Seisukoha küsimine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Failid

Sisu (failidest)

Lisa 4 Kiili Vallavalitsuse xx.xx.2022 korraldusele nr xx RAIL BALTICA LUIGE PEATUSE DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Rail Baltica Luige peatuse detailplaneering. Asukoht: Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Luige alevikus. Planeeringuala suurus on ca 5,6 ha. Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused): Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse Maa sihtotstarve ja osakaalu number % 1 Viimsi metskond 314 71801:001:2152 40.66 ha Maatulundusmaa 100% 2 Viimsi metskond 314 30501:001:0082 1297 m2 Sihtotstarbeta maa 100% 3 Tamme tn T7 30501:001:0076 2115 m2 Transpordimaa 100% Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:  Kiili valla üldplaneering 2. Detailplaneeringu eesmärk Eesmärk: Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Kiili valla territooriumile jäävad detailplaneeringu ettepaneku kohaselt ainult peatuse juurdepääsud. Juurdepääsuteede rajamine ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringu maakasutusega. Eskiislahenduses esitatud lõunapoolne ligipääsu lahendus. Rail Baltica Luige peatuse juurdepääsuvariandid on: a) Sõidutee ja kergliiklustee alates Viljandi maanteelt läbi Luige tn 1 kinnistu (planeeritavad objektid kuni Luige 1 katastriüksuse piirini, edasi juurdepääsu servituudi seadmise või omandamise vajadus); b) Sõidutee ja kergliiklustee Põllu tänavalt, sh kergliiklustee väljapääs läbi Metsa kinnistu otse Viljandi maanteele; c) Sõidutee ja kergliiklustee kirde suunas Tamme tänavale, sh Tamme tänava võimalik rekonstrueerimine Viljandi maanteeni. Erinevate alternatiivide otstarbekus, teostatavus ja täpne trass selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus. Variant c puhul on juba algatamise hetkel teada, et selle teostatavus pole võimalik seega seda lahendust edaspidi detailplaneeringu menetluse käigus ei käsitleta. Rail Baltica Luige peatuse detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 1/5 3. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel. Ajaskaala Toiming I aasta II aasta III aasta Detailplaneeringu algatamine x Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x Detailplaneeeringu kooskõlastamine x x Detailplaneeringu vastuvõtmine x Detailplaneeringu avalikustamine x Detailplaneeringu heakskiitmine x Detailplaneeringu kehtestamine x 4. Lähteseisukohtade koostamise alused 4.1 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 4.2 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 4.3 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”; 4.4 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”; 4.5 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26); 4.6 Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1); 4.7 muud standardid, määrused ja seadused; 4.8 planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid; 4.9 planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid; 4.10 piirkonna tehnovõrkude skeemid; 4.11 maaparandus- ja kuivendusprojektid; 4.12 tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja teised tehnilised tingimused; 4.13 kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta; 4.14 detailplaneeringu koostamise aluseks on vajalik maa-ala digitaalne mõõdistamine M 1:500. Joonisele kanda kõrghaljastus, insenervõrgud, teed ja hooned min. 20 m ulatuses väljaspool planeeritava ala piire; 4.15 geoloogiline alusmaterjal: geoloogilisi uurimisi tehtud ei ole. 5. Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded 5.1 Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 5.2 detailplaneeringuga lahendada või määrata: 5.2.1 maa-ala kruntideks jagamine ja moodustatavatele kruntidele koha-aadresside ettepanekute tegemine; 5.2.2 määrata krundi ehitusõigus vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil, hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus ja korruselisus); 5.2.3 seada ehitistele olulisemad arhitektuurinõuded; 2/5 5.2.4 määrata hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundile ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi; 5.2.5 planeeringuga lahendada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt planeeritavale krundile; 5.2.6 määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted; 5.2.7 määrata keskkonnakaitse abinõud; 5.2.8 määrata kujad; 5.2.9 näidata tehnovõrkude ja rajatiste asukohad; 5.2.10 näidata sademevete ärajuhtimine; 5.2.11 maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi; 5.2.12 määrata servituutide vajadus; 5.2.13 määrata planeeringualal muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatus; 5.2.14 seada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 6. Insenervõrgud ja teed 6.1 Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teada olevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted: 6.1.1 veevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.2 kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.3 sademevesi: anda sademevete ärajuhtimise lahendus; 6.1.4 tuletõrjevesi: anda tuletõrje veevarustuse lahendus; 6.1.5 elektrivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.6 sidevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.7 küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; 6.1.8 teed ja tänavad: juurdepääs planeeringualale olemasolev – riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata teedeehituse ala spetsialist; 6.1.9 drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele, detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist. 7. Planeeringu seletuskirja lisatakse planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed. 8. Arvamuste küsimine 8.1 Planeering kooskõlastada (planeerimisseadus § 133 lg 1): 8.1.1 Kaitseministeeriumiga; 8.1.2 Maa-ametilt; 8.1.3 Riigimetsa majandamise keskusega; 8.1.4 Saku Vallavalitsuselt; 8.1.5 Transpordiametilt. 8.2 Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 8.2.1 Luige tn 1 maaüksuse omanikult; 8.2.2 planeeringust huvitatud isikult; 8.2.3 planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 8.2.4 vajadusel teistelt puudutatud isikutelt. 3/5 Seletuskirja lisada koondtabel allkirjastatuna planeeringu koostaja poolt, mis vormistada vastavalt Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) lisale nr 3. 9. Detailplaneeringu koosseis 9.1 Detailplaneeringu koosseisus esitada (Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded): 9.1.1 tekstiosa:  tiitelleht;  sisukord;  täpsustatud ajaskaala (detailplaneeringu elluviimise etapilisus);  seletuskiri (seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused). 9.1.2 joonised:  situatsiooniskeem;  tugiplaan;  planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs;  põhijoonis;  tehnovõrkude joonis;  vertikaalplaneeringu põhimõtteline lahendus; 9.1.3 detailplaneeringu lisad (vastavalt planeerimisseadusele § 3 lg 4). 10. Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering palume esitada vallale paberkandjal ning digitaalselt vastavalt vormistamise nõuetele § 20 ja §21. 10.1 Detailplaneeringu kaust sisaldab:  Seletuskiri  Joonised  Tehnilised tingimused  Kooskõlastused 10.2 Lisade kaust sisaldab:  Menetlusdokumendid  Koostatud uuringud 10.3 Elektroonilised dokumendid esitatakse (digitaalselt allkirjastatud planeeringu koostaja ja huvitatud isiku poolt) järgmistes failivormingutes: tekstiosa *.odt, *.doc, *.docx või *.rtf failina ja selle tuletis *.pdf failina; joonised *.dwg failina, koordineeritult L-EST süsteemis ja selle tuletis *.pdf failina. Failide nimekuju näide: 1_Viirpuu_tn_1_jne_dp_seletuskiri_10_01_18.pdf 10.3.1 Tiitellehed eraldi failidena. 10.3.2 Digitaalsed kaustad: 1. Seletuskiri. Alamkaustad doc ja pdf. 2. Joonised. Alamkaustad dwg ja pdf. 3. Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud 4. Kooskõlastused 5. Menetlusdokumendid 11. Detailplaneeringu esitamine 4/5 Detailplaneering esitada allkirjastatult Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks pärast arvamuste küsimist paberkandjal 2 (kahes) eksemplaris (originaal) A4 formaadis ning digitaalselt 1 (ühes) eksemplaris dwg ja pdf formaadis. 12. Detailplaneeringu koostamise korraldamine 12.1 detailplaneeringu koostamise korraldab Kiili Vallavalitsus; 12.2 arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja; 12.3 detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avalikustamise (vajadusel ka avaliku arutelu) ning kehtestamise korraldab Kiili Vallavolikogu. 13. Lähteseisukohtade kehtivus 13.1 Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 2 aastat. 13.2 Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada. Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt 5/5 EELNÕU Lisa 5 Kiili Vallavalitsus ...................2022 korraldus nr ............ Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili vallas Rail Baltica Luige peatuse detailplaneeringu osas. 1.Strateegilise planeerimis-dokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Kiili Vallavalitsuses on registreeritud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Rail Baltica Luige peatuse (juurdepääsu tee) detailplaneeringu osas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Kiili valla territooriumile jäävad detailplaneeringu ettepaneku kohaselt ainult peatuse juurdepääsud. Juurdepääsuteede rajamine ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringu maakasutusega. Eskiislahenduses esitatud lõunapoolne ligipääsu lahendus. Rail Baltica Luige peatuse juurdepääsuvariandid on: 1.a) Sõidutee ja kergliiklustee alates Viljandi maanteelt läbi Luige tn 1 kinnistu (planeeritavad objektid kuni Luige 1 katastriüksuse piirini, edasi juurdepääsu servituudi seadmise või omandamise vajadus) 1.b) Sõidutee ja kergliiklustee Põllu tänavalt, sh kergliiklustee väljapääs läbi Metsa kinnistu otse Viljandi maanteele 1.c) Sõidutee ja kergliiklustee kirde suunas Tamme tänavale, sh Tamme tänava võimalik rekonstrueerimine Viljandi maanteeni Erinevate alternatiivide otstarbekus, teostatavus ja täpne trass selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus. Variant 1.b puhul on juba algatamise hetkel teada, et selle teostatavus pole võimalik- seega seda lahendust edaspidi detailplaneeringu menetluse käigus ei käsitleta. 2.Seotus teiste strateegiliste planeerimis-dokumentidega Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsus nr 26 "Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine") asub detailplaneeringuga hõlmatud ala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal (sh tiheasustusala) Maa-ala juhtotstarve on antud alale varieeruv- väikeelamumaa, kaitsehaljastuse maa, üldkasutatavate hoonete maa, juhtotstarbeta maa ( vt joonis 1). Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, jääb detailplaneeringu ala osaliselt ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda. Menetletav detailplaneering ei ole valla üldplaneeringut muutev. 1 Joon. 1 Valla üldplaneeringuga sätestatud juhtotstarbed Detailplaneeringud naaberaladel (infosüsteemis EVALD, seisuga 06.06.2022): Liikudes ala põhjapoolsest osast lõuna suunal: *Tamme 20A detailplaneering. Eesmärgiks ala kruntideks jaotamine, maa sihtotstarbe muutmine ja heakorrastatud elamuala rajamiseks. (Kehtestatud 12.06.2001 nr 169. * Luige alevikus Tamme tn 9 detailplaneering, eesmärgiks ala sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse seadmine kuni 2-korruseliste üksikelamute ehitamiseks, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, tehnovõrkudega varustamise lahendamine. (Kehtestatud 22. august 2019 otsus nr 20). Planeeringut viiakse ellu. * Üldplaneeringut muutev Luige tn 1 detailplaneering. Eesmärgiks: Luige tn 1 kinnistu kruntideks jaotamine ning moodustatavale elamumaale ehitusõiguse määramine koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. (Algatatud 21.09.2017 otsusega nr 20). * ala lõunaküljel- Männi kinnistu detailplaneering, eesmärgiks: ala kruntideks jaotamine, maa sihtotstarbe muutmine ja heakorrastatud elamuala kujundamine. (Algatatud 01.03.2005 otsus nr.88). 3.Mõjutatava keskkonna kirjeldus 2 Hindamisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:  missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;  missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;  strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse;  strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;  strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel;  mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;  oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;  mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;  eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;  mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Eelhinnangus on planeeringuala ja vaadeldava piirkonna iseloomustamiseks kasutatud Maa- ameti kaardirakenduse veebikeskkonnast, Keskkonnaregistri ja EVALD veebikeskkonnast saadud informatsiooni. Detailplaneeringu ala asub Kiili valla põhjapoolses osas, jäädes linnulennult ca 5 km kaugusele Kiili alevist ja ca 2-3 km kaugusele Tallinna linna piirist. Juurdepääs detailplaneeringu alale on 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt (riigi maantee). Ehitisregistri andmetel detailplaneeringu alal hooneid ei ole. Alale kitsendusi põhjustavad objektid on 15 Tallinn-Rapla-Türi tee (30402:001:0011), Tamme tänav, vee ja kanalisatsiooni torustik, elektripaigaldised (elektriõhuliin alla 1 kV), sideehitised, riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvöönd, puurkaevu PRK0000476 hooldusala, kuivenduskraavid (vt joon. 2). Läänest piirneb ala Saku vallaga 3 Joon.2 RB detailplaneeringu ala paiknemine ja kitsendusi põhjustavad objektid (maa-ameti kaardirakenduse andmed) . 4 Detailplaneeringu 1.a) variant: Sõidutee ja kergliiklustee alates Viljandi maanteelt läbi Luige tn 1 kinnistu (planeeritavad objektid kuni Luige 1 katastriüksuse piirini, edasi juurdepääsu servituudi seadmise või omandamise vajadus. Sellest alast põhja suunal on elamumaa katastriüksused (ühepereelamud) ja sihtotstarbeta maa katastriüksus (täna roheala). Idast piirneb ala transpordimaa katastriüksusega (15 Tallinn-Rapla-Türi tee). Lõuna suunal aga tootmismaa sihtotstarbega katastriüksusega, kus asuvad erinevad tootmishooned. Neis hoonetes toimuv tegevus ei ole täpselt teada. Sellel katastriüksusel oleval rohumaal peetakse aeg-ajalt (mitu korda aastas) erinevaid suurüritusi (näiteks laadad, näitused jm). Sellel katastriüksusel asub ka Luige tänav, mis tagab juurdepääsu elamutele sihtotstarbeta katastriüksus). Sellele tootmismaale on algatatud detailplaneering, millega soovitakse ala jagada mitmeks katastriüksuseks, muuta nende sihtotstarvet ja saada ehitusõigus elamute ning tootmishoonete ehitamiseks. Detailplaneeringu 1.c) variant: Sõidutee ja kergliiklustee kirde suunas Tamme tänavale, sh Tamme tänava võimalik rekonstrueerimine Viljandi maanteeni Detailplaneeringu alast 1.c variandi puhul on põhjas elamumaa katastriüksused (üksikelamud) ja sihtotstarbeta katastriüksus (Viljandi mnt 98). Idast piirneb ala transpordimaa katastriüksusega (15 Tallinn-Rapla-Türi tee). Lõuna suunal asuvad elamumaa katastriüksused (ühepereelamud) ja maatulundusmaa katastriüksus (Järve tn 2, täna rohumaa). Lääne suunal asuvad maatulundusmaa katastriüksused (riigile kuuluv metsamaa, Viimsi metskond 314). Geoloogilise baaskaardilt nähtub, et planeeringuala asub Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu kaardistatav üksus 2 (varem Keila kihistu) alal (savikas peene- ja mikrokristalliline lubjakivi ja mergel K-bentoniidi vahekihtidega). 5 Joon.3 Muldade paiknemine (Maa-ameti kaardirakendus) Muldadest paiknevad detailplaneeringuga hõlmatud alal (vt joon. 3) põhja-lõunasuunaliste ribadena leetunud (kohati ka gleistunud) mullad (LkIg, LkI LkG), madalsoomullad (M’’), siirdesoomullad (S’’’) ja sügavad madalsoomullad (R ’’’). Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on detailplaneeringu alal põhjavesi keskmiselt kaitstud. Lähim veekogu planeeringualale on alast ca 2,4 km kaugusel läänes asuv Rätsepa järv, mille veetase on periooditi kesine või suisa kuiv. Planeeringualal kasvav kõrghaljastus (mets) jääb põhiliselt ala läänepoolsesse ossa. 6 Lähim maardla (Valdeku (Valdeki, Männiku), maavaravaruna turvas) jääb planeeringualast läände, Saku valda (vt joon.4) Joon. 4 Maardlate paiknemine Infosüsteemi kohaselt ei jää detailplaneeringu alale ega naaberkatastriüksustele looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel asub lähim objekt alast idas ca 2 km kaugusel arheoloogiamälestis Kultusekivi (reg.nr. 17977). Keskkonnateabe keskuse keskkonnalubade infosüsteemi andmetel asub lähim kaevandamisluba omav maardla planeeringualast ca 1,5 km kaugusel põhja suunas. Vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale on kogu Kiili valla territoorium hõlmatud korraldatud olmejäätmete veoga. Pinnase radoonisisalduse järgi kuuluvad piirkonna maaüksused normaalse radoonisisaldusega pinnasega alade hulka. (Eesti geoloogiakeskus, 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart). Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek ja perearstid, asuvad Kiili alevis. Tunduvalt rohkem võimalusi pakub naabruses asuv Tallinn. Luige alevikus on välja ehitatud kaasaja nõuetele vastav ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonivõrk (kuulub Kiili KVH OÜ’le). 4.Tegevusega eeldatavalt kaasnevad mõjud, keskkonnaprobleemid 7 4.1 Geoloogia- olemasoleva info alusel kavandatav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju piirkonna geoloogilistele omadustele ei avalda. Mõju on põhiliselt ülemises kihis ehitiste rajamise ulatuses. Pinnas, muld- alale on idapoolses osas teede tänavate ja elamute ning tootmishoonete rajamisega osaliselt mõju juba varem avaldatud. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisel avaldatakse pinnasele kohati olulist negatiivset mõju. Seda just läänepoolses osas, kus paikneb metsamaa. Mõjud on lokaalsed, suhteliselt lühiajalised ja pöördumatud (tee, tehnovõrkude rajamine). Mehhaaniliste mõjutuste tagajärjel rikutakse kasvukihi (mulla) ökoloogiline ja bioloogiline tasakaal. Peale ehitustööde lõppu taastuvad eelpool nimetatud kihtide omadused suhteliselt kiiresti. Loodusvaradest on oluline kasvupinnas, mida pärast ehitusalalt eemaldamist saab suunata uuesti kasutusse haljastuses. Kaevenditest väljastatud pinnast saab kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel, teisaldatava pinnase koguste kohta info puudub. Kavandatava tegevusega kaasneb alal eeldatavalt mõningane negatiivne ja pöördumatu mõju mullale, sest planeeritud ehitiste, rajatiste alust maad ei saa enam kasutada taimekasvatuseks ega muuks otstarbeks. Kavandatavate ehitiste asukoha ja ehitiste alla jääva eeldatavalt suhteliselt väikse maa-ala tõttu ei saa väita, et kavandatav tegevus omaks suuremas plaanis vaadatuna piirkonna mullastikule ja majandusele oluliselt negatiivset mõju. Mõju on peamiselt planeeringualal. Detailplaneeringu alal ei ole registreeritud tootmisest jms. tingitud pinnasereostusi. Puudub teave, et Kiili valla ettevõtetest oleks vaadeldavale piirkonnale registreeritud oluline negatiivne mõju. Mõningast saastust on kindlasti põhjustanud Tallinn-Rapla-Türi tee, millel toimub suhteliselt suur transpordiliiklus (kütusest tulenev reostus). Täpset mõju suurust ja ulatust pole teada. Maavarad- riiklikusse registrisse kantud maavaravarudele, maardlatele kavandatav tegevus Kiili valla piires eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avalda. Mets ja teised looduslikud kooslused (ökosüsteemid)- kavandatav tegevus avaldab planeeringualal kasvavale kõrghaljastusele (metsale) jt ökosüsteemidele eeldatavalt negatiivset pöördumatut mõju, sest moodustatavatel ehitusaladel raiutakse mets (toimub metsa raadamine), muutuvad erinevad kooslused. Kuna tegemist on siiski suhteliselt väikese maa-alaga, ei ole mõju eeldatavalt kogu piirkonnale oluliselt negatiivne. Mõningane negatiivne mõju (lindude-loomade liikumist ja elamist häiriv, mõju taimkattele) võib kaasneda ka juhul, kui alaga piirnevat metsa hakatakse kasutama tee kasutajate poolt. Mõningane mõju on ka naaberkruntide elanikele, sest puude likvideerimisega avanev vaade ja teel liikumine võivad olla häirivad. Mõju täpset suurust pole täna võimalik määrata. Planeeringualal olevates looduslikes kooslustes toimub eeldatavalt teatud muutusi. Olemasoleva looduskeskkonna muutmine omab pöördumatut negatiivset mõju (ehitiste asukohas hävitatakse enamjaolt olemasolevad kooslused- taimestik, loomastik, mõningal määral muudetakse veerežiimi, suureneb inimese mõju looduskeskkonnale jms). Samal ajal peab märkima, et vaadeldavas piirkonnas kujuneb eeldatavalt välja uus elukeskkond, mis võib anda uutele eluvormidele eksisteerimisvõimaluse. Lähtudes suhteliselt väikesest pindalast ja sellest, et piirkond on juba osaliselt inimtegevusest mõjutatud (elamute vahetu naabrus), võib eeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivselt elupaikade, liikide ja ökosüsteemi seisundit ning säilimist. Kui palju ehitustegevus, müra, haljastuse muutmine, valgustingimuste muutmine ja ala hilisem kasutamine häirib lindude-loomade, putukate liikumist ja pesitsemist, pole täpselt teada. Tegevusega kaasneb teatav negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule, kuid seda saab korraldada selliselt, et negatiivne mõju ei ole oluline. Mõju loomadele-lindudele on 8 eeldatavalt suurem ehitustegevuse käigus ja seda saab vähendada ehituse kavandamisega perioodile, kus pesitsemist ja poegimist ei toimu. Inimestele mõju on eeldatavalt päevasel ajal vastavalt rongide liikumisele. Planeeringuga näha ette piisavad leevendusmeetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks. Põhjavesi- olulisimaks loodusvaraks, mida piirkonnas vajatakse, on vesi. Tee kasutamiseks ei ole vett vaja. Kuidas toimub raudteejaama varustamine veega. Pole veel täpselt teada. Eeldatavalt ei avalda kavandatav tegevus negatiivset mõju Kiili valla põhjaveevarudele. Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures piirkonnas põhjavee reostust teada ei ole. Alast põhjapool oleva puurkaevu kaitsealal (hooldusalal) tuleb järgida õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Pinnavesi- tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe(pinnase)vett. Kogunenud liigvesi juhitakse pinnasesse või veetakse ära. Kuna kaevetööde maht ei ole väga suur, on eeldatavad sademevee kogused suhteliselt väikesed ja nende eemaldamine lahendatakse töö käigus. Täpsemad kogused ei ole teada. Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid. Alal tuleb tegevused projekteerida selliselt, et tagatud oleks kuivendussüsteemide töö. Sademevee ärajuhtimisel suublasse peavad olema täidetud veeseaduse ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuded. Nõuetekohasel vee suunamisel ei ole kavandatavast tegevusest tulenev mõju eeldatavalt oluliselt negatiivne. Reovesi- pole teada, et planeeritud tegevusega kaasneks reovee teke. Tegevusluba (keskkonnaluba) omavad ettevõtted- pole alust eeldada, et kavandatud tegevus omaks negatiivset mõju Kiili vallas töötavatele ettevõtetele. Eeldatavalt võib olla väike positiivne mõju inimeste liikumisvõimaluste (ühiskondlik transport) lisandumisega, mille tulemusena kasutatakse vähem isiklikke sõiduautosid. Täpset mõju pole täna teada. Jäätmed- ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb kõrvaldamiseks prügilasse. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda nii jäätmeseadusest kui ka Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Detailplaneeringu piirkond on korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud alas. Kui jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast, ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Pole andmeid, et korraldatud jäätmeveost oleks vaadeldavas piirkonnas tekkinud olulisi keskkonnahäiringuid. Müra, õhusaaste, vibratsioon- kavandatav tegevus suurendab mõningal määral liikluskoormust planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel-tänavatel. Esmalt on ehitustöödega kaasnev müra, kuid see on suhteliselt lühiajaline ja toimib põhiliselt päevasel ajal. Tee kasutamisest lähtuv transpordi tekitatud müra ei ole täpselt teada, kuid eeldatavalt ei ületa lubatud piirnorme ja levib põhiliselt päevasel ajal. Mõju peamiselt planeeringualale ja lähinaabritele. Lühiajaliselt võib ehitamisega kaasneda mõningane tolmuteke. Ehitustegevusega kaasneb vibratsioon on suhteliselt lühiajaline ja eeldatavalt mitteoluline. Mõningal määral võib siiski ehitus lühiajaliselt häirida naaberkinnistute elanikke. Ehitiste ja taristu kasutamisega eeldatavalt olulist vibratsiooni ei kaasne. Kuna planeeringuga kavandatakse Kiili valla osas suhteliselt väikeses mahus ehitiste rajamist, ei ole alust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud (müra, õhusaaste, vibratsioon) osutuks 9 piirkonnale oluliselt negatiivseks, piirkonna vastupanuvõimet ületavaks. Olulisem on 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt lähtuv müra ja õhusaaste. Selle tee kasutamine on aasta-aastalt suurenenud. Detailplaneeringus tuleb käsitleda teelt lähtuvate mõjude (müra, õhusaaste, vibratsioon) suurust ja ulatust. Samuti kandub Männiku harjutusväljakul toimuvast tegevusest (näit. laskeharjutused) lähtuv müra planeeritud teeni. Planeeringu menetlemise tuleb vastavaid häiringuid käsitleda ja nendega arvestada. Planeeringu lahendus tuleb anda selline, et objektidelt lähtuvad negatiivsed mõjud (sh kumulatiivsed) ei ületaks õigusaktidega kehtestatud norme. Vajadusel näha ette piisavad leevendusmeetmed. Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite, ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutusega. Elektrienergiat kasutatakse ehitusprotsessis võimalikult vähe. Ehitiste hilisemal kasutamisel vajatakse elektrit (tänava valgustus). Kasutatavad energiakogused on võrreldavad teiste sarnaste tegevustega. Kuna energia on oluline kuluartikkel, on kasutaja huvitatud selle säästlikust kasutamisest. Energia kasutuse mõju keskkonnale on tegevuse seisukohast suhteliselt väikese mahu tõttu eeldatavalt minimaalne. Soojuse mõju võib kaasneda transpordi liikumisega, kuid eeldatavalt ei ole see suhteliselt väikese koguse tõttu oluliselt negatiivne. Ehitamisel kasutatavad materjalid- ehitustegevuse käigus kasutatavad ehitusmaterjalid, sh loodusvarad (näit. kruus, liiv, jms) tuuakse sisse, sest kohapeal neid ei ole. Kuna kavandatud tegevus on eeldatavalt suhteliselt väikesemahuline, on materjalide kulu suuremas plaanis vaadatuna mitte eriti oluline. Detailplaneeringu realiseerimisel on ette näha teatavat valgusreostust (pimedal ajal valgustatud alade suurenemine), kuid eeldatavalt ei ole see mõju elanikele oluliselt negatiivne. Samal ajal on võib selline valgustamine mõningal määral vähendada kuritegevuse võimalust. Valgusrežiimi muutus põhjustab teatavaid muutusi piirkonna taimekooslustes. Mõjusid saab haljastuse uue kujundamisega vähendada. Kui planeeringuga näha ette valgustuse suunamine, töötamise aeg jm mõjusid vähendavad meetmed, ei ole mõjud eeldatavalt oluliselt negatiivsed. Valgustus ei tohi häirida liiklejaid Tallinn-Rapla-Türi teel ja samuti naaberkruntidel elavaid inimesi. Kliima- planeeritav ehitustegevus ja ehitiste hilisem kasutus mõjutab kliimamuutusi määral, mis on määratud ehitusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega, transpordist väljuva CO2 emissiooniga. Peamiseks võimalikke kliimamuutusi põhjustavaks gaasiks ongi CO2. Võrreldes ülemaailmse emissiooniga, jäävad kavandatava ehitustegevusega tekkivad heitmed marginaalseteks. Võimalusel peaks vältima autode, traktorite jt seadmete mootorite asjatut töötamist.. Arvestades mahte, võib antud mõju pidada väga väikeseks ent negatiivseks. Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ja/või kaitsealused objektid – kauguse tõttu objektidele eeldatavalt kavandatava tegevuse elluviimisega olulist negatiivset mõju ei kaasne. Tuleb arvestada, et enamus mõjusid, mis kavandatud tegevusega avalduvad erinevatele keskkonnaelementidele, mõjutavad ka sotsiaalset keskkonda. Olemasoleva info põhjal ei saa täna väita, et mõju oleks sotsiaalsele keskkonnale oluliselt negatiivne. Kavandatud tegevuse tulemusena eeldatavalt väheneb isiklike autode kasutajate hulk. Seega on mõju eeldatavalt mõningal määral positiivne. Kavandatud tegevuse ellurakendamisel suureneb piirkonnas kinnisvara väärtus. Täpne mõju pole teada. 1 Pole teada, et käesoleva planeeringu ellurakendamine tooks kaasa olulist kumulatiivset või piiriülest mõju. Pole teada, et planeeringuga kavandatud tegevused oleksid vastuolus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuetega. Pole teada, et naabruses asuvate elamumaa, maatulundusmaa katastriüksuste sihtotstarbelisest kasutamisest lähtuks oluline negatiivne mõju käesoleva detailplaneeringuga kavandatud tegevustele. Üldises plaanis vaadatuna sobib kavandatav tegevus antud asukohta (näiteks saab kasutada piirkonnas olemasolevaid tehnovõrke, ühistransporti). 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Põhjavee ressursile eeldatavalt mõju puudub. Pinnavee nõuetekohasel käitlemisel (sh suunamisel) negatiivset mõju ei ole ette näha. Pinnavee saastus, reostus võib tekkida eeldatavalt mõne avarii korral (näiteks õli, kütuse sattumine pinnasele ja sealt vette). Õhusaastumist võib põhjustada automootorite töötamine, seda eriti tuulevaikse ilmaga. Samuti võivad õhusaastet põhjustada tulekahjud ja elanike poolt tuulevaikse ning niiske ilmaga süüdatud lõkked. Mõju ulatust pole teada. Õhusaastust põhjustab Tallinn-Rapla-Türi teel liikuv transport. Saastuse suurus ja ulatus pole teada. Detailplaneeringus tuleb seda kajastada ja vajadusel näha ette piisavad leevendusmeetmed. Jäätmevoogude (olmejäätmete) liikumine antud piirkonnas on vältimatu. Ehitiste kasutajate arvu suurenemine suurendab piirkonnast kogutavate jäätmete hulka ja transpordist tingitud õhusaastet. Kuna kogused pole täpselt teada, ei ole põhjust eeldada keskkonnale olulist negatiivset mõju. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel nendest oluline negatiivne mõju puudub, avarii korral jäätmetest tingitud keskkonnareostust ei ole võimalik ette näha. Detailplaneeringu alal ei viida eeldatavalt kavandatava tegevuse käigus ohtlikke aineid pinnasesse. Eeldatavalt ei ole pinnasele olulist negatiivset mõju. Kavandatavast tegevusest lähtuvat olulist negatiivset mõju põhjaveele, pinnaveele, pinnasele ja õhule ei ole olemasoleva info alusel võimalik ette näha. Detailplaneeringu realiseerumise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesivesi, õhk (pinnasereostus, põhjaveereostus, veereostus, tulekahjud jne). Mõju täpset ulatust, suurust ei ole võimalik ette näha. 4.3 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile. Lähtudes elektroonilisest keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardiserveri andmetest, ei ole detailplaneeringu alal ega selle vahetus lähialas Natura 2000 võrgustiku ala. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub. Lähtudes looduskaitseregistri andmetest, ei esine detailplaneeringu alal ja lähiümbruses looduskaitseseaduse § 4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Kuna kaitstavad loodusobjektid asuvad kasutada oleva info põhjal detailplaneeringu alast suhteliselt kaugel, ei oma planeeritud tegevus eeldatavalt neile olulist negatiivset mõju. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad Kavandatud tegevusele KSH mittealgatamise osas küsiti Terviseameti, Kaitseministeeriumi, Transpordiameti ja Keskkonnaameti seisukohti. 5.1 Väljavõte Terviseameti vastuskirjast ……………. 5.2 Väljavõte Keskkonnaameti vastuskirjast………… 5.3 Väljavõte Transpordiameti vastuskirjast…………… 1 6. Kokkuvõte Kavandatud tegevuse tulemusena valminud ehitiste, rajatiste ning alal toimuva suhteliselt intensiivse (võrreldes planeeringule eelneval ajal toimunud tegevustega) inimtegevuse mõju on võrreldes täna olemasoleva mõjuga keskkonnale (näit. looduslikele kooslustele, pinnasele, veerežiimile jms) suhteliselt pikaajaline ja pöördumatu. Kuna tegevus toimub suhteliselt väikesel pinnal, on toimuv keskkonnamuutus antud ala ja lähipiirkonna suhtes küll negatiivne (näit väheneb maa kasutamine rekreatsiooni otstarbel, alal suureneb inimtegevuse mõju), kuid laiemas plaanis vaadatuna eeldatavalt suhteliselt väikese mõjuga. Kavandatav tegevus eeldatavalt ei mõjuta ümbritsevat keskkonda (sh inimesi) ja piirkonna keskkonna vastupanuvõimet oluliselt negatiivselt. Oluliste negatiivsete mõjude ilmnemisel on nende vähendamiseks planeeringus võimalik näha ette piisavad leevendusmeetmed. Planeeringuga tuleb anda selline lahendus, et negatiivsed mõjud ei oleks olulised. Võttes aluseks eelhindamisel saadud info, mitte algatada Luige alevikus Rail Baltica Luige peatuse detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist järgmistel põhjustel: - detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist. Detailplaneeringus tuleb käsitleda 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt ja rajatavalt teelt lähtuvat müra ja õhusaaste suurust ning ulatust, samuti Männiku karjäärist ja harjutusväljakult lähtuvaid negatiivseid mõjusid. Planeeringuga tuleb anda selline lahendus, et eelpool nimetatud objektidelt lähtuvad negatiivsed mõjud (sh kumulatiivsed) ei ületaks õigusaktidega kehtestatud norme. Vajadusel näha ette piisavad leevendusmeetmed. Samuti näha ette meetmed, et planeeritud tegevustega ei kaasneks olulist negatiivset mõju naabritele. - planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti ja Kaitseministeeriumi, Keskkonnaameti poolt esitatud nõuete ja märkustega. - lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Planeeringus tuleb käsitleda, kuidas tagatakse planeeritava tee ääres asuvate alade tuleohutus. - õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; - detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; - kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt inimese tervist, heaolu, vara; - detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust; - kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest. Valguse mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei põhjustaks häiringuid teedel liiklejatele ja naaberkatastriüksuste elanikele. Vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega; 1 - keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus; - ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub. - planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus. Koostas: Siiri Treimann Keskkonnanõunik 06.06.2022 1 KIILI VALLAVALITSUS KORRALDUS Kiili nr Rail Baltica Luige peatuse detailplaneeringu koostamise algatamine Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000 määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10, § 33 lg 2 p 1, 4, lg-d 3, 4, 5 ja § 35, Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 13 p 8 ning arvestades 31.03.2022 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/601-2 ja 15.06.2020 sõlmitud halduslepingut nr 8- 15/92-20. Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Skepast&Puhkim OÜ (Laki põik 2, 12915 Tallinn, tel 6645808, e- post [email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post [email protected]). 1. Algatada Rail Baltica Luige peatuse detailplaneeringu koostamine. Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud käesoleva korralduse lisas 1. 1. Planeeritava maa-ala suurus on ca 5,6 ha, planeeritav maa-ala on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 2. 2. Planeeritaval maa-alal kehtib: 2.1. Kiili valla üldplaneering 3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Kiili valla territooriumile jäävad detailplaneeringu ettepaneku kohaselt ainult peatuse juurdepääsud. Juurdepääsuteede rajamine ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringu maakasutusega. Eskiislahenduses esitatud lõunapoolne ligipääsu lahendus. Rail Baltica Luige peatuse juurdepääsuvariandid on: 1.a) Sõidutee ja kergliiklustee alates Viljandi maanteelt läbi Luige tn 1 kinnistu (planeeritavad objektid kuni Luige 1 katastriüksuse piirini, edasi juurdepääsu servituudi seadmise või omandamise vajadus) 1.b) Sõidutee ja kergliiklustee Põllu tänavalt, sh kergliiklustee väljapääs läbi Metsa kinnistu otse Viljandi maanteele 1.c) Sõidutee ja kergliiklustee kirde suunas Tamme tänavale, sh Tamme tänava võimalik rekonstrueerimine Viljandi maanteeni Erinevate alternatiivide otstarbekus, teostatavus ja täpne trass selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus. Variant b puhul on juba algatamise hetkel teada, et selle teostatavus pole võimalik seega seda lahendust edaspidi detailplaneeringu menetluse käigus ei käsitleta. Rail Baltica Luige peatuse detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 1. Rail Baltica Luige peatuse detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 4. 2. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Rail Baltica Luige peatuse detailplaneeringu osas on käesoleva otsuse käesoleva korralduse lisa nr 5. 3. Mitte algatada Rail Baltica Luige peatuse detailplaneeringule KSH järgmistel põhjustel: - detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist. Detailplaneeringus tuleb käsitleda 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt lähtuvat müra ja õhusaaste suurust ning ulatust, samuti Männiku karjäärist ja harjutusväljakult lähtuvaid negatiivseid mõjusid. Planeeringuga tuleb anda selline lahendus, et eelpool nimetatud objektidelt lähtuvad negatiivsed mõjud (sh kumulatiivsed) ei ületaks õigusaktidega kehtestatud norme. Vajadusel näha ette piisavad leevendusmeetmed. Samuti näha ette meetmed, et planeeritud tegevustega ei kaasneks olulist negatiivset mõju naabritele. - planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti ja Kaitseministeeriumi, Keskkonnaameti poolt esitatud nõuete ja märkustega. - lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Planeeringus tuleb käsitleda, kuidas tagatakse planeeritava tee ääres asuvate alade tuleohutus. - õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; - detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; - kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt inimese tervist, heaolu, vara; - detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust; - kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest. Valguse mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei põhjustaks häiringuid teedel liiklejatele ja naaberkatastriüksuste elanikele. Vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega; - keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus; - ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub. - planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid. 4. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus. 5. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all mõeldakse eelkõige: 5.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine; 5.2. Kiili valla sotsiaalse infrastruktuuri ressursi puudumine (lasteaia- ja koolikohad). 6. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7. 7. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. 8. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. 9. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest. / allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk Vallasekretär Lisa(d): 1. Seletuskiri Kiili Vallavolikogu xx.09.2018 otsusele nr xx; 2. Skeem Rail Baltica Luige peatuse detailplaneeringu ala määramiseks; 3. Rail Baltica Luige peatuse detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 4. Rail Baltica Luige peatuse detailplaneeringu lähteseisukohad; 5. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse kohta Rail Baltica Luige peatuse detailplaneeringu osas. Ärakiri: Rahandusministeerium, Kaitseministeerium, Maa-amet, Transpordiamet, riigimetsa majandamise keskus, ehitus- ja planeerimisosakond, kaasatud vastavalt nimekirjale Viljandi mnt 122 VÕIMALIK JUURDEPÄÄS TAMME 71801:001:0197 Viljandi mnt 122a TÄNAVALT 30501:001:0079 Tamme tänav T7 30501:001:0076 30501:001:0082 Tamme tn 19 30401:001:3014 Tamme tänav T6 Tamme tn 20 30401:001:3015 30402:001:0480 DP0011 Järve tn 15 30402:001:0340 Tamme tn 20a Tamme tn 17 Tamme tänav T5 30402:001:0048 30401:001:3012 30401:001:3013 Tamme tänav T3 Tamme tn 18 Järve tn 13 2+800 30501:001:0065 30402:001:0300 30402:001:0160 Viimsi metskond 314 Tamme tn 15 30402:001:0051 Tamme tn 16 30402:001:0039 Järve tn 11 30402:001:0090 Tamme tn 14 Tamme tn 13 30402:001:0013 30501:001:0068 DP0287 Tamme tn 12a 30402:001:0070 Järve tn 9 30402:001:0270 Järve tn 2 30402:001:0006 30402:001:0099 KM 7 2+900 Tamme tn 12 30402:001:0069 Tamme tn 11 30501:001:0067 Järve tn 7 30402:001:0080 Tamme tn 10 30402:001:0280 7 Tamme tänav T2 KM 30501:001:0066 Tamme tn 8 Tamme tn 9 30402:001:0005 30501:001:0070 Järve tn 5 30402:001:0260 Tamme tn 9a PEATUSE 30501:001:0069 Tamme tn 6 30402:001:0351 1 ASUKOHA Tamme tn 7 3+000 Ä 100 VÕIMALIK 30402:001:0352 Järve tänav 12 1 800 4 600 1 NIHUTAMISRUUM Tamme tn 4 Järve tn 3 30402:001:0250 PLANEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE 30402:001:0360 RAIL BALTIC HOOLDUSTEE Tamme tn 5 PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE pos 2 vald 30402:001:0074 nr PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE ALTERNATIIV*1 ald L 100 Saku Kiili v - - - d Järve tn 1 PLANEERITAV SÕIDUTEE ALTERNATIIV*1 Tamme tn 2 30402:001:0240 Ä 100 öön - 9863 30402:001:0290 itsev Männiku polügoon JUURDEPÄÄSUTEE SERVITUUDI VÕI 12 800 1 Tamme tn 3 1 4 600 e ka 30402:001:0073 OMANDAMISE VAJADUS 115 m Tamme tänav T1 e 30402:001:0101 i uu ante 5 KRUNDI PLANEERITUD SIHTOTSTARVE % nr 1 Tamme tn 1 si es pla-Tür 30402:002:0010 . ma 71801:001:0983 MAX HOONE MAX. HOONETE MAX. HOONETE KÕRGUS (m) EHITISEALUNE PIND (m²) ARV KRUNDIL Talli aantee kiis *2 3+100 LISAPARKLA proj TEEKORIDOR JA PLANEERITAVA ALA PIIR MAX KORRUSTE KRUNDI PIND (m²) a ARV nn-R 20 PK KRUNDIJAOTUS KUULUB d im öön Tamme tn 1b Tamme tn 1a Susi TÄPSUSTAMISELE! Tug Tamme tn 3a 30402:002:0060 30402:002:0050 30402:001:0071 tras e ka itsev 30402:002:0090 KATASTRIÜKSUSE PIIR, NIMI, TUNNUS kuni 40 m MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR ante Susi 30402:001:0071 PLANEERITAV HOONESTUSALA . ma Luige tn 8 Luige tn 6 POSITSIOONI NUMBER proj 30402:002:0070 30402:002:0080 3+200 Luige tn 12 30402:002:0030 UUE ERITASANDILISE RISTUMISE PERSP. Luige tn 10 TEISE PROJEKTIGA KAVANDATUD TEEKORIDOR JA 30402:002:0020 Luige tn 4 VAJADUS 30402:002:0040 MAANTEEKORIDOR JA KRUNDIJAOTUS KUULUB ERITASANDILINE RISTUMINE*2 TÄPSUSTAMISELE! DETAILPLANEERINGUALAD KEHTESTATUD/ALGATATUD TEHNILISED NÄITAJAD: 3+300 · PLANEERINGUALA ca 12 ha (sh. Saku vallas ca 6.4 ha) Saku vald · EHITISEALUNE PIND kuni 800 m² Kiili vald · PEATUSE VÄLIALA 3450...4600 m² · PARKIMISKOHTADE ARV 40 Märkused: Luige tn 1 30402:001:0040 1. Alternatiivide realiseerimise otstarbekus , teostatavus ja trassivalik täpsustatakse DP koostamise käigus. 2. Tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 4,553-47,619 Tallinn-Rapla lõik. Eskiisprojekt. OÜ Skepast&Puhkim töö nr 2019_0059, 05.06.2020 seisuga. 3+400 NB: kõik lahendused on põhimõttelilsed ja täpsustuvad detailplaneeringu koostamise käigus VÕIMALIK JUURDEPÄÄS PÕLLU TÄNAVALT VÕIMALIK KERGLIIKLUSTEE PIKENDUS METSA KINNISTU DP KOOSSEISUS OLEVAL ÜLDMAAL 30402:001:0104 Oksa tn 4 30401:001:2395 Männi tänav Oksa tn 2 Piiriveere Männi tn 2 30401:001:2394 30401:001:2636 Oksa tänav T2 30402:001:0220 30401:001:2398 DP0258 Oksa tn 10 30401:001:2396 Oksa tn 6 30401:001:2353 Kergliiklustee T14 30501:001:0410 Oksa tn 8 Kergliiklustee T7 30401:001:2354 Männi tn 1 Oksa tn 3 30402:001:0067 30401:001:2237 Oksa tänav T1 30402:001:0510 Oksa tn 1 30401:001:2356 Oksa tn 5 30402:001:0084 Oksa tn 1a Männi tn 1a Oksa tn 12 30402:001:0001 30402:001:0043 30402:001:0068 30401:001:2397 Oksa tn 14 30401:001:2352 Oksa tn 7 30402:001:0036 Männi tn 4 Männi tn 1b 30402:001:0038 30501:001:0411 Rõõmu tn 6 30404:004:0230 Männi tn 6 30402:001:0430 Männi põik 2 Kergliiklustee T10 Rõõmu tn 8 Projekt Männi tn 4a 30402:001:0042Männi põik 4 30501:001:0412 30404:004:0240 30402:001:0150 30402:001:0500 Männi põik 6 30402:001:0170 Männi põik 8 30402:001:0190 Männi põik 10 Rail Baltica Luige kohaliku peatuse detailplaneering 30402:001:0180 30402:001:0200Männi põik 12 30501:001:0399 Rõõmu tn 10 Põllu tn 7 Joonise nimetus 30404:004:0250 30501:001:0400 Põllu tn 7a Rõõmu tn 12 Planeeringuala ettepanek 30402:001:0064 30404:004:0260 Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Tellija Männi tn 11 vald ald 30402:001:0033 Männi tn 7 Laki 34 30402:001:0320 Rõõmu tn 14 12915 Tallinn OÜ Rail Baltic Estonia Kiili v 30404:004:0270 12734109 Saku Põllu tn 9 EESTI 30401:001:2525 Põllu tn 6b Tel. +372 664 5808 Endla 16 Tel. 30501:001:0115 Faks. +372 664 5818 10142 Tallinn Faks. Rõõmu tn 16 [email protected] 30404:004:0280 Projektijuht Ivan Gavrilov Staadium Mõõtkava Projekti nr Eskiis 1:1000 2022_0007_03 Rõõmu tn 18 Planeerija Ivan Gavrilov 30404:004:0290 Planeerija Kuupäev Joonise nr Planeerija 25.03.2022 DP-01 Rõõmu tn 20 PLisa 1 Kiili Vallavolikogu 21.03.2019 otsuse nr ... juurde Seletuskiri Detailplaneeringu nimetus: Rail Baltica Luige peatuse detailplaneering. Detailplaneeringu koostaja Detailplaneeringu koostab Skepast&Puhkim OÜ. 1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:  Kiili valla üldplaneering Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Luige alevikus. Planeeringuala suurus on ca 5,6 ha. Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused): Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse Maa sihtotstarve ja osakaalu number % 1 Viimsi metskond 314 71801:001:2152 40.66 ha Maatulundusmaa 100% 2 Viimsi metskond 314 30501:001:0082 1297 m2 Sihtotstarbeta maa 100% 3 Tamme tn T7 30501:001:0076 2115 m2 Transpordimaa 100% Olemasolev keskkond Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Ehitisregistri andmetel asub krundil: Ehitisregistri Ehitis Ehitise Aadress Esmane Korruste Ehitisealun kood nimetus kasutus arv e pind Olemasolev tehnovarustus Puuduvad ÜVK ja elektri liitumised. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs detailplaneeringu alale on 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt. Kehtivad piirangud: Maa-ameti infosüsteemi andmetel põhjustavad katastriüksusele kitsendusi:  15 Tallinn-Rapla-Türi tee T1 teekaitsevöönd  riigikaitselise ehitise piiranguvöönd  Valdeku (Valdeki, Männiku) maardla ja geol. uuringuala maale ÜVK kohustus Rail Baltica Luige peatusel ÜVK liitumised kohustuslikud. Peatus asub Saku vallas. 1/6 2. Taotluse eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Kiili valla territooriumile jäävad detailplaneeringu ettepaneku kohaselt ainult peatuse juurdepääsud. Juurdepääsuteede rajamine ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringu maakasutusega. Eskiislahenduses esitatud lõunapoolne ligipääsu lahendus. Rail Baltica Luige peatuse juurdepääsuvariandid on: a) Sõidutee ja kergliiklustee alates Viljandi maanteelt läbi Luige tn 1 kinnistu (planeeritavad objektid kuni Luige 1 katastriüksuse piirini, edasi juurdepääsu servituudi seadmise või omandamise vajadus); b) Sõidutee ja kergliiklustee Põllu tänavalt, sh kergliiklustee väljapääs läbi Metsa kinnistu otse Viljandi maanteele; c) Sõidutee ja kergliiklustee kirde suunas Tamme tänavale, sh Tamme tänava võimalik rekonstrueerimine Viljandi maanteeni. Erinevate alternatiivide otstarbekus, teostatavus ja täpne trass selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus. Variant c puhul on juba algatamise hetkel teada, et selle teostatavus pole võimalik seega seda lahendust edaspidi detailplaneeringu menetluse käigus ei käsitleta. Rail Baltica Luige peatuse detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 2/6 Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeirngust Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Rail Baltica Luige peatuse detailplaneeringu katastriüksuste maakasutuse juhtfunktsiooniks Tootmismaa (T) ja Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B) ning juhtotstarbeta maa. Kiili valla territooriumile jäävad DP ettepaneku kohaselt ainult peatuse juurdepääsud. Juurdepääsuteede rajamine ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringu maakasutusega. Seega oleme seisukohal, et taotletav DP on kooskõlas nii valla kehtiva üldplaneeringu kui valla ruumilise arengu eesmärkidega. 4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu kohaselt on tehtud ettepanek võimaldada kohaliku peatuse ligipääs läbi Luige tn 1 maaüksuse. 3/6 Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust 5. Detailplaneeringuga kavandatu Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Kiili valla territooriumile jäävad detailplaneeringu ettepaneku kohaselt ainult peatuse juurdepääsud. Juurdepääsuteede rajamine ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringu maakasutusega. Eskiislahenduses esitatud lõunapoolne ligipääsu lahendus. Rail Baltica Luige peatuse juurdepääsuvariandid on: a) Sõidutee ja kergliiklustee alates Viljandi maanteelt läbi Luige tn 1 kinnistu (planeeritavad objektid kuni Luige 1 katastriüksuse piirini, edasi juurdepääsu servituudi seadmise või omandamise vajadus); b) Sõidutee ja kergliiklustee Põllu tänavalt, sh kergliiklustee väljapääs läbi Metsa kinnistu otse Viljandi maanteele; c) Sõidutee ja kergliiklustee kirde suunas Tamme tänavale, sh Tamme tänava võimalik rekonstrueerimine Viljandi maanteeni. Erinevate alternatiivide otstarbekus, teostatavus ja täpne trass selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus. Variant c puhul läbib planeeritav ligipääs Metsa kinnistu detailplaneeringut (Endise nimetusega Kesa). Kehtestatud Metsa kinnistu detailplaneering ei näe ette sinna transpordimaa moodustamist. Seega tuleks ligipääs ette näha läbi olemasolevate Põllu ja Männi tänavate. Sellises mahus liikluse planeerimine olemasoleva Põllu ja Männi tänavale pole aga elluviidav. Seega juba algatamise hetkel on teada, et selle teostatavus pole võimalik ning seda lahendust edaspidi detailplaneeringu menetluse käigus ei käsitleta. 6. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused Koolieelse lasteasutuse seadusega pannakse kohalikule omavalitsusele üldine kohustus tagada kõigile oma haldusterritooriumil elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia 4/6 teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seadus ei jäta lasteasutuse kohtade tagamise osas vallavalitsusele pädevust seaduses sätestatust teistmoodi otsustada. Kohaliku omavalitsuse finantsvõimekust ületav elukondliku kinnisvara arendusest tulenev elanike arvu liiga kiire kasv lühikese ajaperioodi jooksul tekitab lasteaia- ja koolikohtade tugeva defitsiidi, mille lahendamine ei ole nõutud aja jooksul omavalitsusele jõukohane. 20 aasta pikkuse vaatlusperioodi jooksul (2002-2022) Kiili valda ja ka teistesse Tallinna lähivaldadesse saabunud uusasunike valdavaks profiiliks on noor või nooremas keskeas väikeste lastega pere, kellega seotud kulud (eeskätt lasteaiateenuse tagamine) ületavad tuntavalt ja mitme aasta jooksul nende endi poolt panustatava maksutulu, mis on teenuse tagamiseks vajalik. Sellest tulenevalt on KOV suuteline vastu võtma piiratud hulga uusi elanikke aastas, et säilitada võimekus katta nimetatud puudujääk ülejäänud elanike maksutulust. Jõukohane uute elanike lisandumise määr on keskmiselt 2-3% aastas ja selle ületamise korral on KOV sunnitud uute planeeringute kehtestamist piirama. Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline. 1. Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m3/ööp ning Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on kehtestatud kuni 2030. aasta lõpuni. Keskkonnalubadega (L.VV/332201, L.VV/328400, L.VV/332430) on käesoleval hetkel O-C veekihist lubatud põhjaveevõtt 324,99 m3/ööp. Lisaks on Keskkonnaamet menetlusse võtnud OÜ Kiili KVH keskkonnaloa taotluse, millega taotletakse põhjaveevõttu O-C veekihist 250 m3/ööp. Juhul, kui keskkonnaluba antakse, on keskkonnalubade kohaselt lubatud O-C veekihist põhjaveevõtt kokku 574,99 m3/ööp. Keskkonnaloaga L.VV/332430 on käesoleval hetkel C-V veekihist lubatud põhjaveevõtt 500,66 m3/ööp. Eelnevast lähtuvalt saab öelda, et C-V veekihi põhjaveekihi põhjaveevarud on Kiili vallas kehtestatud mahus kasutuses ning O-C põhjaveekihi vabade põhjaveevarude hulgaks on 225,01 m3/ööp. 2. Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest. Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru kehtestamiseks. Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal, tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele. Hetkel on kogu saadaolev veeressurss kasutuses või broneeritud juba kehtestatud detailplaneeringutele. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel tarbimisperioodidel, sh suvel. 7. Detailplaneeringu menetlus 5/6 08.03.2022 – Algatamise ettepanek, 8-1/605. 15.03.2022 – Algatamise ettepanek, 8-1/605-1. 30.03.2022 – Algatamise ettepanek, 8-1/605-2. 08.04.2022 – Kiri nr 8-1/605-3. Edastame detailplaneeringu avalduse koos lisadega tutvumiseks ning planeeringu algatamise eelnõule ja lähteseisukohtadele sisendi andmiseks. 12.04.2022 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Komisjon otsustas toetada DP algatamise eelnõud. Ei ole nõus Luige peatuse juurdepääsuga Männi tänav-Põllu tänav- Põllu tn 9. 05.05.2022 – Kiri nr 8-1/605-4. Koostame koostöös Hispaania konsultatsiooniettevõttega IDOM Rail Baltic Harju maakonna raudtee projekti. Seoses sellega ja lähtuvalt Kangru sõlme projekteerimistingimuste menetlusele, saadame teile arvamuse avaldamiseks Rail Baltic raudtee ja Kangru sõlmes olevate maanteede, Tallinn-Rapla ja Kurna-Tuhala, esialgse projektlahenduse. 08.04.2022 – Kiri nr 8-1/605-5. Esitame Teile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha esitamiseks Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Rail Baltica Luige peatuse detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu. Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt 6/6 Töö number 2022_0007_03 Tellija Kiili vallavalitsus Nabala tee 2a, Kiili Telefon 6790260 e-post: [email protected] ja Saku vallavalitsus Juubelitammede tee 15, Saku Telefon 6712431 e-post: [email protected] Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Seisund Algatamise ettepanek Kuupäev 30.03.2022 Rail Baltica kohalikud peatused – Luige peatuse detailplaneering Rail Baltica Luige kohaliku peatuse põhimõtteline visualisatsioon I SELETUSKIRI SISUKORD 1. PLANEERINGU LÄHTEINFO ................................................................................ 3 2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................... 4 2.1. Kitsendused......................................................................................................... 6 3. VASTAVUS KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE ................................................... 7 4. VASTAVUS SAKU VALLA ÜLDPLANEERINGULE ................................................... 9 5. PLANEERINGULAHENDUSE ETTEPANEK ........................................................... 11 5.1. Planeeringu eesmärk .......................................................................................... 11 5.2. Juurdepääsud .................................................................................................... 11 5.3. Planeeringuala piiri ettepanek .............................................................................. 11 II JOONISED DP-01 Planeeringuala ettepanek III LISAD Lisa 1: Teabe andmine Luige peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne. 2 / 11 1. Planeeringu lähteinfo Rail Baltica on 1435 mm rööpmelaiusega kaherööpmeline elektrifitseeritud rahvusvaheline kiirraudtee koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga. Kiirraudtee projektkiirus on rahvusvahelisel reisijateveol 249 km/h, kaubaveol 120 km/h ja kohalikul reisijateveol 200 km/h. Raudtee projekteeritakse ja ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses üleeuroopaliste raudtee koostalitlusvõime tehniliste nõuetega võimaldades reisi- ja kaubarongi liiklust samal raudteel. Rail Baltica trassi pikkus on ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti Vabariigi territooriumil 213 km. Eestis läbib trass Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Raudtee trassikoridori täpsem asukoht on määratletud kehtestatud maakonnaplaneeringutes (Harju-, Rapla-, Pärnumaa). Rail Baltica kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile peatuste võrgustik, mis tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub võimaluse valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi. Regionaalsete rongide peatused on plaanis rajada 12 erinevasse asukohta. Eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeringu koostamise alused • Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ Kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41. Planeering on leitav aadressilt https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju- maakonnaplaneering-rb/; • Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Planeering on leitav aadressilt https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/; • Rail Baltica Design Guidelines; • Kiili valla kehtiv üldplaneering (kehtestatud 16. mai 2013); • Kiili valla koostatav üldplaneering • Saku valla kehtiv üldplaneering (kehtestatud 09.04.2009); • Saku valla koostatav üldplaneering; • Planeerimisseadus; • Ehitusseadustik; • muud Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased õigusaktid, normid, standardid ja nõuded. 3 / 11 2. Olemasolev olukord Planeeritav ala asub Harju maakonnas Kiili ja Saku valla piiril Luige aleviku vahetus läheduses. Tabel 1. Planeeringuala kinnistud. Aadress Katastri tunnus Pindala Sihtotstarve Männiku polügoon 71801:001:0983 1085.25 ha Riigikaitsemaa 95% Mäetööstusmaa 5% Viimsi metskond 71801:001:2152 40.66 ha Maatulundusmaa 100% 314 Viimsi metskond 30501:001:0082 1297 m2 Sihtotstarbeta maa 100% 314 Tamme tn T7 30501:001:0076 2115 m2 Transpordimaa 100% Piiriveere 30401:001:2636 21288 m2 Maatulundusmaa 100% Põllu tn 9 30401:001:2525 36942 m2 Ühiskondlike ehitiste maa 100% Metsa 30501:001:0413 40227 m2 Maatulundusmaa 100% 15 Tallinn-Rapla- 30402:001:0011 91730 m2 Transpordimaa 100% Türi tee T1 Põllu tänav 30402:001:0103 12278 m2 Transpordimaa 100% Viimsi metskond 71801:001:2151 72.79 ha Maatulundusmaa 100% 10 Planeeringuala suurus kokku on ca 12 ha, millest ca 6.4 ha asub Saku vallas ja ca 5.6 ha asub Kiili vallas. Algatamise taotlusega on tehtud ka planeeringuala piiri ettepanek, mille lõplik otsustamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Planeeringuala puudutab 10 kinnistut, kus põhirõhk on Männiku polügooni kinnistul. Peatuse kompleksi rajamiseks kavandatud maa-ala on hoonestamata. Planeeritavad juurdepääsuteed läbivad Luige aleviku tihedalt asustatud osa. 4 / 11 Vaade planeeritavale alale (kaldaerofoto, Maa-ameti fotoladu) Planeeringuala põhirõhk on Saku valla maal Männiku külas, Männiku polügooni kinnistul, kus hetkel puudub linnaehituslik kontekst või mistahes hoonestus. Vahetus naabruses asuv Kiili valla Luige alevik on tiheda struktuuriga. 5 / 11 Väljavõte Maa-ameti kaardiserverilt. 2.1. Kitsendused Planeeringuala jääb: - riigikaitselise ehitise territooriumile (Männiku harjutusväli) - riigikaitselise ehitise piiranguvööndi - Valdeku (Valdeki, Männiku) maardla ja geol. uuringuala maale 6 / 11 3. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule Kiili valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsusega nr 26) paikeb planeeringuala tootmis- ja ärihoonete maa, väikeelamumaa ja üldkasutatavate hoonete maa alal. Väljavõttena kehtivast üldplaneeringust näeb planeeringuala välja selline: Väljavõte Kiili valla kehtivast üldplaneeringust Kiili valla koostatava üldplaneeringu kohaselt on tehtud ettepanek võimaldada kohaliku peatuse ligipääs läbi Luige tn 1 maaüksuse. Kiili valla territooriumile jäävad DP ettepaneku kohaselt ainult peatuse juurdepääsud. Juurdepääsuteede rajamine ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringu maakasutusega. Seega oleme seisukohal, et taotletav DP on kooskõlas nii valla kehtiva üldplaneeringu kui valla ruumilise arengu eesmärkidega. 7 / 11 Väljavõte Kiili valla koostatava üldplaneeringu veebirakendusest 8 / 11 4. Vastavus Saku valla üldplaneeringule Saku valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr.22) paikeb planeeringuala riigikaitsemaa ja riigimetsamaa alal. Väljavõttena kehtivast üldplaneeringust näeb planeeringuala välja selline: Väljavõte Saku valla kehtivast üldplaneeringust Koostatav Saku valla üldplaneering arvestab Rail Baltica trassikoridori ja kohaliku peatuse asukohaga, kuid maakasutuse juhtotstarbeks on määratud riigikaitsemaa. Seega Saku vallas algatatav DP on nii kehtiva kui koostatava üldplaneeringu suhtes muutva iseloomuga. 9 / 11 Väljavõte Saku valla koostatavast üldplaneeringust 10 / 11 5. Planeeringulahenduse ettepanek 5.1. Planeeringu eesmärk Detailplaneeringuga nähakse ette maaüksuste jagamine ja sihtotstarvete muutmine vajalike äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistute moodustamiseks. Planeeringuga määratakse tingimused kohaliku peatuse hoone ja väliala rajatiste rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Kavandatavaid raudteerajatisi (ooteplatvormid, raudtee) näidatakse planeeringus informatiivsena. Rail Baltica Luige kohaliku peatuse põhimõtteline visualisatsioon 5.2. Juurdepääsud Rail Baltica Luige peatuse juurdepääsuvariandid on: - sõidutee+kergliiklustee alates Viljandi maanteelt läbi Luige tn 1 kinnistu (planeeritavad objektid kuni Luige 1 katastriüksuse piirini, edasi juurdepääsu servituudi seadmise või omandamise vajadus) - sõidutee+kergliiklustee Põllu tänavalt, sh kergliiklustee väljapääs läbi Metsa kinnistu otse Viljandi maanteele - sõidutee+kergliiklustee kirde suunas Tamme tämavale, sh Tamme tänava võimalik rekonstrueerimine Viljandi maanteeni Erinevate alternatiivide otstarbekus, teostatavus ja täpne trass selgitatakse välja DP koostamise käigus. 5.3. Planeeringuala piiri ettepanek Planeeringuala piiri ettepanek on tehtud lähtuvalt algatamise taotluse koostamise ajal teadaolevast infost ja kajastab Luige kohaliku peatuse minimaalseid ruumivajadusi. Planeeringuala piiri lõplik kehtestamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. 11 / 11 KIILI VALLAVALITSUS Kaitseministeerium Sakala tn 1 15094 Tallinn, Harjumaa 17.06.2022 nr 9-10.6/1110-4 [email protected] Seisukoha küsimine, RB Luige peatuse detailplaneering Kiili Vallavalitsuses on registreeritud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Kiili vallas Luige alevikus Rail Baltica Luige peatuse (juurdepääsu tee) detailplaneeringu osas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Kiili valla territooriumile jäävad detailplaneeringu ettepaneku kohaselt ainult peatuse juurdepääsud. Juurdepääsuteede rajamine ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringu maakasutusega ((http://www.kiilivald.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering). Eskiislahenduses esitatud lõunapoolne ligipääsu lahendus. Rail Baltica Luige peatuse juurdepääsuvariandid on: 1. Sõidutee ja kergliiklustee alates Viljandi maanteelt läbi Luige tn 1 kinnistu (planeeritavad objektid kuni Luige 1 katastriüksuse piirini, edasi juurdepääsu servituudi seadmise või omandamise vajadus); 2. Sõidutee ja kergliiklustee Põllu tänavalt, sh kergliiklustee väljapääs läbi Metsa kinnistu otse Viljandi maanteele; 3. Sõidutee ja kergliiklustee kirde suunas Tamme tänavale, sh Tamme tänava võimalik rekonstrueerimine Viljandi maanteeni. Erinevate alternatiivide otstarbekus, teostatavus ja täpne trass selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus. Variant 1.b puhul on juba algatamise hetkel teada, et selle teostatavus pole võimalik- seega seda lahendust edaspidi detailplaneeringu menetluse käigus ei käsitleta. Nabala tee 2a tel 6790260 Registrikood 75020983 Kiili alev, Kiili vald fax 6040155 Swedbank EE142200001120218700 75401 Harjumaa www.kiilivald.ee [email protected] SEB Pank EE211010052030588006 Kiili Vallavalitsus koostas keskkonnamõju strateegilise eelhindamise keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks. Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6, palumeenne detailplaneeringule KSH mittealgatamise otsuse tegemist Teie seisukohta kavandatava tegevuse osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aimur Liiva Vallavanem Lisa(d): Vallavalitsuse korralduse eelnõu koos lisadega Siiri Treimann, 6790278 [email protected]

Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →