Elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE)

Vabariigi Valitsus .03.2024 nr 1-1/15-392/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu riigikaitsekomisjoni k.a 4. märtsil algatatud elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri seitsmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Seletuskiri Elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse elektroonilise side seadust (edaspidi ESS) ja looduskaitseseadust (edaspidi LKS) järgmiselt: • ESS-i luuakse õiguslik alus harjutada ohualapõhist ohuteavituse edastamist teatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimisel ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks. • Lisaks muudetakse sõjaväelise väljaõppe tõhusamaks läbiviimiseks ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks LKS-i, sätestades tingimused, mille korral on võimalik riigi kaitsmist harjutada ka ranna ja kalda piiranguvööndis ning ehituskeeluvööndis. • Samuti antakse LKS-i muudatusega võimalus ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitada ehitist riigikaitse eesmärgi tagamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Eda Loo-Suun ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). Riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engel täpsustas eelnõu ja seletuskirja, riigikaitsekomisjon kiitis täpsustatud eelnõu ja seletuskirja heaks ning otsustas konsensuslikult algatada eelnõu k.a 4. märtsil. Riigikogus menetlemisel on eelnõu algataja esindajaks riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu menetlemine on kiireloomuline. Eelnõuga kaasnevaid muudatusi on plaanis rakendada selle aasta suurõppusel Kevadtorm. Eelnõu koostamisel on lähtutud järgmistest redaktsioonidest: 1) elektroonilise side seadus (ESS) – RT I, 20.12.2022, 10; 2) looduskaitseseadus (LKS) – RT I, 22.12.2023, 8. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on õiguslikult lahendada ohuteavituse kasutamine sõjaväelisel väljaõppel, täpsemalt õppekogunemisel, suurõppusel ja lisaõppekogunemisel. Täiendav seaduslik alus on vajalik selleks, et tagada isikuandmete kaitse, millega määratletakse kõik juhud, mille puhul on olemas õiguslik alus saata ohuteavitus. Õppekogunemiste lisamisega ei muutu regulatsioon sisuliselt, vaid täiendav alus võimaldab elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste 1 lahendamiseks paremini valmistuda ka juhul, kui õppus korraldatakse eesmärgiga valmistada ette riigi sõjalist kaitset. Teise olulise muudatuse eesmärk on võimaldada sõjaväelise väljaõppe tõhusamaks läbiviimiseks ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks harjutada teatud reaalseid võimeid, näiteks pioneerisildade paigaldamist jõgedele ja nende eemaldamist. Eelnõuga luuakse õiguslik alus, et Keskkonnaamet saaks anda Kaitseväele nõusoleku kasutada ranna ja kalda piiranguvööndit ning ehituskeeluvööndit õppekogunemise läbiviimiseks. Kolmanda muudatuse eesmärk on võimaldada ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitada ehitist, mis tagab riigikaitse eesmärgi, samuti võimaldada riigikaitse tagamiseks omandatava veekoguäärse ehitisega kinnisasja omanikule pakkuda kinnisasja vahetust samaväärse kinnisasja vastu. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu § 1. Elektroonilise side seaduse muutmine Paragrahviga 1 sätestatakse ESS-i muutmine. ESS-i § 1051 lõike 1 punkt 3 võimaldab praegu harjutada ohualapõhist ohuteate edastamist hädaolukorra seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud õppusel, milleks on eriolukorra väljakuulutamist põhjustanud hädaolukorra lahendamise õppus, mida Vabariigi Valitsus korraldab vähemalt üks kord nelja aasta jooksul. See säte ei kata aga sõjaliseks riigikaitse ettevalmistamiseks läbiviidavat sõjaväelist väljaõpet ehk õppekogunemist ega lisaõppekogunemist ja seetõttu on vaja regulatsiooni täpsustada. Muudatus ei loo uut õigust, vaid sellega täidetakse õiguslünk, et oleks võimalik edastada ohuteadet, mis tagab elanikkonna teadlikkuse ja turvalisuse, ka nendel õppekogunemistel, mida korraldatakse riigi sõjalise kaitse ettevalmistamiseks. Muudatuse kohaselt täiendatakse ESS-i § 1051 lõike 1 punkti 3 selleks, et luua Kaitseväele õiguslik alus harjutada reaalselt sõjaväelisel väljaõppel ohualapõhist ohuteate edastamist. Ohuteavitust ei saa praktiseerida igasugusel sõjaväelisel väljaõppel, näiteks ei ole ohualapõhist ohuteavitust võimalik harjutada ajateenistuses ning see piirdub rangelt kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 (õppekogunemine) ja 31 (lisaõppekogunemine) sätestatud sõjalise väljaõppega. Õppekogunemisel ohuteavituse kasutamise eesmärk on teavitada avalikkust ja katsetada kriisikommunikatsiooni tegevusvõimet sõjaliste kriiside ettevalmistamisel. Sarnaselt eluliste olukordadega antakse õppekogunemise käigus vajaduse korral ohuteavitus vahetult eelseisva või avaldunud ohu kohta, samuti sellise olukorra lõppemise kohta. Sellistel puhkudel eelneb alati aktiivne avalik kommunikatsioon, et tegemist on õppusega, mitte tegelikult toimuvate sündmustega. Muudatuse kohaselt antakse Kaitseväele õigus otsustada, kas saata õppekogunemise läbiviimisel kindlaks määratud geograafilisel alal (ohualal) asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile või rändlusteenuse kasutajale ohuteavitus tema elu või tervist ohustava sündmuse ja 2 selle lõppemise kohta ning ohutu tegutsemise juhised. Otsustusõiguse määratlemisel on lähtutud pädevustest, mis on sätestatud kaitseväeteenistuse seaduses ja riigikaitseseaduses. Eelnõust tuleneva seaduse rakendamisel ei või ohualapõhist ohuteavitust edastada Kaitseväe poolt korraldatavatel õppustel rohkem kui kord aastas. Ohuteate edastamise piirang on seotud meetme kohaldamise vajalikkuse ja proportsionaalsusega, et meedet ei kohaldataks rohkem kui kord aastas. Eelnõu § 2. Looduskaitseseaduse muutmine Paragrahviga 2 sätestatakse looduskaitseseaduse muutmine. Punktiga 1 täiendatakse § 37 lõike 3 punkti 6 tingimuse võrra, mille korral on ranna või kalda piiranguvööndis mootor- või maastikusõidukiga sõitmine lubatud. Kehtiv säte keelab ranna ja kalda piiranguvööndis mootor- või maastikusõidukiga sõitmise, kuid võimaldab teatud erandlikel asjaoludel seda siiski teha. Need erandid on riiklik seire, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud tööd või tiheasustusalal haljasala hooldustööd, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimine, pilliroo varumine ja adru kogumine ning maatulundusmaal metsa- ja põllumajandustööd. Muudatuse kohaselt lisatakse täiendav erand, mille korral saab ranna ja kalda piiranguvööndis väljaspool selleks määratud teid sõita mootor- või maastikusõidukiga. See erand on kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 31 nimetatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimine või riigikaitse eesmärgi tagamine. Näiteks peab Kaitsevägi harjutama pioneerisildade paigaldamist jõgedele, et jõge õppuse käigus ületada, sealhulgas vajaduse korral väljaspool määratud teid. Viimasel juhul kehtib aga tingimus, et Kaitsevägi peab selleks enne Keskkonnaametilt nõusoleku küsima. Punktiga 2 täiendatakse §-i 37 uue lõikega 7, milles sätestatakse erisus, et Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja, kui ranna või kalda piiranguvööndit peab edasilükkamatul juhul kasutama riigikaitse eesmärgi saavutamiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal. Kõnesolev muudatus on vajalik, et tagada riigi sõjaliseks kaitseks vajalik operatiivsus. Kuigi riigikaitseseaduse § 14 lõike 3 punkt 3 annab laialdased võimalused jätta näiteks kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal täitmata Vabariigi Valitsuse korralduse ja määruse, ministri käskkirja ja määruse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsuse ja määruse nii kaua, kuni see takistab vahetult riigi sõjalist kaitsmist. Siiski ei võimalda vastav riigikaitseseaduse säte hoida seaduses sätestatud nõuetest kõrvale ja seetõttu on vaja sätestada seaduse tasandil vastav erisus sarnaselt juba kehtivale võimalusele sõita näiteks mootorsõidukiga kalda piiranguvööndisse, et koguda pilliroogu või teha metsamajandus- ja põllutöid. Viimati nimetatud juhtudel ei ole Keskkonnaameti nõusolekut vaja, mistõttu selleks, et tagada riigi sõjalise kaitse operatiivsus, nähakse kõnesoleva muudatusega ette võimalus kasutada riigi sõjalise kaitse vahetuks ettevalmistamiseks ning kaitseks ranna ja kalda piiranguvööndit samuti ilma Keskkonnaametilt nõusolekut küsimata. Punktiga 3 muudetakse § 38 lõike 4 punkti 10, et võimaldada riigikaitse eesmärgi tagamiseks ehitada ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja Keskkonnaameti nõusolekul ka muid ehitisi kui üksnes riigikaitselisi ehitisi. See muudatus annab võimaluse riigile kinnisasja omandamisel (peamiselt Kaitseväele vajaliku väljaõppe 3 tagamise eesmärgil) pakkuda kinnisasja omanikule vahetusmaad siseveekogu ehituskeeluvööndisse, et luua esialgse olukorraga samaväärne olukord, kui omandatav kinnisasi vastab samadele tunnustele. Kuigi kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (edaspidi KAHOS) ei kohusta riiki vahetusmaad pakkuma, on KAHOS-e eesmärk panna omanik võimalikult sarnasesse olukorda, milles ta oli enne seda, kui riigil tekkis vajadus tema kinnisasi omandada. Rahasumma, mis kinnisasja võõrandamisel kinnisasja väärtuse hindamisel hüvitiseks määratakse, ei arvesta üldjuhul veekoguäärset eripära (tehinguid sisuliselt ei tehta) ja turul pole võimalik ka sarnaste omadustega kinnisasju osta. Seetõttu ei ole võimalik sellise kinnisasja omanikku sarnasesse olukorda asetada ja sellise kinnisasja kaotust ei saa korvata ka hüvitiseks määratava rahasummaga. Seega, ainus võimalus panna kinnisasja omanik sarnasesse olukorda, on luua eeltingimused uues kohas ehitiste rajamiseks ehituskeeluvööndisse. Kaitseväele vajaliku väljaõppe tagamise eesmärgil kinnisasja omanikule vahetusmaa pakkumine ei saa olema massiline, näiteks praeguseks on teada kolm sellist juhtumit. Nende juhtumite puhul on kolm kuni neli aastat otsitud nii riigimaid kui ka aktiivselt läbi vaadatud kinnisasjade müügiportaale ja suheldud sarnaste kinnisasjade omanikega ostusoovi eesmärgil, kuid sobivaid turul olevaid kinnisasju ei ole leitud. Ükski kinnisasja omanik ei pea jääma kannatajaks ega saama rahas (kasvõi sundvõõrandamise kaudu) hüvitist, kui riigil on vaja sedavõrd erilist maatükki, mida turul raha eest ei saa. Looduskaitse seisukohalt ei muutu tervikpilt Eestis seepärast halvemaks, kuna enne iga tehingut on vaja saada Keskkonnaameti nõusolek. Keskkonnaamet lähtub nõusoleku andmisel kalda kaitse eesmärkidest, võttes arvesse riigikaitselise eesmärgi olemasolu, mida hindab valdkonna eest vastutav minister, kelle ettepanek on Keskkonnaameti nõusoleku eeltingimuseks. Muudatusega säästetakse aega ja nii riigi, kohaliku omavalitsuse üksuste kui ka teiste osaliste ressursse. Praegu tuleks sama tulemuse saavutamiseks teha kohaliku omavalitsuse üldplaneeringut muutev detailplaneering. Muudatuse elluviimisel saavutataks tulemus Keskkonnaametiga tehtava koostöö raames projekteerimistingimuste menetluses. Punktis 4 nähakse muudatusega ette, et Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja, kui ehituskeeluvööndit kasutatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärgi tagamiseks. Kõnesolev muudatus, nagu ka punktiga 2 tehtav muudatus, on vajalik, et tagada riigi sõjaliseks kaitseks vajalik operatiivsus. Eelnõu § 3. Seaduse jõustumine Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 2024. aasta 1. mai. Eelnõus sätestatud õiguslikke aluseid on plaanis seadusena jõustumisel rakendada tänavuaastasel Kaitseväe korraldataval suurõppusel Kevadtorm. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse kehtivas õiguses olemasolevaid termineid, uusi termineid kasutusele ei võeta. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 4 Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Ohualapõhine ohuteavitus sõjaväelise väljaõppe korraldamiseks Kaitsevägi saab õiguse kuni kord aastas otsustada ja edastada ohualapõhist ohuteavitust õppekogunemise ja lisaõppekogunemise käigus. Sihtrühmad: Kaitsevägi, telekommunikatsiooni ettevõtted ja isikud, kes elavad või viibivad õppuse toimumise piirkonnas või selle vahetus lähetuses. 6.1.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Sotsiaalset mõju hinnates saab järeldada, et üldsuse teavitamisega ja seega võimaliku ohu vältimisega on võimalik ennetada ning seeläbi vähendada kiire meditsiinilise abi vajadust ja ülekoormatust, mida rakendataks tõenäoliselt juhul, kui ohualas viibivad isikud ei saaks kiiret ohuteavitust. 6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtele Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad peamiselt riigi julgeolekut ning parandavad elanikkonna elu ja tervise kaitset. Lisaks mõjutab kavandatav muudatus otseselt riigi üldist turvalisust, ohuteavitus mõjutab otseselt riigi sõjalist kaitsmist, elanikkonna ohuolukordadest teavitamist, sh käitumisjuhiste andmist, samuti Kaitseväe ülesandeid, riigi sõjaliseks kaitseks valmistumist ja kriisireguleerimist. Muudatus võimaldab tagada sündmuse lahendamisel inimeste suurema teadlikkuse ja turvalisuse, sest neid saab ohuolukorrast teavitada ning seeläbi vähendada ohtu nende elule. Samuti aitab ohuteavituse süsteemi rakendamine sündmuse lahendajatel oma ülesannet tõhusamalt täita, sest nad saavad täpsema ülevaate ohualas viibivatest inimestest ja eelduslikult kahaneb ka abivajavate inimeste hulk, kuna neid on võimalik õigel ajal teavitada. 6.1.3. Mõju majandusele Majandusmõju vaates esineb otsene mõju mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele. Selliseid sideettevõtjaid on Eestis eelnõu ja seletuskirja koostamise ajal kolm: Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ning Telia Eesti AS. Sideettevõtjatel lasub kohustus edastada ohualas viibiva kliendi ja rändlusteenuse kasutaja mobiilseadmele ohuteavitus SMS-ina. Eelnõu ei mõjuta ettevõtete konkurentsi, kuna nimetatud kohustus lasub võrdselt kõigil sideettevõtjatel. 6.1.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele Elukeskkonnale ja loodusele avaldatav mõju on pigem kaudne ning positiivne, kuna on võimalik, et elanikkonna ohuteavitus hoiab ära kahju nendes valdkondades. Näiteks aitab ohualas viibivate isikute teavitamine ohust neil ohualast kiiremini lahkuda, mis omakorda tähendab Kaitseväele ja ka päästesüsteemile aja- ja ressursisäästu, ning operatiivressursid saavad kiiremini alustada ohuolukorra likvideerimist. Kavandataval muudatusel puudub demograafiline mõju ja mõju regionaalarengule. 6.2. Ranna ja kalda piiranguvööndi kasutamine sõjaväelise väljaõppe korraldamiseks Kaitsevägi saab õiguse sõita mootor- või maastikusõidukiga ranna ja kalda piiranguvööndis väljaspool selleks määratud teid. 5 Sihtrühmad: Kaitsevägi, reservväelased ja Keskkonnaamet. 6.2.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju puudub, sest eesmärk on paigaldada sildu jõgedele piirkonnas, mida ei läbi tavaliiklussõlmed ja selleks läbitavad teed. Seega ei ole mõju nii ulatuslik, et mõjutaks negatiivselt jõgede ääres viibivaid isikuid. 6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtele Pioneerisildade paigaldamise harjutamine parandab reaalselt üksuste manöövervõimet. Selleks et õppusel reaalset olukorda matkida, kasutatakse jõgedele pioneerisildade paigaldamiseks teid, mis ei ole tavaliikluseks mõeldud. Tänu harjutamisele tekib vilumus ning paraneb kaitse- ja lahinguvalmidus. 6.2.3. Mõju majandusele puudub. 6.2.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele on mõõdukas, sest ranna või kalda piiranguvööndi kasutamisega ei muudeta oluliselt senist elukeskkonna toimimist ning puudub vajadus elukeskkonda ja loodust sihiteadlikult kohandada. Mõju avaldumise sagedus tavaolukorras ehk rahuajal on minimaalne, hõlmates vaid kuni kord aastas toimuvat suurõppust ning lisaõppekogunemist, mil õppekogunemisele kutsutakse ka pioneeripataljon. Ebasoovitavate mõjude risk on vähene, hõlmates eespool nimetatud õppuste ajal ranna või kalda piiranguvööndis maastikul mootor- ja maastikusõidukiga sõitmist, mis mõjutab pinnast, kuid sellisel juhul on Kaitseväel kohustus likvideerida igasugused kahjustused ning taastada esialgne olukord. Samuti puudutab see näiteks kalamehi, kes ei saa harjutuse läbiviimise etapis selles piirkonnas harjumuspäraselt kala püüda. 6.2.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatus mõjutab vähesel määral Keskkonnaameti töökoormust, kuid minimaalselt, piirdudes paaril korral aastas Kaitseväele nõusoleku andmisega. Seega on ka mõju esinemise sagedus minimaalne. Muudatus avaldab positiivset mõju Kaitseväe ja Keskkonnaameti koostööle. 6.3. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi kohaldamata jätmise laiendamine riigikaitselistel eesmärkidel Muudatuse tulemusena saab Keskkonnaameti nõusolekul ehitada ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse peale riigikaitselise ehitise ka muud ehitist, et tagada riigikaitse eesmärk. Sihtrühmad: Kaitsevägi, Kaitseministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Keskkonnaamet. 6.3.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju avaldub isikutele, kelle veekogu ääres asuvat hoonestatud kinnisasja soovib riik omandada, et tagada riigikaitse. Muudatus annab võimaluse pakkuda nendele isikutele Keskkonnaameti nõusolekul samaväärset vahetusmaad. Samas ei ole selle muudatuse mõju suur, kuna tegemist on üksikjuhtumitega. 6.3.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtele Riigikaitseks vajalike maade omandamine kokkuleppel on kindlasti positiivsem kui omandamine sundvõõrandamise teel. Kui riik saab omandada riigikaitseks vajaliku maa nõnda, et paneb endise omaniku samaväärsesse olukorda, nagu ta oli enne omandamist, siis toetab see Eesti kaitsevõime arendamist ning suurendab riigi julgeolekut. 6 6.3.3. Mõju majandusele puudub. 6.3.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele avaldub siis, kui ehitis ehitatakse ehituskeeluvööndisse. Samas, arvestades selliste olukordade esinemise tõenäosust, on mõju avaldumise sagedus tavaolukorras ehk rahuajal minimaalne. Lisaks on selline tegevus võimalik üksnes Keskkonnaameti nõusolekul, mis minimeerib võimalikku mõju ja vajaduse korral leevendab seda. 6.3.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatus avaldab väga vähest mõju Keskkonnaameti töökoormusele, kui tekib vajadus tagada riigikaitse muu kui riigikaitselise ehitise ehitamisega ehituskeeluvööndisse. 7. Seaduse rakendamise eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine toob kaasa ESS-i § 1051 lõikes 4 ettenähtud kulu. Viidatud sätte järgi hüvitab Siseministeerium mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale riigieelarvest ohuteavituse edastamise kulud. Kaitseväe korraldatavate õppuste raames ohuteavituse edastamise kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest Siseministeeriumi esitatud arve alusel. Ühe sõnumi maksumus on 2 senti. Eestis on kasutusel 1,9 miljonit mobiiltelefoni ning arvestades, et üks teavitustsükkel sisaldab kahte sõnumit (teavitus ohu algusest, teavitus ohu möödumisest), on selle maksumus hinnanguliselt 76 000 eurot. Ühe õppuse käigus edastatavate sõnumite hulk ei ole eelnõu koostamise hetkel prognoositav ning sõltub õppuse eesmärgist ja korraldusest. 8. Seaduse jõustumine Eelnõu vastuvõtmisel seadusena jõustuks viimane 2024. aasta 1. mail. Seaduse jõustumine on seotud Kaitseväe korraldatava suurõppuse Kevadtorm toimumisega, et selle aasta õppusel saaks juba harjutada ohualapõhist ohuteate edastamist ja jõgedele pioneerisildade paigaldamist, sõites selleks kalda piiranguvööndis väljaspool määratud teid. Algatab riigikaitsekomisjon 04.03.2024. (kinnitatud digitaalselt) Leo Kunnas Riigikaitsekomisjoni aseesimees esimehe ülesannetes 7  EELNÕU Elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus § 1. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduse § 1051 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa ”hädaolukorra seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud õppuse” tekstiosaga ”ning mitte rohkem kui kord aastas Kaitseväe otsusel kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 31 nimetatud sõjaväelise väljaõppe”. § 2. Looduskaitseseaduse muutmine Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 37 lõike 3 punkti 6 täiendatakse pärast sõna ”põllumajandustöödeks” tekstiosaga ”ning Keskkonnaameti nõusolekul kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 31 nimetatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimiseks või riigikaitse eesmärgi tagamiseks”; 2) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: ”(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 nimetatud Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja, kui ranna või kalda piiranguvööndit kasutatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärgi tagamiseks.”; 3) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”10) Keskkonnaameti nõusolekul riigikaitselisele ehitisele või Keskkonnaameti nõusolekul ja riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul siseveekogu ehituskeeluvööndisse jäävale muule ehitisele riigikaitse eesmärgi tagamiseks.”; 4) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: ”(41) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 10 nimetatud Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja, kui ehituskeeluvööndit kasutatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärgi tagamiseks.”. § 3. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024. aasta 1. mail. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Algatab riigikaitsekomisjon 04.03.2024. (kinnitatud digitaalselt) Leo Kunnas Riigikaitsekomisjoni aseesimees esimehe ülesannetes  Seletuskiri Elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse e lektroonilise side seadust (edaspidi ESS ) ja looduskaitses eadust (edaspidi LKS ) järgmiselt: ESS - i luuakse õiguslik alus harjutada ohualapõhist ohuteavituse edastamist teatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimisel ja riig ikaitse eesmärgi saavutamiseks. Lisaks muudetakse sõjaväelise väljaõppe tõhusamaks läbiviimiseks ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks LKS-i , sätestades tingimused, mille korral on võimalik rii gi kaitsmist harjutada ka ranna ja kalda piirangu vööndis ning ehituskeeluvööndis. Samuti antakse LKS -i muudatusega võimalus ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitada ehitist r iigikaitse eesmärgi tagamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Eda Loo-Suun ( [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ( [email protected] ). Riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engel täpsustas e elnõu ja seletuskirja , riigikaitsekomisjon kiitis täpsustatud eelnõu ja seletuskirja heaks ning otsustas konsensuslikult algatada eelnõu k.a 4. märtsil. Riigikogus menetlemisel on eelnõu algataja esindajaks riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu menetlemine on kiireloomuline. Eelnõuga kaasnevaid muudatusi on plaanis rakendada selle aasta suurõppusel Kevadtorm. Eelnõu koostamisel on lähtutud järgmistest redaktsioonidest: 1) el ektroonilise side seadus (ESS) – RT I, 20.12.2022, 10 ; 2) looduskaitseseadus (LKS) – RT I, 22.12.2023, 8 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on õiguslikult lahendada ohuteavituse kasutamine sõjaväelisel väljaõppel, täpsemalt õppekogunemisel, suurõppus el ja lisaõppekogunemisel. Täiendav seaduslik alus on vajalik selleks, et tagada isikuandmete kaitse , millega määratletakse kõ ik juhud, mille puhul on olemas õiguslik alus saata ohuteavitus . Õppekogunemiste lisamisega ei muut u regulatsioon sisuliselt, vaid täiendav alus võimaldab elu ja tervist või riigi julgeolekut ohu stavate sündmuste lahendamiseks paremini valmistuda ka juhul, kui õppus korraldatakse eesmärgiga valmistada ette riigi sõjalist kaitset . Teise olulise muudatuse eesmärk on võimaldada s õjaväelise väljaõppe tõhusamaks läbiviimiseks ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks harjutada teatud reaalseid võimeid, n äiteks pioneerisildade paigaldamist jõgedele ja nende eemaldamist. Eelnõ uga luuakse õiguslik alu s, et Keskkonnaamet saaks anda K aitseväele nõusoleku kasutada ranna ja kalda piiranguvööndit ning ehituskeel uvööndit õppekogunemise läbiviimiseks. Kolmanda muudatuse eesmärk on võimaldada ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitada ehitist , mis tagab riigikaitse eesmärgi, s amuti võimaldada riigikaitse tagamise ks omandatava veekoguäärse ehitisega kinnisasja omanikule pakkuda kinnisasja vahetust samaväärse kinnisasja vastu. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu § 1. Elektroonilise side seaduse muutmine Paragrahviga 1 sätestatakse ESS-i muutmine . ESS -i § 105 1 lõike 1 punkt 3 võimaldab praegu harjutada ohualapõhist ohuteate edastamist hädaolukorra seaduse § 1 8 lõikes 3 nimetatud õppuse l, milleks on eriolukorra väljakuulutamist põhjustanud hädaolukorra lahendamise õppus, mida Vabariigi Valitsus korraldab vähemalt üks kord nelja aasta jooksul. See säte ei kata aga sõjaliseks riigikaitse ettevalmistamiseks läbiviidavat sõjaväelist väljaõpet ehk õppeko gunemist ega lisaõppek ogunemist ja seetõttu on vaja regulatsiooni täpsustada. Muudatus ei loo uut õigust, vaid sellega täidetakse õiguslünk, et oleks võimalik edastada ohuteadet, mis tagab elanikkonna teadlikkuse ja turvalisuse, ka nendel õppekogunemistel, mida korraldatakse riigi sõjalise kaitse ettevalmistamiseks. Muudatuse kohaselt täiendatakse ESS-i § 105 1 lõike 1 punkti 3 selleks, et luua Kaitseväele õiguslik alus harjutada reaalselt sõjaväelisel väljaõppel ohualapõhist ohuteate edastamist. Ohuteavitust ei saa praktiseerida igasuguse l sõjaväelise l väljaõppel , näiteks ei ole ohualapõhist ohuteavitust võimalik harj utada ajateenistuses ning see piirdub rangelt kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 (õppekogunemine) ja 3 1 (lisaõppekogunemine) s ätestatud sõjalise väljaõppega. Õppekogunemisel ohuteavituse kasutamise eesmärk on teavitada avalikkust ja katsetada kriisikommunikatsiooni tegevusvõime t sõjaliste kriiside ettevalmistamisel. Sarnaselt eluliste olukordadega antakse õppekogunemise käigus vajaduse korral ohuteavitus vahetult eelseisva või avaldunud ohu kohta, samuti sellise olukorra lõppemise kohta. Sellistel puhkudel eelneb alati aktiivne avalik kommunikatsioon, et tegemist on õppusega, mitte tegelikult toimuvate sündmustega. Muudatuse kohaselt antakse Kaitseväele õigus otsustada , kas saata õppekogunemise läbiviimisel kindlaks määratud geograafilisel alal (ohualal) asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile või rändlusteenuse kasutajale ohuteavitus tema elu või tervist ohustava sündmuse ja selle lõppemise kohta ning ohutu tegutsemise juhised . Otsustusõiguse määratlemisel on lähtutud pädevustest, mis on sätestatud kaitseväeteenistuse seaduses ja riigikaitseseaduses . Eelnõu st tuleneva seaduse rakendamisel ei või ohualapõhist ohuteavitust edastada Kaitseväe poolt korraldatavatel õppustel rohkem kui kord aastas. Ohuteate edastamise piirang on seotud meetme kohaldamise vajalikkuse ja proportsionaalsusega, et meedet ei kohaldataks rohke m kui kord aastas. Eelnõu § 2. Looduskaitseseaduse muutmine Paragrahviga 2 sätestataks e looduskaitseseaduse muutmine. Punktiga 1 täiendatakse § 37 lõike 3 punkti 6 tingimuse võrra, mille korral on ranna või kalda piiranguvööndis mootor- või maastikusõidukiga sõitmine lubatud . Kehtiv säte keelab ranna ja kalda piiranguvööndis mootor- või maastikusõidukiga sõitmise, kuid võimaldab teatud erandlikel asjaoludel seda siiski teha. Need erandid on riiklik seire , kaitstava loodusobje kti valitsemisega seotud tööd või tiheasus tusalal haljasala hooldustööd , kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimine , pillir oo varumine ja adru kogumine n ing maatulundusmaal metsa- ja põllumajandustööd . Muudatuse kohaselt lisatakse täiendav erand, mille korral saab ranna ja kalda piiranguvööndis väljaspool selleks mä ä ratud teid sõita mootor- või maasti kusõidukiga. See erand on kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud sõj aväelise väljaõppe läbiviimine või riigikaitse eesmärgi tagamine . Näiteks peab Kaitsevägi harjutama pioneerisildade paigaldamist jõgedele, et jõge õppuse käigus ületada , sealhulgas vajaduse korral väljaspool määratud teid . V iimasel juhul kehtib aga tingimus , et Kaitsevägi peab selleks enne Keskkonnaametilt nõusoleku küsima. Punktiga 2 täiendatakse §-i 37 uue lõikega 7, milles sätestatakse erisus, e t Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja, kui ranna või kalda piiranguvööndit peab edasilükkamatul juhul kasutama riigikaitse eesmärgi saavutamiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni , erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal. Kõnesolev muudatus on vajalik, et tagada riigi sõjaliseks kaitseks vajalik operatiivsus. Ku igi riigikaitseseaduse § 14 lõik e 3 punkt 3 annab laialdased võimalused jätta näiteks kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal täitmata Vabariigi Valitsuse korralduse ja määruse, ministri käskkirja ja määruse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsuse ja määruse nii kaua, kuni see takistab vahetult riigi sõjalist kaitsmist. Siiski ei võimalda vastav riigikaitseseaduse säte hoida seaduses sätestatud nõuetes t kõrvale ja seetõttu on vaja sätestada seaduse tasandil vastav erisus sarnaselt juba kehtivale võimalusele sõita näiteks mootorsõidukiga kalda piiranguvööndisse, et koguda pilliroogu v õi teha metsamajandus- ja põllutöid. Viimati nimetatud juhtudel ei ole Keskkonnaameti nõusolekut vaja, mistõttu selleks, et tagada riigi sõjalise kaitse operatiivsus, nähakse kõnesoleva muudatusega ette võimalus kasutada riigi sõjalise kaitse vahetuks ettevalmistamiseks ning kaitseks ranna ja kalda piiranguvööndit samuti ilma Keskkonnaametilt nõusolekut küsimata . Punktiga 3 muudetakse § 38 lõike 4 punkti 10, et võimaldada r iigikaitse eesmärgi tagamiseks ehitada ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja Keskkonnaameti nõusolekul ka muid ehitisi kui üksnes riigikaitselisi ehitisi. S ee muudatus annab võimaluse riigile kinnisasja omandamisel ( peamiselt Kaitseväele vajaliku väljaõppe tagamise eesmärgil) pakkuda kinnisasja omanikule vahetusmaad siseveekogu ehituskeeluvööndisse , et luua esialgse olukorraga samaväärne olukord , kui omandatav kinnisasi vastab samadele tunnustele . Kuigi kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus ( edaspidi KAHOS ) ei kohusta riiki vahetusmaad pakkuma, on KAHOS - e eesmärk panna omanik võimalikult sarnasesse olukorda, mi lles ta oli enne seda, kui riigi l tekkis vajadus tem a kinnisasi omandada . R ahasumma , mis k innisasja võõrandamisel kinnisasja väärtuse hindamisel h üvit i seks määratakse, ei arvesta üldjuhul veekoguäärse t eripära (tehinguid sisuliselt ei tehta) ja turul pole võimalik ka sarna ste omadustega kinni sasju osta. See tõttu ei ole võimalik sellise kinnisasja omanikku sarnasesse olukorda asetada ja sellise kinnisasja ka otust ei saa korvata ka hüvitis eks määratava rahasummaga . Seega , ainus võimalus panna kinnisasja omanik sarnasesse olukorda, on luua eeltingimused uues kohas ehitiste r ajamiseks ehituskeeluvööndisse. Kaitseväele vajaliku väljaõppe tagamise eesmärgil kinnisasja omanikule vahetusmaa pakkumine ei saa olema massiline, näiteks praegu seks on teada kolm sellist juhtumit . Nende juhtumite puhul on kolm kuni neli aastat otsitud nii riigimaid kui ka aktiivselt läbi vaadatud kinnisasjade müügiportaale ja suheldud sarnaste kinnisasjade omanikega ostusoovi eesmärgil, kuid sobivaid turul olevaid kinnisasju ei ole leitud . Ükski kinnisasja omanik ei pea jääma kannatajaks ega saama rahas (kasvõi sundvõõrandamise kaudu ) hüvitist, kui riigil on vaja sedavõrd erilist maatükki, mida turul raha eest ei saa . Looduskaitse seisukohalt ei muutu tervikpilt Eestis seepärast halvemaks, kuna enne iga tehingut on vaja saada Keskkonnaamet i nõusolek. Keskkonnaamet lähtu b nõusoleku andmisel kalda kaitse eesmärkidest , võttes arvesse r iigikaitselise eesmärgi olemasolu , mida hindab valdkonna eest vastutav minister, kelle ettepanek on Keskkonnaameti nõusoleku eeltingimuseks. Muudatusega säästetaks e aega ja nii riigi, kohaliku omavalit s use üksuste kui ka teiste osaliste ressursse. Praegu tuleks sama tulemuse saavutamiseks teha kohaliku omavalitsuse üldplaneeringut muutev detailplaneering. Muudatuse elluviimisel saavutataks tulemus Keskkonnaametiga tehtava koostöö raames projekteerimistingimuste menetluses. Punktis 4 nähakse muudatusega ette, et Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja, kui ehituskeeluvööndit kasutatakse kõrgendatud kaitsevalmid use, mobilisatsiooni, demobilis atsiooni , erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärgi tagamiseks. Kõnesolev muudatus , nagu ka punktiga 2 tehtav muudatus , on vajalik, et tagada riigi sõjaliseks kaitseks vajalik operatiivsus. Eelnõu § 3. Seaduse jõustumine Eelnõu § -s 3 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 2024. aasta 1. mai. Eelnõus sätestatud õiguslikke aluseid on plaanis seadusena jõustumisel rakendada tänavuaastasel Kaitseväe korraldataval suurõppusel Kevadtorm. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse kehtivas õiguses olemasolevaid termineid, uusi termineid kasutusele ei võeta. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Ohualapõhine ohuteavitus sõjaväelise väljaõppe korraldamiseks Kaitsevägi saab õiguse kuni kord aastas otsustada ja edastada ohualapõhist ohuteavitust õppekogunemise ja lisaõppekogunemise käigus . Sihtrühm ad : K aitsevägi, telekommunikatsiooni ettevõtted ja i sikud, kes elavad või viibivad õppuse toimumise piirkonnas või selle vahetus lähetuses. 6.1.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Sotsiaalset mõju hinnates saab järeldada, et üldsuse teavitamisega ja seega võimaliku ohu vältimisega on võimalik ennetada ning seeläbi vähen dada kiire meditsiinilise abi vajadust ja ülekoormatust , mida rakendataks tõenäoliselt juhul, kui ohualas viibivad isikud ei saaks kiiret ohuteavitust. 6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuh t ele Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad peamiselt riigi julgeolekut ning p arandavad elanikkonna elu ja tervise kaitse t . Lisaks mõjutab kavandatav muudatus otseselt riigi üldist turvalisust , ohuteavitus mõjutab otseselt riigi sõjalist kaitsmist , elanikkonna ohuolukordadest teavitamist , sh käitumisjuhiste andmist , samuti Kaitseväe ülesandeid, riigi sõjaliseks kaitseks valmistumist ja kriisireguleerimist . Muudatus võimaldab tagada sündmuse lahendamisel inimeste suurema teadlikkuse ja turvalis use, sest neid saab ohuolukorrast teavitada ning seeläbi vähendada ohtu nende elule. Samuti aitab ohuteavituse süsteemi rakendamine sündmuse lahendajatel oma ülesannet tõhusamalt täita, sest nad saavad täpsem a ülevaat e ohu alas viibivatest inimestest ja eelduslikult kahaneb ka abivajavate inimeste hulk, kuna neid on võimalik õigel ajal teavitada. 6.1.3. M õju majandusele Majandus mõju vaates es ineb otsene mõju mobiiltelefoni teenust osutavatele sideettevõtjatele. Selliseid sideettevõtjaid on Eestis eelnõu ja seletuskirja koostamise ajal kolm: E lisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ning Telia Eesti AS. Sideettevõtjatel lasub kohustus edastada ohualas viibiva kliendi ja rändlusteenuse kasutaja mobiilseadmele ohuteavitus SMS - ina. Eelnõu ei mõjuta ettevõtete ko nkurentsi , kuna nimetatud kohustus lasub võrdselt kõigil sideettevõtjatel. 6.1 . 4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele Elukeskkonnale ja loodusele avaldatav mõju on pigem kaudne ning positiivne, kuna on võimalik, et e lanikkonna ohuteavitus hoiab ära kahju nendes valdkondades. Näiteks aitab ohu alas viibivate isikute teavitamine ohust neil ohualast kiiremini lahkuda , mis o makorda tähendab Kaitseväele ja ka päästesüsteemile aja- ja ressursisäästu, ning operatiivressursid saavad kiiremini alustada o huolukorra likvideerimist . Kavandataval muudatusel puudub demograafiline mõju ja mõju regionaalarengule. 6.2. Ranna ja kalda piiranguvööndi kasutamine sõjaväelise väljaõppe korraldamiseks Kaitsevägi s aab õiguse sõita mootor- või maastikusõidukiga ranna ja kalda pii ranguvööndis väljaspool selleks määratu d teid. Sihtrühm ad : Kaitsevägi, reservväelased ja Keskkonnaamet . 6.2 .1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju puudub , sest eesmärk on paigaldada sildu jõgedel e piirkonnas, mida ei läbi tavaliiklussõlmed ja selleks läbitavad teed. Seega ei ole mõju nii ulatuslik , et mõjutaks negatiivselt jõgede ääres viibivaid isikuid. 6.2 .2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtele Pioneerisildade paigaldamise harjutamine parandab reaalselt üksuste manöövervõimet. Selleks et õppusel r eaalse t olukorda matkida , kasutatakse jõgedele pioneerisildade paigaldamiseks teid, mis ei ole tavaliikluseks mõeldud . Tänu harjutamisele tekib vilumus ning paraneb kaitse- ja lahing u valmidus. 6.2 .3. Mõju majandusele puudub . 6.2 .4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele on mõõdukas, sest ranna või kalda piiranguvööndi kasutamisega ei muudeta oluliselt senist elukeskkonna toimimist ning puudub vajadus elukeskkonda ja loodust sihiteadlikult kohandada . Mõju avaldumise sagedus tavaolukorras ehk rahuajal on minimaalne, hõlmates vaid kuni kord aastas toimuvat suurõppust ning lisaõppekogunemist, mil õppekogunemisele kutsutakse ka pioneeripataljon. Ebasoovitavate mõjude risk on vähene, hõlmates eespool nimetatud õppuste ajal ranna või kalda piiranguvööndis maastikul mootor- ja maastikusõidukiga sõitmist, mis mõjutab pinnast , kuid sellisel juhul on Kaitseväel kohustus likvid eerida igasugused kahjustused ning taastada esialgne olukord. Samuti puudutab see näiteks kalamehi, kes ei saa harjutuse läbiviimise etapis selles piirkonnas harjumuspäraselt kala püüda. 6.2.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku oma valitsuse asutuste korraldusele M uudatus mõjutab vähesel määral Keskkonnaameti töökoormust , kuid minimaalselt , piirdudes paaril korral aastas Kaitseväele nõusoleku andmisega. Seega on ka mõju esinemise sagedus minimaalne. Muudatus avaldab p ositiivset mõju Kaitseväe ja Keskkonnaameti koostööle. 6.3. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi kohaldamata jätmise laiendamine riigikaitselistel eesmärkidel Muudatuse tulemusena saab Keskkonnaameti nõusolekul ehitada ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse peale riigikaitselis e ehitis e ka muud ehitist , et tagada riigikaitse eesmärk. Sihtrühm ad : Kaitsevägi, Kaitseministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Keskkonnaamet. 6. 3 .1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju avaldub isikutele, kelle veekogu ääres asuvat hoonestatud kinnisasja soovib riik omandada , et tagada riigikaitse. Muudatus annab võimaluse pakkuda nendele isikutele Keskkonnaameti nõusolekul samaväärset vahetusmaa d. Samas ei ole selle muudatuse mõju suur, kuna tegemist on üksikjuhtumitega . 6. 3 .2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtele Riigikaitseks vajalike maade omandamine kokkuleppel on kindlasti p ositiivsem kui omandamine sundvõõrandamise teel . Kui riik saab omandada riigikaitseks vajaliku maa nõnda , et paneb endise omaniku samaväärsesse olukorda, nagu ta oli enne omandamist , siis toetab see Eesti kaitsevõime arendamist ning suurendab riigi julgeolekut . 6. 3 .3. Mõju majandusele puudub . 6. 3 .4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele avaldub siis , kui ehitis ehitatakse ehituskeeluvööndisse. Samas , arvestades selliste olukordade esinemise tõenäosust , on m õju avaldumise sagedus tavaoluko rras ehk rahuajal minimaalne . Lisaks on selline tegevus võimalik üksnes Keskkonnaameti nõusolekul, mis minimeerib võimalikku mõju ja vajaduse korral leevendab seda . 6. 3 .5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku oma valitsuse asutuste korraldusele M uudatus avaldab väga vähest mõju Keskkonnaameti töökoormusele, kui tekib vajadus tagada riigikaitse muu kui riig ikaitselise ehitise ehitamisega ehituskeelu vööndisse . 7. Seaduse rakenda mise eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine toob kaasa ESS -i § 105 1 lõikes 4 ettenähtud kulu. Viidatud sätte järgi hüvitab Siseministeerium mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale riigieelarvest ohuteavituse edastamise kulud. Kaitseväe korraldatavate õppuste raames ohuteavituse edastamise kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest Sisemini steeriumi esitatud arve alusel. Ühe sõnumi maksumus on 2 senti. Eestis on kasutusel 1,9 miljonit mobiiltelefoni ning arvestades, et üks teavitustsükkel sisaldab kahte sõnumit (teavitus ohu algusest, teavitus ohu möödumisest), on selle maksum us hinnanguliselt 76 000 eurot. Ühe õppuse käigus edastatavate sõnumite hulk ei ole eelnõu koostamise hetkel prognoositav ning sõltub õppuse eesmärgist ja korraldusest. 8. Seaduse jõustumine Eelnõu vastuvõtmisel seadusena jõustu ks viimane 2024. aasta 1. mai l . Seaduse jõustumine on seotud Kaitseväe korraldatava suurõppuse Kevadtorm toimumisega, et selle aasta õppusel saaks juba harjutada ohualapõhist ohuteate edastamist ja jõgedele pioneerisildade paigaldamist, sõites selleks kalda piiranguvööndis väljaspool määratud teid. Algatab riigikaitsekomisjon 0 4 .03.2024. (kinnitatud digitaalselt) Leo Kunnas Riigikaitsekomisjoni aseesimees esimehe ülesannetes EELNÕU Elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus § 1. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduse § 105 1 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa ” hädaolukorra seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud õppuse ” tekstiosaga ”ning mitte rohkem kui kord aastas Kaitseväe otsusel kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud sõjaväelise väljaõppe”. § 2. Looduskaitseseaduse muutmine Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 37 lõike 3 punkti 6 täiendatakse pärast sõna ”põllumajandustöödeks” tekstiosaga ”ning Keskkonnaameti nõusolekul kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimiseks või riigikaitse eesmärgi tagamiseks”; 2) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: ”(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 nimetatud Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja, kui ranna või kalda piiranguvööndit kasutatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni , erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärgi tagamiseks .”; 3) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”10) Keskkonnaameti nõusolekul riigikaitselisele ehitisele või Keskkonnaameti nõusolekul ja riigika itse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul siseveekogu ehituskeeluvööndisse jäävale muule ehitisele riigika itse eesmärgi tagamiseks.”; 4) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: ”( 4 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 10 nimetatud Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja, kui ehituskeeluvööndit kasutatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni , erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärgi tagamiseks.”. § 3. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024. aasta 1. mail. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Algatab riigikaitsekomisjon 0 4 .03.2024. (kinnitatud digitaalselt) Leo Kunnas Riigikaitsekomisjoni ase esimees esimehe ülesannetes Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 06.03.2024 /1-1/15-392; Riigikantselei / 06.03.2024 / 2-5/24-00407 Resolutsiooni teema: Elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE) Adressaat: Kaitseministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ja esitada ettepanek Vabariigi Valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 21.03.2024 Adressaat: Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 14.03.2024 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 28.03.2024 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 24-0229). Kontroll: Hendrick Rang Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 06.03.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/24-0229 - Elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 6.3.2024 resolutsioonile. Osapooled: Kaitseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Kliimaministeerium Tähtaeg: 21.03.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/074e19b6-d1d8-431a-9521-609406e5f2c0 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/074e19b6-d1d8-431a-9521-609406e5f2c0?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main