Arvamus halduskohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) väljatöötamise kavatsuse kohta

Justiitsministeerium Teie 17.11.2020 nr 8-1/6747 [email protected] Meie 08.12.2020 nr 6-6/20-38 Arvamuse avaldamine Täname teid võimaluse eest avaldada arvamust halduskohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) väljatöötamise kavatsuse kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kerdi Raud Riigikohtu direktor Lisa: Riigikohtu arvamus halduskohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) väljatöötamise kavatsuse (VTK) kohta. Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee  Lisa 1 Riigikohtu arvamus halduskohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) väljatöötamise kavatsuse (VTK) kohta Üldiste tähelepanekutena toob Riigikohus välja, et VTK-s on läbivalt juttu anonüümimisest, kuigi sisuliselt on silmas peetud pseudonüümimist. Anonüümimine on isikuandmetele rakendatav protsess, millega isikutuvastusteave kõrvaldatakse või muudetakse nii, et andmesubjekti tuvastamine muutub võimatuks. Praegusel juhul anonüümimisest ei saa rääkida, sest justiitssüsteemil on alati võimalus konkreetne isik tuvastada, s.t. protsess on alati tagasi- pööratav. Teiseks annab VTK kohtutoimikuga tutvumise täielikult kohtu meelevalda, eris- tamata seejuures menetluses olevat ja menetlusest väljunud (s.t. arhiivi antud) toimikuid. Riigikohus peab otstarbekaks sätestada tähtaeg, mille jooksul on kohtul õigus otsustada menetlusest väljunud toimikule ligipääs. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus Rahvusarhiivi antud (või seal juba säilikuna hoitava) kohtutoimiku ligipääsu üle peab otsustama kohus, mida enam ei eksisteerigi. Ajaline piirang võib olla kas tähtajaline (5-7-10 aastat) või tingimuslik, näiteks üleandmiseni Rahvusarhiivi. Lisaks ei käsitletud VTK-s, kas ja kuidas kõnealuseid küsimusi reguleerida põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses, sh PSJKS-is. Samuti vajab eelnõu väljatöötamisel läbimõtlemist ka avalikkus ja avalikustamine väärteomenetluses. Leiame, et ei piisa pelgalt viitest VTMS §-le 2, vt nt VTMS § 62 lg-d 2 ja 3 kui erisätted. Riigikohtul puudub üksmeelne seisukoht jõustumata kohtulahendite avaliku kuulutamise ja kohtulahendis isikuandmete avalikustamise suhtes. VTK-s leitakse, et jõustumata lahendite avalikustamise (reguleerimise) eesmärk on kõrvaldada vastuolu kohtumenetluse avalikkuse põhimõttega. Riigikohus nõustub sellega, et jõustumata kohtulahendite avalikustamine ja/või juurdepääs neile peaks olema selgelt reguleeritud. Jõustumata kohtulahendite avaldamise kavatsuses on probleeme, mistõttu vaatamata kohtu- menetluse avalikkuse põhimõttele tuleks hoida konservatiivsemat joont. Kui jõustumata lahendil pole menetlusosaliste jaoks siduvaid tagajärgi, siis kohtulahendi varajane kajastamine meedias ja etteruttavate hinnangute andmine võib menetlusosalisi pigem kahjustada ja töötada vastu sõltumatu kohtupidamise edasisele läbiviimisele. Üldsuse jaoks oleks oluline tagada õiguskindlus ja -selgus (avalikustatakse jõustunud lahendid). Samuti kaasneb kõigi lahendite veebis avalikustamisega (kättesaadavaks tegemisega) vaieldamatult täiendav töökoormus ning on kaheldav, kas kohtutel on praeguse eelarve ja koosseisu tingimustes vajalikku ressurssi jõustumata lahendite avalikustamiseks neid pseudonüümides ja jõustumise kohta märkeid lisades. Seetõttu ei toeta Riigikohus praegu sellist kohtutele lisaülesannete panemist, kuni ei ole välja töötatud vajalikke ja töökindlaid IT-lahendusi ning hinnatud täpsemalt (eelarve, inimesed) kaasnevat töökoormust. Juurdepääsu jõustumata lahenditele saab (seniks) tagada taotluste alusel. Samuti ei saa pidada kuigivõrd kaalukaks argumenti, et jõustumata kohtulahendite avali- kustamine aitab tuntavalt rikastada õigusdiskussiooni. Jättes kõrvale jõustumata lahendite avalikustamisega kaasnevad probleemid, leidis jõustumata kohtulahendite arvutivõrgus veebi- lehe kaudu avalikustamine mõningast poolehoidu tingimusel, et need avalikustatakse ilma isikuandmeteta. Lisaks märgib Riigikohus, et kohtuotsuse suulisel kuulutamisel maakohtus on kriminaal- menetluses oluline roll. Otsuse kuulutamisel selgitab kohtunik õigeks- või süüdimõistetule vajaduse korral otsuse sisu (KrMS § 315 lg 3). Kui kohus kuulutab otsuse resolutiivosa, siis selgitab ta suuliselt otsuse olulisemaid põhjendusi (KrMS § 315 lg 4). See aitab tagada, et isik, 1/3  Lisa 1 kelle kohta otsus käib, saab aru, mida ja mis põhjustel otsustati. VTK-s välja pakutud variandi kohaselt asendaks otsuse elektrooniline avalikustamine kuulutamist. Kriminaalasja suulisel arutamisel peab jääma alles võimalus otsuse suuliseks kuulutamiseks. Oleme nõus, et KrMS § 4081 (jõustunud lahendite avalikustamine) tuleks muuta selliselt, et kohtud mõistaksid ja rakendaksid seda ühtmoodi. Nimetatud paragrahvi esimeses lõikes on mitmeti mõistetav termin „kohtumäärus, millega menetlus lõpetatakse“. Näiteks võib küsida, kas vangistusest enne tähtaega vabastamise taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine lõpetab vastava menetluse. Seetõttu võiks kaaluda varianti, kus on toodud loetelu lahenditest, mida ei avalikustata, nt kohtueelse menetluse käigus tehtavad kohtumäärused. Kohtueelse menetluse käigus tehtavad lahendid ei ole menetlust lõpetavad määrused KrMS § 4081 mõttes, kuid õigusselguse mõttes peaks menetlusseaduses olema reguleeritud Riigikohtu võimalus (õiguslik alus) selliseid määruseid kohtupraktika ühtlustamise eesmärgil siiski avaldada, tagades, et neist ei ilmneks asjaolusid, mis võivad kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Praktikas teeb Riigikohus sellised määrused juba praegu veebis kättesaadavaks. Toetame ettepanekut sätestada õigeksmõistetu nime avalikustamise või pseudonüümimise selge kord. Mõistlik on lahendus, mille puhul õigeksmõistetu võib taotleda oma nime avalikuks jätmist. Samas tuleb möönda, et osalisel õigeksmõistmisel tuleks süüdistatava nimi igal juhul avalikustada (sarnaselt süüdimõistetu nimega). Eelnõu väljatöötamisel palume läbi mõelda ka mittesüüdistatavatest juriidiliste isikute nimede pseudonüümimise temaatika. Juriidilise isiku nime avalikustamine võib muuta sisutuks seotud füüsiliste isikute pseudonüümimise (nt on seeläbi leitavad juhatuse liikmete andmed). Samuti tuleb kaaluda, kas olukorras, kus süüdistatava nimi võimaldab kannatanut (nt vanema poolt toimepandud seksuaalkuritegu lapse suhtes) identifitseerida, võiks erandjuhul olla õigus süüdis- tatava nime pseudonüümimiseks või on ainsaks alternatiiviks vaid resolutiivosa avalikustamine. Praktikas on tekitanud probleeme olukord, kus sellisest delikaatseid andmeid sisaldavast kriminaalasjast on välja kasvanud põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Riigikohus nõustub VTK autoritega selles, et kinnises menetluses arutatud toimikuga tutvumise reeglid, mille järgi jääb toimik avalikkuse ees suletuks tähtajatult (näiteks TsMS § 59 lg 3), ei ole avalikku huvi silmas pidades põhjendatud ning kohtule tuleb anda kaalumisõigus juurde- pääsupiirangu vajalikkuse üle. Arvestades, et menetlusvälise isiku toimikuga tutvumise üle otsustab alati kohus, siis eelistab Riigikohus lahendust, et toimikuga tutvumise seisukohast ei ole vaja teha vahet kinnisel ja avalikul menetlusel (ei ole vaja eraldi reguleerida menetlusvälise isiku toimikuga tutvumist kinnises menetluses). Süüteomenetluses toimikuga tutvumise regulatsiooni ettevalmistamisel palume kaaluda võimalust ja vajadust näha ette avaliku teabe seadusega analoogne säte (AvTS § 23 lg 2 p 3): kui toimiku ettevalmistamine tutvumiseks (juurdepääsupiiranguga andmete katmine) on mahu vmt tõttu äärmiselt koormav, siis võib toimiku tutvustamisest keelduda. Rõhutame, et toimiku tutvustamine pärast lahendi kuulutamist ja avalikult kättesaadavaks tegemist on haldus- ülesanne, mille täitmine ei tohi takistada kohtu põhiülesande, s.o õigusemõistmise teostamist. Kuna toimiku pärast kohtumenetluse lõppu tutvustamine ja lahendi veebis avalikustamine on olemuslikult haldusülesanded, ei pea sellekohane regulatsioon tingimata sisalduma kohtu- menetluse seadustikes. VTK-s kirjeldatud avalikkuse juurdepääsu probleem on vaieldamatult olemas virtuaal- või hübriidistungite puhul, kui soovijatel puudub võimalus istungit kohtusaalis vahetult jälgida. Muu hulgas eriolukorra tingimustes on selline juurdepääsu piiramine möödapääsmatu ja 2/3  Lisa 1 põhjendatud. Põhiseaduslikku istungi avalikkuse põhimõtet ei saa kindlasti tõlgendada nii laialt, et see hõlmaks kohustuse teha avalikke veebiülekandeid. Toetame lahendust, et avalik veebiülekanne (sh kas eelneva registreerimise või registreerimiseta) on lubatud vaid kohtu enda äranägemisel (loal). Veebiülekande võimalust kaaludes tuleb ju arvestada, kuivõrd võib selline ülekandmine kahjustada õigusemõistmise huve. Kohtul peab säilima ülevaade ja kontroll selle üle, kes jälgivad kohtuistungit ning mil viisil nad istungit jäädvustavad. Selleks, et kohtul säiliks ülevaade ja kontroll kohtuistungi jälgijate ning istungi jäädvustamise üle, tuleb seadusandjal tagada avalikkuse juurdepääs õigusemõistmisele ka arvestades muutunud olukorda, kus prognoositakse suuliste istungite arvel virtuaalsete istungite osakaalu suurenemist. Kui kohtutel saab olema sellekohane võimekus ning võimalik on tagada tehniliste lahenduste turvalisus, on seadusemuudatused, millega oleks menetlusvälistel isikutel võimalus jälgida virtuaalistungeid ning ka kohtusaalis toimuvaid istungeid veebikeskkonnas, põhjendatud. VTK teiste küsimuste kõrval on tegemist siiski teisejärgulisema küsimusega, arvestades suulises menetluses arutatavate asjade väiksemat arvu, sellest veel väiksemat videoistungite arvu, ning asjaolu, et kohtusaalis toimuvatele avalikele istungitele saab menetlusväline isik kohale minna. VTK 9. osas kirjeldatud kriminaalasja istungil teatavaks saanud asjaolude saladuses pidamise kohustuse kohaldamise probleemide ja nende lahendamise vajaduse (või puudumise) kohta vt RKKK 04.12.2020 lahendit nr 1-17-9149/626. Lõpetuseks rõhutame, et kuigi VTK-s on leitud, et ettepanekud kogumis ei mõjuta oluliselt kohtute töökoormust, siis sellega ei saa nõustuda. Juurdepääsupiiranguga andmete katmine, erinevate taotluste lahendamine, õigusliku huvi kaalumine, vaidluste lahendamine, toimikute tutvustamine ja muu n-ö suurema avalikustamisega kaasnev nõuab lisaressurssi. Kaheldav on, et praeguse ressursiga jõuaksid kohtud täiendavat halduskoormust kanda. Kohtumenetluse avalikkuse suurendamine ei tohi takistada kohtute põhifunktsiooni täitmist. Soovitame kaaluda, kas on mõeldav, et kirjeldatud ülesannete täitmiseks luuakse kohtusüsteemist väljapoole või kohtusüsteemi sees tsentraliseeritud üksus (andmekaitse spetsialistid vmt), kes nende ülesannetega tulevikus tegeleks, tagades samas ka ühtlase kohaldamispraktika. 3/3