Ettepanek

Anti Poolamets 01.12.2020 nr 7-7/20-627 Riigikogu põhiseaduskomisjon [email protected] Ettepanek Riigikogu põhiseaduskomisjonile kohtute seaduse muutmise algatamiseks Lugupeetud komisjoni esimees Pöördun Teie poole ettepanekuga algatada kohtute seaduse muutmine tulenevalt vajadusest muuta paindlikumaks kohtunike täiskogu kogunemise, hääletamise ja valimiste korda. Nimelt näeb kohtute seaduse § 38 lõige 2 ette ilma ühegi erandita kohtute korralise täiskogu kogunemise igal aastal veebruari teisel reedel. Kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud, keda on kokku 242. Kohtunike täiskogul kuulatakse seaduse järgi ära Riigikohtu esimehe ja valdkonna eest vastutava ministri ettekanded, samuti valitakse liikmeid erinevatesse kohtunike omavalitsusorganitesse ja teiste juristi ametiga seotud kutseorganitesse. Praegusel ajal, mil levib COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus ja viiruse tõkestamiseks on kehtestatud erinevad piirangud, pole kohtunike kogunemine mõistlik. Olgugi et alternatiivselt võiks kaaluda täiskogu, sh hääletamise ja valimiste läbiviimist elektrooniliselt, pole taolised lahenduse kohtute seaduse või täiskogu kodukorra kohaselt täielikult lubatud. Juhindudes eeltoodust ja teema ajakriitilisusest (järgmine korraline täiskogu peaks toimuma 12. veebruaril 2021) teen ettepaneku muuta kohtute seadust selliselt, et kohtunike täiskogu oleks võimalik mõjuval põhjusel edasi lükata ja korraldada osaliselt või täielikult elektrooniliselt. Samuti tuleks võimaldada täiskogu hääletamis- ja valimistoimingute läbiviimist elektrooniliselt või kirjalikult ning kohtunike täiskogu valitud omavalitsusorganite kohtunikest liikmete ametiaega pikendamist. Täpsemad muudatusettepanekud sisalduvad ettepanekule lisatud eelnõus ja seletuskirjas. Eelnõu ja selle esitamine on kooskõlastatud Justiitsministeeriumiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villu Kõve Riigikohtu esimees Lisa: Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskiri Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee  EELNÕU Kohtute seaduse muutmise seadus § 1. Kohtute seaduse muutmine Kohtute seaduse §-s 38 tehakse järgmised muudatused: 1) lõikes 2 muudetakse esimest lauset ja sõnastatakse see järgmiselt: „Kohtunike täiskogu koguneb igal aastal veebruari teisel reedel, kui Riigikohtu esimees ei kutsu täiskogu mõjuval põhjusel kokku muuks ajaks.“; 2) paragrahvi täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kohtunike täiskogu võib toimuda ka osaliselt või täielikult veebiülekande vormis. Hääletamine ja valimised võivad toimuda ka elektrooniliselt või kirjalikult.“; 3) paragrahvi täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Kui kohtunike täiskogu valitud omavalitsusorgani kohtunikust liikme ametiaeg lõpeks tähtaja möödumise tõttu enne järgmise täiskogu toimumist, loetakse tema ametiaeg pikenenuks uue liikme valimiseni täiskogu poolt. “. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. veebruaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatab Riigikogu põhiseaduskomisjon detsembril 2020. aasta 1  Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse kohtute seaduses (KS) paindlikumaks kohtunike täiskogu kogunemise, hääletamise ja valimiste korda. Samuti täpsustatakse kohtunike täiskogu valitud kohtunikest liikmete ametiaja kestust omavalitsusorganites olukorras, kus nende ametiaeg on lõppenud, kuid täiskogu pole uusi liikmeid valinud. Seaduseelnõu on ette valmistatud Riigikohtu ja Justiitsministeeriumi koostöös. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna eelnõu sisaldab kohtukorraldust reguleeriva seaduse (kohtute seadus) muudatusi (PS § 104 lg 2 p 14). 2. Seaduse eesmärk Seadusmuudatuse eesmärk on tagada kohtunike täiskogu toimimine ka erandlikes tingimustes, kui kohtunikel pole võimalik füüsiliselt koguneda ja sellest tulenevalt kohtunikkonna jaoks olulisi otsuseid vastu võtta. Kehtiv regulatsioon ei võimaldada paindlikult korraldada korralise kohtuniku täiskogu kogunemist, täiskogul läbiviidavaid hääletamisi ja valimisi ning pikendada kohtunike täiskogu valitud omavalitsusorganite kohtunikest liikmete ametiaega. Kavandatavad muudatused võimaldavad kohtunike täiskogul koguneda osaliselt või täielikult videokonverentsi vormis, samuti rakendada otsuste vastuvõtmisel või omavalitsusorganite kohtunikest liikmete valimistel kirjalikku või elektroonilist hääletamist. Samuti on seaduse eesmärk tagada omavalitsusorganite koosseisude jätkumine olukorras, kus omavalitsusorgani kohtunike täiskogu valitud kohtunikust liikme ametiaeg lõppeb tähtaja möödumise tõttu enne järgmise täiskogu toimumist. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1) Eelnõu punktiga 1 soovitakse muuta KS § 38 lõike 2 esimest lauset, mis sätestab kohtunike korralise täiskogu kogunemise aja. Kehtiva seaduse kohaselt koguneb kohtunike korraline täiskogu igal aastal veebruari teisel reedel. Olgugi et taoline regulatsioon tagab kohtunike täiskogu kui kohtusüsteemi representatiivseima omavalitsusorgani iga-aastase koosoleku toimumise, ei arvesta see võimalusega, et kohtunikel ei pruugi olla võimalik vahetult koguneda. Käesoleval ajal, kui Eestis levib COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus ja Vabariigi Valitsus on selle tõkestamiseks kehtestanud erinevaid soovitusi ja piiranguid, on mõistlik leida 242-liikmelisele kohtunikkonnale alternatiivseid kogunemisviise, mis tagaksid inimeste turvalisuse ja seejuures omavalitsusorganite liikmete valimistele ette nähtud nõuded. Lähtudes KS § 38 lõikes 2 sätestatust peaks järgmine korraline kohtunike täiskogu kogunema 12. veebruaril 2021. aastal ning kehtivas regulatsioonis puudub säte, mille alusel saaks täiskogu 2 kogunemist edasi lükata. Alternatiivselt võiks kaaluda täiskogu kogunemist videosilla vahendusel ja viia läbi elektroonilised valimised, kuid ka need lahendused ei ole kohtute seaduse ega ka täiskogu kodukorra1 kohaselt täielikult lubatud. Riigikohus viis kõigi kohtunike seas vahemikus 18.–25. november 2020. aastal läbi küsitluse, mille tulemusena eelistas 100 vastanust 74 järgmise korralise täiskogu edasilükkamist 2021. aasta kevadesse. Seega nähakse eelnõuga ette võimalus korraldada korraline täiskogu mõjuva põhjuse ilmnemisel samal aastal mõnel muul ajal kui veebruari teisel reedel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ettenägematu asjaolu, mis takistab täiskogu kogunemist selleks ettenähtud ajal. Otsuse kohtunike korralise täiskogu muul ajal kokkukutsumise kohta teeb eelnõu kohaselt Riigikohtu esimees, kes on KS § 38 lõike 4 järgi täiskogu juhataja, kui kohtunike täiskogu ei otsusta teisiti. Praktikas toimub ka praegu korralise kohtunike täiskogu kogunemine Riigikohtu esimehe saadetud täiskogu kokkukutsumise teate alusel. Samuti moodustab Riigikohtu esimees oma käskkirjaga sekretariaadi, kes tagab täiskogu tehnilise teenindamise. 2) Eelnõu punktiga 2 täiendatakse KS §-i 38 lõikega 41, mille esimese lausega sätestatakse võimalus korraldada täiskogu koosolek kas osaliselt või täielikult elektrooniliselt. Lõike 41 teise lause kohaselt võib täiskogu võtta otsuseid vastu kirjalikult või elektroonilise hääletamise teel. Lisaks võimaldab lõige 41 viia läbi elektroonilised valimised kohtunike omavalitsusorganite või teiste kutseorganite kohtunikest liikmete valimisteks. Täiskogu kodukorra § 2 lõike 1 kohaselt on täiskogu töövorm koosolek, mis eeldab füüsilist kogunemist ja kohapeal otsuste vastuvõtmist ning hääletamist. 2020. aasta alguses astus täiskogu esimesi samme digitaalsemate lahenduste kasutusele võtmise suunas, kui kasutati kohapeal hääletamiseks pabersedelite asemel elektroonilisi hääletusseadmeid. Samas ei võimalda täiskogu kodukorra detailne hääletamis- ja valimistoimingute regulatsioon korraldada hääletamisi ja valimisi kirjalikult või elektrooniliselt kontorist ning kodust. Seejuures saab täiskogu kodukorda muuta üksnes täiskogu kogunemisel. Kuivõrd praegu pole inimeste kogunemine viiruseohu tõttu soovitatav ja sellega kaasnevad mitmed riskid, tuleb mõelda erinevatele võimalustele, kuidas kohtunike täiskogu saaks ka erandlikes olukordades toimida ja otsuseid vastu võtta. Eelnõuga tehtavad muudatused kohtute seaduses võimaldavad edaspidi paindlikumalt kohtunike täiskogul koguneda, hääletada ja seadusjärgseid omavalitsusorganite liikmete valimisi läbi viia. 3) Eelnõu punkiga 3 täiendatakse KS §-i 38 lõikega 8, milles nähakse ette täiskogu valitud kohtunikest liikmete ametiaja pikenemine erinevates kohtunike omavalitsusorganites ja teistes juristi ametiga seotud kutseorganites niikauaks, kuni täiskogu määrab nende asemele uued liikmed. KS § 38 lõike 3 punktides 3–8 on loetletud omavalitsusorganid, kuhu täiskogu valib kindlaks tähtajaks kohtunikest liikmed. Viidatud omavalitsusorganiteks on kohtute haldamise nõukoda, kohtunikueksamikomisjon, distsiplinaarkolleegium, koolitusnõukogu, kohtunikuabi konkursi komisjon, Eesti Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjon, prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjonid (alates 1. jaanuarist 2021. a prokuröride konkursi- ja distsiplinaarkomisjonid), notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjon (alates 1. jaanuarist 1 Kohtunike täiskogu kodukord (vastu võetud 5. septembril 2002 kohtunike esimesel korralisel täiskogul, viimati muudetud 14. veebruaril 2020). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/Kohtunike%20t%C3%A4iskogu%20kodukord_%20kehtiv %20al%2014.02.2020.pdf (26.11.2020). 3 2021. a Notarite Koja aukohus), aga ka kohtunike eetikanõukogu. Kui kohtunike täiskogu ei kogune tavapärasel ajal ehk igal aastal veebruari teisel reedel, võib omavalitsusorganite liikmete seaduses sätestatud ametiaeg lõppeda enne uute liikmete valimist. Nii näiteks lõppeb järgmise, s.o 12. veebruari 2021. aasta korralise kohtute täiskogu toimumise ajaks muu hulgas kohtunikueksamikomisjoni liikmete ametiaeg. Kohtunikueksamikomisjoni töö jätkamine on eesootavate kohtunikukonkursside valguses ääretult oluline. Vältimaks võimalikke vaidlusi ja küsimusi omavalitsusorganite koosseisude legitiimsuses, tuleb võimaldada komisjoni liikmete ametiaja pikendamist kuni uute liikmete valimisteni. Sama põhimõte kehtib ka kõikide teiste kohtunike täiskogu valitud omavalitsusorganite liikmete ametiaja kohta. Eelnõus ette nähtud omavalitsusorganite kohtunikest liikmete ametiaja pikenemine on vajalik selleks, et tagada omavalitsusorganite töö jätkumine juhtudel, mil kohtunike täiskogu ei kogune ettenähtud ajal ja pole valinud uusi liikmeid. Kohtunike täiskogu edasilükkumisel uuel toimumisajal valitud omavalitsusorganite liikmete ametiaeg kestab järgmise koosseisu korralise valimiseni. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Sihtrühm: Eesti Vabariigi kohtunikud, keda on kokku 242. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Mõju avaldumise sagedus on harv, sest täiskogu koguneb vaid kord aastas ning eelduslikult esineb harva vajadust täiskogu toimumist edasi lükata. Mõju on sihtrühmale aga oluline, sest tegemist on tähtsaima kohtunike omavalitsusorganiga, mis mõjutab teiste omavalitusorganite tööd seeläbi, et täiskogul valitakse teistesse organitesse liikmed. Majanduslik mõju: ettevõtluskeskkond ja ettevõtjate tegevus: Eelnõul ei ole mõju ettevõtjate tegevusele ega ettevõtluskeskkonnale. 7. Seaduse eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid täiendavaid riigieelarvelisi kulusid ja tulusid. Kohtute seaduse järgi tagab täiskogu tehnilise teenindamise Riigikohus ja vastava kuluga on Riigikohtu eelarves arvestatud. 8. Seaduse rakendusaktid Seaduseelnõu ei vaja rakendusaktide muutmist või uute kehtestamist. Kohtunike täiskogu saab vajadusel oma kodukorda ise täpsustada. 9. Seaduse jõustumine 4 Seadus jõustub 2021. aasta 1. veebruaril. Kuivõrd järgmine korraline kohtunike täiskogu peaks toimuma 12. veebruaril 2021. aastal, on oluline, et seaduse muudatus jõustuks enne seda. Algatab Riigikogu põhiseaduskomisjon detsembril 2020. aasta 5