Võrdlustabel residen tuuri eeskirja muutmise juurde 30 . aprill 2 024 Kokkuvõte Muudetakse residentuuri eeskirja ja lisatakse võimalus arvestada peremeditsiini eriala residentuuri programmi praktilise koolituse osana ka varasemat või väljaspool residentuuri programmi omandatud töökogemust. Vana sõnastus Uus sõnastus Selgitus 48. Ülikool võib arvestada varasemaid või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpinguid residentuuri programmi osana, välja arvatud lõpueksami puhul. Praktilise koolituse osana võib varasemaid või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpinguid arvestada kuni 50% ulatuses residentuuri programmis ettenähtud praktilise koolituse mahust. Residentuuri programmis võib määrata teoreetilised koolitused ja praktilise koolituse tsüklid, mille puhul varasemaid või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpinguid ei arvestata. 48. Ülikool võib arst-residendi taotluse alusel arvestada varasemaid või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpinguid residentuuri programmi osana, välja arvatud lõpueksami puhul. Peremeditsiini eriala residentuuri programmi praktilise koolituse osana võib ülikool arst-residendi taotluse alusel arvestada ka vähemalt kaheaastast kutsealast töökogemust, mis on omandatud taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis. Praktilise koolituse osana võib varasemaid või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpinguid ja töökogemust arvestada kuni 50% ulatuses residentuuri programmis ettenähtud praktilise koolituse mahust. Residentuuri programmis võib määrata teoreetilised koolitused ja praktilise koolituse tsüklid, mille puhul varasemaid või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpinguid ja töökogemust ei arvestata. Residentuuri eeskirja lisatakse võimalus arvestada peremeditsiini eriala l praktilise koolituse osana ka varasemat või väljaspool residentuuri programmi töökogemust. Selleks sätestatakse punktis 48 , et p eremeditsiini eriala l võib residentuuri programmi osana arvestada vähemalt kaheaastast kutsealast töökogemust, mis on omandatud VÕTA taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis . Kutsealane töökogemus tähendab tegelikku ja õiguspärast täisajaga või täistööajaga samaväärset osalise tööajaga tegutsemist asjaomasel kutsealal ( EL direktiivi 2005/36 art 3 lg 1 punkt f ) . Töökogemust arvestatakse ainult praktilise koolituse tsüklite puhul, st teoreetilisi koolitusi töökogemuse kaudu arvestada ei saa. Praktilise koolituse osana võib varasemaid või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpinguid ja töökogemust arvestada kokku kuni 50% ulatuses residentuuri programmis ettenähtud praktilise koolituse mahust. Lisaks on võimalik residentuuri programmis määrata praktilise koolituse tsüklid, mille puhul töökogemust ei arvestata. Vastavalt EL direktiivile 2005/36 kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta võib juba omandatud töökogemust arvestada ainult peremeditsiini erialal (artikkel 28). Ülejäänud residentuuri erialadel pole töökogemuse arvestamine lubatud (artikkel 25) . Muudatuse peamine sihtgrupp on need peremeditsiini eriala arst-residendi d , kes on Eestis lõpetanud arsti põhiõppe , kuid enne residentuuri astumist töötanud pikemalt välis maal . 49. Varasemaid või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpinguid hinnatakse ja arvestatakse residentuuri programmi osana individuaalse hindamise korras. Varasemate või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpingute arvestamist taotlev arst-resident esitab taotluse eriala üldjuhendajale . Varasemate või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpingute arvestamise või mittearvestamise otsustab residentuuri prodekaan, võttes aluseks hindamisele esitatud teoreetilise koolituse või praktilise koolituse tsükli sisule vastava eriala üldjuhendaja ja arst-residendi eriala üldjuhendaja nõusoleku. 49. Varasemaid või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpinguid ja töökogemust hinnatakse ja arvestatakse residentuuri programmi osana individuaalse hindamise korras. Varasemate või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev arst-resident esitab taotluse eriala üldjuhendajale . Varasemate või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpingute arvestamise või mittearvestamise otsustab residentuuri prodekaan, võttes aluseks hindamisele esitatud teoreetilise koolituse või praktilise koolituse tsükli sisule vastava eriala üldjuhendaja ja arst-residendi eriala üldjuhendaja nõusoleku. Peremeditsiini eriala residentuuri programmi puhul otsustab varasemate või väljaspool residentuuri läbitud õpingute ja töökogemuse arvestamise või mittearvestamise residentuuri prodekaani moodustatud kolme- kuni viieliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad peremeditsiini eriala üldjuhendaja ja vähemalt üks liige väljastpoolt ülikooli. Vastavalt residentuuri eeskirja le otsustab varasemate ja väljaspool residentuuri läbitud õpingute arvestamise residentuuri prodekaan, võttes aluseks hindamisele esitatud teoreetilise koolituse või praktilise koolituse tsükli sisule vastava eriala üldjuhendaja ja arst-residendi eriala üldjuhendaja nõusoleku. Kuna töökogemuse hindamine on mahukas töö , siis sätestatakse eeskirjas , et p eremeditsiini eriala puhul otsustab nii õpingute kui ka töökogemuse arvestamise residentuuri prodekaani moodustatud kolme- kuni viieliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad peremeditsiini eriala üldjuhendaja ja vähemalt üks liige väljastpoolt ülikooli. Taotlus õpingute ja töökogemuse arvestamiseks tuleb jätkuvalt esitada eriala üldjuhendajale . - 49 1 . Varasemate või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpingute ja töökogemuse hindamine tugineb piisavale tõendusmaterjalile. Residentuuri prodekaan või punktis 49 nimetatud komisjon võib nõuda taotlejalt lisatõendusmaterjali esitamist , kutsuda t aotleja vestlusele ja küsida hinnangut vastava valdkonna ekspertidelt. Ülikoolil on õigus esitatud dokumentide kontrollimiseks ja täpsustamiseks teha päringuid teistele õppeasutustele ja institutsioonidele. Kuna varasemate ja väljaspool residentuuri läbitud õpingute ja töökogemuse hindamise käigus võib tekkida vajadus küsida lisadokumente, kontrollida dokumentide ehtsust või taotlejaga vestelda, siis lisatakse eeskirja punkt 49 1 ( sarnaselt õppekorralduseeskirjas sätestatud VÕTA regulatsiooniga ) , millega täpsustatakse ülikooli õigusi taotluse menetlemisel. Punktis 49 1 sätestatakse, et varasemate või väljaspool residentuuri programmi läbitud õpingute ja töökogemuse hindamine tugineb piisavale tõendusmaterjalile ; * r esidentuuri prodekaan või peremeditsiini eriala vastav komisjon võib nõuda taotlejalt lisatõendusmaterjali esitamist, kutsuda taotleja teadmiste ja oskuste hindamiseks vestlusele ning vajadusel küsida hinnangut vastava valdkonna ekspertidelt ; ülikoolil on õigus esitatud dokumentide kontrollimiseks ja täpsustamiseks teha päringuid teistele õppeasutustele ja institutsioonidele. * Näiteks koos töökogemuse arvestamise taotlusega tule b esitada t öötamist tõendav dokument vastava riigi pädevalt asutuselt ja/ või tööandjalt . Ü htlasi tule b taotluses üksikasjalikult kirjeldada perearstina/üldarstina töötamis t ( amet, roll, kohustused ja tööülesanded, mida tuli täita, analüüs töökogemustest ja pädevustest, mida töötamise jooksul omandati, hinnang selle seostele peremeditsiini residentuuri programmiga jms ). 53. Välisriikide ülikoolide juures sooritatud arvestusi ja eksameid hinnatakse ja arvestatakse käesoleva korra punktides 48 ja 49 sätestatud korras. 53. Välisriikide ülikoolide juures sooritatud arvestusi ja eksameid hinnatakse ja arvestatakse käesoleva korra punktides 48, 49 ja 49 1 sätestatud korras. Kehtiva punkti 53 järgi hinnatakse ja arvestatakse v älisriikide ülikoolide juures sooritatud arvestusi ja eksameid eeskirja punktides 48 ja 49 sätestatud korras. Kuna eeskirja lisandub punkt 49 1 , mis täpsustab ülikooli õigus t küsida hindamisel lisadokumente jne , siis täpsustatakse vastava viitega ka punkti 53. Määrus jõustub vastuvõtmisel. St komisjoni saab m oodustada ja töökogemuse arvestamise otsused teha 2024/2025. õppeaasta alguses . Määruse muudatused kohalduvad kõigile peremeditsiini eriala arst-residentidele (st nii neile, kes alustavad õpinguid 2024/2025. õa-st, kui ka neile, kes on varem vastu võetud).
Saatja: "SM Info"
Saaja: "SM Info"
Teema: FW: VÕTA programmi rakendamine peremeditsiini residentuuris
Kuupäev: 2024-06-11 11:56
From: Ruth Kalda <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Tuesday, April 30, 2024 3:51 PM
To: Katre Koppel <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Katre
Koppel <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Kaily Susi
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Kersti Esnar
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: VÕTA programmi rakendamine peremeditsiini residentuuris
Tere!
Oleme u aasta aega tagasi arutanud, et peremeditsiini residentuuris võiks
rakendada täiemahulist VÕTAt, ehk et arvestada lisaks eelnevatele
õpingutele ka eelnevat töökogemust üldarstina/perearstina. Mõeldud
selleks, et need, kes asuvad residentuuri juba eelneva olulise
töökogemusega kas Eestis asendusarstina või üldarstina töötades või ka nt
Soomes tervisekeskuses või ka mujalt EL riikidest tulijad (keda on küll
väga vähe), saaks residentuuri läbimist kiirendada, kui töökogemust üle
kanda. Praegu me 3.riikidest tulijatega ei arvestanud antud
muudatusettepaneku tegemisel, sest see on keerukam ja me näeme, et juba
arstiõppe diplom nendes riikides sageli ei vasta meie ülikooli arstiõppele
ning edasi on asi juba palju keerukam, sest teatavasti Venemaal ja
Ukrainas ja ka mujal ei ole ka perearsti töö üldse sarnane sellele, mis
meil ja nt ka Soomes või mujal EL riikides.
Olen selle teema juba möödunud kevadel esitanud residentuurikomisjonile
ning siis saanud nõusoleku sellega edasi tegeleda. Nüüd olen arutanud ka
läbi vastava ettepaneku meie perearstide seltsi juhatusega ning ka koos
ülikooli juristidega valmistanud ette muudatusettepanekud. Enne kui ma
lähen taaskord sellega residentuurikomisjoni, sealt edasi valdkonna
nõukokku ning sealt ülikooli Senatisse, oleks hea saada teie käest
(Sotsiaalministeerium) nõusolek või toetus, et see plaan on hea.
Kuna tahaksin maikuus sellega juba residentuurikomisjoni minna siis palun
teie arvamust lähima paari nädala jooksul.
Kui on küsimusi, olen meelsasti nõus vastama. Lisan teile residentuuri
eeskirja muutmise võrdlustabeli. Ministri määrust muutma ei pea sellega
seonduvalt.
Tervitan ja soovin head maipüha ja Volbrit ka!
Ruth Kalda
peremeditsiini professor
TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
e-kiri:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
mobiil: +37256985599