Eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

29.07.2022 nr DM-119656-23 Kalana jahisadama vee erikasutuse keskkonnaloa nr L.VV/332404 muutmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Sihtasutus Hiiumaa Sadamad (registrikood 90014553, aadress Keskväljak 5a, Kärdla linn, Hiiumaa vald, Hiiu maakond) esitas 27.03.2022 Keskkonnaametile taotluse vee erikasutuse keskkonnaloa nr L.VV/332404 (edaspidi keskkonnaluba) muutmiseks. Taotlust täiendati 28.07.2022 kaadamise mahu ja kaadamisala koordinaatide osas. Keskkonnaloa muutmistaotluse kohaselt kavandatakse sadamabasseinis ja faarvaatris ühtlase ja ohutu sügavuse (-3,0 m) saavutamiseks süvendustöid kogumahus 22 700 m³ ning sadamarajatiste lõpuni ehitamiseks on vajalik paigutada vette tahkeid aineid kogumahus 3 800 m ³ . Toimub süvenduspinnase kaadamine mahus kuni 9990 m³ Tartu Ülikooli Mereinstituudi ekspertarvamuses[1] (edaspidi TÜ Mereinstituudi ekspertarvamus) toodud ajutisse alternatiivsesse kaadamiskohta: X: 6531125 Y: 387348 X: 6531125 Y: 388348 X: 6530422 Y: 388348 X: 6530422 Y: 387348 Kaadamiskoht on määratud üheks korraks keskkonnaloa nr L.VV/332404 raames. Ei määrta ametlikku kaadamisala. On valminud keskkonnaloa nr L.VV/332404 muutmise eelnõu ja selle muutmiseks koostatud korralduse eelnõu ning seonduva eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Keskkonnaloa taotluse ja muude asjasse puutuvate dokumentidega saab tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis (https://kotkas.envir.ee/), sisestades otsingusse menetluse numbri M-119656 ja avades dokumendi nr DM-119656-23. Teie ettepanekud ja vastuväited palume esitada Keskkonnaametile digitaalselt allkirjastatuna e- postiga aadressile [email protected] eelnõude saamisest 14 kalendripäeva jooksul[2]. Juhul, kui Te ei ole määratud tähtajaks ettepanekuid/vastuväiteid esitanud või ei ole Keskkonnaametit teavitanud vajadusest ettepanekute/vastuväidete esitamise aega pikendada, loeb Keskkonnaamet, et Teil puuduvad ettepanekud/vastuväited haldusakti eelnõule. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata. [1] Georg Martin, Tartu Ülikooli Mereinstituut. 2022. Kalana sadama rekonstrueerimise käigus süvendatava materjali kaadamise võimaluste kohta rannikumerre. KOTKAS taotluse nr T- KL/1010527-3 lisa 7. [2] haldusmenetluse seaduse § 49 lg 1 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond Lisad: 1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr L.VV/332404 eelnõu 3. EELHINNANG_SA Hiiumaa sadamad_eelnõu 28.07.2022.pdf Kai Ginter 5699 4373 [email protected] 2(2) EELNÕU (29.07.2022) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 1. OTSUS Lähtudes Sihtasutus Hiiumaa Sadamad (registrikood 90014553, aadress Keskväljak 5a, Kärdla linn, Hiiumaa vald, Hiiu maakond) vee erikasutuse keskkonnaloa muutmise taotlusest, võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 45, § 59 lg 5 p 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 3 ja § 12 lg 1¹ p 1, veeseaduse § 187 p 8, 10 ja 11, § 191 lg 1 otsustan: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Sihtasutus Hiiumaa Sadamad (registrikood 90014553, aadress Keskväljak 5a, Kärdla linn, Hiiumaa vald, Hiiu maakond) vee erikasutuse keskkonnaloa nr L.VV/332404 muutmise taotluse menetluse raames. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 1.2 Muuta Kalana jahisadama (Kalana jahisadam, Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, katastritunnus 39201:001:0587) lõpuni ehitamisega seotud vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/332404 järgnevalt: 1.2.1. Määratakse süvendutööde maht ja ala koordinaadid keskkonnaloa tabelis V10. 1.2.2. Määratakse tahkete ainete paigutamise, kaadamise ja süvenduspinnase kasutamise maht ja ala koordinaadid keskkonnaloa tabelis V11. 1.2.3. Kalana jahisadama lõpuniehitamise käigus on lubatud järgmised vee erikasutustööd: süvendamine mahus 22 700 m³, tahkete ainete paigutamine mahuks 3800 m³, kaadamine mahus kuni 9990 m³ ja süvenduapinnase kasulik paigutamine mahu 4200 m³. Maksimaalselt kasutatakse süvenduspinnast ära maismaal. Kaadamine toimub uuele ajutisele kaadamiskohale koordinaatidega: X: 6531125 Y: 387348 X: 6531125 Y: 388348 X: 6530422 Y: 388348 X: 6530422 Y: 387348 1.2.4. Ajutine kaadamiskoht sobib ühekordseks kaadamiseks. Järgmiste võimalike kaadamiste jaoks peab leidma kaadamisala, mis sobib pikemaajaliseks kasutamiseks ning mille saaks määrata uueks ametlikuks kaadamisalaks piirkonnas. 1.2.5. Muuta keskkonnaloaga nr L.VV/332404 seatud nõudeid ja tingimusi keskkonnaloa tabelites V8, V10, V11 ja V16. 1.3. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisest. 2. ASJAOLUD 2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine 2.1.1. Sihtasutus Hiiumaa Sadamad (registrikood 90014553, aadress Keskväljak 5a, Kärdla linn, Hiiumaa vald, Hiiu maakond) esitas 27.03.2022 vee erikasutuse keskkonnaloa nr L.VV/332404 (edaspidi ka keskkonnaluba) muutmise taotluse (edaspidi taotlus).[1] 2.1.2. Keskkonnaluba nr L.VV/332404 on antud 15.02.2019 korraldusega nr 1-3/19/259 „Vee erikasutusloa andmine“ OÜ-le Ewent (registrikood 10408831). Keskkonnaluba anti Ristna jahisadama (nüüd Kalana jahisadam, lähiaadress Kalana jahisadam, Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, katastritunnus 39201:001:0587) faarvaatri (4000 m³) ja akvatooriumi (5800 m3) süvendamiseks, süvenduspinnase kaadamiseks Kõpu kaadamisalale (kuni 3000 m³) ning tahkete ainete paigutamiseks mahus kuni 80 m3. 2020. aastal muutus sadama omanik. Uueks sadama haldajaks sai Sihtasutus Hiiumaa Sadamad. Keskkonnaameti 12.03.2020 korraldusega nr DM-108866-2 „Keskkonnaloa nr L.VV/332404 muutmine valdaja andmete osas“ muudeti keskkonnaloa omanikku – uueks omanikuks Sihtasutus Hiiumaa Sadamad. 2.1.3. Seni ei ole keskkonnaloaga lubatud töödega alustatud. Sihtasutus Hiiumaa Sadamad vaates ei olnud keskkonnaloas toodud kujul sadama ehitamine mõistlik. Esiteks, varasem projektsügavus vajas suurendamist, kuna vastu avamerd asuvat sadamat kasutavad laevad on pigem suurema süvisega ja nii on sadamast kasu rohkematele veeliiklejatele. Teiseks, oli vajalik projekteerimisvigade parandamine. Lasti üle projekteerida sissesõidutee, kuna vanas projektis ei vastanud selle laius veeliikluse ohutuse nõuetele ja süvendusalal puudusid nõlvad. Sellega kaasnes vajadus suuremas mahus süvendustöödeks. Kolmandaks, muudetud on sadama tehniline lahendus ja ehitusprojekt, et see vastaks kavandatava sadama vajadustele. Kavandatakse olemasolevas sadamabasseinis ja faarvaatris ühtlase ja ohutu sügavuse saavutamine ning lainemurdja, teeninduskai ja slipi rajamine valitud tehnilise lahenduse ja ehitusprojekti alusel. Selleks on vajalik ühtlasi keskkonnaloa muutmine. Keskkonnaloa muutmisel soovitakse: *teostada süvendustöid kogumahus 22 700 m³, millest umbes pool materjali soovitakse paigutada maismaale ning pool kaadata Kõpu kaadamisalale; *paigutada tahkeid aineid mahus 3 800 m³; *soovitakse akvatooriumi süvendustöid teostada nö kuivalt (sulgedes ajutise tammiga akvatoorium) ning vähendada mürarikaste tööde keeluaega. 2.1.4. Käesoleval hetkel on alustatud vee erikasutustöid Kalana jahisadama lõpuni ehitamiseks lähtudes kehtiva keskkonnaloa mahtudest. Keskkonnaamet on kooskõlastanud tööde alustamise 08.04.2022 [23]. 2.2. Keskkonnaloa muutmise taotluse menetluse algatamisest teavitamine 2.2.1. Loa andja teavitas 30.03.2022 kirjaga[2] taotlejat keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest ning küsis[3] Hiiumaa Vallavalitsuselt arvamust taotluse kohta (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 43 lg 1, KeÜS § 45). Hiiumaa Vallavalitsus esitas oma ettepanekuid ja vastuväiteid 13.04.2022 kirjaga[4]. Hiiumaa Vallavalitsus nõustus Kalana jahisadama lõpuni ehitamisega seotud keskkonnaloa muutmisega. Rõhutatakse, et ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiksid välistada soovitud tööde tegemist. 2.2.2. Loa andja teavitas 30.03.2022 avalikkust keskkonnaloa menetluse algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet ei pea teate avaldamist kohalikus või maakondlikus ajalehes vajalikuks (KeÜS § 47 lg 2 kohaselt võib teate jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi). Taotluse kohaselt kavandatakse olemasoleva sadama lõpuni ehitamist. Varasemalt on nimetatud piirkonda kavandatud suuremahulisi süvendustöid ning tegevuse mõju on hinnatud keskonnamõju hindamise käigus (edaspidi ka Kalana sadama KMH aruanne)[5]. Samuti on Kalana jahisadam ette nähtud vastava detailplaneeringuga (edaspidi Kalana sadama DP)[6]. Lähtuvalt eeltoodust on muudatustega kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub eeldatavalt piisav avalik huvi. Loa andja teavitas 30.03.2022 kirjaga[7] tegevuskoha piirinaabreid menetluse algatamisest (KeÜS § 46 lg 1 p 1). Puudutatud isikud taotlusele ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. 2.3. Tegevused keskkonnaloa alusel ning keskkonnaloa muutmise taotluse muutmisest 2.3.1. Sihtasutus Hiiumaa Sadamad teavitas 07.04.2022 kirjas[8], et soovib esimesel võimalusel alustada vee erikasutustöödega Kalana jahisadama lõpuniehitamisel. Täpsustati, et sadamabasseini süvendustöid soovitakse teostada nö kuivalt. 2.3.2. Keskkonnaamet kooskõlastas tööde alustamise 08.04.2022 kirjas[9]. Lisaks tõi Keskkonnaamet kirjas välja, enne vee väljapumpamist peab veenduma, et suletud akvatooriumisse ei satuks lõksu kalad ning suletud akvatooriumis on lubatud töid teha aastaringselt. Rõhutatakse, et kuivmeetodil välja süvendatud pinnas on lubatud paigutada tahenema piirnevale kinnistule (katastritunnus 39201:001:0587). Samuti tuuakse välja, et ülejäänud tegevuste osas (faarvaatri süvendamine, kaadamine) annab Keskkonnaamet oma seisukohad keskkonnaloa muutmise käigus ning faarvaatri süvendamise ja kaadamisega ei ole lubatud alustada varem. 2.3.3. Keskkonnaamet tõi 25.04.2022 kirjas[10] välja, et Kalana sadama KMH aruanne ei ole ajakohane kaadamise osas Kõpu kaadamisalale, kuna Eestimaa Looduse Fond (edaspidi ELF) on teinud 11.04.2012 ettepaneku moodustada Kõpu merekaitseala. Kõpu merekaitseala moodustamise ettepanekus on vajalike piirangutena toodud süvendamise, pinnase kaevandamise ja kaadamise piirang ning ehitustegevuse piirang, kuna selline tegevus kahjustab oluliselt mereelupaiku ja ohustab rändel olevaid linde ning nahkhiiri. Just viimaste aastate uuringud[11], [12] on kinnitanud ala olulisust lindude toitumisalana lindude rändekoridori pudelikaelas. Keskkonnaamet palub vastavalt korrigeerita taotlust (maksmiaalselt paigutada pinnast maismaale või leida sobiv ala kaadamiskes väljaspool kavandatavat Kõpu merekaitseala, lisaks täpsustada kopatee mahtu). 2.3.4. Sihtasutus Hiiumaa Sadamad selgitas 27.04.2022 kirjas[13], et süvenduspinnase maismaale paigutamisel on omad tehnilised piirid ning kaadamist ei ole selles asukohas võimalik päris nulli viia. Pakutakse välja alternatiivne sügavam mereala kaadamiseks. 2.3.5. Keskkonnaamet tõi 06.05.2022 kirjas[14] välja, et uus kaadamisala peaks jääma väljaspoole kavandatava Kõpu merekaitseala piire. Keskkonnaamet selgitab, et saaks kaaluda kaadamise lubamist projekteeritava Kõpu merekaitseala piiridesse ainult pädeva ekspertarvamuse või uuringu olemasolul. 2.3.6. Keskkonnaameti ja Sihtasutus Hiiumaa Sadamad esindajad analüüsisid 27.05.2022 arutelu[15] käigus võimalusi vee erikasutustööde teostamiskes Kalana jahisadamas. Sihtasutus Hiiumaa Sadamad esindaja tõi välja Kalana sadama valmisehitamise olulisuse, kuid möönas, et kaadamine väljaspool kavandatavat Kõpu merekaitseala võib seada ohtu kogu projekti valmimise - kolm korda kaugem kaadamisala muudaks kaadamise oluliselt kallimaks ja ajakulukamaks. Keskkonnaamet selgitas, et kaadamist kavandataval kaitsealal oleks võimalik lubada ainult pädeva ekspertarvamuse või uuringu alusel. Samuti oleks asjakohane ELF-i ning Eesti Ornitoloogiaühingu seisukoht kaadamise osas.. Keskkonnaameti, Sihtasutus Hiiumaa Sadamad, Tartu Ülikooli Mereinstituudi, ELF-i ning Eesti Ornitoloogiaühingu esindajad analüüsisid 09.06.2022 arutelu[16] käigus, milline peaks olema ekspertarvamus, mille alusel saaks lubada kaadamist kavandatavale Kõpu merekaitsealale. Arutelul lepiti kokku, et Sihtasutus Hiiumaa Sadamad peab esitama vastava ekspertarvamuse keskkonnaloa muutmistaotluse raames esimesel võimalusel. 2.3.7. Sihtasutus Hiiumaa Sadamad esitas 28.07.2022 täiendatud taotluse[17], mille kohaselt on kaadamise maht kuni 9990 m³ ning ajutise kopatee maht on 3800 m³. Taotluse kohaselt vähendati kaadamise mahtu maksimaalselt arvestades tehnilisi võimalusi. Faarvaatri alguse osa süvendatakse kopateed kasutades ning pinnas paigutatakse maismaale. Faarvaatri kaugemas osas ei ole pinnase paigutamine maismaale tehniliselt võimalik ning vajalik on pinnase kaadamine. Kaadamiseks kasutatakse Tartu Ülikooli Mereinstituudi ekspertarvamuses [18] (edaspidi TÜ Mereinstituudi ekspertarvamus) väljapakutud alternatiivset ajutist kaadamiskohta koordinaatidega: X: 6531125 Y: 387348 X: 6531125 Y: 388348 X: 6530422 Y: 388348 X: 6530422 Y: 387348 Ajutise alternatiivse kaadamiskoha pindala on 0,7 km² (1 km x 0,7 km). Ala keskmine sügavus on 19,1 m, minimaalne sügavus 15,1 m, maksimaalne sügavus 22,4 m, polügooni piiri minimaalne kaugus Kalana sadama muuli tipust 1,6 km. Alternatiivse ajutise kaadamiskoha valikul lähtuti eelkõige olemasolevatest andmetest ja elupaikade leviku mudeluuringute tulemustest ja kalakoelmute võimalikust esinemisest. Võimaliku kaadamiskoha asukoht kinnitati üle ka 12.07.2022 teostatud kohtvaatlustega. TÜ Mereinstituudi ekspertarvamuse kohaselt sobib ala vaid käesoleva keskkonnaloa raames ühekordseks kaadamiseks. Ei looda uut ametlikku kaadamisala. Taotlusele on lisatud Eesti Ornitoloogiaühingu ekspertarvamus [19] (edaspidi Ornitoloogiaühingu ekspertarvamus), Ivar Jüssi arvamus[20] ja Eestimaa Looduse Fondi arvamus[21] ajutise kaadamiskoha sobivuse kohta. Ekspertarvamuste kohaselt peeti TÜ Mereinstituudi ekspertarvamuses välja toodud ajutist kaadamsikohta sobivaks ühekordseks kasutamiseks, ekspertarvamused ei ole tõlgendatavad edaspidisteks kaadamisteks [24]. Taotluse kohaselt teostatakse töid faarvaatri süvendamisel ja kaadamisel ajaperioodil 1.07 kuni 15.10. 2.4. Otsuse eelnõu avalikustamine ja menetlusosaliste ärakuulamine Loa andja teavitas XX.07.2022[22] keskkonnaloa nr L.VV/332404 muutmise otsuse eelnõu ning eelhinnangu ja sellega seonduva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu (edaspidi ka eelnõud) valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaande ja saatis menetlusosalistele ja puudutatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (haldusmenetluseseadus (edaspidi HMS) § 40 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) § 11 lg 2²). Eelnõudele ettepankuid ja vastuväiteid ei esitatud/esitati. [1] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS taotlusena nr T-KL/1010527, menetluse nr M-119656 all. [2] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 30.03.2022 kirja nr DM-119656-4 all. [3] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 30.03.2022 kirja nr DM-119656-5 all. [4] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.04.2022 kirja nr DM-119656- 11 all. [5] OÜ E-Konsult töö nr E1170 „Projekti „Kalana sadama arendamiseks vajalikud uuringud ja strateegiad“ vee erikasutusloa taotluse KMH aruanne“, 2009. a. [6] Dagopen OÜ Projektibüroo koostatud detailplaneeringust „Kaplisääre ja Ristna jahisadama maaüksuste detailplaneeringust“ 2011 (Töö nr 11-52) (edaspidi Kalana sadama DP). [7] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 30.03.2022 kirja nr DM-119656-6 all. [8] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 07.04.2022 kirja nr DM-119656-9 all. [9] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 08.04.2022 kirja nr DM-119656- 10 all. [10] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 25.04.2022 kirja nr DM-119656- 12 all. [11] Peatuvate veelindude lennuloendus Lääne-Hiiumaa rannikumerel. Leho Luigujõe, Eesti Maaülikool, 2018 [12] Talvitavate veelindudel rahvusvaheline lennuloendus Eesti rannikumerel 2021. Leho Luigujõe, Ainārs Auniņš [13] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.04.2022 kirja nr DM-119656- 13 all. [14] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.05.2022 kirja nr DM-119656- 16 all. [15] Protokoll registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 30.05.2022 kirja nr DM- 119656-17 all. [16] Protokoll registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 15.06.2022 kirja nr DM- 119656-18 all. [17] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.07.2022 taotlusena nr T- KL/1010527-3. [18] Georg Martin, Tartu Ülikooli Mereinstituut. 2022. Kalana sadama rekonstrueerimise käigus süvendatava materjali kaadamise võimaluste kohta rannikumerre. KOTKAS taotluse nr T- KL/1010527-3 lisa 7. [19] Veljo Volke, Eesti Ornitoloogiaühing. 2022. Kalana sadama rekonstrueerimise käigus süvendatava materjali kaadamise võimaluste kohta rannikumerre. KOTKAS taotluse nr T- KL/1010527-3 lisa 6. [20] KOTKAS taotluse nr T-KL/1010527-3 lisa 5. [21] KOTKAS taotluse nr T-KL/1010527-3 lisa 5. [22] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS XX.06.2022 kirja nr DM- 119656-X all. [23] Registreeritud KOTKAS 08.04.2022 kirja nr DM-119656-10 all. [24] Registreeritud KOTKAS 29.07.2022 kirja nr DM-119656-22 all. 3. KAALUTLUSED 3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine 3.1.1. Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1 ja p 2). Otsustaja (antud juhul Keskkonnaamet) vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul (KeHJS § 11 lg 2). 3.1.2. Planeeritav tegevus, milleks on Kalana jahisadama lõpuni ehitamisel süvendamine üle 10 000 m³, on olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS mõistes (KeHJS§ 11 lg 3, § 6 lg 1 p 17, 17¹), seega oleks asjakohane KMH algatamine KMH vajadust põhjendamata. Siiski, KeHJS § 11 lg 6 kohaselt jätab otsustaja selle KMH algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Antud piirkonda sadama rajamisega seotud vee erikasutustööde mõju on hinnatud Kalana sadama KMH aruandes[1]. 3.1.3. KeHJS § 11 lg 6 kohaselt tuleb otsustajal kaaluda, kas kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt käsitletud. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on määratud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määruse nr 31). KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt veeseadusele (edaspidi VeeS) § 191 lg 1 annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. 3.1.4. Planeeritav kaadamine ja tahkete ainete paigutamine mahus alla 10 000 m³ ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS mõistes (KeHJS§ 11 lg 3, § 6 lg 1), seega KMH algatamine ei ole kohustuslik ja KMH-d ei algatata KMH vajadust põhjendamata. KeHJS § 11 lg 4 kohaselt tuleb KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevuste korral kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist lisades otsusele KeHJS § 6¹ kohase eelhindamise tulemused. Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma KMH vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2³) kuna planeeritakse tahkete ainete paigutamist ja kaadamist mahus üle 100 m³ (KeHJS § 6 lg 2 p 18, § 6¹ lg 3, § 11 lg 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 1 lg 1, § 11 p 7). 3.1.5. Keskkonnaamet on määruse nr 31 alusel koostanud eelhinnangu (vt lisa Eelhinnang), millest nähtub, et süvendamisega kaasnevat keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa muutmiseks piisavalt teavet. Lisaks, ühekordsel kaadamisel ja tahkete ainete paigutamisel puudub oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu tulemusel jõuti järelduseni, et KMH ei ole vajalik järgmistel põhjustel: kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega; kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi; tegevusega ei mõjutata veerežiimi ega rannaprotsesse; kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kavandatava loodusobjekti seisundit. 3.2. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel 3.2.1 VeeS § 2 lg 2 ja KeÜS § 41 lg 1 p 1 koostoimes on vee erikasutuse aluseks vee erikasutuse keskkonnaluba. Vastavalt VeeS § 187 punktidele 8, 10 ja 11 on keskkonnaluba kohustuslik, kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist (p 8), kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist (p 10) või kui kaadatakse süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist (p 11). Vastavalt VeeS § 191 lg 1 annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. 3.2.2. Keskkonnaloa andja võib keskkonnaloa tingimusi muuta juhul, kui muutub loa omaja keskkonnaloa alusel toimuv tegevus, kasutatav tehnoloogia või muutuvad seadmed (KeÜS § 59 lg 2 p 4). Käesoleval juhul on muutunud tegevus (suurenenud on tegevuse mahud) ning tehnoloogia (sadamabassein süvendatakse nö kuivalt, faarvaatri süvendamisel kasutatakse vajadusel kopateed jne). Sihtasutus Hiiumaa Sadamad on esitanud vastava taotluse. Keskkonnaloa muutmine KeÜS § 59 lg 2 p 4 alusel on Keskkonnaameti kaalutlusotsus. Keskkonnaamet peab kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma HMS § 4 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 3.2.3. Kõpu poolsaare piirkonnas on viimane detailne merepõhja elustiku ja elupaikade uuring läbi viidud 2011 aastal[2]. Nende uuringute andmete põhjal on teostatud ka piirkonna merepõhja elustiku ja elupaikade leviku modelleerimine[3]. Kõpu olemasoleva kaadamsiala kasutati viimati umbes 23 aastat tagasi ning alal levivad Loodusdirektiivi lisa I elupaigatüüp „karid“. Ala asub madalas rannikuvees, kus kaadatav materjal levib kiirelt lainetuse mõjul põhjataimestiku kooslustele kahjustades elupaikade kvaliteeti, lindude toitumistingimusi ning kalade kudealasid. KeÜS § 10 kohaselt tuleb vältida keskkonnaohtu ehk piisavalt tõenäolist olulist keskkonnahäiringut (KeÜS § 5). Taluda tuleb vaid sellist keskkonnaohtu, mida põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, millel puudub mõistlik alternatiiv ning mille puhul võetakse ohu ja häiringu vähendamiseks vajalikud meetmed. Oluliseks keskkonnahäiringuks võib olla ka taastunud elupaiga mõjutamine (KeÜS § 3 lg 2 p 5). Kohustuslik on vältida kaitsestaatuses elupaiga halvenemist[4]. Arvestades esitatud Kõpu merekaitseala moodustamise ettepanekut ja seal kavandatavat kaitsekorda (vt p 2.3.3.), ei saa lubada Kalana jahisadama süvendamisel merest väljavõetava materjali kaadamist olemasolevale Kõpu kaadamisalale taotluses toodud mahus (vt eelhinnang ptk 1.2.3.). Oluline ajutise alternatiivse kaadamsala kasutamine (TÜ Mereinstituudi eksperatvamus). Seega keskkonnaluba tunnistatakse kehtetuks väiksemahulise kaadamise osas Kõpu olemasolevale kaadamisalale. HMS § 66 lg 2 kohaselt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks HMS § 66 lg 2 p 1-4 toodud juhtudel. HMS § 66 lg 2 p-s 1 sätestatud alus võimaldab haldusakti kehtetuks tunnistamist juhul, kui selleks on reserveeritud võimalus eriseaduses. Käesoleval juhul annab aluse KeÜS § 62 lg 2 p 1 koostoimes § 59 lg 1 p 3. Kõpu olemasoleva kaadamsikoha osas loa kehtetuks tunnistamine ja uue kaadamiskoha määramine on KesÜs kommentaaride[5] kohaselt loa tingimuste muutmine, mistõttu tuleb sellisel juhtumil kohaldada KeÜS § 59. KeÜS § 59 kohaselt keskkonnaluba muudetakse, kui keskkonnaloa andjal oleks olnud õigus jätta keskkonnaluba välja andmata hiljem muutunud õigusnormi alusel ning keskkonnaloa muutmist õigustab keskkonna ulatuslikuma kaitse vajadus (KeÜS § 59 lg 1 p 3). VeeS § 192 lg 3 p 10 kohaselt keeldutakse keskkonnaloa andmisest, kui kaadamisest tulenevat keskkonnaohtu inimese tervisele või keskkonnale ei ole võimalik piisava täpsusega kindlaks määrata. Sellisel juhul ei kuulu HMS § 67 lg 4 p-s 2 sätestatust tulenevalt arvestamisele isiku usaldus haldusakti kehtimajäämise suhtes. Veel enam, KeÜS kommentaarides [6] on selgitatud, et KeÜS § 62 lg 3 välistab keskkonnaloa kehtetuks tunnistamisel (ja muutmisel) HMS § 67 lg 4 p 2 kohaldamise. Seega kõrvaldab KeÜS § 62 lg 3 isiku õiguspärase ootuse ja usalduse kaitse kohaldamisele HMS § 67 lg 4 p 2 tuleneva. 3.2.4. TÜ Mereinstituudi ekspertarvamuse ja Ornitoloogaiühingu ekpertarvamuse[7] alusel on kavandataval Kõpu merekaitseala piires leidunud sobiv ala ühekordseks kaadamiseks (vt p 2.3.7.). Lisaks on ekspertarvamustes toodud välja võimalikku mõju minimeerivad leevendusmeetmed ning seire vajadus. Kõpu ajutine alternatiivne kaadamiskoht asub umbes sama kaugel süvenduspiirkonnast kui olemasolev Kõpu kaadamisala, kuid selle kasutamine ei kahjustaks piirkonnas juba inventeeritud Loodusdirektiivi merelisi elupaigatüüpe. Alternatiivne kaadamiskoht on valitud lähtudes elupaigatüüpide ja merepõhja elustiku levikust ja kalakoelmute võimalikest asupaikadest. Kõpu piirkonnas paiknevad tähtsamatest liikidest Läänemere lesta ja räime kudealad, kuid alternatiivse kaadamisala sügavus välistab seal oluliste kudealade esinemise. 3.2.5. Keskkonnaluba nr L.VV/332404 annab Sihtasutusele Hiiumaa Sadamad õiguse teostada vee erikasutustöid seoses Kalana jahisadama lõpuni ehitamisega. Korralduse punktide 1.2.1.- 1.2.5. toodud keskkonnaloa muudatused on sobivad, et võimaldada Kalana jahisadama lõpuniehitamist. Keskkonnaloa muutmine kaadamise osas on sobiv - Kõpu olemasolev kaadamsialal on inventeeritud karide elupaik, mida iseloomustab äärmiselt kõrge bioloogiline produktiivsus ja dünaamilised keskkonnatingimused. Karide põhjakooslused on oluliseks toiduobjektiks põhjakaladele ja sukelpartidele. Ajutise alternatiivse kaadamiskoha määramisel on võimalik vältida negatiivset mõju karide elupaigatüübile ja seeläbi ka lindude toitumistingimustele ning välditakse kavandatava merekaitseala seisundi olulist mõjutamist. 3.2.6. Kalana jahisadama lõpuni ehitamine vastavalt piirkonna vajadustele ei ole võimalik ilma keskkonnaluba muutmata (vt p 2.1.3). Seega on keskkonnaloa muutmine on vajalik. Tulenevalt tööde iseloomust on maismaale võimalik paigutada sadamabasseinist süvendatud pinnas ning faarvaatri algusosast süvendatud pinnas. Faarvaatrist merepoole süvendades on pinnase paigutamine maismaale tehniliselt keeruline ja ebaotstarbekas. Kaadata on vaja hinnanguliselt umbes 9990 m³. Suurema mahu maismaale paigutamise teeb keeruliseks kindla kasutuskoha puudumine, samuti on sadmaalal taheneva materjali hoiustamise ala piiratud. Lisaks faarvaatri kaugemast otsast ei ole tehniliselt võimalik pinnase maismaale teisaldamine. Seega on vajalik materjali kaadamine. Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 meede BALEE-M017 näeb ette olemasoleva merekaitsealade võrgustiku tõhususe parendamise. Vastavalt Euroopa Liidu elurikkuse strateegiale ja HELCOMi uuendatud tegevuskavale tuleb kaitse alla võtta vähemalt 30% kogu merealast. Kaitsealade loomise eesmärk on mh merepõhja füüsiline häirimise (ajutine või püsiv) vältimine, merepõhja morfoloogia muutmine, sh süvendamine ja kaadamise vältimine. Sellistest strateegilistest instrumentidest on oluline lähtuda ka keskkonnaõigust rakendades[8]. Seega tuleb planeeritava Kõpu merekaitseala piirkonnas kaadamist käsitleda äärmise ettevaatlikkusega. Vajalik on keskkonnaloa muutmine kaadamiskoha osas. 3.2.7. Kõpu merekaitseala loomine on oluline täitmaks Euroopa Liidu raamdirektiividega[9] pandavaid kohustusi. Keskkonnaloa muutmine võimaldab soovitud viisil Kalana jahisadama ehitus lõpule viia. Kaadamiskohta muutes ning maksimaalselt pinnast maismaale paigutades on võimalik hoiduda karide elupaigatüübi kahjustamisest kavandataval Kõpu merekaitsealal. Looduskaitseseaduse § 8 lg 6 sätestab, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni. Arvestades merealade kaitse alla võtmise prioritiseerimist (vt p 3.2.5.) ning tänapäevast teavet piirkonna olulisuse kohta lindude toitumisalana (vt p 2.3.3. ja eelhinnag p 1.1.2.), oleks Keskkonnaametil alust peatada keskkonnaloa muutmise menetlus kuni Kõpu mereala kaitse alla võtmiseni/kaitsea alla võtmisest loobumiseni. Arvestades sadama lõpuniehitamise regionaalset olulisust (vt eelhinnang p 1.2.3.) ning asjaoluga, et töödega on juba alustatud, on põhjendatud leida võimalusi keskkonnaloa muutmiseks ja tööde teostamiseks viisil, et kavandatav tegevus ei mõjutaks kavandatavat Kõpu merekaitseala ega kaitstavate liikide elupaiku. Tööde teostamine ühes etapis lühenaks töödega kaasnevat häiringut (heljum ja müra on vaid tööde ajal, vt eelhinnang p 1.3.1.). Keskkonnaloa muutmisel on võimalik arendada sadam välja soovitud mahus. Uue kaadamiskoha määramisel on võimalik vältida kavandataval Kõpu merekaitsealal karide elupaigatüübi hävimist või kahjustamist ning lindude toitumistingimustele oluline mõju puudub. Lisaks on võimalik tööde ajastamisega viia võimalik mõju kavandatavale Kõpu merekaitsealale miinimumini (vt ptk 3.3.). Keskkonnahäiringu tekkimise tõenäosust ja nende iseloomu ning ulatust varjutab mõningane teaduslik ebakindlus. Ebakindluse olukorras on õigusriigi põhimõttest lähtudes õigustatud ainult need meetmed, mis arvestavad ühelt poolt võimalikku ebasoodsa mõju tõsidusega, kuid on samas proportsionaalsed isikute õiguste ja vabadustega. Eelhinnangu tulemusel on Keskkonnaamet jõudnud järelduseni, et kavandatav tegevus (süvendamine ja ühekordne kaadamine) ei mõjuta oluliselt kavandatava loodusobjekti seisundit ja haldusakti andmist ei ole vaja peatada. Seega on keskkonnaloa muutmine ning alternatiivse kaadamiskoha määramine mõõdukas meede. TÜ Mereisntituudi ja Eesti Ornitoloogiaühingu ekspertarvamused võimaldavad vähendada teaduslikku ebakindlust ning sobiva kaadamise ala leidmine võimaldab sadama lõpuniehitamist. Siiski on eksperthinnangutes rõhutatud, et ala sobib ühekordseks kaadamiseks. Seega, järgmiste võimalike hooldussüvenduste jaoks peab leidma kaadamisala, mis sobib pikemaajaliseks kasutamiseks ning mille saaks määrata uueks ametlikuks kaadamisalaks piirkonnas. 3.2.8. Läänemerre võib kaadata üksnes süvenduspinnast tingimusel, et see ei ohusta laevaliiklust (VeeS § 177 lg 4). Kaadata ei ole lubatud reostunud pinnast (United Nations Convention on the Law of the Sea art 210). VeeS § 192 lg 3 p 9 ja 10 kohaselt keeldutakse veeloa andmisest, kui kaadamisele on olemas alternatiivsed võimalused süvenduspinnase taaskasutamiseks või ladestamiseks maismaal viisil, mis ei kujuta ohtu inimese tervisele ega keskkonnale ega ole ebaproportsionaalselt kulukas; kaadamisest tulenevat keskkonnaohtu inimese tervisele või keskkonnale ei ole võimalik piisava täpsusega kindlaks määrata. Hiiu maakonna merealade planeering[10] toob välja, et alla 10 000 m³ kaadamise mahu korral võib kaaluda uue kaadamisala kasutusele võtmist üldkasutusega merealal, kui majanduslikel kaalutlustel ei ole otstarbekas kasutada olemasolevaid kaadamisalasid. Tuuakse välja, et kaadamisala kattumisel looduskaitseliste eesmärkidega tuleb lähtuda looduskaitselistest eesmärkidest. Leida tuleb kõiki osapooli rahuldav kompromisslahendus. Kõigi eelduste kohaselt (vt eelhinnang p 1.1.5.) puuduvad pinnases saastetunnused. TÜ Mereisntituudi ekspertarvamuse kohaselt sobib ala käesoleva keskkonnaloa raames ühekordseks kaadamiseks mahus kuni 10 000 m³, kui töid ei tehta ajavahemikus 15. aprill kuni 30. juuni ning töid välditakse tugevate lõunakaarte tuulega (SW-SE, üle 10 m/s). Alternatiivse kaadamiskoh ühekordne kasutamine ei kahjustaks piirkonnas juba inventeeritud Loodusdirektiivi merelisi elupaigatüüpe ega kalade kudealasid. Eesti Ornitoloogiaühingu ekspertarvamuse kohaselt võib kaadamsitöid nimetatud alal teha kuni 15. oktoober. Arvestades, et suvel ja sügise esimesel poolel on alal paikseid (peatuvaid, toituvaid) veelinde vähe, ei põhjusta kaadamistööde läbiviimise perioodil juuli kuni 15. oktoobr veelindudele olulist negatiivset mõju. Samuti puudub oluline mõju hüljestele. Teadaolevalt puuduvad nimetatud alal merekaablid. Eesti merealaplaneeringu andmetel (skeem 5.11.1)[11] puuduvad piirkonnas vrakid või muud kultuurimälestised. Hiiu maakonna merealade planeeringu kohaselt ei ole kavandatud alale kultuurimälestiste uputamise ala. Eesti merealaplaneeringu andmetel puuduvad piirkonnas traalimisalad (skeem 5.2.2.), maavarade maardlad (skeem 5.13.1.), riigikaitselased alad (skeem 5.12.1.). Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse, vrakiregisteri[12] ja Transpordiameti hüdrograafiline andmekogu[13] kohaselt ei asu piirkonnas veealuseid kultuuripärandi objekte. Kaadamine on viidud miinimumini, mis on tehniliselt võimalik. Maksimaalselt paigutatakse süvenduspinnast maismaale. Arvestades eeltoodut puuduvad alused keskkonnaloa muutmisest keeldumiseks (VeeS § 192, KeÜS § 52). Alternatiivse kaadamiskoha kasutamine ei kujuta ohtu inimese heaolule ega keskkonnale ega ole ebaproportsionaalselt kulukas, kuna asub sama kaugel kui olemasolev Kõpu kaadamisala. Samas võimaldab uue kaadamiskoha kasutamine sadama lõpuni ehitamist ja sihipärast kasutamist. Ettevaatuspõhimõttega liialdamine ja sellest tulenevalt KMH algatamine[14] ühekordseks kaadamiseks mahus alla 10 000 m³ suurendaks põhjendamatult halduskoormust ja raiskab ressursse ning lükkab sadama valmimise edasi. Keskkonnaameti hinnangul jääb planeeritava tegevuse mõju lokaalseks ega ohusta merekeskkonda, kui töid tehakse vastavalt keskkonnaloas kehtestatud nõuetele. Objektiivsete asjaolude pinnal on välistatud pöördumatu negatiivne mõju tekkimine. Teostades töid vastavalt taotluses toodudule ning keskkonnaloaga lubatud mahus ja viisil, järgides keskkonnaloaga seatud töökorralduslikke nõudeid, ei kaasne tegevusega olulist mõju veekeskkonnale. Eelhinnangu kohaselt ei kaasne tegevusega ohtlike ainete heidet vette (vt eelhinnag p 1.3.1.), inimtegevuse mõju veekeskkonnale on vaid ajutine ja mööduv (vt eelhinnag p 1.3.4.), tegevusega ei halvene merekeskkonna seisund (vt eelhinnangu p 1.3.1.) ning kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kavandatava loodusobjekti seisundit. Seega, tegevusega ei seata ohtu vee kaitse ükleesmärkide saavutamist (VeeS § 31). Puuduvad alused keskkonnaloa muutmisest keelduda (VeeS § 192 lg 3 p 8). 3.3. Keskkonnaloa nõuete seadmine KeÜS § 53 lg 1 kohaselt märgitakse keskkonnaloale mh tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed. Tingimuste määramisel tuleb silmas pidada haldusmenetluse põhimõtteid, mis puudutab kaalutlusotsust - eritingimuse eesmärgipärasus, proportsionaalsus, vajalikkus ja teostatavus. Lähtudes Kalana sadma KMH aruandest, TÜ Mereinstituudi ekspertarvamusest, Ornitoloogiaühingu ekspertarvamusest, eelhinnangu tulemustest ning VeeS § 193 lg 1 p-st 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p-st 6 seatakse keskkonnaloale töökorralduslikud meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju: 3.3.1. Veekogu sh mere süvendamise nõuded (loa tabel V10) 3.3.1.1. Sadamabasseini süvendamine: 1) Sadamabasseini süvendamine kinnisel meetodil on soositav, kuna kinnisel meetodil süvendustöid tehes ei teki heljumit, mis võiks kanduda kaugemale merealale. Liskas on sel viisil hõlpsam süvenduspinnase paigutamine maismaale ning pinnase tahenemine on kiirem. Seega on lubatud sadamabasseini süvendada kuivalt. Süvendamisel kuivalt peab enne vee väljapumpamist veenduma, et suletud akvatooriumisse ei satuks lõksu kalad. Vajadusel tuleb teostada eripüük. Kui tagatakse, et kalad ei jää sadmabasseini lõksu, ei kaasne tegevusega olulist mõju vee elustikule ega lindude toitumistingimustele. 2) Suletud sadmabasseinis töid tehes ei kandu edasi heljum. Töödega kaasneb mõningane mürafooni tõus, kuid tegevus toimub inimtegevusega piirkonnas, kus vahetult sadamalal puuduvad olulised lindude pesitsusalad. Arvestades, et tööd on ühekordsed ning lõpevad peale ehitustööde valmimist, ei kaasne töödega ka olulist mõju piirkonna elanikele või puhkajatele. Seega, suletud sadambasseinis on lubatud töid teha aastaringselt. 3.3.1.2. Faarvaatri süvendamine: 1) Heljumi pilv levib süvenduskohast edasi ca 200-400 m, sealt edasi langeb selle kontsentratsioon oluliselt[15],[16]. Seega on heljumi mõju pigem lokaalne ja tööde aegne ning ei ulatu oluliselt kaitstavate elupaikadeni või oluliste kalade kudealadeni. Süvendamine Kalana laukas eeldatavasti olulist mõju kaasa ei too - Kalana sadama KMH on selles osas asjakohane. Siiski, sügisel esinevad kõrged veeseisud ja tuulised ilmad, mis kannavad hõljumit kaugele. Nimetatud asjaolud võivad negatiivselt mõjutada lindude toitumistingimusi või häirida talvituvaid või rändel olevaid linde. Seega on ettevaatuspõhimõttest (KeÜS § 11) lähtudes oluline TÜ Mereinstituudi ja Ornitoloogiaühingu ekspertarvamustes välja toodud leevendusmeetmete järgimine: kalastikku ja lindude toitumistingimusi arvestades on süvendustööd lubatud faarvaatri osas 01.07-15.10. Lisaks, süvendustööd tuleb peatada üle 10 m/s tuulte korral. Sel viisil ei kandu heljum tööde piirkonnast kaugele ning ei kahjustada lindude toitumistingimusi või kalade kudealasid. Arvestades sadamaehituse olulisust piirkonna ettevõtetele ja elanikule tuleb olla seisukohal, et tööde teostamine on prioriteet ning töid võiks teha ka suvitusperioodil. Tööd häirivad potentsiaalselt vaid ühte hooaega. Seega, arvestades tööde mahtu on võimalik töid teha nimetatud ajaperioodil. Meede on sobiv ja vajalik keskkonnahäringu tekkimise minimeerimiseks. Meetme rakendamisega ei kaasne lisakulutusi. 2) Taotlus näeb ette võimalust rajada piki faarvaatri serva kopatee, et oleks maksimaalselt võimalik paigutada süvenduspinnast maismaale. Vahetult sadamaalaga piirneval alal ei ole kaitstavaid merepõhja elupaiku ning ala ei ole oluline lindude toitumisala. Tööde järgselt kopatee eemaldatakse, seega ei muuda kopatee veersžiimi või rannikuprotsesse. Kopatee rajamisel on võimalik ka faarvaatri alugusosa süvenduspinnas paigutada maismaale ning seeläbi on võimalik vähendada kaadamise mahtu. Seega on faarvaatri süvendustöödeks lubatud kasutada vajadusel ajutist kopateed. 3.3.2. Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded (loa tabel V11) 3.3.2.1. Kaadamise nõuded: 1) Kaadamine on lubatud ainult keskkonnaloas kaadamiseks ettenähtud kohas. 2) Kaadamisest tuleb loobuda tugevate lõunakaarte tuulte korral (SW-SE üle 10 m/s). 3) Oluline on TÜ Mereinstituudi ja Eesti Ornitoloogiaühingu ekspertarvamustes välja toodud leevendusmeetmete järgimine: kaadamine on lubatud ajavahemikus 1. juuli kuni 15. oktoober. 4) Alale on lubatud ühekordne kaadamine mahus kuni 10 000 m³. TÜ Mereinstituudi ekspertarvamuse kohaselt sobib ala vaid käesoleva keskkonnaloa raames ühekordseks kaadamiseks. Ekspertarvamused ei ole tõlgendatavad edaspidisteks kaadamisteks. Käesolevaga ei looda uut ametlikku kaadamisala. Järgmiste võimalike hooldussüvenduste jaoks peab leidma kaadamisala, mis sobib pikemaajaliseks kasutamiseks. 3.3.2.2. Süvenduspinnase paigutamine merepõhja ajutise tamme ja kopatee rajamisel: 1) Ajutine tamm ja kopatee võimaldavad süvendustöid teha efektiivsemalt ning maksimaalselt paigutada süvednuspinnast maismaale. Ressursi otstarbeka kasutamise eesmärgil kasutatakse ajutise tammi ja kopatee rajamiseks olemasolevast muulist eemaldatavat pinnast ning süvenduspinnast. Seega on lubatud rajada sadamabasseini sulgemiseks tamm ning faarvaatri süvendamiseks kopatee. Mõlemad on ajutised rajatised ning need tuleb tööde järgselt veest eemaldada. 2) Ajutise tammi maht on taotluse kohaselt 400 m³. Tammi eemaldamisega ei kaasne eelduste kohaselt olulisel määral heljumi tekkimist, kuna tööde maht on väike ning tamm ei koosne peenest ning rohkelt heljumit tekitatavast materjalist. Seega peab tammi eemaldamine toimuma süvendustööde järgselt vastavalt vajadusele. Tammi eemaldamine võib toimuda ka väljaspool ajavahemikku 1. juuli kuni 15. oktoober. 3) Arvestades ajutise kopatee suuremat mahtu ja ulatust mere suunas võib kopatee eemaldamisega kaasneda heljumi teket. Minimeerimaks heljumi teket ning võimalikku heljumi mõju elustikule, lindude toitumistingimustele ning kalade kudealadele peab ajutise kopatee eemaldamine toimuma esimesel võimalusel tööde järgselt, kuid ajavahemikus 1. juuli kuni 15. oktoober. Ajutise kopatee eemaldamise tööd tuleb peatada üle 10 m/s tuulte korral. 3.3.3. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad (loa tabel V16) 3.3.3.1. Süvenduspinnase kasutamine: 1) Kõigi eelduste kohaselt (vt eelhinnang p 1.1.5.) puuduvad pinnases saastetunnused. Seega ei näe Keskkonnaamet ette settest vabaneda võivate reoainetega seotud probleeme. Pinnas on looduslik ja sobiv maismaale paigutamiseks või kaadamiseks (HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend p 7.2.5.[17]). Pinnast loetakse jäätmeks, kui süvenduspinnase kasutamise aeg ja koht ei ole kindel ja garanteeritud. Sellest tulenevalt on süvenduspinnas lubatud paigutada ajutiselt tahenema sadama alaga piirnevale kinnistule (katastritunnus 39201:001:0587), pinnase teisaldamine ning kasulik kasutamine (täitmine, pinnase planeerimine jne) peab toimuma kaevise võõrandamise loa alusel (maapõueseadus § 96 ja § 97) ühe aasta jooksul peale pinnase paigutamist tahenemiseks. Kui tegevuse käigus selgub, et pinnasega ei ole midagi peale hakata ehk kasutus ei ole kindel, siis on tegemist jäätmetega. 2) Ressursi otstarbeka kasutamise eesmärgil võib välja süvendatud kruusa, kivisid ja moreeni kasutada ka sadamarajatiste täiteks ja/või sadamaala (katastritunnus 39201:001:0587) täiteks. 3 ) Tööde tegemisel tuleb arvestada, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal[18]. Seega, setete tõstmisel olemasolevatele muulidele kui ka maismaale tuleb olla veendunud, et tööalal ei leidu lindude pesi või poegi. 4 ) Pinnast loetakse jäätmeteks, kui see on seisnud ladestuskohas kolm aastat (jäätmeseadus § 35² lg 1 p 4). Seega, tööde järgselt tuleb kogu ala korrastada. Sadamaalale ei ole lubatud tööde lõpetamise järgselt jätta seisma hunnikuid või valle. 5) Piirkond on oluline toitumisala rändlindudele, samuti on piirkond oluline kudemisala. Seega on oluline minimeerida kaadamist kavandataval Kõpu merekaitsealal või selle lähipiirkonnas. Seega peab võimalusel eelistama pinnase maale paigutamist suuremas koguses ja vähendada maksimaalselt kaadamismahtu. 3.3.3.2. Parima võimaliku tehnika kasutamine: Vee erikasutustööde käigus on teoreetilisteks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii. Eeldus heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat kahjulikku mõju. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine. 3.4. Seire tingimuste määramine Lähtudes TÜ Mereinstituudi ekspertarvamusest ning VeeS § 193 lg 1 p 5 ja KeÜS § 53 lg 1 p 9 alusel, seatakse keskkonnaloale järgmised seire nõuded (loa tabel V8): Teostada kaadamisalal merepõhjaelupaikade järelseire järgmisel hooajal peale kaadamist veendumaks kahjuliku mõju puudumist merepõhja elupaikadele (video/sukeldumistransekt risti üle kaadamisala). Seire andmed esitada kaks kuud peale seire teostamist. 3.5. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad taotlejal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Taotleja peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. [1] OÜ E-Konsult töö nr E1170 „Projekti „Kalana sadama arendamiseks vajalikud uuringud ja strateegiad“ vee erikasutusloa taotluse KMH aruanne“, 2009. a [2] TÜ Eesti mereinstituut, 2011. Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine. Aruanne. [3] TÜ Eesti mereinstituut, 2018. Eesti mereala elupaikade kaardiandmete kaasajastamine. Aruanne. [4] Riigikohtu otsuses asjas nr 3-17-2565/136 p 18 ja 28 [5] KesÜs kommentaarid: Kättesaadav: https://k6k.ee/keskkonnaseadustik/5-ptk/pg-62 (03.06.2022). [6] KesÜs kommentaarid: Kättesaadav: https://k6k.ee/keskkonnaseadustik/5-ptk/pg-62 (03.06.2022). [7] Veljo Volke, Eesti Ornitoloogiaühing. 2022. Kalana sadama rekonstrueerimise käigus süvendatava materjali kaadamise võimaluste kohta rannikumerre. KOTKAS taotluse nr T- KL/1010527-3 lisa X. [8]Ivo Pilving, 2010. „Keskkonnakasutuse kava kui halduse tegevusvorm“ Juridica 2010/1. [9] Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ. [10] Artes Terrae, 2016. „Hiiu maakonna merealade planeering“. Töö nr 69MP12. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/wp- content/uploads/2021/08/Hiiu_merealade_seletuskiri_Riigikohus_17.12.2019.pdf (06.07.2022). [11] Eesti merealade planeering, 2022. https://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/1_MSP_Seletuskiri.pdf Kaardimaterjal https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html (04.06.2022). [12] Vrakiregister. Kättesaadav: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=wreckregistry. Piirkonnas vrakid ID 444 (16.06.2022). [13] Transpordiameti hüdrograafiline andmekogu. Kättesaadav: https://his.vta.ee:8443/HIS/Avalik?REQUEST=Main&WIDTH=1920&HEIGHT=888 . Piirkonnas vrakid ID 1307, 1303 (16.06.2022). [14] Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav:  https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf (03.06.2022). [15]OÜ Hendrikson & Ko, 2015, „Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine“, Töö nr 1771/12. [16] Corson OÜ, 2013. Võsu aleviku Piiri tn 6 kinnistu KMH aruanne. Töö nr 1313. [17] HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at- Sea.pdf (06.06.2022). [18] LKS § 55 lg 6 1 VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Emma Krikova [email protected] EELNÕU XX.07.2022 Lisa EELHINNANG EELHINNANG Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6¹ lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 1.1. Kavandatav tegevus 1.1.1. tegevuse iseloom ja maht Sihtasutus Hiiumaa Sadamad (registrikood 90014553, aadress Keskväljak 5a, Kärdla linn, Hiiumaa vald, Hiiu maakond) on 27.03.2022 esitatud vee erikasutuse keskkonnaloa nr L.VV/332404 muutmise taotluse (edaspidi ka keskkonnaluba). Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.03.2022 taotlusena nr T-KL/1010527, menetluse nr M-119656 all. 28.07.2022 esitati täiendatud taotlus nr T-KL/1010527-3 (edaspidi taotlus). Keskkonnaluba nr L.VV/332404 on antud 15.02.2019 korraldusega nr 1-3/19/259 „Vee erikasutusloa andmine“. Keskkonnaluba anti Ristna jahisadama (nüüd Kalana jahisadam, lähiaadress Kalana jahisadam, Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, katastritunnus 39201:001:0587, edaspidi Kalana sadam) faarvaatri (4000 m³) ja akvatooriumi (5800 m3) süvendamiseks. Süvenduspinnas planeeriti kasutada piirneval sadama kinnistul ja sadamarajatiste täiteks, võimalusena nähti ette kuni 3000 m³ pinnase kaadamist Kõpu kaadamisalale. Lisaks oli lubatud tahkete ainete paigutamine mahus kuni 80 m3. 2020 aastal sai sadama uueks omanikuks Sihtasutus Hiiumaa Sadamad. Sihtasutus Hiiumaa Sadamad vaates ei olnud keskkonnaloas toodud kujul sadama ehitamine mõistlik. Esiteks, varasem projektsügavus vajas suurendamist, kuna vastu avamerd asuvat sadamat kasutavad laevad on pigem suurema süvisega ja nii on sadamast kasu rohkematele veeliiklejatele. Teiseks, oli vajalik projekteerimisvigade parandamine. Lasti üle projekteerida sissesõidutee, kuna vanas projektis ei vastanud selle laius veeliikluse ohutuse nõuetele ja süvendusalal puudusid nõlvad. Sellega kaasnes vajadus suuremas mahus süvendustöödeks. Kolmandaks, muudetud on sadama tehniline lahendus ja ehitusprojekt, et see vastaks kavandatava sadama vajadustele. Keskkonnaloa muutmistaotluse kohaselt kavandatakse sadamabasseinis ja faarvaatris ühtlase ja ohutu sügavuse (-3,0 m) saavutamiseks süvendustöid kogumahus 22 700 m³. Taotluse kohaselt soovitakse sadamabassein süvendada nn kinnisel meetodil (sulgedes sadamabassein ajutise tammiga ning pumbates sadamabasseini kuivaks). Tammi rajamiseks kasutatakse muuli väljakaevet, st kohalikku materjali, paerähaga savikat merepõhja pinnast, mahus kuni 400 m³, mis hiljem läheb täitepinnaseks sadama maapealsesse osasse. Faarvaatri osa süvendus toimuks kas ujuvalusel või kopatee rajamisel piki faarvaatrit. Kopatee rajamisel on võimalik merre kaadatavat mahtu vähendada (mis on ka ehitajale soodsam). Kopatee maht on umbes 3800 m³. Süvendatavaks pinnaseks on looduslik savikas pinnas, mis sisaldab paeräha ja suuremaid paetükke. 1 (27)  EELNÕU XX.07.2022 Osaliselt paigutatakse süvenduspinnas maismaale (osaliselt piirneva rannaala täitmine rannakindlustuse ääres ca 10 m laiusel, osaliselt teisaldamine kaevise võõrandamise loa alusel peale tahenemist). Faarvaatri merepoolsest osast ei ole võimalik pinnast teisaldada maismaale. Seega, pinnast soovitakse osaliselt (mahus kuni 9990 m³) kaadata Tartu Ülikooli Mereinstituudi ekspertarvamuses1 (edaspidi TÜ Mereinstituudi ekspertarvamus) toodud uude ajutise alternatiivsesse kaadamiskohta koordinaatidega: X: 6531125 Y: 387348 X: 6531125 Y: 388348 X: 6530422 Y: 388348 X: 6530422 Y: 387348 Taru Ülikooli Eesti Mereinstituut lähtus alternatiivse kaadamisala valikul eelkõige olemasolevatest andmetest ja elupaikade leviku mudeluuringute tulemustest ning kalakoelmute võimalikust esinemisest. Võimaliku kaadamisala asukoht kinnitati üle ka 12.07.2022 teostatud kohtvaatlustega. Ajutise alternatiivse kaadamiskoha pindala on 0,7 km² (1 km x 0,7 km). Ala keskmine sügavus on 19,1 m, minimaalne sügavus 15,1 m, maksimaalne sügavus 22,4 m, polügooni piiri minimaalne kaugus Kalana sadama muuli tipust 1,6 km (joonis 1). Joonis 1. Kaadamisalade paiknemine Kalana sadama ja projekteeritavate kaitsealade suhtes. Taotluse kohaselt teostatakse töid faarvaatri süvendamisel ja kaadamisel ajaperioodil 1.07 kuni 15.10. Kavandatakse ühekordset kaadamist TÜ Mereinstituudi ekspertarvamuses toodud kohta. 1 Georg Martin, Tartu Ülikooli Mereinstituut. 2022. Kalana sadama rekonstrueerimise käigus süvendatava materjali kaadamise võimaluste kohta rannikumerre. KOTKAS taotluse nr T-KL/1010527-3 lisa 7. 2 (27)  EELNÕU XX.07.2022 Sadamarajatiste ehituse käigus paigutatakse veekogusse betoonelemente mahus kuni 100 m³ ja maakive mahus 3300 m³. Lainemurdja, teeninduskai ja slipi rajamisel veekogusse paigutatavad materjalid ja kogused tulenevad sadama kavandamisel valitud tehnilisest lahendusest ja Kalana sadama ehitusprojektist. Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks:  Taotlus.  Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmed.  Maa-ameti kaardirakenduse kaartide andmed.  OÜ E-KONSULT KMH aruanne „Kalana sadama arendamiseks vajalikud uuringud ja strateegiad“ 2009 (edaspidi Kalana sadama KMH aruanne).  Dagopen OÜ Projektibüroo koostatud detailplaneeringust „Kaplisääre ja Ristna jahisadama maaüksuste detailplaneeringust“ 2011 (Töö nr 11-52) (edaspidi Kalana sadama DP);  OÜ EstKONSULT põhiprojekt “Kalana jahisadama ehitusprojekt” 2022 (Töö nr 21-058 v09) (edaspidi Kalana sadama ehitusprojekt). Artes Terrae koostatud „Hiiu maakonna merealade planeering“ 2016. Töö nr 69MP12.  TÜ Mereinstituudi ekspertarvamus;  Eesti Ornitoloogiaühingu ekspertarvamus2 (edaspidi Ornitoloogiaühingu ekspertarvamus). 1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Hiiu valla arengukava perioodiks 2014–2023 toob välja, et Hiiu valla fookuses on sadamate korrastamise toetamine koostöös sadamate omanikega Kõrgessaares, Kalanas ja Lehtmas. Väikelaevasadama rajamist Hiiumaa lääneküljele, kus seni arvestatavad sildumisvõimalused puuduvad, on nimetatud kõigis viimastes Hiiumaa arengudokumentides, mh Hiiumaa arengukava 2035+ tegevuskava punktis „Taristu ja ühendused maakondlikult olulise investeeringuobjektina“. Aastal 2016 koostatud Hiiu maakonna merealade planeeringus3 rõhutatakse, et vajalik on Hiiumaa igas piirkonnas (põhja-, lõuna-, ida-, lääneosas) sadamate arendamine, tugevdades mh saare lääneosas sobivate looduslike eeldustega Ristna-Kalana sadama arengut. Suure arengupotentsiaaliga on nii turismi kui kaubanduse arendamise eesmärgil saare kõige läänepoolsem Ristna/Kalana sadam, millel on Hiiumaa sadamatest kõige lähemal 5-meetri sügavusjoon ning millel on piisava kasutushuvi korral võimalik kasvada väikesadamast sadamaks. Kalana külas kehtib 2010 aastal kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering (edaspidi Kõrgessaare valla ÜP)4. Kõrgessaare valla ÜP toob välja, et valla 2 Veljo Volke, Eesti Ornitoloogiaühing. 2022. Kalana sadama rekonstrueerimise käigus süvendatava materjali kaadamise võimaluste kohta rannikumerre. KOTKAS taotluse nr T-KL/1010527-3 lisa 6. 3 Artes Terrae, 2016. „Hiiu maakonna merealade planeering“. Töö nr 69MP12. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/wp- content/uploads/2021/08/Hiiu_merealade_seletuskiri_Riigikohus_17.12.2019.pdf (07.06.2022). 4 AS Pöyry Entec „Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering“, 2010. Kättesaadav: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/2010_11_11_Korgessaare_TP_Seletuskiri.pdf/0f3a1a0e- 8775-4f6a-aa48-4fc58123bf0e /(07.06.2022). 3 (27)  EELNÕU XX.07.2022 arenguprioriteetideks on väikesadamate arendamine vastavalt detailplaneeringutele. Uue Hiiumaa valla koostatud „Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise“5 on rõhutatud, et tuleb välja arendada riigi seisukohalt optimaalne väikesadamate (sh jahisadamad) kett, mis seob saared mandriga ja edendab turismialaseid otsesidemeid välisriikidega. Sadamavõrgustiku arendamine loob eelduse turismi kui majandusharu arenguks ning võimaldab tagada kohaliku merepääste võimekust. Eesmärgiks seatakse Hiiumaa väikesadamate arendamine vatsavalt kaasaja tingimustele, mh Kalana jahisadama poolelioleva taristu väljaarendamine. Alal kehtib Kalana sadama DP6. Kalana sadama DP-ga kavandatakse jahisadama rajamist ca 85-le väikelaevale. Kalana sadama DP-ga määratakse ehitusõigus sadamaga seotud ehitiste püstitamiseks (sh -2,5 m sügavune sadamabassein, L kujuline muul (lainemurdja) koos kaiga, rannakindlustus, ujuvkaid, piirneva rannaala täitmine). Sadamale on määratud Vabariigi Valitsuse korraldusega sadama akvatoorium. Käesolevaks ajaks on sadama rajamine pooleli. Sadamregistri kohaselt on sadam ehitamisel. Alustatud on muuli ja kai rajamisega, osaliselt on valmis rannakindlustus. Käesolevas etapis kavandatakse sadama valmis ehitada: muuli (lainemurdja), teeninduskai ja slipi ehituse lõpetamine, muuli nõlva kindlustamine graniitkividega, sadamabasseini süvendamine, faarvaatri süvendamine, olemasoleva rannakindlustuse ja kai osa ümberehitamine kaldteeks (slipp), sadamabasseiniga piirneva rannaala täitmine (olemasoleva rannakindlustuse äär). Uute sadamarajatiste rajamine nõuab vastava planeeringu olemasolu (ehitusseadustik § 12 lg 2, planeeringuseaduse § 125, looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 5 p 2). LKS § 38 lg 1 p 1 sätestab, et saartel on mererannas ehituskeeluvöönd 200 meetrit. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele (LKS § 38 lg 5 p 2), kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud ranna kindlustusrajatisele (LKS § 38 lg 5 p 3) ja olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitusele juhul, kui juurdeehituse maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist (LKS § 38 lg 4 p 5). Taotluses kavandatud rajatised on kooskõla kehtiva Kalana sadama DP-ga. Olemasoleva rannakindlustuse ja kai osa ümber ehitamist kaldteeks (slipp) tuleb käsitleda ümberehitamisena (ehitusseadustik § 4 lg 3 p 4). Kaldtee olemasolu on oluline sadama kasutuse seisukohast, arvestades, et piirkonnas puuduvad teised võimalused paadi veeskamiseks. Ilma slipita sadam ei vastaks kaasaja sadamate vajadustele. Kaldtee on eraldiseisev rajatis, mis rajatakse ümberehitamise käigus. Tegevuse käigus ei suurene rajatise maht üle 1/3 olemasoleva ehitise kubatuurist. Kaldtee võimaldab Kalana sadama DP-ga planeeritud väikelaevasadama sihtotstarbelist kasutamist. Hiiu maakonna merealade planeering7 toob välja, et alla 10 000 m³ kaadamise mahu korral võib kaaluda uue kaadamisala kasutusele võtmist üldkasutusega merealal, kui majanduslikel 5 Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Kättesaadav: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/18592366/Hiiumaa_YP+LS_KSH+VTK.pdf/5cf1b5a0-269e-4be8- aaa9-e6918c95dade (07.06.2022). 6 Kehtestatud 08.06.2012 Kõrgessaare vallavalitsuse otsusega nr 97. Kättesaadav: https://geoportaal.maaamet.ee/digiarhiiv/url/dokumendid?logo=1&planeering=19107 (07.06.2022). 7 Artes Terrae, 2016. „Hiiu maakonna merealade planeering“. Töö nr 69MP12. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/wp- content/uploads/2021/08/Hiiu_merealade_seletuskiri_Riigikohus_17.12.2019.pdf (06.07.2022). 4 (27)  EELNÕU XX.07.2022 kaalutlustel ei ole otstarbekas kasutada olemasolevaid kaadamisalasid. Tuuakse välja, et kaadamisala kattumisel looduskaitseliste eesmärkidega tuleb lähtuda looduskaitselistest eesmärkidest. Leida tuleb kõiki osapooli rahuldav kompromisslahendus. Käesoleval juhul kavandatakse kaadamist alla 10 000 m³ ning ala planeeritakse kasutada ainult käesoleva keskkonnaloa raames. TÜ Mereinstituudi ekspertarvamuse kohaselt sobib ala vaid käesoleva keskkonnaloa raames ühekordseks kaadamiseks. Ei looda uut ametlikku kaadamisala. Taotlusele on lisatud Eesti Ornitoloogiaühingu ekspertarvamus8 (edaspidi Ornitoloogiaühingu ekspertarvamus), Ivar Jüssi arvamus9 ja Eestimaa Looduse Fondi arvamus10 kaadamiskoha sobivuse kohta. Ekspertarvamuste kohaselt peeti TÜ Mereinstituudi ekspertarvamuses välja toodud kaadamsikohta sobivaks ühekordseks kasutamiseks. Ei rajata uut ametlikku kaadamisala. Teadaolevalt puuduvad nimetatud alal merekaablid. Eesti merealaplaneeringu andmetel (skeem 5.11.1)11 puuduvad piirkonnas vrakid või muud kultuurimälestised. Ka Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse, vrakiregistri12 ja Transpordiameti hüdrograafilise andmekogu13 kohaselt ei asu piirkonnas veealuseid kultuuripärandi objekte. Hiiu maakonna merealade planeeringu kohaselt ei ole kavandatud alale kultuurimälestiste uputamise ala. Eesti merealaplaneeringu andmetel puuduvad piirkonnas traalimisalad (skeem 5.2.2.), maavarade maardlad (skeem 5.13.1.), riigikaitselased alad (skeem 5.12.1.). Kavandatav tegevus on kooskõlas kehtivate planeeringutega. Seega puudub vastuolu kehtivate planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega. Planeeritavate tegevuste osas on otsustajal piisavalt teavet. 1.1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Planeeritava tegevuse käigus ei kasuta ressursina maad, mulda, pinnast, muud maavara, vett ega loomastikku ega taimestikku. Planeeritav tegevus ei oma mõju registreeritud looduvaradele, kuna sadama asukohas ega kaadamise kohas ei asu maardlaid. Süvendamisel tekkinud kaevis (kruus, liiv, paekivi tükid) saab osaliselt kasutada sadamarajatiste täiteks, rannakindlustuse ääre täiteks ning ajutise muuli ja kopatee rajamiseks. Peale tahenemist on pinnast võimalik kasutada ka mujal täitematerjalina või pinnase planeerimisel. Ressursside ja looduslik mitmekesisuse kohta on otsustajal piisavalt teavete, et jätta KMH algatamata. Asjaoludes ei ole ilmnenud olulisi muutusi. 8 Veljo Volke, Eesti Ornitoloogiaühing. 2022. Kalana sadama rekonstrueerimise käigus süvendatava materjali kaadamise võimaluste kohta rannikumerre. KOTKAS taotluse nr T-KL/1010527-3 lisa 6. 9 KOTKAS taotluse nr T-KL/1010527-3 lisa 5. 10 KOTKAS taotluse nr T-KL/1010527-3 lisa 5. 11 Eesti merealade planeering, 2022. https://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/1_MSP_Seletuskiri.pdf; Kaardimaterjal https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html (04.06.2022). 12 Vrakiregister. Kättesaadav: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=wreckregistry. Piirkonnas vrakid ID 444 (16.06.2022). 13 Transpordiameti hüdrograafiline andmekogu. Kättesaadav: https://his.vta.ee:8443/HIS/Avalik?REQUEST=Main&WIDTH=1920&HEIGHT=888 . Piirkonnas vrakid ID 1307, 1303 (16.06.2022). 5 (27)  EELNÕU XX.07.2022 1.1.4. tegevuse energiakasutus Energiakulud on seotud eelkõige sadama rekonstrueerimisel kasutatava tehnikaga. Energiakasutust viiakse miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat. Kavandatava tegevuse kohta on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. Asjaoludes ei ole ilmnenud olulisi muutusi. 1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kalana sadama KMH aruande koostamise käigus on teostatud geotehnilised uuringud. Uuringu tulemuste kohaselt on süvendatav pinnas peamiselt savi ja moreen. Süvendatav materjal ei ole reostunud: raskmetallide sisaldus pinnases jääb madalamaks vastava metalli sihtarvust pinnases; naftaproduktide sisaldus on kõrgem sihtarvust kuid madalam piirarvust elutsoonis14: Hg sisaldus pinnases on 0,009 mg/kg; Cr sisaldus pinnases on 10,0….32,2 mg/kg; Pb sisaldus pinnases on 7,3….13,3 mg/kg; Zn sisaldus pinnases on 19,4….64,8 mg/kg; Cu sisaldus pinnases on 8,4….29,.2 mg/kg; Ni sisaldus pinnases on 4,5….29,2 mg/kg; Cd sisaldus pinnases on <0,4 mg/kg; naftaproduktide sisaldus pinnases on 142…195 mg/kg. Täiendavad pinnase analüüsid ei ole vajalikud HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhendi15 p 6.3. a alusel: süvendatakse varasemalt puutumata geoloogilist materjali (kapitaalsüvendus). Lisaks puuduvad alal varasemad ja praegused märkimisväärsed saasteallikad, et oleks alust arvata, et vahepealsel ajal oleks toimunud setete oluline reostumine. Tööde alaga piirnevad teised sadamad ei ole olnud alates 2009 aastast intensiivselt kasutuses – endine Kalana sadam on kasutamiseks ohtlik ning Ristna Lõunasadam on ehitusel. Teadaolevalt ei ole jõudnud merealalt reostusi. Seega ei ole perioodil 2009 kuni tänapäeva lisandunud juurde reostust. Sellest tulenevalt ei kaasne süvendamisega ja süvenduspinnase paigutamisega olulisel määral heiteid vette. Siiski, süvendamisel tekib mõningane heljum ja vette satub toitaineid (vt ptk 1.3.). Süvendamisega kaasneb ajutine mürafooni tõus. Kopp ekskavaatori tekitatav müratase on ca 109 dB16. Keskkonnaametil ei ole vastuväiteid süvendustehnoloogia osas. Tegevusega kaasneb ajutine mürafooni tõus. Kopp-ekskavaatori mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO, CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr, Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)- fluranteen ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis 14 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26. „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. 15 HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (07.06.2022). 16 Tapio Lahti, 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine. Kättesaadav: file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KA/48503092716/Downloads/Keskkonnamyra_raamat.pdf (07.06.2022). 6 (27)  EELNÕU XX.07.2022 õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusi ei ületata. Vee erikasutustöödega ei kaasne pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas antud piirkonnas. Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhnareostus on lühiajaline ning ehitustööde aegne ja valdavalt seotud ehitustööde käigus kasutatavate masinate diiselmootoritega. Kõik võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga. Kavandatava tegevuse kohta on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. Asjaoludes ei ole ilmnenud olulisi muutusi. 1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Kõigi eelduste kohaselt (vt p 1.1.5.) puuduvad pinnases saastetunnused. Seega ei näe Keskkonnaamet ette settest vabaneda võivate reoainetega seotud probleeme. Pinnas on looduslik ja sobiv maismaale paigutamiseks või kaadamiseks (HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend p 7.2.5.). Pinnast loetakse jäätmeteks, kui see on seisnud ladestuskohas kolm aastat. Samuti, kui süvenduspinnase kasutamise aeg ja koht ei ole kindel ja garanteeritud loetakse ladustatud süvenduspinnas jäätmeteks (jäätmeseadus § 35² lg 1 p 4). Lähtudes taotlusest, ei planeerita pinnase lõppladestust sadamaalal. Osa pinnasest planeeritakse sadamaalal ja kasutatakse ehituses, ülejäänud pinnas on kavandatud teisaldada peale tahenemist kaevise võõrandamise loa alusel ning kasutada täitepinnasena. Pinnast, mis ei ole tehniliselt võimalik kasutada maismaal, soovitakse kaadata. Taotluse kohaselt soovitakse maksimaalselt kasutada pinnast maismaal. Jäätmed tekivad peamiselt ehitusdetailide ja materjalide pakenditest, näiteks puidust kilepakendid ja kaitsefunktsiooniga detailid (nt korgid toru otsade kaitseks transpordil). Vee erikasutusega seotud tööde käigus tekkivad muud võimalikud jäätmed käideldakse jäätmeseaduses sätestatud korras. Kavandatava tegevuse kohta on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. Asjaoludes ei ole ilmnenud olulisi muutusi. 1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Vee erikasutustööde käigus on teoreetilisteks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii. Eeldus heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat kahjulikku mõju. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine. Kavandatava tegevuse kohta on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. Asjaoludes ei ole ilmnenud olulisi muutusi. 7 (27)  EELNÕU XX.07.2022 1.1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 1.2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Kalana sadama KMH aruande kohaselt on Kalana lahes sadamakoht teadaolevalt olnud viimased 500 aastat. Kalana jahisadam on Hiiumaa kõige läänepoolsem sadam ja asub Kõpu poolsaare lõunarannikul. Sadam on kantud Sadamaregistrisse koodiga EE RJS. Sadam on Sadamaregistri kohaselt ehitamisel. Praegu on piirkonna sadamarajatised amortiseerunud ja sadama omaalgatuslik kasutamine alustele ohtlik. Piirkondliku tähtsusega väikesadama olemasolu hädavajalikkust tunnistavad nii kohalikud elanikud kui harrastusliku meresõidu praktiseerijad. Kalana jahisadam piirneb idast vahetult Ristna Lõunasadamaga (sadamakood EE RLS), mis on Sadamaregistri kohaselt ehitamisel. Ristna Lõunasadama alal olemasolevad puidust rajatised (kai) lagunevad, slipi ees on suured kivid, sadamat ei ole võimalik kasutada. Kalana sadamast vahetult läände jääb lagunenud kai algsest ajaloolisest Kalana sadamast. Ajaloolise Kalana sadama kai ehitati 1959. aastal ja selle tulemusena sai Kalana sadamast kalurikolhoos „Hiiu Kalur“ talvise traalipüügi baas Läänemeres. 1960-ndatel aastatel alguse saanud kala töötlemine lõpetati 1982. aastal ning peale seda ei ole kaid aktiivselt kasutatud. Kai on lagunenud ja selle ääres sildumine ei ole soovitatav ning sadamasse sisenemine on väga ohtlik. Sadama juures olev veeskamiskoht on samuti lagunenud. Kalana jahisadama ehitusega seotud vee erikasutustööd viiakse läbi merealal, mis piirneb Kalana jahisadama kinnistuga (Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, katastritunnus 39201:001:0587). Kinnistu on 7835 m² suur ning on 100 % tootmismaa sihtotstarbega. Kinnistust 3058 m2 on metsamaad, 4736 m2 muud maa ja 41 m² õuemaad. Kalana jahisadama rajamiseks (endise nimega Ristna jahisadam) on antud 07.03.2012 korraldusega nr KKO 1-15/12/12/5 „Vee erikasutusloa andmine“ vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/321446 Kalana sadama süvendamiseks mahus 3000 m³ ja süvendatud pinnase paigutamiseks muuli asukohta L kujulise muuli rajamiseks. Rajati muul ning rannakindlustus. Kalana jahisadama rajamiseks on antud 15.02.2019 korraldusega nr 1-3/19/259 „Vee erikasutusloa andmine“ vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/332404 faarvaatri (4000 m³) ja akvatooriumi (5800 m3) süvendamiseks. Süvenduspinnas planeeriti kasutada piirneval sadama kinnistul ja sadamarajatiste täiteks, võimalusena nähti ette kuni 3000 m³ pinnase kaadamist Kõpu kaadamisalale (kui seda ei saa kasutada maismaal). Lisaks oli lubatud tahkete ainete paigutamine mahus kuni 80 m3. Keskkonnaloaga nr L.VV/332404 seotud tegevusi ei ole seni ellu viidud. 8 (27)  EELNÕU XX.07.2022 2020 aastal muutus sadama omanik. Uueks sadama haldajaks sai Sihtasutus Hiiumaa Sadamad. Sihtasutus Hiiumaa Sadamad kasuks on seatud hoonestusõigus tähtajaga 25 aastat (registriosa nr 16883050). Uus omanik on täpsustanud sadama arenduse plaane vastavalt ohutuse ja kasutamise nõuetele (vt p 1.1.). Kuigi Kalana sadama KMH aruandes hinnati süvendamise ja kaadamisega seotud mõjusid seoses Kalana sadama rajamisega Kalana ajaloolise kai äärde, siis ühtib tegevuspiirkond suures enamuses praegu kavandatuga, kuna varasemalt planeeriti väga laial alal süvendustöid. Käesoleval hetkel on alustatud vee erikasutustöid Kalana jahisadama lõpuni ehitamiseks. Keskkonnaamet on kooskõlastanud tööde alustamise 08.04.202217. Kalana sadama vahetu ümbrus on oluline eelkõige puhkepiirkonnana (puhkemajad, suverestoran, suvilad), kuid kogu Kõpu poolsaarel on ka aastaringsete elanike arv kiiresti kasvav. Naabruses asuvad Kalana puhkeküla, Ristna Lõunasadam, ajaloolise Kalana sadama kai juures söögikoht KalanaÄÄR ning erinevatele ettevõtetele ja eraisikutele kuuluvad kinnistud. Piirkonna külastatavus suvel on oluliselt suurem kui muudel aastaaegadel. Seega suureneb sadama vajalikkus kohalike paadiomanike ja rannakalurite jaoks, aga ka külalissadamana turismiteenuste mitmekesisuse seisukohalt. Sadama arendamine omakorda muudab atraktiivsemaks Kalana puhkeküla ja sealsed söögikohad, aidates seeläbi kaasa turismi arendamisele ja töökohtade loomisele. Kalana jahisadama lähialal puuduvad avalikud supluskohad. Kavandatava tegevuse kohta on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. Tööde ala on mõnevõrra nihkunud, kuid on kaetud Kalana sadama KMH aruandes toodud mõjutatud alaga. 1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Veekogu Kalana sadam asub veekogus Kaleste laht (VEE3227000). Tegemist on lihtlahega, mis kuulub Soela väina rannikuveekogumisse (EE_10). 2021 aasta andmetel18 on Soela väina rannikuveekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund halb ning koondseisund halb. Ökoloogilise mittehea seisundi taga on muu siirde- ja rannikuveel avalduv koormus. Keemilise mittehea seisundi taga on ohtlikud ained. Veemajanduskava19 kohaselt on piirkonnas oluline uutest ja olemasolevatest koormusallikatest tuleneva veekogumi ohustatuse vältimine. Vajalikud on täiendavate tingimuste seadmine keskkonnaloas veekogu põhja ümberkujundamisel. Setetest vabanevate ainete vältimiseks tuleb setete liigutamist hõlmavate tööde puhul veeloas ette näha lisanõuded. 17 Registreeritud KOTKAS 08.04.2022 kirja nr DM-119656-10 all. 18 Pinnaveekogumite seisundiinfo. Kättesaadav https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo (19.04.2022). 19 Veemajanduskavade info on kättesaadav: https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 (19.04.2022). Uued veemajanduskavad eelnõu faasis. 9 (27)  EELNÕU XX.07.2022 Hoovused ja rannaprotsessid Kalana sadama KMH aruande kohaselt on Kõpu poolsaare lõunakallas on avamere lainetusele avatud laugrannik. Kaleste ja Kalana lahe piirkonnas on merepõhja kallak suhteliselt järsk ulatudes kohati juba ca 5 m kaugusel rannast kuni 2 meetrini. Piirkonnas domineerivad kuhjeprotsessid, peamine kuhjematerjal on veerised. Piirkonnas hoovuste liikumise suund Soela väina poole, ning teatud osa settematerjalist on kuhjunud ja kuhjub ka edaspidi Kalana sadama kai lääne- ja lõuna küljele. Laineväljade modelleerimine Kalana sadama lähistel näitab, et nii sadama ekspluateerimise kui süvendamisel tekivad kõige suuremad probleemid tugeva läänekaarest puhuva tuule korral. Tugevate läänekaarte tuulte korral liigub heljum rannajoone suunas. Setted Kalana sadama KMH aruande kohaselt on sadama alal on lahe sügavus on 1,2…3,7 m. Lahe setted koosnevad kruusast, savist ja moreenist. Kruusa kiht koosneb mustjaspruuni värvi kruusast, sisaldab veeriseid ja üksikuid munakaid. Savi kiht koosneb voolavast hallist savist, sisaldab üksikuid kruusateri ja veeriseid ning muda ja taimejäänuseid. Moreeni kiht koosneb savisest liivamoreenist, sisaldab kruusa ja veeriste vahekihte, savi läätsi ja üksikuid munakaid, kihi värvus on pruunikashall kuni hall. Kalana sadama KMH aruande kohaselt sadama piirkonna setted reostunud ei ole (vt ka p 1.1.5). Süvendusmaterjalis on küllaltki suur osa jämedateralisel materjalil d50=2,1-2,4 mm. Kalana sadama KMH aruande arvutustulemuste kohaselt viitab heljumi kontsentratsiooni vähenemine lühikesel heljumi liikumise lõigul jämeda fraktsiooni kiirele settimisele. Elustik ja elupaigad Vahetult sadamaalal on vee elustik ja merepõhja elupaigad juba eelnevalt mõjutatud - ehitatud sadamarajatised, alustatud süvendustöödega. Kalana sadama KMH aruande kohaselt domineerivad sadama piirkonnas kuni 2 m sügavuseni pruunvetikad C. filum ja P. littoralis, üle 5 m sügavusel punavetikad P. fucoides ja F. lumbricalis. Põisadru esineb 1 - 3,2 m sügavusel, maksimaalse katvusega 20 %. Mitmeaastaste vetikaliikide osakaal 56 %. Tegemist on Eesti rannikuvetes tavaliste ja levinud vetikaliikidega, mille leviala taastub peale keskkonnatingimuste stabiliseerumist kiiresti. Piirkonnas levib 5 põhjaloomastiku liiki – ussidest Halicryptus spinulosus, Hediste diversicolor; karpidest Macoma balthica, Mya arenaria, Cerastoderma glaucum. Veekogum on põhjaloomastiku alusel hea kvaliteediga. Peaaegu kõik veekogumis esinevad liigid on iseloomulikud mõõdukalt eutrofeerunud tingimustele. Tugevalt eutrofeerunud aladele iseloomulikke ja puhastele merealadele tüüpilisi liike veekogumis praktiliselt ei ole. Kalana sadama KMH aruande kohaselt ei ole piirkonna kalastiku liigilist kuuluvust, kalavarude suurust ja kudemisalade paiknemist teadaolevalt Kalana lahes uuritud ning vastavad andmed puuduvad. Kalana sadama KMH aruandes toodi välja, et varasemate keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna andmetel ei ole Kaleste ja Kalana lahe piirkond oluline tööstuslikku kalapüügi ala. Kohalike elanike ütluste kohaselt on piirkonna harrastuskalurite peamine püügikala lest mille saagikus on mõnedel aastatel rikkalik. Seoses avameretuuleparkide 10 (27)  EELNÕU XX.07.2022 uuringutega valmis 2008 aastal piirkonna kalastiku aruanne „Hiiumaa madalike piirkonna kalastiku uuring“ (TÜ EMI, 2008), mis tõi välja, et olemasoleva Kõpu kaadamisala piirkond on oluline eelkõige lesta ja kammelja taastootmisalana. Siiski ei ole uuritud alal olemas eutrofeerumise suhtes väga tundlikke kudejaid, kes on troofsuse tõusu poolt enim mõjutatud (näiteks merisiig). TÜ Mereinstituudi ekspertarvamuses toodi välja, et alternatiivne kaadamiskoht on valitud lähtudes mh kalakoelmute võimalikest asupaikadest. Kõpu piirkonnas paiknevad tähtsamatest liikidest Läänemere lesta ja räime kudealad, kuid alternatiivse kaadamisala sügavus välistab seal oluliste kudealade esinemise. Kalana sadama KMH aruande kohaselt on linnuliike Kaleste ja Kalana lahe piirkonnas registreeritud 137, kuid arvestada tuleb, et enamus neist on metsa- ja niidulinnud. Võimalikke pesitsevaid veelindude liike on registreeritud 29. Vahetult Kalana lahes on veelindude pesitsemine sobivate pesapaikade puudumise tõttu ebatõenäoline. Veelinnud käivad lahe idaosasse jääval kivisel madalikul toitumas ja puhkamas kuid veelindude pesitsemist täheldatud ei ole. Käesolevaks ajaks on aga piirkonna linnustikku (sh toituvad ja rändepeatajad) oluliselt põhjalikumalt uuritud ja analüüsitud. Ristna neeme ümbrust mereala peetakse oluliseks pudelikaelaks lindude rändel. Nt 2017. a teostati peatuvate veelindude lennuloendus Lääne- Hiiumaa rannikumerel20, mille tulemuste kohaselt peatub sügisrändel Kõpu poolsaare tipus (olemasoleva Kõpu kaadamisala piirkond) tuhandeid sõtkaid, jääkosklaid ja tuttvarte, lisaks väiksemal hulgal aule ja vaeraid. 2021. a teostatud talvituvate veelindude lennuloendus21 näitas, et piirkonnas talvitub ka märkimisväärne hulk vaeraid ja aule (vt p 1.2.3.). Kõpu poolsaare piirkonnas on viimane detailne merepõhja elustiku ja elupaikade uuring läbi viidud 2011 aastal22. Nende uuringute andmete põhjal on teostatud ka piirkonna merepõhja elustiku ja elupaikade leviku modelleerimine23 (joonis 2). Kõpu olemasoleva kaadamsiala kasutati viimati umbes 23 aastat tagasi ning alal levivad 100 % ulatuses Loodusdirektiivi lisa I elupaigatüüp „karid“ (vt p 1.2.3.). Lisaks, ala asub liiga madalas vees, kus kaadatav materjal levib kiirelt lainetuse mõjul põhjataimestiku kooslustele kahjustades elupaikade kvaliteeti. Seega ei ole olemasolev Kõpu kaadamisala enam käesoleval hetkel kasutamiseks sobiv. TÜ Mereinstituudi ekspertarvamuse kohaselt lähtuti alternatiivse kaadamiskoha valikul eelkõige olemasolevatest andmetest ja elupaikade leviku mudeluuringute tulemustest ja kalakoelmute võimalikust esinemisest. Täpsustamaks võimaliku uue kaadamisala asukohta viidi läbi ka kohtvaatlused 12.07.22. Siis teostati vaatlused kokku kuues punktis allveekaamera abil. Kohtvaatluste ajal veenduti „karide“ elupaigatüübi leviku piirides alternatiivse kaadamiskoha läheduses. Alternatiivne ajutine kaadamiskoht asub umbes sama kaugel süvenduspiirkonnast kui olemasolev kaadamisala. Alternatiivse kaadamiskoha ühekordne kasutamine ei kahjustaks piirkonnas juba inventeeritud Loodusdirektiivi merelisi elupaigatüüpe. 20 Peatuvate veelindude lennuloendus Lääne-Hiiumaa rannikumerel. Leho Luigujõe, Eesti Maaülikool, 2018. 21 Talvitavate veelindudel rahvusvaheline lennuloendus Eesti rannikumerel 2021. Leho Luigujõe, Ainārs Auniņš. 22 TÜ Eesti mereinstituut, 2011. Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine. Aruanne. 23 TÜ Eesti mereinstituut, 2018. Eesti mereala elupaikade kaardiandmete kaasajastamine. Aruanne. 11 (27)  EELNÕU XX.07.2022 Joonis 2. Loodusdirektiivi mereliste elupaikade levik Kõpu poolsaare piirkonnas (allikas: TÜ Eesti mereinstituut, 2018. Eesti mereala elupaikade kaardiandmete kaasajastamine. Aruanne.). Kalana sadama KMH aruande kohaselt on Lääne-Eesti saarestik kahe Eestis elava hülgeliigi – hall- ja viigerhülge – peamine asustusala. Saarestikus paikneb 80% hallhüljeste lesilatest, mida asustab 95% populatsioonist ning kõik Eesti olulised viigerhüljeste puhkealad, samuti ligikaudu 95% asurkonna esinemisega. Peamised lesilad asuvad looduskaitsealade sihtkaitsevööndites ja reservaatides või on nendele loodud liikide püsielupaigad. Kaitstavatel aladel on kehtestatud aastaringsed või sesoonsed liikumispiirangud, tagamaks hüljeste häirimatust. Tunnustatud hülgeekspert Ivar Jüssi ekspertarvamuse kohaselt ei ole Hiiumaa läänerannik viigrite puhkealana oluline, kuna seal viigritele sobivad paigad praktiliselt puuduvad ja liiki kohatakse seal harva ja juhuslikult. Kalana sadama piirkonnale lähim hallhüljeste lesila, Klaasirahu asub Lääne - Hiiumaal Haldi neemest ca 2 km läänes. Klaasirahu püsielupaik asub Kalana sadamast piisavalt kaugel, et sadamas läbi viidavad rekonstrueerimistööd ei põhjusta hallhüljestele häiringuid. Mingisuguseid hüdrotehnilisi töid ajujää esinemise korral läbi ei viida, ning seetõttu ei mõjuta kavandatav tegevus ka hüljeste võimalikku poegimist Hiiumaa lääneosa merealade ajujääl. Suurimaks ohuks nii hall- kui viigerhüljestele peetakse merre koguneid keskkonnamürke, mis pärsivad hüljeste sigimisedukust ja nõrgestavad vastupanuvõimet haigustele. Kalana sadama süvendustöödel tekkiv pinnas, mis kaasatakse merre, on KMH käigus tehtud analüüside tulemuste kohaselt nii raskmetallide kui naftaproduktide kontsentratsiooni osas keskkonnale ohutu. Ivar Jüssi ekspertarvamuse24 kohaselt puudub vee erikasutustöödel mõju hüljestele, kui kaadamistööd jäävad ajavahemikku, kui hülged rannas (2 - 15 m sügavusvahemik) ei toitu (hinnanguliselt kuni oktoobri alguseni, kuni selle ajani kütivad hülged toitu põhiliselt 40+ meetri sügavuses). Kui kaadamistööd jäävad hilisemasse perioodi, võib vastavalt hõljumi levikule toitumisalad olla ajutisest nn "kasutusest" väljas, sest kalad ei taha piirkonnas olla. Siiski mõjud, kui need on, on väga lühiajalised, sest see kaadamise piirkond on hoovustele avatud ja hõljum kandub kiiresti laiali. Kavandatava tegevuse kohta sadamaalal on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. Süvendustööde ala on mõnevõrra nihkunud, kuid on kaetud Kalana sadama KMH aruandes käsitletud tööde- ja/või mõjualaga. Sadamaalal olulisi muutuseid ei ole ilmnenud. Kaadamine toimub mahus alla 10 000 m³, kaadamise osas annavad piisavas ulatuses selgitusi taotlusele lisatud ekspertarvamused. 24 KOTKAS taotluse nr T-KL/1010527-3 lisa 5. 12 (27)  EELNÕU XX.07.2022 1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Kalana sadam ei jää ühelegi Natura 2000 võrgustiku alale, kaitsealale, hoiualale, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndisse. Tööde ala jääb ca 180 kaugusele Natura 2000 võrgustikku25 kuuluvast Kõpu loodusalast26. Arvestades vee erikasutustööde suuremat mahtu ja seeläbi laiemat mõjuala, analüüsitakse tegevuse mõju nimetatud aladele. Kõpu loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi27 I lisas nimetatud kaitstavate elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. Kõpu loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku Kõpu loodusalal kaitstakse, on roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis), soohiilakas (Liparis loeselii) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Kõpu loodusalaga kattub looduskaitseseaduse alusel siseriiklikult kaitstav Kõpu looduskaitseala28. Kõpu looduskaitseala kaitse-eesmärk on tutvustada ning kaitsta pärast- jääaegsetel pinnavormidel kujunenud loodusmaastikke ja kooslusi, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike; kaitsta liike, keda linnudirektiiv29 nimetab I lisas ja kellest üks on I kaitsekategooria liik, kolm on II kaitsekategooria liigid ning öösorr (Caprimulgus europaeus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), sookurg (Grus grus), nõmmelõoke (Lullula arborea), herilaseviu (Pernis apivorus) ja händkakk (Strix uralensis) on III kaitsekategooria liigid; kaitsta loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe ja II lisas nimetatud liiki, mis on ühtlasi I kaitsekategooria liik, ning II lisas nimetatud liiki, mis on ühtlasi II kaitsekategooria liik. Kõpu looduskaitsealal kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid (1210)3, eelluited (2110), valged luited ehk liikuvad rannikuluited (2120), hallid luited ehk kinnistunud rannikuluited (2130*), metsastunud luited (2180), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood 25 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”. 26 Keskkonnaregistri kood RAH0000493. 27 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). 28 Vabariigi Valitsuse 30.03.2007 määrus nr 97 „Kõpu looduskaitseala kaitse-eeskiri“. 29 Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta. 13 (27)  EELNÕU XX.07.2022 (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Kalana sadam jääb 180 m kaugusele Kõpu looduskaitseala Ristna sihtkaitsevööndist, 550 m kaugusele Ristna piiranguvööndist ja 730 m kaugusele Kaleste sihtkaitsevööndist. Ristna sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vanade looduslike metsaosade säilitamine, rannikukoosluste kaitse. Kaleste sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. Ristna piiranguvööndi kaitse-eesmärk on rannikukoosluste säilitamine ning looduse mitmekesisuse ja maastikuilme kaitse. Kalana sadama piirkonnas kattuvad Kõpu looduskaitseala kaitse-eesmärgid Kõpu loodusala kaitse-eesmärkidega ning mõju nendele on kirjeldatud punktis „Mõju Natura 2000 võrgustiku alale“. Kaitsealused taimed Kaitsealustest liikidest on pinnase laotamise alal registreeritud III kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens) elupaik. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas30. Tumepunase neiuvaiba elupaik on keskkonnaregistrisse kantud kunagise Hiiumaa taimkattekaardi alusel ning tähendab seda, et liik võib sellel alal kasvada kohtades, kus on säilinud talle sobivad elutingimused. Arvestades Kalana sadama kinnistul olevate keskkonnatingimuste, pinnase ja taimekooslustega, on tõenäoline, et alal kasvab ka tumepunase neiuvaiba isendeid. Kuna tumepunase neiuvaiba kasvuala hõlmab väga suurt maa-ala Kõpu poolsaarel, siis ei ohusta tegevus Kalana sadama kinnistul liigi säilimist selles elupaigas laiemalt. Linnustik Kalana sadama lähipiirkonnas ei ole registreeritud kaitsealuste linnuliikide pesitsusalasid, kuid süvendatavast alast ca 200 m kaugusele lõunasse jääb II kaitsekategooriasse kuuluva kirjuhaha (Polysticta stelleri) peatusala. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud31. Samuti on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal32. Kirjuhahk pesitseb tundravööndis polaarjoonest põhja pool. Eestis on kirjuhahk läbirändel ja talvitujana. Üks osa kirjuhahkadest talvituvad Euroopas ning teine osa kasutavad talvitusalana Vaikse ookeani Alaska ja Komandori rannikut. Eesti vetes ulatus 1990. aastatel talvituvate 30 LKS § 55 lg 8. 31 LKS § 55 lg 6 32 LKS § 55 lg 61 14 (27)  EELNÕU XX.07.2022 kirjuhahkade arvukus 3-5 tuhande piiridesse, kuid hiljem on hakanud kiiresti kahanema. Kui aastail 2007 ja 2008 võis kirjuhaha talvist arvukust hinnata vähemalt 2000 isendile, siis pärast seda on loendatud juba alla 1000 isendi. Tähtsaim talvitamisala Eestis asub Loode-Saaremaal, mis ulatub Elda pangast kuni Panga pangani. Linde kohatakse regulaarselt ka Loode-Hiiumaal, kuid sealsed arvud on palju väiksemad Saaremaa omadest. Üksikuid vaatlusi tehakse ka Soome lahe rannikul, kuid need on reeglina juhuslikku laadi.33 Eestis talvituva kirjuhaha arvukuse viimaseks hinnanguks on 800 – 1500 isendit. Sügisrändel on üksikuid linde nähtud alates septembri lõpust, kuid massrännet on registreeritud detsembri I poolel. Kevadel vaadeldakse Vilsandi rahvuspargis viimaseid suuremaid salku aprilli lõpuni, kuid väiksemaid parvi kohatakse veel juuni esimese dekaadi lõpuni. Otsestel rändevaatlustel Ristnas on registreeritud liigi ärarännet alates aprilli viimastest päevadest kuni juuni keskpaigani34. Kirjuhahad toituvad rannikul küllaltki piiratud alal, sukeldudes 2-6, maksimaalselt 8 m sügavuseni. Kuigi täpsemaid toiduanalüüse pole tehtud, on õnnestunud piiritleda toitumisala, kus leidub ohtramini kirpvähilisi ja limuseid. Kevadkuudel on Vilsandi rahvuspargis täheldatud kirjuhaha üha sagedasemat siirdumist madalasse rannavööndisse, kust lisaks rannakarpidele toitub vähilaadsetest, hulkharjasussidest ja ka veetaimedest. Palanga rannikul on vaadeldud kirjuhahkade koondumist räimekoelmutele, kus nad toituvad peamiselt kalakudust35. Kirjuhaha asurkondade taandumine on seotud eelkõige inimtegevuse kasvuga pesitsusaladel. Kirjuhaha madal sündimus ei suuda kompenseerida suhteliselt suurt aastaringset suremust. Ka kirjuhaha talvitusalad pole piisavalt kaitstud. Euroopa talvituspaikades on üha tõsisemaks ohuks naftareostus, samuti võib liiki lokaalselt ohustada rannakalapüügiga kaasnev kaaspüük. Potentsiaalselt suureks ohuks võib pidada ka elupaikade hävimist seoses infrastruktuuri- objektide (sadamad, naftaplatformid, tuulepargid jms) rajamisega.36 Kirjuhaha lühiajalise kaitse eesmärkideks Eestis on Lääne-Eesti talvitusasurkonna võimalike ohtude kõrvaldamine või leevendamine. Pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks on tagada liigi talvitusasurkonnale stabiilselt soodsad elupaiga tingimused. Kalana jahisadama lähiümbrus ei ole küll oluline kirjuhaha talvitumisala, kuid omab olulist tähtsust liigi rändealana. Lähim oluline talvitumisala jääb Kalana jahisadamast ca 15 km kaugusele Hiiu madalale, kus 2016. a loendati 200 isendit. Kirjuhaha kaitse tegevuskava eelnõu kohaselt on talvituvale kirjuhahale võtmetähtsusega kogu Läänemerel unikaalsete karide ulatuslik levik ning mere-elupaikade mitmekesisus ja tervikliku ökosüsteemi sobivus (kõrge merevee soolsus, toiduobjektide suur produktiivsus ja mitmekesisus, vähene reostuskoormus)37. Uuemate uuringute kohaselt on Kalana piirkond oluline lindude toitumisalana, seega on oluline, et kavandatava tegevusega ei halvendataks nende toitumistingimusi. 33 Kirjuhaha (Polysticta stelleri) kaitse tegevuskava eelnõu 2021 (edaspidi Kirjuhaha kaitse tegevuskava eelnõu) ptk 2.2. 34 Kirjuhaha kaitse tegevuskava eelnõu ptk 1.2. 35 Kirjuhaha kaitse tegevuskava eelnõu ptk 1.3. 36 Kirjuhaha kaitse tegevuskava eelnõu ptk 5. 37 Kirjuhaha kaitse tegevuskava ptk 6.1. 15 (27)  EELNÕU XX.07.2022 Süvendustööde käigus või kaadamisel vette sattunud heljum võib mõjutada veelindude toitumistingimusi otseselt. Otsese mõjuna võib käsitleda vee hägustumist ja heljumi settimist merepõhja elustiku kooslustele. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine raskendab sukelduvatel lindudel toidu leidmist ning vee hägustumisel peavad nad lendama kaugemale. Kaadamissõitude häiriv mõju piirkonnas peatuvatele linnukogumitele (kõik veelinnuliigid). Linnud pagevad ja kulutavad täiendavalt energiat. Võimalik, et häirimise tõttu on linnud sunnitud optimaalse elupaiga asemel kasutama suboptimaalset elupaika. Läbirändel olevatele (ülelendavatele) lindudele kaadamistööd mõju ei avalda. Lisaks mõjutab lindude toitumistingimusi toidubaasi mattumine kaadatava pinnase alla. Mõju kestvus sõltub kaadatava materjali iseloomust ja põhjakoosluse tüübist. Kui pehmele merepõhjale kaadata sealsele sarnast materjali (savi, saviliiv) taastub elustik suhteliselt kiiresti (mõju kestvus paar aastat). Pehme materjali kaadamisel kõvale põhjale (karidele), võib sealne elustik muutuda pöördumatult või võtab elustiku taastumine aastaid. Kalana sadama lähipiirkonnas leidub ulatuslikult alasid, mis vastavad karide elupaigatüübi (Natura kood 1170) kriteeriumitele. Muuhulgas jääb karide elupaika ka Ristna lõunaneeme lähedal asuv olemasoleva Kõpu kaadamisala (vt joonis 2). Karide elupaigatüüpi kuuluvad Eestis rannikumere rahnuderikkad alad või aluspõhjakivimeist merepõhjakõrgendikud (nn karid, rahud). Karide elupaiga taimestik koosneb erinevatest rohe-, pruun- ning punavetikatest. Loomastikust on iseloomulikud karbid söödav rannakarp (Mytilus trossulus) ning rändkarp (Dreissena polymorpha). Põisadru kooslustes elab hulgaliselt liikuvaid põhjaloomi. Karide kalastik võib olla liigirikas. Karisid ohustab tuuleparkide rajamine, eutrofeerumine, merereostus38. Karid on veelindudele, sh kirjuhahkadele toitumisaladeks ning peavad sellena ka säilima. Eestimaa Looduse Fond on teinud 11.04.2012 ettepaneku moodustada Kõpu merekaitseala, mis muuhulgas hõlmab nii Kalana sadama veeala kui ka Kõpu olemasolevat kaadamisala. Kõpu merekaitseala moodustamise eesmärk on säilitada Kõpu rannikumere unikaalne ökosüsteem, mis on oluline pudelikael lindude Ida-Atlandi rändeteel. Kaitseala moodustamise ettepanekus on välja toodud, et piirkond on esinduslik rändel olevate arktiliste partlaste esinemisala, seda eelkõige kevadrändel, kuid üsnagi oluline on ala ka sügisrändel olevaile lindudele. Aastas läbib ala 2-3 miljonit veelindu (partlased ja kurvitsalised). Globaalselt ohustatud kirjuhaha Läänemeres talvituvast kogumist läbib ala vähemalt 50%, mustvaeral umbes 50% Loode-Euroopa rändetee isenditest, mustlaglel umbes 40% Euroopa talvisest populatsioonist, aulil umbes 20% Loode-Euroopa rändetee isenditest, rohukosklal umbes 5% Loode-Euroopa populatsioonist, väikekajakal 1 kuni 5% liigi üldarvukusest, tõmmukajaka nominaatalamliigil vähemalt 2% üldarvukusest. Mustvaera ja auli jaoks on tegu ka olulise rändepeatusalaga. Kaitseala moodustamise ettepanekus on vajalike piirangutena toodud süvendamise, pinnase kaevandamise ja kaadamise piirang ning ehitustegevuse piirang, kuna selline tegevus kahjustab 38 TÜ Eesti Mereinstituut, Tiia Möller „Väinamere mere-elupaigad ja põhjaelustik“, 2008. Kättesaadav: http://lifempa.balticseaportal.net/media/upload/File/Deliverables/MP%20Vainamere/Annex2_benthos_assessme nt.pdf (19.04.2022). 16 (27)  EELNÕU XX.07.2022 oluliselt mereelupaiku ja ohustab rändel olevaid linde ning nahkhiiri. Lähtuvalt kaitse alla võtmise ettepanekust ja looduskaitseseadusest tuleb Kõpu merekaitsealal kehtestada LKS § 30 kohane sihtkaitsevööndi kaitsekord, kus majandustegevus ning uute ehitiste püstitamine on üldjuhul keelatud. Kalana sadama KMH aruandes on analüüsitud piirkonna linnustikku ainult Eesti Haudelindude Levikuatlase (http://www.eoy.ee/atlas/) materjalide põhjal. Hiljem on kõnealuses piirkonnas teostatud mitmeid erinevaid linnustiku uuringuid, sh talvituvate ja rändlindude uuringuid. Nt 2017. a teostati peatuvate veelindude lennuloendus Lääne-Hiiumaa rannikumerel39, mille tulemuste kohaselt peatub sügisrändel Kõpu poolsaare tipus tuhandeid sõtkaid, jääkosklaid ja tuttvarte, lisaks väiksemal hulgal aule ja vaeraid. Eesti mereala planeeringu alusuuringus40 ja selle alusel ka mereplaneeringus41 on eristatud veelindude rändel oluliste alade kolm prioriteetsusklassi. Ristna neem ja selle ümbruse mereala kuulub kõrgeimasse, eriti tähtsate alade prioriteetsusklassi (I kategooria). Sinna on arvatud väinad ja poolsaarte tippude ümbrused, kus toimub veelindude rände tugev koondumine. Enamasti on sellistes kohtades vaatlustega tuvastatud üle 500 000 veelinnu läbiränne sesooni (rändeperioodi) jooksul. 2021. a teostatud talvituvate veelindude lennuloendus42 näitas, et Ristna neeme piirkonnas talvitub ka märkimisväärne hulk vaeraid ja aule. Arvestades piirkonna olulisust talvituvate ja rändel viibivate lindude jaoks, tuleb vältida oluliste toitumispiirkondade kahjustamist. TÜ Mereinstituudi ekspertarvamuses välja toodud alternatiivse ajutise kaadamiskoha piires ei ole inventeeritud Loodusdirektiivi merelisi elupaigatüüpe. Põhjaloomastiku kogubiomass uue alternatiivses kaadamiskohs oli madal, jäädes keskmiselt alla 26 g/m². Keskkonnaloa taotluse kohaselt planeeritakse ühekordset kaadamist mahus alla 10 000 m³ TÜ Mereinstituudi ekspertarvamuses välja toodud alale. Arvestades piirkonna olulisust talvituvate ja rändel viibivate lindude jaoks, tuleb vältida sadama süvendustöid (välja arvatud kuivmeetodil teostatavad süvendustööd) lindude rändeperioodidel ja talvel. Veelindude ränne algab märtsi keskpaigas ja kestab mai lõpuni. Ujupartide sügisränne algab augusti lõpus ja kulmineerub septembris-oktoobris. Septembri lõpp ja oktoobri algus on tavapäraselt lindude rände tippaeg sookurgedele, hanedele ja lagledele. Ornitoloogiaühingu ekspertarvamuse kohaselt ei kaasne TÜ Mereinstituudi ekspertarvamuses määratud alternatiivsele ajutisele kaadamiskohale kaadamisega olulist mõju lindude toitumistingimustele. Kavandatakse kaadamist ainult konkreetse keskkonnaloa raames. Alternatiivne kaadamisala on veesügavuse tõttu bentosetoidulistele sukelpartidele oluliselt ebasobivam toitumisala kui olemasolev kaadamisala. Karide elupaigatüüp on sukelpartidele toitumisalana potentsiaalselt oluline (vt joonis 2). Olemasolev kaadamisala on veelindude 39 Peatuvate veelindude lennuloendus Lääne-Hiiumaa rannikumerel. Leho Luigujõe, Eesti Maaülikool, 2018. 40 Eesti Ornitoloogiaühing 2016. Mereala planeeringu alusuuring: Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele. Tellija Rahandusministeerium; riigihanke viitenumber 177885; leping nr 792, 2016. 59 lk. Kättesaadav: https://www.fin.ee/media/4711/download (28.07.2022). 41 Eesti merealade planeering, 2022. Kättesaadav: http://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html (28.07.2022). 42 Talvitavate veelindudel rahvusvaheline lennuloendus Eesti rannikumerel 2021. Leho Luigujõe, Ainārs Auniņš. 17 (27)  EELNÕU XX.07.2022 elupaikade kaitset silmas pidades kaadamiseks ebasobiv, alternatiivne ajutine kaadamisala on sobiv. Ristna neeme ümbrus on väga tähtis kevadine peatusala merelistele sukelpartidele, eriti mustvaerale. Arvestades paiksete veelindude madalat arvukust suvel ja sügisel, on lubatav kaadamistööde lõpptähtaja määramine 15. oktoobrile. Taotluse kohaselt tehakse faarvaatri süvendustöid ja kaadamistöid ajavahemikus 1.07. kuni 15.10. Ekspertarvamuste kohaselt peeti TÜ Mereinstituudi ekspertarvamuses välja toodud ajutist kaadamsikohta sobivaks ühekordseks kasutamiseks, ekspertarvamused ei ole tõlgendatavad edaspidisteks kaadamisteks. Kavandatava tegevuse kohta on otsustajal piisavalt teavet süvendamise osas. On võimalik tugineda Kalana sadama KMH aruande järeldustele (olulist keskkonnamõju pole). Kaadamist kavandatakse ühekordselt mahus alla 10 000 m³ ning kaadamiseks kasutatakse ajutist alternatiivset kaadamisala, kus puuduvad inventeeritud elupaigatüübid. Töid ei tehta lindude sügisesel rändeperioodil. Ühekordse kaadamise lubatavuse osas annavad piisavas ulatuses selgitusi taotlusele lisatud ekspertarvamused. Keskkonnaamet on jõudnud järelduseni, et kavandatav ühekordne tegevus ei mõjuta oluliselt kavandatava loodusobjekti seisundit. 1.2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Kalana sadam asub hajaasustusalal ning vee erikasutuse ala piirneb Kalana sadama kinnistuga, mille sihtotstarve on 100% tootmismaa. Lähimad elumajad jäävad Kalana sadamast ca 150 m kaugusele. 100 m kaugusel asub Kalana puhkeküla. Sadama ja puhkeküla ning elamuid eraldab puude vöönd. Elamuteni ja puhkekülani jõudev müra on ca 52 dB43 (vt k p 1.1.5.). Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 p 4 kohaselt on ehitustegevusega seotud müra ekvivalentsed piirtasemed normeeritud vaid õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 21.00-7.00). Ehitusmürale rakendatakse kella 21.00-7.00 piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Arvestades, et sadama arendus on oluline piirkonna arengu vaatekohast ning keskkonnakaalutlustel on faarvaatri süvendamine võimalik vaid lühikesel perioodil suvel ja sügise alguses, siis ei ole Keskkonnaametil alust piirata vee erikasutustöid juulis ja augustis. Tööd toimuvad vaid ühe hooaja vältel. Kavandatava tegevuse kohta on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. Asjaoludes ei ole ilmnenud olulisi muutusi. 1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 1.3.1. mõju suurus Vee erikasutustöödest lähtuva mõju suurus oleneb: • tööde mahust; 43 Müra leviku kalkulaator. Kättesaadav https://noisetools.net/barriercalculator?source=[1.5,500,109]&receiver=[1.5,400]&barrier=[1,2.8,200] (07.04.2022). 18 (27)  EELNÕU XX.07.2022 • läbiviimise ajast; • läbiviimise logistilistest lahenditest; • kasutatud tehnoloogiast ja tehnikast; • meteoroloogilistest tingimustest. Heljum Süvendamisel paisatakse veesambasse settematerjali osakesi, mis moodustavad heljumi. Mida peeneteralisem on settematerjal seda rohkem heljumit tekib. Süvenduse käigus satub pidevalt merre 4-10% süvendatavast pinnase kogusest. Heljumipilve levik sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on hoovuse liikumiskiirus, tuule kiirus ja vette sattuvate pinnaseosakeste füüsilised omadused44. Heljumi pilv levib süvenduskohast edasi ca 200-400 m, sealt edasi langeb selle kontsentratsioon oluliselt45,46. Kaadamisel seevastu on heljumi levik laiem, kuna tegevus toimub avamerel, kus on tuule ja lainetuse intensiivsus suurem47. Tahkete ainete paigutamisel on heljumi levik väiksem, madalas vees ja suuremate osakeste puhul kuni ca 10048. Kiiremini settuvad liiva ja kruusa osakesed, kauem püsivad veesambas muda ja savi osakesed. Pärast tööde lõppu langeb heljumi sisaldus vees kiiresti49. On täheldatud, et kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinevad valdavalt suuremate tuulesündmuste korral, heljumi kontsentratsioonid tõusevad märgatavalt, kui tuule kiirus on 10 m/s või rohkem50. Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik süvenduseks kudeaeg ja sellele järgnev larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel tekkida probleemid hingamisega51. Vältides töid kalade kudeajal ei kahjustata kudemisajal tööde piirkonda sattuvaid kalasid ega kalade noorjärke ega marja. Heljum mõjutab ka lindusid toidu otsimisel (vt ka p 1.2.3.). Süvendamisel tekkiv heljumi leviku areaal on väiksem. Seega on heljumi mõju pigem lokaalne ja tööde aegne ning ei ulatu oluliselt kaitstavate elupaikadeni või oluliste kalade kudealadeni. Samuti koosnevad Kalana sadama KMH aruande lk 36 kohaselt setted pigem suurematest osakestest, mis settuvad kiiresti. Süvendamine Kalana laukas eeldatavasti olulist mõju kaasa ei too - Kalana sadama KMH aruanne on selles osas asjakohane. Sügisel esinevad kõrged veeseisud ja tuulised ilmad, mis kannavad hõljumit kaugele ning võivad negatiivselt mõjutada lindude toitumistingimusi. Seega on ettevaatuspõhimõttest (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS) § 11) lähtudes oluline leevendusmeetmete järgimine: kalastikku ja lindude toitumistingimusi arvestades on süvendustööd lubatud faarvaatri osas 01.07-15.10. Süvendustööd tuleb peatada üle 10 m/s tuulte korral. Kinnisel meetodil 44 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM-aruanne.pdf (19.04.2022). 45 OÜ Hendrikson & Ko, 2015, „Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine“, Töö nr 1771/12. 46 Corson OÜ, 2013. Võsu aleviku Piiri tn 6 kinnistu KMH aruanne. Töö nr 1313. 47 OÜ Lainemudel, 2018. HELJUMI LIIKUMINE AKSI KAADAMISALAL. Töö nr 1808. 48 OÜ EstKONSULT, 2021. Leppneeme sadama vee erikasutusloa KMH. Töö nr E1400. 49 Arvo Järvet, 2008. Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavad tööd. KMH aruanne. 50 Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne 2020 (https://www.ts.ee/wp- content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi- seire-aruanne-2020.pdf) (19.04.2022). 51 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401. 19 (27)  EELNÕU XX.07.2022 on sadamabasseini süvendamine lubatud aastaringselt. Ka muuli kindlustus (tahkete ainete paigutamine) ja pinnasevalli eemaldamine on väiksemamahulised tööd, seega neid kahte tööd võib lubada teha ka väljaspool vahemikku 01.07-15.10. Kuna kopatee maht on suurem ning kopatee ulatub välja merealale, siis kopatee rajamine ja likvideerimine on lubatud ajaperioodil 01.07-15.10. Võimalusel tuleb eelistada süvenduspinnase maale paigutamist suuremas koguses ja vähendada maksimaalselt kaadamismahtu. Kaadamine toimub avatud merealal ja heljum levib kaugemale. Praktika kohaselt ei suudeta ka parima tööde organiseerimise korral täielikult välistada pinnase praamilt merre pudenemist süvendusalalt kaadamisalale transportimise käigus (Kalana sadama KMH aruanne lk 63). Alternatiivne ajutine kaadamiskoht on valitud lähtudes elupaigatüüpide ja merepõhja elustiku levikust ja kalakoelmute võimalikest asupaikadest. Kõpu piirkonnas paiknevad tähtsamatest liikidest Läänemere lesta ja räime kudealad, kuid alternatiivse kaadamiskoha sügavus välistab seal oluliste kudealade esinemise. TÜ Mereinstituudi ekspertarvamus rõhutab, et: kaadamisest tuleb hoiduda kalade kudeperioodil, kaadata on lubatud kuni 10 000 m³ (st käesoleva keskkonnaloa raames) ja mitte kaadata tugeva lõunakaarte tuule puhul (SW-SE, üle 10m/s). Elustik Heljumi mõju põhjaelustikule on seda suurem, mida suuremad on süvendatavate-kaadatavate setete kogused või mida pikemat aega töid läbi viiakse52. Kalana sadama KMH aruande kohaselt avaldub süvendus- ja kaadamistööde mõju mereelustikule üldjuhul kuni 3 aastat. Sadamarajatiste rajamisega on algust tehtud, seega on sadamabasseini ala juba varasemalt mõjutatud ala. Ei kavandata uute rajatiste ehitamist. Sadamala piirneb söögikoha, puhkeküla ja aktiivselt kasutatava rannaalaga, seega sadamabasseini ja faarvaatri osa ei kujuta endast olulist toitumisala lindudele. Kõpu olemasoleva kaadamsiala piirkonnas on karide elupaik, kaadamisel elupaigad hävinevad ja halveneb kuni kolmeks aastaks Kõpu nn pudelikaela läbivate lindude toitumisvõimalusi. Kuna ala ei ole juba 23 aastat kasutatud siis tuleb sinna suures mahus kaadamist lugeda uueks tegevuseks. Seega ei ole ajakohase teabe alusel Kõpu kaadamisala sobiv kaadamiseks. TÜ Mereinstituudi ekspertarvamuses väljapakutud alternatiivsel ajutisel kaadamiskohas puuduvad olulised elupaigad ning ala sügavuse tõttu ei ole see oluline lindude toitumisala. Uue kaadamiskoha pindala on 0,7 km² (1 km x 0,7 km). Kihnus tehtud mudelduste kohaselt kandub heljum kaadamisel keskmiselt 200 m kaugusele, maksimaalselt 600 m, ning kaadamisel tekkiv heljumi kontsentratsioon on võrreldav fooni tingimustega tuulise ilmaga. Pärast tööde lõppu langeb heljumi sisaldus vees kiiresti53. Seega jääb heljum ala piiridesse, mõjutatud on otseselt pinnase alla mattuv ala. Kuna alal puuduvad karide elupaigatüüp, ei ole ühekordsel kaadamisel olulist mõju põhjaelustikule. Sadamabasseini süvendamisel kinnisel meetodil tuleb sulgeda olemasolev sadamabassein pinnasevalliga ning pumbata sadamabassein veest tühjaks. Arvestades, et kinnisel meetodil sadamabasseini sügavamaks kavates ei teki heljumit, olemasolevat sadamabasseini on lihtne sulgeda (kuna ühendus avaveega on kitsas) ja ehitustöid on efektiivsem teha nö kuivalt, siis on sadamabasseini süvendamine ja rajatiste väljaehitamine lubatud teostada kinnisel meetodil. Siiski peab enne vee väljapumpamist veenduma, et suletud sadambasseini ei satuks lõksu 52 Kunda sadama merekeskkonna seire 2020. 53 Arvo Järvet, 2008. Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavad tööd. KMH aruanne 20 (27)  EELNÕU XX.07.2022 kalad. Vajadusel tuleb teostada eripüük. Sadamabasseini on juba varasemalt süvendatud, alal puuduvad olulised elupaigad. Troofsus ja ohtlikud ained Teadaolevalt ei ole süvenduspinnas reostunud (vt p 1.1.5). Vee erikasutustööde käigus satub vette mõningal määral ka põhjasetetesse kogunenud toitaineid, mis võivad suurendada selle rannikumere piirkonna troofsustaset ja võivad soodustada isegi eutrofeerumist. Põhjasetetesse kogunenud toitaineid vette paiskamaise mõju on enamasti lühiajaline ja eelnev olukord taastub. TÜ Eesti Mereinstituut aastatel 2010-2012 läbi viinud uuringu54 raames leiti, et kalastikku mõjutavate piirkondliku iseloomuga ohtude rühma kuuluvad sellised nähtused nagu suuremad hüdrotehnilised ehitised, vedelkütuse transpordiga seotud õnnetused, suuremate tööstusettevõtete ning linnade heitveed, kalamajandid jne. Välja on toodud ka, et mere troofsustase on tõusnud ning võib veelgi kasvada, mis võib kaasa tuua ka Kõpu merealal elustiku muutuse. Siiski ei ole uuritud alal olemas eutrofeerumise suhtes väga tundlikke kudejaid, kes on troofsuse tõusu poolt enim mõjutatud (näiteks merisiig; liiki küll leiti, ent uurimisalal koelmud puuduvad), nii et ohud on pigem teoreetilised. Seega ei ole ette näha vee erikasutustöödega kaasnevat olulist troofsuse tõusu ning selle mõju elustikule. Teostades vee erikasutustöid suve teises pooles või varasügisel madalvee perioodil, on setetest eralduvate toitainete mõju väiksem ning põhjaelustiku aktiivne kasvuperiood hakkab lõppema55. Lisaks on mõjud vaid tööde aegsed. Seega ei saa eeldada troofsuse olulist kasvu. Kuna linnustiku ja kalastiku seisukohalt on oluline teha faarvaatri süvendamise tööd 1. juuli kuni 15. oktoober, siis on tagatud ka minimaalsem toitainete jõudmine vette. Seega ei kaasne tegevusega olulist mõju rannikuveekogumi troofilisele seisundile. Kavandatava tegevuse mõju rannale Ei kavandata uusi veealale väljaulatuvaid rajatisi. Ehitustööde käigus rajatav tamm ja kopatee on ajutised rajatised. Viiakse lõpuni olemasolevate rajatiste ehitus. Sadamaga piirneval rannajoonel on täies pikkuses välja ehitatud rannakindlustus, alal puudub looduslik rannajoon ja elupaigad. Tegemist on tehnorannaga. Seega ei kaasne planeeritava vee erikasutuse käigus muutusi veerežiimis või rannikuprotsessides. Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34). Tegemist on ametliku sadamaalaga. Kalana sadama ehitusprojekti kohaselt kasutatakse pinnast osaliselt muuli täiteks ning paigutatakse olemasoleva rannakindlustuse äärde. Pinnase paigutamist piirnevale kinnistule nägi ette Kalana sadama DP. Süvenduspinnase kasutamise sadama väljaehitamisel tuleb tagada, et tööde järgselt kogu tööpiirkond korrastatakse. Pinnas, mida ei saa kasutada sadama ehitusel tuleb peale tahenemist teisaldada kaevise võõrandamise loa alusel (maapõueseadus § 96 ja 97) ühe aasta jooksul peale pinnase paigutamist tahenemiseks. Kavandatava tegevuse kohta on otsustajal piisavalt teavet süvendamise osas, asjaolusid Tartu Ülikooli Mereinstituut, 2012. „Kõpu poolsaare ümbruse mereala kalastik“. 54 Ympäristöministeriö 2015. Sedimenttien ruoppaus- ja läjitysohje. Ympäristöhallinnon ohjeita 1/2015. 55 Ympäristöministeriö. Kättesaadav: http://hdl.handle.net/10138/154833 (19.04.2022). 21 (27)  EELNÕU XX.07.2022 on käsitletud piisvas mahus Kalana sadama KMH aruandes. Asjaolud oluliselt sadamaalal muutunud ei ole. Arvestades kaadamise mahtu (alla 10 000 m³) on otsustaja seisukohal, et puudub vajadus KMH algatamiseks. Esitatud ekspertarvamused käsitlevad kaadamisega seotud asjaolusid piisavas ulatuses. 1.3.2. mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Väikelaevasadama rajamist Hiiumaa lääneküljele, kus seni arvestatavad sildumisvõimalused puuduvad, on nimetatud kõigis viimastes Hiiumaa arengudokumentides, mh Hiiumaa arengukava 2035+ tegevuskava punktis „Taristu ja ühendused maakondlikult olulise investeeringuobjektina“. Tegemist on olemasoleva poolelioleva ehitusega, pooleliolev ehitis ei võimalda sadama kasutust. Seetõttu on piirkonna elanikel ja harrastusliku meresõidu huvilistel tekkinud õigustatud ootus vee erikasutusloa alusel tehtavate tööde läbiviimisele. Sadama valmisehitamisega kaasneb ajutine mürafooni tõus, kuid see on ajutine ja eelduste kohaselt ei ületa seaduses ettenähtud nõudeid (vt p 1.2.4.). Sadama kasutamisest saadav positiivne mõju elanikkonnale on laiem, kuna piirkonnas väikesadamad puuduvad. Sadama valmis ehitamine võimaldab turismi arengut kui ka kohalikku elu – väikelaevade ohutu liikluse tagamine. 1.3.3. mõju ilmnemise tõenäosus Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele56. Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on madal, arvestades, et tööde teostamiseks kasutatavad ekskavaatorid ja kraanad peavad vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele. Olemasoleva objektiivse teabe põhjal ei teki vee erikasutustööde käigus olulist mõju veekeskkonnale, sh ranniku elupaikadele, merepõhja elupaikadele, elustikule, kalastikule ja linnustikule ning inimese heaolule, kui järgitakse p 1.3.8. toodud töökorralduslikke nõudeid. 1.3.4. mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on madal, arvestades, et kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele. Arvestades tööde iseloomu, on tegevuse mõju (heljum, müra) pöörduvad. Rakendades keskkonnaloaga seatud nõudeid (vt p 1.3.8.) taastub olemasolev olukord tööde järgselt ning olulisi püsivaid negatiivseid häiringuid ei teki. 1.3.5. mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid. 56 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf (19.04.2022) 22 (27)  EELNÕU XX.07.2022 1.3.6. mõju Natura 2000 võrgustiku alale Tööde ala jääb ca 180 kaugusele Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Kõpu loodusalast. Kõpu loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavate elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. Kõpu loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku Kõpu loodusalal kaitstakse, on roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis), soohiilakas (Liparis loeselii) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Kalana sadamale lähimas Kõpu loodusala osas on inventeeritud elupaigatüübi vanad loodusmetsad esinemisala. Vanade loodusmetsade elupaigatüüp hõlmab looduslikke vanu metsi, aga ka endistel, vähemalt osaliselt metsajäänud lamapuiduga looduslike häiringute aladel uuenevaid igas vanuseastmes puistuid. Looduslikud vanad metsad esindavad vähese inimmõjuga või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskoosluseid. Sellele elupaigatüübile on omane rindeline struktuur ja puistu koosseis, puistu erivanuselisus või esineb ohtralt looduslikule häiringule viitavaid elemente koos ühe metsapõlve puistuga (sh noore puistuga), surevad ja surnud puud, tüükad, sama puuliigi erinevates lagunemisastmetes lamapuit. Kuna loaga kavandatud tööd toimuvad meres ja sellega vahetult piirneval maismaaosal, ei mõjuta see tegevus Kõpu loodusalale jäävaid metselupaigatüüpe. Kõpu loodusala see osa, mis ulatub rannikule ning võib olla mõjutatud Kalana sadamas kavandatavatest töödest, jääb süvendatavast alast 600 m kaugusele loodesse. Loodusala rannikuosas on inventeeritud elupaigatüüp püsitaimestuga kivirannad. See elupaigatüüp hõlmab jämedast kruusast ja veeristikust rannavalle ning kiviseid moreenrandu, kuhu tormilained tavaliselt ei ulatu ning kus on kujunemas või kujunenud püsitaimestu. Kuna nimetatud elupaigatüüp jääb tööalast 600 m kaugusele ja juhul kui sadamast eemaldatavaid setteid ei kaadata merre Kõpu kaadamsialale ei ole eeldada, et tegevus võiks mõjutada püsitaimestuga kivirandade elupaigatüüpi. Kõpu loodusalal kaitstavate taimeliikide elupaigad ei jää tegevuse võimalikku mõjualasse, paiknedes rohkem kui 2 km kaugusel maismaal. Järeldused Kavandatav tegevus ei mõjuta kavandatavat Kõpu merekaitseala ega kaitstavate liikide elupaiku, sest faarvaatri süvendustöid ja kaadamistöid planeeritakse perioodil 1. juuli kuni 15. oktoober ning tööd peatatakse tugeva tuulega, et vältida heljumi levikut kaugemale merealale. Kaadamine toimub eksperthinnangus viidatud alale. Tegevus on ühekordne st määratakse ajutine kaadamiskoht. Ajutine kaadamiskoht sobib ühekordseks kaadamiseks. Järgmiste võimalike kaadamiste jaoks peab leidma 23 (27)  EELNÕU XX.07.2022 kaadamisala, mis sobib pikemaajaliseks kasutamiseks ning mille saaks määrata uueks ametlikuks kaadamisalaks piirkonnas. Graniitkivide vette paigutamine ning sadamabasseini sulgemiseks kasutatava pinnasevalli eemaldamine on lubatud teha ka väljaspool vahemikku 01.07-15.10, kuna tegevusega leviv heljumi hulk on väike. Kopatee maht on 3800 m³ ning see ulatub kaugemale merre. Seega on kopatee likvideerimine lubatud teha perioodil 01.07-15.10. Tööde tegemisel tuleb arvestada, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal57. Setete tõstmisel maismaale (nii olemasolevatele muulidele kui rannale) tuleb olla veendunud, et tööalal ei leidu lindude pesi või poegi. 1.3.7. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Kavandatud tegevuse korral põhjustab enim keskkonnamõju heljumi teke ja selle levik ning. Kalana sadama KMH aruande kohaselt võib koosmõju tekkida koos teiste sarnaste töödega. Keskkonnaameti andmetel piirkonnas muid süvendus ja kaadamistöid planeeritud ei ole, seega ei ole ette näha olulise koosmõju esinemist. Asjaoludes ei ole olulisi muutusi. 1.3.8. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Lähtudes taotlusest, Kalana sadama KMH aruandest, ekspertarvamusest ja Keskkonnaameti koostatud eelhinnangust, arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 8¹, VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6, seatakse keskkonnaloale töökorralduslikud nõuded: Sadamabasseini süvendamine: 1) Sadamabasseini on lubatud süvendada kuivalt. Enne vee väljapumpamist sadamabasseinist tuleb veenduma, et suletud sadamabasseini ei satuks lõksu kalad. Vajadusel tuleb teostada eripüük. 2) Suletud sadamabasseinis on lubatud töid teha aastaringselt. Faarvaatri süvendamine: 1) Faarvaatri süvendamine on lubatud ajavahemikus 1. juuli kuni 15. oktoober. Süvendustööd tuleb peatada üle 10 m/s tuulte korral (3 tunni keskmine). 2) Faarvaatri süvendustöödeks on lubatud kasutada vajadusel ajutist kopateed. Kaadamine: 1) Kaadamine on lubatud ainult keskkonnaloas kaadamiseks ettenähtud kohas. 2) Kaadamisest tuleb loobuda tugevate lõunakaarte tuulte korral (SW-SE üle 10 m/s). 3) Kaadamine on lubatud ajavahemikus 1. juuli kuni 15. oktoober. 4) Alale on lubatud ühekordne kaadamine mahus kuni 10 000 m³. TÜ Mereinstituudi ekspertarvamuse kohaselt sobib ala vaid käesoleva keskkonnaloa raames ühekordseks kaadamiseks. Ei looda uut ametlikku kaadamisala. Ekspertarvamused ei ole tõlgendatavad edaspidisteks kaadamisteks. 57 LKS § 55 lg 61 24 (27)  EELNÕU XX.07.2022 Ajutise tammi ja kopatee rajamine: 1) On lubatud rajada sadamabasseini sulgemiseks tamm ning faarvaatri süvendamiseks kopatee. Mõlemad on ajutised rajatised ning need tuleb tööde järgselt veest eemaldada. 2) Ajutise tammi eemaldamine peab toimuma süvendustööde järgselt vastavalt vajadusele. Tammi eemaldamine võib toimuda ka väljaspool ajavahemikku 1. juuli kuni 15. oktoober. 3) Ajutise kopatee eemaldamine peab toimuma esimesel võimalusel süvendustööde järgselt, kuid ajavahemikus 1. juuli kuni 15. oktoober. Ajutise kopatee eemaldamise tööd tuleb peatada üle 10 m/s tuulte korral. Süvenduspinnase kasutamine: 1) Süvenduspinnas on lubatud paigutada tahenema sadama alaga piirnevale kinnistule (katastritunnus 39201:001:0587). Pinnase teisaldamine ning kasulik kasutamine (täitmine, pinnaseplaneerimine jne) peab toimuma kaevise võõrandamise loa alusel (maapõueseadus § 96 ja § 97) ühe aasta jooksul peale pinnase paigutamist tahenemiseks. 2) Välja süvendatud kruus, kivid, moreen võib kasutada ka sadamarajatiste täiteks ja/või sadamaala (katastritunnus 39201:001:0587) täiteks. 3) Setete tõstmisel nii olemasolevatele muulidele kui ka maismaale tuleb olla veendunud, et tööalal ei leidu lindude pesi või poegi. 4) Tööde järgselt tuleb kogu ala korrastada. Sadamaalale ei ole lubatud tööde lõpetamise järgselt jätta seisma hunnikuid või valle. 5) Võimalusel eelistatakse pinnase maale paigutamist suuremas koguses ja vähendada maksimaalselt kaadamismahtu. Parima võimaliku tehnika kasutamine: Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Lähtudes TÜ Mereinstituudi ekspertarvamusest ning VeeS § 193 lg 1 p 5 ja KeÜS § 53 lg 1 p 9 alusel, seatakse keskkonnaloale järgmised seire nõuded (loa tabel V8): Teostada kaadamisalal merepõhjaelupaikade järelseire järgmisel hooajal peale kaadamist veendumaks kahjuliku mõju puudumist merepõhja elupaikadele (video/sukeldumistransekt risti üle kaadamisala). Seire andmed esitada kaks kuud peale seire teostamist. 1.4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju. Süvendamisega kaasnevat keskkonnamõju on juba varasema keskkonnamõju hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa muutmiseks piisavalt teavet. Kaadamine toimub ühekordselt mahus alla 10 000 m³, ühekordse kaadamise osas annavad piisavas ulatuses selgitusi taotlusele lisatud ekspertarvamused. Eelhinnangu tulemusel jõuti järelduseni, et KMH ei ole vajalik järgmistel põhjustel:  kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid;  kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega;  kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti 25 (27)  EELNÕU XX.07.2022 avariiolukordi või suurõnnetusi;  tegevusega ei mõjutata veerežiimi ega rannaprotsesse;  kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kavandatava loodusobjekti seisundit. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud, oluline on järgida töökorralduslike nõudeid: Sadamabasseini süvendamine: 1) Sadamabasseini on lubatud süvendada kuivalt. Enne vee väljapumpamist sadamabasseinist tuleb veenduma, et suletud sadamabasseini ei satuks lõksu kalad. Vajadusel tuleb teostada eripüük. 2) Suletud sadamabasseinis on lubatud töid teha aastaringselt. Faarvaatri süvendamine: 1) Faarvaatri süvendamine on lubatud ajavahemikus 1. juuli kuni 15. oktoober. Süvendustööd tuleb peatada üle 10 m/s tuulte korral (3 tunni keskmine). 2) Faarvaatri süvendustöödeks on lubatud kasutada vajadusel ajutist kopateed. Kaadamine: 1)Kaadamine on lubatud ainult keskkonnaloas kaadamiseks ettenähtud kohas: X: 6531125 Y: 387348 X: 6531125 Y: 388348 X: 6530422 Y: 388348 X: 6530422 Y: 387348 2) Kaadamisest tuleb loobuda tugevate lõunakaarte tuulte korral (SW-SE üle 10 m/s). 3) Kaadamine on lubatud ajavahemikus 1. juuli kuni 15. oktoober. 4) Alale on lubatud ühekordne kaadamine mahus kuni 10 000 m³. TÜ Mereinstituudi ekspertarvamuse kohaselt sobib ala vaid käesoleva keskkonnaloa raames ühekordseks kaadamiseks. Ei looda uut ametlikku kaadamisala. Ekspertarvamused ei ole tõlgendatavad edaspidisteks kaadamisteks. Ajutise tammi ja kopatee rajamine: 1) On lubatud rajada sadamabasseini sulgemiseks tamm ning faarvaatri süvendamiseks kopatee. Mõlemad on ajutised rajatised ning need tuleb tööde järgselt veest eemaldada. 2) Ajutise tammi eemaldamine peab toimuma süvendustööde järgselt vastavalt vajadusele. Tammi eemaldamine võib toimuda ka väljaspool ajavahemikku 1. juuli kuni 15. oktoober. 3) Ajutise kopatee eemaldamine peab toimuma esimesel võimalusel süvendustööde järgselt, kuid ajavahemikus 1. juuli kuni 15. oktoober. Ajutise kopatee eemaldamise tööd tuleb peatada üle 10 m/s tuulte korral. Süvenduspinnase kasutamine: 1) Süvenduspinnas on lubatud paigutada tahenema sadama alaga piirnevale kinnistule (katastritunnus 39201:001:0587). Pinnase teisaldamine ning kasulik kasutamine (täitmine, pinnaseplaneerimine jne) peab toimuma kaevise võõrandamise loa alusel (maapõueseadus § 96 ja § 97) ühe aasta jooksul peale pinnase paigutamist tahenemiseks. 2) Välja süvendatud kruus, kivid, moreen võib kasutada ka sadamarajatiste täiteks ja/või sadamaala (katastritunnus 39201:001:0587) täiteks. 3) Setete tõstmisel nii olemasolevatele muulidele kui ka maismaale tuleb olla veendunud, et tööalal ei leidu lindude pesi või poegi. 26 (27)  EELNÕU XX.07.2022 4) Tööde järgselt tuleb kogu ala korrastada. Sadamaalale ei ole lubatud tööde lõpetamise järgselt jätta seisma hunnikuid või valle. 5) Võimalusel eelistatakse pinnase maale paigutamist suuremas koguses ja vähendada maksimaalselt kaadamismahtu. Parima võimaliku tehnika kasutamine: Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Kai Ginter vanemspetsialist veeosakond Meeli Kesküla vanemspetsialist looduskasutuse osakond Märt Kesküla vanemspetsialist jahinduse ja vee-elustiku büroo Andres Miller vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond 27 (27) Keskkonnaluba EELNÕU 29.07.2022 Loa registrinumber L.VV/332404 Loa omaja Ärinimi / Nimi Sihtasutus Hiiumaa Sadamad andmed Registrikood / Isikukood 90014553 Tegevuskoha Nimetus Kalana jahisadam, Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, katastritunnus andmed 39201:001:0587 Aadress Kalana jahisadam, Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond Katastritunnus(ed) 39201:001:0587 Territoriaalkood EHAK 2561 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Kaleste laht (VEE3227000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad Vee erikasutus; tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima periood hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Teostada kaadamisalal merepõhjaelupaikade järelseire järgmisel hooajal peale kaadamist veendumaks kahjuliku mõju puudumist merepõhja elupaikadele (video/sukeldumistransekt risti üle kaadamisala). Analüüsinõuded Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine 2/8 Veekogu nimetus Kaleste laht Veekogu kood VEE3227000 Pinnaveekogumi nimetus Soela väina rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_10 Süvendamise koht Meri Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6532791, Y: 388280 X: 6532946, Y: 388303 X: 6532950, Y: 388323 X: 6532955, Y: 388330 X: 6532956, Y: 388332 X: 6532972, Y: 388327 X: 6532973, Y: 388318 X: 6532969, Y: 388297 X: 6532965, Y: 388235 X: 6532945, Y: 388144 X: 6532965, Y: 388135 X: 6532967, Y: 388139 X: 6532979, Y: 388139 X: 6532988, Y: 388165 X: 6532999, Y: 388203 X: 6533007, Y: 388219 X: 6533009, Y: 388227 X: 6533009, Y: 388233 X: 6533008, Y: 388243 X: 6533008, Y: 388254 X: 6533013, Y: 388278 X: 6533018, Y: 388295 X: 6533019, Y: 388309 X: 6533019, Y: 388315 X: 6533018, Y: 388329 X: 6533005, Y: 388348 X: 6532995, Y: 388359 X: 6532975, Y: 388370 X: 6532953, Y: 388371 X: 6532939, Y: 388366 X: 6532842, Y: 388318 3/8 Süvendamise vajaduse põhjendus Kalana jahisadama sadamabasseini ja faarvaatri süvendamine. Eesmärgiks on olemasolevas sadamabasseinis ja faarvaatris ühtlase ja ohutu sügavuse saavutamine. Süvendamisviis Ekskavaator ja/või ujuvsüvendaja. Sadamabasseini süvendamine toimub nö kuivalt (st sulgeda bassein tammiga ja pumbata vesi välja). Faarvaatri süvendamisel rajatakse vajadusel ajutine kopatee piki faarvaatrit. Süvenduspinnase iseloomustus Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³ faarvaatri setend kruus, savikas pinnas paeräha ja suuremate paetükkidega 12 600 sadamabasseini setend kruus, savikas pinnas paeräha ja suuremate paetükkidega 10 100 Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ Cd <0,4 mg/kg Cr 10,0....32,2 mg/kg Cu 8,4....29,2 mg/kg Ni 4,5....29,2 mg/kg Pb 7,3....13,3 mg/kg Zn 19,4....64,8 mg/kg Hg 0,009 mg/kg naftaproduktid 142....195 mg/kg Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Veekogu sh mere süvendamise nõuded Sadamabasseini süvendamine: 1) Sadamabasseini on lubatud süvendada kuivalt. Enne vee väljapumpamist sadamabasseinist tuleb veenduma, et suletud sadamabasseini ei satuks lõksu kalad. Vajadusel tuleb teostada eripüük. 2) Suletud sadamabasseinis on lubatud töid teha aastaringselt. Faarvaatri süvendamine: 1) Faarvaatri süvendamine on lubatud ajavahemikus 1. juuli kuni 15. oktoober. Süvendustööd tuleb peatada üle 10 m/s tuulte korral (3 tunni keskmine). 2) Faarvaatri süvendustöödeks on lubatud kasutada vajadusel ajutist kopateed. Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Kaleste laht Veekogu kood VEE3227000 Pinnaveekogumi nimetus Soela väina rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_10 Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri Kaadamisala nimetus 4/8 Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6532960, Y: 388099 X: 6532916, Y: 388150 X: 6532959, Y: 388334 X: 6533024, Y: 388336 Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Tahkete ainete paigutamine vette (veeseadus § 187 p 10). Olemasolevate sadamarajatiste ehituse lõpetamiseks paigutatakse vette allpool keskmist veetaset tahkeid aineid. Tööde käigus lõpetatakse lainemurdja ja teeninduskai (koos slipiga) ehitamine ning paigutatakse ujuvkaid. Kalana jahisadamasse on projekteeritud 45 väikelaevakohta. Lainemurdja, teeninduskai ja slipi rajamisel veekogusse paigutatavad materjalid ja kogused tulenevad sadama kavandamisel valitud tehnilisest lahendusest ja ehitusprojektist. Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Teeninduskai ehitamiseks kasutatakse kraanat, ekskavaatorit, ujuvkai paigaldamisel kraanat. Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³ betoondetailid 100 maakivid 3 300 Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus. Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded Veekogu nimetus Kaleste laht Veekogu kood VEE3227000 Pinnaveekogumi nimetus Soela väina rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_10 Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri Kaadamisala nimetus Kõpu ühekordne kaadamiskoht Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6531125, Y: 387348 X: 6531125, Y: 388348 X: 6530422, Y: 388348 X: 6530422, Y: 387348 Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Süvenduspinnase kaadamine (veeseadus § 187 p 11). Süvenduspinnase kaadamine eksperthinnanguga leitud kaadamiskohta. Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis kaadamispraam 5/8 Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³ süvenduspinnas kruus, savikas pinnas paeräha ja suuremate paetükkidega 9 990 Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ Cd <0,4 mg/kg Cr 10,0....32,2 mg/kg Cu 8,4....29,2 mg/kg Ni 4,5....29,2 mg/kg Pb 7,3....13,3 mg/kg Zn 19,4....64,8 mg/kg Hg 0,009 mg/kg naftaproduktid 142....195 mg/kg Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus Kaadata on lubatud süvenduspinnast (veeseadus § 177 lg 4). Kaadamine on lubatud, kuna täies ulatuses süvendatud pinnase kasutamine maismaal ei ole tehniliselt ja õiguslik alus. võimalik ning oleks ebaproportsionaalselt kulukas. Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded 1) Kaadamine on lubatud ainult keskkonnaloas kaadamiseks ettenähtud kohas. 2) Kaadamisest tuleb loobuda tugevate lõunakaarte tuulte korral (SW-SE üle 10 m/s). 3) Kaadamine on lubatud ajavahemikus 1. juuli kuni 15. oktoober. 4) Alale on lubatud ühekordne kaadamine mahus kuni 10 000 m³. TÜ Mereinstituudi ekspertarvamuse kohaselt sobib ala vaid käesoleva keskkonnaloa raames ühekordseks kaadamiseks. Ei looda uut ametlikku kaadamisala. Ekspertarvamused ei ole tõlgendatavad edaspidisteks kaadamisteks. Veekogu nimetus Kaleste laht Veekogu kood VEE3227000 Pinnaveekogumi nimetus Soela väina rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_10 Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri Kaadamisala nimetus Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Veekogu põhja süvenduspinnase paigutamine (veeseadus § 187 p 8). Muuhulgas toimub ka süvenduspinnase paigutamine mere põhja ajutise tamme ja kopatee rajamisel. Sadamabasseini sulgemisel ajutise tammi rajamiseks kasutatakse olemasoleva muuli väljakaevet ja süvenduspinnast (paerähaga savikat merepõhja pinnast mahus umbes 400 m³), mis hiljem läheb täitepinnaseks sadama maapealsesse osasse (rannakindlustuse taha). Sama materjali kasutatakse kopatee rajamiseks või sadamarajatiste täiteks (mahus umbes 3800 m³). Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³ süvenduspinnas ajutise tammi rajamisel 800 süvenduspinnas kopatee rajamisel 3 800 6/8  Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Pinnase või ainete liik Saasteaine Sisaldus Omadused Maht, m³ Maht, m³ Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus. Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded 1) On lubatud rajada sadamabasseini sulgemiseks tamm ning faarvaatri süvendamiseks kopatee. Mõlemad on ajutised rajatised ning need tuleb tööde järgselt veest eemaldada. 2) Ajutise tammi eemaldamine peab toimuma süvendustööde järgselt vastavalt vajadusele. Tammi eemaldamine võib toimuda ka väljaspool ajavahemikku 1. juuli kuni 15. oktoober. 3) Ajutise kopatee eemaldamine peab toimuma esimesel võimalusel süvendustööde järgselt, kuid ajavahemikus 1. juuli kuni 15. oktoober. Ajutise kopatee eemaldamise tööd tuleb peatada üle 10 m/s tuulte korral. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Tööde teostamise Süvenduspinnase kasutamine: Pidev tingimused ja nõuded 1) Süvenduspinnas on lubatud paigutada tahenema sadama alaga piirnevale kinnistule (katastritunnus 39201:001:0587). Pinnase teisaldamine ning kasulik kasutamine (täitmine, pinnaseplaneerimine jne) peab toimuma kaevise võõrandamise loa alusel (maapõueseadus § 96 ja § 97) ühe aasta jooksul peale pinnase paigutamist tahenemiseks. 2) Välja süvendatud kruus, kivid, moreen võib kasutada ka sadamarajatiste täiteks ja/või sadamaala (katastritunnus 39201:001:0587) täiteks. 3) Setete tõstmisel nii olemasolevatele muulidele kui ka maismaale tuleb olla veendunud, et tööalal ei leidu lindude pesi või poegi. 4) Tööde järgselt tuleb kogu ala korrastada. Sadamaalale ei ole lubatud tööde lõpetamise järgselt jätta seisma hunnikuid või valle. 5) Võimalusel eelistatakse pinnase maale paigutamist suuremas koguses ja vähendada maksimaalselt kaadamismahtu. 2. Parima võimaliku Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Pidev tehnika kasutamine V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 7/8 V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. Vajadusel 2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 2. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 3. Seireandmed Seire andmed esitada kaks kuud peale seire teostamist. Järgmisel hooajal peale kaadamist V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 8/8