (võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi) vastavalt eeluuringus välja pakutud või samaväärsele meetodile. 3.2. 1-hüdroksüpüreeni, 1-hüdroksüpüreen-glükuroniidi ja 1- ja 2-naftoolide analüüs 1000 uriiniproovist (võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi) vastavalt eeluuringus välja pakutud või samaväärsele meetodile. 3.3. PARCi juhendis ja eeluuringus välja toodud pestitsiidide analüüsimine 200 uriiniproovist ja juukseproovist (sama isiku kaks proovimaatriksit, võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi) vastavalt eeluuringus välja pakutud või samaväärsele meetodile. 3.4. PARCi juhendis välja toodud bisfenoolide analüüsimine 300 uriiniproovist (võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi). 3.5. PARCi juhendis välja toodud ftalaatide analüüsimine 300 uriiniproovist (võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi). 3.6. PARCi juhendis välja toodud DINCH-ide analüüsimine 300 uriiniproovist (võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi). 3.7. PARCi juhendis välja toodud PFAS-ide analüüsimine 300 seerumiproovist (võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi). 4 IV etapp Lõpptulemuste koostamine ja avalikustamine 27–36 kuu 4.1. Koostatakse lõppraport, mis hindab analüüside ja küsimustike põhjal inimeste kokkupuudet põlevkivi sektoriga seostatavate kemikaalide ja põllumajandustootmisega seostatavate pestitsiidide jääkidega, analüüsib leidude potentsiaalset tervisemõju, võrdleb uute analüüside tulemusi varasemate olemasolevate andmetega (sh rahvusvaheliste) ning annab soovitused tervisemõjude leevendamiseks. Samuti antakse ülevaade tervisenäitajatest inimestel, kes puutuvad kokku nii põlevkivisektori saasteainete kui pestitsiidide jääkidega, et hinnata kahe mõjuteguri koosmõju. Uuringute jätkamine annaks olulist võrdlusmaterjali toksilise saastega kokkupuute muutusest. 4.2. Lõpparuanne tõlgitakse täies mahus inglise ja vene keelde. Tulemusi esitletakse avalikel seminaridel. Kokku kolm seminari: Ida-Virumaal, Tallinnas (Põhja-Eesti) ja Tartus (Lõuna-Eesti). 4.3. 1000 uriiniproovi antakse üle pikaajaliseks säilitamiseks. Proovid on eelnevalt külmutatud peale proovivõttu -80°C kraadini krüoviaalides. Viaalid transporditakse vastavalt transportimise nõuetele. 4.4. 1000 vereproovi antakse üle pikaajaliseks säilitamiseks. Proovid on eelnevalt külmutatud peale proovivõttu -80°C kraadini krüoviaalides. Viaalid transporditakse vastavalt transportimise nõuetele. 4.5. 1000 juukseproovi antakse üle pikaajaliseks säilitamiseks. Proovid on säilitatud peale proovivõttu toatemperatuuril grip-kottides. Need antakse üle vastavalt transportimise nõuetele. 4.6. Nõusoleku vormid antakse üle koos proovide ja andmebaasiga. 5. Uurimisrühma kirjeldus Uurimisrühma juht on keskkonnatervishoiu professor Hans Orru TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist. Hans Orru on rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnatervise ekspert, omades pikaajalist (enam kui 15 aastat) koostöökogemust keskkonna ja tervise vaheliste seoste uurimisel. Ta on juhtinud 21 teadusprojekti ning olnud enam kui kümnes põhitäitja. Hans Orru on avaldanud enam kui 100 teadusartiklit keskkonnatervishoiu valdkonnas. https://www.etis.ee/CV/Hans_Orru/est Hans Orru on uuringu teadusjuht, vastutab projekti töö koordineerimise eest ning suhtleb tellijaga, keemilisi analüüse teostavate laboritega, PARCi osapooltega ja avalikkusega. Koit Herodes on analüütilise keemia kaasprofessor TÜ keemia instituudis ning TÜ Katsekoja juhataja. Tal on pikaajaline kogemus erinevate keemiliste ainete analüüsis erinevatest proovimaatriksitest ning metoodikate rakendamises ja väljatöötamises. https://www.etis.ee/CV/Koit_Herodes Koit Herodes on uuringus keemiliste analüüside kvaliteedi juht ning vastutab BTEX analüüside ja PAHi metaboliitide analüüside läbiviimise eest uriinis. 5 Triin Veber on keskkonnatervishoiu spetsialist TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis. Tal on pikaajaline kogemus statistiliste analüüside läbiviimisel. https://www.etis.ee/CV/Triin_Veber/est Triin Veberi ülesandeks uuringus on biomonitooringus kogutud andmestiku, küsitlustulemuste ja keskkonnategurite vaheliste seoste analüüs ning eetikakomiteelt kooskõlastuste taotlemine. Ene Indermitte on keskkonnatervishoiu lektor TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis. Tal on pikaajaline kogemus keskkonnatervise alaste uuringute läbiviimisel. https://www.etis.ee/CV/Ene_Indermitte/est Ene Indermitte ülesandeks uuringus on abi uuringu disainimisel, kogutud andmestiku korrastamisel ning eetikakomiteelt kooskõlastuste taotlemisel. Ere Uibu on õendusteaduse nooremlektor ning õendusteaduse magistriõppekava programmijuht TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis. Tal on pikaajaline kogemus patsiendiohutuse ning õendusabi ja tervishoiuteenuste kvaliteedi uurimisel. https://www.etis.ee/CV/Ere_Uibu/est Ere Uibu ülesandeks uuringus on suhtlus biomaterjali koguvate meditsiinitöötajatega ning uuringu kvaliteedi kontroll bioproovide kogumise ja säilitamise aspektides. Anu Viitak saab olema uuringus biomonitooringu konsultant. Tal on enam kui 50 aastane kogemus biomonitooringu läbiviimisel. https://www.etis.ee/CV/Anu_Viitak Lisaks nimetatutele kaasatakse uuringuga seotud tegevuste läbiviimiseks projektijuht (tegeleb projekti jooksva töö korraldamisega ning suhtlemisel eri osapooltega) ja lühiajaliste ülesannete jaoks ka erinevate õppeastmete tudengeid. 6. Eelarve Tegevus Tegevuse nimetus Maksumus I etapp - Uuringu ettevalmistus, sh eetikakomitee loa hankimine ja valimi koostamine 1.1. Küsimustike koostamine 12 800€ 1.2. Küsimustike tõlkimine ja piloteerimine 12 800€ 1.3. Eetikakomitee loa saamine 12 800€ 1.4. Valimi koostamine 6 400€ 1.5. Proovivõtu kava koostamine 6 400€ Kokku I etapp 51 200€ 6 II etapp - Proovide ja küsimustike kogumine 2.1. Küsimustikud ja tarvikud ning nende laiali jagamine 25 600€ 2.2. Uuritavate kutsumine uuringusse. Küsimustike ja proovide kokku 248 000€ kogumine 2.3. Proovide transport erinevatesse laboritesse 10 000€ 2.4. Küsimustike kogumine ja töötlemine 7 950€ Kokku II etapp 291 550€ III etapp – Keemilised analüüsid 3.1. BTEX analüüs uriinis 75 750€ 3.2. PAHi metaboliitide analüüs uriinis 90 000€ 3.3. Pestitsiidide analüüs uriinis ja juustes 305 000€ 3.4. Bisfenoolide analüüs uriinis 26 000€ 3.5. Ftalaadid 31 000€ 3.6. DINCH 22 000€ 3.7. PFAS 20 000€ Kokku III etapp 569 750€ IV etapp – Lõpptulemuste koostamine ja avalikustamine 4.1. Tulemuste analüüs ning lõppraporti koostamine 115 800€ 4.2. Lõppraporti tõlkimine, tulemuste avalikustamine 8 900€ 4.3. Uriiniproovide üleandmine 700€ 4.4. Vereproovide üleandmine 700€ 4.5. Juukseproovide üleandmine 700€ 4.6. Nõusoleku vormide ja andmebaasi üleandmine 200€ Kokku IV etapp 127 000€ Pakkumuse maksumus kokku (ilma käibemaksuta) 1 039 500€ Käibemaks 22% 228 690€ Pakkumuse kogumaksumus kokku (käibemaksuga) 1 268 190€ Pakkuja: Tartu Ülikool Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja /allkirjastatud digitaalselt/ 7  TÖÖVÕTULEPING NR 2-2.2/2458-1 Tallinn, 07.06.2024 Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn (edaspidi tellija või SoM), keda esindab põhimääruse alusel kantsler Maarjo Mändmaa, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, registrikood 70000734, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn (edaspidi tellija või REM), keda esindab põhimääruse alusel kantsler Marko Gorban ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, Tartu 50090 (edaspidi töövõtja), mida esindab rektori käskkirja no. 19 (29.12.2017) alusel grandikeskuse juhataja Siret Rutiku (edaspidi töövõtja), edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 teadus- ja arendusteenuse erandit kohaldades. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on uuringu tehniline kirjeldus, töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – uuringu tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – töövõtja pakkumus. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja viib läbi uuringu „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“ (edaspidi töö). 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud uuringu tehnilises kirjelduses ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Tööd rahastatakse perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja meetme 21.6.1.9 „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“ toetuse andmise tingimuste "Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine" vahenditest ning riigieelarvest . 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellijad tasuvad töövõtjale tehtud töö eest kogumaksumusega 1 039 500 eurot millele lisandub käibemaks (edaspidi lepingu hind), mis tasutakse järgnevalt: 3.1.1. REM tasub 83 877 eurot + KM pärast tööde I etapi kokkuvõtte vastuvõtmist; 3.1.2. REM tasub 83 877 eurot + KM ja SoM tasub 174 996 eurot + KM pärast I vahearuande vastuvõtmist; 3.1.3. REM tasub 83 877 eurot + KM ja SoM tasub 485 873 eurot + KM pärast II vahearuande vastuvõtmist; 3.1.4. REM tasub 27 959 + KM eurot ja SoM tasub 99 041 eurot + KM pärast lõpparuande vastuvõtmist. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest ja uuringutulemuste tutvustamise eest. 3.3. Tellijad tasuvad tööde eest pärast vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist. 3.4. Pooltel on õigus kokku leppida, et etapi tasu makstakse välja mitme osamaksena vastavalt töövõtja poolt hinnapakkumuses esitatud eelarvele ja tehtud töödele. 3.5. Töövõtja esitab tellijatele arved e-arvena. Töövõtja on kohustatud arvetele märkima lepingu numbri (viida) ja lepingu tellijapoolse kontaktisiku nime. 3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Uuringu teostamise tähtaeg on 36 kuud arvates lepingu sõlmimisest, mis on jaotatud nelja etappi. Töö teostamine toimub vastavalt töövõtja pakkumuses esitatud aja- ja tegevuskavale. Pooltel on õigus aja- ja tegevuskava kohandada, kui on vajalik uurimisküsimusi, -metoodikat, andmeallikaid vms muuta eeldusel, et töö lõpptähtaeg ei muutu. 4.2. Töövõtja kohustub koostöös tellijatega koostama uuringu detailplaani ja töötama välja uuringu täpse metoodika püsitatud uurimisküsimuste lahendamiseks. Töövõtja peab olema valmis jooksvalt uurimisküsimusi täpsustama või täiendama või muutma allikate ja meetodite valikut. Kui muudatuste tõttu on muutub töö maht ja/või maksumus, esitab töövõtja selle kohta hinnapakkumuse. Poolte kokkulepe töö mahu ja/ või maksumuse muudatuse kohta vormistatakse lepingu lisana. 4.3. Töövõtja teeb uuringu raames koostööd Terviseametiga ning vajadusel ka rahvusvaheliste töörühmadega. 4.4. Töövõtja kohustub esitama iga etapi lõppedes aruande vahepeal tehtud töödest ja peamistest tulemustest uurimisküsimuste ja -ülesannete kohta vastavalt esitatud pakkumusele. Aruanne sisaldab ka metodoloogilist infot. 4.5. Töövõtja kohustub esitama tellijale kokkuvõtte pärast I etapi tööde teostamist, esimese vahearuande pärast I ja II etapi tööde teostamist, teise vahearuande pärast III etapi tööde teostamist ja lõpparuande pärast IV etapi tööde teostamist. 4.6. Kokkuvõte ja vahearuanded sisaldavad vastavalt esitatud pakkumusele iga etapi uurimisküsimuste ja -ülesannete vähemalt järgmist: (i) tehtud tegevuste kirjeldust ja hetkeseisu; (ii) tekkinud probleemid ning soovitused nende lahendamiseks; (iii) kasutatud allikate ja metoodikate kirjeldus. 4.7. Lõpparuanne sisaldab vähemalt järgmist: (i) uurimisküsimused, millele konkreetne raport vastab; (ii) kasutatud allikate ja metoodikate kirjeldus; (iii) tulemused uurimisküsimuste kaupa; (iv) kokkuvõte uuringust koos soovitustega jätku-uuringuteks ja poliitikasoovitustega tellijatele. 4.8. Töövõtja tutvustama avaliku huvi korral uuringutulemusi avalikkusele, sh meedias. Uuringutulemusi tutvustatakse tellija(te) algatusel või töövõtja algatusel ja tellijate eelneval kooskõlastusel. 4.9. Töövõtja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas uuringu tehnilise kirjelduse ja esitatud pakkumusega. Eelpool nimetatud dokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole uuringu tehnilises kirjelduses sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud tööde hulka. 4.10. Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud uurimisrühma liikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.10.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus uurimisrühma liikmete vahetuseks või lisamiseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijatega kooskõlastama. 4.10.2. Uurimisrühma liikmete vahetumise ja lisamise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt uuringu tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustele samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. 4.11. Töövõtjal on õigus kaasata uuringu tehniliste tegevuste (nt proovivõtt, laborikatsed ja - analüüs) läbiviimisse kolmandaid osapooli, jäädes tellija eest vastutavaks nende poolt läbiviidud tegevuste eest. Seejuures peab töövõtja tagama, et vajadusel töö teostamisse kaasatud uurimisrühmaväliste ekspertide koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, spetsiifikale, iseloomule ja keerukusele. 4.12. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud, või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.13. Vajadusel annavad tellijate volitatud esindajad töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes kümne tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-posti teel) kättesaamisest. 4.14. Tellijatel on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.15. Töövõtja kohustub töö lõppedes esitama tellijale uuringu lõpptulemuste lühikirjelduse, mille tellija saab kanda Eesti Teadusinfosüsteemi portaali (ETIS). Võimalusel kajastab töövõtja uuringutulemusi rahvusvahelises teadusajakirjanduses teadusartikli vormis. 4.16. Töövõtja vastutab igas töö teostamise etapis teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise eest, isikuandmete kaitse ja uuringu korralduse eetiliste aspektide eest. Kui selleks on vajalik lubade taotlemine, esitab töövõtja vastavad taotlused. Töövõtja sõlmib andmeandjatega kokkulepped andmeedastuse kohta. 4.16.1. Pooltel on õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada kui loa saamine või andmeedastuse kokkulepete sõlmimine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 päeva). 4.17. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 5. Üleandmine 5.1. Töö üleandmine toimub etappide kaupa. Töövõtja raporteerib tellijatele töö teostamise tulemustest jooksvalt. Tellijad võivad määrata, et tulemusi edastatakse vajadusel ka kolmandale osapoolele. Raporteerimise sageduse täpsustavad pooled avakoosolekul. 5.2. Töövõtja esitab etapi lõpus kokkuvõtte või aruande vastavalt lepingu punktidele 4.6. ja 4.7. Tellijad kiidavad kokkuvõtte või aruande heaks ja võtavad töö vastu, mille kohta vormistavad pooled üleandmise-vastuvõtmise akti. Akt on aluseks tasu maksmisel. Kui pooled lepivad kokku etapisiseste vahemaksete tegemises, vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt vahemakse aluseks olevate tegevuste kohta. 5.3. Tellijatel on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta uuringu tehnilises kirjelduses ja pakkumuses sätestatule. Tellijad võivad jätta töö vastu võtmata ja esitada pretensiooni ja/või teha töö kohta parandusettepanekud 10 (kümne) tööpäeva jooksul vahearuannete üleandmisest arvates ning 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul lõpparuande üleandmisest arvates. Tellijatel on õigus töö ülevaatamise tähtaega pikendada, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja volitatud esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tellijad määravad töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tellijad võivad nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valivad õiguskaitsevahendi tellijad. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijatel õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.4. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest töövõtja või punktis 9.5. nimetatud isikute poolt, on tellijatel õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt üles öelda. 6.5. Kui tellijad viivitavad lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda viivitusse sattunud tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) esitatud arve summast. 6.6. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.7. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateistkümne) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijatel on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga, võttes aluseks tasumise kohustuse jagunemise tellijate vahel. 6.8. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest, või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna. 7. Autoriõigused 7.1. Lepingu alusel töövõtja loodud või kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel tellijate poolt vastuvõetud ning tasutud tööde osas annab töövõtja tellijatele tagasivõetamatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud „litsents“). Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijatele üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijatel on õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 7.4. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada, v.a mitteärilistel eesmärkidel teadus-, arendus- ja õppetöös. 7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 7.6. Tellijad ja töövõtja kohustuvad tööde avaldamisel mistahes vormis viitama Sotsiaalministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile kui tellijatele ning töövõtjale kui uuringu läbiviijale. Lisaks peab mistahes materjalides viitama lepingu punktis 2.3. nimetatud rahastusallikale ja järgima meetme tingimusi (sh teavitamise, vormistamise ja sümboolika osas). 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad on: 8.4.1. SoM volitatud esindaja on Marilin Lutsoja, telefon +372 58667485, e-post [email protected], või tema asendaja. REMi volitatud esindaja on Maia Radin, telefon +372 5621 7373, e-post [email protected], või tema asendaja Tellijate volitatud esindajatel on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja Hans Orru, e-post [email protected] ja telefon +372 5277427. 9. Konfidentsiaalsus ja andmete töötlemine 9.1. Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul lepingujärgsete kohustuste täitmise käigus teineteiselt saadud teabe, mis on kas kirjalikus või digitaalses vormis varustatud märkega "konfidentsiaalne" või millel on märge juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige kuid mitte ainult AvTS alusel), konfidentsiaalsuse ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta 9.2. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad tööde protsessi ja tulemusi kuni tööde vastuvõtmiseni, välja arvatud tellijate eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 9.3. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellijate eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvatele juriidilistele isikutele või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 9.4. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.5. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.6. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingu p 4.1 sätestatud tähtpäevani või kuni lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmiseni poolte poolt. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Ükski pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teiste poolte eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.3. Pooled võivad lepingut mõjuva põhjuse olemasolul muuta, kui muudatus ei ole oluline ja/või sellega ei muudeta lepingu üldist olemust. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepe jääb saavutamata, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras. Tellija (SOM) Tellija (REM) Töövõtja allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt Maarjo Mändmaa Marko Gorban Siret Rutiku kantsler kantsler grandikeskuse juhataja Sotsiaalministeerium Regionaal- ja Tartu Ülikool Põllumajandusministeerium  Lisa 2. TEADUS- JA ARENDUSTEENUSE ERANDIT KOHALDAVA AVALIKU KONKURSIGA TELLITAVA PROJEKTI TEHNILISE KIRJELDUSE VORM1 TA-projekti tellija andmed Organisatsiooni nimi Sotsiaalministeerium koos Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Organisatsiooni esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Maarjo Mändmaa, kantsler, [email protected], 58506184 Marko Gorban, kantsler, [email protected], 625 6105 Projektitaotluse kontaktisikud (nimed, ametikohad, e-posti aadressid, telefonid) Marilin Lutsoja, nõunik, [email protected], 58667485 Mari Teesalu, teadusnõunik, [email protected], 5916 2047 Maia Radin, [email protected], 5621 7373 Projekti andmed Projekti pealkiri „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“ Eelnevad sarnasel teemal tehtud või käimasolevad / käivituvad projektid (Eestis või välismaal, kui asjakohane) Uuringul on kaks eeluuringut:  Orru, H. (2020) „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud) Eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine (alategevus 2.3.2.4)“ Biomonitooringu_läbiviimine_põlevkivi_sektoriga_kokku_puutuva_elanikkonna_seas.pdf (terviseamet.ee)  Orru, H. (2021) „Pestitsiidide jääkide biomonitooringu uuringu eeluuring“ Pestitsiidid_biomonitooring_ministeeriumile.pdf (pikk.ee) Lisaks seonduvad uuringuga ka kemikaalide riskihindamise partnerluse PARC tegevused. Projekti seotus A. Sotsiaalministeeriumi prioriteetsete ülesannetega (tööplaaniga) ning B. läbivalt oluliste teemadega A. Uuring on seotud Sotsiaalministeeriumi tööplaanis vähi ennetamise projekti EL Euroopa Horisont partnerlustes osalemine alategevusega „Biomonitooring“. B. Uuring on seotud kliimasõbralikkusega, sest uuringust saadud andmeid kasutatakse hindamaks saastustaset ja saasteainete leidumist inimorganismis ja keskkonnas. Saadud tulemusi võidakse kasutada seniste keskkonnakaitse meetmete hindamiseks.  Probleemi või olukorra kirjeldus, mis nõuab projekti tellimist Ida-Virumaal mängib olulist rolli majandustegevuses mäetööstus, elektrienergia ja töötlev tööstus. Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine, elektri- ja õlitootmine Eestis on koondunud Eesti suurimasse tööstuspiirkonda Ida-Virumaale, kus tööstusliku kaevandamise ja kasutamisega (kütus, põlevkivikeemia tooted) alustati juba 1916. aastal. Põllumajandusmaad oli Ida-Virumaal 2018 aastal 26 192 ha ning peamiselt toodeti teravilja ja söödakultuure. Statistikaameti andmete alusel kasutati 2015. aastal teraviljal ja söödakultuuridel kokku 21 269 kg taimekitsevahendeid, mis moodustab 3% kogu kasutusest Eestis. 2018. aastal ei tuvastatud pestitsiidide jääkide kontrollprogrammi raames ühtegi piirnormi ületamist. Need tegevused on Ida-Virumaal kaasa toonud erinevad keskkonnaprobleemid, millest olulisim on välisõhu saastatus. Lisaks tavapärastele saasteainetele välisõhus esineb ka piirkonnale iseloomulikke ohtlikke saasteaineid nagu polüaromaatsed süsivesinikud (nt benso(a)püreen), benseen, fenool jt. Välisõhu kvaliteet on väga oluline mõjur kogu inimese tervise seisukohast kuna hingamisteedesse sattunud toksilised ained ja nende metaboliidid võivad vereringe kaudu jõuda ka teistesse organitesse ja põhjustada erinevaid terviseprobleeme/haigusi. Näiteks võivad toksiliste saasteainete toimel kopsukoes vabaneda ka erinevad keemilised vahendajad, mis võivad tugevalt ohustada südame-veresoonkonda (Orru, 2007). Kuigi Ida-Virumaal on tootmise vähenemise, parima võimaliku tehnoloogia kasutuselevõtmise ja keskkonnaseadusandluse rangemate nõuete tõttu õhusaasteainete heitkogused põlevkivitööstuses alates 1990ndatest pidevalt vähenenud, on probleem siiski püsiv. 2018. aastal diagnoositi Ida-Virumaal 1129 pahaloomuliste kasvajate esmajuhtu (1% elanikkonnast). Ka pestitsiidide korral tuuakse ühe olulise tervisemõjuna välja nende kantserogeensus, kuid siiski ei ole põhjust eeldada, et Ida-Virumaa pahaloomuliste kasvajate arv on vahetus seoses pestitsiidide kasutamisega põllumajanduses või seotud pestitsiide jääkide sisaldusega tarbitavas toidus. Kuigi antud sektoritega seotud tervisemõjusid on Eestis mitmete programmide raames uuritud ja on leitud, et põlevkivi töötlevate ettevõtete piirkonnas erinevad mitmed elanike tervisenäitajad statistiliselt oluliselt kontrollpiirkondade omadest, pole sellest hoolimata suudetud täpselt määrata põlevkivisektorit iseloomustav saasteaine või -ainerühm. Eelnevale tuginedes tuleks laiendada põlevkivisektori piirkonnas tervisemõjude uuringuid spetsiifilise biomonitooringuga. Käesolev projekt soovib alustada antud tegevusega vastavalt Terviseameti ja Tartu Ülikooli poolt 2020. a eeluuringus „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine“ välja töötatud metoodilisele juhendile, mille välja töötamist rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus ning „Pestitsiidide jääkide biomonitooringu uuringu eeluuring“ käigus välja töötatud juhendile. Uurimis- ja arendusülesanded Uuring peab vastama minimaalselt küsimustele: 1. Millised on uuritavatest kemikaalidest enim levinud katsegrupilt saadud proovides? 2. Millised on uuritavatest kemikaalidest enim levinud võrdlusgrupilt saadud proovides? 3. Milline on uuritavate kemikaalide sisaldus bioloogilises maatriksis katsegrupis võrreldes kontrollgrupiga? 4. Kas esineb seos uuritud kemikaalide kehas leidumise ja nende tasemete ning inimeste enda raporteeritud tervisenäitajate vahel? 5. Kui on seos uuritud kemikaalide leidumise ning inimeste enda raporteeritud tervisenäitajate vahel, siis milline? 6. Kas see seos, juhul kui olemas on, vastab teaduskirjanduses kirjeldatule?  Uuritavate jaotus Analüüsitavad Uuritavate Kohustuslik/ Maatriks Täiskasvanud Lapsed ühendid arv valikuline Mehed Naised Poisid Tüdrukud BTEX analüüs Uriin 1000 250 250 250 250 Kohustuslik PAHi metaboliitide analüüs Uriin 1000 250 250 250 250 Kohustuslik Raskmetallid juustes Juuksed 1000 250 250 250 250 Kohustuslik Raskmetallid seerumis Seerum 500 250 250 0 0 Valikuline Uriin ja Pestitsiidid juuksed 200 50 50 50 50 Kohustuslik Bisfenoolid Uriin 300 75 75 75 75 Valikuline Ftalaadid Uriin 300 75 75 75 75 Valikuline DINCH Uriin 300 75 75 75 75 Valikuline PFAS Seerum 300 75 75 75 75 Valikuline Ühendid, mille taha on märgitud „kohustuslik“ tuleb analüüsida igal juhul ning uuringusse peab kaasatama vähemalt sama palju uuritavaid kui on märgitud „uuritavate arv“ lahtrisse. Ühendid, mille taha on märgitud „valikuline“ peaks samuti analüüsima, kuid vajadusel on võimalik tellijatega kokkuleppel vähendada kas uuritavate aru või loobuda ühendi analüüsist. Projekti eeldatav mõju / projekti tulemuste rakendamine Uuringu tulemused panustavad otse Euroopa säästliku kemikaalistrateegia ja Euroopa roheleppe eesmärkidesse. Uuringu tulemuste põhjal täiendatakse vajaduse korral tulevikus keskkonnaalaseid meetmeid, mis vähendavad veelgi põlevkivitööstuse ja põllumajandustootmises kasutatavate taimekaitsevahendite negatiivset mõju elukeskkonnale; põlevkivisektori piirkonna elanike tervis ja heaolu paraneb; taimekaitsevahendite kasutamise teadlikkus kasvab. Kuidas vastab tellitav projekt teadus- ja arendustegevuse tunnustele (on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav) Tellitava uuringu vastavuse hinnang TA viiele kriteeriumile on 2023. aasta oktoobris Terviseameti poolt küsitud Haridus- ja Teadusministeeriumilt. Hinnanguks saadi: „Haridus-ja Teadusministeeriumi hinnangul on teenuse „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp –biomonitooringu läbiviimine“ puhul õigustatud riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud teadus-ja arendusteenuse erandi kohaldamine. Tellitav teenus vastab CPV koodidele: 73100000-3 (uurimis-ja eksperimentaalarendustöö teenused) ja 73430000-5 (testimine ja hindamine).“ Pakkujal tuleb pakkumuses esitada 1. Uuringutegevuste kirjeldus 2. Metodoloogia põhimõtete tutvustus (k.a AKI ja eetikakomiteega koostöö). 3. Uurimisrühma sisese tööjaotuse kirjeldus koos CVdega, millest nähtuvad uurimisrühma liikmete kogemused ja pädevus. 4. Projekti aja- ja tegevuskava. 5. Eelarve tabel km-ta. Kui tegu on konsortsiumiga, siis koostööpartnerite vabas vormis kinnituskirjad projektis osalemise kohta. Projekti orienteeriv ajakava uurimis- ja arendusülesannete kaupa Projekt algab juunis 2024 ning kestab kolm aastat. Tulemuste esmaesitlus avalikkusele toimub kahe kuu jooksul peale lõppraporti vastuvõtmist. Taotleja peab arvestama, et I kokkuvõte tuleb esitada 2024. aasta jooksul. Juhul kui etappide lõpud ning kalendriaasta lõpud ei lange kokku, siis võib esitada kokkuvõtted ja vahearuanded enne etappide lõppe, eelistades aruandluseks kalendriaasta lõppe. Projekt on jaotatud nelja etappi. Enne esimese etapi algust peetakse tellijate ja tööteostaja ning vajadusel teiste uuringuga seotud osapoolte vahel avakoosolek, kus lepitakse kokku ootused, esimesed sammud, omavahelise suhtluse reeglid ja muu töö alustamiseks vajalik. Avakoosolekul kokku lepitud tegevused on siduvad ja kuuluvad teostamisele. Tegevused protokollitakse ja lisatakse lepingule. Iga etapi lõppedes esitatakse kokkuvõte või aruanne vahepeal tehtud töödest ja peamistest tulemustest vastavalt lepingus sätestatule. Aruanne sisaldab ka metodoloogilist infot. Iga etapi lõppedes tehakse osapoolte vahel koosolek, kus arutatakse vaheetapis toimunut, tekkinud probleeme ja võimalikke lahendusi. Tulemusi raporteeritakse jooksvalt Sotsiaalministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Raporteerimise sagedus täpsustatakse avakoosolekul (nt. kord nädalas, kord kuus või 2 korda kuus). Tellijad tasuvad töövõtjale tehtud töö eest kogumaksumusega 1 039 500 eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi lepingu hind). Tasumise täpsemad tingimused on sätestatud lepingus. Lisaks tasub Sotsiaalministeerium Terviseametile kuni 83 415 eurot, vastavalt teostatud analüüside mahule peale analüüside tulemuste edastamist töövõtjale. Sotsiaalministeerium tasub biopanga säilitajale biopanga säilitamiseks tarviliku summa. Biopanga säilitamiseks mõistlik aeg otsustatakse uuringu teostamise käigus tellijate ning töö teostaja kokkuleppel. Esialgne ajakava kuu täpsusega on alljärgnev. Aruandluse kohad antud tehnilises kirjelduses ning pakkumuses on indikatiivsed ning töö käigus võivad ülesanded vastavalt poolte kokkulepetele etappide vahel jaguneda teisiti. Küsimustike koostamine Koostatakse kaks küsimustikku, lastele (vanuses 6-11), mille täidab lapse seaduslik esindaja, ja täiskasvanutele (vanuses 18-39). Küsimustikud koostatakse PARC sisendite põhjal. Küsimustikust eemaldatakse küsimused, mis ei ole Eesti biomonitooringu programmi jaoks olulised ja lisatakse küsimused, mis haakuvad Eesti huvidega. Eestile kohandatud küsimustik peab võimaldama hinnata töö- ja elukeskkonda, antropomeetrilisi, elustiili ja füüsilise aktiivsuse näitajaid, sotsiodemograafilist olukorda, kokkupuudet põlevkivisektori ja pestitsiidide jääkidega, toitumist jne. Küsimustike ja uuritavate proovide säilitamine peab olema kooskõlastatud informeerimise ja teadliku nõusoleku vormiga, mis peab olema kooskõlas andmekaitse regulatsioonidega. Vorm, mis lisatakse küsimustiku algusesse, peab sisaldama nõusoleku küsimist proovide võtmiseks ja säilitamiseks pseudonüümitult peale uuringu lõppu viiekümneks aastaks ning uute analüüside tegemiseks tulevikus. Lisaks küsimustikule ja nõusoleku vormile on vaja koostada maatriksipõhised küsimustikud, mis hindavad tegureid, mis mõjutavad kogutavat proovimaatriksit (kuus küsimustikku - juuste, vereproovide ja uriiniproovide kogumine nii lastelt kui ka täiskasvanutelt). 1. kuu. Küsimustike tõlkimine ja piloteerimine Küsimustike jm materjalide tõlkimine eesti- ja vene keelde, nõusoleku vormide ja maatriksi küsimustike piloteerimine, et küsimused oleks üheselt mõistetavad. 2. kuu. Eetikakomitee loa saamine Eeluuringutes välja töötatud või samaväärse metoodika ja koostatud küsimustike alusel esitatakse uuringute teostamiseks taotlus Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomiteele või Tervise Arengu Instituudi eetikakomiteele. Uuringuteks loa saamine on järgnevate tegevustega jätkamise eelduseks. 5. kuu. Valimi koostamine Koostatakse valim 1000 uuritavaga lähtudes eeluuringutes välja pakutud uuritavate rühmadest. Uuritavaid kaasatakse piirkondades, mida on mõjutanud põlevkivitööstus (Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe) ja põllumajandustootmine (Kesk-Eesti) ning kontroll piirkondadest (Tartu, Tallinn, Lääne-Eesti ja Lõuna-Eesti). Kõik uuritavad on elanud piirkonnas vähemalt viis aastat. Igast rühmast kaasatakse võrdselt täiskasvanuid (vanuses 18-39) ja nende lapsi (vanuses 6-11), s.h võrdselt mehi ja naisi, ning võrdselt nende poegi ja tütreid. Eelistada tuleks lapsevanema-lapse paare selleks, et samast perekonnast oleks uuringusse kaasatud üks lapsevanem ja üks tema lastest. Valimi koostamisel võetakse arvesse, et vähemalt 500 valimisse kuuluvat inimest on Ida- Virumaalt põlevkivisektoriga kokkupuutuvate (kas tööalaselt või elukoha tõttu) isikute seast. 6. kuu. Proovivõtu kava koostamine Koostatakse plaan proovivõtu korraldamiseks. Selleks võetakse arvesse, et uriiniproovid koguvad uuritavad endilt ise, vastavalt koostatud juhendile. Juukseproovid kogub intervjueerija vastavalt juhendile. Vereproovid kogub tervishoiuteenuse osutamise loaga isik. Kogutavate proovide kogust planeerides lähtutakse juhenditest, kuid minimaalselt kogutakse proovi sellises koguses, et kõik planeeritavad analüüsid saaksid teostatud ning pikaajaliseks säilitamiseks jääks alles veel minimaalselt 5 ml verd, 5 ml uriini ning 1 g juukseid. Kava koostades võetakse arvesse eeluuringus välja pakutud ajaraamistiku soovitusi proovide kogumisel (nagu näiteks põllumajandustootmisega kokku puutuvatelt inimestelt kogutakse proove peale taimekaitsevahendite pritsimise aega ja mahetoitu tarbivatelt inimestelt talvisel ajal). Kava koostamisel võetakse arvesse, et küsimustikud ja nõusoleku vormid täidavad uuritavad ise, kuid maatriksipõhise küsimustiku täidab ära intervjueerija. 6. kuu. I KOKKUVÕTE Küsimustikud ja tarvikud ning nende laiali jagamine Küsimustike trükk ja tarvikute hankimine. Tarvikute laiali jagamine lähtudes koostatud proovivõtu kavast. Tarvikud on juba enne laiali jagamist markeeritud kleebistega, mille tingimused vastavad juhendis välja toodud nõuetele. 7-21. kuu. Uuritavate kutsumine uuringusse. Küsimustike ja proovide kokku kogumine Uuritavate kutsumine uuringusse. Küsimustike ja proovide kokku kogumine lähtudes koostatud proovivõtu kavast. Kokku kogutakse proovid 1000 inimeselt. Proovideks võib olla vastavalt vajadusele juuksed, uriin ja/või veri. 8-22. kuu Proovide transport erinevatesse laboritesse Proovide transport Tartu Ülikooli, Terviseameti ja välislaborisse. Selleks võetakse arvesse proovide säilimise tingimusi, mis on välja toodud juhendis. Proovide transportimisel lähtutakse bioloogilise materjali transportimise nõuetest (nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil). 10- 22. kuu. Küsimustike kogumine ja töötlemine Küsimustikud kogutakse kokku ja vastused viiakse masintöödeldavale kujule. 24. kuu. I VAHEARUANNE BTEX analüüs Benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleen (BTEX) analüüs 1000 uriiniproovist (võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi) vastavalt eeluuringus välja pakutud või samaväärsele meetodile. 30. kuu. PAHi metaboliitide analüüs 1-hüdroksüpüreeni, 1-hüdroksüpüreen-glükuroniidi ja 1- ja 2-naftoolide määramine 1000 uriiniproovist (võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi) vastavalt eeluuringus välja pakutud või samaväärsele meetodile. 30. kuu. Pestitsiidid Juhendis ja eeluuringus välja toodud pestitsiidide analüüsimine 200 uriiniproovist ja juukseproovist (sama isiku kaks proovimaatriksit, võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi) vastavalt eeluuringus välja pakutud või samaväärsele meetodile. 30. kuu. Bisfenoolid Juhendis välja toodud bisfenoolide analüüsimine 300 uriiniproovist (võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi). 30. kuu. Ftalaadid Juhendis välja toodud ftalaatide analüüsimine 300 uriiniproovist (võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi). 30. kuu. DINCH Juhendis välja toodud DINCH-ide analüüsimine 300 uriiniproovist (võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi). 30. kuu. PFAS Juhendis välja toodud PFAS-ide analüüsimine 300 seerumirpoovist (võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi). 30. kuu. Raskmetallid uriinis PARCi juhendis toodud raskmetallide analüüsimine 300 uriiniproovist (võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi). 30. kuu. Raskmetallid veres ja/või juustes Raskmetallide analüüs 1000 inimeselt (võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi) vastavalt eeluuringus välja pakutud või samaväärsele meetodile. Analüüsid teostab Terviseamet. 30. kuu. II VAHEARUANNE Tulemuste analüüs ning lõppraporti koostamine Koostatakse lõppraport, mis hindab analüüside ja küsimustike põhjal inimeste kokkupuudet põlevkivi sektoriga seostatavate kemikaalide ja põllumajandustootmisega seostatavate pestitsiidide jääkidega, leidude potentsiaalset tervisemõju, võrdleb uute analüüside tulemusi varasemate olemasolevate andmetega (sh rahvusvahelistega) ning annab soovitused tervisemõjude leevendamiseks. Samuti antakse ülevaade tervisenäitajatest inimestel, kes puutuvad kokku nii põlevkivisektori kui pestitsiidide jääkidega, et hinnata kahe mõjuteguri koosmõju. Uuringute jätkamine annaks olulist võrdlusmaterjali toksilise saastega kokkupuute muutusest. 36. kuu. Lõppraporti tõlkimine, tulemuste avalikustamine Lõpparuanne tõlgitakse täies mahus inglise ja vene keelde. Tulemuste avalikustamine seminaridel. 36. kuu. Uriiniproovide üleandmine 1000 uriiniproovi üleandmine pikaajaliseks säilitamiseks. Proovid on eelnevalt külmutatud peale proovivõttu -80°C kraadini krüoviaalides. Viaalid transporditakse vastavalt transportimise nõuetele. 36. kuu. Vereproovide üleandmine 1000 vereproovi üleandmine pikaajaliseks säilitamiseks. Proovid on eelnevalt külmutatud peale proovivõttu -80°C kraadini krüoviaalides. Viaalid transporditakse vastavalt transportimise nõuetele. 36. kuu. Juukseproovide üleandmine 1000 juukseproovi üleandmine pikaajaliseks säilitamiseks. Proovid on säilitatud peale proovivõttu toatemperatuuril grip-kottides. Need antakse üle vastavalt transportimise nõuetele. 36. kuu. Nõusoleku vormide ja andmebaasi üleandmine Nõusoleku vormid antakse üle koos proovide ja andmebaasiga. 36. kuu. Kuidas on projektist tulenev kasu laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks (nt tulemused publitseeritakse ja/või tulemusi kasutatakse mitme organisatsiooni töö parandamiseks)? Projekti tulemuste lühikokkuvõte avaldatakse Sotsiaalministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel. Ministeeriumid saavad tulemuste valguses kujundada oma kemikaalipoliitikat. Peamine kasusaaja on Eesti elanikkond, kelle tervise hoidmiseks tehakse targemaid otsuseid ja sekkumisi. Tulemusi jagatakse ka kemikaalide riskihindamise partnerluse PARC võrgustikule, kus tulemusi saab kasutada üle-Euroopalise kemikaalipoliitika kujundamiseks. Avalikkuse huvi korral avaldatakse tulemused ka meediakanalites.  Nõuded uurimisrühmale Töö teostaja peab pakkumisele lisatud dokumentidega tõestama järgmiste tingimuste täitmist. 1. Uuringu põhitäitjal peab olema viimase viie aasta jooksul eelnev kogemus sarnases teemavaldkonnas uuringu juhtimisega. Uuringu põhitäitjal peab olema hariduslik ettevalmistus rahvatervise valdkonnas (doktorikraad terviseteadustes või sellega samaväärses valdkonnas) 2. Uurimisrühma kuulub ka vähemalt üks doktorikraadiga rahvatervise või samaväärse valdkonna teadur, kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud teadustöid selles valdkonnas. 3. Uurimisrühmas peab olema piisav arv piisava kompetentsiga liikmeid töö ajakavakohaseks ja kvaliteetseks teostamiseks. Projekti rahaline maht ja eelarve jaotus käibemaksuta Turu-uuringu alusel on projekti eelduslik maksumus (olenevalt uurimisküsimustest, millele vastatakse) on 1 122 916 eur (lisandub km). Maksumus sisaldab kõiki kulusid peale biopanga säilitamise, sealhulgas üldkululõivu.