Arvamuse küsimine

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1013220 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi KMG OÜ Kontaktisik Heini Viilup Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud KMG OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Harju maakonnas Kuusalu sisu vallas Valgejõe külas ja Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Läsna külas asuvas Kalajärve liivamaardlas (maardla registrikaart nr 0656) Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 15 kuni 18 kaevandamiseks. Parandustaotluse selgitus Taotlusmaterjalide korrigeerimine vastavalt Maa-ameti 28.06.2022 a kirjale nr 9-3/22/11327-2. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Maavara kaevandamise luba taotletakse, et tagada ettevõtte põhitegevusteks eesmärk ja põhjendus (mineraalsete ehitusmaterjalide kaevandamine, töötlemine ja müük ning teede ja kiirteede ehitus) vajalik materjaliressurss. Lisaks varustatakse kontsernisiseselt vajamineva toormega KMG Inseneriehituse AS-i, mille põhitegevus on suunatud suurte taristuobjektide ehitamisele (elektrijamad, veetöötlusjaamad, sadamad, sillad, viaduktid jne). KMG OÜ plaanib kasutada Kalajärve IV liivakarjääri materjali Harju ning Lääne- ja Ida-Viru maakonnas üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) põhivõrku kuuluva Tallinn-Narva maantee planeeritud 2+2 idasuunalise väljaehitamise ning samuti oluliste riigikaitseliste objektide (Tapa ja Jõhvi linnak ning Kaitseväe keskpolügoon) ja RMK metsateede ehitustegevuse varustamiseks. Täpsem tegevuse kirjeldus ja eesmärk on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. Tegevusega kaasneda võivate Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, keskkonnahäiringute (lõhn, müra, müra ning maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris vibratsioon, tolm jne) kirjeldus töötavad masinad müra ja õhusaastet. Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. Käitis/tegevuskoht Nimetus Kalajärve IV liivakarjäär Aadress Loobu metskond 3, Läsna küla, Kadrina vald, Lääne-Viru maakond Territoriaalkood 4641 Katastritunnus 27202:001:0590 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6592500, Y: 604500 Käitise territoorium Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Loksa metskond 421 (35301:001:1666), Loobu metskond 3 (27202:001:0590). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Vorm ei ole asjakohane. 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 656 Maardla nimetus Kalajärve Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Kalajärve IV liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Mäeeraldise pindala (ha) 21.66 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 22.76 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 44 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 44 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Teedehitus, ehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 122 000 3/7 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 15 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 164 tuh m³ 01.06.2021 16 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 365 tuh m³ 01.06.2021 17 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 626 tuh m³ 01.06.2021 18 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 1 384 tuh m³ 01.06.2021 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 1 708 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja KMG OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/334403 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 08.04.2023 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Kalajärve liivamaardla Kalajärve IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.06.2021) Geoloogiafondi number 9564 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/22/526 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 08.03.2022 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Kalajarve_IV_liivakarjaari_MAEERALDISE_PLAAN.pdf 4/7 Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Kalajarve_IV_liivakarjaari_PROFIILID.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Kalajarve_IV_liivakarjaari_KORRASTATUD_MAA_PLAAN.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Kalajarve_IV_liivakarjaari_kaevandamisloa_taotlus_SELETUSKIRI.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Harju_ja_Laane_Viru_maakondades_asuva_Kalajarve_liivamaardla_registrikande_muutmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise Lisa 6: Kalajarve_IV_uuringuruumi_ARUANNE_tekst.pdf uuringu aruanne GIS ja CAD failid Lisa 7: Kalajarve_IV_liivakarjaari_ruumiobjektid.zip 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel Kalajärve IV liivakarjääris hakatakse kaevandama nii ülal- kui allpool põhjavee taset kinnitatud ehitusliiva varu. Karjääri juhul lammutustööde kirjeldus mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on õhuke ning maavarale on hea juurdepääs. Karjääri alale kujuneb kaevandamise järgselt kaks veekogu pindalaga kokku ca 19,7 ha (sh läänepoolse lahustüki alal ca 4,2 ha ning idapoolse lahustüki alal ca 15,4 ha). Kasuliku kihi uuritud paksus varieerub vahemikus 4,4 – 19,9 m ning selle lamam paikneb absoluutsel kõrgusel 53,1 – 68,7. Mäetöid raskendab mõnevõrra valdava osa varu paiknemine allpool põhjavee taset. Ülalpool põhjavee taset asuva varu paksus on vahemikus 1,5 – 7,1 m, keskmine paksus on 2,4 m. Veepealset varu saab kaevandada ühes astmes. Veealuse varu maksimaalne paksus on 17,4 m ja keskmine paksus on 9,3 m. Veealuse varu kaevandamine on võimalik ilma veetaseme alandamiseta. Veealuse varu kaevandamiseks kasutatakse vastavalt vajadusele pika noolega ekskavaatorit või pinnasepumpa. Kaevandamisloa taotlejal on veealuse liivavaru kaevandamise kogemus Kalajärve liivamaardlas Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääri mäeeraldisel. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistinguste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Juurdepääs taotletavale mäeeraldisele on väga hea, Kalajärve IV liivakarjäärist ca 50 m kaugusel põhjas kulgeb lääne- ida suunaliselt Tallinn-Narva riigi põhimaantee nr 1. Taotletava mäeeraldise mõlema lahustüki alal on olemasolevad metsateed ning nendega seotud mahasõidud riigi põhimaanteelt. Transpordiameti poolt väljastatavate projekteerimistingimuste alusel saab olemasolevate mahasõitude asemele projekteerida ning ehitada kõigile nõuetele vastavad mahasõidud karjäärist materjali välja vedamiseks. Samuti on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega sõlmitava kasutuslepingu alusel võimalik väljaveoteena kasutada mäeeraldise lahustükkide vahel asuvat Sihi teed. 5/7 Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Kalajärve IV liivakarjäär mäeeraldise pindalaga 21,66 ha ja selle teenindusmaa pindalaga 22,76 ha asub kahe lahustükina Harju maakonnas Loksa metskond 421 (katastriüksuse tunnus 35301:001:1666) katastriüksuse kirdeosas ning Lääne-Viru maakonnas Loobu metskond 3 (katastriüksuse tunnus 27202:001:0590) katastriüksuse loodeosas. Taotletav mäeeraldis kattub Kalajärve liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 15 kuni 18. Lähim naabruses asuv majapidamine jääb Kalajärve IV liivakarjäärist ca 700 m kaugusele kirde suunda Laukasoo kinnistule (katastriüksuse tunnus 27301:001:0152). Kalajärve IV liivakarjäär asub täielikult riigikaitselise ehitise Kaitseväe keskpolügooni (väline tunnus 48) piiranguvööndis. Taotletavast mäeeraldisest vahetult lõuna suunas asub Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala, mis osade Kaitseväe keskpolügoonil toimuvate õppuste puhul on kasutuses ja kõrvalistele isikutele suletud. Laiendatud ohuala on võetud kasutusele eesmärgiga võimaldada keskpolügoonil toimuvat väljaõpet, kus relvade ohualad ei mahu keskpolügooni alale. Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi. Taotletav mäeeraldis piirneb läänest vääriselupaigaga VEP110159. Lähim kaitseala, Lahemaa rahvuspargi (keskkonnaregistri kood KLO1000511, pindala 74784 ha) Lahemaa piiranguvöönd (keskkonnaregistri kood KLO1000511), asub Kalajärve IV liivakarjäärist ca 150 m kaugusel põhja suunas. Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Lahemaa rahvuspargiga samades piirides asub ka Natura 2000 võrgustiku Lahemaa loodusala (keskkonnaregistri kood RAH0000601) ja Lahemaa linnuala (keskkonnaregistri kood RAH0000089). Kalajärve IV liivakarjääri kavandatav tegevus ei avalda mõju Lahemaa rahvuspargi ega Natura 2000 võrgustiku Lahemaa loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele ning terviklikkusele. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide Andmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Andmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Allkirjastatud Kalajärve IV liivakarjääri taotluse lisad Lisa 8: Kalajarve_IV_liivakarjaari_MKLT.asice 6/7 7/7 Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2022-080 Mai 2022 Tellija: KMG OÜ HARJUMAA KUUSALU VALD JA LÄÄNE-VIRUMAA KADRINA VALD KALAJÄRVE LIIVAMAARDLA LIIVAMAARDLA KALAJÄRVE IV LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Harju maakond, Kuusalu vald ja Lääne-Virumaa, Kadrina vald X= 6592500, Y= 604500 Kalajärve IV liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2022-080 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Kalajärve liivamaardla Kalajärve IV liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Kuusalu vald, Valgejõe küla, Loksa metskond 421 (kü 35301:001:1666) ja Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Läsna küla, Loobu metskond 3 (kü 27202:001:0590) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: KMG OÜ Registrikood 16196755 Kontaktisik: Heini Viilup Tel 514 4822 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostaja: Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 730 0319, 5822 9648 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald ja Lääne-Virumaa, Kadrina vald Koostaja: Kobras OÜ 2 / 18 Kalajärve IV liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2022-080 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22. 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;  Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;  Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald ja Lääne-Virumaa, Kadrina vald Koostaja: Kobras OÜ 3 / 18 Kalajärve IV liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2022-080 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS ..........................................................................6 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 7 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 7 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 8 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 9 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS ....................................................................................................................................................................9 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 9 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS.........................................................................................................................................................10 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA ................................................................................................................................................................... 10 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS ..................................................................................................10 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ..............................................................................................................................................................10 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS .................................................................................................................11 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA........................................................................................................ 12 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 13 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 14 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................17 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 18 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni IV – IV’, Mhor 1:1000, Mvert 1:200. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000 ELEKTROONILISED LISAD: 1. Maa-ameti peadirektori 08.03.2022 korraldus nr 1-17/22/526. 2. Kalajärve IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.06.2021). 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise samakõrgusjooned ruumiobjektina. Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald ja Lääne-Virumaa, Kadrina vald Koostaja: Kobras OÜ 4 / 18 Kalajärve IV liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2022-080 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD KMG OÜ (registrikood 16196755) taotleb maavara kaevandamise luba Harju maakonnas Kuusalu vallas Valgejõe külas ja Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Läsna külas asuvas Kalajärve liivamaardlas (maardla registrikaart nr 0656) Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 15 kuni 18 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Maa-ameti peadirektori 08.03.2022. a korraldusega nr 1-17/22/526 aruandes „Kalajärve liivamaardla kalajärve IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.06.2021)“ (EGF aruande nr 9564) esitatud ettepaneku alusel. Taotletava kalajärve IV liivakarjääri ehitusliiv sobib koostise, puhtuse ja filtratsiooniomaduste poolest kasutamiseks ehitusmaterjalitööstuses betooni valmistamiseks, tsiviilehituses erinevate ehitussegude koostises ning taristuobjektide muldkehade erinevate kihtide rajamiseks. Maavara kaevandamise luba taotletakse, et tagada ettevõtte põhitegevusteks (mineraalsete ehitusmaterjalide kaevandamine, töötlemine ja müük ning teede ja kiirteede ehitus) vajalik materjaliressurss. Lisaks varustatakse kontsernisiseselt vajamineva toormega KMG Inseneriehituse AS-i, mille põhitegevus on suunatud suurte taristuobjektide ehitamisele (elektrijamad, veetöötlusjaamad, sadamad, sillad, viaduktid jne). KMG OÜ plaanib kasutada Kalajärve IV liivakarjääri materjali Harju ning Lääne- ja Ida-Viru maakonnas üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) põhivõrku kuuluva Tallinn-Narva maantee planeeritud 2+2 idasuunalise väljaehitamise ning samuti oluliste riigikaitseliste objektide (Tapa ja Jõhvi linnak ning Kaitseväe keskpolügoon) ja RMK metsateede ehitustegevuse varustamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2019. a koostatud arengukavast „Riigiteede teehoiukava 2021–2030“ selgub, et taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonda on planeeritud suuremahulised riigimaanteede ehitustööd ajavahemikus 2025–2030: Tallinn-Narva maantee Loksa, Põdruse ja Sõmeru eritasandilise ristmiku välja ehitamine, Tallinn-Narva 2+2 maantee ehitus Jõhvi-Toila lõigul koos Jõhvi/Uikala ja Toila eritasandilise ristmiku välja ehitamisega ning Tallinn-Narva 2+2 maantee ehituse algus Toila-Sillamäe lõigul. Nimetatud tööde alustamisel kasvab nõudlus kvaliteetse liiva järele Põhja- ja Kirde-Eesti piirkonnas märgatavalt. Taotletava Kalajärve IV liivakarjääri avamine aitab leevendada nimetatud mastaapsete ehitusobjektide tõttu lähiaastatel kiiresti kasvavat liiva nõudlust ning vähendada teedeehituseks sobiliku materjali võimalikku defitsiiti. Muutunud julgeolekuolukorrast tingituna eraldas Vabariigi Valitsus märtsis 2022 riigi kaitsevõime ja laiapindse riigikaitse tugevdamiseks üle poole miljardi euro, osa vahenditest on planeeritud NATO liitlaste taristu ehituseks ja arenduseks. Sellest tulenevalt näeb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) hankeplaan lähiaastatel ette mitmeid taristuehituse objekte Kalajärve IV liivakarjääri teeninduspiirkonda jäävates Tapa ja Jõhvi linnakutes ning Kaitseväe keskpolügoonil. Juba käimasolevatest RKIK poolt tellitud objektidest on KMG Inseneriehituse AS ehitamas Jõhvi sõjaväelinnakusse uusi hooneid koos ümbritsevate trasside ja teedega. Kalajärve IV liivakarjääri kasutusele võtmine kindlustab riigi kaitsevõime tugevdamiseks oluliste taristuobjektide ehitamiseks piisaval hulgal kõrge kvaliteediga ehitusmaterjalide olemasolu. Samuti muudab taotletava karjääri paiknemine eelpool nimetatud riigikaitseliste objektide läheduses nende ehitustegevuse varustamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvate mäeeraldistega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald ja Lääne-Virumaa, Kadrina vald Koostaja: Kobras OÜ 5 / 18 Kalajärve IV liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2022-080 ad Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem on emissiooni. Eelnevale lisaks asuvad Kalajärve IV liivakarjääri teeninduspiirkonnas ka suured riigimetsa massiivid: Ida- Harjumaa metskonnas Valgejõe, Kuusalu ja Aegviidu metsandik ning Lääne-Virumaa metskonnas Loobu, Varangu ja Põlula metsandik. RMK poolt 2022. aaastal ehitamisel/rekonstrueerimisel olevate metsaparandusobjektide nimekirjas on Ida-Harjumaa ja Lääne-Virumaa metskonnas ca 30 km metsateid, lisaks on projekteerimisel ca 50 km metsateid, mille ehitamine/rekonstrueerimine algab lähiaastail. Taotletava mäeeraldise kasutusele võtmine annab RMK-le karjääri teeninduspiirkonnas vajaliku materjaliressursi metsateede ehituseks ja hoolduseks, mis omakorda tagab riigimetsa võimalikult tõhusa majandamise. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Taotletava Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub kahe lahustükina Harju maakonnas Loksa metskond 421 (katastriüksuse tunnus 35301:001:1666, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100% pindala on 396,49 ha) katastriüksuse kirdeosas ning Lääne-Viru maakonnas Loobu metskond 3 (katastriüksuse tunnus 27202:001:0590, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100% pindala on 79,42 ha) katastriüksuse loodeosas. Kinnistute omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Maa sihtotstarve mäeeraldise teenindusmaal (22,76 ha pindalal) muudetakse kaevandamisloa saamise järgselt mäetööstusmaaks. Kalajärve IV liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 59°27’26’’ p.l. ja 25°50’34’’ i.p. ning karjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6433. Kalajärve IV liivakarjäär koosneb kahest lahustükist. Läänepoolne lahustükk (pindala 5,23 ha) asub Loksa metskond 421 katastriüksusel, mis jätkub kõigis ilmakaartes. Idapoolne lahustükk (pindala 16,43) asub Loobu metskond 3 katastriüksusel, mis jätkub kõigis suundades, v.a kirdes, kus mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirneb Loobu-Läsna tee katastriüksusega (katastriüksuse tunnus 27202:001:0544, maa sihtotstarve on transpordimaa 100%, pindala 2,05 ha). Lahustükkide vahel asub põhja-lõuna suunaliselt kaks Sihi tee nimelist katastriüksust (katastriüksuse tunnus 35301:001:1663 ja 27202:001:0589, maa sihtotstarve on transpordimaa 100% ning pindala vastavalt 14561 m2 ja 4284 m2), kus paikneb Kaitseväe keskpolügooni Läsna teeninduslinnaku ligipääsutee. Kalajärve IV liivakarjäär asub täielikult riigikaitselise ehitise Kaitseväe keskpolügooni (väline tunnus 48) piiranguvööndis. Taotletavast mäeeraldisest vahetult lõuna suunas asub Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala, mis osade Kaitseväe keskpolügoonil toimuvate õppuste puhul on kasutuses ja kõrvalistele isikutele suletud. Laiendatud ohuala on võetud kasutusele eesmärgiga võimaldada keskpolügoonil toimuvat väljaõpet, kus relvade ohualad ei mahu keskpolügooni alale. Kalajärve IV liivakarjäär piirneb põhjast Tallinn-Narva riigi põhimaantee nr 1 kaitsevööndiga. Samuti asub mäeeraldisest põhja ja kirde suunas Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele kuuluv sideehitis ELA104 (sideehitis maismaal; väline tunnus ELA104). Mäeeraldisest lõuna suunas asuvad järgmised aktsiaseltsile Elering kuuluvad tehnovõrgud: sideehitis SK140 Loobu LKS - Kahala LKS sidekaabel (sideehitis maismaal; väline tunnus SK140), maagaasi ülekandetorustik T230 Loobu LKS - Kahala LKS (D kategooria gaasitorustik alates 200 mm kuni 500 mm; väline tunnus T230) ning maagaasi ülekandetorustik T140 Loobu LKS - Kahala LKS (D kategooria gaasitorustik alates 500 mm ja suurem; väline tunnus T140). Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald ja Lääne-Virumaa, Kadrina vald Koostaja: Kobras OÜ 6 / 18 Kalajärve IV liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2022-080 ad Läänest piirneb taotletav mäeeraldis vääriselupaigaga VEP110159, tegemist on metsa tüübirühmaga seotud vääriselupaigaga, mille põhitüüp on männikud ja männisegametsad. Kalajärve IV liivakarjäärist lääne suunda jääb kavandatav Valgejõe metsise püsielupaik pindalaga 728,66 ha, kavandatava püsielupaiga piir on taotletavast mäeeraldisest lähimas punktis ca 40 m kaugusel. Lähim majapidamine asub Kalajärve IV liivakarjäärist ca 700 m kaugusel kirde suunas, teisel pool Tallinn-Narva maanteed, Laukasoo kinnistul (katastriüksuse tunnus 27301:001:0152, maa sihtotstarve on elamumaa 100%, pindala 4091 m2). Maastikuliselt paikneb Kalajärve IV liivakarjäär Kõrvemaa põhjaosas, Pandivere kõrgustiku loodenõlva läheduses. Kõrvemaa põhjaosas levivad liivatasandikud, mis moodustavad osa Jägala jõest Sämini küündivast Põhja-Eesti liiva-kruusaväljade vööndist (Arold, I. Eesti Maastikud. TÜ Geograafia Instituut. Tartu, 2005). Karjäärist edela ja kagu suunda jäävad Pandivere staadiumi lõpufaasis mandrijää taandumisel tekkinud glatsiodepressiooni tulemusel kujunenud soomassiivid (Saabassääre soo edelas ning Kullisoo kagus). Maapinna reljeef on tasane ning absoluutne kõrgus karjääri piirkonnas jääb vahemikku 72 – 77 m. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Taotletava Kalajärve IV liivakarjääri alal ei ole enne Kobras OÜ 2021. aasta uuringut varasemalt geoloogilisi uuringuid maavarade otsingu eesmärgil tehtud. Taotletavast mäeeraldisest ca 1,2 km kaugusel lõunas arvele võetud Kalajärve liivamaardla varuplokkide alal on varasemalt geoloogilisi uuringuid maavarade kaevandamise eesmärgil läbi viidud kuuel korral: 1974., 1986., 1991., 1999., 2005. ja 2011. aastal. 1972. a uuris tollane ENSV MN Geoloogia Valitsus Kalajärve maardlat Harju rajooni (maakonna) kruusaliiva otsingu-hinnangutööde käigus (Einmann jt., 1974). Uuringupuuraukude asukohti ja suudmete abs kõrgusi instrumentaalselt ei mõõdistatud. Liiva varu eraldati C2 kategoorias kolme varuplokina. 1986. a tegi PI “Eesti Maanteeprojekt” ala detailse geoloogilise uuringu (Kurotškin, 1986), mille tulemusena vormistati 1987. a toonasele Rakvere TREV-le mäeeraldis. 1991. aastal PI “Eesti Maanteeprojekt” poolt tehtud ala täiendava geoloogilise uuringu käigus selgitati olemasoleva karjääri veealune varu ning lõunasuunaline laiendamisvõimalus. 1999. aastal hindas Lääne-Viru Teedevalitsus seisuga 01.01.1999. a Kalajärve liivakarjääri jääkvaru (Kattai, 1999). Töö tulemusena kinnitas EMK 31.03.1999. a protokolliga nr 99-10, 37,32 ha suurusel alal 75 m abs kõrguse tasemest kõrgemal paikneva liiva jääkvaru aktiivse tarbevaruna 1989 tuh m3 suuruses mahus ja 75 m abs kõrguse tasemest madalamal paikneva liiva varu aktiivse reservvaruna 3527 tuh m3 suuruses mahus. Maardla kanti keskkonnaregistri maardlate nimistusse. 2003. ja 2004. aastal hindas keskkonnaminister Kalajärve liivamaardlale ehitatud keskpolügooni linnaku tõttu aktiivse varu osaliselt ümber passiivseks (KKM 07.01.2003. a käskkiri nr 4; KKM 16.01.2004. a käskkiri nr 18). 2005. aastal hinnati Talter AS taotlusel maardla Lääne-Viru maakonda jääva ploki 4 varu 84 tuh m3 aktiivseks tarbevaruks (Jürgenson, 2005); (KKM 30.12.2005. a käskkiri nr 1844). Nimetatud ploki piires eraldatud Kalajärve II liivakarjääri mäeeraldisel tegutseb maavara kaevandamise loa nr L.MK/300603 alusel KMG OÜ. Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald ja Lääne-Virumaa, Kadrina vald Koostaja: Kobras OÜ 7 / 18 Kalajärve IV liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2022-080 ad 2011. a selgitas OÜ Eesti Geoloogiakeskus Kalajärve II liivakarjääri mäeeraldise laiendamisvõimalusi (Rändur, 2011), rajades mäeeraldisega põhja poolt külgnevasse Kalajärve III uuringuruumi 5 puurauku, mille materjalist võeti 34 proovi. Uuringu tulemusena arvutati kahe varuplokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru maht. Töö tulemusena kinnitati Kalajärve liivamaardla täiendav ehitusliiva aktiivne tarbevaru 2 tuh m3 (plokk 11 – 0,57 ha pindalal) ülalpool veetaset ning 153 tuh m3 (plokk 12 – 0,83 ha pindalal) allpool põhjavee taset. Nimetatud plokkide piires eraldatud Kalajärve III liivakarjääri mäeeraldisel tegutseb maavara kaevandamise loa nr L.MK/322588 alusel KMG OÜ. Lisaks eelpool nimetatud mäeeraldistele on Keskkonnaamet andnud 04.02.2016 Kaitseministeeriumile maavara kaevandamise loa HARM-135 Kalajärve liivakarjääris ehitusliiva kaevandamiseks maardla Harju maakonda jääva ploki 10 ulatuses. Mäger, T, Uri, U. Kalajärve liivamaardla Kalajärve IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.06.2021). Kobras OÜ, 2022 (EGF aruande nr 9564). 2020. ja 2021. a tegi Kobras OÜ geoloogilise uuringu Kalajärve liivamaardlast põhja suunas asuvas Kalajärve IV uuringuruumis. Töö käigus rajati kokku 37 uuringupunkti sügavusega 6,0 – 20,0 m ning võeti kokku 120 proovi kasulikust kihist. Uuringuruumi suurusest tulenevalt tehti välitöö kahes etapis. Esimeses etapis uuriti ala hõreda uuringuvõrguga, mille tulemuste põhjal valis tellija vastavalt maavara kvaliteedile välja huvipakkuva ala. Teises etapis tihendati uuringuvõrku tellijale huvipakkuval alal selliselt, et oleks tagatud maavara tarbevaruna arvele võtmise nõuded. Varu arvutamisel kasutati 58 proovi andmeid. Töö tulemusena kinnitati Kalajärve liivamaardla täiendav ehitusliiva aktiivne tarbevaru. Maa- Maa-ameti peadirektori korraldus 8. märts 2022 2022 nr 1- 1-17/22 17/22/526. 526. Harju ja Lääne- Lääne-Viru maakondades asuva Kalajärve liiva liivamaardla registrikande muutmine: Otsustan muuta Kobras AS koostatud aruande „Kalajärve liivamaardla Kalajärve IV uuringuruumi geoloogiline uuring“ alusel seisuga 01.06.2021 keskkonnaregistri maardlate nimistus Kalajärve liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides järgmiselt: 1.1 ehitusliiva aktiivse tarbevaru pindalal 21,66 ha – 529 tuh m3 (aruandes 15. plokk, sh Harju maakonnas 164 tuh m3 ja Lääne-Viru maakonnas 365 tuh m3), 1.2 ehitusliiva aktiivse tarbevaru pindalal 21,66 ha – 2010 tuh m3 (aruandes 16. plokk, 15. ploki lamamis, allpool põhjavee taset, sh Harju maakonnas 626 tuh m3 ja Lääne-Viru maakonnas 1384 tuh m3). 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Kalajärve IV liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud Kobras OÜ poolt tehtud geoloogilise uuringu käigus 2020. aasta juulis ja 2021. aasta aprillis puuritud 26 puuraugu (PA-1, PA-2, PA-10 kuni PA-15, PA-20 kuni PA-37, sügavusega 9,0 – 20,0 m) andmete põhjal. Kalajärve IV liivakarjääri kattekihi moodustab liivasegune kasvukiht (muld) paksusega 0,1 – 0,5 m, keskmine paksus on 0,2 m. Taotletava mäeeraldise kasuliku kihi moodustab peene- või eriteraline glatsiofluviaalne liiv (Q1jrVr_fg) paksusega 4,4 m (PA-24) – 19,9+ m (PA-23 ja PA-29), keskmine paksus on 11,7 m. Liiv on värvuselt valdavalt beež kuni hallikasbeež, maapinnalähedases intervallis kohati pruun või oranž. Mäeeraldise idapoolses osas on liiv maapinnalähedases intervallis jämedateraline, sisaldades kohati peent kruusa ning üksikuid veeriseid. Valdavalt liiva terasuurus väheneb ning savisisaldus suureneb läbilõikes sügavuse suunas. Kasulik kiht levib nii ülal- kui allpool uuringuaegset põhjavee taset. Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald ja Lääne-Virumaa, Kadrina vald Koostaja: Kobras OÜ 8 / 18 Kalajärve IV liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2022-080 ad Kasuliku kihi lamami moodustab hall kuni tumehall savi vahekihtidega peenliiv (Q1jrVr_fg) ning selle lamamis asuv hele- kuni sinakashall, valdavalt pehmeplastne saviliivmoreen (Q1jrVr_g), mis sisaldab üksikuid, peamiselt karbonaatseid veeriseid. Puuraugus PA-25 esineb savika peenliiva lamamis sinakashalli-lillakirju sitkeplastne liivsavimoreen, mis läbiti 1,5 m ulatuses. Kasuliku kihi lamamini ei jõutud puuraugus PA-1, PA-2, PA-14, PA-22, PA-23 ja PA-29, kus puurimine lõpetati uuringuloaga määratud sügavusel ning puuraugus PA-21, PA-26 ja PA-27, kus lamamini jõudmist takistas suuremate kivide esinemine. Kõigis nimetatud puuraukudes jätkub sügavuse suunas peenevõi eriteraline glatsiofluviaalne liiv. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS KIRJELDUS Kalajärve IV liivakarjääri alal tehtud geoloogilise uuringu käigus avati 2020. a juulis ja 2021. a aprillis põhjavesi kõigis uuringupunktides. Põhjavesi avati 0,0 – 8,8 m sügavusel maapinnast. Põhjavee tase oli uuringu ajal suhteliselt ühtlane, asudes absoluutsel kõrgusel 68,4 – 72,5 m. Põhjavee tase puuraukudes oli mõnevõrra kõrgem 2021. a aprillis, kuna välitöö aeg kattus kevadise intensiivse lumesulamise perioodiga. 2020. ja 2021. a tehtud uuringu käigus puuritud puuraukudes mõõdetud andmetele tuginedes on keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus Kalajärve IV liivakarjääri alal 70,5 m. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Kalajärve IV liivakarjääris ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal. Ehitusliiv on valdavalt keskmise- (0,5-0,25 mm) ja peeneteraline (0,25-0,125 mm) ning madala savi- ja tolmuosakeste ja kruusa sisaldusega. Kasuliku kihi filtratsioonimoodul on vahemikus 10,0-17,5 m/ööp. Tabelis 1 on esitatud Kalajärve liivamaardla ploki 15 kuni 18 EL aT (Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldise) loodusliku materjali laborianalüüside põhinäitajad. Taotletav maavaravaru on uuritud ja arvele võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõudeid järgides. Tabel 1. Kalajärve IV liivamaardla ploki 15 kuni 18 EL aT põhinäitajad. Näitaja Kalajärve IV liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 15 ja 16 EL aT piires (varu ülalpool põhjavee taset) Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 16,0 1,3 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 84,0 100,0 98,7 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,5 6,7 3,0 Looduslik materjal ploki 17 17 ja 18 EL aT piires (varu allpool põhjavee taset) Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 21,7 0,4 0,4 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 78,3 100,0 99,6 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,7 8,6 3,9 Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald ja Lääne-Virumaa, Kadrina vald Koostaja: Kobras OÜ 9 / 18 Kalajärve IV liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2022-080 ad 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Taotletava Kalajärve IV liivakarjääri varu on arvutatud kahe plokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias Kobras OÜ töö „Kalajärve liivamaardla Kalajärve IV uuringuruumi geoloogiline uuring“ (EGF aruande nr 9564) alusel: plokk 15 (varu ülalpool põhjavee taset, pindala 21,66 ha) ja plokk 16 (varu allpool põhjavee taset, pindala 21,66 ha). Keskkonnaregistri maardlate nimistusse on Maa-ameti poolt varu kinnitamisel moodustatud neli varuplokki, kuna erinevates maakondades asuvad plokid peavad olema eraldi nummerdatud. Selle tulemusena jaguneb Kalajärve IV liivakarjääri varu keskkonnaregistris järgnevalt: plokk 15 (varu ülalpool põhjavee taset 164 tuh m3, pindala 5,23 ha) ja plokk 17 (varu allpool põhjavee taset 626 tuh m3, pindala 5,23 ha) Harju maakonnas ning plokk 16 (varu ülalpool põhjavee taset 365 tuh m3, pindala 16,43 ha) ja plokk 18 (varu allpool põhjavee taset 1384 tuh m3, pindala 16,43 ha) Lääne-Viru maakonnas. Varu arvutuse aluseks on 2021. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud programmi AutoCAD Civil 3D 2019. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Taotletava Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Kalajärve liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 15 ja 16 ning täielikult nende lamamis asuva ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 17 ja 18. Määeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega ja asub absoluutsel kõrgusel 53,1 – 68,7 m. Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub läänepoolse lahustüki alal täielikult mäeeraldise piiriga. Idapoolse lahustüki alal kattub teenindusmaa piir põhja-, lääne- ja lõunaosas mäeeraldise piiriga. Lahustüki idaservas kulgeb teenindusmaa piir mäeeraldise piirist ca 35 m kaugusel, et oleks tagatud piisav maa-ala mäeeraldiselt kooritava katendi ajutiseks ladustamiseks. Taotletava Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa kontuurid ning piiripunktide koordinaadid on toodud Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel I – I’ kuni IV – IV’ (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2019 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad arvestades kaevandatava materjali loomuliku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Kuna taotletava ala piires levib valdavalt peeneteraline liiv, on ohutuks püsinõlvuseks ülalpool põhjavee taset asuva varu puhul valitud 1:2 (kallakus ~27°) ja allpool põhjavee taset asuva varu puhul 1:5 (kallakus ~12°). Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald ja Lääne-Virumaa, Kadrina vald Koostaja: Kobras OÜ 10 / 18 Kalajärve IV liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2022-080 ad maapinnamudelit. Tabelis 2 on toodud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Kaevandatav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Tabel 2. Kalajärve IV liivakarjääri kaevandatav varu. Plokk Kinnitatud varu, varu, Nõlvatervikusse jääv varu, Kaevandatav varu, 3 tuh m tuh m3 tuh m3 Plokk 15 EL aT 164 18 146 Plokk 16 EL aT 365 12 353 Plokk 17 EL aT 626 457 169 Plokk 18 EL aT 1384 344 1040 KOKKU 2539 831 1708 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 122 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatorite ja pinnasepumpadega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada alal kasvavad puud ning koorida kasvukihist (mullast) koosnev katend mahus 44 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,2 m. Katend kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Muld ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub ilma vahelaota ning reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse valdavas osas, taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik mulla kogus. Korrastamistöödeks vajalik katendi hinnanguline maht nõlvade kaupa on toodud tabelis 3. Tabel 3. Kalajärve IV liivakarjääri korrastamiseks vajaliku katendi hinnanguline maht. Lahustükk Ala nimetus suurus, m2 Ala suurus, Vajaliku katendi maht m3 Mäeeraldise veepealne põhjanõlv 3670 730 Läänepoolne Mäeeraldise veepealne läänenõlv 850 170 (Harjumaa) Mäeeraldise veepealne lõunanõlv 4530 910 Mäeeraldise veepealne idanõlv 770 150 Mäeeraldise veepealne põhjanõlv 3640 730 Idapoolne Mäeeraldise veepealne läänenõlv 940 190 (Lääne- (Lääne-Virumaa) Mäeeraldise veepealne lõunanõlv 3650 730 Mäeeraldise veepealne idanõlv 1300 260 KOKKU 19350 3870 Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald ja Lääne-Virumaa, Kadrina vald Koostaja: Kobras OÜ 11 / 18 Kalajärve IV liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2022-080 ad Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud veepealsete nõlvade katmine 0,2 m paksuse mullakihiga, mis soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kuna veetase mäeeraldise alal on maapinnale suhteliselt lähedal, siis on ka veepealsed nõlvad valdavalt madalad ehk kõrgusega ca 2-3 m. Maapinna reljeef tõuseb mõnevõrra lääne suunas ning seega on määeraldise läänepoolse lahustüki veepealse nõlva kõrgus maksimaalselt kuni ca 7 m. Veepealsete nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2. Mäeeraldise korrastamiseks vaja minev materjali maht on kokku 3870 m3 ning võõrandamisele kuulub seega 40130 m3 katendit. Mäeeraldiselt kooritavat katendit kasutab oma ehitusobjektidel peamiselt kaevandamisloa taotleja, samuti varustatakse kontsernisiseselt KMG Inseneriehituse AS-i suurte taristuobjektide haljastamiseks vajamineva kasvukihiga. Kooritav mullakiht sobib kasutamiseks haljastuses teede mullete ning muude haljasalade kattekihina. Kogu Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldiselt võõrandatav katend leiab kasutust KMG OÜ ja KMG Inseneriehituse AS ehitusobjektidel. Taotletava Kalajärve IV liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on õhuke ning maavarale on hea juurdepääs. Kasuliku kihi moodustab ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal. Kaevandatav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Karjääri alale kujuneb kaevandamise järgselt kaks veekogu pindalaga kokku ca 19,7 ha (sh läänepoolse lahustüki alal ca 4,2 ha ning idapoolse lahustüki alal ca 15,4 ha). Kasuliku kihi uuritud paksus varieerub vahemikus 4,4 – 19,9 m ning selle lamam paikneb absoluutsel kõrgusel 53,1 – 68,7. Mäetöid raskendab mõnevõrra valdava osa varu paiknemine allpool põhjavee taset. Ülalpool põhjavee taset asuva varu paksus on vahemikus 1,5 – 7,1 m, keskmine paksus on 2,4 m. Veepealset varu saab kaevandada ühes astmes. Veealuse varu maksimaalne paksus on 17,4 m ja keskmine paksus on 9,3 m. Veealuse varu kaevandamine on võimalik ilma veetaseme alandamiseta. Veealuse varu kaevandamiseks kasutatakse vastavalt vajadusele pika noolega ekskavaatorit või pinnasepumpa. Kaevandamisloa taotlejal on veealuse liivavaru kaevandamise kogemus Kalajärve liivamaardlas Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääri mäeeraldisel. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistinguste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi täpne maht. Juurdepääs tulevasele karjäärile on väga hea, Kalajärve IV liivakarjäärist ca 50 m kaugusel põhjas kulgeb lääne- ida suunaliselt Tallinn-Narva riigi põhimaantee nr 1. Taotletava mäeeraldise mõlema lahustüki alal on olemasolevad metsateed ning nendega seotud mahasõidud riigi põhimaanteelt. Transpordiameti poolt väljastatavate projekteerimistingimuste alusel saab olemasolevate mahasõitude asemele projekteerida ning ehitada kõigile nõuetele vastavad mahasõidud karjäärist materjali välja vedamiseks. Samuti on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega sõlmitava kasutuslepingu alusel võimalik väljaveoteena kasutada mäeeraldise lahustükkide vahel asuvat Sihi teed. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald ja Lääne-Virumaa, Kadrina vald Koostaja: Kobras OÜ 12 / 18 Kalajärve IV liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2022-080 ad kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Muld ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Mäeeraldise alalt eemaldatud katend vastab jäätmeseaduse § 22 tingimustele, seega on katendi puhul jäätmeseaduse mõistes tegemist tootmisprotsessi käigus tekkinud kõrvalsaadusega, mitte jäätmetega. Valdav osa katendist turustatakse ning see leiab kasutust taristuehituses. Taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik mulla kogus. Kui Kalajärve IV liivakarjääri kaevandamise käigus sõelutakse materjali erinevateks fraktsioonideks, siis kõik fraktsioonid leiavad kasutust teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (RT I, 08.04.2017, 5). Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Kalajärve IV liivakarjääris hakatakse kaevandama nii ülal- kui allpool põhjavee taset kinnitatud ehitusliiva varu. Pärast varu ammendamist kujuneb mäeeraldise alale kaks veekogu. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad ja põhi tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval liival on see väiksem kui 27° (nõlvus 1:2) ja allpool põhjavee taset asuval liival on väiksem kui 12° (nõlvus 1:5). Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning puude istutamine või seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald ja Lääne-Virumaa, Kadrina vald Koostaja: Kobras OÜ 13 / 18 Kalajärve IV liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2022-080 ad karjääriala bioloogiline korrastamine teostatakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri veepealsetele nõlvadele ja enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht (muld). Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri veepealsed nõlvad seemnete külvi teel ning istutatakse mäeeraldise teenindusmaale vajalikus ulatuses mets. Hinnangulised kulud Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldise veepealsete nõlvade ning teenindusmaa korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 1500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 4500 eurot. Kalajärve IV liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Kalajärve IV liivakarjääri korrastatud maa plaan). 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Tuleb jälgida, et karjääris ei tekiks kütuse- või õlileket. Juhuslikud lekked tuleb koristada. Jäätmete ladustamine, masinate remont ja tankimine karjääris on keelatud. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik tolmu teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse tolmu teke praktiliselt nullini. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1" ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja, 0,47 (ühikuta); Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald ja Lääne-Virumaa, Kadrina vald Koostaja: Kobras OÜ 14 / 18 Kalajärve IV liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2022-080 ad U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Kalajärve IV liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0006 kg/t Kalajärve IV liivakarjääri keskmise aastamäära (122 tuh m3) kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,132 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali sõelumise eriheide 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli ja 3 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt: 0,0011 + (3 x 0,0006) = 0,0029 kg/t. Kalajärve IV liivakarjääri keskmise aastamäära (122 tuh m3) kaevandamisel koos materjali sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,637 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Taotletavas Kalajärve IV liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele (sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”, RTL 2002, 38, 511), et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Lähim majapidamine asub Kalajärve IV liivakarjäärist ca 700 m kaugusel kirde suunas, teisel pool Tallinn-Narva maanteed, Laukasoo kinnistul (katastriüksuse tunnus 27301:001:0152, maa sihtotstarve on elamumaa 100%, pindala 4091 m2). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, pinnasepump, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on 84 – 90 dB piirides ning rataslaaduritel, ekskavaatoritel ja pinnasepumpadel 80 – 85 dB piirides. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, st müratase sõltub müraallika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest. Teades kaugust müra tekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müra allikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald ja Lääne-Virumaa, Kadrina vald Koostaja: Kobras OÜ 15 / 18 Kalajärve IV liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2022-080 ad Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast, m. Selle kohaselt on taotletava karjääri puhul ekskavaatori, rataslaaduri või pinnasepumba (suurimad müraallikad) töötamisel maksimaalne müratase lähima majapidamise juures arvutatav järgnevalt: Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(700) = 48 dB, kus arvutuse aluseks on müra allikast 15 m kaugusel mõõdetud helirõhutase väärtusega 82 dB. Eelnevat valemit kasutades alaneb avamaal (tasane maapind ilma haljastuse ja reljeefita) müratase 100 m kaugusel müraallikast arvutuslikult 16 dB võrra ja 200 m kaugusel 20 dB võrra. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator/pinnasepump kui ka rataslaadur, mille helivõimsustase on võrdne, siis lisandub suurimale müra allikale ca 3 dB (vt joonis 1). Joonis 1. 1. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Sellisel juhul kujuneb lähima majapidamise juures mäeeraldise piiril töötades maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks avamaal 51 dB. Arvutuslik tase ei ületa kehtivat II kategooria elamuala päevast piirtaset. Arvutuse puhul ei ole arvestatud masinate paiknemist hoonestusala tasapinnast madalamal, samuti karjääri ümbritseva metsaga. Seega ei ole arvestatud metsa ja astangu müra levikut ekraniseeriva mõjuga, mistõttu arvutustes on tegemist mõnevõrra ülehinnatud müratasemega. Karjääris liiguvad masinad süvises või puistangute vahel, mis tekitavad müratõkke ja alandavad mürataset keskmiselt 18 – 25 dB võrra. Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse veekoguks. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Kalajärve IV liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald ja Lääne-Virumaa, Kadrina vald Koostaja: Kobras OÜ 16 / 18 Kalajärve IV liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2022-080 ad 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE LOODUSOBJEKTIDELE Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi. Taotletav mäeeraldis piirneb läänest vääriselupaigaga VEP110159. Vääriselupaiga kaitse toimub vastavalt metsaseadusele, riigimetsas korraldab vääriselupaiga kaitset riigimetsa majandaja keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 kohaselt. Vääriselupaik on ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaik VEP110159 on metsa tüübirühmaga seotud vääriselupaik, mille põhitüüp on männikud ja männisegametsad. Lähim kaitseala, Lahemaa rahvuspargi (keskkonnaregistri kood KLO1000511, pindala 74784 ha) Lahemaa piiranguvöönd (keskkonnaregistri kood KLO1000511), asub Kalajärve IV liivakarjäärist ca 150 m kaugusel põhja suunas. Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Lahemaa rahvuspargiga samades piirides asub ka Natura 2000 võrgustiku Lahemaa loodusala (keskkonnaregistri kood RAH0000601) ja Lahemaa linnuala (keskkonnaregistri kood RAH0000089). Kalajärve IV liivakarjääri kavandatav tegevus ei avalda mõju Lahemaa rahvuspargi ega Natura 2000 võrgustiku Lahemaa loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele ning terviklikkusele. Vabariigi Valitsuse 06.12.2021 korraldusega nr 408 vastu võetud Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu (KVKP REP) keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus koostatud Natura hindamise hüvitusmeetmete kavas on ühe vajaliku meetmena ette nähtud moodustada Valgejõe metsise püsielupaik ning liita see ala Natura 2000 võrgustikuga. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmete põhjal jääb kavandatav püsielupaik pindalaga 728,66 ha Kalajärve IV liivakarjäärist lääne suunda, püsielupaiga piir on taotletavast mäeeraldisest lähimas punktis ca 40 m kaugusel (graafiline lisa 1. Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kalajärve IV liivakarjääri tegevus ei avalda mõju kavandatava metsise püsielupaiga kaitse-eesmärkidele ning terviklikkusele. Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald ja Lääne-Virumaa, Kadrina vald Koostaja: Kobras OÜ 17 / 18 Kalajärve IV liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2022-080 ad 10. KOKKUVÕTE KMG OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Kalajärve liivamaardlas (maardla registrikaart nr 0656) Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldisel. Taotletav Kalajärve IV liivakarjäär asub Harjumaal Kuusalu vallas Valgejõe külas Kalajärve liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokil 15 ja 17 ning Lääne-Virumaal Kadrina vallas Läsna külas ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokil 16 ja 18. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Taotletava Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldise pindala on 21,66 ha ja selle teenindusmaa pindala on 22,76 ha. Kalajärve liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 15 kuni 18 kinnitatud varu kogus kokku on 2539 tuh m3 (sh ülalpool põhjavee taset 529 tuh m3 ning allpool põhjavee taset 2010 tuh m3). Taotletava Kalajärve IV liivakarjääri kaevandatav ehitusliiva varu kogus kokku on 1708 tuh m3 (sh ülalpool põhjavee taset 499 tuh m3 ning allpool põhjavee taset 1209 tuh m3). Nõlvatervikusse jääva ehitusliiva varu kogus on 831 tuh m3 (sh ülalpool põhjavee taset 30 tuh m3 ning allpool põhjavee taset 801 tuh m3). Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostas Kobras OÜ geoloog Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 30.05.2022 Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald ja Lääne-Virumaa, Kadrina vald Koostaja: Kobras OÜ 18 / 18 tee - N arva 40 llinn 1:15 1 Ta 01:00 va t ee 2 3 7 n n - Nar 175 KALAJÄRVE IV LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM lli 1:0 tee 1 Ta 01:00 arva 33 273 mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6433 -N llinn 1:13 1 Ta 01:00 k, 3 3 vuspar nd 5 ah öö e maa r ranguv i Lah maa pi 00511 e 10 9 Lah KLO 10035 23 1 ond KL O m etsk 0174 bu 1: Loo 301:00 nd 7 6 nd 1 27 sko 31 e t sko 21 sa m e t 2 bu m :01 Lok 301:00 5: 0 Loo 01:001 273 e 42 arva te Ta ll inn-N 1 7 3 1 :001:0 27301 17 17 18 I' 19 KALAJÄRVE IV LIIVAKARJÄÄR 18 tee 0.2 Loo arva 40 34 272 bu-Lä 6 PA- 0 20 16 1 - N llinn 1 Ta 01:00 1:15 5.8 02: sna 273 72 9 0 . 001 te :05 e 44 66.9 5 15 1 0.2 15 5.8 PA- 0 14 14 72 4 0 . 66.4 0.1 35 PA- 0 8.4 IV 72.7 0 64.2 0.2 14 PA- 0 19.8 + 13 13 73.2 0 0.2 53.2 36 rva tee PA- 0 10.3 -Na 0199 ll in n 5 : 73.1 0 1 Ta 01:00 423 0.2 62.6 11 9.8 PA- 0 73 0 0 . 63.0 0.1 2 12 1 37 PA- 0 10.4 72 7 0 . 11 11 0.2 62.2 10 14.8 PA- 0 19 k 421 ond 6 73.1 0 0.2 sa m e ts 1:16 6 58.1 33 PA- 0 6.8 Lok 301:00 3 5 72.4 0 aT 65.4 1 6 EL T k La plok k 18 E plok 0.2 32 8.3 PA- 0 3 0.1 ond etsk 590 20 PA- 0 13.9 bu m :0 72.7 0 ond 3 III 73 4 0 . 59.4 VE JÄR DLA Loo 02:001 272 64.2 bu m etsk 590 Loo 02:001 :0 A 272 L KA MAAR aT A EL 0.1 10 10 LIIV kk 15 L aT 28 plo k 17 E PA- 0 6.9 73.2 0 plok 29 PA- 0 är 0.2 66.2 Ü G O akarjä aT + 73.5 0 0.1 K M iiv EL T 21 10.3 53.5 + IV l k 1 6 La PA- 0 19.9 är v e plok k 18 E 75.7 0 K alaj plok 27 65.2 20 Sih 01:0 2:0 i te 58 24 PA- 0 e 9 9 35 73.2 0 30 Sih 01:1 68.7 9 0.3 1:0 0.2 i te 663 1 22 PA- 0 + PA- 0 19.7 + e 19.8 2 25 PA- 0 73.1 0 Ü är 74. 0 G O akarjä I 53.1 KM ve I V li i v 54.2 0.1 4.4 73.3 0 58.8 0.1 + 8 j är 4 4 10.9 8 Kal a 3 3 0.1 26 PA- 0 14.4 73.6 0 2 2 62.6 159 0.1 27 P110 + PA- 0 VE 23 PA- 0 19.9 1 1 72.5 0 0.2 LEPPEMÄRGID aT 77.7 0 24 60.9 11.4 + Loobu metskond 3 k 1 5 EL T La 57.7 26 12 PA- 0 27202:001:0590 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja katastriüksuse piir plok k 17 E 5 5 73 9 0 . 0.2 plok 66.9 6.8 1 Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1 Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 21 7 30 PA- 0 Kalajärve liivamaardla (registrikaardi nr 0656) varuplokkide piir nd 4 74.5 0 0.1 et sko 666 7 10.4 sa m Lok 301:00 35 1:1 III' 23 25 64.0 I I' Geoloogilise läbilõike joon 13 Nõlvaterviku alumine piir PA- 0 31 72 8 0 . 0.5 PA- 0 2 0.3 72.2 0 0.2 Maapinna samakõrgusjoon PA- 0 63.3 .3 73 0 19.7 + 421 ond 6 IV' 22 24 9.0 64.2 7.8 II' Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m abs 27 53.3 e ts k 1:16 6 20 sa m Sih 01:0 Lok 301:00 Maakonna piir 2:0 i te 587 35 e Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala piir 20 Looduskaitseala 21 23 22 Kavandatav püsielupaik 21 II 6 6 Vääriselupaik ond 4 Maantee kaitsevöönd m etsk 588 bu :0 Loo 02:001 Sideehitise kaitsevöönd 272 Gaasipaigaldise kaitsevöönd Geodeetilise märgi kaitsevöönd Kobras OÜ puuraugud. Kalajärve liivamaardla Kalajärve IV uuringuruumi geoloogiline uuring, 2022 (EGF 9564): PA-1 Puuraugu nr Kattekihi (mulla) paksus, m 0.3 Suudme abs kõrgus, m 74.20 19.7+ Kasuliku kihi paksus, m Lamami abs kõrgus, m 54.20 Märkused: Geodeetilised mõõdistustööd tehti veebruaris 2021 geodeet I. Hein poolt. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R10 ja Trimble S6 elektrontahhümeetrit. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammi ZWCAD+2020Pro abil. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. tav v a n d a ts is e Kalajärve IV liivakarjäär kattub kogu ulatuses riigikaitselise ehitise Kaitseväe keskpolügoon piiranguvööndiga. Ka õe me Ehitusliiva ploki 15 ja 16 lamam asub absoluutkõrgusel 70.50 m. g ej a ik Val sielup p ü KMG OÜ HARJUMAA KUUSALU VALD ja LÄÄNE-VIRUMAA KADRINA VALD KALAJÄRVE IV LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 0 10 20m Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN 1 cm 05.2022 1 3 1:1000 2022-080 GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE I - I' H 1:1000 V 1:200 KMG OÜ KMG OÜ Kalajärve IV liivakarjäär Sihi tee Kalajärve IV liivakarjäär WNW 35301:001:1663 ESE PA-21 Loksa metskond 421 Sihi tee Loobu metskond 3 Loobu-Läsna tee 75.70 35301:001:1666 27202:001:0589 27202:001:0590 27202:001:0544 PA-22 PA-20 PA-10 PA-36 PA-14 0.2 PA-11 PA-34 73.40 PA-37 73.20 PA-35 PA-15 73.10 73.10 73.00 73.10 72.90 Kr 0,0% 72.70 72.70 72.40 72.20 (08.04.2021) 21-1 St 3,0% 0.1 0.2 0.2 Kr 0,0% 0.2 0.2 0.2 Kr 16,0% 0.2 1:2 EL Kr 2,4% 0.1 Kr 0,0% Kr 3,4% 0.1 plokk 15 EL aT 1:2 1 :2 0.2 1:2 71.20 (05.04.2021) 20-1 St 6,7% 10-1 St 0,5% plokk 16 EL aT 11-1 St 2,6% 14-1 St 1,1% plokk 16 EL aT St 2,5% 35-1 71.20 (08.04.2021) Kr 0,0% 71.60 (09.07.2020) 71.10 (05.04.2021) 5.0 TL 70.40 (05.04.2021) EL 70.60 (08.04.2021) EL 70.60 (08.04.2021) EL EL 1.7 St 1,7% 15-1 69.60 (08.07.2020) Kr 0,0% 2.9 70.30 (09.07.2020) EL 2.1 Kr 0,0% Kr 0,0% 3.5 Kr 0,0% 22-1 St 2,1% 37-1 St 2,7% 69.00 (08.07.2020) 36-1 St 1,6% 34-1 St 2,4% 4.5 4.0 Kr 0,0% 5 EL EL 1: EL Kr 0,0% EL Kr 0,0% 15-2 St 1,5% 21-2 St 3,3% Kr 1,8% 35-2 St 3,8% EL 6.0 EL Kr 0,0% 6.0 plokk 17 EL aT 6.0 Kr 0,0% 14-2 St 2,0% EL 10-2 St 2,0% plokk 18 EL aT EL EL 11-2 St 2,5% 7.5 1: 7.5 5 Kr 0,0% EL plokk 18 EL aT Kr 0,0% 5 10.5 Kr 0,0% 8.5 1: Kr 0,0% 34-2 St 15,5% 20-2 St 3,2% 37-2 St 8,6% 36-2 St 6,3% 9.5 TL 10.0 9.5 TL Kr 0,0% EL TL 10.5 Kr 0,0% 22-2 St 3,9% 10.5 1: 10.5 15-3 St 38,3% 5 EL TL Kr 0,0% Kr 0,0% Kr 0,0% Kr 0,0% 10-3 St 2,1% Kr 0,0% 11-3 St 9,4% 14-3 St 7,1% 35-3 St 21,3% Kr 0,0% EL TL TL TL 34-3 St 51,9% 13.5 37-3 St 45,4% TL Kr 0,0% TL 14.0 15.0 36-3 St 30,5% 14.0 14.4 15.0 15.0 TL 15.0 15.0 Kr 0,0% Kr 0,0% 22-3 St 4,1% 20-3 St 26,1% Kr 0,0% Kr 0,0% Kr 0,0% EL TL 10-4 St 39,6% Kr 0,0% 14-4 St 6,1% Kr 0,0% 34-4 St 68,7% TL 37-4 St 52,6% TL 35-4 St 15,2% TL TL TL 18.5 19.0 20.0 20.0 19.5 20.0 20.0 20.0 20.0 20.0 PUURAUGU SÜGAVUS, m 20.0 10.5 20.0 20.0 20.0 14.4 18.5 20.0 20.0 20.0 19.5 PUURAUKUDE VAHEKAUGUS, m 160.29 170.32 179.89 92.76 108.34 115.45 115.45 110.11 119.33 63.07 VEETASE MAAPINNAST, m 2.0 4.5 3.0 3.5 2.1 4.0 2.5 2.9 1.5 0.8 0.7 GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE II - II' H 1:1000 V 1:200 KMG OÜ KMG OÜ Kalajärve IV liivakarjäär Sihi tee Kalajärve IV liivakarjäär W 35301:001:1663 ESE PA-23 Loksa metskond 421 Sihi tee Loobu metskond 3 77.70 35301:001:1666 27202:001:0589 27202:001:0590 0.1 PA-1 PA-30 PA-26 PA-12 74.50 PA-2 74.20 PA-24 PA-25 73.90 Kr 0,0% 73.30 73.30 73.60 PA-27 PA-13 13-1 St 1,0% Kr 0,0% 73.20 PA-31 23-1 St 4,1% 72.50 0.1 72.80 EL 0.3 0.1 0.2 72.20 EL 0.3 plokk 15 EL aT 0.1 0.1 Kr 0,0% 72.00 (07.04.2021) 72.00 (07.04.2021) 1:2 Kr 0,0% Kr 3,4% Kr 0,0% 26-1 St 4,6% Kr 0,0% 1:2 0.2 plokk 16 EL aT 0.5 1:2 1-1 St 1,3% 24-1 St 4,8% plokk 16 EL aT 12-1 71.40 (09.07.2020) 0.2 Kr 0,0% 2-1 St 0,6% EL St 2,4% 1:2 EL EL EL 70.60 (06.04.2021) EL 1.4 1.5 31-1 St 3,0% 7.5 70.20 (06.04.2021) EL 69.80 (06.04.2021) 69.50 (06.04.2021) Kr 0,0% Kr 21,7% 69.40 (06.07.2020) 69.20 (06.07.2020) Kr 0,0% 3.9 68.90 (06.04.2021) 4.5 Kr 0,0% 30-1 St 3,1% 13-2 St 0,7% 24-2 St 13,0% Kr 0,0% Kr 1,1% 5.0 27-1 St 5,5% 68.40 (08.07.2020) EL EL 2-2 St 0,9% TL 25-1 St 2,9% 4.6 Kr 0,0% EL TL 7.0 Kr 0,0% 7.0 5 EL 7.0 6.0 5.0 Kr 0,0% 31-2 St 5,9% 1: 23-2 St 5,3% plokk 18 EL aT 6.6 6.7 13-3 St 1,3% EL 1: plokk 18 EL aT Kr 0,0% 5 TL Kr 0,0% EL 26-2 St 3,1% 30-2 St 3,2% Kr 0,0% EL 7.5 Kr 0,0% 5 Kr 0,0% EL Kr 0,0% 1: St 1,8% Kr 0,0% plokk 17 EL aT 1-2 St 2,8% 27-2 St 7,8% 12-2 St 24,1% 13-4 EL 14.0 9.0 TL 10.5 8.0 2-3 St 3,2% EL Kr 0,0% TL EL 9.5 25-2 St 7,0% 1: 11.0 Kr 0,0% 5 TL Kr 0,0% Kr 0,0% 13.0 12.0 30-3 St 50,3% TL 31-3 St 32,3% 13.0 23-3 St 3,6% 11.6 Kr 0,0% TL EL 13-5 St 37,0% Kr 0,0% TL 14.5 12-3 St 3,2% 15.5 Kr 0,0% EL 14.0 Kr 0,0% 1-3 St 3,8% Kr 0,0% Kr 0,0% 20.0 EL 25-3 St 8,4% 16.0 2-4 St 3,2% 30-4 St 33,7% TL Kr 0,0% EL TL 31-4 St 49,5% 18.0 18.0 TL 20.0 20.0 18.5 19.5 19.0 20.0 19.5 PUURAUGU SÜGAVUS, m 20.0 20.0 20.0 9.0 19.5 11.0 11.6 18.0 20.0 19.0 19.5 PUURAUKUDE VAHEKAUGUS, m 132.14 120.70 129.28 125.30 113.89 125.21 119.01 136.00 137.31 148.76 VEETASE MAAPINNAST, m 3.9 8.8 5.0 3.0 3.5 3.0 3.0 5.5 2.5 1.4 0.2 GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE III - III' LEPPEMÄRGID H 1:1000 V 1:200 GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE IV - IV' H 1:1000 Beež V 1:200 Kasvukiht (muld) KMG OÜ pt-kt liiv ENE Kalajärve IV liivakarjäär WSW Loksa metskond 421 PA-23 KMG OÜ Helehall Hallikasbeež 35301:001:1666 77.70 Kalajärve IV liivakarjäär saviliivmoreen pt-kt liiv NNW S PA-21 Loobu metskond 3 75.70 0.1 27202:001:0590 PA-30 Liivsavimoreen Hall savikas PA-29 74.50 pt liiv 0.2 PA-36 Kr 0,0% 73.50 73.10 1:2 Kr 0,0% 23-1 St 4,1% 0.1 plokk 15 EL aT 1:2 21-1 St 3,0% EL 0.1 0.2 PA-34 Puuraugu nr 1:2 EL 72.00 (07.04.2021) plokk 16 EL aT 72.90 Suudme abs kõrgus (m) 1:2 71.20 (05.04.2021) 71.00 (07.04.2021) 5.0 70.60 (08.04.2021) 7.5 6.0 Proovi number ja võtmise intervall (m) Kr 0,0% Kr 0,8% Kr 0,0% 68.90 (06.04.2021) 36-1 St 1,6% 29-1 St 2,7% St 3,1% 30-1 Kr 0,0% EL 34-2 Kr 0,0% kruusa sisaldus % EL EL 21-2 St 3,3% 7.0 St 2,4% savi- ja tolmuosakeste sisaldus % Kr 0,0% 10.5 EL EL maavara liik: EL - ehitusliiv; TL - täiteliiv 1: 23-2 St 5,3% 5 plokk 17 EL aT TL Kr 0,0% 7.5 7.5 14.0 5 St 3,2% 30-2 Kihipinna sügavus (m) 1: 1: EL 5 10.5 Kr 0,0% 5 72.20 (08.04.2021) 1: 10.5 Põhjavee taseme abs kõrgus (m) ja mõõtmise aeg 14.0 36-2 St 6,3% TL plokk 18 EL aT Kr 0,0% 29-2 St 4,9% Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist abs kõrgusel 70.50 m 10.5 EL Kr 0,0% Kr 0,0% 30-3 Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir St 50,3% 23-3 St 3,6% TL Maavaravaru plokkide piir EL 13.5 Kr 0,0% Katastriüksuse piir 36-3 St 30,5% 15.5 TL Maakonna piir 20.0 Kr 0,0% Kr 0,0% 29-3 St 6,0% St 33,7% 30-4 Vääriselupaik TL TL Maantee kaitsevöönd 18.5 20.0 Sideehitise kaitsevöönd PUURAUGU SÜGAVUS, m 10.5 20.0 20.0 Gaasipaigaldise kaitsevöönd PUURAUKUDE VAHEKAUGUS, m 104.81 VEETASE MAAPINNAST, m 4.5 8.8 Nõlvaterviku kalle ja kontuur 1:5 PUURAUGU SÜGAVUS, m 18.5 20.0 20.0 PUURAUKUDE VAHEKAUGUS, m 141.91 119.04 KMG OÜ HARJUMAA KUUSALU VALD ja LÄÄNE-VIRUMAA KADRINA VALD VEETASE MAAPINNAST, m 2.5 2.5 2.5 KALAJÄRVE IV LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 0 10 20m Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED I - I' kuni IV - IV' 1 cm 05.2022 2 3 H 1:1000 V 1:200 2022-080 Kaitseministeerium [email protected] 22.07.2022 nr DM-120337-7 Arvamuse küsimine Kalajärve IV liivakarjääris kaevandamiseks esitatud keskkonnaloa taotluse kohta Keskkonnaamet teatab, et KMG OÜ (registrikood 16196755, aadress: Betooni tn 28, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond) poolt 31.05.2022 esitatud taotlus (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 31.05.2022 numbriga DM-120337-1) on võetud menetlusse. Nõuetekohane taotlus on registreeritud 01.07.2022 numbriga DM-120337-3. Taotletav Kalajärve IV liivakarjäär asub kahe lahustükina, millest üks lahustükk asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Valgejõe külas katastriüksusel Loksa metskond 421 (katastriüksuse tunnus 35301:001:1666) ja teine lahustükk Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Läsna külas katastriüksusel Loobu metskond 3 (katastriüksuse tunnus 27202:001:0590). Mõlemad lahustüki katastriüksuse riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Kaitseväe keskpolügooni piiranguvööndiga. Vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõikele 4 kui uuringuruum või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks Kaitseministeeriumile, kes esitab oma arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Tuginedes eelnenule palub Keskkonnaamet Kalajärve IV liivakarjääris kaevandamiseks esitatud keskkonnaloa taotluse kohta Kaitseministeeriumi arvamust MaaPS § 49 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Taotlus T_KL-1013720.bdoc Teadmiseks: KMG OÜ, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Liis Jääger 5656 4094 [email protected] 2(2) tee - N arva 40 llinn 1:15 1 Ta 01:00 va t ee 2 3 7 n n - Nar 175 KALAJÄRVE IV LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM lli 1:0 tee 1 Ta 01:00 arva 33 273 mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6433 -N llinn 1:13 1 Ta 01:00 k, 3 3 vuspar nd 5 ah öö e maa r ranguv i Lah maa pi 00511 e 10 9 Lah KLO 10035 23 1 ond KL O m etsk 0174 bu 1: Loo 301:00 nd 7 6 nd 1 27 sko 31 e t sko 21 sa m e t 2 bu m :01 Lok 301:00 5: 0 Loo 01:001 273 e 42 arva te Ta ll inn-N 1 7 3 1 :001:0 27301 17 17 18 KALAJÄRVE IV 19 LIIVAKARJÄÄR 18 tee Loo arva 40 272 bu-Lä 6 20 16 1 n - N llin 1:15 02: sna 1 Ta 01:00 001 te :05 e 273 44 5 15 1 14 14 13 13 tee rva in n-Na 0199 ll 5 : 1 Ta 01:00 423 2 12 1 11 11 421 19 ts k ond 6 e 6 sa m 1:16 Lok 301:00 3 5 3 ond m etsk 590 3 bu :0 ond Loo 02:001 etsk 590 272 bu m :0 Loo 02:001 272 10 10 Ü är M G O akarjä K iiv v e IV l är Kalaj 27 20 Sih 01:0 2:0 i te 58 e 9 9 35 30 Sih 01:1 9 1:0 i te 663 e Ü är M G O akarjä K i v V li ve I 8 8 Kal aj är 4 4 3 3 2 2 59 1 101 VEP 1 1 LEPPEMÄRGID 24 Loobu metskond 3 26 27202:001:0590 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja katastriüksuse piir 5 5 1 Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1 Kalajärve IV liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 21 7 Kõlvikupiir nd 4 et sko 666 7 sa m Lok 301:00 35 1:1 23 25 Mets; rohumaa Maapinna samakõrgusjoon, m abs Mäeeraldise alale kujunev veekogu 421 ond 6 22 24 Maakonna piir 27 e ts k 6 1:16 20 sa m Sih 01:0 Lok 301:00 Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala piir 2:0 i te 587 35 e Looduskaitseala 20 Kavandatav püsielupaik 21 23 22 Vääriselupaik 21 6 6 Maantee kaitsevöönd ond 4 Sideehitise kaitsevöönd m etsk 588 bu :0 Loo 02:001 Gaasipaigaldise kaitsevöönd 272 Geodeetilise märgi kaitsevöönd Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt kujuneb alale kaks veekogu. 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. tav v a n d a ts is e 4. Katastriüksuste piirid ja kitsenduste andmed: Maa-amet 25.05.2022. Ka õe me 5. Kalajärve IV liivakarjäär kattub kogu ulatuses riigikaitselise ehitise Kaitseväe keskpolügoon piiranguvööndiga. g ej a ik Val sielup p ü KMG OÜ HARJUMAA KUUSALU VALD ja LÄÄNE-VIRUMAA KADRINA VALD KALAJÄRVE IV LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 0 10 20m Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN 1 cm 05.2022 1 3 1:1000 2022-080 Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2020- 2020-277 Asukoht (L-Est’97) X 6592500 Y 604500 HARJUMAA KUUSALU VALD ja LÄÄNE- LÄÄNE-VIRUMAA KADRINA VALD KALAJÄRVE LIIVAMAARDLA LIIVAMAARDLA KALAJÄRVE IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING (varu arvutus seisuga 01.06.2021) Tellija: OÜ YIT Teed Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Geoloog: TANEL MÄGER Geoloog: URMAS URI TARTU 2021  HARJUMAA, KUUSALU VALD ja LÄÄNE-VIRUMAA, KADRINA VALD KALAJÄRVE LIIVAMAARDLA KALAJÄRVE IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING ANNOTATSIOON Tanel Mäger, Urmas Uri. Kalajärve liivamaardla Kalajärve IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.06.2021). Kobras AS, Tartu 2021. Aruanne ühes köites. Tekst 17 lk, 12 tekstilisa, 3 graafilist lisa (kaheteistkümnel lehel). EGF, Maa-amet, OÜ YIT Teed. Kalajärve IV uuringuruum asub Harjumaal Kuusalu vallas Valgejõe külas Loksa metskond 421 (katastriüksuse tunnus 35301:001:1666, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 396,49 ha) kinnistul ning Lääne-Virumaal Kadrina vallas Läsna külas Loobu metskond 3 (katastriüksuse tunnus 27202:001:0590, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 79,42 ha) ja Loobu metskond 4 (katastriüksuse tunnus 27202:001:0588, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 164,60 ha) kinnistul, Eesti baaskaart 1:50 000 kaardilehel 6433. Kalajärve IV uuringuruumi teenindusala pindala on 146,46 ha. Käesoleva töö käigus viidi 2021. aasta veebruaris läbi Kalajärve IV uuringuruumi teenindusala osaline geodeetiline mõõdistamine ja koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Uuringu käigus puuriti 2020. aasta juulis ning 2021. aasta aprillis Kalajärve IV uuringuruumi 37 puurauku ning võeti 120 proovi. Uuringuruumi suurusest tulenevalt tehti välitöö kahes etapis. Esimeses etapis uuriti ala hõreda uuringuvõrguga, mille tulemuste põhjal valis tellija vastavalt maavara kvaliteedile välja huvipakkuva ala. Teises etapis tihendati uuringuvõrku tellijale huvipakkuval alal selliselt, et oleks tagatud maavara tarbevaruna arvele võtmise nõuded. Varu arvutamisel kasutati 58 proovi andmeid. Maavaravaru arvutati Kalajärve IV uuringuruumis ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias kahe plokina:  plokk 15 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 21,66 ha pindalal 529 tuh m3;  plokk 16 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 21,66 ha pindalal 2010 tuh m3. Kalajärve IV uuringuruumi varuplokkide materjali keskmised kvaliteedinäitajad:  plokk 15 (varu ülalpool põhjavee taset) ehitusliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 1,3% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 3,0%;  plokk 16 (varu allpool põhjavee taset) ehitusliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 0,4% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 3,9%; Liiv on valdavalt keskmise- ja peeneteraline ning sobib kasutamiseks tsiviilehituses erinevate ehitussegude koostises, samuti taristuobjektide (maanteed, raudteed) muldkehade rajamiseks. Võtmesõnad: Harjumaa, Lääne-Virumaa, Kuusalu vald, Kadrina vald, Kalajärve liivamaardla, Kalajärve IV uuringuruum, ehitusliiv, aktiivne tarbevaru. Geoloog: Tanel Mäger KOBRAS AS 2  HARJUMAA, KUUSALU VALD ja LÄÄNE-VIRUMAA, KADRINA VALD KALAJÄRVE LIIVAMAARDLA KALAJÄRVE IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING SISUKORD Tekst Lk 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 2. ÜLDANDMED KALAJÄRVE IV UURINGURUUMI KOHTA .............................................................. 4 2.1. Geograafiline asend .................................................................................................................. 4 2.2. Geomorfoloogiline ehitus .......................................................................................................... 5 2.3. Geoloogiline ehitus .................................................................................................................... 6 2.4. Geoloogiline uuritus .................................................................................................................. 6 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD.................................................................................................... 8 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS ............................................................................................ 9 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ........................................................................................... 9 4.2. Varu arvutus ............................................................................................................................ 11 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................................... 13 4.4. Mäendustingimused ................................................................................................................ 13 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE................................................................................................... 14 5.1. Uuringu keskkonamõju hinnang .............................................................................................. 14 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .................................................................. 15 6. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 16 7. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 17 Tekstilisad 1. Uuringupunktide kataloog. Lisa 1 .................................................................................................... 19 2. Uuringupunktide kirjeldused. Lisa 2 ................................................................................................ 25 3. Kalajärve IV uuringuruumi loodusliku materjali lõimis. Lisa 3 ......................................................... 38 4. Laboriproovide katseprotokollid. Lisa 4 ........................................................................................... 45 5. Topotööde seletuskiri. Lisa 5........................................................................................................... 65 6. Maavaralasundi ja katendi keskmiste paksuste arvutuse tabel. Lisa 6........................................... 66 7. Varu arvutuse programmi sisestatud arvnäitajate tabelid. Lisa 7 ................................................... 67 8. Geoloogilise uuringu luba L.MU/334403, 08.04.2020. Lisa 8 ......................................................... 69 9. Uuritud maa korrastamise akt. Kalajärve IV uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heaks- kiitmine. Keskkonnaameti maapõuebüroo korraldus nr DM-115838-2, 09.06.2021. Lisa 9 .......... 71 10. Tellija volikiri ja arvamus tehtud tööde kohta. Kiri nr 44/2021, 29.06.2021. Lisa 10 ..................... 77 11. Kalajärve IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande kooskõlastamine. Kaitseministeeriumi kiri nr 12-1/22/349, 10.02.2022. Lisa 11 ........................................................................................ 79 12. Varu arvele võtmise otsus. Lisa 12 Graafilised lisad 1. Kalajärve IV uuringuruumi teenindusala plaan, M 1:2000. Lisa 1. 2. Kalajärve IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan, M 1:1000. Kalajärve IV uuringuruumi asukohaskeem, M 1:50 000 (Eesti baaskaardi leht 6433). Lisa 2. 3. Geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni XII – XII’, Mhor 1:1000, Mvert 1:200 ja leppemärgid geoloogilistel läbilõigetel (kümnel lehel). Lisa 2. Elektroonilised lisad 1. Maavara plokkide ruumikuju ala-tüüpi ruumiobjektina ning katendi ja lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina. 2. Graafilised lisad eraldi failidena TIFF-vormingus (12 tk). KOBRAS AS 3  HARJUMAA, KUUSALU VALD ja LÄÄNE-VIRUMAA, KADRINA VALD KALAJÄRVE LIIVAMAARDLA KALAJÄRVE IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 1. SISSEJUHATUS Kobras AS viis OÜ YIT Teed tellimuse alusel ja vastavalt geoloogilise uuringu loale L.MU/334403, mis on välja antud 08.04.2020 Keskkonnaameti poolt (tekstilisa 8), läbi Kalajärve IV uuringuruumi geoloogilise uuringu. Töö eesmärgiks oli välja selgitada Kalajärve IV uuringuruumi liiva varu maht ning kvaliteet, et taotleda maavara kaevandamise luba. Kalajärve IV uuringuruum asub Harjumaal Kuusalu vallas Valgejõe külas Loksa metskond 421 (katastriüksuse tunnus 35301:001:1666, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 396,49 ha) kinnistul ning Lääne-Virumaal Kadrina vallas Läsna külas Loobu metskond 3 (katastriüksuse tunnus 27202:001:0590, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 79,42 ha) ja Loobu metskond 4 (katastriüksuse tunnus 27202:001:0588, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 164,60 ha) kinnistul. Kinnistute omanik on Eesti Vabariik, valitseja Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Kalajärve IV uuringuruumi teenindusala pindala on 146,46 ha. Uuringuruumi teenindusalal oli uuringu läbiviimise ajal tegemist raielankide ning erineva vanuselise koostisega puistuga metsamaaga. Käesoleva aruande koostamise käigus viidi läbi järgmised tööd: 1. Kalajärve IV uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja topograafilise plaani koostamine mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 2. Kalajärve IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). 2. Puuraukude puurimine. 3. Laboratoorsed tööd. Aruanne esitatakse keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale (Maa-ametile) läbi vaatamiseks ja varu kinnitamiseks. 2. ÜLDANDMED KALAJÄRVE IV UURINGURUUMI KOHTA 2.1. Geograafiline asend Kalajärve IV uuringuruum asub Harjumaa ja Lääne-Virumaa piiril Rakvere linnast ca 30 km loode suunas Kuusalu vallas Valgejõe külas Loksa metskond 421 (katastriüksuse tunnus 35301:001:1666) ning Kadrina vallas Läsna külas Loobu metskond 3 (katastriüksuse tunnus 27202:001:0590) ja Loobu metskond 4 (katastriüksuse tunnus 27202:001:0588) kinnistul, Tallinn-Narva riigi põhimaanteest nr 1 vahetult lõunas. Kalajärve IV uuringuruumi teenindusala keskosa geograafilised koordinaadid on 59°27’10’’ pl ja 25°50’337’’ ip ning uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6433 (graafiline lisa 2. Kalajärve IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Kalajärve IV uuringuruum koosneb neljast lahustükist. Läänepoolsed lahustükid asuvad Loksa metskond 421 katastriüksusel ning sama katastriüksus jätkub nimetatud lahustükkidest kõigis suundades. Kirdepoolne lahustükk asub Loobu metskond 3 katastriüksusel, mis jätkub kõigis suundades, v.a kirdes, kus uuringuruum piirneb Loobu-Läsna tee katastriüksusega (katastriüksuse tunnus 27202:001:0544, maa sihtotstarve on transpordimaa 100%, pindala 2,05 ha). Kagupoolne lahustükk asub Loobu metskond 4 katastriüksusel, mis jätkub kõigis ilmakaartes. Uuringuruumi KOBRAS AS 4  HARJUMAA, KUUSALU VALD ja LÄÄNE-VIRUMAA, KADRINA VALD KALAJÄRVE LIIVAMAARDLA KALAJÄRVE IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING lahustükkide vahel asub põhja-lõuna suunaliselt kolm Sihi tee nimelist katastriüksust (katastriüksuse tunnus 35301:001:1663, 27202:001:0589 ja 27202:001:0587, maa sihtotstarve on transpordimaa 100%, pindala vastavalt 14561 m2, 4284 m2 ja 3,22 ha), kus paikneb Keskpolügooni Läsna teeninduslinnaku ligipääsutee. Lähim majapidamine asub Kalajärve IV uuringuruumist ca 700 m kaugusel kirde suunas, teisel pool Tallinn-Narva maanteed, Laukasoo kinnistul (katastriüksuse tunnus 27301:001:0152, maa sihtotstarve on elamumaa 100%, pindala 4091 m2). Kalajärve IV uuringuruum kattub täielikult riigikaitselise ehitise Kaitseväe keskpolügoon piiranguvööndiga. Kaitseministeerium on kooskõlastanud Kalajärve liivamaardla täiendava ehitusliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise (tekstilisa 11). Kalajärve IV uuringuruum piirneb loodest vääriselupaigaga VEP110159 ning kirdest vääriselupaigaga VEP107160. Tegemist on metsa tüübirühmaga seotud vääriselupaikadega, mille põhitüüp on männikud ja männisegametsad. Uuringuruumist põhja suunas kulgeva Tallinn-Narva riigi põhimaantee nr 1 äärmise sõiduraja välimisest servast jääb Kalajärve IV uuringuruum ca 51 m kaugusele, tee kaitsevööndiga kattumist ei ole. Kirdes kulgevast avalikus kasutuses oleva Loobu-Läsna tee nr 2730036 äärmise sõiduraja välimisest servast jääb taotletava uuringuruumi teenindusala ca 4 m kaugusele, uuringuruumiga külgneval lõigul on Loobu- Läsna tee eratee. Kalajärve IV uuringuruumi lahustükkide vahel paiknevad loode-kagu suunaliselt järgmised AS Eesti Gaasile kuuluvad objektid ja nende kaitsevööndid: Kuusalu sideliin (sideehitis maismaal; VID kood 230003986; kaitsevöönd 1 m keskjoonest); maagaasi ülekandetorustik Tallinn- Jõhvi D38 (D kategooria gaasitorustik alates 200 mm kuni 500 mm; VID kood 20100504751; kaitsevöönd 5 m keskjoonest); maagaasi ülekandetorustik Tallinn-Jõhvi D38 (D kategooria gaasitorustik alates 500 mm ja suurem; VID kood 20100504743; kaitsevöönd 10 m keskjoonest); EG Loobu sideliin (sideehitis maismaal; VID kood 230003400; kaitsevöönd 1 m keskjoonest); Kohtla-Järve-Tallinn I niit (D kategooria gaasitorustik alla 200mm; VID kood 170000669; kaitsevöönd 5 m keskjoonest) ning Lääne-Virumaa D kat (D kategooria gaasitorustik alates 500 mm ja suurem ; VID kood A21-22A21M05+04; kaitsevöönd 10 m keskjoonest). Kalajärve IV uuringuruumi teenindusalal kattumist nimetatud objektide ja nende kaitsevöönditega ei ole. Kalajärve IV uuringuruumist kirdes kulgeb Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele kuuluv sideehitis ELA104 (sideehitis maismaal; VID kood ELA104; kaitsevöönd 1 m keskjoonest), uuringuruumi teenindusmaal kattumist sideehitise ja selle kaitsevööndiga ei ole. 2.2. Geomorfoloogiline ehitus Maastikuliselt paikneb Kalajärve IV uuringuruum Kõrvemaa põhjaosas, Pandivere kõrgustiku loodenõlva läheduses. Kõrvemaa põhjaosas levivad liivatasandikud, mis moodustavad osa Jägala jõest Sämini küündivast Põhja-Eesti liiva-kruusaväljade vööndist (Arold, I. Eesti Maastikud. TÜ Geograafia KOBRAS AS 5  HARJUMAA, KUUSALU VALD ja LÄÄNE-VIRUMAA, KADRINA VALD KALAJÄRVE LIIVAMAARDLA KALAJÄRVE IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Instituut. Tartu, 2005) [1]. Uuringuruumi piiravad idast ja läänest Pandivere staadiumi lõpufaasis mandrijää taandumisel tekkinud glatsiodepressiooni tulemusel kujunenud soomassiivid (Saabassääre soo läänes ning Kullisoo idas). Maapinna reljeef on tasane ning absoluutne kõrgus uuringuruumi varu arvutuse piirkonnas jääb vahemikku 72,2 – 77,8 m. Uuringuruumi aluspõhja moodustab Kesk- Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgekalda kihistu (O2kr) savikas lubjakivi ja mergel. 2.3. Geoloogiline ehitus Kalajärve IV uuringuruumi geoloogilise ehituse kirjeldus on antud käesoleva töö käigus 2020. aasta juulis ja 2021. aasta aprillis puuritud 37 puuraugu (PA-1 kuni PA-37, sügavusega 6,0 – 20,0 m) andmete põhjal. Varu arvutamisel kasutati 26 puuraugu andmeid (PA-1 ja PA-2; PA-10 kuni PA-15; PA-20 kuni PA-37). Kalajärve IV uuringuruumi kattekihi moodustab liivasegune kasvukiht (muld) paksusega 0,1 – 0,5 m, keskmine paksus on 0,2 m. Kalajärve IV uuringuruumi kasuliku kihi moodustab varu arvutuse alal peene- või eriteraline glatsiofluviaalne liiv (Q1jrVr_fg) paksusega 4,4 m (PA-24) – 19,9+ m (PA-23 ja PA-29), keskmine paksus on 11,7 m. Liiv on värvuselt valdavalt beež kuni hallikasbeež, maapinnalähedases intervallis kohati pruun või oranž. Varu arvutuse ala idapoolses osas on liiv maapinnalähedases intervallis jämedateraline, sisaldades kohati peent kruusa ning üksikuid veeriseid. Valdavalt liiva terasuurus väheneb ning savisisaldus suureneb läbilõikes sügavuse suunas. Kasulik kiht levib nii ülal- kui allpool uuringuaegset põhjavee taset. Kasuliku kihi lamami moodustab hall kuni tumehall savi vahekihtidega peenliiv (Q1jrVr_fg) ning selle lamamis asuv hele- kuni sinakashall, valdavalt pehmeplastne saviliivmoreen (Q1jrVr_g), mis sisaldab üksikuid, peamiselt karbonaatseid veeriseid. Puuraugus PA-25 esineb savika peenliiva lamamis sinakashalli-lillakirju sitkeplastne liivsavimoreen, mis läbiti 1,5 m ulatuses. Kasuliku kihi lamamini ei jõutud varu arvutuse alal puuraugus PA-1, PA-2, PA-14, PA-22, PA-23 ja PA-29, kus puurimine lõpetati uuringuloaga määratud sügavusel ning puuraugus PA-21, PA-26 ja PA-27, kus lamamini jõudmist takistas suuremate kivide esinemine. Kõigis nimetatud puuraukudes jätkub sügavuse suunas peene- või eriteraline glatsiofluviaalne liiv. 2.4. Geoloogiline uuritus Kalajärve IV uuringuruumi alal ei ole varasemalt geoloogilisi uuringuid maavarade otsingu eesmärgil tehtud. Uuringuruumist ca 500 m kaugusel lõunas asuvas Kalajärve liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 0656) on varasemalt geoloogilisi uuringuid maavarade kaevandamise eesmärgil läbi viidud kuuel korral: 1974., 1986., 1991., 1999., 2005. ja 2011. aastal. Maardla kasuliku kihi moodustab liiv. Maardla kattekihi keskmine paksus on 0,4 m ning kasuliku kihi keskmine paksus on 14,7 m 1972. a uuris tollane ENSV MN Geoloogia Valitsus Kalajärve maardlat Harju rajooni (maakonna) kruusa- liiva otsingu-hinnangutööde käigus (Einmann jt., 1974) [2]. Uuringupuuraukude asukohti ja suudmete abs kõrgusi instrumentaalselt ei mõõdistatud. Liiva varu eraldati C2 kategoorias kolme varuplokina. KOBRAS AS 6  HARJUMAA, KUUSALU VALD ja LÄÄNE-VIRUMAA, KADRINA VALD KALAJÄRVE LIIVAMAARDLA KALAJÄRVE IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 1986. a tegi PI “Eesti Maanteeprojekt” ala detailse geoloogilise uuringu (Kurotškin, 1986), mille tulemusena vormistati 1987. a toonasele Rakvere TREV-le mäeeraldis [3]. 1991. aastal PI “Eesti Maanteeprojekt” poolt tehtud ala täiendava geoloogilise uuringu käigus selgitati olemasoleva karjääri veealune varu ning lõunasuunaline laiendamisvõimalus. 1999. aastal hindas Lääne-Viru Teedevalitsus seisuga 01.01.1999. a Kalajärve liivakarjääri jääkvaru (Kattai, 1999) [4]. Töö tulemusena kinnitas EMK 31.03.1999. a protokolliga nr 99-10, 37,32 ha suurusel alal 75 m abs kõrguse tasemest kõrgemal paikneva liiva jääkvaru aktiivse tarbevaruna 1989 tuh m3 suuruses mahus ja 75 m abs kõrguse tasemest madalamal paikneva liiva varu aktiivse reservvaruna 3527 tuh m3 suuruses mahus. Maardla kanti Keskkonnaregistri maardlate nimistusse. 2003. ja 2004. aastal hindas keskkonnaminister Kalajärve liivamaardlale ehitatud Keskpolügooni linnaku tõttu aktiivse varu osaliselt ümber passiivseks (KKM 07.01.2003. a käskkiri nr 4; KKM 16.01.2004. a käskkiri nr 18). 2005. aastal hinnati Talter AS taotlusel maardla Lääne-Viru maakonda jääva ploki 4 varu 84 tuh m3 aktiivseks tarbevaruks (Jürgenson, 2005); (KKM 30.12.2005. a käskkiri nr 1844) [5]. Nimetatud ploki piires eraldatud Kalajärve II liivakarjääri mäeeraldisel tegutseb maavara kaevandamise loa nr L.MK/300603 alusel AS YIT Eesti. 2011. a selgitas OÜ Eesti Geoloogiakeskus Kalajärve II liivakarjääri mäeeraldise laiendamisvõimalusi (Rändur, 2011) [6], rajades mäeeraldisega põhja poolt külgnevasse Kalajärve III uuringuruumi 5 puurauku, mille materjalist võeti 34 proovi. Uuringu tulemusena arvutati kahe varuplokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru maht. Töö tulemusena kinnitati Kalajärve liivamaardla täiendav ehitusliiva aktiivne tarbevaru 2 tuh m3 (plokk 11 – 0,57 ha pindalal) ülalpool veetaset ning 153 tuh m3 (plokk 12 – 0,83 ha pindalal) allpool põhjavee taset. Nimetatud plokkide piires eraldatud Kalajärve III liivakarjääri mäeeraldisel tegutseb maavara kaevandamise loa nr L.MK/322588 alusel AS YIT Eesti. Lisaks eelpool nimetatud mäeeraldistele on Keskkonnaamet andnud 04.02.2016 Kaitseministeeriumile maavara kaevandamise loa HARM-135 Kalajärve liivakarjääris ehitusliiva kaevandamiseks maardla Harju maakonda jääva ploki 10 ulatuses. Seisuga 31.12.2020 on Kalajärve liivamaardla ehitusliiva aktiivne tarbevaru 1580,9 tuh m3, ehitusliiva passiivne tarbevaru 1049 tuh m3, ehitusliiva aktiivne reservvaru 2160 tuh m3 ning ehitusliiva passiivne reservvaru 1670 tuh m3. Kalajärve liivakarjääri jääkvaru on 281 tuh m3, Kalajärve II liivakarjääri jääkvaru on 55,6 tuh m3 ning Kalajärve III liivakarjääri jääkvaru on 148,3 tuh m3 (Roosalu, R. Eesti Vabariigi 2020. aasta maavaravarude koondbilansid (seisuga 31.12.2020). Maa-amet. Tallinn 2021) [7]. KOBRAS AS 7  HARJUMAA, KUUSALU VALD ja LÄÄNE-VIRUMAA, KADRINA VALD KALAJÄRVE LIIVAMAARDLA KALAJÄRVE IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD Geodeetilised mõõdistustööd tehti 2021. aasta veebruaris geodeedi I. Heina poolt (graafiline lisa 2. Kalajärve IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Täpsemad andmed geodeetilise mõõdistuse kohta on esitatud topotööde seletuskirjas (tekstilisa 5). Geoloogiline uuring viidi ala suurusest tulenevalt läbi kahes etapis. Esimeses etapis uuriti ala hõreda uuringuvõrguga (puuraukude vahekaugus ca 250 – 350 m), mille tulemuste põhjal valis tellija vastavalt maavara kvaliteedile välja huvipakkuva ala. Puurauke ei puuritud uuringuruumi lõunaossa, kus soise ala liigniiskusest tulenevalt oli puurmasinaga liikumine raskendatud. Uuringu teises etapis tihendati uuringuvõrku tellijale huvipakkuval alal (uuringuruumi põhjapoolsed lahustükid) selliselt, et oleks tagatud maavara tarbevaruna arvele võtmise nõuded. Kokku puuriti Kalajärve IV uuringuruumi 2020. ja 2021. a 37 puurauku (PA-1 kuni PA-37) sügavusega 6,0 – 20,0 m ja kogumetraažiga 659 m (tekstilisa 1 ja 2). Kalajärve IV uuringuruumi varu arvutuse alale puuritud puuraukude vahekaugus on ca 63 – 197 m. Puuraugud puuriti keerdpuurimise meetodil seadmega Sedidrill. Puuraugud likvideeriti kohe pärast proovide võtmist, veetaseme mõõtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Puuraukude likvideerimise kohta koostati akt, mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 9). Välitöid juhendas geoloog Tanel Mäger. Proovide võtmine. Puuraukudest võeti kokku 120 proovi. Puuraukudest võeti keskmestatud proovid: õhukesed, erineva koostisega vahekihid, mida ei ole võimalik eraldi kaevandada, on lülitatud üldproovi koosseisu. Võetud proovid on kahandatud kvarteerimise meetodil labori nõutava kaaluni. Laboratoorsed uuringud. Laboratoorsed analüüsid tehti OÜ Inseneribüroo Steiger laboris Tallinnas, mille pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega L202. Laboris määrati materjali filtratsioonimoodul (EVS-EN 901-20), lõimis (EVS-EN-933-1) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus (tekstilisa 3). Liiva teralise koostise määramiseks kasutati sõelasid ava läbimõõduga (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063. Kalajärve IV uuringuruumi loodusliku materjali lõimis on esitatud tekstilisas 3. Laboriproovide katseprotokollide koopiad on toodud tekstilisas 4. Kameraaltööde käigus tehti laboriandmete põhjal väliandmete töötlus, hinnati materjali kasutuskõlblikkust ning arvutati ehitusliiva varu. 2020. ja 2021. a puuritud puuraukude andmetele tuginedes joonistati varu arvutuse alale 12 geoloogilist läbilõiget (graafiline lisa 3). Graafilised lisad on joonestatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2019 abil. Varu arvutamiseks kasutati programmi AutoCAD Civil 3D 2019 võimalusi, kasutati “Tin Volume” meetodit. Väljatrükiks kasutati printerit Canon TM-300 (A0 värviline). Saadud tulemuste usaldusväärsuse analüüs. Uuringu tulemusena saadud andmestikku võib pidada usaldusväärseks aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks keskkonnaregistri maardlate nimistus. Uuringupunktide vahekaugus varu arvutuse alal ning võetud proovide pikkus vastab keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud uuringumetoodikale tarbevaru määramiseks. KOBRAS AS 8  HARJUMAA, KUUSALU VALD ja LÄÄNE-VIRUMAA, KADRINA VALD KALAJÄRVE LIIVAMAARDLA KALAJÄRVE IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS Materjali kvalitatiivne iseloomustus on antud ja tarbevaru on arvutatud käesoleva töö käigus Kalajärve IV uuringuruumis kahe plokina:  plokk 15 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 21,66 ha pindalal 529 tuh m3;  plokk 16 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 21,66 ha pindalal 2010 tuh m3. Aktiivse tarbevaru plokid on kontuuritud arvestades kasuliku kihi paksust ja kvaliteeti. Tarbevaru plokkide kontuur on toodud Kalajärve IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 2) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 3). Allpool uuringuaegset põhjavee taset asuv plokk 16 paikneb täielikult plokk 15 lamamis ning nende pindala kattub suures osas uuringuruumi põhjapoolsete lahustükkide pindalaga (välja jäi uuringuruumi äärmine idaosa). Ehitusliiva plokk 15 ja 16 on määratud uuringuruumi piiride ning kihti avavate ja läbivate uuringupunktide materjali kvalitatiivse iseloomustuse järgi. Tekstilisas 7 on esitatud aktiivse tarbevaru arvutamisel kasutatud plokkide lamami absoluutkõrgused kõigis uuringupunktides ning varu kontuurimise punktides. Varuplokkide moodustamisel kasutatud materjali kvalitatiivne iseloomustus on toodud järgmises peatükis. 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus Kasuliku kihi moodustab Kalajärve IV uuringuruumis liiv. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud käesoleva uuringu käigus varu arvutuse alalt kogutud 58 proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Keskkonnaministri 17.12.2018 määrus nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (RT I, 19.12.2018, 28) § 29 tulenevalt on liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuded järgmised:  tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%;  ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;  ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%. Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem, seejuures tehakse purunemiskindluse määrang killustikust fraktsiooni suurusega 10–14 millimeetrit purunemiskindluse määramise standardi EVS-EN 1097-2 järgi;  täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta eelpool loetletud punktides esitatud nõuetele. KOBRAS AS 9  HARJUMAA, KUUSALU VALD ja LÄÄNE-VIRUMAA, KADRINA VALD KALAJÄRVE LIIVAMAARDLA KALAJÄRVE IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Käesoleva uuringu käigus kasutati varu arvutamisel kokku 58 proovi andmeid, millest 45 proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas ehitusliiva nõuetele ning 13 proovi täiteliiva nõuetele. Täiteliiva nõuetele vastavad proovid asusid varu arvutuse alal sporaadiliselt, mistõttu ei ole otstarbekas välja eraldada täiteliiva varuplokki. Täiteliiva nõuetele vastavad proovid on liidetud ehitusliiva varuplokkide koosseisu. Ülalpool põhjavee taset asuv materjal (plokk 15) on esindatud 16 prooviga (kasutatud on proove, mille pikkusest vähemalt 50% jääb kõrgemale eeldatavast kaevandamisjärgsest põhjavee tasemest) ning allpool põhjavee taset asuv materjal (plokk 16) on esindatud 42 prooviga. Kõigi analüüsitud kasuliku kihi proovide kaalutud keskmise savi- ja tolmuosakeste sisalduse alusel on uuringuruumi varu arvutuse ala piires tegemist ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastava materjaliga nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Tellija ei soovinud arvele võtta materjali, mille filtratsioonimoodul jääb alla 0,1 m/ööp. Laboris määratud filtratsioonimoodul eriteralise liiva puhul (kasulik kiht) oli 10,0-17,5 m/ööp ning savika peenliiva puhul <0,1-0,2 m/ööp. Sellel kaalutlusel jäeti kasuliku kihi hulgast välja savikas peeneteraline täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav liiv ning liigitati see kasuliku kihi lamamiks. Kasuliku kihi laboranalüüside tulemused on esitatud tekstilisas 3 (Kalajärve IV uuringuruumi loodusliku materjali lõimis). Tabelis 1 on esitatud Kalajärve IV uuringuruumi (ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 15 ja 16) laboranalüüside põhinäitajad. Tabel 1. Kalajärve IV uuringuruumi laboranalüüside põhinäitajad. Näitaja Kalajärve IV uuringruum Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal Kalajärve IV uuringuruumis Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 21,7 0,5 (kruusa sisaldus kokku). Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 78,3 100,0 99,5 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,5 8,6 3,7 Looduslik materjal ploki 15 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 16,0 1,3 (kruusa sisaldus kokku). Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 84,0 100,0 98,7 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,5 6,7 3,0 Looduslik materjal ploki 16 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 21,7 0,4 (kruusa sisaldus kokku). Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 78,3 100,0 99,6 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,7 8,6 3,9 Kalajärve IV uuringuruumi materjal vastab ehitusliiva kvaliteedinõuetele. Kasuliku kihi liiv on valdavalt keskmise- (0,5-0,25 mm) ja peeneteraline (0,25-0,125 mm) ning madala savi- ja tolmuosakeste sisaldusega (keskmine 3,7%). Uuringuruumi materjal sobib kasutamiseks tsiviilehituses erinevate ehitussegude koostises, samuti taristuobjektide (maanteed, raudteed) muldkehade rajamiseks. KOBRAS AS 10  HARJUMAA, KUUSALU VALD ja LÄÄNE-VIRUMAA, KADRINA VALD KALAJÄRVE LIIVAMAARDLA KALAJÄRVE IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 4.2. Varu arvutus Kalajärve IV uuringuruumi varu on arvutatud kokku kahe plokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias (plokk 15 ja plokk 16). Varu asub nii ülalpool kui allpool põhjavee taset. Varu arvutuse aluseks olnud materjalid:  Kalajärve IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1 000 (graafiline lisa 2);  geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni XII – XII’, mõõtkavas horis 1:1 000 ja vert 1:200 (graafiline lisa 3);  uuringupunktide kirjeldused (tekstilisa 2);  kasuliku kihi laborianalüüside tulemused (tekstilisa 3). Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud programmi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2019. Programmis saab mahtude arvutamiseks kasutada mitmeid meetodeid, käesoleva töö puhul kasutati “Tin Volume” meetodit. Kogu uuringuruumi varu arvutuse ala maapinna reljeef on mõõdistatud geodeedi poolt keskmiselt sammuga 20 meetrit. Reljeefi erisuste esinemisel on mõõdistatud kõik väljapaistvad muutused. Saadud absoluutkõrguste abil jagatakse kogu uuringuala reljeef kolmnurkade abil ruumiliseks pinnaks (joonis 1, helesinise värviga). Maavara lamami reljeefi kontuur (joonis 3, pruuni värviga) saadakse sarnaselt maapinna reljeefi koostamisele, kuid kolmnurkade joonestamiseks kasutatakse välitööde käigus kogutud ja labori poolt analüüsitud maavara plokiks määratava maavara sügavust. Programm ühendab saadud sügavused kolmnurkadeks, millest moodustubki lamami reljeefi ruumiline kontuur. Joonis 1. Mahuarvutuse selgitus. KOBRAS AS 11  HARJUMAA, KUUSALU VALD ja LÄÄNE-VIRUMAA, KADRINA VALD KALAJÄRVE LIIVAMAARDLA KALAJÄRVE IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Joonis 2. Mahuarvutuse selgitus. Maavara maht arvutatakse AutoCAD Civil 3D poolt uuringuala reljeefi ja lamami reljeefi ning pindalaliselt piiritletud ala vahele jäävas ruumis (joonis 2). Halli kontuurjoonega on märgitud varu arvutamiseks määratud ala, mille maht arvutatakse liitmeetodi abil. Liitmeetodi puhul tekitab programm nii lasuva kui lamava kontuuri kolmnurki arvesse võttes uue pinna. Võttes arvesse ka kahe pinna vahelisi kaugusi, arvutab programm iga moodustunud kolmnurkse püstprisma ruumala eraldi ning seejärel liidab need ühtseks ruumalaks (joonis 3). Joonis 3. Mahuarvutuse selgitus. Varuplokkide kontuur on toodud Kalajärve IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 2) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 3). Pindalad on määratud joonestusprogrammis Autodesk AutoCAD Civil 3D 2019. Tekstilisas 6 on esitatud Kalajärve IV uuringuruumi kasuliku ja kattekihi paksus, mida on kasutatud varu arvutamisel. KOBRAS AS 12  HARJUMAA, KUUSALU VALD ja LÄÄNE-VIRUMAA, KADRINA VALD KALAJÄRVE LIIVAMAARDLA KALAJÄRVE IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Varu arvutuse tulemus: Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 15 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 21,66 ha pindalal kokku on 528 909 m3 (529 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 2,4 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 528 909 m3 : 216 597 m2 = 2,4 m). Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 16 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 21,66 ha pindalal kokku on 2 009 812 m3 (2010 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 9,3 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 2 009 812 m3 : 216 597 m2 = 9,3 m). Kattekihi moodustab Kalajärve IV uuringuruumis kasvukiht (muld). Kasvukihi (mulla) maht pindalal 21,66 ha kokku on 43 682 m3 (44 tuh m3). Kasvukihi (mulla) keskmine paksus on 0,2 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud mahu alusel 43 682 m3 : 216 597 m2 = 0,2 m). 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused Kalajärve IV uuringuruumi varu arvutuse ala maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 72,2 – 77,8 m. Kasuliku kihi paksus on 4,4 – 19,9+ m, keskmiselt 11,7 m (keskmine paksus ülalpool põhjavee taset on 2,4 m ning allpool põhjavee taset 9,3 m). Kattekihi paksus on 0,1 – 0,5 m, keskmiselt 0,2 m. Kattekihi moodustab liivasegune kasvukiht (muld). Käesoleva geoloogilise uuringu käigus avati 2020. a juulis ja 2021. a aprillis põhjavesi kõigis varu arvutuse alale puuritud puuraukudes. Põhjavesi avati 0,0 – 8,8 meetri sügavusel maapinnast. Põhjavee tase oli uuringu ajal kogu Kalajärve IV uuringuruumi varu arvutuse ala piires suhteliselt ühtlane, asudes absoluutsel kõrgusel 68,4 m (PA-12) kuni 72,5 m (PA-32). Põhjavee tase puuraukudes oli mõnevõrra kõrgem 2021. a aprillis, kuna välitöö aeg kattus kevadise intensiivse lumesulamise perioodiga. Käesoleva uuringu käigus puuritud puuraukudes mõõdetud andmete alusel on keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus varu arvutuse alal 70,5 m. 4.4. Mäendustingimused Kalajärve IV uuringuruumi mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on õhuke ning maavarale on hea juurdepääs. Ülapool põhjavee taset asuva maavara kiht on õhuke (keskmine paksus 2,4 m) ning seda saab kaevandada ühes astmes. Veealuse varu kaevandamist raskendab kasuliku kihi suurem paksus (keskmiselt 9,3 m, maksimaalselt 17,4 m). Piirkonnas asuvate suurte soomassiivide läheduse tõttu ei ole otstarbekas tulevase karjääri alal veetaset alandada ning veealuse varu kaevandamine tuleb teostada pika noolega ekskavaatorite ning pinnasepumpadega. Juurdepääs tulevasele karjäärile on väga hea. Kalajärve IV uuringuruum asub Tallinn-Narva riigi põhimaanteest nr 1 vahetult lõuna suunas, mis annab paindlikud võimalused väljaveotee tarbeks KOBRAS AS 13  HARJUMAA, KUUSALU VALD ja LÄÄNE-VIRUMAA, KADRINA VALD KALAJÄRVE LIIVAMAARDLA KALAJÄRVE IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING mahasõidu ehitamiseks mitmesse erinevasse kohta. Kinnitamiseks esitatakse ja kaevandama hakatakse ehitusliiva varu, mis asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri määrusele 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” (RT I, 08.04.2017, 5). Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma kaevandamise keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestama maaomaniku poolseid nõudeid ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastatava maa kasutamise sihtotstarbe määramisel lähtutakse maavara kaevandamisloas märgitust. Korrastamisprojektiga määratakse täpsemalt kaevandatud ala korrastamise suunad. Kaevandamise järgselt kujuneb mäeeraldise alale veekogu. 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 5.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang Kalajärve IV uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Kalajärve IV uuringuruumi varu arvutuse ala piirneb läänest vääriselupaigaga VEP110159 (graafiline lisa 2. Kalajärve IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Vääriselupaiga kaitse toimub vastavalt metsaseadusele, riigimetsas korraldab vääriselupaiga kaitset riigimetsa majandaja keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 kohaselt. Vääriselupaik on ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaik VEP110159 on metsa tüübirühmaga seotud vääriselupaik, mille põhitüüp on männikud ja männisegametsad. Kalajärve IV uuringuruumi teenindusala piirist ca 150 m kaugusel põhja suunas asub Lahemaa rahvuspargi (keskkonnaregistri kood KLO1000511) Lahemaa piiranguvöönd (keskkonnaregistri kood KLO1100359), mille kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Geoloogilise uuringu käigus puuritud puuraugud likvideeriti kohe pärast proovide võtmist, geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja veetaseme mõõtmist pinnasega täitmise teel. Puuraukude likvideerimise kohta koostati akt, mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 9). Geoloogiline uuring viidi läbi lühikese aja jooksul päevasel ajal ning kasutati tehniliselt korras ja kaasaegset masinaparki, uuringu välitööd keskkonnale olulist ja püsivat negatiivset mõju ei avaldanud. Geoloogiline uuring Kalajärve IV uuringuruumis ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6, vastu võetud 22.02.2005 (RT I 2005, 15, 87). KOBRAS AS 14  HARJUMAA, KUUSALU VALD ja LÄÄNE-VIRUMAA, KADRINA VALD KALAJÄRVE LIIVAMAARDLA KALAJÄRVE IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnag Tulevase karjääri avamisel ja kasutamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Tuleb jälgida, et karjääris ei tekiks kütuse- või õlileket. Juhuslikud lekked tuleb koristada. Jäätmete ladustamine, masinate remont ja tankimine karjääris on keelatud. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi maha panek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra ning maastikupildi visuaalne muutumine. Kuival ajal veepealse varu kaevandamisel ning laadimisel on võimalik tolmu teke. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse tolmu teke praktiliselt nullini. Mehhanismide töö tekitab müra ja õhusaastet. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Veealuse varu kaevandamisel ilma veetaseme alandamiseta ümbruskonna põhjaveetasemele eelduslikult mõju puudub. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju. Kaevandamise järgselt moodustub alale veekogu. KOBRAS AS 15  HARJUMAA, KUUSALU VALD ja LÄÄNE-VIRUMAA, KADRINA VALD KALAJÄRVE LIIVAMAARDLA KALAJÄRVE IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 6. KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli OÜ YIT Teed tellimusel välja selgitada Kalajärve IV uuringuruumi liiva varu maht ning kvaliteet. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati ehitusliiva aktiivne tarbevaru Kalajärve IV uuringuruumis kahe plokina:  ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 15 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 21,66 ha pindalal kokku 529 tuh m3;  ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 16 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 21,66 ha pindalal kokku 2010 tuh m3. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutatud varu esitatakse kinnitamiseks keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale (Maa-ametile) ning soovitatakse arvutatud ehitusliiva plokid aktiivse tarbevaruna arvele võtta. Geoloog: Tanel Mäger KOBRAS AS 16  HARJUMAA, KUUSALU VALD ja LÄÄNE-VIRUMAA, KADRINA VALD KALAJÄRVE LIIVAMAARDLA KALAJÄRVE IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I. Eesti Maastikud. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut, Tartu 2005. [1] 2. Einmann, A., Gromov, O. Aruanne Harju rajooni kruusliiva ja liiva otsingu-uuringu kohta 1971.- 1974. a. Geoloogia Valitsus, 1974 (EGF 3305). [2] 3. Kurotškin, N. A/tee: Leningrad-Tallinn M-11. Kalajärve karjäär. PI “Eesti Maanteeprojekt“, 1986 (EGF 4208). [3] 4. Kattai, V. Seletuskiri Kalajärve liivakarjääri jääkvaru arvutuse kohta (varu seisuga 01.01.1999). Lääne-Viru Teedevalitsus, 1999 (EGF 6095). [4] 5. Jürgenson, V. Aruanne Kalajärve liivamaardla plokkide 3-A ja 4 aktiivse reservvaru ümberhindamisest aktiivseks tarbevaruks (varu seisuga 01.07.2005). OÜ J. Viru Markšeideribüroo, 2005 (EGF 7728). [5] 6. Rändur, M. Kalajärve III uuringuruumi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.07.2011. a.). OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2011 (EGF 8334). [6] 7. Roosalu, R. Eesti Vabariigi 2020. aasta maavaravarude koondbilansid (seisuga 31.12.2020). Maa-amet, Tallinn 2021. [7] KOBRAS AS 17  HARJUMAA, KUUSALU VALD ja LÄÄNE-VIRUMAA, KADRINA VALD KALAJÄRVE LIIVAMAARDLA KALAJÄRVE IV UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING TEKSTILISAD KOBRAS AS 18