Rein Laid Teie: 28.01.2021
Jüri Leppik Meie: 15.02.2021 nr 7-7/21-54
Vahur Kivistik
Andres Past
Tõnu Tuulas
Mihkel Gaver
Paul Keres
Vastus pöördumisele
Lugupeetud advokaadid
Esitasite kohtute haldamise nõukojale (KHN) ärakirja oma 22. jaanuari 2021. a pöördumisest
Eesti Advokatuuri juhatuse poole. Väljendate muret, et olukorras, kus Vabariigi Valitsus on
kehtestanud Tallinnas ja Harjumaal avalike ürituste siseruumides korraldamise absoluutse
keelu, toimub Harju Maakohtus kriminaalasjade üldmenetluste tavapärane korraldus: peetakse
ja määratakse mitu korda nädalas rahvarohkeid istungeid, mis võivad kesta kuni kuus tundi
päevas. Teie hinnangul seab taoline kohtumenetluse korraldus pandeemia olukorras ohtu
menetlusosalise elu ja tervise, kuivõrd advokaatide seas on palju vanemaid kolleege, kes
kuuluvad nii vanuse kui ka erinevate tervisehädade tõttu riskigruppi. Kokkuvõtvalt leiate, et
taolised kohtunike korraldused üldmenetluse istungite läbiviimisel on vastuolus Vabariigi
Valitsuse korraldusega avalike ürituste keelamiseks Tallinnas ja Ida-Virumaal ning KHN-i
16. märtsil 2020. a vastu võetud soovitustega. Palute, et Eesti Advokatuuri juhatus, KHN ja
Justiitsministeerium võtaks seisukoha kriminaalasjade üldmenetluste edasilükkamise vajaduse
osas.
Esmalt soovin kinnitada, et KHN mõistab teie muret ja pöördumises tõstatatud kitsaskohti
kriminaalasjade üldmenetluse läbiviimisel. Teie pöördumist arutati 2.–5. veebruaril 2021. a
toimunud KHN-i kirjalikul elektroonilisel istungil, kus võeti vastu seisukohad õigusemõistmise
tagamiseks koroonaviiruse ulatusliku leviku tingimustes. KHN pidas vajalikuks ennekõike
rõhutada, et õigusemõistmine peab korrakohaselt toimima ka jätkuva pandeemia olukorras.
Sarnaselt 2020. a kevadel eriolukorra ajal vastu võetud soovitustele on KHN seisukohal, et
lõppastmes otsustab kohtuistungi korraldamise ja selle pidamise üksikasjade küsimused asja
menetlev kohtunik või kohtukooseis, kes on kõige paremini kursis menetluse asjaoludega ning
langetab oma otsused sõltumatult ja lähtuvalt seadustest. KHN ei pea õigeks isikute füüsilist
kohalolekut nõudvaid ja asja õigeks lahendamiseks vajalike istungite vm menetlustoimingute
ärajätmist või edasilükkamist, kuivõrd pandeemia lõpuaeg ei ole prognoositav ning kohtutel on
kohustus nende ette toodud õigusvaidlused mõistliku aja jooksul lahendada.
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Samas KHN-i liikmed möönavad, et vaatamata kõikide olemasolevate ettevaatusabinõude
tarvitusele võtmisele, kaasneb suure menetlusosaliste arvuga mahukate kriminaalasjade
üldmenetluste läbiviimisega mitmeid riske. Seetõttu tuleks tervisekaitsenõuete järgimiseks
korraldada istungid piisavalt suurtes ventileeritud saalides, hajutada saalis viibivaid isikuid,
kanda maske, võimalusel mitte pidada päevapikkuseid istungeid ja teha piisavalt vaheaegu.
Samuti tuleks vajadusel korraldada paljude menetlusosalistega istungeid väljaspool kohtumaja.
Laiemalt tuleks jätkuvalt toetada kohtute digivõimekuse edasist arendamist, mh tagades
istungisaalidesse piisavas koguses virtuaalistungite läbiviimiseks vajalikke videokonverentsi-
seadmeid, ja täpsustada kriminaalmenetluse seadustiku regulatsiooni virtuaal- ja
hübriidistungite korraldamiseks.
KHN-i 2.–5. veebruaril 2021. a vastu võetud seisukohtadega on võimalik lähemalt tutvuda
vastusele lisatud dokumendis või Riigikohtu veebilehel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Villu Kõve
Kohtute haldamise nõukoja esimees
Lisa 1: Kohtute haldamise nõukoja seisukohad õigusemõistmise tagamiseks jätkuva pandeemia
olukorras
Teadmiseks:
1. Eesti Advokatuur
2. Justiitsministeerium
2(2)
Kohtute haldamise nõukoja seisukohad õigusemõistmise tagamiseks jätkuva pandeemia
olukorras
Vastu võetud kohtute haldamise nõukoja 02.02.2021–05.02.2021 kirjalikul istungil
1. Õigusemõistmine peab korrakohaselt toimima ka pandeemia jätkumise olukorras.
Kohtuistungi korraldamise ja selle pidamise üksikasjade otsustamisel on asja läbivaatav
kohtukoosseis vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele sõltumatu ja lähtub menetluslike otsuste
langetamisel üksnes seadusest, kuulates menetlusosaliste soovil ära nende seisukohad, kuidas
kaitsta kohtuistungil pandeemia tingimustes asjaosaliste tervist.
Võimaluse korral tuleks saaliistungile eelistada kirjalikke menetlusi ja videoistungeid. Samas
ei ole õige ära jätta või lükata edasi ka isikute füüsilist kohalolekut nõudvaid ja asja õigeks
lahendamiseks vajalikke istungeid vm menetlustoiminguid, sest pandeemia lõpuaeg ei ole
prognoositav ning kohtutel on kohustus kohtu ette toodud õigusvaidlused mõistliku aja jooksul
lahendada. Tagada tuleb isikute põhiõiguste järgimine, mh kaitseõigus kriminaalasjades.
Samuti tuleb tagada tervisekaitsenõuete järgimine kohtuistungitel, mh korraldada istungid
piisavalt suurtes ventileeritud saalides, hajutada saalis viibivad isikud, kanda maske, rajada
saalidesse klaasvaheseinad, võimalusel mitte pidada päevapikkuseid istungeid ja teha piisavalt
vaheaegu.
Kohtul on õigus eemaldada saalist isikuid selle ületäituvuse korral, tagades kohtuistungi
jälgitavuse teisest kohtusaalist, keelduda ilmselgete haigustunnustega isikut kohtusaali
lubamast ning eemaldada kohtusaalist ilmselgete haigustunnustega isik. Haiguskahtluse korral
võib kohus enne menetlusega jätkamist nõuda isikult negatiivse koroonatesti või
vaktsineerimise tõendamist.
2. Eriti suurte menetlusosaliste arvuga pikaajalise kestusega kohtuasjades (eelkõige
kriminaalasjade üldmenetlused) on vaatamata kõigi olemasolevate ettevaatusabinõude
tarvitusele võtmisele ometigi risk, et kellegi haigestumise tõttu võib menetlus edasi lükkuda või
seiskuda määramata ajaks ja kaasa tuua ka menetluse venimise üle mõistliku aja. Riskide
vähendamiseks tuleks tarvitusele võtta täiendavaid meetmeid:
• korraldada paljude menetlusosalistega istungeid vajadusel ka väljaspool kohtumaja või
ehitada kohtumajades ruumid ümber selliselt, et nendes oleks võimalik mahukaid
istungeid paindlikumalt läbi viia (nt kohtusaalide ühendamine liigutatavate
vaheseintega), leides selleks vajalikud vahendid;
• toetada kohtute digivõimekuse edasist arendamist, mh tagades istungisaalidesse
piisavas koguses virtuaalistungite läbiviimiseks vajalikke videokonverentsiseadmeid;
• täpsustada kriminaalmenetluse seadustikus regulatsiooni virtuaal- ja hübriidistungite
korraldamiseks, samuti minna kiiresti edasi kriminaalmenetlust lihtsustava ja tõhustava
kriminaalmenetluse revisjoni seaduseelnõuga;
• võimalikult kiiresti vaktsineerida vähemasti mahukate kriminaalasjade üldmenetlusi
istuvad ja menetlusosalistega vahetult pikaajaliselt kokkupuutuvad kohtunikud,
istungisekretärid ja tõlgid kui ka sellistes menetlustes tihti osalevad professionaalsed
menetlusosalised (prokurörid ja advokaadid).