Tuulikuparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande esitamine kooskõlastamiseks - Kaitseministeerium

Failid

Sisu (failidest)

LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS Menetlusse kaasatavad asutused Meie 11.03.2024 nr 2024/8-11/313-1 Lääneranna valla tuulikuparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande esitamine kooskõlastamiseks (eelvaliku ala 3b) Käesolevaga esitab Lääneranna Vallavalitsus vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 99 lõikele 1 kooskõlastamiseks Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande ala nr 3b (asukoht Vatla, Paatsalu ja Sookalda külad) osas. Lääneranna Vallavolikogu 14.05.2020 otsusega nr 197 algatati Lääneranna vallas elektrienergia tootmiseks rajatavatele tuuleparkidele sobivate arendusalade leidmiseks, tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering ning planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eriplaneeringu protsessi ja vahetulemustega on võimalik tutvuda Lääneranna Vallavalitsuse kodulehel, aadressil https://www.laanerannavald.ee/tuuleparkide-eriplaneering 26.09.2022-11.10.2022 olid Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõud alade nr 2 ja 2a, 3 ning 5 ja 5a osas koos tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringil (vastavalt PlanS § 105). Nimetatud alade eelvaliku otsuste eelnõude ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalik väljapanek ja arutelud toimusid perioodil jaanuar - aprill 2023. Kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringil tehti mitmeid ettepanekuid tuulikuparkide alade laiendamiseks ja lisamiseks (vt joonis 1), sh ala 3b osas. Välja pakutud alad kattusid täielikult või osaliselt Keskkonnaameti poolt planeeringu algfaasis esitatud erinevate loodusobjektide soovituslike puhvritega. Kattumine puhveraladega võib viidata võimalikule olulisele keskkonnamõjule või riskikohtadele. Seetõttu otsustati, et väljapakutud aladele, sealhulgas olemasolevate alade laiendustele, tuleb täiendavalt läbi viia eriplaneeringu I etapi keskkonnamõju strateegiline hindamine ning alade sobivus otsustatakse peale uuringute läbiviimist ja I etapi aruande koostamist. Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank Joonis 1. Ülevaade eriplaneeringu käigus väljapakutud tuuleenergeetika arendamiseks sobivatest aladest. Tumesinisega on tähistatud alad, mille osas tehti täiendavad ettepanekud kooskõlastamise ja avalikustamise käigus (perioodil september 2022 - aprill 2023). 13.07.2023 esitas ala 3b arendamisest huvitatud isik Sunly AS Lääneranna Vallavalitsusele ettepaneku viia läbi ala 3b osas eriplaneeringu I etapi keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Eriplaneeringu I etapi keskkonnamõju strateegiline hindamine ala 3b osas viidi läbi perioodil november 2023 - veebruar 2024. Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ala 3b osas ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi tulemused (Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne „Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja I etapi aruanne“ Lisa 5. Ala 3b hindamine (koostaja Hendrikson & Ko OÜ, töö nr 21004000)) on esitatud käesoleva kirjale lisana (link Lääneranna valla dokumendiregistris: https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/6246090 2 Lähtuvalt PlanS § 105 palume anda oma kooskõlastus või avaldada arvamust ning edastada kooskõlastus või arvamus kirjalikult 30 päeva jooksul e-posti aadressil [email protected] või postiga aadressile Jaama tn 1, Lihula linn, 90302, Lääneranna vald, Pärnu maakond. Esitatud kooskõlastuste ja arvamuste alusel tehakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku vallavolikogu otsuse eelnõus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes vajalikud muudatused, mille järel toimub eelnimetatud dokumentide avalik väljapanek. Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti (PlanS § 105 lg 2). Lisainfo: 1) Lääneranna Vallavolikogu otsus 08.05.2023 otsus nr 106 “Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine ala nr 3 osas” https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/5829402 2) Eriplaneeringu kaardirakendus: https://dge.ee/maps/Lääneranna-EP/kaardirakendus.html Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jane Mets vallavanema asetäitja Margus Källe 56655521 [email protected] Lisa: Lääneranna Vallavolikogu otsuse „Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine ala nr 3b osas” eelnõu ja selle lisad: 3 1) Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne: https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/5411033 2) „Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne." Lisa 5 "Ala 3b hindamine“ 3) Ala nr 3b asukohaskeem ja ala nr 3b piiresse tervikuna või osaliselt jäävad katastriüksused 4 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu 1 asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne Lisa 5. Ala 3b hindamine Lisa 5. Ala 3b hindamine Sisukord SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 2 1 MÕJU INIMESE TERVISELE, SOTSIAALSETELE VAJADUSTELE JA VARALE ......................................................... 4 1.1 ASUSTUS JA MAAKASUTUS, VISUAALNE MÕJU ........................................................................................................... 4 1.2 MÜRA JA VIBRATSIOON ........................................................................................................................................ 5 1.3 VARJUTUS ......................................................................................................................................................... 6 1.4 MÕJU PÄRANDKULTUURIOBJEKTIDELE, KULTUURIMÄLESTISTELE JA VÄÄRTUSLIKELE MAASTIKELE .......................................... 6 1.5 MÕJU VARALE .................................................................................................................................................... 8 1.6 MOBIILSIDE ....................................................................................................................................................... 8 1.7 KLIIMA .............................................................................................................................................................. 8 2 MÕJU RIIGIKAITSELISTELE OBJEKTIDELE (RADARID, RIIGIKAITSELISED EHITISED) ........................................... 8 3 MÕJU LOODUSKESKKONNALE ....................................................................................................................... 9 3.1 NATURA HINDAMINE ........................................................................................................................................... 9 3.2 LINNUSTIK ....................................................................................................................................................... 19 3.3 NAHKHIIRED..................................................................................................................................................... 22 3.4 ROHELINE VÕRGUSTIK ........................................................................................................................................ 22 3.5 MUUD LOODUSVÄÄRTUSED ................................................................................................................................ 23 4 MÕJU PINNASELE, PINNA- JA PÕHJAVEELE .................................................................................................. 24 4.1 MÕJU PINNASELE .............................................................................................................................................. 24 4.2 PINNA- JA PÕHJAVESI, MÕJU VEEREŽIIMILE JA -KVALITEEDILE ...................................................................................... 24 5 MÕJU MAAVARADELE ................................................................................................................................. 26 6 JÄÄTMETEKE JA RINGMAJANDUS ................................................................................................................ 27 7 AVARIIOLUKORDADE ESINEMINE JA VÕIMALIKUD TAGAJÄRJED ................................................................. 27 8 TÕENÄOLINE ARENG JUHUL, KUI ERIPLANEERINGUT ELLU EI VIIDA ............................................................. 27 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu 2 asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne Lisa 5. Ala 3b hindamine Sissejuhatus Käesolev dokument on koostatud 01.03.2024, lisana Lääneranna alla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruandele (edaspidi lühendatult ka: I etapi aruanne või põhiaruanne või I etapi põhiaruanne). Planeeringu käigus sobivate alade valiku protsessi on kirjeldatud I etapi aruandes, peatükis 1.1. Vastavalt peatükis 1.1. esitatule: Otsuse eelnõude ja KSH I etapi aruande kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringil (PlanS §105) tehti mitmeid ettepanekuid alade laiendamiseks ja lisamiseks (vt järgnev joonis nr 1.1.2). Kuna väljapakutud alad ei kattu elu- ja ühiskondlike hoonete 1 km puhvri ja valdavalt ka teiste olulisemate puhvritega (mõned jäävad osaliselt veekogu ehituskeeluvööndisse või maanteede puhvrisse), otsustati võimaldada alade edasist uurimist. Kattumine Keskkonnaameti puhvritega on siiski indikaator teadaolevatest potentsiaalselt olulise keskkonnamõjuga riskikohtadest. Seetõttu tuleb väljapakutud aladele (sh olemasolevate alade laiendustele) täiendavalt läbi viia ka I etapi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljapakutud alade sobivus otsustatakse peale nendele aladele uuringute läbiviimist ja I etapi aruande koostamist. Joonis 1.1.2. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu 3 asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne Lisa 5. Ala 3b hindamine Käesolevas lisas on esitatud alale 3b täiendavalt läbi viidud I etapi keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Käesoleva lisa näol ei ole tegemist eraldi KSH aruandega, seda saab käsitleda vaid koos I etapi aruandega. Kogu I etapi aruandes esitatud sisu, mis ei sõltu otseselt ala 3b paiknemisest, jääb kehtima ka ala 3b puhul – kavandatava tegevuse kirjeldus on esitatud põhiaruande peatükis 1, mõjude hindamise viis läbi sama töörühm, mis nimetatud põhiaruande sissejuhatuses, hindamisel on kasutatud sama metoodikat, mis kirjeldatud põhiaruande ptk 2.1 jne. Samuti ei korrata kõiki I etapi aruandes esitatud (ka ala 3b kohta käivaid) mõjuhinnanguid ja tulemusi, tuuakse välja vaid vajalikud täiendavad kirjeldused ja hinnangud, mis tulenevad ala 3b konkreetsest asukohast ja lisandumisest (juba läbi analüüsitud) ala 3 kõrvale – et tagada ala 3b käsitlus ja hindamine samas detailsuses ja põhjalikkusega nagu I etapi käigus hinnatud alad. Ala 3b täiendavad kirjeldused ja hinnangud on alljärgnevalt esitatud samade mõjuvaldkondade kaupa (sama struktuuri järgi), mis I etapi aruandes. Ala 3b edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest arendustingimustest ja soovitustest: - KÕIK üldised tingimused, mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“); - Alapõhised tingimused, mis ala 3b jaoks on täpsustatud käesolevas lisas (iga järgneva sisupeatüki lõpus). Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu 4 asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne Lisa 5. Ala 3b hindamine 1 Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale 1.1 Asustus ja maakasutus, visuaalne mõju Analüüsitav ala nr 3b paikneb suhteliselt hõredalt asustatud piirkonnas, jäädes suurematest asulatest kaugemale. Ala ümbruse asustuse ja maakasutuse iseloomustus (samade näitajate põhjal, mis kasutatud I etapi põhiaruandes) on esitatud tabelis 1. Ala läheduses paiknevad valdavalt hajakülad, kus rahvaarv ei ületa 20 inimest. Suurim asula on alast põhjapoole jääv Vatla küla. Ümbruskonna külad on nii kahaneva, stabiilse kui kasvava rahvaarvuga (Tabel 2). Tabel 1 Ala nr 3b ümbruse asustuse ja maakasutuse iseloomustus Asub järgmiste asustusüksuste territooriumil - Sookalda küla - Paatsalu küla - Vatla küla Lähimad külakeskused - Paadremaa ca 1,8 km idas - Vatla minimaalselt 2 km põhjas - Nurmsi küla minimaalselt 3,5 km põhjas - Paatsalu minimaalselt 2 km läänes Alast 1—3 km kaugusel asuvate majapidamiste arv1 152 Kattumine väärtusliku põllumajandusmaaga (%) 2 23% Kaugus lähimast alajaamast/kõrgepingeliinist (km) 1,9 Kaugus lähimast kõrgepingeliinist (km) 8 Maastik alal Nii metsamaa kui ka avatud maastik Olemasolevad tuulepargid ala läheduses Tamba minimaalselt 5 km kaugusel Tabel 2 Ala nr 3b-st kuni 3 km kaugusel paiknevate külade rahvaarvu muutus Asustusüksused 3 km puhvris ala piirist Rahvaarv Rahvaarv Muutus % (REL 2011) (2021) 2011–20213 Hõbesalu küla 14 9 -35% Kiska küla 8 7 Korju küla 2 2 Käru küla 9 9 Mõtsu küla 37 18 -52 % Nehatu küla 28 33 18 % 1 Andmed: ETAK 2022 2 Andmed: Lääne maakonna planeering 2030+, Pärnu maakonnaplaneering 2030+ 3 Muutuse % näidatakse asustusüksustest, kus elas 2021. aastal rohkem kui 20 inimest Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu 5 asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne Lisa 5. Ala 3b hindamine Asustusüksused 3 km puhvris ala piirist Rahvaarv Rahvaarv Muutus % (REL 2011) (2021) 2011–20213 Nurmsi küla 32 32 0% Paadrema küla 22 22 0% Paatsalu küla 65 66 2% Sookalda küla 9 9 Tamba küla 10 14 Vatla küla 158 163 3% Äila küla 19 24 26 % Mõju hinnang Tuulepargi asukoht on kavandatud väga hõredalt asustatud piirkonda ning paikneb tihedamalt asustatud alast vähemalt 2 km kaugusel ja lähimatest eluhoonetest vähemalt 1 km kaugusel. Seetõttu võib hinnata, et otsest mõju külade asustatud osade maakasutusele ei ole. Märkimisväärne on, et ala 3b kattumine väärtusliku põllumajandusmaaga (23%) on protsentuaalselt oluliselt suurem kui teistel I etapi valikualadel (kahel alal jäi kattumine alla 3%, ülejäänutele väärtuslikke põllumajandusmaid ei jäänud). Tuulikute paigutamisel põllumajandusmaadele tuleks vältida põllumassiivide asjatut killustamist, et tagada põllumajandusmaade maksimaalne kasutatavus. Üldisemad hinnangud kaudse mõju osas (asustusele, maakasutusele, visuaalne mõju) on esitatud I etapi põhiaruandes, siinkohal neid ei korrata. Arendustingimused Üldisemad arendustingimused on loetletud juba I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“), Alljärgnevalt on mõned neist täpsustatud ala 3b kontekstis (külanimede lisamisega): ▪ Soovitatav on säilitada kõrghaljastus kõikides külakeskustes, mis paiknevad tuuleparkidest ca 3 km raadiuses (Vatla, Paadrema, Paatsalu). ▪ Soovitatav on säilitada mets kaitsehaljastusena asulate vahetus ümbruses, tuuleparkide poolsetes külgedes (nt Paatsalu, Paadrema). ▪ Paigutada võimalusel tuulikud korrapäraselt ja üksteist varjavalt, et külades, kust avanevad avatud vaated tuuleparkide suunas (nt Vatla küla keskusest,) hõlmaksid nad avatud vaadetes võimalikult väikese nurga. ▪ Lisaks tuleks ala 3b puhul tuulikute paigutamisel põllumajandusmaadele vältida põllumassiivide asjatut killustamist, et tagada põllumajandusmaade maksimaalne kasutatavus. 1.2 Müra ja vibratsioon Ala 3b puhul jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I etapi aruandes, siinkohal neid ei korrata. Mõjude leevendamiseks on asjakohased kõik üldised tingimused, mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“). Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu 6 asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne Lisa 5. Ala 3b hindamine 1.3 Varjutus Ala 3b puhul jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I etapi aruandes, siinkohal neid ei korrata. Mõjude leevendamiseks on asjakohased kõik üldised tingimused, mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“). 1.4 Mõju pärandkultuuriobjektidele, kultuurimälestistele ja väärtuslikele maastikele Tuulikud on oma olemuselt maastikupilti oluliselt muutvad ehitised ja võivad avaldada mõju nii väärtuslikele maastike kui ka kultuuripärandile, sh nii pärandkultuuriobjektidele kui ka kultuurimälestistele. Ala nr 3b ümbrus on rikas nii riikliku kultuuripärandi kui ka pärandkultuuriobjektide poolest (vt allolevat tabelit 3). Tabel 3 Ala nr 3b ümbruses paiknevad kultuuriväärtused Ala nr 3 Ala ei kattu ühegi pärandkultuuriobjektiga. Alast kuni 3 km kaugusel paiknevad: Paatsalu viinaköök algne asukoht, Pärandkultuur mälestuskivi Jaan Teemanti sünnikohas, Paatsalu vallamaja, Paadremaa mõisaküün, Kahatu kõrts, Illusaare vana surnuaed, Ööpiku heinaküün, Paatsalu mõisavalitseja maja, vesiveski, Paatsalu mõisa laudad, meierei, Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu 7 asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne Lisa 5. Ala 3b hindamine Sadapaatra küla, Paadremaa mõisa tõllakuur, Paatsalu mõisa tootmishooned, 3 talukohta sh Krahvisauna talukoht, Paadremaa mõis, üks paisjärv ja üks piirikivi. Ala ei kattu ühegi kultuurimälestisega. Alast kuni 3 km kaugusel paiknevad järgmised kultuurimälestised: Vatla mõisa park, Illuste mõisa kalmistu, Paatsalu mõisa kuivati, Paatsalu mõisa jääkelder, Paatsalu mõisa sepikoda, Paatsalu mõisa viinavabrik, Paatsalu mõisa viinakelder 1, Paatsalu mõisa viinakelder 2, Paatsalu mõisa Riiklikud kultuuriväärtused härjatall, Paadrema õigeusu kirik, Paadrema mõisa ait, Paadrema mõisa tall- tõllakuur, Paadrema mõisa park, Illuste mõisa peahoone, Illuste mõisa tall- tõllakuur, Illuste mõisa park, Vatla mõisa peahoone, Vatla mõisa pargi piirdemüür, Vatla mõisa ait, Vatla mõisa tall-tõllakuur, Vatla mõisa kasvuhoone, Vatla mõisa magasiait, 3 ohvriallikat, 3 kivikalmet ja üks asulakoht Läheduses paiknevad Ala vahetus läheduses väärtuslikud maastikud puuduvad. Lähim väärtuslik väärtuslikud maastikud ja maastik on Paatsalu – Varbla laidude piirkond, mis asub lähimast punktist ca kaunid teelõigud, ilusad 1,7 km kaugusel. vaatekohad ja vaated Mõju hinnang Kuna ala ei kattu väärtuslike maastikega, siis otsene mõju väärtuslikele maastikele puudub. Ala ei kattu ühegi pärandkultuuriobjektiga. Juhul, kui nt teede ja trasside ehitamisel ei kahjustata olemasolevaid pärandkultuuriobjekte ja need säilivad olemasolevas seisundis, olulist ebasoodsat mõju neile ei esine. Ala ei kattu ka kaitsealuse kultuuripärandiga, seetõttu otsest ebasoodsat mõju tuulepargi kavandamisel kultuuripärandile ei ole. Kaudse mõju osas kehtivad Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I etapi aruandes tehtud hinnangud, mistõttu siinkohal neid ei korrata. Arendustingimused Üldisemad kultuuriväärtuste kaitseks vajalikud tingimused (mis kehtivad ka ala 3b puhul) on nimetatud juba I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“), aga järgnevalt on lisatud mõningad täpsustused ala 3b kontekstis: ▪ Kohatunnetuse säilitamiseks kaaluda koostatavasse üldplaneeringusse tingimuse lisamist, et kultuurimälestiste vahetus läheduses tuleb säilitada kõrghaljastus ja/või metsad tuuleparkide suunas, nt Varbla kiriku ja Kurese kiriku ümbrustes. ▪ Vaadete säilitamiseks ilusatest vaatekohtadest tuleks tuulikuid paigutada võimalusel nii, et need hõlmaksid võimalikult väikese nurga vaatest ning oleks paigutatud üksteist varjavalt järgmistes kohtades: o Tuhu soo vaatetornist alale nr 3 ja 3b. Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu 8 asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne Lisa 5. Ala 3b hindamine 1.5 Mõju varale Ala 3b puhul jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I etapi aruandes, siinkohal neid ei korrata. Mõjude leevendamiseks on asjakohased kõik üldised tingimused, mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“). 1.6 Mobiilside Ala 3b puhul jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I etapi aruandes, siinkohal neid ei korrata. Mõjude leevendamiseks on asjakohased kõik üldised tingimused, mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“). 1.7 Kliima Ala 3b puhul jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I etapi aruandes, siinkohal neid ei korrata. Mõjude leevendamiseks on asjakohased kõik üldised tingimused, mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“). 2 Mõju riigikaitselistele objektidele (radarid, riigikaitselised ehitised) Ala 3b puhul jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I etapi aruandes, siinkohal neid ei korrata. Mõjude leevendamiseks on asjakohased kõik üldised tingimused, mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“). Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu 9 asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne Lisa 5. Ala 3b hindamine 3 Mõju looduskeskkonnale 3.1 Natura hindamine4 Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad (LoA) ja linnualad (LiA) on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD). Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ 5 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" 6. KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju (strateegilise) hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena Natura 2000 ala(de) kaitse-eesmärkides nimetatud liikide või elupaigatüüpide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada ja ala terviklikkust säilitada. Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärk on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine. Selle tulemusena saab otsustada, kas ja millises mahus on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis)hindamise etappi. Asjakohase hindamise etapis viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Siinkohal on välja toodud olulisemad Natura hindamise põhimõtted, millest lähtuda just kõrgema tasandi strateegiliste planeerimisdokumentide hindamisel. Strateegilise planeerimisdokumendi Natura hindamise peamine eesmärk on vältida ja vähendada kahjulikku mõju Natura alade terviklikkusele. Natura hindamise võimaliku ulatuse ja täpsusastme määrab ära strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste, st Natura hindamise täpsusaste ja põhjalikkus peavad olema proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Natura hindamise kohustus kõrgema tasandi strateegiliste planeerimisdokumentide (ka eriplaneeringu I etapp) puhul võimaldab varakult arvesse võtta loodusväärtuste poolest tundlike Natura alade kaitse vajadusi. Sellel tasandil aitab Natura hindamine välja selgitada kavandatavate tegevuste arendamiseks sobivad (või ebasobivad) alad, minimeerida võimalike konfliktide riski Natura ala ja selle kaitse-eesmärkidega üksikprojekti tasandil. Kui strateegilise 4 Kuna Natura hindamise puhul on tegemist spetsiifilise metoodikaga, mis on määratud Euroopa Nõukogu direktiiviga ja Euroopa Komisjoni juhendiga, esitatakse ala 3b Natura hindamine käesolevas lisas tervikliku peatükina (erinevalt teistest lisas käsitletud teemadest , mille puhul on üritatud põhiaruande teksti kordamist vältida ). 5 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta . Brüssel, 28.9.2021 6 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis . Tellija: Keskkonnaamet. Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu 10 asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne Lisa 5. Ala 3b hindamine planeerimisdokumendi täpsusaste ei võimalda Natura asjakohase hindamise tulemusena anda lõplikke hinnanguid kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevatele mõjudele nt ehituse- ja kasutuse etapis (mahu, koha jm spetsiifilisi), tuleb siiski ette näha meetmed ja tingimused, mille abil välistatakse ebasoodne mõju Natura alale ja mis võimaldavad järeldada, et ebasoodne mõju puudub. Selleks tuleb välja pakkuda meetmed ehk tingimused järgmisele planeerimise või loa tasandile iga kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi suunise osas, millel võib olla mõju Natura ala kaitse- eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Seega, eriplaneeringu I etapi tasandil toimub Natura hindamine küll projekti tasandi Natura hindamisega samade protseduuri etappide ja sammude alusel, kuid vajadusel määratakse vastavalt planeeringu täpsusastmele (milleks on eriplaneeringu I etapp) tingimused eriplaneeringu II etappi e detailse lahenduse väljatöötamiseks. Lääneranna valla tuulealade eriplaneeringus valitud potentsiaalselt sobivate tuulealade Natura eel- ja asjakohane hindamine on läbi viidud VTK-s ja KSH I etapi aruandes. Hindamises käsitletud tuulealadele lisaks laekus KSH I etapi aruande kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringil mitmeid ettepanekuid alade laiendamiseks ja lisamiseks. Nende alade hulgas oli ka ala nr 3 laiendusena kavandatav ala 3b. Alale 3b viiakse Natura hindamine läbi järgnevalt. Järgneva Natura hindamise läbiviimisel kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura alade standard andmevormi info; EELIS andmebaas jms). Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele. Informatsioon kavandatava tegevuse ja kaasnevate mõjude kohta Lääneranna valla EP eesmärgiks on leida Lääneranna vallas tuuleparkidele võimalikud sobivad asukohad ning koostada sobivatesse asukohtadesse detailsed planeeringulahendused ehitusõiguse määramiseks. Käesolevas Natura hindamises on kavandatava tegevusena käsitletud tuuleenergeetika arenduseks sobiva ala nr 3 laiendust 3b. Detailne lahendus tuulikute ja maakaablite täpsete asukohtadega koostatakse eriplaneeringu II etapis ja seda siinkohal ei hinnata. Kavandatava tegevuse kohta on antud ülevaade KSH I etapi aruande ptk 1.3. Tuulepargi kavandamisega kaasnevateks potentsiaalseteks mõjudeks on tuulikute ning seotud taristuga kaasnevad otsesed mõjud nagu looduslike koosluste ja liikide elupaikade hävimine/kahjustamine/killustamine rajatavate ehitiste tõttu. Lisaks võivad tuulepargid enam mõjutada linnuliike (ja ka nahkhiiri). Ebasobivasse asukohta kavandatud tuulepargi puhul esinevad võimalikud mõjud lindudele ja nahkhiirtele on: kokkupõrke- ja hukkumisoht; häirimine; barjääriefekt, elupaikade kadu ning väärtuse vähenemine. Mõjude esinemine ja olulisus sõltub aga suuresti planeeritavate tuulikute asukohtadest ning on strateegilisel tasandil minimeeritav eeskätt läbi sobiliku asukohavaliku. Potentsiaalne tuuleala 3b on ca 184 ha suurune ala ja see paikneb eriplaneeringu I etapis e asukohavalikul välja valitud tuuleala nr 3 kõrval. Lähimad Natura linnualad on Väinamere linnuala ca 2 km kaugusel; Tuhu-Kesu linnuala ca 3,2 km kaugusel. Ülejäänud linnualad asuvad ca 10 ja enama km kaugusel. Selliste vahemaade juures on välistatud tuulikute rajamise otsesed mõjud Natura linnualadele, nagu elupaikade füüsiline kahjustamine või keskkonnatingimuste halvendamine jne. Linnustiku kui tuulikute poolt potentsiaalselt enim Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu 11 asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne Lisa 5. Ala 3b hindamine mõjutatava elustikurühma puhul tuleb arvestada lindude liikuvat eluviisi ja rände aspekte ning võimaliku mõjualana tuleb käsitleda ulatuslikumat ala linnualade ümber. Eriplaneeringu I etapis loeti enam kui 3 km kaugusel asuvad linnualad mõjuala välisteks, kuna seda võib pidada üldiselt piisavaks vahemaaks, et välistada häiriv jm mõju ka tundlikumatele liikidele (nagu kotkad, must-toonekurg, metsakanalased jt)7. Lähtudes ettevaatusprintsiibist ning ka võimaliku kumulatiivse mõjuga arvestamise vajadusest (ala 3 ja 3b moodustavad ühtse terviku) on antud juhul hindamisse haaratud lähimad Natura linnualad: Väinamere ja Tuhu-Kesu linnuala. Alale 3b lähimad Natura loodusalad on: Paadrema loodusala ca 300 m kaugusel; Väinamere loodusala ca 2 km kaugusel ja Tuhu loodusala ca 3,2 km kaugusel. Eriplaneeringu I etapis valiti erinevate kriteeriumite alusel välja esialgselt sobivad tuulealad, mis asusid enamikest loodusaladest vähemalt 1 km kaugusel või kaugemal. Seda 1 km puhverala tuulepargist hinnati piisavaks välistamaks nii otseseid kui kaudseid ebasoodsaid mõjusid loodusaladele, mille eesmärkideks on seatud erinevate elupaigatüüpide ja liikide kaitse (nt taimed, kalad, imetajad, liblikad jne). Tuulealadest kaugemale kui 1 km jäävaid alasid käsitleti kui mõjuala väliseid ning lähtudes ettevaatusprintsiibist viidi Natura eelhindamine läbi loodusaladele, mis asusid tuulealadele lähemal kui 1 km. Sarnaselt on lähenetud ka käesolevas hindamises ning sellest tulenevalt on ala 3b puhul võimalikus mõjualas Paadrema loodusala. Lisaks tuleb välja tuua, et praeguses planeerimise faasis on tehtud vaid esialgselt sobivate tuulealade valik, kuid välja ei ole töötatud täpsemaid lahendusi (tuulikute paiknemine, teed, kaablid jne) ning seetõttu ei ole siinses Natura eelhindamises võimalik nendega ka arvestada. Eriplaneeringu II etapis tuleb Natura hindamine läbi viia vajalikus täpsusastmes, lähtudes siis juba kavandatava tegevuse detailsest lahendusest. Natura alade paiknemist tuuleala nr 3b suhtes illustreerib järgnev skeem. 7 „Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“ (seisuga 28.06.2021) Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu 12 asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne Lisa 5. Ala 3b hindamine Joonis 1 Potentsiaalse tuuleenergeetika ala nr 3b paiknemine Natura 2000 võrgustiku alade suhtes (Andmed: EELIS, 2023) Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura 2000 alade kirjeldus Tabelis 4 on esitatud kirjeldused tuuleala nr 3b võimalikku tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade kohta. Tabelis on tärniga märgitud nn esmatähtsad elupaigatüübid/liigid. Need on hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid/liigid, mille kaitsmise eest kannab Euroopa Liit (EL) erilist vastutust, silmas pidades seda, kui suur osa nende elupaikade looduslikust levilast jääb EL-i territooriumile. Tabel 4 Tegevuse mõjupiirkonda jäävad Natura 2000 võrgustiku alad ja nende kaitse-eesmärgid Natura ala nimetus ja Ala kaitse-eesmärkideks olevad liigid ja elupaigad kood Tuhu-Kesu Liigid: sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), niidurisla e rüdi e niidurüdi linnuala (Calidris alpina schinzii), soo-loorkull (Circus pygargus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü RAH0000130 (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu 13 asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne Lisa 5. Ala 3b hindamine Natura ala nimetus ja Ala kaitse-eesmärkideks olevad liigid ja elupaigad kood Väinamere Liigid: pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart linnuala (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas EE0040001 strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Paadrema Elupaigatüübid: niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood loodusala (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ning soostuvad ja soo- EE0040341 lehtmetsad (*9080). Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse-eesmärkidele Natura eelhindamine on läbi viidud järgnevas tabelis, kus on Natura alade kaupa antud tuuleala nr 3b arendamise võimaliku eeldatava mõju prognoos ning eelhindamise tulemused. Tabel 5 Mõju prognoosimine Natura alade kaitse-eesmärkidele Natura Natura ala Mõju prognoosimine eelhindamise nimetus järeldus Tuhu-Kesu Ala nr 3b asub LiA-st minimaalselt 3,2 km kaugusel ja selle väljaarendamisel Mõju ei ole linnuala puuduvad otsesed ebasoodsad mõjud, st liikide elupaigad ja tingimused (valgus, välistatud, RAH0000130 niiskus jm) säilivad olemasolevas väärtuses ja ulatuses. Samas tuleb arvestada jätkata lindude liikuvat eluviisi jm aspekte (nt ala 3b moodustab ühtse terviku alaga 3, mis asjakohase on LiA-st 1 km kaugusel või elupaikade vaheline sidusus), millest tulenevalt hindamisega. võivad ka väljapoole Natura alasid planeeritud tuulikute (sh alade nr 3b) puhul avalduda teatud juhtudel ebasoodsad mõjud (hukkumine ja vigastused tuulikutega kokkupõrkel, häirimine, barjääriefekt jne). Mõjusid tuleb täpsustada Natura asjakohases hindamises. Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu 14 asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne Lisa 5. Ala 3b hindamine Natura Natura ala Mõju prognoosimine eelhindamise nimetus järeldus Väinamere Ala nr 3b asub LiA-st minimaalselt ca 2 km kaugusel ja selle väljaarendamisel Mõju ei ole linnuala puuduvad otsesed ebasoodsad mõjud, st liikide elupaigad ja tingimused (valgus, välistatud, EE0040001 niiskus jm) säilivad olemasolevas väärtuses ja ulatuses. Samas tuleb arvestada jätkata lindude liikuvat eluviisi jm aspekte (nt ränne, elupaikade vaheline sidusus), millest asjakohase tulenevalt võivad ka väljapoole Natura alasid planeeritud tuulikute (sh ala nr 3b) hindamisega. puhul avalduda teatud juhtudel ebasoodsad mõjud (hukkumine ja vigastused tuulikutega kokkupõrkel, häirimine, barjääriefekt jne). Mõjusid tuleb täpsustada Natura asjakohases hindamises. Paadrema Ala nr 3b asub LoA-st ca 300 m kaugusel selle väljaarendamisel puuduvad Loodusalad loodusala otsesed ebasoodsad mõjud, st elupaigatüübid (milleks on antud juhul metsa- ja ei asu EE0040341 niiduelupaigad) säilivad olemasolevas väärtuses ja ulatuses. Kaasneva taristu tegevuse rajamise perspektiivi hinnates on antud juhul selge, et juurdepääsuteed või mõjualas. kaabelühendusi 3b alani ei ole võimalik ega mõistlik tuua läbi Paadrema LoA ja Ebasoodne seal paiknevate soiste alade (Anepselja ja Soometsa soo jne) või nende lähedalt. mõju on Lisaks jääb ala 3b ja Loodusala vahele eraldama ka Paardema jõgi. Eeldades, et välistatud. kaasnev taristu rajatakse olemasolevate teid ja sihte kasutades Paadrema jõest põhjapoole ja ühendused kulgevad vähemalt mõnesaja meetri kaugusel LoA-st ei saa eeldada ebasoodsa mõju (kuivendus vm keskkonnatingimused) ulatumist LoA elupaikadele (tuulealale 3b lähimad elupaigad LoA-l on valdavalt soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080)). LoA kaitse-eesmärkideks on elupaigad ning häirimistundlikke kaitse-eesmärke (loomaliigid) LoA-le seatud ei ole, mistõttu nii ehituse-, kasutuse- kui ka lammutuse aegne võimalik müra vmt häiring ei ole loodusala seisukohalt oluline. Tuulikute hulgast ja töötamisest aladele 3 ja 3b tulenevat häiringut ning võimalikku barjääriefekti jms võib küll pidada võimalikuks kumuleeruvaks mõjuteguriks. Aga Paadrema LoA-l aga ei kaitsta häiringutundlikke liike (loomaliike), kes oleksid potentsiaalselt neist aspektidest mõjutatud. LoA kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele säilivad LoA-l olemasolevad tingimused. Natura eelhindamise tulemus ja järeldused Natura eelhindamine viidi läbi kolmele Natura 2000 alale, mida hinnati tuuleala 3b võimalikus mõjualas asuvaks. Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et tuuleala nr 3b arenduse puhul on ebasoodsa mõju teke Paadrema loodusalale välistatud ja loodusala ei asu tegevuse mõjualas. Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et kavandatava tuuleala nr 3b eeldatavas mõjualas asuvate Natura 2000 Tuhu-Kesu ja Väinamere linnualade puhul ei ole ebasoodsa mõju tekkimine välistatud ning tuleb liikuda edasi Natura asjakohase ehk täishindamise etappi, mis viiakse vastavalt strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmele läbi järgnevalt. Kavandatava tegevuse mõju hindamine Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamisele Natura hindamine on läbi viidud järgnevas tabelis 6, kus on esitatud Natura aladele avalduva mõju hinnang. Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne 15 Lisa 5. Ala 3b hindamine Tabel 6 Mõju hindamine Natura alade kaitse-eesmärkidele Natura ala Mõju hinnang Järeldus nimetus Tuhu-Kesu Ala nr 3b asub LiA-st minimaalselt 3,2 km kaugusel ja selle väljaarendamisel puuduvad otsesed ebasoodsad mõjud, st liikide elupaigad Eriplaneeringu linnuala ja tingimused (valgus, niiskus jm) säilivad olemasolevas väärtuses ja ulatuses. põhilahenduse RAH0000130 osas muudatuste Linnualade puhul tuleb aga arvestada ka alast väljapool asuvate arenduste võimaliku mõjuga (nt erinevate linnuala lahustükkide vajadus puudub. vahelise sidususe häirimine läbi barjääriefekti jne). Linnuala terviklikkus säilib, Tuhu-Kesu linnuala koosneb viiest lahustükist, mis hõlmavad nelja suurt märgala kompleksi (sh Tuhu soo, Tuudi raba, Avaste soo, kui rakendatakse Lihula raba), kus kaitstakse soode, niitude ja metsalinnustikku. LiA kaitse-eesmärgiks on muuhulgas kaljukotkas. Kaljukotkale meetmeid maismaalinnustiku analüüsis8 määratud tsoneeringu põhjal ei asu ala nr 3b küll kaljukotka tsoon 1 alal (liigi elupaik, kodupiirkonna (vt Tabel 8) tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine põhjustab enamasti negatiivse mõju 9), kuid kaljukotka kaitse tegevuskava kohaselt detailse moodustavad kodupiirkonna (pesitsuselupaik ja peamine toitumisala) pesast ka kuni 5 km raadiusesse jäävad looduslikud ja lahenduse poollooduslikud elupaigad. Tuuleala nr 3b asub lähimas osas vähemalt ühele LiA-l registreeritud kotkapesale lähemal kui 5 km. Lisaks väljatöötamisel tuleb arvestada, et juhul kui välja arendatakse ala nr 3 ja 3b, siis moodustavad need ühtse tervikliku tuulepargi. KSH I etapi aruandes on planeeringu ala nr 3 kohta leitud, et vajalik on läbi linnustiku uuringu mõjude täpsustamine, mille põhjal saaks välja töötada sobiva detailse järgmises etapis. lahenduse. Ka tuuleala nr 3b puhul on vajalik linnustiku uuringu teostamine (piisava info olemasolul võib piirduda eksperthinnanguga), mis võimaldaks sobiva detailse lahenduse väljatöötamist ulatuses ja mahus, mille puhul on ebasoodne mõju linnuala kaljukotkale välistatud. Viimase läbiviimisel tuleb arvestada võimalikku mõju kumuleeruvust ehk arendustegevust nii alal 3 kui ka 3b. Linnustiku uuringu sisend on vajalik ka linnualade vahele jäävate tuulealade detailse lahenduse väljatöötamiseks, et tuulikute täpne asukoht, paigutus ja hulk valitaks vajadusel selliselt, et säiliks linnualade vaheline sidusus ning ohutud lennukoridorid. LiA liikidest on elu- ja mängupaikade vahelise sidususe säilitamine väga olulise tähtsusega näiteks tedre jaoks. Teder on ka Tuhu-Kesu linnuala kaitse- eesmärgiks ning liigi esinemine on registreeritud ka ala 3b ja 3 ulatuses ning sellest lõunapool Paadrema loodusala piirkonnas. Ala 3b on suures osas maismaalinnustiku analüüsis määratud tedre tsoon 1 alaks. Võimalik kaudne (sh tuuleparkide 3 ja 3b kumuleeruv) mõju seoses linnuala lähedal paiknevatel tedre leiukohtadel tuulenergeetika arendamisega selgitatakse välja linnustiku uuringus. Teiste alal kaitstavate liikide osas võib välja tuua, et enamasti on tegemist soolinnustikuga ning nende liikide puhul maismaalinnustiku analüüsis määratud LiA-lt lähtuvad tsoon 1, 2 ega 3 puhveralad alale 3b ei ulatu. 8 Keskkonnaministeerium 2022. Koostanud Eesti Ornitoloogiaühing ja Kotkaklubi. Üle -eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156 aruanne 9 Vaata ka pikem maismaalinnustiku analüüsi tsoonide kirjeldus allpool Linnustiku peatükis 3.2. Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne 16 Lisa 5. Ala 3b hindamine Natura ala Mõju hinnang Järeldus nimetus Väinamere Väinamere linnuala on suurim linnuala Eestis. See on suur mere- ja rannikuelupaikade kompleks, mis hõlmab Lääne-Eesti rannikuala, Eriplaneeringu linnuala Hiiumaa ja Muhumaa läänerannikuid ja vahepealset mereala. Tegemist on Ida-Atlandi rändetee osaga, kus peatub, pesitseb, toitub ja põhilahenduse EE0040001 sulgib tuhandeid veelinde. osas muudatuste vajadus puudub. Ala nr 3b asub LiA-st minimaalselt 2 km kaugusel ja selle väljaarendamisel puuduvad otsesed ebasoodsad mõjud, st liikide elupaigad ja Linnuala tingimused (valgus, niiskus jm) säilivad olemasolevas väärtuses ja ulatuses. terviklikkus säilib, kui rakendatakse Linnualade puhul tuleb aga arvestada ka alast väljapool asuvate arenduste võimaliku mõjuga (nt erinevate linnuala lahustükkide meetmeid vahelise sidususe häirimine läbi barjääriefekti jne). (vt Tabel 8) detailse Ala 3b ja seal kavandatavad tuulikud ei seostu enamiku LiA liikide ega nende elupaikadega. Täpsemalt on alal kaitstavad suures osas lahenduse veelinnud, kes on seotud otseselt mere või rannikuga ning LiA-st mitme km kaugusel asuv ala 3b niidu-, soo- ja metsaelupaiku hõlmav väljatöötamisel ala ei ole nende liikide funktsionaalse elupaiga osa. Maismaalinnustiku analüüsi põhjal ei kattu Väinamere linnuala linnustiku planeeringu elupaikadest lähtuvaid tsoon 1 puhvrid (s.o kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine põhjustab enamasti järgmises etapis. negatiivse mõju) alaga 3b. Väikeses ulatuses hõlmab ala 3b läänenurk väikeluige tsoon 2 ala (mis on siirdekoridor ööbimispaikade ja toitumispõldude vahel) ning kogu 3b ala hõlmab ööbimispaiku ümbritsev puhver (tsoon 3). Suur-laukhane peatuspaigad asuvad LiA-l Lammastejärve ja Kangruaadu järve piirkonnas. Need on määratud tsoon 1 alaks ja jäävad alast 3b üle 4,5 km kaugusele. Peatuspaikade ümber asuv siirdekoridoride tsoon 2 ala (elupaikade sidususe tagamisel oluline ala) ulatub ala 3b lääneservani ning tsooni 3 (s.o tähelepanu vajav ala, kuhu tuulikute planeerimisel tuleb (eel-) uuringuga selgitada sihtliigi esinemist/elupaigakasutust) määratud vähem intensiivne siirdekoridor hõlmab ala 3b lääneosa. Lisaks hõlmavad ala 3b osaliselt tsoon 3 puhvrid, mis lähtuvad nt merikotka (Nehatu merikotka püsielupaik), sookure LiA elupaikadest ning samuti ranniku rändekoridori tsoon 3. Välja toodud liikide osas on vajalik linnustiku uuringu teostamine (piisava info olemasolul võib piirduda eksperthinnanguga), mis võimaldaks sobiva detailse lahenduse väljatöötamist ulatuses ja mahus, mille puhul on ebasoodne mõju linnuala liikidele välistatud. Arvestada tuleb võimalikku mõju kumuleeruvust ehk arendustegevust nii alal 3 kui ka 3b. Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne 17 Lisa 5. Ala 3b hindamine Kas kavandatav tegevus võib kahjustada Natura alade terviklikkust? Natura ala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud, kui säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused. Kui ebasoodsa mõju puudumist ei saa tõendada, tuleb kavandada leevendavad meetmed, mis hoiaksid ebasoodsa mõju ära. Hindamaks, kas kavandatav tegevus avaldavad ebasoodsat mõju Natura alade terviklikkusele, on järgnevas tabelis 7 esitatud kontrollküsimustik. Tabel 7 Kontrollküsimused Natura alade terviklikkuse säilimise kohta Tuhu-Kesu Väinamere Kas projekt või kava võib: LiA LiA Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi? ei ei Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust? ei ei Põhjustada liikide ümberasumist ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas? ei ei Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? jah jah Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist? ei ei Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust? jah jah Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? jah jah Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina. ei ei Nagu tabelist nähtub, ei saa planeeringus kavandatud tuuleala nr 3b kavandamisel praeguses täpsusastmes välistada järgmiste Natura alade (mõne ala kaitse-eesmärgi) soodsa seisundi mõjutamist: Tuhu-Kesu linnuala ja Väinamere linnuala. Seetõttu on järgmises alapeatükis nende alade ja asjakohaste kaitse-eesmärkide osas kavandatud leevendavad meetmed (Tabel 8). Leevendavate meetmete kavandamine Kavandatava tegevusega ei saa välistada ebasoodsa mõju kahe linnuala kaitse-eesmärkidele. Mõjude välistamiseks vajalikud meetmed on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 8 Tuuleala nr 3b edasise arendamise tarvis leevendavate meetmete kavandamine Mõjutatav Natura ad Hinnang ala Leevendavate meetmete kavandamine liigid/elup tõhususele nimetus aigad Tuhu- Kalju- Ala nr 3b puhul tuleb planeeringu järgmises etapis läbi viia linnustiku Tõhus. Kesu kotkas, uuring (või piisava info olemasolul võib piirduda eksperthinnanguga) ning linnuala teder selle tulemustele tuginedes töötada välja tuulepargi detailne lahendus Projekt (tuulikute arv ja paigutus), mis ei mõjutaks Tuhu-Kesu linnuala liikide realiseerub soodsat seisundit ega sidusust teiste linnualade või oluliste lahenduses elupaikadega. (maht, Läbiviidavas linnustiku uuringus tuleb tähelepanu pöörata järgmistele paigutus), aspektidele ja liikidele: mis ei o Kaljukotka sobivate elupaikadega ning elupaigakasutusega kahjusta LiA arvestamine kuni 5 km kaugusel pesast; Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne 18 Lisa 5. Ala 3b hindamine Mõjutatav Natura ad Hinnang ala Leevendavate meetmete kavandamine liigid/elup tõhususele nimetus aigad o Alal 3b leiduvate tedre elupaikade inventuur ning selle põhjal mõju kaitse- hindamine LiA tedre populatsioonile ja LiA-de vahelise liigi elupaikade eesmärke. sidususe hindamine ning lahenduse väljatöötamisel arvestamine. o Arvestada võimalikke kumulatiivseid mõjusid linnuala nr 3 ja 3b arendamisel. Väiname Väikeluik, Ala nr 3b puhul tuleb planeeringu järgmises etapis läbi viia linnustiku Tõhus. re LiA suur- uuring (või piisava info olemasolul võib piirduda eksperthinnanguga) ning laukhani, selle tulemustele tuginedes töötada välja tuulepargi detailne lahendus Projekt sookurg, (tuulikute arv ja paigutus), mis ei mõjutaks Väinamere LiA liikide soodsat realiseerub merikotkas seisundit ega sidusust teiste linnualade või oluliste elupaikadega. lahenduses Läbiviidavas linnustiku uuringus tuleb tähelepanu pöörata järgmistele (maht, aspektidele ja liikidele: paigutus), o Ala 3b kasutamine väikeluige ja suur-laukhane ööbimis- ja mis ei toitumiskohtade vahelistele siirdekoridoridena ning seosed LiA kaitse- kahjusta LiA eesmärkidega; kaitse- o Ala 3b piirkonna kasutamine Nehatu merikotka püsielupaigas eesmärke. pesitsevate kotkaste elu- ja toitumisalana ning sellest tulenev võimalik mõju LiA kaitse-eesmärkidele; o Ala 3b piirkonna kasutamine sookurgede poolt ning sellelt tulenev võimalik mõju LiA-kaitse-eesmärkidele; o Arvestada võimalikke kumulatiivseid mõjusid linnuala nr 3 ja 3b arendamisel. Natura asjakohase hindamise tulemus ja järeldused Natura asjakohane hindamine jõuab järeldusele, et eriplaneeringu rakendumisel (ala nr 3b väljaarendamisel) ei saa (ilma leevendavate meetmeteta) välistada ebasoodsa mõju tekkimist Tuhu-Kesu ja Väinamere linnualale, mistõttu on seatud leevendavad meetmed rakendamiseks eriplaneeringu detailse lahenduse etapis (Tabel 8, esitatud tulbas nimega „Leevendavate meetmete kavandamine“). Leevendavate meetmete sisse viimisel planeeringusse on võimalik ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele välistada. Arendustingimused Eriplaneeringu detailse lahenduse etapis rakendada leevendavad meetmed (Tabel 8, esitatud tulbas nimega „Leevendavate meetmete kavandamine“). Kõigi Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Natura aladel ja nende mõjualasse jäävate tegevuste puhul tuleb ruumilise arengu ja kaasnevate tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Täpsemalt, juhul kui järgnevates etappides (eriplaneeringu detailse lahenduse etapp) tegevuse täpsustumisel ning uuringute läbiviimisel täpsustuvad tegevuse detailid ja mõjuala, siis tuleb vajadusel uuesti kaaluda ka mõju Natura aladele ning mõjualasse jäävatele alade viia läbi vajalikus täpsusastmes Natura hindamine (sellekohane üldine tingimus sisaldub ka juba I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“). Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne 19 Lisa 5. Ala 3b hindamine 3.2 Linnustik Mõju hinnang Tuuleenergeetika arendamisega kaasnev peamine mõju linnustikule seisneb elupaikade hävimises või kvaliteedi languses häiringute tõttu, kokkupõrkesuremuses või kaasnevates vigastustes, barjääriefektis, võimalikus mõjus rändele jne. Neid on tegureid on põhjalikult käsitletud Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruandes (edaspidi viidatud kui I etapi aruanne). EELISe andmete kohaselt jäävad tuulealale 3b mitmete kaitsealuste linnuliikide elupaigad. Suure osa tuulealast hõlmab ulatuslik III kaitsekategooriasse kuuluva tedre (Lyrurus tetrix) elupaik. Alale ulatub vähesel määral samuti III kaitsekategooriasse kuuluva väike-kirjurähni (Dryobates minor) elupaik. Lisaks jääb tuuleala kaguossa II kaitsekategooria liikidest rohunepi (Gallinago media) mängupaik, mis registreeriti esmakordselt 2023. a mais. Nii tedre kui väike-kirjurähni elupaigaandmed pärinevad 2014. aastast ning enne detailsema lahenduse kavandamist tuleb täpsustada liikide elupaiga ulatust, et vajadusel arvestada lahenduse väljatöötamisel nende elupaiganõudlustega. Lisaks lokaalsetele teguritele, mis on seotud konkreetselt tuulealal paiknevate lindude elupaikadega, on üldteada, et tuulikute rajamine võib mõjutada potentsiaalselt tuulealast märgatavalt laiemat ala. I etapi aruande koostamisel (2022 – 2023 esimene pool) oli linnustikule avalduva mõju hindamisel suur roll Keskkonnaameti 2021. aastal välja töötatud soovitustel. Need sisaldasid puhveralasid, mille puhul võib eeldada tuulepargi rajamisel liigi pesitsusalale või elupaigale negatiivse mõju avaldumist 10. Nüüdseks (2024. a. algus) on aga Kliimaministeeriumi (varem Keskkonnaministeerium) tellimusel valminud põhjalik üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs, mis teiste teemade hulgas koondab juba tehtud linnustiku-uuringud ja annab teaduspõhise lühiülevaate maismaatuuleparkide mõjust linnustikule, tsoneerib tuulearenduse suhtes tundlike lindude elupaigad vastavalt nende tundlikkusele ning annab tingimused mõjude hindamise eelse ja ehitusjärgse uuringu korraldamiseks 11. Eelnevast lähtuvalt tuginetakse alljärgnevas hinnangus peamiselt üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi tulemustel (edaspidi viidatud kui maismaalinnustiku analüüs). Maismaalinnustiku analüüsi raames koostati kaart, kus lindude elupaigad, sh ka modelleeritud potentsiaalsed elupaigad, ja neid ümbritsev maastik jagati kolme tsooni: • tsoon 1 on liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine põhjustab enamasti negatiivse mõju. Tuulikuid sinna enamasti ei kavandata; • tsoon 2 on tsooni 1 ümbritsev ala, mis puhverdab kõige olulisemat elupaika viimasesse muidu ulatuva häiriva vm mõju eest, mille tõttu tsooni 1 kvaliteet lindude elupaigana võib langeda. Tsooni 2 on arvatud ka elupaikade sidususe tagamisel olulised alad, näiteks lennukoridorid ööbimis- ja toitumispaikade vahel; • tsoon 3 on tähelepanu vajav ala, kuhu tuulikute planeerimisel tuleb (eel)uuringuga selgitada sihtliigi esinemist alal või sihtliigi elupaigakasutust või hinnata hukkumisriski vms. Alljärgneval joonisel on esitatud maismaalinnustiku analüüsi kaardil tuulealale ulatuvad tsoonid. Edasi on lähtuvalt maismaalinnustiku analüüsi tulemustest kirjeldatud liikide kaupa peamised võimalikud kokkupuutekohad alaga 3b. Rohkem on keskendutud tsoonidele 1 ja 2, kuivõrd nendega kattumine toob kaasa ka suuremad võimalikud konfliktid. 10 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021). Edaspidi viidatud kui Keskkonnaameti soovitused, 2021 11 Keskkonnaministeerium 2022. Koostanud Eesti Ornitoloogiaühing ja Kotkaklubi. Üle -eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156 aruanne Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne 20 Lisa 5. Ala 3b hindamine Joonis 2. Tuulealadele 3 ja 3b ulatuvad maismaalinnustiku analüüsi tulemusena valminud tsoonid. Aluskaart: Maa-amet, 2023; allikas: EELIS, 2023 Must-toonekurg (tsoon 1) Eelvaliku alale ulatub vähesel määral I kaitsekategooriasse kuuluva must-toonekure (Ciconia nigra) pesakohta ümbritsev tsoon 1. Tsoneeringu aluseks on Nehatu püsielupaigas (KLO3001550) asuv pesa. Must-toonekurg asustas pesa viimati selle leidmise aastal – 2014. Pesakohale rakendub Kotkaklubi ja Kliimaministeeriumi koostöös väljatöötatud erisus, mida kohaldatakse kehtivatele pesapaikadele (st ei ole EELISest arhiveeritud 12), kus pesitsemine ei ole pikka aega toimunud, kuid pesapunkti arhiveerimine ei ole põhjendatud. Kuna sellistel ammu sihtliigi poolt asustamata pesapunktidel baseeruvad kaitsepuhvrid võivad tekitada tuuleparkide asukohavalikus põhjendamatult rangeid kitsendusi, analüüsiti Kotkaklubi ja Keskkonnaameti koostöös teatud linnuliikide puhvrite ulatust ning leiti koostöös kompromisslahendus. Selle tulemusena määratleti pikka aega asustamata pesad, mille taasasustamise võimalikkus on väiksem. Nende pesade osas on võimalik rakendada 3 km ulatusega tsooni 1, vahemik 3-14 km pesast jääks tsooni 3. Kompromisslahenduse väiksema ulatusega tsoon 1 on rakendatav eelkõige asukohavaliku protsessis, detailse lahenduse või üksiktuuliku kavandamisel tuleb tsooni 3 osas siiski uuringutega selgitada sihtliigi võimalikku esinemist alal ning vajadusel hinnata arenduse võimalikku mõju pesapaiga taasasustamise võimalusele (näiteks lähtudes heakvaliteedilistest toitumisaladest). Antud kompromisslahendus on koostatud 2023 aasta varakevadel olemasoleva teabe alusel. Ei saa välistada, et sihtliik võib kompromisslahendusega seotud pesa uuesti asustada, sellisel juhul rakenduksid tavapärase ulatusega 12 St eemaldatud Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne 21 Lisa 5. Ala 3b hindamine tsoonid. Lisaks tuleb arvestada, et kõikide analüüsis toodud tsoonide puhul on võimalikud pädevate ekspertide poolt põhjendatud kohapõhised erandid. Kokkuvõtvalt: tuuleala 3b ei jää kompromisslahenduse järgi must-toonekure elupaika ümbritsevasse tsooni 1, vaid tsooni 3, mille osas tuleb enne detailse lahenduse väljatöötamist: 1. teha kindlaks, kas must-toonekurg on vahepealsel ajal elupaiga asustanud, 2. hinnata arenduse võimalikku mõju pesapaiga taasasustamise võimalusele. Teder (tsoon 1 ja 2) Valdav osa eelvalikualast jääb tedre tsooni 1 ja väiksem osa alast tsooni 2. Tsoonide tekkimise aluseks on eelnevalt mainitud ulatuslik tedre elupaik, millel siinkohal enam pikemalt ei peatuta. Väikeluik (tsoon 2) Tuuleala lääneserva ulatub väikeluikede tsoon 2. Sellesse tsooni on määratud siirdekoridorid ööbimispaikade ja toitumispõldude vahel. Tuuleala detailse lahenduse väljatöötamisel tuleb uuringutega selgeks teha, kas kavandatavad tuulikud ning nende toimimiseks vajalik taristu jääb väikeluikede jaoks olulistele peatuspaikadele või nende vahele ning vajadusel rakendada leevendusmeetmeid. Tsoon 3 Lisaks juba käsitletud liikidele jäävad alale järgmiste liikide ja rühmade elupaiku ümbritsevad tsoonid 3: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), suur-laukhani (ka rabahani) (Anser albifrons), merikotkas (Haliaeetus albicilla), sookurg (Grus grus), rannikul rändavad linnud. Arendustingimused Planeeringu detailse lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada, et läbi tuleb viia linnustiku uuringud, et arvestada lahenduse väljatöötamisel piirkonnas esinevate kaitsealuste linnuliikide elupaiganõudlustega ning kavandada vajadusel abinõusid ebasoodsa mõju vältimiseks või leevendamiseks. Üldisemalt on vajalikud linnustiku uuringud nimetatud ka juba I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“), aga järgnevalt täpsustatakse neid ala 3b kontekstis: 1. Kaitstavate haudelinnuliikide inventuur. Inventeerida alal esinevad kaitsealused linnuliigid, sh täpsustada eelnevalt mainitud tedre ja väike-kirjurähnide elupaigaandmeid Uuringualaks on arendusala ja 600 m puhver selle ümber. Lähtutakse Natura 2000 alade inventeerimise metoodikast (erinevuseks on üldloendus ka metsamaastikes); 2. Elupaigakasutuse uuring. Korraldada elupaigakasutuse uuring, mille raames tehakse kindlaks, kas Nehatu must-toonekure püsielupaik on taasasustatud ning hinnatakse tuuleala rajamise võimalikku mõju ala taasasustamisele. Samuti hinnatakse uuringu raames tuulikute rajamise potentsiaalset mõju meri- ja kaljukotkale; 3. Peatuskohtade ja liikumisteede uuring. Uurida eeskätt väikeluige, aga ka hanede (suur-lauk- ja rabahani) peatuskohti ja liikumisteid. Uuringutega tuleb selgeks teha, kas kavandatavad tuulikud ning nende toimimiseks vajalik taristu jääb lindude jaoks olulistele peatuspaikadele või nende vahele ning vajadusel rakendada leevendusmeetmeid. Samuti tuleb hinnata tuuleala olulisust rannikul rändavale linnustikule (värvuliste ja röövlindude ränne), vajadusel viia läbi radaruuring. Peale eeltoodu tuleb detailse lahenduse väljatöötamisel ning ka uuringute kavandamisel ja läbiviimisel arvestada kõrvuti asetsevate tuulealade 3b ja 3 mõjude kumuleerumisega. Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne 22 Lisa 5. Ala 3b hindamine 3.3 Nahkhiired Tuuleparkidega kaasnev mõju nahkhiirtele seisneb üldiselt elupaikade kadumises/kahanemises ja nahkhiirte hukkumises, sealjuures peetakse just hukkumist suurimaks tuuleparkidega kaasnevaks probleemiks. Täpsemalt on tuulikutega kaasnevaid mõjutegureid käsitiivalistele käsitletud I etapi aruandes. Tuulealal 3b ei ole teada nahkhiirte elupaiku. Kuid asjakohane on I etapi aruandes toodud seisukoht, et puudulik info ei välista, et nahkhiired ala ei asusta. Tuulepargi rajamisega kaasneda võivate mõjude täpsemaks hindamiseks tuleb korraldada eeluuring võimalike nahkhiirte elupaikade ja rändekoridoride väljaselgitamiseks. (Tingimus sisaldub juba ka I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“).) Detailsemas etapis tuleb sarnaselt linnustikule ka nahkhiirte puhul arvestada tuulealaga 3 kumuleeruvate mõjudega. 3.4 Roheline võrgustik Mõjuhinnang Tuuleala 3b idaosa läbib Pärnu maakonnaplaneeringus ning koostatavas Lääneranna üldplaneeringus määratud rohekoridor (joonis 3). Täpsemalt jääb alale Paadrema ja Tuudi soostikke hõlmavaid tugialasid ühendava rohekoridori Paadrema soo poolne ots. Sellel alal on rohevõrgustiku sidususe tagamisel väga suur roll, mistõttu tuleb vältida tuulearendusega koridori läbilõikamist. Arendustingimused Vältida tuulearenduse rajamist rohekoridori (nii maakonnaplaneeringus kui ka kavandatavas ÜP-s määratud) alale. Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne 23 Lisa 5. Ala 3b hindamine Joonis 3. Tuulealade paiknemine maakonnaplaneeringute ja koostatavas Lääneranna üldplaneeringus kavandatavas rohevõrgustikus. Aluskaart: Maa-amet, 2024 3.5 Muud loodusväärtused Mõjuhinnang Muude loodusväärtustena saab välja tuua planeeringualal asuvad II kaitsekategooria taimeliigi kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) kaks kasvukohalaiku (joonis 4), mis EELISe järgi inventeeriti 2023. a suvel. Poolvarju vajavale kuldkingale on tuulealal kavandatud tegevusi arvestades peamiseks ohuks otsene hävimine rajatiste alla jäämisel, samuti metsamaastikus toimuvad muutused, eeskätt raadamine. LKS § 55 lg 7 järgi on II kaitsekategooria taimede kahjustamine keelatud. Muid olulisi loodusväärtusi, nt metsaseadusega kaitstavaid vääriselupaiku 13, alal hetketeadmiste põhjal ei leidu. Arendustingimused Tuuleala arendamisel tuleb vältida kauni kuldkinga kasvukohtade kahjustamist (ehitustegevuse ja metsaraiega) vältida. Soovitatav on vältida metsaraiet ka kuni 60 m raadiusel alal ümber kasvukohtade, et vähendada servaefekti mõju14. 13 Metsaseaduse § 23 lg 2 järgi on v ääriselupaik ala, kus on suur kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus. 14 Eestimaa Looduse Fond (K. Kohv). (2007). Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne 24 Lisa 5. Ala 3b hindamine Joonis 4. Kaitsealuste taimeliikide paiknemine tuuleala 3b piirkonnas. Allikas: EELIS, 2023; aluskaart: Maa-amet, 2023 4 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele 4.1 Mõju pinnasele Alal 3b levivad valdavalt madalsoomullad, läänepoolses osas ka glei- ja rähkmullad. Märgaladega kattuvust ETAK andmetel praktiliselt pole, märgala alla jääb ainult 0,24 ha ehk 0,1 % alast 3b. Mõju osas jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I etapi aruandes, siinkohal neid ei korrata. Mõjude leevendamiseks on asjakohased kõik üldised tingimused, mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“). 4.2 Pinna- ja põhjavesi, mõju veerežiimile ja -kvaliteedile Ala 3b jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Maaparandushoiualadega kattuvust on ca 113 ha (60%) alast (Paadermaa, Koru II) (vt joonis 5). Sarnaselt alaga 3 läbib ka ala 3b Paadrema jõgi (VEE1119600, valgla >25 km 2, riigi poolt korrashoitav ühiseesvool) (vt joonis 5). Paadrema jõgi kuulub keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 15 alusel 15 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis - ja elupaikade nimistu“ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne 25 Lisa 5. Ala 3b hindamine lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude hulka, kus veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine on keelatud. Joonis 5. Veekaitseliste piirangute paiknemine tuuleala 3b piirkonnas. Allikas: EELIS; Maa-amet, 2023 Mõju osas jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I etapi aruandes, siinkohal neid ei korrata. Mõjude leevendamiseks on asjakohased kõik üldised tingimused, mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“). Arendustingimused Vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 on tuulepargi ja selle jaoks vajaliku taristu rajamisel keelatud Paadrema jõe loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne 26 Lisa 5. Ala 3b hindamine 5 Mõju maavaradele Ala 3b (nagu ka ala 3) kattub Paadrema (Anepselja) turbamaardlaga (registrikaart nt 633) (vt joonis 6). Tänase seisuga seal mäeeraldisi ei ole, hästi lagunenud turvas on arvel aktiivse või passiivse reservvaruna. Joonis 6. Maardlate ja mäeeraldiste paiknemine tuuleala 3b piirkonnas. Allikas: EELIS; Maa-amet, 2024 Maavarade registris oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine peale maavaravaru ammendamist. Vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 14 lõikele 2 on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus lubatud üksnes Kliimaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekul, mistõttu on soovitatav planeeringu koostamisel arvestada maardlate paiknemist ning maardlatele tuulikuid ja rajatisi mitte planeerida. Samas on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium algatanud ja esitanud ministeeriumitele kooskõlastamiseks ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse, milles on muuhulgas välja toodud ettepanek lubada aladel, kus maavarad on MaaPS alusel arvele võetud, kuid maavarade kasutusse võtmist lähemas ajaperspektiivis kavandatud ei ole, vahekasutusena ajutiste ehitiste tähtajaks kuni 50 aastat. Peale VTK-s märgitud ehitusseadustiku muudatuste kehtestamist ja MaaPS-s maapõue kaitse põhimõtete muutmist saab Maa-amet kaaluda elektrituulikute parkide ja seonduvate kommunikatsioonide rajamise lubamist kooskõlas uuendatud seaduste mõttega. Arendustingimused Maardla alale tuulepargi rajamiseks tuleb detailse planeeringulahenduse koostamisel, projekteerimistingimuste või ehitusloa vm sarnase dokumendi taotlemisel küsida Maapõueseaduse § 14 lõike 2 alusel kooskõlastus Maa-ametilt. (Sellekohane üldine tingimus sisaldub ka juba I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“). Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne 27 Lisa 5. Ala 3b hindamine 6 Jäätmeteke ja ringmajandus Ala 3b puhul jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I etapi aruandes, siinkohal neid ei korrata. Mõjude leevendamiseks on asjakohased kõik üldised tingimused, mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“). 7 Avariiolukordade esinemine ja võimalikud tagajärjed Ala 3b puhul jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I etapi aruandes, siinkohal neid ei korrata. Mõjude leevendamiseks on asjakohased kõik üldised tingimused, mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“). 8 Tõenäoline areng juhul, kui eriplaneeringut ellu ei viida Ala 3b puhul jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I etapi aruandes, siinkohal neid ei korrata.

Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →