Seisukoha küsimine

JÕHVI VALLAVALITSUS KORRALDUS (EELNÕU) Jõhvis . septembril 2022 nr 0000 Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 punkti 2, planeerimisseaduse § 128 lõike 1, Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Jõhvi vallas” § 3 punkti 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 1 ning lähtudes eelhinnangust Jõhvi Vallavalitsus annab korralduse: 1. Algatada Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama detailplaneeringu koostamine. 1.1 Paneeritav maa-ala hõlmab Sompa tn 48h (katastritunnus 25301:001:0094, üldkasutatav maa 100%, pindala 2803 m²), Sompa tn 48k (katastritunnus 25301:001:0095, üldkasutatav maa 100%, pindala 1421 m²), Sompa tn 48 (katastritunnus 25301:001:0087, üldkasutatav maa 100%, pindala 8342 m²), Sompa tn 42k (katastritunnus 25301:001:0068, üldkasutatav maa 100%, pindala 20100 m²), Sompa tn 48p (katastritunnus 25301:001:0096, tootmismaa 100%, pindala 64 m²), Sompa tn 44g (katastritunnus 25301:001:0077, tootmismaa 100%, pindala 1762 m²), Sompa tn 44f (katastritunnus 25301:001:0076, tootmismaa 100%, pindala 2422 m²), Sompa tn 44d (katastritunnus 25301:001:0074, tootmismaa 100%, pindala 2438 m²), Sompa tn 44e (katastritunnus 25301:001:0075, tootmismaa 100%, pindala 2437 m²), Sompa tn 44b (katastritunnus 25301:001:0072, tootmismaa 100%, pindala 2470 m²), Sompa tn 44c (katastritunnus 25301:001:0073, tootmismaa 100%, pindala 2469 m²), Sompa tn 44 (katastritunnus 25301:001:0070, tootmismaa 100%, pindala 2450 m²), Sompa tn 44a (katastritunnus 25301:001:0071, tootmismaa 100%, pindala 2453 m²), Sompa tn 42e (katastritunnus 25301:001:0064, tootmismaa 100%, pindala 3751 m²), Sompa tn 42d (katastritunnus 25301:001:0063, tootmismaa 100%, pindala 2214 m²), Sompa tn 42f (katastritunnus 25301:001:0065, tootmismaa 100%, pindala 4984 m²), Sompa tn 42g (katastritunnus 25301:001:0066, tootmismaa 100%, pindala 6459 m²), Sompa tn 42c (katastritunnus 25301:001:0062, tootmismaa 100%, pindala 2232 m²), Sompa tn 42p (katastritunnus 25301:001:0069, elamumaa 100%, pindala 727 m²), Sompa tn 40c (katastritunnus 25301:001:0102, tootmismaa 100%, pindala 6557 m²), Sompa tn 40g (katastritunnus 25301:001:0100, tootmismaa 100%, pindala 4503 m²), Sompa tn 42 (katastritunnus 25301:001:0059, üldkasutatav maa 100%, pindala 4389 m²), Sompa tn 38v (katastritunnus 25301:001:0019, tootmismaa 100%, pindala 286 m²), Sompa tn 42a (katastritunnus 25301:001:0060, tootmismaa 100%, pindala 2669 m²), Sompa tn 42b (katastritunnus 25301:001:0061, tootmismaa 100%, pindala 1966 m²) ning Sompa tänav J1 (katastritunnus 25301:001:0053, transpordimaa 100%, pindala 25163 m²) kinnistuid. Planeeritava maa-ala suurus on ca 10,6 ha (planeeritava maa-ala skeem, lisa …); 1.2 Planeeritav maa-ala piirneb põhjast Jõhvi kalmistu (katastritunnus 25301:001:0106, üldkasutatav maa 100%, pindala 161193 m²) kinnistu ning Jõhvi Koit Aiandusühinguga (registrikood 80405484), kirdest Sompa tn 42h (katastritunnus 25301:001:0067, üldkasutatav maa 100%, pindala 12769 m²) kinnistuga, idast Jõhvi Koit Aiandusühingu ning Sompa tn 35 (katastritunnus 25301:001:0012, transpordimaa 100%, pindala 17647 m²) kinnistuga, kagust Sompa tn 36r (katastritunnus 25301:001:0047, tootmismaa 80% ja ärimaa 20%, pindala 7421 m²), lõunast Sompa tn 38b (katastritunnus 25301:001:0005, tootmismaa 100%, pindala 13871 m²), Sompa tänav J7 (katastritunnus 25301:001:0124, transpordimaa 100%, pindala 1877 m²), Sompa tn 38 (katastritunnus 25301:001:0051, tootmismaa 100%, pindala 8679 m²), Sompa tn 46h (katastritunnus 25301:001:0104, transpordimaa 100%, pindala 3592 m²) ja Sompa tn 40d (katastritunnus 25301:001:0105, tootmismaa 100%, pindala 2306 m²) kinnistutega, edelast Sompa tn 40b (katastritunnus 25301:001:0101, tootmismaa 100%, pindala 10232 m²) ning läänest Sompa tn 48e (katastritunnus 25301:001:0092, üldkasutatav maa 100%, pindala 28580 m²) ja Sompa tn 48g (katastritunnus 25301:001:0093, üldkasutatav maa 100%, pindala 26349 m²) kinnistutega. Detailplaneeringu ala asub altkaevandatud alal. 1.3 Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on päikeseenergiajaama rajamine. Detailplaneeringuga taotletakse krundipiiride muutmist, maa-ala kruntideks jagamist, sihtotstarbe muutmist, ehitusõiguse määramist ning juurdepääsuteede rajamist (detailplaneeringu eskiislahendus on toodud lisas…). Algatatava planeeringu maa-ala on hõlmatud Jõhvi Vallavolikogu 15.04.2010 otsusega nr 41 kehtestatud Jõhvi valla, Sompa tn 48E, Sompa tn 48G, Sompa 40 tee II, Toominga, Veejooksu, Laane 3 ja Mäepõllu kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga nähti ette peamiselt tootmismaad tootmishoonete rajamiseks. Praktilises tegevuses on ilmnenud, et kruntide alune maa on altkaevandatud ning püsivate tootmishoonete ja taristu rajamine selles piirkonnas ei ole võimalik. Majanduskeskkond on viimaste aastate jooksul kiiresti muutunud ja aktuaalseks on muutunud lokaalse elektrienergia tootmine taastuvatest allikatest. Lisaks on kliimamuutustest tulenevalt riiklik energiastrateegia suunatud tuule ja päikeseenergia järjest suuremale tarbimisele. Kuna planeeringuala on altkaevandatud, ei ole sinna võimalik rajada hooneid, kuid võimalik on rajada kergete konstruktsioonidega rajatisi, nagu seda on päikeseenergiajaamad. Tulenevalt eelmärgitud piirangutest, võimalustest ja energiamajanduse eesmärkidest on kõige mõistlikum maakasutuse lahendus päikeseenergiajaama(de) rajamine. 1.4 Koostatava detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas Jõhvi valla üldplaneeringuga (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127). Üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala maakasutuse sihtotstarve tootmismaa (T). 2. Mitte algatada Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegilist hindamist järgmistel põhjustel: 2.1 Planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõiges 1. Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 16 punkti 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda muu käesolevas määruses nimetamata tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. 2.2 Lähtudes eelhinnangust ja arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja päikeseenergiapargi sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat negatiivset keskkonnamõju. Ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneksid täiendavad keskkonnamõjud kinnistust väljaspool. 2.3 KeHJS § 33 lõike 2 alusel nimetatud strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJSe § 33 lõigetest 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud … kirjaga nr … arvamust Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet esitas oma seisukoha ja märkused XX.XX.2017 kirjaga nr X- X/XX/XXX-X. Tuginedes Jõhvi Vallavalitsusele teadaolevale informatsioonile, KSH eelhinnangule (lisa …) ning Keskkonnaameti seisukohale, võib järeldada, ….. 3. Detailplaneeringu koostamise korraldaja ja kehtestaja on Jõhvi Vallavalitsus (aadress: Jõhvi linn, Kooli tn 2). 4. Teatada detailplaneeringu algatamisest: 4.1 ajalehtedes Põhjarannik ning Jõhvi Teataja; 4.2 Ametlikes Teadaannetes; 4.3 Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel; 4.4 Rahandusministeeriumile; 4.5 Koostöötegijatele ja puudutatud isikutele. 5. Korraldus jõustub asjaosalistele teatavakstegemisest. 6. Käesoleva korralduse peale võib esitada vaide Jõhvi Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale halduskohtu menetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva korralduse teadasaamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast korraldusest teada saama. Maris Toomel Vallavanem Aksana Pungas Vallasekretär Lisa … Jõhvi Vallavalitsuse … . ……. 2022 korraldusele nr … „Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ Planeeritava maa-ala skeem Pindala 10,6 ha planeeritava ala piir katastriüksuse piir Lisa … Jõhvi Vallavalitsuse … . ……. 2022 korraldusele nr … „Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ Planeeritava maa-ala eskiisjoonis JÕHVI VALLAVALITSUS Keskkonnaamet Põhja regioon 10.08.2022 nr 7-1.3/2394-5 [email protected] Maa-amet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Terviseamet [email protected] Päästeamet [email protected] Seisukoha küsimine Jõhvi Vallavalitsuse korralduse „Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu osas Jõhvi Vallavalitsusele on esitatud Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama detailplaneeringu algatamise taotlus, mille eesmärgiks on päikeseenergiajaama rajamine. Detailplaneeringuga taotletakse krundipiiride muutmist, maa-ala kruntideks jagamist, sihtotstarbe muutmist, ehitusõiguse määramist ning juurdepääsuteede rajamist. Päikesejaama planeeritud koguvõimsus kruntide 1 kuni 7 kohta (vt lisa 4- planeeritama maa-ala eskiisjoonis) kokku on 8,9 MW, arvestusega 1 ha= 1 MW. Koostatava detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas Jõhvi valla üldplaneeringuga (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127). Üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala maakasutuse sihtotstarve tootmismaa. Käesoleval ajal kehtib Jõhvi valla, Sompa tn 48E, Sompa tn 48G, Sompa 40 tee II, Toominga, Veejooksu, Laane 3 ja Mäepõllu kinnistute ning lähiala detailplaneering (DP-114). Detailplaneeringuga nähti ette peamiselt tootmismaad tootmishoonete rajamiseks. Praktilises tegevuses on ilmnenud, et kruntide alune maa on altkaevandatud ning püsivate tootmishoonete ja taristu rajamine selles piirkonnas ei ole võimalik. Majanduskeskkond on viimaste aastate jooksul kiiresti muutunud ja aktuaalseks on muutunud lokaalse elektrienergia tootmine taastuvatest allikatest. Lisaks on kliimamuutustest tulenevalt riiklik energiastrateegia suunatud tuule ja päikeseenergia järjest suuremale tarbimisele. Kuna planeeringuala on altkaevandatud, ei ole sinna võimalik rajada hooneid, kuid võimalik on rajada kergete konstruktsioonidega rajatisi, nagu seda on päikeseenergiajaamad. Kooli 2 telefon 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025 41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006 Registrikood 75033483 www.johvi.ee Tulenevalt eelmärgitud piirangutest, võimalustest ja energiamajanduse eesmärkidest on kõige mõistlikum maakasutuse lahendus päikeseenergiajaama(de) rajamine. Käesolevaga soovime teada Teie arvamust Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise (vt lisa 3) osas. Palun vastata mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jekaterina Prudnikova GIS spetsialist 5330 0565 [email protected] Lisad: 1. Jõhvi Vallavalitsuse korralduse „Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu; 2. Planeeritava maa-ala skeem; 3. Detailplaneeringu KSH eelhinnang; 4. Planeeritava maa-ala eskiisjoonis. Lisa 3 Jõhvi Vallavalitsuse … . ……. 2022 korraldusele nr … „Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 1. Õiguslik alus Eelhindamise kohustus tuleneb vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 16 punkti 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda muu käesolevas määruses nimetamata tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Otsustaja peab vajalikuks eelhinnangu andmine, kuna kavandatav tegevus planeeritakse linna piiridesse ja elamumaa (aiamaad) vahetus läheduses. Planeeringu alal on vanad aherainepuistangud ning karuputka levialad. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö eesmärgiks on välja selgitada detailplaneeringu elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. 2. Sissejuhatus KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Arvesse on võetud detailplaneeringu taotlus, eskiis, avalikult kasutatavad materjalid. Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Töö tulemusena selgitati välja, kas Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama detailplaneeringu (DP) algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb küsida DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt, vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. 3. Üldinfo 1 3.1 Esitatud taotluse lühisisu SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur esitas 13. aprillil 2022 detailplaneeringu algatamise taotluse. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on päikeseenergiajaama rajamine. Detailplaneeringuga taotletakse: • krundipiiride muutmine • maa-ala kruntideks jagamine • sihtotstarbe muutmine • ehitusõiguse määramine • uue tee / tänava kavandamine. 3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus Paneeritav maa-ala hõlmab Sompa tn 48h (katastritunnus 25301:001:0094, üldkasutatav maa 100%, pindala 2803 m²), Sompa tn 48k (katastritunnus 25301:001:0095, üldkasutatav maa 100%, pindala 1421 m²), Sompa tn 48 (katastritunnus 25301:001:0087, üldkasutatav maa 100%, pindala 8342 m²), Sompa tn 42k (katastritunnus 25301:001:0068, üldkasutatav maa 100%, pindala 20100 m²), Sompa tn 48p (katastritunnus 25301:001:0096, tootmismaa 100%, pindala 64 m²), Sompa tn 44g (katastri- tunnus 25301:001:0077, tootmismaa 100%, pindala 1762 m²), Sompa tn 44f (katastritunnus 25301:001:0076, tootmismaa 100%, pindala 2422 m²), Sompa tn 44d (katastritunnus 25301:001:0074, tootmismaa 100%, pindala 2438 m²), Sompa tn 44e (katastritunnus 25301:001:0075, tootmismaa 100%, pindala 2437 m²), Sompa tn 44b (katastritunnus 25301:001:0072, tootmismaa 100%, pindala 2470 m²), Sompa tn 44c (katastritunnus 25301:001:0073, tootmismaa 100%, pindala 2469 m²), Sompa tn 44 (katastritunnus 25301:001:0070, tootmismaa 100%, pindala 2450 m²), Sompa tn 44a (katastritunnus 25301:001:0071, tootmismaa 100%, pindala 2453 m²), Sompa tn 42e (katastritunnus 25301:001:0064, tootmismaa 100%, pindala 3751 m²), Sompa tn 42d (katastritunnus 25301:001:0063, tootmismaa 100%, pindala 2214 m²), Sompa tn 42f (katastritunnus 25301:001:0065, tootmismaa 100%, pindala 4984 m²), Sompa tn 42g (katastritunnus 25301:001:0066, tootmismaa 100%, pindala 6459 m²), Sompa tn 42c (katastritunnus 25301:001:0062, tootmismaa 100%, pindala 2232 m²), Sompa tn 40c (katastritunnus 25301:001:0102, tootmismaa 100%, pindala 6557 m²), Sompa tn 40g (katastritunnus 25301:001:0100, tootmismaa 100%, pindala 4503 m²), Sompa tn 42 (katastritunnus 25301:001:0059, üldkasutatav maa 100%, pindala 4389 m²), Sompa tn 42p (katastritunnus 25301:001:0069, elamumaa 100%, pindala 727 m²), Sompa tn 38v (katastritunnus 25301:001:0019, tootmismaa 100%, pindala 286 m²), Sompa tn 42a (katastritunnus 25301:001:0060, tootmismaa 100%, pindala 2669 m²), Sompa tn 42b (katastritunnus 25301:001:0061, tootmismaa 100%, pindala 1966 m²) ning Sompa tänav J1 (katastritunnus 25301:001:0053, transpordimaa 100%, pindala 25163 m²) kinnistuid. Planeeritav maa-ala piirneb põhjast Jõhvi kalmistu (katastritunnus 25301:001:0106, üldkasutatav maa 100%, pindala 161193 m²) kinnistu ning Jõhvi Koit aiandusühistuga, kirdest Sompa tn 42h (katastri- tunnus 25301:001:0067, üldkasutatav maa 100%, pindala 12769 m²) kinnistuga, idast Jõhvi Koit Aiandusühingu (registrikood 80405484) ning Sompa tn 35 (katastritunnus 25301:001:0012, transpor- dimaa 100%, pindala 17647 m²) kinnistuga, kagust Sompa tn 36r (katastritunnus 25301:001:0047, tootmismaa 80% ja ärimaa 20%, pindala 7421 m²), lõunast Sompa tn 38b (katastritunnus 25301:001:0005, tootmismaa 100%, pindala 13871 m²), Sompa tänav J7 (katastritunnus 25301:001:0124, transpordimaa 100%, pindala 1877 m²), Sompa tn 38 (katastritunnus 25301:001:0051, tootmismaa 100%, pindala 8679 m²), Sompa tn 46h (katastritunnus 25301:001:0104, transpordimaa 100%, pindala 3592 m²) ja Sompa tn 40d (katastritunnus 25301:001:0105, tootmismaa 100%, pindala 2306 m²) kinnistutega, edelast Sompa tn 40b (katastri- tunnus 25301:001:0101, tootmismaa 100%, pindala 10232 m²) ning läänest Sompa tn 48e (katastri- tunnus 25301:001:0092, üldkasutatav maa 100%, pindala 28580 m²) ja Sompa tn 48g (katastritunnus 25301:001:0093, üldkasutatav maa 100%, pindala 26349 m²) kinnistutega. 2 Joonis 1. Planeeringuala asukoha plaan Joonis 2. Planeeritava maa-ala eskiisjoonis 3 Vastavalt eskiisjoonisele (Joonis 2) on päikesejaamad planeeritud rajada kruntidele 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7. 3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus Päikesejaama planeeritud koguvõimsus kruntide 1 kuni 7 kohta kokku on 8,9 MW, arvestusega 1 ha = 1MW. Planeeringulahenduse põhimõtteks on suuremate kruntide moodustamine ning infrastruktuuri lahenduste võimaldamine elektriühenduste ja juurdepääsuteede tagamiseks. Liikluskorraldus lahendatakse arvestades olemasolevat teede võrgustiku ja perspektiivne läbisõit lahendatakse Lennuki tänavast. Tehnovõrkude ja rajatiste vajadus: • elektrivarustus. 4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele Päikeseenergia on taastuv, tasuta tarbitav ja sisuliselt ammendamatu energialiik. Päikeseenergiast elektri tootmine on viimastel aastatel olnud Eestis suures kasvutrendis, sest selleks vajalik tehnoloogia on muutunud kättesaadavamaks ning tootmine on keskkonnasäästlik ja võrdlemisi soodne. Eestis oli 2022. aasta alguseks ligi 10 000 päikeseenergia väiketootjat ja ligi 500 megavatti väikeseid päikeseelektrijaamasid. Installeeritud päikeseenergia võimsus on kasvanud 128 megavatilt (1. jaanuar 2020) 335 megavatile (oktoober 2021). Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavald- konna arengustrateegia, mis on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele 4 arengukavadele, mis peavad juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonnastra- teegia juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest. Keskkon- nastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoid- miseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. ENMAK 2030+ Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030. ENMAK 2030+ peamiseks eesmärgiks on sh taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%: aastal 2030 toodetakse taastuvenergiat 16 TWh ehk 50% energia lõpptarbimisest, sh taastuvelekter 4,3 TWh (2018 = 1,8 TWh), taastuvsoojus 11TWh (2018 = 9,5TWh), transport 0,7 TWh (2018 = 0,3 TWh). Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+. Taastuvenergeetika seisukohalt on Ida-Virumaal perspektiivi täiendavalt arendada kohalikul tasemel päikese ja biomassile-gaasile baseeruvat energeetikat, aga võtta soojatootmiseks kasutusele ka täitunud kaevandusõõnsustesse kogunenud põhjaveereservuaarid. Päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikeseparkide kavandamisel tuleb lähtuda väheväärtuslike alade kasutamisest. Jõhvi valla üldplaneering (2013). Maakasutuse kaardil on planeeringuala osas reserveeritud tootmismaa. Vahetult elamualade kõrvale on lubatud üksnes keskkonnasõbralik tootmine ning tehnorajatiste teenindamiseks vajalik tootmismaa. Tootmishoonete rajamisel, laiendamisel ning taaskasutusele võtmisel peab arvestama, et laiendatav/rajatav ettevõte mahuks tootmisalasse ära koos temaga kaasneva mõjuvööndiga. Tootmisettevõttega kaasnev reostus (s.h valgus, müra, lõhn, jmt) ei tohi levida väljapoole tootmisettevõttele kuuluvat maa-ala. Tootmismaadel on kohustus vähemalt 25% planeeritud tootmisalast haljastada (eelkõige puhvervööndi rajamiseks ala piirile, leevendamaks tootmisega kaasnevaid mõjusid). Protsess ja sihtotstarve on kooskõlas üldplaneeringus fikseerituga. Jõhvi valla arengukavaga 2022-2030 seatud üldiste põhimõtete ja strateegiliste eesmärkidega kavandatav tegevus vastuollu ei lähe. Konkreetemalt energia- ja soojamajanduse käsitlus keskendub pigem soojamajandusega seotud temaatikale, mille osas seatakse ka eesmärgid ja tegevused. Ettevõtluse temaatikat käsitlev osa näeb ette, et koostöös kohalike arendusinstitutsioonide, erafirmade ja ettevõtetega on loodud uuendusmeelne ja ettevõtteid toetav keskkond. 5. Mõjutava keskkonna kirjeldus Piirkonna kehtiv detailplaneering on koostatud üle 10 aasta tagasi. Detailplaneeringuga nähti ette peamiselt tootmismaad tootmishoonete rajamiseks. Praktilises tegevuses on ilmnenud, et kruntide alune maa on altkaevandatud ning püsivate tootmishoonete ja taristu rajamine selles piirkonnas ei ole võimalik peamiselt kahel põhjusel: • kaevanduskäikusid läbivad ja hoonete toestamiseks vajalikud tugikonstruktsioonid teevad ehitushinnad olemasolevatel kruntidel sedavõrd kalliks, et majanduslikult ei ole ettevõtjad selleks valmis ning • altkaevandatud krundile rajatud tootmis- ja ärihooneid ja taristut ei ole võimalik kindlustada, seega puudub ka võimalus objektide rajamisel kaasata krediidivahendeid, seega pole võimalik tootmis- ja ärihoonete rajamist finantseerida. Majanduskeskkond on viimaste aastate jooksul kiiresti muutunud ja aktuaalseks on muutunud lokaalse elektrienergia tootmine taastuvatest allikatest. Lisaks on kliimamuutustest tulenevalt riiklik energiastrateegia suunatud tuule ja päikeseenergia järjest suuremale tarbimisele. Kuna planeeringuala on altkaevandatud ei ole võimalik sinna rajada hooneid, kuid võimalik on rajada kergete konstruktsioonidega rajatisi, nagu seda on päikeseenergiajaamad. Tulenevalt eelmärgitud piirangutest, võimalustest ja energiamajanduse eesmärkidest kõige mõistlikum maakasutuse lahendus 5 päikeseenergiajaama(de) rajamine. 5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus Planeeringualal asuvad vanad aherainepuistangud. Aherainehoidla on plaanis ümber töödelda ja materjalid ära vedada järgneva 2 aasta jooksul. Väike osa materjalist on plaanis kasutada kohapeal DP ala tasandamiseks ja päikesepargi pinnase ettevalmistamiseks. 5.2 Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitsus Kvaternaari ajastul ladestunud pinnakatte geneetilised settetüübid. Tehnogeensed setted: täitepinnas, aheraine. Soosetted: turvas. Jõesetted: veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, muda. Järvesetted: klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel, järvelubi. Meresetted: klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel. Tuulesetted: liiv. Glatsiofluviaalsed (liustikujõelised) setted: veeristik, kruus, liiv. Jääjärvelised setted: klibu, möll, saviliiv, liivsavi, savi. Moreen: liivsavi ja saviliiv kividega, rähk. Õhukese pinnakattega ala: pinnakatte paksus on < 1m. Jõhvi vald asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 3). 6 Joonis 3. Planeeringuala põhjavee kaitstus 3.2.2 Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku. Planeeringualal puuduvad looduskaitseobjektid. Lähim kaitsealuse liigi (III kategooria kaitsealune fauna – sõõrsilmik, EELIS kood KLO9200985 leiukoht asub ca 150 m kaugusel. Kavandatav tegevus ei ulatu antud leiukohani. Joonis 4. Kaitsealuse liigi leiukoht 7 5.3 Pärandkultuur Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid. 5.4 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid Planeeritav maa-ala asub altkaevandatud alal. Sideehitised, maa- alune soojatorustik alla 200 mm, elektrimaakaabelliin. 6. Võimalikud keskkonnamõjud Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud peamiselt ehitustöödega ja aherainehoidla likvideerimisega (müra, vibratsioon, tolm). Ehitamisega seotud negatiivsed keskkonnamõjud on lokaalsed ja lühiajalised. 6.1 Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused Planeeringuala on oma praegusel kujul maastikuliselt väheväärtuslik ala. Alal asuvad aherainepuistangud, ala on võsastunud ja prügistatud. Kavandatava detailplaneeringu alal planeeritud päikesepargi rajamine eeldab maastiku korrastamist, võsa eemaldamist, jäätmete koristamist ja tasandamist ning edaspidist hooldamist. Aherainepuistangud on likvideeritud. Praegu sisuliselt kasutuseta seisev ala saab planeeringu rakendumisega korrastatud ja tootmismaana kasutusele võetud. 6.2 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele On ette näha, et ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed ja pöördumatud. Ala kaetakse aherainepuistangutes ladustatud aherainega. Samas likvideeritakse olemasolevad aheraine hoidlad. Kavandatava tegevuse osana on pinnase ja vee seisukohalt tähelepanu vajavateks tegevusteks päikesepaneelide tugivaiade paigaldamine. Võsa eemaldamine ning maapinna tasandamine ei too kaasa ebasoodsat mõju pinnasele ega põhjaveele. Tegevuse ekspluatatsiooniga ei kaasne heitmeid vette ega pinnasesse, mistõttu ei ole kasutusajal ette näha negatiivset mõju pinnaveele ja põhjaveele. Samuti ei mõjutata päikeseelektrijaama rajamisega ka ala pinnavee- ja põhjaveerežiimi. 6.3 Mõju elusloodusele Planeeritava ala praegune taimkate ei ole looduslik ning tegemist ei ole üldiselt väärtuslike taimekooslustega, mille säilimine olemasoleval kujul oluline oleks. Ka loomastiku seisukohalt ei saa praegust planeeringuala pidada kõrge väärtusega elupaigaks. Peale planeeringuala tasandamist, jääb ala osaliselt aherainega kaetud. Mõju võõrliikide levikule Planeeringu alal ja selle läheduses on registreeritud karuputke levialad. Seetõttu tuleb päikeseenergiapargi ehitusel võtta kasutusele meetmed, et takistada karuputke levimist. Ehitustööde alale jäävate karuputke kolooniate puhul tuleb ehitusprojektis ette näha koloonia aluse maa mahamärkimine ja vajadusel pinnase teisaldamise enne muude pinnasetööde algust. Aherainega ketud aladel eeldatavasti hävitakse kolooniad ära. Aheraine planeerimisel peab tagama, et oleks takistatud karuputka levik levialade väljaspoole. Ehitustööde faasis tuleb karuputke leiukohtades kaasata töösse Keskkonnaamet. 8 Joonis 5. Karuputka levialad 6.4 Mõju kultuuriväärtustele Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi. 6.5 Riigipiiriülene mõju Piiriülest mõju päikeseenergiajaama rajamisega ei kaasne. 6.6 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud aspektid Kavandatava päikeseelektrijaama rajamise ja kasutamisega ei kaasne mõjusid, mis võiksid mõjutada inimeste tervist või heaolu, kuivõrd kavandatava tegevuse tulemusel ei paisata heitmeid välisõhku või veekeskkonda. Samuti piirdub müra ja vibratsiooni levik ehitusperioodiga ning päikeseelektrijaama ekspluatatsiooni aegselt ei tekitata müra ega vibratsiooni. Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega kiirgus või valgus- ja soojusreostust, mis võiksid inimeste tervist või heaolu mõjutada. Päikeseelektrijaama ehitamisel on positiivne mõju sotsiaal- majanduslikele tingimustele, kuna selle tegevus pakub tööd projekteerijatele, planeerijatele, inseneridele, tootjatele ja päikeseenergia erialaspetsialistidele. Detailplaneeringu ala on käesoleval ajal aktiivselt kasutamata. Päikesepargi rajamine looks piirkonnas korrastatuma ruumikasutuse, mis on üldiselt positiivse sotsiaalmajandusliku mõjuga. Positiivne sotsiaalmajanduslik mõju seisneb taastuvenergeetika arengus. Võttes arvesse, et lähedal asuvate elamumaade suhtes tegemist on aiamaadega, siis maastikumuutus ei too kaasa negatiivset mõju inimeste heaolule. 6.7 Jäätmed Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeid mahus, 9 mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Ehitus- ja elutegevusega kaasnevate jäätmete ladustamine peab toimuma kinnistu piirides. Puistangutes ladustatud aheraine saab taaskasutada planeeringuala tasandamiseks ja planeerimiseks ainult vastava keskkonnakaitseloa olemasolul. Aheraine, mis ei ole plaanis taaskasutada kohapeal, peab üle andma isikule, kellel on vastav keskkonnakaitseluba selle käitlemiseks. Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu 14.09.2017 määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”. Aherainepuistangute taaskasutusse suunamisel on positiivne efekt, mis on kooskõlas jäätmehierarhiaga. Päikeseenergiapargi kasutamise käigus jäätmeid ei tekki. 6.8 Õhusaastatus Täiendav õhusaastus võib tekkida ehituse ja aherainehoidla likvideerimise käigus (veokite ja ehitusmasinate töö käigus), mille mõju on lühiajaline. Aheraine käitlemise/laadimise/vedamise käigus peab kasutama meetmed tolmu leviku piiramiseks/vältimiseks: ala niitmine, tuulesuunaga ja -kiirusega arvestamine. Ehitiste kasutamise käigus ei ole oodata täiendavat õhureostuse teket. 6.9 Müra, vibratsioon Ehitustegevuse ja aherainepuistangu likvideerimise perioodil võib esineda kõrgendatud liiklusmüra ja masinate töö käigus tekkinud vibratsiooni tasemeid. Tegemist on mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast liikluskoormuse tõusu. Samas ei saa seda pidada oluliseks. 6.10 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha. 6.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tuleneva olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust. 6.12 Koosmõju Varem lähipiirkonnas väljaehitatud suvilate, tootmishoonete ja muude hoonete ning detailplaneeringu realiseerimisega koos ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist. 7. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja päikeseenergiapargi sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat negatiivset keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide suhtes positiivse mõjuga, kuna päikesepaneelide kasutamine on iseeneselt positiivsega keskkonnamõjuga tegevus ning planeeringu realiseerimise raames planeeritakse likvideerida olemasolevad aherainepuistangud. Ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneksid täiendavad keskkonnamõjud kinnistust väljaspool. 10 Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist; 2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju; 3) Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist; 4) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 6) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele; 7) Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajääma detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). 11