Arvamus perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Lisa 1 Riigikohtu arvamus perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Üldised märkused 1. Toetame seadusandja algatust muuta alaealisele lapsele makstava elatise arvutamise mudeli. Riigikohus on senises praktikas rõhutanud, et töötasu alammäära kiire tõusu tõttu võib senine elatis olla muutunud ebaproportsionaalselt suureks, ning soovitanud seadusandjal kaaluda uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtes- tamist, mis arvestaks muu hulgas ka kooselavate ülalpeetavate mastaabisäästu ning näeks ette vanemale enda ülalpidamiseks kätte jääma pidava sissetuleku (RKTKo 3-2-1-35-17, p 30; vt ka 3-2-1-174-16, p 14). 2. Toetame seadusandja algatust asendada alaealisele lapsele makstava elatise arvutamise mudel süsteemiga, kus imperatiivse miinimumelatise asemel on seaduses sätestatud ühtne meetod, mille järgi arvutatakse kõigile lastele elatist sama valemi alusel. 3. Toetame komponente, mille seadusandja on valinud baasmääraks, ning neid, millest lähtudes alaealise lapse elatise suurus väheneda või suureneda võib. Kuigi laste vanus ja elukoht võivad elatise suurust mõjutada, siis pigem pooldame seda, et need võiks üldisest valemist välja jätta. Kohtu diskretsioon võib samas hõlmata võimalust lapse elukoha või vanuse tõttu elatise suurust muuta. Täpsemad märkused sätete kaupa 4. PKS § 101 lg 3. Igakuise elatise baassumma ühe lapse kohta on 181 eurot, mida korrigeeritakse elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta tarbijahinnaindeksi muutusega. 4.1 Seadusetekstis tuleks täpsustada, mida mõeldakse baassumma korri- geerimise all elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta tarbijahinna- indeksi muutusega. Seaduses peaks olema sätestatud valem ja kuupäev, millal iga aasta elatise summat korrigeeritakse, samuti tuleks täpsustada eelnõu seletuskirja. 4.2 Üheselt peaks olema eelnõu tekstist selge, mida mõeldakse „tarbijahinna indeksi muutuse“ all. Seletuskirjas viidatud lingil tarbijahinnaindeksi (THI) kohta on toodud neli näitajat, mis võivad potentsiaalselt sättes toodud sõnastusele vastata: 1) tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga; 2) tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga; 3) tarbijahindade harmoneeritud indeksi muutus võrreldes eelmise aastaga; 4) konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeksi muutus võr- reldes eelmise aastaga. 4.3 Ebaselge on, kui tihti elatise baasmäära THI muutuse tõttu korrigeeritakse. Kui soov on, et elatise baassumma muutuks korra aastas, tuleks märkida seaduses kuupäev, millise aja seisuga iga aasta baassummat korrigeeritakse. 1/7  Lisa 1 Eelnõu tekstis on viidatud, et elatist korrigeeritakse võrreldes THI muutust elatise tasumise kuule eelneva kalendriaastaga. Praeguse sõnastuse kohaselt muutuks elatise suurus iga kuu. „Elatise tasumise kuu“ on muutuv mõiste, sest elatis on korduv kohustus. Praeguse sõnastuse järgi tundub nt, et veebruaris 2021 tasutava elatise puhul tuleks arvestada THI muutust 2021 veebruar vs. 2020 veebruar, 2021 märts vs. 2020 märts jne. 4.4 Elatise baassumma konkreetseks aastaks ja selle komponendid (THI + 3% brutopalgast) peaksid kajastuma internetis kindlal aadressil, nt Justiits- ministeeriumi kodulehel, ja olema lihtsasti leitavad, et õigusselgust tagada. 4.5 Seaduses peaks baassumma muutumine olema õigusselguse tagamiseks väljen- datud valemina sarnaselt teiste THI muutusest sõltuvate indeksitega kehtivas õiguses. Vt nt KRAPS § 2¹, mh lg 3. 4.6 Selge peaks samuti olema ka valem, mille järgi baassummat suurendatakse. Vajalik on täiendada seletuskirja. Vajalik oleks sarnane näide, nagu seletuskirjas on toodud baassumma muutuse kohta, lähtudes 3%-st EV keskmisest bruto- palgast. Nt kui mõte on, et elatis suureneks iga aasta 1. jaanuaril ning muutuse aluseks oleks THI üldine muutus võrreldes eelmise aastaga, mis oleks 2,3%, saaks kogu 2021. aasta jaoks kehtiva elatise baassumma leida järgmiselt. 181 euro asemel oleks 2021. aasta baassumma 181 x 102,3 : 100 = 185,163 eurot. Täpsustused: a) märkida tuleks, mitut komakohta pärast nulli arvestatakse; b) sellele baassummale lisanduks siis ka 3% EV keskmise brutopalga muutusest. 5. PKS § 100 lg 4. Elatise baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Kui kohustatud isiku sissetulek erineb oluliselt keskmisest brutokuupalgast, võib elatise baassummale lisanduvat summat vastavalt suurendada või vähendada. 5.1 Seadusetekstis tuleks täpsustada elatise tasumise kuule eelneva kalendri- aasta keskmise brutopalga koefitsienti. Seaduses peaks olema ühtne valem ja kuupäev, mille seisuga summa muutub, samuti tuleks täpsustada eelnõu seletuskirja. Komponendi muutumine toob kaasa pigem ebaselgust. 5.2 Kui elatise baassumma koos kahe komponendiga (THI + 3% brutokuupalgast) muutub üks kord aastas, peaks seaduses sätestama kuupäeva, mille seisuga muutus toimub. Kuupäev peaks THI muutuse ja brutokuupalga korral olema sama. 5.3 Elatise baassumma konkreetseks aastaks ja selle komponendid (THI + 3% bruto- palgast) peaksid kajastuma internetis kindlal aadressil, nt Justiitsministeeriumi kodulehel, ja olema lihtsasti leitavad, et õigusselgust tagada. 5.4 Ilmselt hakkab tekitama praktikas vaidlusi mõiste „sissetulek“. Mõistlik on viidata ilmselt lihtsalt sissetuleku mõiste asemel isiku „keskmisele kuusissetulekule“ mingil perioodil, nt eelneval aastal, või „teenitud tulule“ mingil 2/7  Lisa 1 perioodil. Täitemenetluse kontekstis on varem vaidlusi tekitanud näiteks olukorrad, mil isikule laekub korraga suurem väljamakse. Küsitav võib olla ka toetuste preemiate, puhkuserahade arvestamine sissetuleku mõiste juures. 5.5 Samamoodi tekib küsimus, kas arvestama peaks elatist maksma kohustatud isiku üldist varalist seisundit. Nt kui isik parasjagu suurt sissetulekut ei teeni, kuid on varem kogunud hulga kinnisvara, siis senise PKS § 99 arvestas lapse tavalise elulaadi juures vanema varalist seisundit. Üldisemalt jääbki ebaselgeks, kuidas peaks uus elatise mudel kohalduma koos- toimes PKS §-ga 99 ja seniste kohtupraktikas välja kujunenud seisukohtadega vanema elatusstandardi arvestamise kohta. PKS § 99 kehtetuks tunnistamist eelnõus ette ei ole nähtud. 5.6 Elatise baassumma konkreetseks aastaks ja selle komponendid (THI + 3% brutopalgast) on õigusselged, kui nad on väljendatud konkreetse summana. PKS § 101 lg 4 teises lauses sätestatud võimalus muuta kohustatud vanema palgaerinevuse tõttu baassummale lisanduvat summat jääb ebaselgeks. Seadusest peaks nähtuma normiadressaat, kes lisanduvat summat suurendab või vähendab. Kas mõeldud on rahasumma või protsendi muutmist ning kas võimalus on mõeldud poolelioleva kohtumenetluse jaoks. Seletuskirjas on viidatud prot- sendile ja kohustatud vanema põhistamiskohustusele. Põhistamine (TsMS § 235) ja tõendamine (TsMS § 229 jj) on erinevad mõisted. Kas elatist tasuma kohus- tatud vanem (kostja) ei pea enda sissetuleku suurust tõendama? Kellel on tema sissetuleku keskmisest palgast erinemise tõendamise koormis. Õigusselgem oleks, kui baassummana oleks 3% fikseeritud eeldusena ning kohustatud vanemal ehk kostjal oleks võimalik eeldus ümber lükata tõendades, et tema sissetulek erineb oluliselt keskmisest brutopalgast. 6. PKS § 101 lg 5. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse elatise summat 30 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes iga järgneva lapse puhul. 6.1 Toetada võib seisukohta, et mastaabisäästu arvestatakse, praegune sõnastus vajab aga täpsustamist, et seda oleks võimalik probleemideta rakendada. Eelnõu tekstist (mitte vaid seletuskirjast) peaks selgelt nähtuma, kes kvalifitseeruvad lasteks, kelle kasvatamine võimaldab mastaabisäästu võrra järgnevate laste elatist vähen- dada. Võimalik on näiteks kujundada lahendus, kus a) mastaabisäästu saab arvestada vaid siis, kui elatist maksma kohustatud vanemal on mitu ühist last teise vanemaga, või lahendus, mil b) mastaabisäästu saab arvestada kõigi laste puhul, sõltumata sellest, kas elatist nõudva lapsega ühes kohas elavad lapsed on elatist maksma kohustatud vanema lapsed (nt kärgpere). 6.2 Perekond on sotsioloogiline mõiste, seetõttu ei ole ka Eesti õiguses perekonna või pere legaaldefinitsiooni. Praegusel kujul keeruline ka sätte pinnalt määrata, millal tuleks mastaabisäästuga arvestada. Seletuskirjas on välja toodud, et juhul 3/7  Lisa 1 kui kohustatud isikul on lapsed eri partneritega, ei saa ühegi lapse puhul mastaabisäästu rakendada. Kuna mastaabisääst on sotsioloogiline uuringust tulenevatel andmetel, mitte põlvnemise õiguslikust tähendusest tulenev lähenemine, on keeruline selliseks eristuseks ka põhjendusi leida. Võrdlusena ei ole eristust tehtud ka PKS § 102 lg-s 2. Riigikohus on juba alates 1997. aastast leidnud, et perekonnapõhiõiguse kaitseala hõlmab kogu perekonnaga seonduvat alates selle loomisest kuni perekondliku kooselu kõige erinevamate valdkondadeni. Kui perekonnas on lapsi, siis pole selle sätte kohaldamisel oluline, kas lapsed on abikaasadel ühised või abikaasade eelmisest abielust (3-3-1-16-97; 3-3-1-16-00, p 2; vt ka 3-4-1-2-01, p 22). EIK praktikas on tõlgendus veelgi laiem (vt nt viited asjakohasele EIK praktikale hiljutises RK lahendis 5-18-5/17, p 50). 6.3 Vajalik on täpsustada, kes kvalifitseeruvad „igaks järgnevaks lapseks“. Kas ja kui, siis kuidas saab mastaabisäästu arvestada praktikas tavalistes olukorrad, mil näiteks: a) elatist maksma kohustatud vanemal on teise vanemaga kaks ühist last, üks elab emaga, teine isaga; b) elatist maksma kohustatud vanemal on teise vanemaga kaks ühist last, lisaks on kohustatud vanemal eraldiseisvalt laps ka kolmanda isikuga; c) elatist maksma kohustatud vanemal on teise vanemaga üks ühine laps ja lisaks teisest kooselust kaks last, kellele ta ei pea elatist „tasuma“ PKS § 100 lg 5 mõttes, sest ta annab neile kahele nendega koos elades ülalpidamist vahetult. 7. PKS § 101 lg 6. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. 7.1 Alaealise lapse elatise puhul lastetoetustega arvestamine on praktikas mitmeid vaidlusi põhjustanud (nt 2-16-11905, p 23; 2-16-118651, p 12; 3-2-1-174-16, p 13) ning seetõttu on selle elatise arvutamise valemis kajastamine põhjendatud. Konkreetsetele praegu kehtestatud toetuse nimedele viitamine tekitab vajaduse seadust muuta, kui meetmete nimed muutuvad, samas annab see konkreetsuse. Õigusselgust aitaksid tagada viited toetusi reguleerivatele sätetele. 7.2 See, kuidas perehüvitisi elatise arvestamisel arvesse võetakse, peaks olema seaduses sätestatud valemina (nt pool toetusest iga lapse kohta arvatakse maha baassummast). Praegusel kujul on ebaselge, mis tähendab „arvestamine“. Sätte sõnastusest peaks selge olema, millises suuruses elatise summa seetõttu väiksem on ning millest see maha arvutatakse (baassumma; baassumma + THI; baassumma + THI + 3% või baassumma + THI + muutunud EV keskmine palk) 4/7  Lisa 1 8. PKS § 101 lg 7. Kui laps elab koos kohustatud vanemaga aasta lõikes keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat ühe protsendi võrra käesoleva paragrahvi lõikes kolm nimetatud summast iga kohustatud vanemaga koos veedetava ööpäeva kohta. 8.1 Sellisel kujul sõnastatud muudatus erineb oluliselt senisest süsteemist ja välja- kujunenud Riigikohtu praktikast ning läheb vastuollu PKS § 100 lg 2 esimeses lauses sätestatud põhimõttega, et lapsega koos elades annab vanem lapsele ülal- pidamist vahetult ning maksab elatist, kui ta lapsega koos ei ela. Komponendi kajastamine elatise arvutamise valemis on põhjendatud, kuid arvestusalused peaksid olema kooskõlas PKS § 100 lg-ga 2. 8.2 Riigikohus on varasemas praktikas PKS § 100 lg 2 põhimõttest lähtudes ka selgitanud, et kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Seejuures võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamis- kohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista (3-2-1-165-13, p 12). Arvestades, et PKS § 100 lg 2 esimest lauset eelnõu kohaselt ei muudeta, ei muutu ka senised üldpõhimõtted. Seega peaks ka uue mudeli korral olema tulemus samas proportsioonis. Kui laps elab mõlema vanemaga võrdse aja, ei pea kumbki vanem elatist maksma, kui laps elab nt nädala kuust lahus elava vanemaga, peaks elatis olema neljandiku võrra väiksem. 8.3 Sealjuures on hiljutisemas Riigikohtu praktikas täpsustatud, et lahus elav vanem ei pea esitama kviitungeid ega tõendama üksikuid kulutusi, eeldatakse, et lahus elav vanem kannab ajal, mil laps tema juures elab, lapse kulud PKS § 100 lg 2 esimese lause mõttes vahetult proportsionaalselt ajale vähemalt miinimumi ula- tuses (3-2-1-35-17, p 23.3). Eeltoodud tõlgendus lihtsustab elatiseasjade lahendamist oluliselt ning seetõttu võiks samuti säilida ka uue mudeli korral, arvestades, et eelnõu eesmärk oli elatiseasjade lahendamist efektiivsemaks muuta. Eeldusega välditakse vajadust, et vanemad peaksid üksikuid kulusid kviitungitega tõendama (mille osas ei pruugi olla ka selge, millisest perioodist need pärit on, kas kulutustega kaeti lapse vajadusi, samuti on söögi- ja olmetarvete puhul keeruline tõendada, kelle huvides kulutused tehtud on ning kui suur osa läks lapse hüvanguks). 8.4 Praeguses sõnastuses tekitab küsimusi lisaks summa vähendamise protsendile ka see, kas põhjendatud on arvestada asjaolu, et vanem kannab lapse ülalpida- miskulud vahetult vaid juhul, kui laps viibib elatist maksma kohustatud vanema juures seitse ööpäeva. On ette näha, et selle kriteeriumi täitmine võib põhjustada palju vaidlusi, samuti on küsitav selle kooskõla PKS § 100 lg-ga 2. 8.5 Süstemaatiliselt tekitab küsimusi ka see, kuidas suhestub PKS § 101 lg 7 PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustega. Seni oli asjaolu, et laps elas mõlema vanema juures, käsitatav PKS § 102 lg 2 kohaselt mõjuva põhjusena (3-2-1-35-17, p 28.3). 5/7  Lisa 1 Võimalik on PKS § 101 lg 7 eelnõust praegusel kujul välja jätta, mil endiselt saaks lapse vahelduvat elukohta arvestada elatise vähendamise alusena vastavalt üksikjuhtumi asjaoludele (sõltumata sellest, kas 7 päeva nõue nt on täidetud). Võimalik oleks seejuures nimetada vahelduv elukoht PKS § 102 lg 2 näidisloetelus. Võimalik oleks ka PKS § 101 lg 7 siiski sätestada, kuid sel juhul saaks see olla nt üldreegel automaatse alusena mingi protsendi või murdosana, mille kõrval saaks PKS § 102 lg 2 anda vähendamiseks täiendavad alused. Sätete koostoime peaks olema igal juhul selge. 8.6 Kõigi baassummast (181 eurot) ja selle koefitsientidest (THI ja 3% EV keskmisest) sõltuvate muutujate korral (PKS § 101 lg-d 5–7) peaks olema selge millest protsente või vähendamisi arvestatakse. 9. PKS § 100 lg 8. Kohus võib mõjuval põhjusel elatise summat suurendada. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas lapse erivajadus või last peamiselt kasvatava vanema töövõimetus. 9.1 Seadusetekst ja eelnõu seletuskiri on erinevad. Sättes viidatakse, et mõjuval põhjusel saab elatist suurendada, seletuskirjas on öeldud, et sätte alusel saab elatist suurendada JA vähendada. Kuna elatise vähendamise alused on PKS § 102 lg-s 2, siis ilmselt on mõeldud, et PKS § 100 lg 8 jääks elatise suurendamise ning PKS § 102 lg 2 elatise vähendamise aluseks. Sätete koostoime peaks selge olema. 9.2 Vanemad on ülalpidamiskohustuse täitmisel PKS § 105 lg 3 kohaselt osavõlgnikud. Seetõttu on ilmselt üks elatise suurendamise või vähendamise alus vanemate sissetuleku erinevus. Selge peaks olema, kas vanemate sissetuleku erinevus mahub PKS § 100 lg 8 alla, kas säilib senine kohtupraktika vanemate sissetuleku ja PKS § 102 lg 2 aluste kohta ning milline on sätete koostoime. Täpsustuseks. Riigikohtu praktikas on leitud, et vanemad peavad last ülal pidama vastavalt endi sissetulekute proportsioonile (vt nt 2-16-135/95, p 11; 3-2-1-35-17, p 22; 3-2-1-15-17, p 12; 3-2-1-56-15, p 12; 3-2-1-118-12, p 15). Alla miinimummäära on senise praktika järgi põhjendatud elatist vähendada vanemate sissetulekute erinevuse tõttu siis, kui täiendavalt esineb mõjuv põhjus (nt ühe vanema halb varaline seisund), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades lapse õigustatud huve (vt 2-16-11905, p 18; 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). 10. Rakendussätted ning tulevased kohtulahendid 10.1 Oluline on rõhutada seletuskirjas, et ka uue elatise mudeli korral sõnastataks kohtulahendite resolutsioon selliselt, et nendes sisalduv elatise summa muutuks automaatselt (vrd praegu: Mõista alates 01.01.2020 kuni A täisealiseks saamiseni 01.01.2030 A kasuks välja igakuise elatisena 292 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast). Vastasel juhul peab laps iga aasta pöörduma kohtusse elatise muutmiseks TsMS § 459 kohaselt. 6/7  Lisa 1 Baassumma, THI ja lisanduva 3% brutopalga (või mingi muu muutuja) muutmise korral peaks ka tulevaste lahendite resolutsioonis olema elatise summa seotud nende komponentidega. Kui summa avaldatakse internetis mingil kindlal aadressil, on resolutsioonide sõnastamine selgem (vrd nt VÕS § 94 lg-d 1 ja 2; § 113 lg 1). 10.2 Kui seadusemuudatused jõustuvad ilma rakendussätteid kehtestamata, tekib olukord, kus hulka vanemaid koheldakse aastaid ebavõrdselt – uute elatise- lahendite puhul on igakuine elatis ligikaudu 200 euro. Varasemate n-ö indeksee- ritud elatiselahendite puhul tõuseb elatis iga aasta automaatselt pooleni Vabariigi Valitsuse töötasu alammäärast. Lisaks kohtute töökoormuse hüppelisele kasvule tähendab see ühtlasi, et ka need vanemad, kes pöörduvad kohtusse elatise muut- miseks TsMS § 459 kohaselt, peavad seni, kuni asja arutatakse, s.o eelduslikult mõned aastad, maksma teistest vanematest märksa suuremat elatist. 10.3 Ebavõrdse kohtlemise vältimiseks oleks seetõttu vajalik sätestada rakendussäte, mille kohaselt loetaks enne eelnõu jõustumiskuupäeva tehtud lahendite puhul, kus elatis on välja mõistetud suuremas summas kui 181/193 eurot, vanema kohus- tuseks tasuda elatist vastavalt 181/193 eurot. Selliselt välditaks lisaks kohtute töökoormuse olulisele kasvule ka vanemate ebavõrdset kohtlemist ning suunataks elatist muutma mitte enamik vanematest, vaid väike osa neist. Kuna korduvad kohustused muutuvad sissenõutavaks tule- vikus, ei teki probleeme ka õigusele tagasiulatuva jõu andmise keeluga. 10.4 Praktikas on märkimisväärset osa elatiselahenditest vajalik täita mõnes välis- riigis. Välisriigis on täitmise aluseks täitedokument. Eelnõu jõustumisel tekib hulk Eesti kohtulahendeid, mis on kehtima hakkava Eesti õigusega küll vastuolus (elatis on suurem kui PKS § 101 eelnõu kohane määr ning ajas summa kogu aeg automaatselt suureneb), kuid mille täitmist täitemenetluses vaidlustada ei saa. Seadusemuutus ei mõjuta täitedokumendi kehtivust. Samuti ei mõjuta Eesti õiguse muutmine seda, et EL riikides täidetakse elatisemääruse (4/2009) alusel lahendeid ilma, et selleks oleks vaja läbi viia ühtegi erimenetlust. Varasema kohtulahendi muutmiseks on elatist maksma kohustatud isikul vaja esitada välismaal kohtutäiturile uus kohtulahend. Ka juhul kui rakendussättega muutuksid varasemad elatiselahendid selliselt, et laps saaks nõuda selle alusel elatisena 181 või nt 193 eurot, siis välismaal täidetavate lahendite puhul ei aitaks ka rakendussäte. Seetõttu oleks, vajalik sätestada rakendussäte, pidades silmas välismaal täide- tavaid lahendeid. Näiteks saab ette näha erikorra, mille alusel saaksid vanemad varasemad elatiselahendid kiirelt muuta, nt analoogselt vigade parandamisega otsuses TsMS § 447 mõttes (pool VV töötasu alammäärast on materiaalõigusega vastuolus, rakendussäte näeb ette, et elatis on 181 või 193 eurot, kohus parandaks lahendi) või täitedokumendi tõlgendamise tuvastushagi kaudu (TsMS § 368 lg 2). 7/7  Justiitsministeerium Teie 09.11.2020 nr 8-1/6586 [email protected] Meie 07.12.2020 nr 6-6/20-35 Arvamuse avaldamine Täname teid võimaluse eest avaldada arvamust perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kerdi Raud Riigikohtu direktor Lisa: Riigikohtu arvamus perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee