dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigikohus
Sissetulev kiriAvalik

[EIS] Eelnõu JUM/21-0285 - "Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus" kooskõlastamine

Riigikohus · 9. märts 2021
Viit
6-6/21-8-1
Registreeritud
9. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari
6-6 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
6-6/2021
Vastutaja
Signe Rätsep (Riigikohus, Õigusteabe- ja Koolitusosakond)
Lahendamise tähtaeg
5. aprill 2021

Failid

  • 📎_EIS_ Eelnõu JUM_21-0285 - _Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus_ kooskõlastamine.msg6913 KB
  • 📎Riigikohtu arvamus FIMS eelnõu kohta.asice285 KB

Sisu (failidest)

Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info Teema: [EIS] Eelnõu JUM/21-0285 - "Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus" kooskõlastamine EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/21-0285 - Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei; Riigikohus Kooskõlastamise tähtaeg: 30.03.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fe389bab-a085-4d03-b5c5-fb5b962853f9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fe389bab-a085-4d03-b5c5-fb5b962853f9?activity=1 Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses. Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Lisa 1 Riigikohtu arvamus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu kohta 1. Toetame mõtet võimaldada füüsilistel isikutel esitada ühtne maksejõuetusavaldus ja vaadata avaldus läbi selliselt, et avalduse läbivaatamisel osaleb usaldusisik. Toetame mõtet, et ühtne menetluskord võiks olla, sõltumata sellest, kas füüsiline isik taotleb enda pankroti väljakuulutamist, pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamisega või võlgade ümberkujundamist. 2. Kaaluda võib täiendusi, et FIMS-i üldsätetest oleks selge, et tegemist on hagita menetlusega, mida saab algatada üksnes avalduse alusel. Samuti võib kaaluda, et täpsemalt oleks sõnastatud, millal saab võlausaldaja esitada maksejõuetusavalduse võlgniku nõusolekuta ning millisel juhul vaid võlgniku nõusolekul. 3. Kaaluda võib, et täpsemalt oleks sõnastatud ning juba üldsätetes välja toodud, kas kohus on seotud võlgniku taotlusega valida n-ö menetlusliik – pankroti väljakuulutamine, pankroti väljakuulutamine koos kohustustest vabastamisega või võlgade ümberkujundamine. Erisusi hagita menetlusest on praegu eelnõus esimesena selgitatud alles FIMS § 17 lg-s 3. 4. Ühtne menetlus ja kohtu suurem tegutsemisvabadus menetluse juhtimisel on toetamist väärt ja aitavad kaasa sellele, et tegemist oleks võimalikult kiire ja sujuva menetlusega. Menetluse kiirust soovitakse tagada ka kohtu tegevust suunavate tähtaegadega. Sellele eesmärgile näib vastu töötavat määruse tegemine ja kaebeõiguse andmine iga väikese menetlusetapi kohta. Kaaluda võib, kas näiteks otsustused usaldusisiku määramise, avalduse läbivaatamise ja nõuete suuruse kohta ei võiks olla tehtud ühes määruses, mille kohus teeks poolte väited ja vastuväited ära kuulates ühtsena. Praegu on kõigis kolmes etapis võimalik kaevata eraldi. Kui määruskaebus esitatakse, siis iseenesest on küll maakohtul võimalik menetlust jätkata, kuid praktikas tähendab see enamikul juhtudest seda, et toimikud saadetakse kõrgema astme kohtusse ning kuni toimikud ära on, maakohus menetlustoimingutega ei jätka. 5. Üldise märkusena võib välja tuua, et eelnõus on väga palju abstraktseid viitelisi sätteid, mis raskendavad seadusetekstist arusaamist. Tihti on viited otstarbetult laiad ning oleksid kergesti asendatavad paari lausega. Nende hulgas on abstraktseid viiteid „TsMS nõuetele“ või „PankrS-s sätestatud korrale“. Ebaotstarbekas on suunata seaduse rakendaja töötama läbi kuni mitutsada paragrahvi, et saada aru ühest FIMS-i sättest, ning jätta seejuures tõlgendamise küsimuseks, kuidas neid FIMS-i regulatsiooniga kohandada. Seadusandja soovi teha eraldi regulatsioon füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse kohta võib toetada just seetõttu, et siis ei pea üsna juriidilise isiku keskselt kujundatud PankrS-i sätteid füüsilisele isikule kohandama. Tarbetud viited töötavad neile eelistele vastu. 6. FIMS-i regulatsioon menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise kohta on napp ning ebapiisav, sisaldudes vaid FIMS §-s 7. Eeldades, et menetluskulu „kandmise“ all on eelnõus mõeldud menetluskulude jaotust, võiks kaaluda regulatsiooni täiendamist selliselt, et kaetud oleksid selgelt kõik menetluslikud olukorrad. FIMS § 7 lg-s 1 on viidatud, et menetluskulud „kantakse“ (jaotatakse) vastavalt FIMS-is sätestatule, samas üksi teine säte peale nimetatu menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist ei reguleerigi, kui just pole ainsa lisandusena mõeldud FIMS § 62. 1/2 Lisa 1 7. Toetada võib seadusandja eesmärki, et vähendada füüsiliste isikute pankrotimenetluse osakaalu ja suurendada võlgade ümberkujundamise menetlusi. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kasuks mõelda süsteemselt läbi eelnõus olev regulatsioon võlgniku menetlusabi ja deposiidi kohta. PankrS-i kohaselt saab menetluskulude katteks deposiiti küsida võlausaldajalt, mitte võlgnikult. See on ilmselt ka põhjendatud, sest maksejõuetult võlgnikult ei ole mõtet menetluskulude katteks deposiiti raha küsida, ta on maksejõuetu. FIMS-i sätete puhul jääb ebaselgeks, kas deposiiti küsitakse nüüd ka võlgnikult, kas kõikide menetlusliikide puhul ning mis on selle õiguslik tagajärg, kui võlgnik deposiiti raha ei tasu. 7.1. Võlgnikult deposiidi küsimise mõttekus ja kooskõla eesmärgiga suurendada võlgade ümberkujundamise menetluste arvu, vähendades pankrotimenetlusi, on küsitav. Kui isik on pöördunud maksejõuetuse tõttu kohtusse, siis mille arvel peaks ta deposiiti tasuma? Pigem oleks loogiline jätta võlgniku deposiiti puudutavad sätted eelnõust välja ning viidata kas üldsätetes või § 18 juures võlgniku võimalusele taotleda usaldusisiku tasu ja kulude kandmiseks menetlusabi. Praegune regulatsioon FIMS § 62 lg-s 4 asub selgelt liiga seaduse tagaotsas. Menetlusabi taotletakse ning selle andmine otsustatakse tavaliselt pigem menetluse algusfaasis, mitte vahetult enne seda, kui menetluskulud jaotatakse, kindlaks määratakse ning tuleb hakata väljamakseid tegema. Kui võlgnik on makseraskustes, siis tõenäoliselt on täidetud ka TsMS-i kriteeriumid menetlusabi saamiseks. Avalduse menetlusse võtmine, läbi vaatamata jätmine või menetluse algatamine tuleks siduda mitte deposiidi maksmisega, vaid menetlusabi saamisega. 7.2. Kui seadusandja kindel soov on kohustada maksejõuetut võlgnikku deposiiti tasuma, tuleks arvestada järgmisega. FIMS § 7 lg 7 kohaselt ei ole kohtul deposiidi küsimisel kaalutlusõigust („määrab kohus“), reguleerimata on deposiidi tasumata jätmise õiguslik tagajärg. Kui mõeldud on, et võlgnik peaks tasuma deposiiti, sõltumata valitud menetlusliigist (pankrot, pankrot koos kohustustest vabastamisega või võlgade ümberkujundamine), tuleks õiguslik tagajärg sätestada FIMS §-s 7 ning sõnastus peaks hõlmama kõiki kolme menetlusliiki. Kohtu diskretsioon võiks samuti olla asjakohane. Kui seadusandja eesmärk oli, et deposiiti küsitaks vaid võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel, nagu on praegu sättes kirjas, on FIMS § 7 lg 7 üleliigne ja peaks asuma § 18 juures. 8. Abikaasade ühine maksejõuetusavaldus tekitab küsimuse, kas selle alusel tekib eraldi pankrotimenetluse erikord (sarnaselt pärandvara pankrotiga), kus pankrotivõlgnikud on abikaasad ühiselt, pankrotivara nende ühine vara ning maksejõuetuse kriteeriumid, mille puhul tuleb hinnata neid ühe subjektina. Sellisel juhul võib PankrS vajada mahukaid täiendusi. 9. Terminoloogiliselt vajavad tähelepanu sätted, mis reguleerivad kahekordset kaebeõigust, õiguslikest tagajärgedest tuleks eristada menetluse lõppemise ja lõpetamise aluseid, ettevõtte ja ettevõtja mõisteid, kohtu määratud menetlustähtaegu ja nende pikendamist ning seaduses sätestatud menetlustähtaegu ja nende ennistamist. 2/2 Justiitsministeerium Teie 08.03.2021 nr 8-1/1583 [email protected] Meie 05.04.2021 nr 6-6/21-8 Arvamuse avaldamine Täname võimaluse eest avaldada arvamust füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kerdi Raud Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee
Allikas: Riigikohus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel