Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771 Töö nr: DP-15/10-2021 Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering Asukoht: Tamme maaüksus, Sirgu küla, Luunja vald, Tartu maakond Huvitatud isik: Ranno Lätt Planeerija: Triin Kask +372 55968821 [email protected] Tartu 2022  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering SISUKORD A SELETUSKIRI_________________________________________________________ 3 1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk ____________________________ 3 2. Lähtedokumendid _______________________________________________________ 3 3. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs4 3.1 Planeeringuala ja selle mõjuala maastiku- ja kultuuriväärtuste analüüs ____________ 5 3.2 Vastavus liigilt üldisematele planeeringutele ___________________________________ 6 3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused. ________________________________ 9 4. Olemasoleva olukorra iseloomustus _______________________________________ 10 5. Planeeritava ala kruntideks jaotamine _____________________________________ 11 6. Krundi ehitusõigus ______________________________________________________ 11 7. Krundi hoonestusala piiritlemine __________________________________________ 12 8. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine ___________________________ 12 9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ____________________________ 13 10 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad _____________________________________ 15 10.1 Tuletõrjeveevarustus _____________________________________________________ 15 10.2 Kanalisatsioon, veevarustus ja sademevesi __________________________________ 16 10.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus ____________________________________________ 17 10.4 Soojavarustus ___________________________________________________________ 17 10.5 Sidevarustus ____________________________________________________________ 17 11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted _______________________________________ 17 12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks _______________ 18 13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ______________________________ 19 14. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________ 20 15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ______________________ 20 16. Planeeringu elluviimise võimalused ______________________________________ 20 B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE _______________________ 22 C PLANEERINGU JOONISED ___________________________________________ 23 2  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering A SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk Detailplaneeringu koostamise aluseks on Luunja Vallavolikogu 16. septembri 2021 otsus nr 46 „Sirgu külas Tamme (43201:002:0171) maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähtetingimuste, planeeringuala piiri ja suuruse kinnitamine“. Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringualale kuni kahe üksikelamumaa krundi moodustamiseks ja kruntidele ehitusõiguse andmist üksikelamutele ja abihoonetele. Lisaks antakse põhimõtteline lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, liikluskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala hõlmab Luunja vallas Sirgu külas Tamme kinnistut suurusega 6,09 ha. Tamme katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Käesoleval ajal puudub kehtiv katastriüksust hõlmav detailplaneering. Planeeritaval alal kehtib Luunja Vallavolikogu 26.06.2008. a määrusega nr 8-1 kehtestatud Luunja valla üldplaneering, mis määrab planeeritava maa-ala juhtotstarbeks elamumaa ja metsamajandusmaa. Planeeringuala asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Planeeringuala asub miljööväärtusega alas „Kastre mnt ja Suure-Emajõe vaheline ala“. Detailplaneeringu koostamise aluseks on geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500. Koostaja Geodeesia OÜ (MTR reg nr EEG000078; geodeetilise mõõdistamise litsents 606 MA), töö nr: GE-3024 (28.10.2021). 2. Lähtedokumendid  Luunja valla üldplaneering (kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26. juuni 2008.a määrusega nr 8-1);  Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1- 4/29);  Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015);  Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);  Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50);  Muud standardid, määrused ja seadused. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 – DP leppemärgid, 17.05.2015“ ning lisanfot Maa-ala kitsenduste kohta on saadud Maa-ameti kitsenduste kaardilt. 3  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering 3. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs Planeeringuala jääb riigitee 22250 Luunja-Kavastu-Koosa ja Emajõe vahelisele alale. Kontaktvööndi maanteeäärsete kinnistute struktuur on üsna korrapärane. Kinnistud on valdavalt suured 3-6 ha suurused maaüksused, mis ulatuvad maanteest kuni jõeni välja. Esineb ka väiksemaid alla 1 ha suuruseid kinnistuid (vt joonised 1 ja 2). Piirkonna maaüksused on valdavalt hoonestatud ning sihtotstarbelt maatulundusmaad või elamumaad. Planeeringuala kontaktvööndi analüüs on esitatud joonisel 2. Planeeringuala piirinaabrite info on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid (Allikas: Maa-amet) Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Katastriüksuse suurus Kõivu (43201:002:0093) maatulundusmaa 100% 3.57 ha 22250 Luunja-Kavastu-Koosa transpordimaa 100% 5,93 ha tee (43201:002:0410) Pihlaka (43201:002:0294) maatulundusmaa 100% 5,97 ha Emajõgi vooluveekogu Planeeringuala lähiümbruses on üldplaneeringuga määratud olulisemad maakasutuse juhtfunktsioonid reserveeritud elamumaa ja metsamajandusmaa, mis kuulub ühtlasi ka rohevõrgustikku. Planeeringualast edelasuunas, ca 600 m kaugusel asub Urmas Saksa ratsatalu. Muud olulisemad sotsiaalobjektid nagu näiteks kool, lasteaed, raamatukogu, mitmed ettevõtted ja poed paiknevad planeeringualast ca 3 km kaugusel Luunja alevikus. Kagu/lõuna suunast piirneb planeeritav kinnistu Suure Emajõega. Lähim ühistranspordipeatus on Sirgu bussipeatus, mis asub planeeringualast ca 0,4 km kaugusel 22250 Luunja-Kavastu-Koosa tee ääres (joonis 2). Muust liiklusest eraldatud kergliiklusteede lahendus lähipiirkonnas käesoleval hetkel puudub. Planeeringuast edela suunas on menetluses Hundiuru maaüksuse detailplaneering, mille eesmärgid on sarnased käesoleva detailplaneeringu eesmärkidega, st jagatakse kinnistu kaheks üksikelamumaa otstarbega krundiks, lahendatakse juurdepääsud, tenovõrgud, haljastus ja tagatakse võimalus perspektiivse kergliiklustee rajamiseks. Juurdepääs planeeringualale on võimalik püsikattega Luunja-Kavastu-Koosa maanteelt olemasoleva mahasõidu kaudu, mis paikneb planeeritava katastriüksuse kirdepoolses nurgas. Enamikel kinnistutel on iseseisev mahasõit maanteelt, mõnel juhul tagab mahasõit ligipääsu kuni kahele kinnistule. Erinevate kinnistute hoonestus teekatte servast varieerub 7 m-88 m (vt joonis 2), 4  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering põhihooned paiknevad riigitee servast valdavalt 60-80 m kaugusel. Erinevate kinnistute hoonete/õuemaa kõlvikute kaugused teineteise suhtes varieeruvad 8-93 m, keskmine kaugus on 41 m. Kusjuures kõige kaugemal paiknevadki hetkel teineteisest planeeritava kinnistu olemasolev hoonestus naabrkinnistu Kõivu hoonestuse suhtes, planeeritud lahenduse elluviimisel moodustuks kaks hoonestusala, mis on nii teineteisest kui Kõivu hoonestusest 40 m kaugusel (vt joonis 2). Arvestades katastriüksuste kuju ja suurustega, moodustab olemasolev hoonestus üsna selge ehitusjoone maanteeäärsele küljele, jõest vähemalt 250 m kaugusele. Kontaktvööndi kinnistute hoonestuseks on üksikelamu koos abihoonetega. Keskmiselt on ühel majapidamisel 2 abihoonet ning vähemalt 2 väiksemat rajatist (kasvuhoone, kuur vms). Hoonete alla jääv üldpind/kinnistu ehitisealune pind varieerub 285 m²-666 m². Keskmiselt on piirkonna ühe kinnistu ehitisealune pind 385 m² (arvesse on võetud kontaktvööndi joonisel nähtava 10 kinnistu hoonestusaluse pinna aritmeetiline keskmine). Kontaktvööndis on elamute arhitektuur üldiselt lihtne/traditsiooniline: ca 25-45º kaldega viilkatusega väiksed kuni kahekorruselised hooned, mille välisfassadis on kivi (nii tellis kui maakivi) või puit (nii laudis kui palk). Katuseharja suund on tee suhtes valdavalt kas horisontaalselt või vertikaalselt, aga esineb ka tee suhtes vaba paiknemisega hoonestust. Elamute ümbruses esineb kõrghaljastust ning privaatsuse eesmärgil kasutatakse kohati kõrgeid hekke. Hoonestatud katastriüksustel paiknevad piirdeaiad vahetult õuealade ümber või mõnel juhul puuduvad. Ratsatalu on ulatuslikumalt ümbritsetud kas elektrikarjuse või puitaiaga. 3.1 Planeeringuala ja selle mõjuala maastiku- ja kultuuriväärtuste analüüs Planeeringuala paikneb piirkonnas, mis on maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikuks maastikuks ja üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikuks alaks. Liigilt üldisematest planeeringutest tulenevad olulisemad tingimused on loetletud järgnevas peatükis (ptk 3.2). Väärtuslik maastik, kuhu ka käesoleva detailplaneeringu ala kuulub, paikneb Emajõe ja 22250 Luunja-Kavastu-Koosa maantee vahelisel alal. Miljööväärtuslikku maastikku iseloomustavaks omaduseks antud alal on selle asundustaludele omane rütmiline asustusstruktuur. Asundustalud moodustati arvestusega, et iga talu lähikonnas on talu põllud, heina- ja karjamaad. Talud paiknesid avaral põllumaastikul, mida piiritlesid metsatukad. Planeeringuala kontaktvöönd on asustatud ahelküla stiilis (Kasepõllu miljööväärtuse ekspertiishinnang. Mart Hiob. 13.02.2022). Ahelküla erinevus sarnasest ridaja ülesehitusega ridakülast seisneb eelkõige tiheda 5  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering hoonestusega külaala puudumises. Kui ridakülas paiknevad õued üsna tihedalt üksteise kõrval, siis ahelkülas asuvad õued üksteisest kaugemal ning nende vahele jäävad suuremad ja väiksemad põllu- ja heinamaatükid ja koplid. Ahelküla ei ole siiski nii hõre nagu hajaküla. Ahelkülad kujunesid eelkõige 19. ja 20. sajandil, varem esines neid harva (Gea Troska. Eesti külad XIX sajandil. Eesti Raamat 1987). Paljudel kinnistutel on jõe poolses osas oma tiik (vt joonis 1). Loodusväärtuste mõttes on oluline ka jõeäärne metsavöönd, mis on selles asukohas kasvama hakanud juba I Vabariigi perioodil, mistõttu võsastunud heinamaa asemel on välja kujunenud metsakooslus (LUUNJA VALLA VÄÄRTUSLIKU MAASTIKU „EMAJÕGI LUUNJAST KASTRENI“ TÄPSUSTAMINE NING KAITSEJA KASUTUSTINGIMUSTE VÄLJATÖÖTAMINE. Minea Kaplinski-Sauk. 2022). Metsaala moodustab ca 2/3 maantee ja jõe vahelisest alast, sealne pinnas on kohati liigniiske ja lisaks puistutele esineb võsastunud alasid ning lagedamaid niidu/lammialasid. Emajõe ääres esineb kõrgvee/üleujutuse perioode, millest tulenevalt nihkub osadel kinnistutel ajutiselt ka kallasraja asukoht. Planeeringualale ega vahetusse lähiümbrusesse ei jää muinsuskaitselisi objekte, kultuurimälestisi, kaitstavaid loodusobjekte ega natura 2000 alasid. Planeeringualast 230 m kaugusele kirde suunda Kurepesa kinnistule jääb valge toonekure pesa, 350 m kaugusele jääb kinnismälestis „kalmistu“ välise tunnusega 12856. Planeeritud tegevus nimetatud objektidele eeldatavasti mõju ei avalda. 3.2 Vastavus liigilt üldisematele planeeringutele Üldplaneering. Planeeritaval alal kehtib Luunja valla üldplaneering. Üldplaneering määrab planeeritava maa-ala juhtotstarbeks elamumaa ja metsamajandusmaa (skeem 1). Planeeringuala asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Planeeringuala asub miljööväärtusega alas „Kastre mnt ja Suure-Emajõe vaheline ala“, kus ehitustegevuses peab järgima kohalikke hoonestus- ja ehitustavasid. Minimaalseks moodustatava krundi suuruseks on 5000 m² ja minimaalne lubatud krundi laius või pikkus on 50 m. 6  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringu maakasutusplaanist (planeeringuala tähiststud nr 19; kollane viirutus tähistab reserveeritud elamumaad, mis on ühtlasi ka detailplaneeringu koostamise kohustusega ala ja roheline värvus tähistab metsamajandusmaad, mis on ka rohevõrgustiku ala) (Allikas: Luunja valla veebileht) Planeeritav katastriüksus jääb üldplaneeringujärgselt osaliselt metsamajandusmaa juhtotstarbega alale ja rohevõrgustiku alale. Katastriüksus on juba hoonestatud ning uus hoonestusala on planeeritud rohevõrgustiku alast välja alale, mis on üldplaneeringujärgselt reserveeritud elamumaa, seega ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel täiendavat negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele. Üldplaneeringujärgsed ehitusalad ja rohevõrgustik on määratud põhimõttel, et kavandatav asustus ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore ja et roheline võrgustik jääks toimima. Detailplaneeringuga kavandatavad hoonestusalad jäävad samale joonele väljakujunenud õuealadega ning uushoonestus ei lõika ühelgi moel läbi rohevõrgustiukku kuivõrd jääb rohekoridori elamualade poolsele äärele. Eelnevast tulenevalt ei toimu üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist ja planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 mõistes ei muudeta käesoleva detailplaneeringuga kehtivat üldplaneeringut. 7  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering Üldplaneeringuga seatud ja käesoleva detailplaneeringuga arvesse võetud olulisemad tingimused on järgnevad:  tegemist on miljööväärtusliku alaga „Kastre mnt ja Suure-Emajõe vaheline ala“, millest tulenevalt moodustatava krundi suuruseks on minimaalselt 5000 m² ja minimaalne lubatud krundi laius või pikkus on 50 m;  ehitustegevuses miljööväärtuslikul hoonestusalal peab järgima kohalikke hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad, piirete olemasolu või puudumine jms) ning moodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist;  rohelise võrgustiku üksteisega seotud elementides toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine, kõrvaldamine, ennetamine ja koosluse areng looduslikkuse suunas;  uued asumid, elamugrupid ja teised kompaktse hoonestusega alad planeerida väljapoole rohevõrgustiku elemente;  säilitada rohelise võrgustiku aladel looduslike alade osatähtsusest 90 %;  elamumaadele võib paigutada üksnes ühepere- või kahepere elamuid, mille korruselisus on kuni 2;  tegemist on ka väärtusliku maastikuga ”Emajõgi Luunjast Kastreni”, millest tulenevalt peavad uued hooned kandma endas piirkonnale iseloomulikke arhitektuurseid suundumusi;  väärtuslikel maastikel vältida luhtade ja põllumaade võsastumist;  keelatud on metsamaade raadamine ja lageraie;  säilitada traditsioonilist maakasutust ja maastikustruktuuri (ka asustusstruktuur ja teedevõrk);  22250 Luunja-Kavastu-Koosa tee äärde on ette nähtud perspektiivne jalgrattatee. Maakonnaplaneering. Planeeringualal kehtib Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 kehtestatud Tartumaa maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneering määrab ala maakondliku tähtsusega väärtusliku maastiku „Emajõgi Luunjast Kastreni (M4)“ koosseisu. Maastik „Emajõgi Luunjast Kastreni“ on määratud väärtuse järgi I klassi: kõige väärtuslikumad, valdavalt hästi hooldatud või säilinud alad. Maastiku kategooriaks on määratud maakondliku tähtsusega ala. Maastiku väärtuse tüübiks on määratud identiteediväärtus: maastiku ja/või seal leiduvate loodusobjektide või ajalooliste ehitiste olulisus kohalike elanike arvates. Maakonnaplaneeringuga seatud tingimused maastikuliste väärtuste tagamiseks, mida tuleb käesolevas detailplaneeringus arvesse võtta:  maastikusse sobivust tagavate arhitektuurinõuete seadmine ning harmoneeruvate heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramine detailplaneeringutes;  lagunenud ja kasutuskõlbmatute hoonete ja rajatiste lammutamine;  kohaliku omavalitsuse väljastatavates projekteerimistingimustes ehitiste maastikulise sobivuse nõuete sätestamine; Eeltoodust tulenevalt vastab Tamme maaüksuse detailplaneering üldplaneeringule ning planeeringu koostamisel järgitakse kehtiva Luunja valla üldplaneeringu ning Tartumaa 8  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering maakonnaplaneeringu suuniseid maastikuliste väärtuste säilimise tagamiseks. 3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused. Käesoleva planeeringu eesmärk on jagada olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus kaheks üksikelamumaa otstarbega krundiks, millele võib püstitada 1 üksikelamu koos 2 abihoonega. Kogu olemasolev hoonestus jääb ühele krundile, ja ehkki abihooneid on rohkem kui 2, hooneid likvideerimisele ei määrata. Planeeringu eesmärgid vastavad piirkonna arengu eesmärkidele ning planeeringuga ei toimu üldplaneeringu muutmist. Planeeritud kruntide ehitusõigus arvestab Sirgu külas väljakujunenud hoonestuspõhimõtetega, st lähtutakse lähipiirkonna ehitusmahtudest, arhitektuurist ja looduse säästmise põhimõttest. Visuaalselt on mõju vähe märgatav, sest lisandub ainult üks ühepereelamu koos kuni kahe abihoonega. Katastriüksus jaotatakse arvestades väljakujunenud kinnistute struktuuri ja jaotust. Sellise jaotuse puhul piirnevad mõlemad krundid nii jõe kui maanteega ja mõlematel on iseseisev mahasõit maanteelt. Riigiteelt uue ristumiskoha kavandamisel lähtutakse kehtivatest juhenditest ja nähtavuskolmnurgast eemaldatakse võimalikud nähtavust piiravad objektid, seega ei kaasne negatiivset mõju liiklusohutusele. Inimtegevus on planeeritud rohevõrgustikust välja. Jõe poole jäävad põõsastikud on planeeritud säilitada ning keelatud on kallasrajal liikumise tahtlik takistamine. Vesi ja kanalisatsioon lahendatakse lokaalselt. Olemasolevatele hoonetele uusi lahendusi pole planeeritud, uutele hoonetele (pos 2) on ette nähtud uus omapuhasti ja puurkaev. Planeeringuala näol on tegemist kvaliteetse elukeskkonnaga nii püsiva elukoha kui suvekodu rajamise puhul, sest planeeritud krundid paiknevad looduskaunis kohas jõe läheduses. Ala on määratud miljööväärtuslikuks alaks ja väärtuslikuks maastikuks, mis kinnitab, et tegemist on ka väärtusliku elukeskkonnaga. Samas on planeeringuala püsikattega riigimaantee ääres, mis loob hea ühenduse sotsiaalse taristuga. Planeeringu realiseerimine toob piirkonda uued elanikud, mis on positiivne mõju majandusele. Maksujõulise elanikkonna kasvuga suureneb nõudlus mitmete teenuste osas ja seega luuakse eeldused uute teenuste pakkumiseks. Arendusel on alale sotsiaalmajanduslikult pigem positiivne mõju, kuna planeeringualale luuakse 2 elamukrunti, mis on hea asukohaga looduslikult kaunis ja vaikses rajoonis. 9  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering 4. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Luunja vallas Sirgu külas Emajõe ja 22250 Luunja-Kavastu-Koosa maantee vahelisel alal. Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ning olemasolev olukord on kajastatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis 3). Planeeritav Tamme katastriüksus on hoonestatud. Ehitusregistri andmetel asub kinnistul 2 hoonet: elamu (1 korrus, ehitisealune pind 95 m², kood 104046769) ja saun (1 korrus, ehitisealune pind 24 m², kood 104046770). Tegelikkuses on katastriüksusel veel 3 ehitustrgistrisse kandmata abihoonet: ait (1 korrus, ehitisealune pind ca 50 m²), laut/tall/heinaküün (1 korrus, ehitisealune pind ca 250 m² ja puukuur (1 korrus, ehitisealune pind ca 50 m²). Hoonete paiknemine esitatud joonistel 3 ja 4. Juurdepääs planeeringualale on olemas 22250 Luunja-Kavastu-Koosa maanteelt planeeringuala kirdepoolsesse nurka jääva mahasõidu kaudu (joonis 3). Olemasolev juurdepääsutee on ca 3 m laiune kruusakattega tee, mis tagab juurdepääsu ka kirdepoolsele Pihlaka kinnistule. Tamme katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kinnistu suurus on 6.09 ha, mis jaotub kõlvikuliselt järgmiselt: metsamaa 3,02 ha, haritav maa 1,71 ha, looduslik rohumaa 0,78 ha, õuemaa 0,51 ha, muu maa 0,07 ha. Planeeringuala on üsna lauge reljeefiga, kerge astang esineb katastriüksuse keskosa lähedal läänepoolses osas (joonis 3). Maapind langeb üldiselt sujuvalt planeeritava ala kagu/lõuna ehk jõe suunas. Maapinna absoluutkõrgused planeeringualal jäävad vahemikku 30,09-41,87 m. Kinnistul kasvab rohke kõrghaljastus, mis jääb valdavalt lõunapoolsesse metsamaa kõlviku alusesse osasse, üksikuid suuri puid on ka hoonete ümbruses. Maanteeäärne osa on kasutusel haritava põllumaana. Planeeringualale ulatuvad seadusest tulenevad kitsendused ja kitsendusi põhjustavad objektid (Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaart):  Planeeringuala maanteeäärsest servast jookseb läbi sidetrass, tunnus 9367627, omanik Telia Eesti AS. Liiniga kaasneb kaitsevöönd 1 m kummalgi pool liini telge;  Elektriõhuliin alla 1 kV, tunnus M21735091, objekti nimi Teppor, omanik Elektrilevi OÜ. Kaasneb elektripaigaldise kaitsevöönd 2 m kummalgi pool liini telge;  22250 Luunja-Kavastu-Koosa riigimaantee kaitsevöönd, mille ulatus on 30 m mõlemal pool äärmise sõiduraja telge. Kaasneb planeeringu ja ehitustegevuse Transpordiametiga kooskõlastamise nõue;  Riigikaitselise ehitise Luunja linnaku piiranguvöönd. Kaasneb planeeringu ja ehitustegevuse Kaitseministeeriumiga kooskõlastamise nõue.  Planeeringuala piirneb lõunapoolsest küljest Emajõega. Kaasnevad veekaitselised piirangud: kallasrada 10 m põhikaardile kantud veekogu piirist, kõrgvee ala (ulatust vt joonis 4), veekaitsevöönd 10 m kõrgvee ala piirist, ehituskeeluvöönd 50 m kõrgvee ala piirist, piiranguvöönd 100 m kõrgvee ala piirist. Metsamaal ulatub 10  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering ehituskeeluvöönd piiranguvööndi lõpuni. 5. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga kaalutakse maatulundusmaa sihtotstarbega Tamme katastriüksuse jagamist kaheks üksikelamumaa otstarbega krundiks. Kruntide jagamisel on arvestatud üldplaneeringu põhimõttega, et krundi laius või pikkus peab olema vähemalt 50 m ning pindala vähemalt 5000 m². Kruntide jaotamisel on lähtutud põhimõttest, et mõlemal moodustatud krundil oleks võimalikult võrdsed elutingimused ning et kruntide jaotus sobituks piirkonda. Lisaks kahele ehitusõigust omavale krundile on maantee äärde eraldatud krunt perspektiivse kergliiklustee rajamise võimaldamiseks. Planeeritavate kruntide piirid, pindalad ja sihtotstarve on toodud joonisel 4. 6. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõiguse tabel on esitatud joonisel 4. Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus. Ehitusõiguse määramise aluseks pos 1 krundil on olemasolev hoonestus. Lubatud on 1 üksikelamu koos 4 abihoonega, st ühtegi hoonet lammutamisele ei määrata. Maksimaalne lubatud korruselisus on kuni 2 (abihoonetel 1) ning suurim lubatud kõrgus maapinnast 8,5 m, (abihoonetel 5 m), kõikidel hoonetel lubatud 1 maa-alune korrus. Krundi maksimaalne ehitisealune pindala on 530 m² (käesoleval hetkel ehitiste alla jääv pind). Hoonestusega seonduvad ümberkorraldused on lubatud ainult põhijoonisel näidatud hoonestusala piirides. Ehitusõigus pos 2 krundil: lubatud on 1 üksikelamu koos kuni 2 abihoonega. Põhihoonel on lubatud 1,5 maapealset korrust (st teine korrus võib olla vaid katusekorrus) ja 1 maa-alune korrus, abihoonel 1 maapealne ja 1 maa-alune korrus. Suurim lubatud kõrgus maapinnast 8,5 m (abihoonetel 5 m). Hoonete ±0.00 sidumine tuleb täpsustada hoonete ehitusprojekti raames arvestusega, et maapinda pole lubatud tõsta. Ehitiste jaoks sobiliku ala leidmisel tuleb lähtuda maapinna looduslikust kõrgusest. Seega hoone absoluutkõrgus sõltub lõplikust paiknemisest krundil. Krundi maksimaalne ehitisealune pindala on määratud vastavalt piirkonnas olemasolevate kruntide hoonete ehitisealusele pinnale 385 m², seejuurs ükski hoone ei või olla suurem kui 200 m². 11  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering Lisaks ehitusloakohustuslikele hoonetele võib vastavalt Ehitusseadustikule ehitada rajatisi ja hooneid, mis on kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgusega (nt mängumajad, kasvuhoone vms väiksed abihooned). Sellised rajatisi/hooneid võib mõlemale krundile ehitada kuni 3 ning need peavad jääma hoonestausala piiridesse. Lubatud krundi kasutamise otstarbed on üksikelamumaa ja maatulundusmaa (metsamaa, põllumajandusmaa). Hoonete paiknemine üksteise suhtes ja tuleohutuskujad on kirjeldatud ptk 13. 7. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusloakohustusega hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusala kavandamisel on lähtutud olemasolevatest kitsendustest ja kaasnevatest kujadest ning üldplaneeringust ja piirkonna ehitusjoontest. Lisaks on arvestatud Emajõe üleujutustöenäosusega antud piirkonnas. Uus hoonestus on lubatud vaid Emajõe 1% üleujutusohu töenäosusega maapinna looduslikust absoluutkõrgusest kõrgemale. 1% üleujutustõenäosusega veetase Emajõe antud alal on ligikaudu 32,8 m. Üleujutusohuga alasse ei ole lubatud kavandada ka kaevusid ja reoveepuhasteid ega imbväljakuid. Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundi piiridega on näidatud joonisel 4. 8. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete seadmisel on lähtutud lähipiirkonnas olemasolevast hoonestusest ja üldplaneeringust. Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale iseloomulikke arhitektuurseid lahendusi tagav, heatasemeline ja keskkonda rikastav. Tagada tuleb hoonestuse tasakaalustatud välisviimistluse lahendus (peab sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma väljakujunenud arhitektuurse olukorraga). Hooned tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi. Lubatud katusekalle on 40-45O. Katuseharja suund peab olema risti või paralleelselt maanteega. Hoonete projekteerimisel tuleb eelistada looduslikke viimistlusmaterjale. 12  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering Keelatud on imiteerivad materjalid. Põhilised arhitektuurinõuded on esitatud joonisel 4 tabelina. Rajatavad hooned, piirdeaed ja teised rajatised peavad olema visuaalselt terviklikud ja sobituma põhihoone arhitektuuriga. Nõuded piirdeaedadele:  piirde rajamine pole kohustuslik;  piiretena eelistada võrkaedu või puidust latt- ja lippaedu;  piirete maksimaalne kõrgus kuni 1,6 m;  piirdeaedade lahendus esitada hoonete ehitusprojektide mahus;  piirdeaedade lubatud paiknemine: väljaspool rohevõrgustiku ala (joonisel 4 on näidatud piirdeaed rohevõrgustiku piirile), väljaspool maantee kaitsevööndit, kinnistute omavahelisel piiril (omavahelise kokkuleppe korral lubatud vajadusel nihutada);  piirdeaedade maksimaalne lubatud paiknemine on esitatud joonisel 4. Täpne hoonete ja väikevormide arhitektuur ja viimistlus määratakse iga konkreetse ehitusprojektiga eraldi. 9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs olemasolevale hoonestusele paikneb planeeritava katastriüksuse kirdepoolses nurgas. Olemasolev ristumiskoht ei vaja rekonstrueerimist. Olemasolev juurdepääs säilitatakse ning see jääb varustama planeeritud pos 1 krunti. Krundile pos 2 on ette nähtud riigiteelt uue mahasõidu ja juurdepäsutee rajamine. Joonisel 4 on näidatud teede olemasolevad lahendused ja uue tee põhimõtteline lahendus. Riigiteelt uue ristumiskoha ehitamiseks peab huvitatud isik (või tema volitatud esindaja) esitama Transpordiametile vastava vabas vormis avalduse (esindaja peab lisama ka volituse). Uus riigitee ristumiskoht tuleb rajada vastavalt Transpordiameti tüüpjoonisele (mahasõit tüüp I) planeeringu põhijoonisel (joonis 4) näidatud asukohta. Ristumiskoht ehitatakse välja vastavalt huvitatud isiku/igakordse kinnistuomaniku ja Transpordiameti vahelisele ristumiskoha ehitamise lepingule. Kõik riigitee kaitsevööndisse jäävad projektid tuleb kooskõlastada Transpordiametiga. Nähtavuskolmnurga asukoht on määratud perspektiivse kergliiklustee asukohaga arvestades. Nähtavuskolmnurga suurus ristumisel on 5x130 m (joonis 4). Nähtavuskolmnurga alasse ei või jääda nähtavust piiravaid esemeid ega haljastust, 13  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering nähtavuskolmnurga alasse ulatuvad puude oksad tuleb eemaldada. Perspektiivse kergliiklustee asukoht on määratud 7 m kaugusele riigitee katte servast. Kergliiklustee laiuseks on arvestatud 3 m. Kergliiklustee jaoks on ette nähtud eraldi krunt (pos 3), mille kogulaiuse arvestamisel on lähtutud eelnimetatud kergliiklutee asukohast + lisatud 1m teehoolduse võimaldamiseks. Kergliiklustee krunt võõrandatakse vallale. Kruntidesisesed hoonetevahelised teed koos parkimisega täpsustatakse edaspidise projekteerimisega. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS 843:2016. Riigiteel parkimine, sh manööverdamine on keelatud. Planeeritud parkimiskohtade arv vastavalt standardile: mõlemal elamukrundil 3 parkimiskohta. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22250 Luunja – Kavastu – Koosa km 2,6-2,75. Transpordiamet on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi leevendusmeetmete rakendamiseks. Liiklusmüra sihtväärtused II kategooria aladel (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutuste ning elamu maa-alad, rohealad) on 55 dB päeval ja 50 dB öösel. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 732 sõidukit, planeeringualaga piirneval lõigul on kiirusepiirang 90 km/h. Planeeringu koostamise jooksul ei ole läbi viidud spetsiaalset mürauuringut, sest arvestades külgneva maantee madalat liiklussagedust ja planeeritava hoonestusala kaugust maanteest, ei ületa eeldatavasti antud piirkonnas müratasemed ette nähtud norme. Järeldus on tehtud analüüsides 2021. aastal koostatud Tartu-Räpina-Värska mnt mürakaarti (Luunja valla välisõhu mürakaart. Akukon Eesti OÜ. 9.11.2021), millelt nähtub, et kordades suurema liiklussagedusega teel algab elamumaa-alale sobilik 55 dB tsoon päevasel ajal ca 85-90 m kaugusel teekatte servast, öisel ajal ca 35-40 m kaugusel. Analüüsitud lõigus on ööpäevane liiklussagedus 6310 autot/ööp, päevase aja liiklussagedus moodustab 77% ööpäevasest sagedusest, öise aja liiklussagedus 8%. Planeeringualaga külgneval 22250 Luunja – Kavastu – Koosa teel on analüüsitud teega valdavalt sarnased tingimused (sama teekate, kiirusepiirang 90 km/h, müratõkked puuduvad), aga võttes arvesse ööpäevase liiklussageduse 732 sõidukit, jääb antud asukohas päevane müratase ligikaudu samale tasemele nagu mürauuringuga hõlmatud teel öine müratase. Kuna planeeritud hoonestusala lähim punkt asub maanteest 70 m kaugusel ei ole antud olukorras täiendava mürauuringu koostamine planeeringu raames otstarbekas. Vajadusel viia mürauuring läbi hoonete ning välisruumi projekteerimise käigus ning siis arvestada nii olemasolevast kui perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ja häiringute minimeerimine näha ette hoonete projekteerimisel 14  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering (helikindlad seinad, tubade ja hoonete paigutus maantee suhtes vms). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekteerimisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete, tagamiseks. 10 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Olemasolev hoonestus (planeeritud pos 1) on varustatud elektri, vee ja kanalisatsiooniga (joonis 3). Olemasolev heitvee immutusala jääb olemasolevast ja planeeritavast kaevust vähemalt 60 m kaugusele ning Emajõe 1% üleujutusohu töenäosusega maapinna looduslikust absoluutkõrgusest kõrgemale. Süsteemi imbväljak jääb hetkel planeeritud pos 2 krundile, seega kaasneb servituudi sedmise vajadus. Juhul kui krundil pos 1 kavandatakse tulevikus hoonete ümberehitust või laiendamist, tuleb olemasolev septik välja vahetada biopuhasti vastu ning imbväljakule näha ette koht oma krundi piirides. Planeeringuga esitatakse pos 2 krundi tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 4), mida täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. 10.1 Tuletõrjeveevarustus Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud tuleohutuse seaduse § 24 lõike 4 alusel siseministri 01.03.2021 määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus I kasutusviisiga hooneni on kuni 400 m, aga mitte vähem kui 30 m. Uus hoonestusala on planeeritud hajaasustuse põhimõttel ning olemasoleva hoonestusega krundil jääb ehitusjoon idapoolse naabri suhtes samale joonele väljakujunenud olukorraga (joonis 2). Vastavalt EVS 812-6:2012+A1+A2 „Tuletõrje veevarustus“ loetakse hajaasustusalaks piirkond, kus hoonekompleksid paiknevad teineteisest vähemalt 40 m kaugusel. Sellest tulenevalt ei ole vaja uut välist tuletõrjeveevõtukohta rajada. Hoone projektis peab olema kirjeldatud lähima toimiva tuletõrjeveevõtukoha asukoht. Käesoleval hetkel paikneb lähim tuletõrjeveevõtukoht Luunja alevikus. Menetluses oleva Hundiuru 15  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering detailplaneeringuga planeeritakse uus tuletõrjeveevõtukoht Hundiuru katastriüksusele (planeeringualast lääne suunas ca 1,1 km kaugusel). 10.2 Kanalisatsioon, veevarustus ja sademevesi Ala ei ole hõlmatud reoveekogumisalaga. Reovee puhastamise protsessi tehnoloogiliseks viisiks uuele ehituskrundile (pos 2) on planeeritud biopuhasti, mis tähendab, et bioloogiliselt puhastatud heitvesi immutatakse pinnasesse või juhitakse veekogusse. Eeldatatav ärajuhitava reovee hulk jääb alla 5 m³/ööp. Põhijoonisel on näidatud biopuhasti võimalik asukoht arvestusega, et puhasti kuja on 5 m ja et heitvesi immutatakse planeeritud puurkaevust (ja olemasolevatest kaevudest) 60 m kaugusele. Ette on nähtud heitvee immutamine pinnasesse (joonis 4). Nii puurkaevu kui biopuhasti lõplikud asukohad määratakse edasise projekteerimise käigus (põhijoonisel näidatud asukohad illustreerivad rajatiste põhimõttelist ruumivajadust). Konkreetsed lahendused lähtuvalt reoveekäitlussüsteemi reovee koormusest, asukohast, ehituslikest tingimustest ja suublast tuleb süsteemide vastava erialaspetsialistist projekteerijaga enne puhastussüsteemi rajamist läbi arutada ja analüüsida, kas on võimalik antud piirkonnas biopuhasti rajada. Juhul kui selgub, et antud lahendus pole siiski võimalik, tuleb reovee kogumine lahendada kogumismahutitega. Vältimaks puurkaevude ohustamist pindmise reostuse poolt, peab võimalike reostusallikate (immutusala, käimlad, prügikastid jne) asukoht puurkaevu suhtes olema põhjaveevoolu suunas allavoolu ja neist võimalikult kaugel (heitvee immutamine mitte vähem kui 60 m, prügikastid, hoonesisesed WC-d jne mitte vähem kui 10 m). Planeeritud on ühepereelamu, valdavalt peaks üks leibkond saama hakkama veevajadusega ca 1-5 m³/ööpäevas. Joonisel 4 on esitatud võimalik puurkaevu asukoht, mida võib täpsustada projekti mahus. Tegemist on piisavalt suurte kruntidega, kus võimalikud liigveed juhitakse maapinna planeerimisvõtteid kasutades hoonestusest kaugemale haljasalale. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete projekteerimise käigus selliselt, et kalded oleks hoonetest eemale ning samas ei kahjustata naaberkrunte saju- ja pinnaseveega. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Sademevee pinnasesse juhtimine puurkaevu veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud. 16  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering 10.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus Pos 1 krundil on elektriga liitumine olemas ja seda ei muudeta. Pos 2 krundi elektrivarustus lahendatakse Elektrilevi OÜ tehniliste tingimuste nr 394950 alusel. Elektrivarustus nähakse ette Tiidu:(Tartu M) alajaama fiidrilt F3. Krundi liitumiskilp tuleb paigutada planeeritava tee lähedale. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana. Elektrikaablite paigutamine piki sõiduteed/sõidutee alla ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud rajada teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole ja esitada moodustatud kinnistute aadressid. Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud ainult vahetult hoonete katuse tasapinnale hoone lõunapoolsele küljele. Välisvalgustust käesoleva detailplaneeringuga ei lahendata. 10.4 Soojavarustus Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Soojavarustus on planeeritud lahendada lokaalküttena. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Lubatud on taastuvenergia kasutamine kooskõlastatult naaberkruntidega. Maaküttelahenduste lõplikul valikul ja ellu viimisel tuleb arvestada dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves OÜ, 2019), tulenevalt kohalike omavalitsuste kontaktsoonist ning ühiselt kasutatavatest põhjaveevarudest ja nende kvaliteedi hoidmiskohustusest. 10.5 Sidevarustus Käesolevas detailplaneeringus uute kruntide sidevarustust ei käsitleta, krundi omanikel jääb seega võimalus ise valida, kas sidevarustus nähakse ette kaabliga või üle õhu. Olemasolev kinnistuid läbiv sidekaabel tuleb säilitada, uut mahasõitu rajades kaablit mitte kahjustada. 11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Maaüksuse olemasolev kõrghaljastus säilitatakse maksimaalselt, et oleks tagatud 17  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering kvaliteetne elukeskkond ning et looduskeskkonna muutmine oleks minimaalne. Vähemalt 20% krundi kogupinnast peab olema kõrghaljastatud. Rajatised nagu biopuhasti või krundisisesed teed projekteerida võimalusel kohtadesse, kust ei ole vaja puid raiuda. Maanteelt tulenevate häiringute (müra, vibratsioon, õhusaaste) leevendamiseks võib igakordne krundi omanik maantee ja hoonestusala vahelisele alale rajada lisahaljastust. Seejuures arvestada, et nähtavuskolmnurga alasse haljastust mitte rajada (nähtavuskolmnurk esitatud joonisel 4). Tee omanik (Transpordiamet) ei ole kohustatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Võimalik uushaljastus lahendatakse edaspidiste projektidega. Ehitise igakordne omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete sorteerimist. Prügikonteinerite asukohad lahendatakse projekteerimise käigus. Järgida valla jäätmehoolduseeskirja. Heakorra tagamisel tuleb järgida kehtivat Luunja valla heakorra eeskirja. Piirdeaedade kavandamisel järgida ptk 8 esitatud tingimusi. 12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostust. Samuti ei sea see ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ja vara. Planeeringualal ei paikne kultuurimälestisi, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeringuala jääb osaliselt üldplaneeringujärgsele rohevõrgustiku alale, aga kogu inimtegevus on planeeritud sellest alst välja. Rohevõrgustiku alale on keelatud ka piirdeaedade rajamine, millega tagatakse eluslooduse takistuseta liikumine. Kuna kõik veekaitselised vööndid jäävad samuti rohevõrgustiku alasse, on eelnevaga tagatud ka veekaitselistest piirangutest tulenevad nõuded. Kallasrada tuleb hoida puhta ja 18  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering läbitavana (ka kõrgvee ajal). Arvestades planeeritava tegevuse väikest mahtu, ei saa käsitleda kavandatavat tegevust elamurajooni arendusena, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust. Vee-elustikule mõju ei avaldu, kuna pole planeeritud tegevusi, mis võiksid põhjavee kvaliteeti mõjutada ning jõest on tegevus planeeritud piisavalt kaugele (väljapoole veekaitselisi vööndeid). Planeering lubab immutada ainult bioloogiliselt puhastatud heitvett ning seda tuleb teha puurkaevudest ja salvkaevudest vähemalt 60 m kaugusel. Reoveesüsteemide rajamine saab toimuda ainult läbi erialaste teadmistega inimeste poolt teostatava projekti, mis tagab reovee nõuetekohase käitlemise ning põhjavee kaitse. Piirkonna visuaalsele olukorrale erilist mõju ei avaldu, sest kinnistu ja lähipiirkonna kinnistud on juba hoonestatud. Lubatud on juurde ehitada kuni 3 hoonet, mis oma mahu poolest sobituvad piirkonda ning ei mõju visuaalselt võõrkehana. Arvestades, et tegemist on juba varasemalt inimtegevusest mõjutatud piirkonnaga, ei ole tegemist negatiivse mõjuga. Pidades kinni kõikidest detailplaneeringus esitatud nõuetest, tekib planeeringu elluviimisel ajutine negatiivne mõju: algab ehitustegevuse alustamisega ja lõpeb peale tegevuste lõpetamist. Kavandatav tegevus toimub maanteeäärsel alal, mis kehtiva üldplaneeringuga on enamjaolt määratud perspektiivseks elamumaaks, seega on tegevus kooskõlas piirkonna arengu eesmärkidega. 13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri 01.03.2021 jõustunud määrusest „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega (nt tulemüüriga). Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist ja hoonete ehitisealune pind kokku on alla 400 m². Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritavad elamuhooned I kasutusviisiga hooned. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja korruselisusele määratud TP3. 