Ämari AE02 ja AE03 hoonete püstitamise ehitusloa keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

OTSUSE EELNÕU Ämari AE02 ja AE03 hoonete püstitamise ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) esitas 12.01.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected] ) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2311271/19056 hoonete AE02 ja AE03 püstitamiseks Harju maakon da Lääne-Harju val da Ämari alevik ku Ämari lennuväli kinnistule (katastriüksus 86801:001:0375 ). Koos ehitusloa taotlusega esitati Esplan OÜ (10458912) poolt koostatud projekt „ AE02-Hoone. AE03-Hoone" Töö nr 2346 . Täiendavalt esitati TTJA- le 05.03.2024 Katrina Utsari ( Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus e keskkonnaspetsialist) poolt koostatud „ Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang “ . TTJA on kontrollinud eelhinnangu sisu ning järeldusi ning leiab, et see vastab keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning seetõttu ei näinud vajalikuks eelhinnangut ümber kirjutada. Kavandatava tegevuse eesmär giks on rajada Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Ämari alevikus Ämari lennuväljale detailplaneeringuga ( kehtestatud Vasalemma Vallavolikogu 27.12.2007 otsusega nr 121 ) määratud hoonestusalas juba olemasolevate ehitiste kõrvale täiendavad riigikaitse lised ehitised (hooldusõppegaraažid). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluses kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 l õike 2 p unktist 22 (muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 15 p unktist 8 (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti) . Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas taotluses toodud kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju . KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku § 118 lõikest 2 annab ehitusloa TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. KeHJS § 11 lõike 10 alusel, kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga. Tulenevalt KeHJS § 11 lõikele 2² ja lõikele 10 edastab TTJA asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele . Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. AE02 ja AE03 hoonete rajamisega ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi ulatuslikku kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist . Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning nende ulatus piirneb peamiselt töömaaga. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väga väike, juhul kui järgitakse korrektseid ehitusvõtteid. Planeeritav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Hoonete ehitusala kattub osaliselt II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kanakulli ( Accipiter gentilis ) leiukohaga (KLO9119482). Ehitustegevusega on vajalik raiuda kanakulli leiukoha metsamassiivi äärest metsa ca 0,387 ha , kuid selleks on väljastatud juba metsateatised nr 50000664651 ja 50000664653 . Kavandatud tegevus ei mõjuta oluliselt või ebasoodsalt kanakulli leiukohta ning ei mõjuta oluliselt leiukoha toimimist, kuna oluline metsamaa massiiv ja põhiline leiukoha ala ja terviklikkus säilib . Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele on välistatud. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist, mistõttu ei ole oodata ülenormatiivsete tasemete esinemist. K avandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Vajalikud keskkonnameetmed eelhinnangust lähtuvalt: Kanakulli leiukohaga osaliselt kattuval alal tuleb puude raiel lähtuda metsateatise nr 50000664651 ja 50000664653 tingimustest. Kanakulli pesapuu raie ei ole selle leidmise korral lubatud. Raietööde (sh metsamaterjali kokkuvedu ) tegemine kanakulli elupaigas on keelatud kanakulli pesitsusperioodil ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. juulini. Muudel aladel tuleb puude ja põõsaste raiel arvestada pesitsusrahu perioodiga 15. aprillist kuni 15. juulini, et vältida teiste pesitsevate lindude pesade hävimist ja pesitsusaegset häirimist. TTJA nõustub KMH eelhinnangu järelduste ga , mille kohaselt kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Seetõttu puudub ka vajadus algatada KMH menetlus. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes. Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 ning eelhinnangust tulenevad järeldused otsustan: jätta Ämari AE02 ja AE03 hoonete ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) kavandab Lääne-Harju valda Ämari alevikku Ämari lennuväljale (katastritunnus 86801:001:0375 ) riigikaitseliste ehitiste , kahe hooldusõppegaraaži , ehitamist koos kommunikatsioonidega. E hitusloa taotlus nr 2311271/19056 . Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang on koostatud kasutamiseks kaalutlusotsuse sisendina ehitise ehitusloaga kaasneva KMH algatamise vajalikkuse kohta. 2. Õiguslik alus Ämari lennu väljale kavandatavate tegevuste mõjusid on hinnatud 2007. a kehtestatud Ämari lennuvälja rekonstrueerimise detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus. Ehitus loaga taotletav tegevus on kooskõlas Ämari lennuvälja rekonstrueerimise detailplaneeringuga ja seal toodud hoonestusalaga. Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) § 6 lõike s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevus te nimekirja . V ajadus anda k eskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnan g tuleneb Ämari lennuvälja katastriüksusel II kaitsekategooria kaits ealuse liigi kanakulli ( Accipiter gentilis ) leiukohast (KLO9119482) , mida Ämari detailplaneeringu KSH ei käsitle . Eelhinnangu alus on Vabariig i Valitsuse 29.08.2005 a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 1 “ § 15 lõige 8 , mis sätestab, et eelhinnang tuleb anda sellis e tegevus e korral , mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti . KeHJS järgi annab otsustaja ehk tegevusloa andja eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle. KeHJS § 7 lõike 1 kohaselt on tegevusluba ehitusluba või ehitise kasutusluba. Ehitusseadustiku § 118 lõike 2 järgi annab r iigikaitselise ehitis e ehitusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. K eskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang on koostatud KeHJS § 6 1 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ kohaselt . 3. K AVANDATAV A TEGEVUSE KIRJELDUS 3.1. Tegevuse asukoht, iseloom ja maht Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Ämari alevikus Ämari lennuväljale detailplaneeringuga määratud hoonestusalas juba olemasolevate ehitiste kõrvale täiendavad riigikaitse ehitised (hooldusõppegaraažid) . Kavandatav tegevus jääb terves ulatuses Ämari lennuvälja katastriüksusele (86801:001:0375), mille sihtotstarve on 100% riigikaitsemaa (joonis 1). Joonis 1. Kavan datava ehituse asukoh t kinnistu l on tähistatud sinisega (aluskaart Maa-amet) Ehitusprojekti mahus on ette nähtud rajada detailplaneeringuga määratud hoonestusalale täiendavad ehitised , kaks hooldusõppegaraaž i , lisaks lahendatakse juurdepääsuteed, ehitatakse välja vajalikud kommunikatsioonid ning ehitiste ümber olev ala asfalteeritakse. Kav andatavate ehitiste asukohas on peamiselt murukattega ala , millel on ehitusala ääres osaliselt kõrghaljastust (metsatukk). Kõrghaljastus tuleb planeeritava objekti rajamiseks ehitusalas eemaldada. Raie maht on 0,387 ha. 3.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega Tegevuste kavandamiseks Ämari lenn u välja territooriumil on koostatud Ämari lennuvälja reko nstrueerimise detailplaneering, mis on kehtestatud Vasalemma Vallavolikogu 27.12.2007 otsusega nr 121. Arvestades, et tegevuste kavandamiseks lennubaasi territooriumil on koostatud eraldi detailplaneering, ei käsitleta eelhinnangus täiendavalt vastavust üldplaneer ingule ja maakonnaplaneeringule ega riigikaitse arengukavadele. Kavandatav tegevus on kooskõlas 2007. a kehtestatud Ämari lennuvälja rekonstrueerimise detailplaneeringuga . 3.3. Ressursside , sh loodusvarade kasutamine Ehitamise ajal on kavas kasutada tavapäraseid ehitamiseks vajaminevaid loodusvarasid ja nendest toodetud materjale. Peamiselt kasutatakse killus tikku, kruusa, liiva , betooni ehk ehituseks tavapäraseid ehitusmaterjale. Rajatakse vajalikus mahus püsikattega alad (nt t eed , platsid jne), milleks kasutatakse tavapäraseid tee-ehitusmaterjale. Tavaliselt kasutatakse tee-ehituses killustikku, liiva, geotekstiili ja asfalti. Maa planeerimisel püütakse kasutada võimalikult suures ulatuses kohalikku olemasolevat pinnast ja mulda. Haljastamisek s kasutatakse mulda ja muruseemet . Ehitamise käigus ei kasutata märkimisväärselt muid loodusressursse nagu vett ja puitu . Kasutatavate loodusvarade mahud ei ole keskkonnamõju hindamise mõistes olulised. Kavandatava tegevusega olulisi mõjusid maavaradele ei kaasne. 3.4 . Tegevuse energia kasutus Igasugune ehitustegevus ning hilisem ta ristu kasutamine vajab energiat. Ehitusaegne energiakasutus on seotud ehitustegevuseks vajamineva energia kasutamisega – elektrienergia ja vedelkütused . Kavandatavate ehitiste kasutamise energiakulu on võrdväärne Ämari lennuvälja kinnistul olemasolevate ehitistega nagu garaažid ja varjualused. Märkimisväärset energiakasutuse suurenemist ei ole kavandatava tegevusega ette näha. 3.5 . Tegevusega kaasnevad keskkonna tegurid : heide vette, pinnasesse, õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Ehitamisega kaasnevad ehitusaegsed häiringud - ehitusmüra ja –vibratsioon, kasutatava ehitustehnika poolt emiteeritavad heitgaasid ja soojus, mis on ehitusperioodi aegsed. Ehituse välitööd toimuvad päevasel ajal ning tehisvalguse kasutamine on ebatõenäoline. Kiirgusallikaid ehitamisel ei kasutata. Asfalteerimine põhjustab naftasaaduste lõhna tööpiirkonnas tööde teostamise ajal. Ei ole põhjust eeldada heidet pinnasesse või vette. Ei ole alust eeldada ehitamisega kaasnevat olulist valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna häiringut. 3.6 . Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Ehit amisel tekk ivad ehitus jäätmed ja olmejäätmed tuleb kokku kogud a liigiti ja käidelda jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuete järgi . Jäätmed tuleb käitlemiseks üle anda isikule, kellel on jäätmeluba või keskkonnakompleksluba. Ehitatavad objektid kavandatakse olemasoleva väljaehitatud hoonestatud ala kõrvale , kus on toimiv jäätmekogumine (olmejäätmed, ohtlikud jäätmed) . Hooldusõppegaraažides t ekivad peamiselt olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed (õlid, õlised lapid, puhastus- ja hooldusvahendid jne). E hitiste kasutamisel tekkivad jäätmed ja maht ei erine alal juba varem teiste ehitiste kasutamisel tekkivatest jäätmetest. Jäätmete tsentraalne kogumine (olmejäätmed, ohtlikud jäätmed) on lahendatud olemasolevate jäätmekogumiskohtadega . T äiendavad jäätmekogumismahutid jäätmete liigiti kogumiseks lisatakse ehitiste tööruumidesse . 3.7 A variiolukordade esinemise võimalikku s, suurõnnetuste oht , sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht Kavandatavate ehitiste ehitamisel ei ole ette näha suurõnnetuste tekkimise võimalust. Tegemist ei ol e suurõnnetuse ohuga või ohtlike ehitis t ega. Samuti ei jää kavandatava objekti alasse või lähipiirkonda ühtegi suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte ohuala või käitist. Ehitusala ei jää üleujutuste riskipiirkonda. Ehituse ajal võib kaasneda avariisid, mis võib põhjustada ehitustehnika kütuse- või õlilekkeid. Töökorras tehnika kasutamisel ja tööohutus e eeskirjadest kinni pidamisel ole tõenäoline, et võiks tekkida reostus või ohtlik olukord. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Ehitiste kasutamisel on avariiolukordade või õnnetusjuhtumite tekkimise risk väike. 4. Kavandatava t egevuse GA eeldatavalt mõjutatav keskkond JA HINNANG MÕJU OLULISUSELE Olemasoleva olukorra kirjeldamisel ning eelhinnangu andmisel on kasutatud riiklikes registrites ja andmebaasides (Keskkonnaportaal, Metsaregister, Maa-ameti geoportaal , EELIS) kättesaadavaid andmeid ning Ämari lennuvälja rekonstrueerimise detailplaneeringut ja sellele koostatud KSH-d ( Hendrikson & Ko , 2007). 4.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Ämari lennu välja territoorium on olnud militaarlennuväli juba 1940ndatest aastatest alates. Kavandatava tegevuse tulemusena ala funktsioon ei muutu. Ala kasuta takse riigikaitselistel eesmärkidel ja katastriüksuse sihtotstarve ei muutu. Kavandatava ehituse alas on valdavalt rohumaa, vähesel määral on vajadus raiuda metsa. Kavandatava tegevuse tulemusena asendub see osaliselt asfalti ja asfaltbetoon platsiga. Kavandatav ehitustegevus on kooskõlas Ämari detailplaneeringuga. 4.2. Alal esinevad loodusvarad, sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi, nende omadused ja taastumisvõime Ämari lennuvälja katastriüksus paikneb Harju lavamaa maastikurajoonis. Piirkond on lausjas tasandik kõrgustega 13- 35 m üle merepinna, kerge kallakuga loode suunas. Maa-ameti geoloogilise baaskaardi (1:50 000) pinnakatte kaardi kohaselt on pinnakatte paksus ehitusalas 5 m ja ülemise pinnakatte kihi (v.a muld) moodustab peenliiv. Maardlaid või maavarasid ehitusalasse ei jää. Ämari lennuvälja alal on riikliku tähtsusega jääkreostusala (registrikood JRA0000004 ), mis on tänase seisuga suures osas likvideeritud. Kavandatava ehituse alasse teadaolev jääkreostusala ei ulatu. Põhjavee kaitstuse kaardi põhjal jääb ehitusala nõrgalt kaitstud põhjaveega alale ehk põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Ämari lennuväli paikneb põhjavee veelahkmel, lennuvälja lõunaosas toimub põhjavee liikumine lõunasse Metsapere peakraavi suunas, idaosas Vasalemma jõe suunas ning põhjaosas põhja- ja kirdesuunas. Põhjavee liikumine kavandatava ehitusala piirkonnas on suunaga lõunasse. E hitusalasse ei jää puurkaeve ega pinnaveekogusid . Ehitusega ei kavandata täiendavaid puurkaeve või eraldiseisvaid reoveekogumise lahendusi. Vee- ja heitveelahendused on kavandatud lahendada Ämari lennubaasi olemasolevate lahenduste baasil . Sademevesi kogutakse asfalteeritud platsidelt kokku ja suunata kse läbi õli- ja liivapüüdurite. Järeldused: arvestades eeltoodut ja peatükis 3 kavandatava tegevuse kirjeldust, ei oma kavandatav ehitustegevus olulist mõju loodusvaradele, pinnasele, põhjaveele ja maavaradele. 4.3. Keskkonna vastupanuvõime , taimestik, loomastik, kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad, kultuuri- ja arheoloogiliste väärtustega alad Käesolevalt on käsitlusala piiritletud kavandatava ehitusala lähiümbrusega ja eelhinnangus on keskendutud II kait sekategooria kaitsealuse liigi kanakulli ( Accipiter gentilis ) leiukohale (KLO9119482) . Muud mõjud on hinnatud Ämari lennuvälja reko nstrueerimise detailplaneeringule koostatud KSH- ga ( Hendrikson & Ko , 2007) . Ehitusloaga taotletud ehitiste asukoht jääb lagedale murupinnasega alale Ämari detailplaneeringuga määratud hoonestusalasse. Hoonete ümber kavandatud tehnovõrkude (rajatiste) ja platside ala kattub vähesel määral metsa piirialaga , mis tõttu on vajalik puude raie metsamassiivi äärest . Raie maht on väike, ca 0, 387 ha . Ämari lennubaasi maa-ala lõunaosasse jäävad metsad on valdavalt männikud (pohla kasvukohatüüp), kus puurindes on männid ja teises rindes remmelgad, vahtrad, männid, kuused. Kaitstavateks loodusobjektideks Ämari lennuvälja piirkonnas on kaitsealuste liikide elupaigad (vt joonis 2). Hooldu sõppegaraažide ehitusala kattub osaliselt II kaitsekategooria kaits ealuse liigi kanakulli ( Accipiter gentilis ) leiukohaga (KLO9119482). Ehitustegevusega on vajalik raiuda kanakulli leiukoha metsamassiivi äärest metsa ca 0, 387 ha . Teabeallika „Kanakulli ( Accipiter gentilis ) kaitse tegevuskava” (kinnitatud Keskkonnaameti 02.03.2022 korraldusega nr 1-3/22/70) kohaselt on k anakull Eesti Punases Nimestikus arvatud ohualtite liikide hulka ning kuulub II kaitsekategooriasse. Kanakull on pikaealine liik, kes elab aastaid ühes ja samas piirkonnas ja on väga pesapaigatruu liik, kes asustab sobivat pesapuistut kaua ja mitmete põlvkondade jooksul. E elistab pesitseda vanas okasmetsas ning peab saagijahti nii metsaaladel kui kultuurmaastikus. Lähestikku võib leiduda mitmeid varupesi, mida kasutatakse vaheldumisi. Pesitsusterritooriumi olulisimaks osaks on pesapaik – väiksem pesaehituseks sobiv metsaala, kus asub üks või mitu pesa. Pesitsusterritoorium ning seda ümbritsevad toitumisalad moodustavad ühe kullipaari kodupiirkonna. Pesitsusperiood kestab kanakullil 1. märtsist kuni 31. juulini. Peamisteks liiki ohustavateks teguriteks Eestis on pesapaikade hävinemine, toidubaasi vähenemine ning pesitsusaegne häirimine. Kavandatud tegevus ei mõjuta oluliselt või ebasoodsalt kanakulli leiu kohta : üldine tegevus (riigikaitse tegevused , sh lennuväli ) territooriumil kavandatud ehitusprojektiga ei muutu. Metsa raie 0, 387 ha ehitusala asukohast ei mõjuta oluliselt leiukoha toimimist, kuna oluline metsamaa massiiv ja põhiline leiukoha ala ja terviklikkus säilib. Kanakulli pesapuu d jäävad ehitusalast kaugemale, üle tee loode suunas ca 550 m kaugusele ehitusalast . Seda arvestades ei ohusta tegevus pesapuu ega toidubaasi hävimist , sh ei toimu ehitustööde aegset pesapaiga häirimist , kuna vahemaad on piisavalt suured . Arves tades, et leiukoht jääb lennubaasi territooriumile, ei ole müra mõju liigile oluliseks häiringuks. Kanakulli leiukohaga osaliselt kattuval alal tuleb puude raiel lähtuda metsateatise nr 50000664651 ja 50000664653 tingimustest . Kanakulli pesapuu raie ei ole selle leidmise korral lubatud. Raietööde (sh metsamaterjali kokkuvedu ) tegemine kanakulli elupaigas on keelatud kanakulli pesitsusperioodil ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. juulini. Muudel aladel tuleb p uude ja põõsaste raie l arvestada pesitsusrahu perioodiga 15. aprillist kuni 15. juulini, et vältida teiste pesitsevate lindude pesade hävimist ja pesitsusaegset häirimist . J oonis 2 . Kaitstavad loodusobjektid hooldusõppegaraažide ehitusala lähipiirkonnas . Ehituse asukoht tähistatid kollasega. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Vasalemma loodusala (EE0010155), mis kattub Vasalemma jõe hoiualaga (KLO2000007), asub kavandatava tegevuse asukohast ca 3 km põhja pool. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Pakri linnuala, jääb ehitusalast enam kui 6,5 km kaugusele loode suunas. Lähimad kaitsealad, Vasalemma mõisa park ja Padise mõisa park, jäävad ca 4 km kaugusele lõuna suunas. Kavandatav ehitustegevus ei mõjuta N atura 2000 võrgustiku alasid ja ebasoodsa mõju avaldumine on välistatud. Järeldused: kavandatud tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 20 0 0 võrgustiku aladele. 4.3.2. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade esinemine ja vastupanuvõime Ämari lennuväljaga seonduvad m õjud on hinnatud Ämari lennuvälja reko nstrueerimise detailplaneeringule koostatud KSH- ga ( Hendrikson & Ko , 2007) . Kavandatava ehituse alasse või vahetusse lähedusse ei jää ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objekte või alasid. 4.3.3. Inimese tervis ja heaolu Inimeste tervist ja heaolu mõjutab piirkonnas eelkõige lennukitega kaasnev müra. Ehitusega kaasnev müra on ajutine. Ämari lennuväljaga seonduvad m õjud on hinnatud Ämari lennuvälja reko nstrueerimise detailplaneeringule koostatud KSH- ga ( Hendrikson & Ko , 2007) . Kavandatava ehitus ja selle asukoht ei mõjuta inimese tervist ja heaolu. 5 . Hinnang keskkonnamõju olulisusele ja eelhinnangu järeldus Käesolev eelhinnang on koostada keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ nõuetele, mida on võimalik kasutada kaalutlusotsuse sisendina ehitise ehitusloaga kaasneva KMH algatamise vajalikkuse kohta. Kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ning ei ületata ka keskkonna taluvus- ja taastumisvõimet. Kavandatava tegevust, selle eesmärki, Maa-ameti andmeid ning EELISe andmebaasi kaardikihte arvesse võttes saab järeldada: Kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedus, toime ja pöörduvus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastusvõimet. Kumulatiivset mõju ei teki. Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta, sest hetkel teadaolevalt teisi tegevuslubasid väljastada ei ole vaja. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Eeldatavalt olulise mõju ilmnemise tõenäosus on väga väike. Kavandataval tegevusel ei ole mõju Natura 2000 aladele, o luline mõju kaitstavatele loodusobjektidele puudub. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju taimestikule, loomastikule, kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatava tegevuse ala kattub osaliselt II kaitsekategooria linnuliigi kanakulli keskkonnaregistris registreeritud leiukohaga . Kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt liigi leiukohta ega ohusta liiki ennast ja selle toidubaasi. Liigi leiukoht ja selle terviklikkus säilib. L iik ei ole tundlik õhusaaste ega müra osas, olulist (sh ehitusaegset) mõju liigile ei eeldata ja leevendavate meetmete seadmist ei peeta vajalikuks. Üldine tegevus liigi leiukoha juures (lennubaasi tavapärane töö) ei muutu ja jääb samaks. Kanakulli leiukohaga osaliselt kattuval alal tuleb puude raiel lähtuda metsateatise nr 50000664651 ja 50000664653 tingimustest. Kanakulli pesapuu raie ei ole selle leidmise korral lubatud. Raietööde (sh metsamaterjali kokkuvedu ) tegemine kanakulli elupaigas on keelatud kanakulli pesitsusperioodil ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. juulini. Lähtudes eelpool välja toodud tingimustest , kavandatava tegevuse iseloomust, asukohast, keskkonna vastupanuvõimest ja muudest teguritest, ei kaasne planeeritava tegevusega olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju hindamise algatamine ehitusloa taotluse menetlemisel ei ole vajalik . Eelhinnangu on koostatud 26.02.2024 Tallinnas . E elhinnangu koostas: Katrina Utsar keskkonnaspetsialist Lääne taristuportfell Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Tel: +372 5886 2258 E-post: [email protected] ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 06.03.2024 Juurdepääsupiirang kehtib: 06.03.2029 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Keskkonnaamet Kaitseministeerium 06.03.2024 nr 16-12/24-03413-001 Lääne-Harju Vallavalitsus Ämari AE02 ja AE03 hoonete püstitamise ehitusloa keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2311271/19056 hoonete AE02 ja AE03 püstitamiseks Harju maakonda Lääne-Harju valda Ämari alevikku Ämari lennuväli kinnistule (katastriüksus 86801:001:0375). Kavandatava tegevuse eesmärgiks on rajada Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Ämari alevikus Ämari lennuväljale detailplaneeringuga (kehtestatud Vasalemma Vallavolikogu 27.12.2007 otsusega nr 121) määratud hoonestusalas juba olemasolevate ehitiste kõrvale täiendavad riigikaitselised ehitised (hooldusõppegaraažid). Edastame käesolevaga asjaomastele asutustele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõike 2² ja 10 alusel seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume edastada oma seisukoht hiljemalt 20.03.2024 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas. Ehitusloa taotlusega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2311271/19056. Ehitusprojekt edastatakse menetlejatele eraldi ning toiming määratakse ka EHR-s. Keskkonnamõju eelhinnangus on välja toodud II kaitsekategooriasse arvatud liigi esinemisala. Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 kohaselt on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Seetõttu on käesolev dokument ja selle lisad märgitud asutusesiseseks kasutamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Lisad: KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu KMH eelhinnang Maarja Allmaa +372 667 2172 [email protected]