ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Riina Sikkut Teie 04.06.2024 nr 1.2-2/60-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 10.06.2024 nr 2.3-5/24/1559-2
Arvamus tervise infosüsteemi põhimääruse
muutmise eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse
1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu.
Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.
1. Eelnõu § 1 punkt 2 järgi täiendatakse tervise infosüsteemi põhimäärus § 6 lõiget 5 punktiga
6, millega nähakse ette, et Tervisekassa edastab tervise infosüsteemi ravikindlustushüvitise
andmed, v.a andmed väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitise ja
piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise kohta.
Eelnõu seletuskirja järgi hõlmab muudatus nii rahaliste kui ka mitterahaliste
ravikindlustushüvitiste andmete edastamist. Rahaliste ravikindlustushüvitiste osas
edastatakse infosüsteemi andmed ajutise töövõimetuse hüvitise kohta (st hüvitis haiguslehe
eest, hüvitis hoolduslehe eest ja hüvitis rasedale naisele seoses terviseseisundile vastava
töö andmisega või üleviimisega kergemale ametikohale).
Tervisekassa andmekogusse kantavate isiku ajutise töövõimetuse hüvitise andmed on
loetletud Tervisekassa andmekogu põhimääruse § 7 lõike 5 punktides 1–26. Selgusetuks
jääb, milliseid nimetatud punktides toodud andmeid hakatakse tervise infosüsteemi
edastama – kas edastatakse ainult § 7 lõike 5 punktis 25 nimetatud makstud ajutise
töövõimetuse hüvitise summa või ka muid andmeid.
Mitterahaliste ravikindlustushüvitiste osas edastatakse seletuskirja järgi tervise
infosüsteemi andmed tervishoiuteenuste hüvitise kohta (sh hambaraviteenuste hüvitise ja
hambaproteesihüvitise andmed) ja ravimi või meditsiiniseadmega seotud hüvitiste kohta
(sh ravimihüvitise, täiendava ravimihüvitise ja meditsiiniseadmehüvitise andmed). Ka
mitterahaliste ravikindlustushüvitiste puhul ei ole selge, milliseid andmeid tegelikult
hakkab Tervisekassa tervise infosüsteemi edastama.
Avaliku teabe seaduse § 435 lõike 1 järgi sätestatakse andmekogu põhimääruses muu
hulgas andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja ka andmeandjad. Inspektsioon on
andmekogusid puudutavas juhendis selgitanud, et põhimäärus peab sisaldama ammendavat
loetelu andmekogusse kogutavatest andmetest, sh millised andmed on edastanud
andmeandjad. Antud juhul ei ole teada, milliseid andmeid Tervisekassa andmeandjana
andmekogusse edastab, mistõttu ei ole ka selge, milliseid andmeid andmekogusse seoses
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
hüvitistega koguma hakatakse.
Andmekogude kontekstis on Andmekaitse Inspektsiooni eesmärk alati püüelda selle poole,
et andmekogu reguleerivaid sätteid lugedes oleks lihtsalt, kiirelt ja üheselt võimalik aru
saada, miks ja kuhu mingeid andmeid kogutakse, milliseid andmeid kogutakse ning kellega
neid jagatakse. Just andmekogu põhimääruse eesmärk ongi luua siin selgust ja läbipaistvust
ning selles osas on eelnõul vajakajäämisi.
2. Lisaks peame vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse § 591 lõige 4 loetleb andmed, mida tervise infosüsteemis töödeldakse. Selle sätte
järgi on tervise infosüsteemis töödeldavateks andmeteks muu hulgas perearsti ja
ravikindlustuse andmed ning patsiendi raviprotsessi ja terviseseisundit kirjeldavad
andmed, kuid loetelust ei nähtu, et andmekogus töödeldavateks andmeteks oleks ka haigus-
ja hoolduslehe andmed või ravikindlustushüvitise andmed.
Inspektsioon on rõhutanud, et isikuandmete töötlemine on põhiõiguste ja -vabaduste riive,
sest mõjutab nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse
vabadust. Põhiõiguste riivega on tegemist ka isikuandmete salvestamisel andmekogus.
Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega
ning põhiseaduse § 3 järgi teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas
olevate seaduste alusel. Selles viimases sättes väljendatud üldise reservatsiooni põhimõtte
järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama
seadusandja. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et intensiivse riive korral peab olulisuse
põhimõttest tulenevalt seadusandja otsustama lubatava haldustegevuse sisu, ulatuse ja
mahu. Seega, kui isikuandmete töötlemisel riivatakse inimese õigust privaatsusele, siis
peavad sellise riive alused ja ulatus tulema seadusest ning neid ei tohiks muuta madalama
taseme õigusaktiga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja: Terje Enula
[email protected], telefon 627 4144
2 (2)