19  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering 14. Servituutide vajaduse määramine Servituudid seatakse elektrirajatistele kaitsevööndi ulatuses (Elektrilevi OÜ kasuks). Seadmine toimub kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Joonisel 4 on kujutatud vajalikud servituudid/kaitsevööndid. 15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.” EVS 809-1:2002. Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:  üksikelamu krundid eraldada soovituslikult piirdeaedadega (ei ole kohustuslik);  eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;  ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale, vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;  tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelevalve. 16. Planeeringu elluviimise võimalused Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes. Planeeritud ehitusõigus realiseeritakse igakordse krundivaldaja poolt. Krundisiseste juurdepääsuteede, parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus on samuti krundi valdajal. Elektritrassid kuni liitumispunktini rajatakse vastavalt kinnistuomaniku ja võrguvaldaja kokkulepetele ning servituudilepingud sõlmitakse võrguvaldajate ja kinnistuomanike kokkulepetele tuginedes. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb teha koostööd Transpordiametiga. 20  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi ega kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või ehitise kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. Planeeringu elluviimisega ei kaasne Luunja vallale kohustust detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Tehnovõrgud (puurkaev, biopuhasti, elektriliitumiskilp ja nendega seonduvad trassid) ja juurdepääsutee rajab oma krundi piires igakordne krundi omanik. Kergliiklustee alune maa tuleb võõrandada tasuta Luunja vallale, mis on planeeringualal mistahes hoone ehitusloa väljastamise eeltingimuseks. Kergliiklustee väljaehitamine ei ole käesoleva detailplaneeringu elluviimise eelduseks, vaid annab tulevikus võimaluse üldplaneeringu kohase kergliiklustee aluse maa eraldamiseks, tee projekteerimiseks ja rajamiseks. 21  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrgu valdajate ja naaberkruntide omanikega. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 2. Täpsemad ärakirjad on esitatud lisade kaustas. Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte Kuupäev Asutuse või ettevõtte Kooskõlastuse number, Kooskõlastaja/koostaja nimetus tingimused või seisukoht nimi 22  Sirgu külas Tamme maaüksuse detailplaneering C PLANEERINGU JOONISED Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:10 000 Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaasled seosed M 1:4000 Joonis 3. Olemasolev olukord M 1:500 Joonis 4. Põhijoonis planeeritud tehnovõrkude, maakasutuse ja kitsendustega M 1:500 23 Planeeringuala piir Planeeritud krundi piir Olemasolev ehitusjoon Planeeritud hoonestusala Olemasolev bussipeatus (Sirgu) 1. Planeeringuala suurus on 2. Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub seletuskiri. 3. Aluskaart on alla laetud Maa-ametist 08.03.2022. Tamme Asukoht: Joonis: Sirgu Luunja vald, Tartu mk. MAASTIKUARHITEKTUUR Tellija: Allkiri: DP-15/10-2021 Planeerija: Formaat: Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: 1:4000 A3 www.ruumi.ee Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 2 24.05.2022 Planeeringuala piir 1. Planeeringuala suurus on 2. Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub seletuskiri. Tamme Asukoht: Joonis: Sirgu Luunja vald, Tartu mk. Situatsiooniskeem MAASTIKUARHITEKTUUR Tellija: Allkiri: DP-15/10-2021 Planeerija: Formaat: Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: 1:10 000 A4 www.ruumi.ee Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 1 24.05.2022 104046769 104046770 Planeeringuala piir Olemasolev tee 1. Planeeringuala suurus on 6,09 ha. 2. Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub seletuskiri. 3. Detailplaneeringu koostamise aluseks on geodeetiline alus M 1:500. Koostaja Geodeesia (MTR reg nr EEG000078; 606 GE-3024 (28.10.2021). Tamme Asukoht: Joonis: Sirgu Luunja vald, Tartu mk. Olemasolev olukord Olemasolev salvkaev MAASTIKUARHITEKTUUR Tellija: Allkiri: DP-15/10-2021 Planeerija: Formaat: Olemasolev sidetrass Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: 1:500 A0 Olemasolev madalpinge maakaabel www.ruumi.ee Joonise nr: [email protected] Foto Maa-ameti fotolaost (pildistuse aeg 09.05.2021) tel: 56 609 144 3 24.05.2022 104046769 104046770 5 Planeeringuala piir Planeeritud krundi piir Planeeritud hoonestusala Olemasolev tee Planeeritud tee Perspektiivne kergliiklustee (laius 3 m) Suurim Hoonete Krundi Krundi Hoonete Krundi lubatud suurim pindala kasutamise suurim nr ehitisealune lubatud Servituudi ulatus otstarve lubatud arv POS 1 33685 (EP); 530 4 abihoonet 8,5/ Metsamaa (MM); abihooned 5 POS 2 26107 2 abihoonet 385 1. Planeeringuala suurus on 6,09 ha. (MP) 2. Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub seletuskiri. POS 3 1155 Kergliiklusmaa (LK) - 3. Detailplaneeringu koostamise aluseks on geodeetiline alus M 1:500. Koostaja Geodeesia (MTR reg nr EEG000078; 606 GE-3024 (28.10.2021). Puurkaev (hooldusala 10 m, heitvee Olemasolev salvkaev immutamise keeluala 60 m) Planeeritud parkimiskohtade arv Tamme Asukoht: Joonis: planeeritud tehno- Olemasolev sidetrass Sirgu Luunja vald, Tartu mk. 10 m , puurkaevu rajamise keeluala 60 m) Olemasolev madalpinge maakaabel 5 0 MAASTIKUARHITEKTUUR Tellija: Allkiri: DP-15/10-2021 Planeeritud elektriliitumiskilp Planeerija: Formaat: Piirdeaia lubatud paiknemine Planeeritud madalpinge kaabel Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: 1:500 A0 kuni liitumiskilbini www.ruumi.ee Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 4 24.05.2022