Alusharidusseaduse eelnõu paragrahvi muudatus kooskõlastamiseks

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Sisukord KULTUURIMINISTEERIUM.................................................................................................................................................................................................................. 2 SISEMINISTEERIUM ........................................................................................................................................................................................................................... 4 RAHANDUSMINISTEERIUM ............................................................................................................................................................................................................... 5 TARTU LINNA KOOLIEELSETE ERALASTEASUTUSTE ÜHING ............................................................................................................................................................... 9 TARTU ÜLIKOOL ............................................................................................................................................................................................................................... 16 EESTI KEELENÕUKOGU .................................................................................................................................................................................................................... 18 EESTI LASTEKAITSE LIIT .................................................................................................................................................................................................................... 19 SAUE VALLAVALITSUS ...................................................................................................................................................................................................................... 21 EESTI ALUSHARIDUSE ÜHENDUS ..................................................................................................................................................................................................... 28 EESTI ALUSHARIDUSE JUHTIDE ÜHENDUS ...................................................................................................................................................................................... 36 EESTI LASTEHOIDUDE LIIT JA EESTI ERALASTEAEDADE LIIT............................................................................................................................................................. 52 VALGA LASTEAED KASEKE ............................................................................................................................................................................................................... 59 TALLINNA ÜLIKOOL .......................................................................................................................................................................................................................... 61 EESTI LOGOPEEDIDE ÜHING ............................................................................................................................................................................................................ 68 TERVISEAMET .................................................................................................................................................................................................................................. 78 EESTI LASTEAEDNIKE LIIT ................................................................................................................................................................................................................. 81 EESTI ERALASTEAEDADE LIIT ........................................................................................................................................................................................................... 88 EESTI LASTEHOIDUDE LIIT................................................................................................................................................................................................................ 97 EESTI ERIPEDAGOOGIDE LIIT ......................................................................................................................................................................................................... 107 SOTSIAALKINDLUSTUSAMET ......................................................................................................................................................................................................... 119 1  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL EESTI LINNADE JA VALDADE LIIT ................................................................................................................................................................................................... 120 EESTI HARIDUSTÖÖTAJATE LIIT ..................................................................................................................................................................................................... 160 REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM ....................................................................................................................................................................... 162 VÄÄTSA LASTEAED PAIKÄPP .......................................................................................................................................................................................................... 167 SOTSIAALMINISTEERIUM............................................................................................................................................................................................................... 168 EESTI PUUETEGA INIMESTE KODA................................................................................................................................................................................................. 171 JUSTIITSMINISTEERIUM ................................................................................................................................................................................................................. 172 Haridus- ja Teadusministeerium KULTUURIMINISTEERIUM 1. Seaduseelnõu 1 seletuskirjast ei selgu, mis on selle mõju alushariduse Kõik lasteaiad (sh lastesõimed 1,5-3aastastele) peavad minema õpetajatele . (sh abiõpetajatele) ja lapsehoidjatele, kelle eesti keele oskus ei eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele üle juba alates 1.08.2024 ehk vasta kvalifikatsiooni nõuetele. Mis on nende töötajate arv? Kuidas on enne käesoleva seaduseelnõu jõustumist. Kõik andmed, mis kavandatud riskide maandamine, nt see, et suurem osa alushariduses puudutavad eestikeelsele õppele üleminemist on esitatud ja selle töötavatest õpetajatest ei saavuta 1. augustiks 2024. aastaks nõutud mõjusid on hinnatud nn eestikeelsele õppele ülemineku seaduses (vt keeleoskuse taset? https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1e58a907-7cd0- 41b9-b898-aa8eee5e94bf/P%C3%B5hikooli- +ja+g%C3%BCmnaasiumiseaduse+ning+teiste+seaduste+muutmise +seadus+%28eestikeelsele+%C3%B5ppele+%C3%BCleminek%29 j a https://hm.ee/uleminek). Lisasime selle ka eelnõu seletuskirja. Õpetajat abistavate töötajate (eelnõus abiõpetaja) andmed HTMil puuduvad, sest neile ei ole seni kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid. Keelenõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruses nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“. Praktikas on Keeleamet käsitlenud eesti keele oskuse nõuet kontrollides õpetajat abistavat 2  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL töötajat kui abistavat laadi tööülesandeid täitvat töötajat ning sellest tulenevalt rakendanud neile määruse § 6 punktis 1 sätestatud nõuet (A2-tase). Selline käsitlus on mõnevõrra küsitav, arvestades õpetajat abistava töötaja rolli õppe- ja kasvatustegevuses, kuid, et praktika on selline olnud, siis ei ole käesoleval hetkel koheselt alust nõuda abiõpetajatelt kõrgemat eesti keele oskust, kui A2-tase. Seega abiõpetajatele on mõju minimaalne, sest ei ole teada, et puuduks keeletase A2. Täiendasime vastava selgitusega ka seletuskirja. Lapsehoidjate keeleoskuse osas paraku meil andmed puuduvad, sest selliseid andmeid ei koguta. 2. Mõjude hindamises puudub info selle kohta, kui palju on muust rahvusest Selgitame. Seletuskirja p 7.4 (lapse arengu toetamine lastehoius ja erivajadusega lapsi, kes võivad vajada emakeelset õpet. lasteaias) oli välja toodud: Eestis on kokku 87 691 ühe- kuni kuueaastast eelkooliealist last (Eesti Statistikaameti 1. jaanuari 2023. aasta andmed). EHISe 2022/2023 õa. andmetel on laste arv lasteaedades 68 983, neist haridusliku erivajaduse märkega 25%, sh Ukraina sõjapõgenike lapsed 3%, ja eri- ja sobitusrühmas käivate laste osakaal 5%, sh Ukraina sõjapõgenike lapsed 1%, laste koguarvust. Lisasime kirjeldatud andmetele: EHISe andmetel on 10.11.2023 seisuga alushariduses osalevate laste arv, kellel on märgitud HEV ja kelle emakeel on erinev eesti keelest, 6196. Lisatu osas märgime, et kõik lasteaiad peavad minema eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele üle juba alates 1.09.2024 ehk enne käesoleva seaduseelnõu jõustumist. Käesolev eelnõu ei muuda 1.09.2024 jõustuvat KELSi muudatust, mis puudutab muust rahvusest erivajadusega lapsi, seda puudutab KELSi muudatus, mis jõustub 1.09.2024. Mitmekeelsed erivajadusega lapsed suudavad omandada teise keele samal tasemel ükskeelsete erivajadustega õppijatega https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27461977/; 3  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1177/15407969221075848) ehk et omandatakse keel, kuid seda oma üldise arengu taseme kohaselt. Pole võimalik tuua välja ühtegi erivajaduste rühma, mille puhul oleks eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus välistatud. Ka muust rahvusest erivajadusega lastele eesti keelse õppe- ja kasvatustegevuse tagamise võtmetegurid peituvad eesti keelt valdavate õpetajate ja tugispetsialistide olemasolus, metoodika valdamises ning eesti keelse igapäevase keelekeskkonna tagamises. Haridus- ja Teadusministeerium SISEMINISTEERIUM 1. Eelnõu § 11 lg 10 ja § 31 lg 6 (muudetud § 3 lg 6) alusel kehtestab Volitusnorm parandatud. Vabariigi Valitsus määrusega lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõude ning lastehoiu tervisekaitsenõuded. Leiame, et mõlema rakendusakti kavandis olev nõue, et nii lasteaia hooned, rajatised ja ruumid ning lastehoiu hooned, rajatised ja ruumid peavad vastama ehitusseadustiku ja selle alusel kehtestatud ehitisele esitatavatele nõuetele jääb liialt üldiseks ning vajaks täpsustamist, et milliseid ehitusseadustiku ja selle alusel kehtestatud rakendusakte silmas peetakse (näiteks tuleohutusnõuded, ligipääsetavuse nõuded puuetega inimestele vm). Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõus on rakendusakti volitusnormiks § 31 lg 6, kuid rakendusaktide kavandis on selle rakendusakti eelnõu volitusnormiks märgitud § 33 lg 6. 2. Eelnõu § 20 lg 2 p 5 (muudetud § 22 lg 3 p 2) kohaselt on „lasteaial Arvestatud. Sõnastust muudetud. tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus, mis vastavad lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna ning tuleohutusnõuetele. Kui lasteaias on lastehoiurühm, peavad selle ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus vastama lastehoiu tervisekaitsenõuetele ja tuleohutusnõuetele“. Meie hinnangul, kui üks asutus on teise asutuse hoones, ei ole mõistlik selline erisuse tegemine, sest sisuliselt on tegevus lasteaias ja lastehoius sarnane ja seega on asjakohane lähtuda ühtedest nõuetest. Seega teeme ettepaneku 4  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL sõnastada II lause järgmiselt: „Kui lasteaias on lastehoiurühm, peavad selle ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus vastama lasteaia tuleohutusnõuetele ning lastehoiu tervisekaitsenõuetele“. 3. Eelnõu §-s 22 (muudetud § 24) on sätestatud tegevusloa kehtetuks Mitte arvestatud. Päästeameti õigus teostada riiklikku järelevalvet ka tunnistamise alused, kusjuures lõike 1 punktides 1 ja 2 on nimetatud lasteaia ja lastehoiu tuleohutusnõuete täitmise üle tuleneb tuleohutuse riikliku järelevalveorgani poolset puuduste tuvastamist või ettekirjutuse seadusest. mitte täitmist. Eelnõu §-s 42 on sätestatud riikliku järelevalve teostajad ja nende tegevusvaldkonnad, Päästeametit nende hulgas pole. See annab alust arvata, et ehkki Päästeameti tuleohutusalane hinnang tegevusloa taotlemise protsessis on oluline, ei oma tuleohutusnõuete hilisem täitmine tegevusloa kehtimisel enam tähtsust. Meie hinnangul see siiski omab tähtsust, sest näiteks, kui büroohoones kus tegutseb erakool, tuvastatakse oluline kogu hoonet hõlmav tuleohutusnõuete rikkumine, peaks see olema aluseks hoones tegevuse peatamisele. Et Päästeameti tuleohutusalane hinnang ehitisele ja tegevusloaga hõlmatud ruumidele on oluline, siis palume §-s 42 täiendavalt märkida riikliku järelevalve teostajana ka Päästeamet tuleohutusnõuete täitmise üle. Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirja lk 87 kohaselt just nagu oleks Päästeametil riikliku järelevalve teostamise õigus, kuid eelnõust seda ei nähtu. 4. Eelnõu § 20 lg 3 p 6 (muudetud § 22 lg 3 p 2) kohaselt, „kui lasteaias on Arvestatud. Sõnastust muudetud. lastehoiurühm, lisatakse taotlusele lisaks käesoleva punkti esimeses lauses sätestatule pädevate asutuste hinnang, mis kinnitab lastehoiuks kavandatavate ruumide, hoonete, maa-ala ja sisustuse vastavust lastehoiu tervisekaitsenõuetele ja tuleohutusnõuetele“. Vt eelmise punkti selgitust ja seega on meie ettepanek sõnastada see lause järgmiselt: „Kui lasteaias on lastehoiurühm, lisatakse taotlusele lisaks käesoleva punkti esimeses lauses sätestatule pädevate asutuste hinnang, mis kinnitab lastehoiuks kavandatavate ruumide, hoonete, maa-ala ja sisustuse vastavust lasteaia tuleohutusnõuetele ning lastehoiu tervisekaitsenõuetele“. Haridus- ja Teadusministeerium RAHANDUSMINISTEERIUM 5  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 1. Seaduse pealkiri on alushariduse ja lapsehoiu seadus. Ka eelnõu Arvestatud. Eelnõu pealkiri muudetud – alushariduse seadus. Nii reguleerimisala kohaselt sätestab seadus alushariduse ja lapsehoiu lastehoius kui lasteaias toetatakse alushariduse omandamist korraldamise alused (eelnõu § 1). Sellest võib järeldada, et alusharidus ja alushariduse riikliku õppekava alusel. Alushariduse mõiste avatakse lapsehoid erinevad asjad ning lapsehoid ei kuulu alushariduse alla. eelnõu §-s 62, millega muudetakse Eesti Vabariigi haridusseadust. Lastehoiu definitsioonist ilmneb aga, et lastehoid on alushariduse riikliku HaS § 14 uue teksti kohaselt on alusharidus üldoskuste, teadmiste ja õppekava alusel alushariduse omandamist toetav asutus (eelnõu § 3 lõige hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks. 2). Eelnõu §-s 4 sätestatakse alushariduse kättesaadavus, muu hulgas Seega alushariduse (kui üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogumi) reguleeritakse seal lastehoidu puutuvat. Eelnõu § 31 lõike 8 (muudetud § omandab laps koolikohustuslikuks eaks, et jätkata siis põhihariduse 36 lg 1) kohaselt koostab lapsehoid lapse üldoskuste arengu toetamiseks omandamist koolis. HaS § 24 lõike 1 kohaselt omandab alushariduse riikliku õppekava alusel lastehoiu õppekava. Lastehoid koolikohustuslikust east noorem laps alushariduse lasteaias või kodus. lähtub oma tegevuse korraldamisel ja läbiviimisel õppekavast. Seega Kodu aspekt ei jää eelnõust välja. See tähendab eelkõige, et kuna Eestis justkui lapsehoid ikkagi kuuluks alushariduse alla. Eelnõu alushariduse ja ei ole alusharidus kohustuslik haridus, siis laps ei pea käima lasteaias lapsehoiu seaduse osa alushariduse mõistet ei defineeri, siiski avatakse ja võib omandada seega alushariduse ka kodus. Kuigi alusharidus ei see eelnõu §-s 57, millega muudetakse Eesti Vabariigi haridusseadust. ole kohustuslik, peavad olema loodud võimalused kõigile lastele, kelle HaS § 14 uue teksti kohaselt on alusharidus üldoskuste, teadmiste ja vanemad seda soovivad ja vajavad. Seega läbi vanema valikute hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks. HaS § vastutab lapse alushariduse omandamise eest ka vanem. Kui vanema 24 lõike 1 kohaselt omandab koolikohustuslikust east noorem laps valik on lasteaed, siis saab laps omandada alushariduse lasteaias ja alushariduse lasteaias või kodus. Kehtivas õiguses reguleerib valdkonda alushariduse omandamise eest vastutavad lasteaed ja vanem ühiselt (vt koolieelse lasteasutuse seadus, mis reguleeribki arusaadavalt sellesse ka eelnõu § 3 lõige 5, muudetava haridusseaduse § 24 lõige 2). Laps asutuse liiki puutuvat, kuid eelnõus on rõhuasetus muutunud ning saab alushariduse omandada ka kodus ja sellisel juhul vastutav vanem keskseks osaks lapsehoiu kõrval saab alushariduse regulatsioon. Samas, lapse alushariduse omandamise eest. Eelnõu kohaselt on KOVi nagu HaS § 24 lõikest 1 selgub, ei ole lasteaed ainus, mis alusharidust ülesanne võimaldada vanema soovil pooleteise- kuni kolmeaastasele annab. Kodu aspekt jääb alushariduse ja lapsehoiu seadusest üldse välja, lapsele lastehoiukoht ning kolme- kuni seitsmeaastasele lapsele mistõttu eelnõu reguleerimisalas toodu, mille kohaselt seadus sätestab mh lasteaiakoht. Lastehoidu on võimalik pakkuda ka kuni 7aastasele alushariduse korraldamise aluse, isikute õigused ja kohustused lapsele. Nii lastehoius kui lasteaias toetatakse lapse alushariduse alushariduse kättesaadavuse tagamisel ja alushariduse omandamise omandamist. Enne lasteaeda minemist lastehoius käiv laps omandab toetamisel, ei ole täielikult kaetud. Kuna tegemist on alusharidust alusharidust mahus, et jätkata selle omandamist lasteaias või vanema reguleeriva seadusega, palume eelnõus alusharidust puudutavas osas välja valikul omandada alusharidust edasi kodus või lastehoius. Kui vanem tuua, mis on alusharidus ja reguleerimisala vastavalt sellele sätestada. Kui on otsustanud, et ta ei soovi oma last lasteaeda panna, kuid vajab siiski lapsehoid sinna ei kuulu, siis ei ole põhjust teda ka alusharidust tuge töö- ja pereelu ühendamisel või eelistab muul põhjusel lastehoidu puudutavate regulatsioonidega seostada, kuna see hägustab alushariduse (näiteks sobib see lapsele paremini kui lasteaed), võimaldab eelnõu kasutada kohta lastehoius kuni lapse kooliealiseks saamiseni. 6  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL mõistet. Lisaks märgime, et seaduses on läbisegi kasutatud mõisteid Võrreldes lasteaiaga, omandab 3-7aastane laps sellisel juhul lapsehoid ja lastehoid. alusharidust kodu ja lastehoiu koostöös, kus lastehoiul on perekonda toetav roll (vt ka eelnõu § 3 lõige 1 ja HaS § 24 lõige 1). Kui 3-7aastane laps omandab alusharidust lasteaia asemel kodus, võib talle alusharidust anda alushariduse riikliku õppekava alusel, kus on sätestatud 6-7-aastase lapse eeldatavad tulemused õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades. Samas pole õppekava järgimine kodustele lastele kohustuslik ning valiku õppe ja kasvatuse osas teeb lapsevanem. Selle valiku hulka kuulub ka 3-7aastasele lapsele lastehoiu kasutamise võimalus, kus alushariduse riikliku õppekava alusel toetatakse lapse üldoskuste arengut ja seeläbi alushariduse omandamist. 2. Eelnõu § 3 lõike 2 (muudetud § 3 lg 1) kohaselt on lastehoid asutus. Samas Selgitame. Füüsilisest isikust ettevõtja ei olegi asutus, vaid võib olla eelnõu § 31 lõike 1 kohaselt võib eralastehoiu pidaja olla ka füüsilisest lastehoiu kui asutuse pidaja (vt ka haridusseaduse § 30). isikust ettevõtja, kes ei ole asutus. 3. Eelnõu § 7 (muudetud § 6) sätestatakse elukoha lähedus. Kui võimalik, Selgitame. Täiendasime ka seletuskirja. Oleme 30 minuti kriteeriumi siis palume sätet täpsustada või selgitada seletuskirjas. Praktikas võidakse sätestamisel arvestanud tiheasutuse planeeringut, kus igal juhul on lapse elukohale esimese lähima lastehoiu ja lasteaiana käsitleda lasteasutuste tihedus selline, et igale teenusesaajale on esimene lähim linnulennult lähimat asutust, kuid see ei pruugi teid mööda, mille kaudu lasteasutus vähemalt 30 minuti jalgsitee kaugusel. Teekonna pikkuse minnakse, lähim asutus olla. Samuti tekitab küsimusi jalgsi 30 minutiga arvestamisel tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Haajaasutuses kohale jõudmise säte, kuna ei selgu, kas siin arvestatakse avalikke teid või võib olla lähim lasteaed ka näiteks 10 kilomeetri kaugusel. Jalgsitee ka näiteks jalgrada läbi metsa, kust transpordiga läbi ei saagi. kriteerium kohaldub juhul, kui pere elab piirkonnas, kus lasteaiavõrk on sedavõrd tihe, et lähimasse lasteaeda jõuab igal juhul 30 minuti jooksul. 4. Eelnõu § 8 (muudetud § 7 lg 5)(eelnõu 2. peatükis, mis sätestab lasteaeda Arvestatud. Lisatud, et lastehoid ja lasteaed avaldavad oma õppekava puutuva) sätestatakse alushariduse riiklik õppekava. Eelnõu § 29 lõike 2 veebilehel. Vanema kohustus järgida alushariduse riiklikus õppekavas (muudetud § 31 lg 2 p2) punkti 2 kohaselt on vanemal kohustus järgida sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke on välja jäetud, sest alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse kohustus teha lastehoiuga ja lasteaiaga koostööd lapse arengu eesmärke ning teha lastehoiuga ja lasteaiaga koostööd lapse arengu toetamiseks, katab väljajäetava kohustuse, sest lastehoius ja lasteaias toetamiseks. Seega on nii lapsehoiu kui lasteaia lapse vanemal vaja tunda lähtutakse lapse arengu toetamisel alushariduse riiklikust õppekavast. alushariduse riiklikku õppekava. Kas siis eelnõus (§-s 8 või § 30 lõikes 3 7  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL (muudetud § 36 lg 1)) ei peaks sisalduma säte, mille kohaselt on lasteaial (ilmselt ka lapsehoiul) kohustus teha õppekava vanematele teatavaks. Või kas jääb vanemate hooleks ise õppekava Riigi Teatajast välja otsida. 5. Eelnõu § 11 lõike 2 (muudetud § 10 lg 2) kohaselt võib lasteaiarühma Arvestatud. Sätted ühtlustatud. registreerida kuni 20 last. Sama paragrahvi lõikes 8 kasutatakse sama asja kohta terminit „piirarv“. Palume sätted ühtlustada, kas lisada lõikesse 2, et tegemist on piirarvuga või kasutada lõikes 8 sõna „piirarv“ asemel väljendit „on rühma registreeritud laste arv“. 6. Eelnõu § 23 (muudetud § 25 lg 1 ja lg 5) lõigetes 1 ja 5 on märgitud, et Selgitame. Hoolekogu ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus direktor juhib lasteaeda koostöös hoolekoguga ning et eralasteaia pidaja vastaks laste arengule ja huvidele ning teha selleks koostööd lasteaia loob eralasteaias kollegiaalse juhtorgani, kellele kohaldatakse käesolevas töötajate, vanemate ja pidajaga. seaduses hoolekogu kohta sätestatut. Sellega seonduvalt tekkisid Võrreldes kehtiva erakooliseadusega ei ole eralasteaia hoolekogul järgmised küsimused: 1) Kas hoolekogu on lasteaia juhtorgan? Mis on edaspidi äriühingu juhtimisega seotud ülesandeid erakooliseaduse tema vastutus? Eelnõus on toodud hoolekogu ülesanded § 24 (muudetud tähenduses. Näiteks ei ole hoolekogul pädevust esitada erakooli § 26 lg 5) lõikes 5 ning nendeks on põhiliselt erinevates küsimustes pidajale kinnitamiseks erakooli põhikirja muutmise ettepanekuid, arvamuse avaldamine, osalemine ja ettepanekute tegemine. Seega otseselt samuti ei tegele hoolekogu eelarve, majandusaasta aruande ja mitte juhtimisotsuste tegemine. Vrdl erakooliseaduse § 6 lõike 1 punkt 5, vahearuannete küsimuste arutamisega. Hoolekogu kui juhtorgani mille kohaselt on hoolekogu kollegiaalne juhtorgan, kuid sama seaduse § pädevus on käesoleva eelnõu kohaselt seotud ainult õppe- ja 19 lõike 1 kohaselt on erakooli juhtorganid nõukogu ja direktor. 2) Kas kasvatustegevuse küsimustega. eralasteaias ei ole hoolekogu? Sellist erisust ei tee eelnõu § 23 lõige 1 ega § 24. Lisaks teevad § 24 lõike 5 punktid 10 ja 12 erisuse munitsipaallasteaiale, mistõttu võib järeldada et ülejäänud osas peaks hoolekogusse puutuv, sh hoolekogu olemasolu kehtima ka eralasteaedadele. Aga lisaks on eralasteaial kollegiaalne juhtorgan, mis samuti järgib hoolekogu kohta sätestatut. Palume regulatsiooni täpsustada. 7. Eelnõu § 24 lõike 4 (muudetud § 26 lg 4) kohaselt moodustatakse ühe Selgitame. Kuna sellisel juhul on tegemist kooli tegutsemise vormiga, asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli hoolekogu põhikooli- ja siis moodustamisele eelnõu § 24 lõige 2 ei kohaldu, vaid hoolekogu gümnaasiumiseaduse (PGS) § 73 lõike 1 alusel kehtestatud korras. moodustatakse PGS § 73 lõike 1 alusel kehtestatud korras ja koosseisu Palume seletuskirjas selgitada, kuidas tuleks lahendada olukord, kus osas kohaldub PGS § 73 lõige 5. eelnõu § 24 lõike 2 kohaselt moodustavad vanemate esindajad hoolekogu koosseisu enamuse, kuid PGS § 73 lõike 2 kohaselt moodustavad 8  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL enamuse vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad. 8. Eelnõu § 69 (muudetud § 74) muudetakse riigilõivuseadust (RLS). Selle Arvestatud. RLS § 53 muudatus selguse huvides täpsemalt sõnastatud. punktiga 4 täiendatakse seaduse § 53 lõiget 1 punktiga 1¹ lastehoiu kohta. Seletuskirja täiendatud. Kuna RLS § 53 lõike 1 loetelu on toodud välja erinevatel alustel, mõnel on vaja tegevusluba ja mõnel koolitusluba ja mõnel on mõlemat vaja, siis selguse huvides võiks olla erinevates lõigetes välja toodud riigilõiv tegevusloa eest ja riigilõiv koolitusloa eest. 9. Eelnõu seletuskirjas lk 140 on ära toodud "Seoses eralastehoidude Haridus- ja Teadusministeerium kavandab EHISe arenduse ja selleks tegevuslubade ületoomisega ja edaspidi andmete kandmisega hariduse vajaliku ressursi. infosüsteemi, tuleb arendada hariduse infosüsteemi võimekust. See toob Haridus- ja Teadusministeeriumile kaasa täiendava rahakulu." Seletuskirjast ei nähtu, mis mahus arendust on selleks ette nähtud ja mis allikatest on kavas katta selle arenduse kulud. Palume selles osas seletuskirja täiendada 10. Eelnõu mõjuanalüüsist on puudu tulumaksuseaduse muudatuse mõju Seletuskirja punktis 7.10 on hinnatud ja leitud, et mõju riigieelarvele riigieelarvele. on vähene. Haridus- ja Teadusministeerium TARTU LINNA KOOLIEELSETE ERALASTEASUTUSTE ÜHING 1. § 27. (muudetud § 29) Kvalifikatsiooninõuded Hetkel eelnõus: (1) Mitte arvestatud. Direktoril kui lasteaiajuhil on tasemehariduse nõue Lasteaia direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele üheselt magistrikraad, mistõttu ettepanekut, mis võimaldab vastav kvalifikatsioon, pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid ning eesti alternatiivselt madalama haridustaseme, arvestada ei saa. keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Direktori haridusnõude tõstmine võrreldes seni kehtivaga tuleneb Ettepanek 1: (1) Lasteaia direktori kvalifikatsiooninõuded on vajadusest parandada lasteaedade juhtimiskvaliteeti ja ühtlustada magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, pedagoogilised ja juhtide tasemehariduse nõue üldharidussüsteemis. Praegused juhtimiskompetentsid või kõrgharidus ja vähemalt 5 a. kogemust lasteaia kvalifikatsiooninõuded, mis sätestavad tasemeharidusena direktorina ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kõrghariduse, ei ole selleks piisavad. Kõrgem tasemeharidus, nõutud kehtestatud nõuetele. eesti keele oskus ja järjepidev juhtimiskompetentside arendamine aitab luua kvaliteetse alushariduse omandamiseks õpi- ja kasvukeskkonna, kus iga lapse, sh erivajadusega lapse areng on toetatud. 9  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Euroopa Komisjoni ekspertgrupi lõpparuande kohaselt on lasteaedade direktoritele esitatavad nõuded tavaliselt kõrgemad kui pedagoogidele esitatavad nõuded. Direktorile sätestatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni nõuet ei kohaldata kuni 2028. aasta 1. septembrini direktori suhtes, kes töötas enne käesoleva seaduse jõustumist direktorina. Kuna kehtiva õiguse kohaselt on direktori tasemeharidusena nõutav kõrgharidus, on bakalaureusekraadiga direktoritel võimalik kehtestatud üleminekuperioodi jooksul omandada magistrikraad. 2. § 31(muudetud § 33). Lapsehoiu korraldamine Hetkel eelnõus: (3) Mitte arvestatud. 15 kuni kolmeaastast last ühes rühmas on optimaalne Lastehoiu töötajate töökorraldus lähtub nõudest, et kogu rühma tööaja arv lapsi, et tagada ühelt poolt laste turvalisus ning teiselt poolt on jooksul on tagatud lapsehoidja iga viie lapse kohta kuni kolmeaastaste sellises suuruses kollektiiv ka väikelapsele sobiv, et tunda end hästi. laste osas ja iga 10 lapse kohta üle kolmeaastaste laste osas ning lastehoiu Lisaks, isegi kui ruumid võimaldavad, siis näiteks 35 lapsega rühmas rühmas võib olla kuni 15 last. Ettepanek 2: Laste piirarv rühmas tuleneb ei ole võimalik seitsmel lapsehoidjal jagada vastutust laste turvalisuse Terviseameti ettekirjutusest/loast ning sõltub ruumi suurusest. Vastavalt tagamisel nii, et turvalisus oleks reaalselt tagatud. Lisaks tegevusi läbi laste arvule võetakse tööle vastav arv töötajaid. viies tuleb igal juhul nii suur rühma lapsi jagada alarühmadeks. Seni on lastehoiud rõhutanud, et nende eelis ongi väikesed rühmad, mis on pisikesele lapsele sobiv kasvukeskkond. Kui praegu tegutsevas lastehoius on 35 last, tuleb moodustada rühmad, kus igas rühmas on maksimaalselt 15 last. 3. § 32 (muudetud § 37). Kasvatustegevusega seotud töötajad lastehoius Mitte arvestatud. Kutse olemasolu tagab, et lapsehoidja on läbinud Hetkel eelnõus: (2) Lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded on vähemalt vajaliku minimaalse koolituse. Isikuomadusi saab hinnata tööandja keskharidus ja lapsehoidja kutse 4. tase ning eesti keele oskus vastavalt täiendavalt ja otsustada sobivuse. Täiendavaid koolitusi on võimalik keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Antud sõnastus läbida lisaks lapsehoidja koolitusele ja enesetäiendamine on igati kitsendab tööjõu valikut väga palju. Juba praegu on keeruline leida vajalik ka töötamise ajal. Lapsehoidja kutse saamiseks läheb aega üks motiveerituid ja häid kogemustega töötajaid. Lapsehoidja kutse nõue viib aasta. Eelnõu järgi ei kohaldata kutse nõuet kuni 2028. aasta 31. kandidaatide valiku väga-väga väikeseks. Sealjuures ainuüksi kutse augustini lapsehoidja suhtes, kes töötas enne käesoleva seaduse olemasolu ei taga, et inimesel oleks olemas sobivad isikuomadused ning jõustumist lapsehoidjana. ta sobib lastega töötama. Lisaks koolituskeskuste poolt pakutavale lapsehoidja koolitusele pakuvad häid alushariduse alaseid täiendkoolitusi 10  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL näiteks ka Tartu Ülikool, Rahvaülikool jm. Hea põhja annab näiteks tegevusterapeudi koolitus jne. Enda koolitamisel valiku võimalus võiks olla laiem kui ainult lapsehoidja koolitus. See annab palju suurema võimaluse leida tööle häid töötajaid. Samuti on väga olulisel kohal varasem kogemus lastega töötamisel. Kui lapsehoidja on aastaid tegelenud lastega, töötanud lasteaias, lapsed üles kasvatanud, on tema teadmised ja oskused oluliselt suuremad, kui lapsehoidja koolituse läbinul, kes võib olla puutub esimest korda lastega kokku. Asutuse juhataja oskab hinnata seda, kas töötaja on pädev lastega töötama. Seetõttu kvalifikatsiooni nõudena lisaks ka varasema kogemuse võimaluse. Ettepanek 3: (2) Lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded on vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse 4. tase või keskharidus ja on läbitud vähemalt 100 h laste arenguga seotud täiendkoolitusi või keskharidus ja vähemalt 3-aastane kogemus väikelastega töötamisel ning eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele. 4. § 32 (muudetud § 37). Kasvatustegevusega seotud töötajad lastehoius Arvestatud. Kõnealusesse paragrahvi täiendatud lõikega, mis lubab ka Hetkel eelnõus: (6) Kui õpetaja ametikohale korraldatud konkursil ei leita lapsehoidjaga sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks. kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada lastehoiu õppekavas määratud kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste saavutamine, ja kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. (7) Kui abiõpetaja ametikoha täitmiseks ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat abiõpetajat, võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ja sobivad isikuomadused, et toetada lastehoiu õppekavas määratud kasvatustegevuse eesmärkide täitmist ning lapse üldoskuste saavutamist, ja kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Lahkheli: Antud peatükis sisaldub ebavõrdsus õpetajate/abiõpetajate ja lapsehoidjate tööle võtmisel, kuna õpetaja võib 11  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL aastase lepinguga olla keskharidusega, kuid lapsehoidja ei või. Ettepanek 4: Lisada alljärgnev lõige: (11) Kui lapsehoidja ametikoha täitmiseks ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat lapsehoidjat, võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ja sobivad isikuomadused, et toetada lastehoiu õppekavas määratud kasvatustegevuse eesmärkide täitmist ning lapse üldoskuste saavutamist, ja kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. 5. § 36 (muudetud § 42). Haridus- ja Teadusministeeriumi teavitamine Mitte arvestatud. KOV ei pea tegevusluba taotlema, seetõttu ka Hetkel eelnõus: (1) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab Haridus- ja teavitamise tähtaeg 2 kuud. Eraettevõtja peab taotlema tegevusluba. Teadusministeeriumi vähemalt kaks kuud enne munitsipaallastehoiu Vastava tähtaja eesmärk on tagada, et isikul oleks võimalik kõrvaldada tegevuse algust otsusest asutada lastehoid. taotluses esinevad puudused enne kavandatud tegevuse algust ning § 37. Tegevusloa taotlemine Hetkel eelnõus: (1) Tegevusluba annab esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vajalikud täiendavad eraõiguslikule juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale õiguse materjalid. Näiteks kui lastehoiu pidaja on kavandanud lastehoiu pakkuda lapsehoidu kindlas tegevuskohas. Tegevusloa taotluse lahendab tegevuse alguse 1. septembriks, tuleb taotlus esitada hiljemalt 1. Haridus- ja Teadusministeerium. Tegevusloa saamise taotlus tuleb esitada aprillil. Viiekuuline tähtaeg võimaldab Haridus- ja Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt viis kuud enne lastehoiu Teadusministeeriumil anda pidajale võimalike puuduste tegevuse algust. Lahkheli: KOV teavitab lastehoiu tegevuse algusest 2 kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. kuud ette ning erahoid 5 kuud ette. Miks on tehtud selline erinevus? 5 kuud ette teavitamine on ülemäära pikk aeg ning piirab erahoiul tegevusega alustada, kui ruumid ja muud tingimused vastavad nõuetele. Ettepanek 6: Ühtlustada nii munitsipaalhoiu kui erahoiu alustamisel ette teavitamise ja avalduse esitamise ajad kahele kuule ehk: (1) Tegevusluba annab eraõiguslikule juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale õiguse pakkuda lapsehoidu kindlas tegevuskohas. Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium. Tegevusloa saamise taotlus tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt kaks kuud enne lastehoiu tegevuse algust. 5. § 40 (muudetud § 46). Munitsipaallastehoiu ja -lasteaia rahastamine (2) Mitte arvestatud. KOV täidab avalik-õiguslikku ülesannet, see on Kooskõlas riigieelarve seadusega antakse riigieelarvest kohaliku KOVi seadusest tulenev kohustus, mille riik on andnud täitmiseks. omavalitsuse üksusele toetust käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ja § 32 Sellest tulenevalt nähakse ette ka riigieelarvest toetus. Eraettevõtjal ei lõikes 1 nimetatud õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja ole kohustust teenust pakkuda. Kui KOV soovib täita ülesannet 12  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL õpetajate tööjõukuludeks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust eralastehoiu kaudu, siis lepitakse eralastehoiu rahastamises kokku kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste erapidaja ja KOVi vahel. kättesaadavuse tagamiseks. § 41(muudetud § 47). Eralastehoiu ja -lasteaia rahastamine – puudub samataoline säte. Lahkheli: Eralasteasutus tegutseb samadel tingimustel nagu munitsipaallasteasutus (seadusest tulenevad laste piirarvud, pearaha suurus, vanemate omaosalus, eralasteasutus ei tohi vanematele esitada suuremat arvet kui on munitsipaallasteasutuses jne.), sealjuures enamus eralasteaedasid ja -hoidusid tegutseb rendipinnal ning maksab rendikulu, mis puudub munitsipaalidel. Lisaks munitsipaallasteaia remondikulud ja mänguväljakute loomine ja korrashoid on tagatud muudest vahenditest (pidaja omavahendid ja investeeringud), mitte ei arvestata pearahadest. Eralasteaiad ja -hoiud peavad saama kõik kulud kaetud pearahadest ja vanemapoolsest kohatasust. Lähtudes § 40 lg 2 (muudetud § 46 lg 2) on munitsipaallasteasutusele ette nähtud õpetajate kvalifikatsiooni hoidmiseks ja tõstmiseks koolitusrahad, kuid paragrahvis 41 eralasteaedade ja -hoidude rahastamise all sellist lõiget ei ole. Ettepanek 7: Võrdne kohtlemine era- ja munitsipaallasteaia ja -hoiu töötajatele ja lastele ning lisada ka § 41 alljärgnev lõige: Kooskõlas riigieelarve seadusega antakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele toetust käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ja § 32 lõikes 1 nimetatud õpetajate ja lapsehoidjate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks. 7. § 41 lg 2 (muudetud § 47 lg 2) seletuskirjas on toodud lause: Kohaliku Mitte arvestatud. Vabatahtlike toetuste maksmine on KOVi omavalitsuse üksus peab kindlustama vanemate võrdse kohtlemise autonoomia, millesse riik sekkuda ei saa. kõikides lastehoiu- ka lasteaiakoha tagamise ning lastehoiu- ja lasteaia tegevuse korraldusega seotud aspektides. Paljud KOV maksavad toetust munitsipaallasteaiale toidukulu tasumiseks, mistõttu lapsevanemale on toiduraha päevatasu tunduvalt väiksem kui on eralasteasutuses. Ettepanek 8: Lastevanemate võrdse kohtlemisena maksab KOV ka eraasutustes 13  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL toiduraha toetust nagu maksab munitsipaallasteaias, mis aitab vähendada kääre toidupäeva maksumuses era- ja munitsipaallasteasutuses. 8. § 31 (muudetud § 34 lg 2). Lapsehoiu korraldamine (4) Kui Selgitame. Lastehoiu töökorralduse ja eesmärkide täitmiseks lastehoiurühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja, lähtub vajamineva personali koosseisu otsustab seadust järgides lastehoiu lastehoiu töökorraldus nõudest, et kogu rühma tööaja jooksul on tagatud pidaja koostöös lastehoiu juhiga. Eraettevõtjal ei ole kohustust teenust õpetaja, abiõpetaja või lapsehoidja iga kaheksa lapse kohta kuni pakkuda. Kui KOV soovib täita ülesannet eralastehoiu kaudu, siis kolmeaastaste laste osas ning iga 10 lapse kohta kuni seitsmeaastaste laste lepitakse eralastehoiu rahastamises kokku erapidaja ja KOVi vahel. osas ning lastehoiu rühmas võib olla kuni 16 last. Seletuskirjast nähtub, et siiski ühe õpetajaga lastehoid ei saa töötada ning vajaks kahte õpetajat ja õpetaja abi, et katta ära vajalik lastehoiu lahtioleku aeg. Seda sõltumata, kas lastehoius on 10 last või 16 last. Küsimus: Kui lastehoiu või sõimerühmas võivad tööl olla kõrgharidusega õpetajad ja õpetaja abi, nagu hetkel lasteaedades, siis kas lastehoiu rahastamisel arvestatakse sellega ning tõstetakse pearahasid, et lastehoid saaks pakkuda samaväärset teenust nagu pakub lasteaed? 8. § 49 (muudetud § 54). Kvalifikatsiooninõuetest tulenev Kutsekoja tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA kohaselt üleminekuperiood Küsimus: Kuidas plaanib riik rahastada lapsehoidjate koolitatakse lapsehoidjaid praegu mitu korda rohkem kui neid ümber- ja väljaõppe? Kas on plaanis luua juurde tasuta kohtasid prognoosi kohaselt vaja on (Prognoos ütleb, et aastas oleks vaja lapsehoidjate kursustele? koolitada 45 lapsehoidjat, aga koolitatakse üle 300). Oleme koostöös analüüsimas ja prognoosimas optimaalset koolitusmahtu järgnevaks kolmeks aastaks. 2024. a rahastatavate koolituste prioriteetide ja teemade valimine on praegu lõpusirgel. RKT komisjon on kogunenud mitmel korral ning koondatud info koolitusvajaduse kohta OSKA tööjõuvajaduse raportitest jm andmetest lähtuvalt ning nende alusel teinud ettepanekud rahastusotsusteks. Komisjon on läbi vaadanud kõik õppekavarühmad sh lastehoid ja teenused noortele ning õendus ja ämmaemandus. 2024. a osas tehti otsused: Õppekavarühmas lapsehoid ja teenused noortele - rahastatakse pedagoogiliste oskuste koolitusi õpetaja abidele, lapsehoidja koolitusi otseselt mitte, kuna seda rahastab Töötukassa. Õppekavarühmas õendus ja ämmaemandas – rahastatakse suure hooldusvajadusega lapse hooldamise koolitusi. Analüüsime ja teeme 14  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL prognoosid koolitusvajaduse kohta ning seejärel on võimalik need koolitusmahud RKT koolituste loetellu lisada. Mitmed kutsekoolid pakuvad õpet tasemeõppes, seega kompetents on koolidel kindlasti olemas ja siis saavad praegu töötavad inimesed end koolitada nõuetele vastavaks. 10. § 3 lõige 4 sätestab, et lasteaia tegutsemise vormid on 1) lasteaed ning 2) Selgitame. Lasteaed, milles on hoiurühm, on sisuliselt lasteaed, milles lasteaed, milles on lastehoiu rühm või rühmad. Küsimus 1. Millise hoiurühma osas kohaldatakse lastehoidude kohta sätestatut. See on süsteemi järgi rahastatakse edaspidi lasteaia hoiu rühmasid kus käivad analoogne, nagu lasteaed-kool on kooli tegutsemise vorm. 1,5- 3 a lapsed? 11. § 9 (paragrahv on eelnõust välja jäetud) lõike 5 kohaselt tuleb lastele, Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse kelle emakeel ei ole õppe- ja kasvatustegevuse keel või kes koduses riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi suhtluses räägivad õppe- ja kasvatustegevuse keelest erinevat keelt, mis kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit on vähemalt ühe vanema emakeel, viia lasteaias alushariduse riiklikus lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada õppekavas sätestatud korras läbi õppe- ja kasvatustegevusi lapse last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal emakeele arengu toetamiseks ja kultuuri tutvustamiseks. Küsimus 2. Kui peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära õpetajal ei ole pädevust õppe- ja kasvatustegevusi läbi viia lapsega tema võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu emakeeles, kas selle jaoks on õpetajale kavas luua materjalid nt: Ukraina toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse lapsed? Kui suures mahus peab õpe toimuma lapse emakeeles? arengut parimal viisil ja koostöös perega. 12. § 12 lõike 2 (muudetud § 39 lg 3) kohaselt vastutab tugiteenuste tagamise Selgitame. Tugiteenuste tagamise kohustus kohaldub ka eralasteaia eest lasteaias pidaja. (4) Vajaduse korral tagatakse lapsele lasteaias pidajatele nii, nagu KOVi peetavatele lasteaedadele. Ka kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel kehtestatud seaduse kohaselt eralasteaias KELS § 14 lõike 2 alusel tagada lapsele tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale vajaduse korral logopeedi ja eripedagoogi või muu tugiteenus, mille vastav eripedagoogi ja logopeedi või muu tugispetsialisti (edaspidi koos rakendamiseks loob võimalused lasteaia pidaja ning mille rakendamist tugispetsialistid) teenus. Tugispetsialistide teenusteks loob võimalused korraldab direktor. lasteaia pidaja ja teenuse pakkumist korraldab direktor. Lasteaia pidajal on kohustus tagada teenuse kättesaadavus. See tähendab eelkõige teenuse Finantsvahendite puudumine ei vabasta ka erapidajat seaduses nõutud rahastamist (vajaduse korral spetsialisti lasteaeda töölevõtmist või tugiteenuste tagamisest, kui laps seda vajab. teenuse ostmist teenusepakkujalt). Direktoril on kohustus teenust Järelevalvet eralasteaia ja pidaja tegevuse õiguspärasuse üle lapse igapäevaselt korraldada. Eelnõu kohaselt tuleb lapsele tugiteenuseid arengu toetamisel teostab Haridus- ja Teadusministeerium. pakkuda eelkõige lasteaias. Mis ei tähenda, et tugispetsialistid peavad 15  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL töötama lasteaia koosseisus. Kohaliku omavalitsuse üksused peavad Mis puudutab lapsevanema ebapiisavat koostööd, siis muudetud korraldama oma tugiteenuste võrgu selliselt, et vajalik tugi oleks kõigile eelnõu § 30 lõige 1 punkti 3 järgi saab lasteaed pöörduda vanema lasteaias käivatele lastele kättesaadav kas lasteaias või esmatasandi poole tema käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise teenuskeskuses töötavate tugispetsialistide või teenuse kaudu. Küsimus 3. tagamiseks lapse arengu toetamiseks ja rakendada teisi laste õiguste Kas antud punkti kohaselt kohanduks vastav tugiteenuste tagamise kaitsega seotud meetmeid. Kui vanema tegevus või tegevusetus rikub kohustus ka eralasteasutustele? Kui eralasteasutusel ei ole võimalik lapse õigust heaolule ja arengu toetamisele, on lasteaial õigus teavitada kohapeal tugispetsialistide teenust pakkuda (pole spetsialiste ning abivajavast lapsest kohaliku omavalitsuse üksust, kes omakorda finantse), kas siis piisab soovitusest kohaliku omavalitsuse poolt rakendab vajaduse korral meetmeid (lastekaitseseaduse kohaselt) lapse pakutavatele teenustele suunamisest (Tartus HTK, Rajaleidja)? Kui õiguste kaitsmiseks. direktor on otsinud ja pakkunud erinevaid lahendusi aga lapsevanem ei pea seda piisavaks, kas kohalduvad mingid karistused või ettekirjutused lasteaiale? Haridus- ja Teadusministeerium TARTU ÜLIKOOL 1. Eelnõu § 8 (muudetud § 7). Õppekava Täpsustada eelnõus Mitte arvestatud. Jälgimisseadmestik on tõesti praktikas tihedasti jälgimisseadmestiku kasutamise kord, nagu see on PGSi seaduses § 44-s.kasutatav meede laste ja töötajate turvalisust ohustava olukorra Oluline personali, laste, kui ka lapsevanemate turvalisuse seisukohast. ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks. Eelnõu koostajad ei pea Eelnõus on poolikuid lauseid, mis ei seostu seletuskirjaga: Lk 7, lõik (17) aga vajalikuks sätestada eelnõus jälgimisseadmestiku kasutamise … osaliselt või täielikult rahastada ka kohaliku omavalitsuse üksus, muu õiguslikku alust ja korda. See ei võta lasteaialt õigust isik või asutus. jälgimisseadmestiku kasutamiseks õigustatud huvi (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkti f ) alusel. Andmekaitse Inspektsioon on avaldanud juhendi, kuidas rakendada IKÜM artikkel 6 lõige 1 punktis f sätestatud õigustatud huvi kui andmetöötluse õiguslikku alust. https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/oigustatud_huvi_ju hend_aki_26.05.2020.pdf Eelnõus parandused sisse viidud. Rakendusaktide lõplik koostamine seisab veel ees ja ka kooskõlastusring. Võtame rakendusakti täiendamisel ettepanekut arvesse. 2. Eelnõu § 14 (muudetud § 15). Lapse lasteaiast väljaarvamine (2) Selgitame. Kui seoses kolimisega ei vaja laps enam kohta lasteaias, siis Eralasteaial on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lapse tuleb vanemal esitada avaldus lapse lasteaiast väljaarvamiseks. lasteaiast väljaarvamise alustele, õigus arvata laps lasteaiast välja Kolimine iseenesest ei vabasta kohatasu maksmisest. Kui kohatasu on 16  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL pikaajalise õppemaksuvõlgnevuse tõttu. Kuidas tagada lasteaias – ja võlgnevuses, siis kolimine ei vabasta võlgnikku oma kohustuse hoidudes õppemaksuvõlgnevuse tasumine nt kolimise korral? täitmisest. Pidajal on õigus kasutada võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid - näiteks võlanõude kohtusse esitamine. Kohatasu maksmisest vabastamise õigus on pidajal. Teenuse kasutamise eest esitatavad arved tuleb vanemal tasuda. 3. Eelnõu § 27 (muudetud § 29). Kvalifikatsiooninõuded Puudu on Arvestatud osaliselt. Eelnõus muudetud § 29 lg 7 sätestatakse, et logopeedi ja eripedagoogi kvalifikatsiooninõuded. § 49(muudetud § 54). tugispetsialistidele kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § Kvalifikatsiooninõuetest tulenev üleminekuperiood Ebaselgeks jääb eesti 741 lõigetes 7-10 sätestatud kvalifikatsiooninõudeid. Lasteaias keele oskuse kehtimise nõue, kui kvalifikatsiooninõuete järgi võivad osad töötavatele õpetajatele, tugispetsialistidele, juhtidele kehtib eesti keele töötada 2025. ja osad 2028. aastani (https://www.hm.ee/uleminek 2030. oskuse nõue kvalifikatsiooninõudena alates 01.08.2024. Õpetajat aastani) abistavale töötajale ei ole kehtivas seaduses kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud, kuid keelenõue kehtib neile ka praegu. Praktikas on Keeleamet käsitlenud eesti keele oskuse nõuet kontrollides õpetajat abistavat töötajat, kui abistavat laadi tööülesandeid täitvat töötajat ning sellest tulenevalt rakendanud neile määruse § 6 punktis 1 sätestatud nõuet (A2-tase). Selline käsitlus on mõnevõrra küsitav, arvestades õpetajat abistava töötaja rolli õppe- ja kasvatustegevuses, kuid, et praktika on selline olnud, siis ei ole käesoleval hetkel koheselt alust nõuda abiõpetajatelt kõrgemat eesti keele oskust, kui A2-tase. Seega ei ole vajadust anda abiõpetajatele täiendavat üleminekutähtaega keeleoskuse nõuetega vastavusse viimiseks. Seoses sellega on eelnõu muudetud § 54 keeleoskuse vastavusse viimise üleminekuaeg eelnõust välja jäetud. 4. Alushariduse riiklik õppekava (KAVAND 3). § 13. Üldoskused algavad Iga valdkond algab õppe- ja kasvatustegevuste põhimõtete loeteluga, definitsiooniga, sama algus sobib ka iga valdkonna algusesse. mis annab ülevaate, mida antud valdkond endas hõlmab. Eraldi definitsiooni väljatoomist ei pidanud ekspertgrupp vajalikuks. 5. Õppekava § 19 (muudetud §17) Valdkond Mina ja keskkond 2) suunata 2) Mitte arvestatud. Mäng on eelkooliealise lapse põhitegevuseks ja last ümbritsevat maailma mängu ja igapäevatoimingute kaudu märkama, loomulikuks õppimisviisiks. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning uurima ja kogema; Siin on korratud üldoskust „mäng“, aga puudu on õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu seosed teiste üldoskustega ning võimalusi märkamiseks, uurimiseks ja alus. kogemiseks on rohkem, kui need, mis on kirjas. 6) suunata last mõistma Arvestatud. Õppekava sõnastust vastavalt ettepanekule täiendatud. 17  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL sotsiaalse keskkonna, loodus-, tehis ning digikeskkonna erinevusi. Parem oleks "suunata mõistma" asemel "suunata märkama......erinevusi". 6. Õppekava § 21(muudetud § 19). Valdkond Matemaatika 6) oskab Mitte arvestatud. Tegemist on erinevate oskuste omandamisega. järjestada kuni kümmet eset suuruse järgi (pikkus, laius, kõrgus jm); Esmalt oskab laps järjestada ja võrrelda hulki ning siis koostada kahe oskab võrrelda esemeid kasutades mõisteid suurem-väiksem-võrdne esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi. (läheb kokku punktiga 2 ja 5). 7. Õppekava § 22 (muudetud § 20). Valdkond Kunst 1. .. mitte väljendada 1. Arvestatud. Õppekava sõnastust vastavalt ettepanekule täiendatud. oma ideid, vaid … väljendada end visuaalselt. 2. Lõpp on ebaselge, kuna 2. Arvestatud. Muudetud § 22 lõige 1 punkti 2 ja 3, kuna kolmandas valdkonna üheski punktis ei kajastata kunstioskusi, aga eeldatakse, et punktis on loetletud kunstioskused, siis varasemate oskustega kombineerib olemasolevaid oskusi uutega. 3. Siin peaks olema ka kombineerimine uutega sobib sinna paremini. kunstioskused st luua lapsele võimalused erinevate kunsti materjalide ja 3. Arvestatud. Õppekava sõnastust vastavalt ettepanekule täiendatud. töövõtetega tutvumiseks. 4. Mitmekultuurilisus puudu. 5. Puudu on 4. Mitte arvestatud. Mitmekultuurilisust saab vastavalt asukohale, vaatlused ja vestlused kunstist (vt Matemaatika (3)). Õpetaja peab siin lasteaia eripärale, rahvastiku koosseisule lahti kirjutada lasteaia looma selleks võimalused. õppekavas. 5. Arvestatud. Lisatud punkt 5) õppekava § 22 lõige 1. 8. Õppekava § 23 (muudetud § 21). Valdkond Muusika Muusikas Arvestatud. Terminid ühtlustatud. kasutatakse kujutlusvõimet, kunstis fantaasiat – millist erinevust nähakse? Haridus- ja Teadusministeerium EESTI KEELENÕUKOGU 1. Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu § 9 (paragrahv on eelnõust Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse välja jäetud). “ Õppe- ja kasvatustegevuse keel” on sätestatud, et “õppe- riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi ja kasvatustegevus toimub eesti keeles” ning “Lastele, kelle emakeel ei kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit ole õppe- ja kasvatustegevuse keel või kes koduses suhtluses räägivad lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada õppe- ja kasvatustegevuse keelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal vanema emakeel, rakendab lasteaed nende emakeele arengut toetavaid peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära ning kultuuri tutvustavaid õppe- ja kasvatustegevusi alushariduse võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu riiklikus õppekavas sätestatud korras.” Eelnõus ei ole määratletud, mis toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse mahus emakeelt toetavaid tegevusi läbi viia võib. Emakeele toetamine on arengut parimal viisil ja koostöös perega. väga oluline, kuid juhime tähelepanu, et selline umbmäärane kirjeldus annab võimaluse tõlgendada seadust nii, et viia tegevusi emakeeles läbi 18  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL suures osas õppe mahust. Teeme ettepaneku täpsustada emakeeles läbiviidavate tegevuste mahtu ja määratleda seaduses maksimaalne tundide arv, mis võib olla läbi viidud eesti keelest erinevas keeles. 2. Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu sätestab, et lasteaia Selgitame. VV määruse „Ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust õppealajuhataja, abiõpetaja ning lapsehoidja eesti keele oskus vastab ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ muutmine on kavas. keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Keeleseaduse § 23 Kehtiva kohaselt tõlgendatakse eelnõus sätestatud abiõpetaja määruse lõike 4 alusel antud Vabariigi Valitsuse 20.06.2011. a määruses nr 84 § 6 järgi A2, lapsehoidja määruse § 8 järgi B2. „Ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ puuduvad abiõpetaja ning õppealajuhataja keelenõuded. Määruses puudub ka mõiste „lapsehoidja“. Määruse § 8 punktis 8 on sulgudes esitatud hoolekandetöötajate loetelu, millesse kuulub ka lapsehoiuteenuse osutaja. Seetõttu tuleks näha ette kõnealuse määruse täiendamine ning õigusaktides kasutatavate mõistete ühtlustamine. 3. Soovitame alushariduse riikliku õppekava eelnõus ühtlustada Rakendusaktide kooskõlastamine seisab veel ees. Rakendusakti õpiväljundite sõnastust ning hoiduda seejuures modaaltähendusega koostamisel hindame ettepanekut. verbikonstruktsioonidest. Haridus- ja Teadusministeerium EESTI LASTEKAITSE LIIT 1. Olles esitanud eelnevalt Haridus- ja Teadusministeeriumile mitu Teadmiseks võetud. arvamust ja ettepanekut alushariduse seaduse eelnõudele (lisatud kiri 1-8- 2/20-26, kiri 1-8-2/21/7, kiri 1-8-2/22/2), jääb Lastekaitse Liit nendes esitatud seisukohtade juurde. Varem esitatud seisukohad puudutavad väärtuskasvatuse integreerimist, kiusamisvaba keskkonna ja tugiteenuste tagamise vajadust, rühmade suurust ja moodustamist, tervishoiutöötaja ametikoha kaotamist, kaasavat haridust, alushariduses eestikeelse õppe tagamist kõikidele lastele ja PGS-ile sarnaselt alusväärtuste sätestamist seaduses. Seetõttu palume Lastekaitse Liidu esitatud arvamusi käsitleda tervikuna. 19  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 2. On äärmiselt positiivne, et eelnõuga pööratakse suuremat tähelepanu laste Teadmiseks võetud. Lisaks täiendasime seletuskirja rõhutades, et lapse kaasamisele ning eraldi on välja toodud ka lapse õigus väljendada oma arvamust tuleb küsida ja lähtuda lapse huvist otsuste tegemisel. arvamust. Selle õiguse rakendamiseks tuleb õppe- ja kasvatustegevusega Viitame lastekaitseseaduse §-le 36, mille kohaselt on lasteaia ülesanne seotud töötajatel toetada lapse aktiivset osalemist, mis hõlmab tagada lapsele võimalus esitada arvamusi ja kaebusi, samuti luua teabevahetust ja dialoogi lapse ja täiskasvanute vahel. Lapsega tingimused, et laps saaks oma seadusest tulenevaid õigusi kasutada. suhtlemine ja tema arvamuse väljaselgitamine juba alushariduses tõhustab valdkondadeülest ennetustööd, mis muuhulgas hõlmab lapse Sotsiaalministeerium on välja töötanud ja partneritele arvamuse arengu- ja käitumisprobleemide varast märkamist ning neile reageerimist avaldamiseks saatnud värskelt valminud laste heaolu reformi ja lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist. Ka väljatöötamiskavatsuse (VTK). VTK alusel töötatakse sel aastal välja lastekaitsetöötajate hinnangul peaksid peale tervishoiutöötajate just kaks seaduseelnõu lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmiseks, haridustöötajad rohkem lastekaitset juhtumitest teavitama. Seetõttu eesmärgiga suurendada Eestis elavate laste heaolu. soovitame välja töötada juhendmaterjalid ja suunised õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajatele (sh lapse osalemine, abivajava lapse märkamine ja sellest teavitamine) ning sihtgruppi muudatustest selgel ja arusaadaval viisil ulatuslikult teavitada. 3. Lapsehoiuteenuse haridusvaldkonna alla viimine täidab eelnõuga seatud Selgitame. Ühtlustamine tähendab, et eelnõuga paraneb igal juhul eesmärki ühtlustada alushariduse kvaliteeti, mille vajadusele on ka seniste lastehoidude kvaliteet ja kindlasti ei ole loodud eeldusi Lastekaitse Liit korduvalt tähelepanu pööranud. Samas tekib põhjendatud langetada alushariduse kvaliteeti. Seniste lastehoidude jaoks nõudeid küsimus, kas oodatud kvaliteedi paranemine kaasub ka lastehoidude pigem lisandub. Lastehoius on edaspidi nõutud õppekava lapse puhul või peame tervikuna pigem tõdema alushariduse kvaliteedi üldoskuste toetamiseks. Lastehoius võib töötada vaid lapsehoidja halvenemist? Eestis on suur õpetajate pealekasvu puudus ja süvenev kvalifikatsioonile vastav lapsehoidja või õpetaja kvalifikatsioonile probleem on tugiteenuste halb kättesaadavus. Äärmiselt tervitatav, et ka vastav õpetaja. lastehoidudel tekib tugiteenuste tagamise kohustus, kuid eelnõus Valdkondade vahelist koostööd toetab kindlasti info parem liikumine prognoositud tuge vajavate laste arvu kasv tekitab veel enam raskusi läbi EHISe, et tagada kõikidele lastele vajaminev tugi ja abi. teenuse kättesaadavuses. Probleemi ennetamiseks tuleb riigil teadlikult tõhustada koostööd valdkondade vahel, et tagada kõikidele tuge vajavatele lastele reaalne ning õigeaegne abi. Selgitame. Seaduses on sätestanud miinimumnõuded, et oleks tagatud 4. Eelnõus rõhutatakse küll paindlikkust, kuid tuleb siiski meeles pidada ka iga lapse heaolu ja arengu toetamine ja sellest vähem pakkuda ei tohi. asjaolu, et omavalitsusüksuste lai tegutsemisdiapasoon ei kindlusta paraku Eelnõus on lubatud ühe õpetaja ja kahe abiõpetaja süsteem, nii nagu ka 20  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL alati lapse huvide esikohale seadmist, vaid annab muuhulgas suurema kehtivas koolieelse lasteasutuse seaduses. Rühma registreeritud laste võimaluse halduskulusid optimeerida. Ka käesoleva eelnõu puhul on piirarvud ei muutu. Laste arvu rühmas võib suurendada vaid siis, kui võimalus, et peale seaduse jõustumist muutuvad lasteaiarühmad on täidetud kõik lapse arenguks vajalikud tingimused – tagatud varasemast suuremaks, mistõttu saavad lapsed vähem arenguks vajalikku tugiteenuste võimekus ning kooskõla õpi- ja kasvukeskkonna individuaalset tähelepanu; majandusliku kokkuhoiu või kvalifitseeritud nõuetega. personali puudumise tõttu võidakse tulevikus tagada lasteaedade töö miinimumkollektiivis ning rakendada enim just ühe õpetaja ja kahe abiõpetajaga töökorraldust. Lastekaitse Liit juhib tähelepanu, et selline stsenaarium läheb vastuollu seaduseelnõus sätestatud lapse õigusega heaolu ja arengut toetavale ning soodustavale õpi- ja kasvukeskkonnale. Selgitame. Nõustume seisukohaga ja oleme mõjusid hinnanud läbi 5. Lastekaitse Liit rõhutab, et oluline on hinnata eelnõuga planeeritavate erinevate aspektide (vt seletuskirja p 7 - eelnõu mõjud). Muudatuste muudatuste mõju lapse huvidele tervikuna, et muudatused ei tooks kaasa eesmärk on kindlasti parandada ligipääsu (alus)haridusele, et lastehoiu põhjendamatut kvaliteedi halvenemist ega ebavõrdset ligipääsu ja lasteaia koha pakkumine koostöös erasektoriga aitaks kaotada haridusele. Muudatustega püstitatud eesmärkide saavutamisel väga järjekorrad ja iga pere saaks mõistliku aja jooksul lapsele hoiukoha. oluline roll teavitusel. Nõustume, et kindlasti on teavitustööl oluline roll. Seda nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka iga lasteaia- ja hoiu poolelt. Haridus-ja Teadusministeerium SAUE VALLAVALITSUS 1. § 3 (4) Lasteaia tegutsemise vormid on: 1) lasteaed; 2) lasteaed, milles on Selgitame. Liitrühmale rakendatakse lastaiale sätestatut, arvestades lastehoiu rühm või rühmad. § 3 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis erisustega, mis on sätestatud lastehoiule - nt tuleb lasteaia õppekavasse 2 sätestatud lasteaia puhul kohaldatakse lastehoiu osale käesolevas lisada ka kuni kolmeaastaste laste osa, järgides eelnõu §-i 37. Rühmas seaduses lastehoiu kohta sätestatut ja lasteaia osale käesolevas seaduses peab töötama kas kaks õpetajat ja üks abiõpetaja või üks õpetaja ja kaks lasteaia kohta sätestatud, arvestades käesolevas seaduses sätestatud abiõpetajat. Kuna tegemist on lasteaia tegutsemise vormiga, ei saa erisustega. rühmas töötada lapsehoidja. Tugiteenused tuleb tagada ka kuni § 11 (3) Lasteaias, kus on lastehoiurühm, võib lasteaia direktor kolmeaastastele lastele, kes seda vajavad (eelnõu § 40), kuid kuni moodustada liitrühma, milles on lastehoiu pooleteise- kuni kolmeaastase kolmeaastaste laste osas ei rakendata tõhustatud tuge ja erituge, nagu ja lasteaia kolme- kuni seitsmeaastase lapsed. Liitrühma võib lasteaias (eelnõu § 14 ja 15). Kui liitrühmas on tõhustatud tuge või registreerida kuni 18 last. 21  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Milliseid põhimõtteid rakendatakse liitrühma puhul? erituge vajav laps, on laste arv nõutud ulatuses väiksem (eelnõu § 11 lõige 4). 2. §4 (1) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab kõigile pooleteise- kuni Selgitame. Lapsel on õigus saada lasteaiakoht tema kolmeaastaseks kolmeaastastele lastele võimaluse käia lastehoius, kui lapse elukoht on saamisel. Kui laps käib lastehoius, võib ta seal olla ka kolmeaastasena. selle kohaliku omavalitsuse territooriumil ja vanem on avaldanud soovi Selline vanuse osas paindlikkus on ka täna, mis tähendab, et laps ei pea lastehoiukohta kasutada, ning kõigile kolme- kuni seitsmeaastastele liikuma hoiust (täna sõimerühmast) lasteaeda kohe kolmeaastaseks lastele võimaluse käia lasteaias, kui lapse elukoht on selle kohaliku saamisel. Õigus lasteaiakohale algavaks õppeaastaks on lapsel, kes on omavalitsuse territooriumil ja vanem on avaldanud soovi lasteaiakohta saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit kolmeaastaseks. Kui laps kasutada. saab kolmeaastaseks pärast käimasoleva aasta 1.oktoobrit, siis Seletuskirjas on täpsustatud, et õigus lasteaiakohale on lapsel, kes on arvestades lapsevanema soovi ja kohtade olemasolu, tagatakse lapsele saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit kolmeaastaseks. koht lasteaiarühmas kas esimesel võimalusel või hiljemalt järgmise Kõigis KOV ei ole võimalik pakkuda lasteaiakohta jooksvalt õppeaasta õppeaasta alguses. jooksul 3a saavatele lastele. Kohad vabanevad sügisel kui 7a lapsed kooli Kui hoiurühmas on kuni kolmeaastased (kaasa arvatud) lapsed, siis lähevad. Praegune sõnastus eeldab, et lapsel on õigus saada lasteaiakoht lasteaiarühmas on lapsed alates kolmandast eluaastast. Selline seaduse kohe 3a saades. sõnastus võimaldab paindlikkust - nii ei pea laps kolmeaastaseks Uue sõnastuse ettepanek: Sõnastus seletuskirja täpsustusele: õigus saamisel õppeaasta kestel vahetama rühma. Samas on kolmeaastaseks lasteaiakohale alates käimasoleva aasta 1. septembrist on lapsel, kes on saanud lapsel õigus lasteaiarühma kohale või liikuda hoiurühmast saanud enne käimasoleva aasta 1.oktoobrit kolmeaastaseks. edasi lasteaiarühma eriti, kui see on lapse arengu huvides. Seega kolmeaastane laps võib veel olla hoiurühmaealine, aga on ka lasteaiarühmaealine. Lasteaiarühmad uueks õppeaastaks moodustatakse üldjuhul kevadel ning kuna õppeaasta lasteaias algab 1.septembril, siis arvestatakse lasteaiarühma lapsed, kes on saanud selleks ajaks kolmeaastaseks. Enamasti moodustatakse lasteaiarühmad lastest, kes on saanud 1. oktoobriks samal aastal 3-aastaseks. Sellise lähenemise puhul on aluseks koolikohustuse algus, mida arvestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt: koolikohustuslik on laps, kes saab käesoleva aasta 1. oktoobriks 7-aastaseks. KOV võib pakkuda lapsele, kelle sünnipäev on 13. oktoobril ja kes saab siis 3- aastaseks, lasteaiakohta ka varem. 3. §5 (1) Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lastehoidu vastuvõtmiseks Selgitame. KOVi kohustus on tagada teenus enda haldusterritooriumil, esitab vanem kohaliku omavalitsuse üksusele taotluse. Taotluses tuleb mitte teise KOVi haldusterritooriumil. Vanemal on õigus esitada mitu 22  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL märkida lastehoiu kasutamise soovitud algusaeg ja soovitud lastehoid eelistust ja kui üks eelistus on teise KOVi territooriumil, siis saab tegevuskoha täpsusega. Vanemal on õigus esitada mitu eelistust, kohaliku elukohajärgne KOV arvestada, kas selle eelistuse pakkumine on omavalitsuse üksus peab neid arvestama. võimalik, aga sellise eelistuse osas ei ole KOVil kohustust kohta KOV ei saa korraldada teenust teise KOV territooriumil, samuti ei ole pakkuda. Kui KOVil ei ole võimalik pakkuda kohta üheski vanema võimalik alati tagada kohta vanema soovitud eralastehoius. Seetõttu ei ole eelistatud lasteaias, tuleb lähtuda elukohaläheduse sättest, mis hõlmab asjakohane sõna peab. samuti KOVi enda territooriumi. Eelnõu sätestab reegli, et Sõnastusettepanek: Vanemal on õigus esitada mitu eelistust, kohaliku kohapakkumisest ei saa KOV loobuda ja pakkumisel tuleb arvestada omavalitsuse üksus arvestab neid võimalusel. lapsevanema eelistustest ehk pakkuda kohta ühes eelistustest ja kui see võimalik ei ole, siis pakkuda kohta lapse elukoha lähedal, lähtudes eelnõus sätestatud elukohaläheduse põhimõttest. Üheselt arusaadavuse huvides täpsustame eelnõu sõnastust ja seletuskirja. 4. § 6 (muudetud § 5) (1) Kolme- kuni seitsmeaastase lapse lasteaeda Arvestatud. Kuna eelnõu eesmärk ei olegi olnud mitte kuidagi muuta vastuvõtmiseks esitab vanem kohaliku omavalitsuse üksusele taotluse. põhimõtet, et KOV peab tagama avalikke teenuseid oma elanikele ja Taotluses tuleb märkida lasteaiakoha kasutamise soovitud algusaeg ja oma territooriumil, siis täpsustame eelnõu sõnastust ja seletuskirja. soovitud lasteaed tegevuskoha täpsusega. KOV ei saa mitte kuidagi pakkuda kohta teise KOV territooriumil. Lisaks ei võimalda tänased süsteemid seda isegi taotleda. Selline risti-rästi KOV vahel kohtade taotlemine ajaks asjaajamise ja infovahetuse väga keeruliseks. Selleks oleks vaja üleriigilist süsteemi, kus KOV näevad, kuhu nende lapsed kohta soovivad ja millised teiste KOV lapsed nende juurde tahavad tulla. Aga sel viisil muutuks võimatuks jälle igasugune lasteaiakohtade planeerimine. Ettepanek: Seletuskirjas tuleks selgelt välja tuua, et taotleda saab kohta oma KOV territooriumil. 5. §5 (3) Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab vanema taotluse ja teeb Selgitame. Kuna KOVi pädevuses on kehtestada lapse lastehoidu ja kahe kuu jooksul taotluse esitamisest otsuse lapse lastehoidu lasteaeda vastuvõtmise ja väljaarvamise kord, siis arvestades eelnõu vastuvõtmise kohta. regulatsiooni, on võimalik kehtestada korras avalduste esitamise kord §6(3) (muudetud § 5 lg 3) Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab vanema selliselt, et neid ei esitataks kohe lapse sünnil, vaid näiteks 2 või 6 kuud taotluse ja teeb kahe kuu jooksul taotluse esitamisest otsuse lapse enne lapse 1,5-aastaseks saamist. Seejuures tuleb avalduste esitamise lasteaeda vastuvõtmise kohta. korda kehtestades arvestada, et kui vanem soovib hakata kasutama Kuna täna pannakse lapsed lasteaia järjekorda juba sünnitusmajas, ei ole kohta lapse 1,5-aastaseks saamisest, siis alates sellest ajast tuleb ka KOV võimeline kahe kuu jooksul peale avalduse esitamist määrama koht võimaldada. 23  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL lapsele lastehoidu või -aeda. Oleks vaja avalduse esitamist täpsustada. Selgitame. KOV ei saa tõesti last vastu võtta eralasteaeda ja –hoidu ja KOV ei saa võtta vastu last nt eralastehoidu. Samuti ei oska KOV pakkuda seda eelnõu ei eeldagi. Eelnõu kohaselt on KOVi kohustus tagada kohta lapsele, kes tahab minna lastehoidu või -aega nt 1, 2 või 4 aasta vajalikud lastehoiu- ja lasteaia kohad. Selleks ei pea KOV pidama pärast. üleval enda lasteaedasid ja -hoidusid, vaid võib osta teenust sisse Ettepanek: §5 (3) Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab vanema taotluse eraettevõtjatelt. Sellisel juhul on erapakkujad KOVi kohapakkumiste ja teeb kahe kuu jooksul taotluse esitamisest lapsele koha pakkumise võrgustikus, sest täidavad avalik-õiguslikku ülesannet, mille täitmise lastehoidu. Taotluse saab vanem esitada kuni kolm kuud enne soovitud on KOV neile volitanud. KOV peab eelnõu kohaselt tegema teatavaks koha kasutamise algust. §6 selle võrgustiku ehk kõik hoiud ja lasteaiad, kus KOV teenuse tagab (3) (muudetud §5 lg 3) Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab vanema (seega nii munitsipaal- kui eralasteaiad(hoiud)). Nendesse hoidudesse taotluse ja teeb kahe kuu jooksul taotluse esitamisest lapsele koha ja lasteaedadesse koha saamiseks esitab vanem KOVile kohataotluse pakkumise lasteaeda. Taotuse saab vanem esitada kuni kuus kuud enne ja KOV määrab koha ning eralasteaed saab selle haldusakti alusel lapse soovitud koha kasutamise algust. vastu võtta. Kui eralasteaed tegutseb sõltumata KOVist, siis Selgitus: Lastehoidudes on liikuvus suur ja väga raske on pikalt ette lapsevanem ei pea KOVilt seda kohta taotlema, aga sellisel juhul ei ennustada, kus lastehoius parasjagu vaba kohta on. Seetõttu peaks hoius täida antud eralasteaed ka avalikku ülesannet. KOV võib sellist koha pakkumine olema paindlikum ehk siis avalduse saab esitada eralasteaeda rahastada või vanema osalust sellises eralasteaias toetada väiksema lõtkuga koha kasutama hakkamisest kui lasteaias. vabatahtlikult. Oleme seletuskirjas selgitust täiendanud (vt 6. §5 (3) Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab vanema taotluse ja teeb Mitte arvestatud. Alushariduse tagamise kohustuse täitmine erineb kahe kuu jooksul taotluse esitamisest otsuse lapse lastehoidu koolikohustuse täitmise tagamise kohustuse loogikast (KOV ei määra vastuvõtmise kohta. lapsele elukohajärgset lasteaeda) ja seetõttu ei saa rakendada sama Tänase praktika kohaselt (vastavalt on välja arendatud ka nt ARNO) ei põhimõtet, et lapse lasteaeda võtmise avaldus esitatakse lasteaia võta lapsi lasteaeda vastu KOV, vaid lasteaia direktorid. Palun rakendada direktorile ja direktor otsustab lasteaeda vastuvõtmise või sellest vastuvõtmise kohta sama loogikat nagu PGS § 27 lõige 6 ja sätestada, et keeldumise. Kui KOV on lahendanud vanema kohataotluse ja andnud lapse võtab vastu lasteaia direktor. selle kohta haldusakti lapse lasteaeda vastuvõtmiseks, siis selle Ettepanek: §5 (3) Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab vanema taotluse haldusakti alusel saab direktor võtta lapse lasteaeda vastu. ja teeb kahe kuu jooksul taotluse esitamisest lapsele koha pakkumise Taotluse esitamisega lasteaiakoha saamiseks algab haldusmenetlus, lastehoidu. Taotluse saab vanem esitada kuni kolm kuud enne soovitud mis tuleb lõpuni viia kahe kuu jooksul. Haldusmenetlus lõpeb koha kasutamise algust. Lapse võtab lastehoidu vastu direktor. haldusakti andmisega, millega KOV määrab lapsele lasteaiakoha §6 (3) (muudetud § 5 lg 3) Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab vanema vanema soovitud lasteaias ja soovitud ajal. KOV kehtestab lasteaeda taotluse ja teeb kahe kuu jooksul taotluse esitamisest lapsele koha vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra, mis annab KOVile volituse pakkumise lasteaeda. Taotluse saab vanem esitada kuni kuus kuud enne kehtestada täpsem laste lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise soovitud koha kasutamise algust. Lapse võtab lasteaeda vastu direktor. kord. Näiteks saab KOV antud korras kehtestada, millal võetakse vastu kohataotlusi, seejuures peab arvestama, et kui vanem esitab vähemalt 24  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 1,5aastase lapse osas kohataotluse ja soovib kohta kahe kuu pärast, siis seda õigust ei saa piirata. 7. §7 (muudetud § 6) Käesolevas seaduses tähendab elukoha lähedus: Arvestatud osaliselt. Elukohaläheduse mõistet ja lasteaiakohtade 1) lapse elukohale esimest lähimat lastehoidu ja lasteaeda; pakkumise põhimõtteid seletuskirjas täpsustatud. 2) lastehoidu ja lasteaeda, kuhu jõutakse jalgsi kuni 30 minutiga. Reaalses elus ei pruugi olla rakendatav. 1. laps ei pruugi sõltuvalt oma east või eripärast jaksata 30 min jalutada kaugemale kui maja nurga taha ja on ebareaalne, et iga maja juures hakkab olema lasteaed või -hoid; 2. isegi kui maja taga on erahoid, ei pruugi ta last vastu võtta ja eraettevõtjat ei saa KOV kuidagi survestada ega sundida; 3. kui lapsele lähim lasteaed asub 7 km kaugusel, aga läheduse printsiipi rakendades on kohad saanud juba lapsed, kes elavad lasteaia ümbruses 2 km raadiuses; 4. kuidas toimida siis kui lapsel käib lastehoius või -aias juba õde-vend, aga ei soovide ega läheduse alusel talle kohta ei jätku? Ettepanek: Käesolevas seaduses tähendab elukoha lähedus lapse elukohale esimest lähimat lastehoidu ja lasteaeda, kus on vaba kohta. 8. § 11 (8) (muudetud § 10 lg 4) Kui rühmas on tõhustatud tuge või erituge Arvestatud osaliselt. Eelnõud muudetud ja § 11 lõikes 4 sätestatud, et saav laps, on laste piirarv rühmas väiksem kui teistes lasteaiarühmades, rühmas, kus on tõhustatud tuge või erituge saav laps, on laste piirarv arvestades, et üks tõhustatud tuge saav laps täidab kolm kohta ja üks väiksem kui teistes rühmades, arvestades, et üks haridusliku erituge saav laps täidab kuus kohta. erivajadusega laps täidab kolm kohta. Selline nõue on ka kehtivas Siiani oli see nõue erirühmas ja erivajadusega laps võttis 3 kohta. Nüüd KELSis, mille kohaselt, kui kooliväline nõustamismeeskond on laiendatakse see nõue tavarühmadele. Tulemuseks on see, et lasteaiad andnud soovituse tagada lapsele koht sobitusrühmas, siis täidab see hakkavad saatma lapsi Rajaleidjasse, et saada toe otsus ja seega vähem laps selles rühmas kolme lapse koha. Sobitusrühm KELSi tähenduses lapsi rühma. Kuna enamasti saavad toe otsuse lapsed lasteaia jooksul, siis ei ole erirühm. Sobitusrühm on rühm, kuhu kuuluvad erivajadustega kuidas saab 2 või 5 last rühmast välja tõsta? Ja kuhu? See oleks laste lapsed koos teiste lastega. Kuna eelnõu loobub rühmaliikide õiguste ja ootuste selge rikkumine. Laste erivajadused sõltumata toe liigist sätestamiseks, siis § 11 lõike 4 regulatsioon lähtub samas põhimõttest, on väga erinevad ja lasteaiale peaks jääma võimalus otsustada, kas nagu KELSi sobitusrühma moodustamine, kuid rühmale ei anta eriliigi vähendada lapsi rühmas, suunata laps teise rühma või rakendada hoopis nimetust seetõttu, et rühmas on erivajadusega laps. KELSi järgi on 25  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL täiendavaid täiskasvanuid tavarühmas lapsele abiks. Alati ei ole võimalik moodustada ka erühmi, kuhu kuuluvad ainult erivajadusega automaatselt vaja vähendada laste arvu rühmas või vähemalt just sel lapsed. Eelnõus on see võimalus rühma liike nimetamata sätestatud § määral nagu eelnõus kirjas. 15 lõigetes 2 ja 3 ning § 11 lõikes 5. Ettepanek: § 11 (8) Kui rühmas on tõhustatud tuge või erituge saav laps, Lapsed saavad koolivälise nõustamiskomisjoni otsuse lasteaia ja pere on laste piirarv rühmas väiksem kui teistes lasteaiarühmades, arvestades koostöös. See antakse juhul, kui lapsele sobiva haridustee võimalusel, et üks tõhustatud tuge saav laps täidab kolm kohta ja üks korraldamiseks on vaja ametlikku otsust ehk haldusakti (nt lasteaias erituge saav laps täidab kuus kohta. sobitus- või erirühma määramiseks, koolimineku edasilükkamiseks, koolis lihtsustatud õppe rakendamiseks). Edaspidi siis ka lasteaias tõhustatud või eritoe rakendamiseks. Mõistame, et lasteaed ei saa lapsi välja arvata, seetõttu ongi lasteaial võimalused: kas vähendada lapsi rühmas, suunata laps teise rühma (koostöös perega) või rakendada täiendavaid täiskasvanuid tavarühmas lapsele abiks. 9. §11 (8) (muudetud § 10 lg 4) Kui rühmas on tõhustatud tuge või erituge Sätet muudetud selliselt, et kui rühmas on tõhustatud tuge või erituge saav laps, on laste piirarv rühmas väiksem kui teistes lasteaiarühmades, saav laps, täidab nii üks tõhustatud tuge saav laps, kui ka üks erituge arvestades, et üks saav laps kolm kohta (muudetud § 11 lg 4). Regulatsioon vastab laps täidab kolm kohta ja ükserituge saav laps täidab kuus kohta. kehtivas KELSis sätestatud sobitusrühma kohta sätestatule. Eelnõu § 1 §13 (14) (muudetud § 14 lg 2 ja 3) Erituge rakendatakse lapsele, kes oma lõike 14 p 3 ja lõike 15 p 3 (muudetud eelnõu § 1 lõike 2 p 3 ja lõike erivajaduse tõttu vajab: 3 p 3) võimaldab eritoega lapsel käia kas nn "erirühmas" (erituge saav 1) mitut tugispetsialisti teenust, laps kuni kuue lapsega rühmas, tõhustatud tuge saav laps kuni 12 2) kohandusi mitmes käesoleva paragrahvi lõike 13 punktis 2 nimetatud lapsega rühmas) või lisatäiskasvanuga nn "sobitusrühmas" valdkonnas ning (individuaalne lisatugi rühmas). Täna võivad nad sobitusrühmas käia 3) pidevat individuaalset lisatuge rühmas või õpet kuni kuue lapsega ka ilma lisatoeta ning täidavad kolm kohta. rühmas. Siin on ilmselge vastuolu. § 13 lg 14 p3 ütleb, et eritoega lapsele rakendatakse õpet kuni 6 lapsega rühmas. Samas tavarühmas võtab erituge vajav laps 6 kohta ehk siis tavarühma (24 last) saaks võtta maksimaalselt 4 eritoe last. Ettepanek: §11 (8) Kui rühmas on tõhustatud tuge või erituge saav laps, on laste piirarv rühmas väiksem kui teistes lasteaiarühmades, arvestades, 26  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL et üks tõhustatud tuge saav laps täidab kolm kohta ja üks erituge saav laps täidab neli kohta. 10. §14 (1) (muudetud § 16 lg 1 p3) Laps arvatakse lasteaiast välja, kui: Selgitame. Ei ole puudu, see on sõnastatud eelnõu § 16 lõike 1 punktis Endiselt puudub lahendus juhuks kui nt Ukraina laps on läinud tagasi 3 (vt ka vastava sätte seletuskirja normiselgitust). Ukrainasse ja tema perega ei saada ühendust. Ettepanek: Lisada (ehk pole parim sõnastus, aga mõte on õige): 5) kui lapse asukohta ei suuda kohaliku omavalitsuse üksuse ega teiste ametkondade esindajad tuvastada kolme kuu jooksul; Selgitus: Kui laps ühel hetkel välja ilmub ja kohta soovib, siis on ju KOV seadusest tulenevalt talle niikuinii kohustus koht anda. Siis saabki laps uue koha. 11. §25 (7) Lasteaia tugispetsialistidel on õigus taotleda tugispetsialisti Selgitame. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77’1 kohaselt on lähtetoetust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 77’1 sätestatud lähtetoetus esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus. tingimustel ja korras. Seega alushariduses on lähtetoetuseks õigus esimest korda lasteaeda ja On endiselt arusaamatu, kas see laieneb ka pidaja või tugikeskuste juures lastehoidu asuval tugispetsialistil. Juhul, kui tööandja on sama, kui töötavatele tugispetsialistidele. Seletuskirjas puudub ka vastav selgitus. koolis/lasteaias/lastehoius töötamise korral (kohalik omavalitsus), tööd tehakse kohaliku omavalitsuse koolis/lasteaias/lastehoius (töötegemise koht) ning tööfunktsioon on samuti kirjelduse järgi hariduse tugispetsialistina tehtav töö (haridus- ja teadusministri 21.02.2018. a määruse nr 4 „Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord“ alusel), siis saab ka tugikeskuste juures töötavale tugispetsialistile lähtetoetust maksta, mõistagi muude toetuse andmiseks vajalike tingimuste täitmisel (nt vähemalt 0,5 koormusega töötamine jne). 12. §34 (2) (muudetud § 15 lg 2) Eralastehoiul on lisaks käesoleva paragrahvi KOV on kohustatud vanema soovi korral ikkagi lapsele koha lõikes 1 sätestatud lapse lastehoiust väljaarvamise alustele, õigus arvata pakkuma. See kohustus on sätestatud eelnõu § 5 lõikes 1. laps lastehoiust välja pikaajalise võlgnevuse tõttu lastehoiu teenuse eest. Jääb segaseks, kas juhul kui laps arvatakse vanema võlgnevuse tõttu eralasteaiast või - hoiust välja, loetakse siiski KOV kohustus koht tagada täidetuks või on KOV kohustatud siis uue koha leidma/pakkuma? Palun täpsustada kasvõi seletuskirjaski. 27  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Haridus- ja Teadusministeerium EESTI ALUSHARIDUSE ÜHENDUS 1. § 3 lg 3 p3 (muudetud § 3 lg 2) Lasteaed on alushariduse riikliku õppekava Arvestatud. alusel alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus eakohases, turvalises, mängulises ja arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas toetatakse kolme- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste teadmiste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelu Muudatusettepanek: Lasteaed on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus eakohases, turvalises, mängulises ja arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas toetatakse kolme- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus Selgitus: Loetelust on väljas oskused, kas neid polegi vaja toetada? 2. § 5 lg 1 Selgitame. Jah, nii see on, et kui eelistustes ei ole vabu kohti, siis ei ole Muudatusettepanek: Vanemal on õigus esitada mitu eelistust, kohaliku kohustust eelistusest lähtuda, vaid tuleb lähtuda elukohaläheduse omavalitsuse üksus võimalusel arvestab nendega. põhimõttest. Koht tuleb igal juhul pakkuda (eelnõu § 4 lõikes 1 Selgitus: Kas on nii, et eelistusega arvestamine ei tähenda eelistuse sätestatud kohustust ei saa KOV jätta täitmata). tagamist? Ehk kui nt taotluses ainult üks lasteaed, siis peame sellega arvestama, kuid ei pea just seda eelistust tagama? 3. § 8 lg 5 (muudetud § 7 lg 5) Lasteaia õppekava ja selle muudatused Arvestatud osaliselt. Eelnõu § 8 lõikes 4 on sätestatud, et õppekava kehtestab direktor, olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse koostab lasteaed, mis tähendabki koostöös koostamist. Selguse Selgitus: Kindlasti peab olema ka pedagoogiline nõukogu selle heaks huvides täiendasime sõnastust selliselt, et direktor kinnitab õppekava, kiitnud, muidu teebki direktor ise kabinetis selle valmis ja annab käsu olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse ning saanud õppe- ja õpetajatel seda rakendada. Hetkel § 15 (11) (muudetud § 18 lg 1) on kirjas, kasvatustegevusega seotud töötajate heakskiidu. Eelnõus ei sätestata et kodukorra koostamisse on kaasatud töötajad aga õppekavasse pole. õppenõukogu loomise kohustust ning sellega seotud töökorda. Selle eesmärk ei ole õpetajate kaasarääkimise ja otsustuspädevuse vähendamine, vaid suurem paindlikkus pedagoogilise koostöö korraldamisel ning õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate kaasamisel asutuse juhtimis- ja arendustegevustesse. Eelnõu sätestab kohustuse kaasata lasteaia töötajaid kõikide alusdokumentide (nt 28  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL õppekava, arengukava, riskianalüüs) koostamise protsessi ning arendustegevustesse, meetodid õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate kaasamiseks valib lasteaed. Lisasime eelnõusse seoses lasteaia õppekavaga, et see tuleb avalikustada lasteaia veebilehel. 4. § 25 lg 4 (muudetud § 27 lg 4) kellel on vähemalt keskharidus, kelle Selgitame. Tööandja või tema esindaja ülesanne on valida lasteaiale kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada direktor, kelle ülesanne on tagada käesolevas seaduses sätestatud õppe- lasteaia õppekavas määratud õppe - ja kasvatustegevuse eesmärkide ja kasvatustegevuse korraldusega seotud ülesannete ja lasteaia täitmine .. õppekava täitmine ning töötajate ja ressursside otstarbekas ja § 25 lg 5 (muudetud § 27 lg 5) kellel on vähemalt keskharidus ja kellel on tulemuslik juhtimine koostöös hoolekoguga. Direktor saab mõistagi sobivad isikuomadused, et toetada alushariduse riiklikus õppekavas värbamisel arvestada antud töökoha kutsestandardit, milles määratud õppe - ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmist kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, Selgitus: Endiselt segane, kes ja kuidas ning mille alusel seda pädevust teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. hindab? Kas ei võiks olla konkreetne viide, tööandja hindab vastavalt kutsestandardile. Seletuskirjas on kutsestandardi erinevaid tasemeid kasutatud § 26 selgitamisel. 5. § 9 lg 5 (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud) mis on vähemalt Arvestatud. Paragrahvi eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse ühe vanema emakeel, rakendab lasteaed nende emakeele arengut riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi toetavaid ning kultuuri tutvustavaid õppe - ja kasvatustegevusi kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud korras lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada § 31 lg 5 (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud) mis on vähemalt last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal ühe vanema emakeel, rakendab lastehoid alushariduse riikliku õppekava peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära alusel kasvatustegevusi lapse emakeele arengu toetamiseks ja kultuuri võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu tutvustamiseks. toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse Selgitus: Selle sõnastuse järgi on lasteaial kohustus rakendada selliste arengut parimal viisil ja koostöös perega. laste emakeele arengut toetavaid tegevusi. On arusaadav kultuuri tutvustavatest tegevustest, nagu seletuskirjas ka näide toodud vanemate kaasamisest jne , kuid emakeele arengu toetamine on midagi muud. Kuidas on võimalik tagada taaskord kõikvõimalikes keeltes emakeele areng Eesti lasteaias eesti keelt emakeelena kõnelevate töötajate poolt 6. § 24 lg 5 p 2 (muudetud § 26)avaldab arvamust lasteaiarühmade Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud ja hoolekogu arvamuse moodustamise kohta ärakuulamise nõue välja jäetud. 29  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL § 11 lg 1 (muudetud § 10 lg 1) Lasteaia direktor moodustab arvestades lasteaiarühmad, kuulates enne otsuse tegemist ära hoolekogu arvamuse Selgitus: Arvestades, et on kirjeldatud, kuidas rühmade moodustamisel arvestatakse iga lapse heaolu ja vajadusi, siis jääb arusaamatuks hoolekogu arvamuse küsimine. Sest kuidas saab hoolekogu avaldada arvamust millegi osas, mille kohta neil täpne info puudub ehk laste vajadused, eripärad (mis omakorda konfidentsiaalne info)? 7. § 11 lg 6 (muudetud § 10 lg 6) Otsus suurendada rühma registreeritavate Selgitame. See tähendab, et laste arvu ei saa suurendada lasteaia laste arvu tuleb teha iga rühma koosseisu kohta eraldi, arvestades iga lapse kõikides rühmades ühekordse otsusena ja seda näiteks ka tulevikus vajadusi ja heaolu moodustatavate rühmade osas. Kui rühm senises koosseisus lõpetab, Tekkis küsimus, mis ajaks ja kui pikaks ajaks otsus tehakse. Seletuskirjas siis varasem suurendamise otsus ei kohaldu enam uutele rühmadele on, et kuni järgmise komplekteerimiseni. Kas üldiselt ning vajadusel tuleb teha uus otsus. Ka liitrühma koosseisu oluline komplekteerimiseni, mis tavapäraselt aprillist kuni septemberini või selle muutumine loetakse eeltoodud tähenduses koosseisu lõpetamiseks. konkreetse rühma täieliku uue komplekteerimiseni? Kui selle rühma uue Näiteks, kui lasteaia rühma Sipsikute kohta tehti rühma suurendamise komplekteerimiseni ehk siis kooliminekuni? Kui rühmades jooksvalt otsus 2023. aasta kevadel, sest rühma moodustamisel vajasid lisaks lapsed vahetuvad, kas seda loetakse uuesti komplekteerimiseks? üldise piirarvu jagu vastuvõetud lastele veel kaks last kohta selles Kuidas arvestada iga lapse vajadusi ja heaolu alles teenusele tulevate laste rühmas. Suurendamise otsus tähendab seda, et kui sellesama Sipsikute puhul. Isegi kui teame neid, siis kuidas on võimalik tagada iga lapse rühma koosseisust arvatakse lapsi välja 2024. aasta kevadel, siis rühm vajadused? Kes need vajadused määrab? Kas lapsevanem? selles koosseisus lõpetab tegevuse, moodustatakse uus koosseis (vabanenud kohtadele võetakse uued lapsed – nn rühma komplekteerimine) ning 2024. aasta sügisel registreeritud uute laste koosseisuga Sipsikute rühmale eelmise Sipsikute rühma suurendamise otsus ei kehti. 8. § 11 lg 8 (muudetud § 10 lg 4) Kui rühmas on tõhustatud tuge või erituge Selgitame. Võimalik lahendus on uute rühmade moodustamine või, et saav laps, on laste piirarv rühmas väiksem kui teistes lasteaiarühmades, lasteaed ei võta sellest rühmast lahkunud laste asemele uusi lapsi vastu arvestades, et üks tõhustatud tuge saav laps täidab kolm kohta ja üks seni, kuni laste arv rühmas saavutab nõutud piirarvu. erituge saav laps täidab kuus kohta. Enamasti saavad lapsed otsused lasteaias/lastehoius viibimise ajal. Kas siis tuleb rühm ümber komplekteerida ja valida lapsed, kes peavad sealt rühmast lahkuma? Kuidas on võimalik see tingimus jooksvalt täita? 30  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 9. § 12 lg 2 (muudetud § 13 lg 1) Lasteaed peab tugiteenuseid pakkudes Arvestatud. Sätte sõnastust muudetud - Lapsele vajaliku toe arvestama vanema soovi ning väljaselgitamisel ja tagamisel on lasteaed kohustatud looma eeldused Mida on täpsemalt vanema soovi all silmas peetud? Tugiteenuse vajaduse koostööks vanemaga. ja täpse sisu (kõneravi, logopeed, eripedagoog vm) saab määrata Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul spetsialist (asutuse sisene või kooliväline nõustamismeeskond), kes on rakendab lasteaed tõhustatud tuge või erituge. lapse arengut hinnanud. Eelnõu §-s 31 on sätestatud, et vanemal on kohustus teavitada kirjalikult lastehoiu pidajat või lastehoidu ja lasteaia direktorit lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel kohandatakse võimaluste piires lapse päevakava, õpi- ja kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevust. 10. § 24 lg 2 (muudetud § 26 lg 2) Hoolekogusse kuuluvad vanemate Selgitame. Kirjeldatud juhul ei ole tõesti kaks vanemat enamus ning esindajad, kes moodustavad hoolekogu koosseisu enamuse, võimalus on nimetada rühmast rohkem kui üks vanemate esindaja. Kui lasteaias on näiteks kaks rühma ja hoolekogusse kuulub ka õpetajate esindaja ning pidaja esindaja, siis ei ole kaks vanemat enamus. Kas siis peaks igast rühmast olema mitu esindajat? 11. § 24 lg 5 p 3 (muudetud § 26 lg 5) avaldab arvamust lasteaias Arvestatud. Kuna huvitegevust puudutav säte jäeti käesolevast eelnõus huvitegevuse korraldamise kohta välja, siis jätsime välja ka eelnõu § 26 lõike 5 punktis 3 sätestatud Arvestades, et huviharidus ei ole kohustuslik osa lasteaia tegevusest, siis hoolekogu arvamuse küsimise nõude. võib olla ka lasteaedu, kus seda ei korraldata. Sellisel juhul tekib küsimus, miks seda hoolekogus arutama peab? 12. § 27 lg 2 p2 (muudetud § 29 lg 2). Lasteaia õppealajuhataja Mitte arvestatud. Lasteaia õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, pedagoogilised ja kõrgharidus, pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid ning eesti keele juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. selle alusel kehtestatud nõuetele. Võrreldes kehtiva KELS § 221 lõikes 2 sätestatuga ei muudeta Ettepanek: Lasteaia õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on õppealajuhatajale esitatud kvalifikatsiooninõudeid. Eelnõu lähtub magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, pedagoogilised ja üldhariduskooliga samast põhimõttest, et õppealajuhatajal on juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja õpetajaga sama haridustaseme nõue. Üldhariduskoolis on selleks selle alusel kehtestatud nõuetele. magistrikraad, lasteaias kõrgharidus. Selgitus: Õppealajuhatajal peab olema ka magistrikraadi nõue. Arvestades, seda et direktori magistrikraadi nõuet põhjendatakse juhtimise kvaliteedi tõstmise vajadusega, siis peab olema sama nõue ka 31  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL õppejuhil. Seda enam, et vastavalt seaduses kirjeldatule tegeleb just tema õppe- ja kasvatustegevusega ja töötajatega, mis kõige otsesemalt mõjutab lapsi. 13. § 27 lg 8 (muudetud § 29 lg 8). Käesolevas paragrahvis nimetatud Mitte arvestatud. Kvalifikatsiooninõuete sõnastust ei muudeta, sest kompetentside olemasolu hindab tööandja. kutset andev organ väljastab kutsetunnistuse, mis tõendab isiku Peab lisama, et mille alusel neid kompetentse hinnatakse ja kuidas kompetentsuse vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Kui abiõpetajal kui kutset ei ole, hindab abiõpetaja pedagoogilisi kompetentse lasteaia direktor, võttes aluseks lapsehoidja kutsestandardi, taseme 4. Kui õpetajal kutset ei ole, hindab tema pedagoogilisi kompetentse lasteaia direktor, võttes aluseks alushariduse õpetaja kutsestandardi, taseme 6. 14. § 31 lg 8 (muudetud § 36 lg 1) Lapse üldoskuste arengu toetamiseks Selgitame. Munitsipaallasteaiad, milles on sõimerühmad, on edaspidi koostab lastehoid alushariduse riikliku õppekava alusel lastehoiu lasteaiad, milles on hoiurühmad. Sellisel juhul tuleb lasteaia õppekavas õppekava… välja tuua hoiurühma puudutav ehk ei pea eraldi õppekava koostama Kas munitsipaallasteadade sõimerühmad, mis muutuvad lastehoidudeks hoiurühmadele. peavad samuti tegema eraldi õppekava? 15. § 31 lg 10 (muudetud § 33 lg 3) et kõigile vanematele antakse vähemalt Arvestatud. Lastehoid kutsub vanematega tehtava koostöö üks kord aastas võimalus vanemate koosolekul osaleda edendamiseks vähemalt kaks korda aastas kokku vanemate koosoleku. Arvestades, et lastehoiul hoolekogu kohustust pole, siis tundub 1x a koosolek üsna napp koostöö ja kaasamise vorm. Seletuskirjas on koostöö ja kaasamise tähtsust nimetatud ja viidatud, et õppekavas koostöö põhimõtete kirjeldamine aitab kaasata. Kas ei peaks olema tihedam koostöö kohustus? 16. § 33 lg 1 (muudetud § 39 lg 1) Lapsehoidja, õpetaja ning abiõpetaja Lapsehoidja kutsestandardis on kohustuslike kompetentsidena lapse jälgivad ja hindavad lapse arengut ja toimetulekut lastehoius arengu toetamine. On kirjas, et lapsehoidja soodustab ja toetab mängu Lapsehoidja kutsestandardis 4 ei ole lapse arengu jälgimise ega hindamise kaudu ja valdkondi lõimides lapse tunnetus-, õpi-, mängu-, sotsiaalsete kompetentsi. Ei ole ka vastavat tegevusnäitajat. Mille alusel on eeldatud, ja enesekohaste oskuste kujunemist, lähtudes lapse individuaalsusest et lapsehoidjad seda teevad. Eriti arvestades rõhuasetust seletuskirjas ning toetab lapse keele ja kõne arengut, arvestades lapse iga ja varajasele märkamisele. Või eeldatakse, et seda teevad tugispetsialistid? individuaalsust ning kasutades eesmärgipäraseid mängulisi võtteid ja Vajab täpsustamist. kasvatusmeetodeid; vajadusel lähtub oma töös tugispetsialistidelt 32  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL saadud juhistest; lisaks planeerib ja viib läbi eakohaseid mänge ja tegevusi nii ruumis kui õues, lähtudes lapse arengust, vajadustest ja individuaalsusest. See, et lapsehoidja lähtub ja arvestab iga lapse individuaalsust ongi aluseks sellele, et ta oskab 1,5- 3-aastase lapse puhul hinnata arengut ja rakendada sobivad kasvatus- ja arengu toetamise võtteid. 17. § 8 lg 2 (muudetud § 17 lg 2). Selgitame. Tegemist on rakendusakti sättega, hindame Lasteaeda ei lubata last, kellel on haigustunnused. muutmisvajadust rakendusakti koostamisel. Rakendusakt esitatakse Siin peab olema kuskil lisades välja toodud või viide kuhugi, et mis on edaspidi eraldi kooskõlastamiseks. haigustunnused. Hetkel on sellest arusaam väga erinev inimestel 18. Lastehoiu tervisekaitse nõuded Arvestatud. Eelnõud muudetud ning lasteaiale ja lastehoiule esitatakse Miks ei ole hoius kehtestatud kasvukeskkonna nõudeid? Ka siin peaksid õpi- ja kasvukeskkonna nõuded ja tervisekaitsenõuded ühes need olema. Samas, kas tervisekaitsenõuded ei kehti lasteaedadelel? Või rakendusaktis. mille poolest on need hoidudest erinevad? 19. 3.peatükk §7 lg 7 (muudetud 3 lg 6). Kuni kolmeaasta vanusele lapsele Arvestatud. Eelnõud muudetud ning lasteaiale ja lastehoiule esitatakse peab olema tagatud vähemalt üks kord päevane uneaeg. Vanematele õpi- ja kasvukeskkonna nõuded ja tervisekaitsenõuded ühes lastele peab olema tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega rakendusaktis. valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel. Igal lapsel on magamiseks ainult tema kasutatav voodipesu ● Lastehoiu tervisekaitsenõuetes on, kuid lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes uneaega ei ole, alushariduse riiklikus õppekavas on sellele viidatud. Kas ei peaks mõlemas olema? ● Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes ei ole ka kirjas (hoiu tervisekaitse nõuetes on) millised on nõuded ka päevakavale, midagi on kirjas õppekavas selle kohta. Ettepanek - hoiu ja lasteaia nõuded peaksid olema mõlemas määruses lahti kirjutatud sarnaselt. 20. Alushariduse riiklik õppekava Arvestatud osaliselt. Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt koostab lasteaia § 2 lg 3 Lasteaia õppekava ja selle muudatused kehtestab lasteaia direktor, õppekava lasteaed, see tähendab lasteaiasisest koostööd. Täiendasime kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse eelnõu § 7 lõiget 5 selliselt, et direktor kinnitab lasteaia õppekava, olles Ettepanek: Lasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse juhataja kuulanud ära hoolekogu arvamuse ning saanud õppe- ja pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse kasvatustegevusega seotud töötajate heakskiidu. Eelnõus ei sätestata õppenõukogu loomise kohustust ning sellega seotud töökorda. Selle 33  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Selgitus: Oluline, et lasteaia pedagoogiline nõukogu jääb ka sisse, kuna eesmärk ei ole õpetajate kaasarääkimise ja otsustuspädevuse muidu on oht, et direktorid kirjutavad ise õppekava valmis ja vähendamine, vaid suurem paindlikkus pedagoogilise koostöö õpetajad/hoidjad peavad seda rakendama. korraldamisel ning õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate kaasamisel asutuse juhtimis- ja arendustegevustesse. Eelnõu sätestab kohustuse kaasata lasteaia töötajaid kõikide alusdokumentide (nt õppekava, arengukava, riskianalüüs) koostamise protsessi ning arendustegevustesse, meetodid õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate kaasamiseks valib lasteaed. Lisasime eelnõusse seoses lasteaia õppekavaga, et see tuleb avalikustada lasteaia veebilehel. 21. § 2 Lasteaia õppekava p 4 3aastase lapse ja 6–7aastase lapse eeldatavad Lapse arengu eeldatavaid tulemusi õppe- ja kasvatustegevuse üldoskused ning 6–7aastase lapse arengu eeldatavad tulemused; valdkondades ning lapse eeldatavaid üldoskusi kõikides Ettepanek: laste eeldatavad tulemused vanuseti vanuseastmetes kirjeldatakse õppekava rakendamist toetavates Selgitus: Siin on oluline, et lasteaia õppekavas oleksid kirjas ka kõikide materjalides. Lasteaial on oma õppekavas võimalik kirjeldada kõikide vanuseastmete eeldatavad arengutulemused, kuna see tagab varajase vanuseastmete eeldatavad arengutulemused. märkamise ning ka sekkumise efektiivsuse. 22. § 6 lg 1 Õppimine ja õpetamine toimuvad üldõpetuse põhimõtetel lapse Arvestatud. Õpetajad, lähtuvalt omandatud kvalifikatsioonist, lähima arengu tsoonis mõistavad üldõpetuse põhimõtteid ja lähima arengu tsooni mõistet. See vajab kindlasti lahti kirjutamist ning seletamist, õpetajad ei saa sellest Nõustume, et selleks, et õppekava oleks mõistetav ka lastevanematele, aru. on vajalik õppekava seletuskirjas täpsustamine. Kuna praegu on kooskõlastamiseks esitatud seaduseelnõu, millele on lisatud rakendusaktide kavandid, siis see tähendab, et rakendusaktide koostamine, sh seletuskirja koostamine ja ka kooskõlastamine seisab veel ees. 23. § 9 (1) …lähtudes lastehoiu tegevuskavast ja lasteaia õppekavast ning… Arvestatud ja rakendusaktis mõiste parandatud. alushariduse ja lapsehoiu seaduse § 31 lg 8 …Lapse üldoskuste arengu toetamiseks koostab lastehoid alushariduse riikliku õppekava alusel lastehoiu õppekava…Kui on õppekava siis peaks läbivalt olema õppekava. 24. § 12. lg 1 (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud). Kui lapse Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse emakeel ei ole õppe- ja kasvatustegevuse keel või laps koduses suhtluses riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi räägib õppe - ja kasvatustegevuse keelest erinevat keelt, mis on vähemalt kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit 34  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL ühe vanema emakeel, siis teeb lastehoid ja lasteaed lapse keelelisest ja lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada kultuurilisest taustast tingitud arenguvajadustest tulenevaid muudatusi last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu - ja õppevahendid, õppe - peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära ja kasvatusmeetodid, abi õpetaja tugi jm) lapse emakeele arengu võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu toetamiseks toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse Kuidas saab panna nõude, et toetatakse lapse emakeele arengut. Kust arengut parimal viisil ja koostöös perega. võtavad õpetajad ning hoidjad toetada kõikide laste emakeele arenguks kompetentsi. Seda ju standardist lähtuvalt neil pole 25. § 25 p 5 (muudetud § 23 lg 5) Lapsehoidja ja õpetaja koostab vähemalt Selgitame. Lapsehoidja kutsestandardis on kohustuslike üks kord õppeaastas lapse arengust kirjaliku kokkuvõtte ning viib lapse kompetentsidena lapse arengu toetamine. On kirjas, et lapsehoidja arengu hindamiseks ja toetamiseks vanemaga läbi arenguvestluse soodustab ja toetab mängu kaudu ja valdkondi lõimides lapse tunnetus- Siin on oht, et hindamist tehakse ainult selleks, et selle põhjal , õpi-, mängu-, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste kujunemist, arenguvestlust lapsevanemaga pidada. Tegelikult on ju hindamise mõte lähtudes lapse individuaalsusest ning toetab lapse keele ja kõne ka see, et õpetaja oskab tööd lastega selliselt kavandada, et see toetaksearengut, arvestades lapse iga ja individuaalsust ning kasutades nende arengut ja saaks lähtuda siin lähima arengu tsooni teooriast eesmärgipäraseid mängulisi võtteid ja kasvatusmeetodeid; vajadusel lähtub oma töös tugispetsialistidelt saadud juhistest; lisaks planeerib ja viib läbi eakohaseid mänge ja tegevusi nii ruumis kui õues, lähtudes lapse arengust, vajadustest ja individuaalsusest. Lasteaiaõpetaja kutsestandard tase 6 sisaldab kohustusliku kompetentsina lisaks õppija toetamisele, õpi- ja õpetamistegevuste kavandamisele, õpetamisele, reflektsioonile ja professionaalsele enesearendamisele, koostööle ja juhendamisele, osalemist arendus- loome- ja teadustegevuses. Arvestades eelnevaga, oleme arvamusel, et nii lapsehoidja kui õpetaja kvalifikatsioonile vastav töötaja osakavad tööd selliselt kavandada, et see toetaks laste arengut ja lähtuks lähima arengu tsooni teooriast. 26. kavand 6 “Koolieelse lasteasutuse … „ Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, § 2 Lastehoiu ja lasteaia tegevusnäitajad on järgmised: 2) digilahenduste kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad kasutamise sagedus õppe- ja kasvatustegevuses; on kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega, mille uuendamine Digilahenduste kasutamise sagedus ei näita seda, kui efektiivselt neid toimub käesoleva aasta märtsis. Antud näitaja andmed saadakse kasutatakse, vaid seda, et kui palju. Siin on väga suur oht, et sellega koolieelsete lasteasutuste tsentraalsest rahulolu ja õppeasutuse keskkonna küsitlusest, mis töötati välja 2018. aastal. Toona oli 35  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL minnakse liiale ning tegelikult nende vahendite kasutamine ei rikaste aktuaalne küsida sagedust. Nõus muudatuse vajadusega, arvestame õppimist, vaid on eesmärk omaette. tehtud muudatust küsitluse uuendamisel. Haridus- ja Teadusministeerium EESTI ALUSHARIDUSE JUHTIDE ÜHENDUS 1. SELETUSKIRI: Selgitame. KOV peab vanema soovil võimaldama lastehoiukoha alates §3 lg 1 lapse 1,5-saamisest kuni 3-aastasele lapsele.3-7-aastastele lastele peab Eelnõu reguleerib lapse arengu toetamise võimaldamist Jätta välja: KOV võimaldama lapsevanema soovil koha lasteaias. Lastehoidu on lastehoius alates sünnist … võimalik korraldada eelnõu kohaselt 0-7aastastele lastele. Seega, kui Kas see on eesmärk? Kohaliku omavalituse kohustus on kohtade kasutatakse eralastehoid näiteks 1-aastastele lastele või 3-7aastastele võimaldamine 1,5 -7 aastastele lastele. lastele, on see loakohustuslik majandustegevus, mis peab vastama käesoleva eelnõu nõuetele. 2. Eelnõu § 3 lg 3 Selgitame. Eelnõu § 62 punktiga 2 muudetakse haridusseaduse Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, paragrahvi 14 tekst ja sõnastatakse järgmiselt: „Alusharidus on mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. § 14. üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused Alusharidus. põhihariduse omandamiseks”. Definitsioon seletuskirjas ei vasta Haridusseadusele Haridusseaduses on alushariduse definitsiooni asemel üldhariduse definitsioon. 3. § 3 lg 4 ja lg 5 Mitte arvestatud. Mõiste lastehoiurühm on võetud kasutusse, sest Lisada: „lasteaias muutub rühma liik „sõimerühm“ rühma liigiks lasteaias on lasteaiarühm, mitte aiarühm. „hoiurühm““ Konkreetsem ja selgem sõnastus 4. § 4 lg 1 Selgitame. Õigus lasteaiakohale algavaks õppeaastaks on lapsel, kes Lisada: Õigus lasteaiakohale algavaks õppeaastaks on lapsel, kes on on saanud enne käimasoleva aasta 1.oktoobrit kolmeaastaseks. Kui saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit kolmeaastaseks. laps saab kolmeaastaseks pärast käimasoleva aasta 1.oktoobrit, siis Selgitus on eksitav. Kui laps saab 3-aastaseks õppeaasta jooksul (näiteks arvestades lapsevanema soovi ja kohtade olemasolu tagatakse lapsele märtsis), ei ole koheselt võimalik tagada lapsele kohta lasteaias. koht lasteaiarühmas kas esimesel võimalusel või hiljemalt järgmise õppeaasta alguses. 36  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Kui hoiurühmas on kuni kolmeaastased (kaasa arvatud) lapsed, siis lasteaiarühmas on lapsed alates kolmandast eluaastast. Selline seaduse sõnastus võimaldab paindlikkust - nii ei pea laps kolmeaastaseks saamisel õppeaasta kestel vahetama rühma. Samas on kolmeaastaseks saanud lapsel õigus lasteaiarühma kohale või liikuda hoiurühmast edasi lasteaiarühma eriti, kui see on lapse arengu huvides. Seega kolmeaastane laps võib veel olla hoiurühmaealine, aga on ka lasteaiarühmaealine. Lasteaiarühmad uueks õppeaastaks moodustatakse üldjuhul kevadel ning kuna õppeaasta lasteaias algab 1.septembril, siis arvestatakse lasteaiarühma lapsed, kes on saanud selleks ajaks kolmeaastaseks. Enamasti moodustatakse lasteaiarühmad lastest, kes on saanud 1. oktoobriks samal aastal 3-aastaseks. Sellise lähenemise puhul on aluseks koolikohustuse algus, mida arvestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt: koolikohustuslik on laps, kes saab käesoleva aasta 1. oktoobriks 7-aastaseks. KOV võib pakkuda lapsele, kelle sünnipäev on 13. oktoobril ja kes saab siis 3- aastaseks, lasteaiakohta ka varem. 5. § 4 lõige 8 (eelnõust välja jäetud) Selgitame. Tsiviilkriisi- ja riigikaitse seaduse eelnõu on hetkel veel On vajalik sätestada ka antud seaduses ja/või peaks seaduses olema viide menetluses (Toimik: 21-0915 - Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse lähtumise kohta Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest. eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine), Esmajärjekorras lähtub lasteaed antud seadusest ning äärmiselt oluline on Sellega kavatsetakse hädaolukorra seadus kehtetuks tunnistada. Praegu lasteaial olla teadlik töökorraldusest kriisiolukorras ilma, et peaks seda ei ole täpsemat infot, kas või millal eelnõu võiks jõustuda. Samas on teistest õigusaktidest otsima. eelnõus kõnealune säte välja jäetud, sest KOVi kohustus võimaldada lastehoiu ja lasteaiakoht katab sättes sõnastatud eesmärgi. 6. § 4 lõikes 12 Arvestatud ja seletuskirja sõnastust täpsustatud. Arvestada tuleb, et isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks. Jätta välja: „ kuid piisavalt, et määratletud eesmärk saavutada.“ Tekitab küsimusi ja selgitamisvajaduse, mis on „piisav“ 37  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 7. § 6 lõige 1, lg 6 (muudetud § 5 lg 3) Selgitame. Vanema taotlus tuleb lahendada 2 kuu jooksul. Selline on Oluline on lisada koha võimaldamine „algavaks õppeaastaks“ eelnõus sätestatud tähtaeg haldusmenetluse läbiviimiseks. Vanem võib Kahe kuu pärast peale taotluse esitamist on õppeaasta keskel võimalik esitada taotluses mitu eelistust. Taotluse lahendamiseks läbiviidavas laps vastu võtta vaid siis kui on vabu kohti. Kui eelarve kujuneb nn haldusmenetluses selgitatakse, millist eelistust vanemale võimalik pearaha põhimõttel, peavad kohad olema õppeaasta alguseks täidetud. pakkuda on ning kahe kuu jooksul tuleb anda haldusakt, millises Samuti kui vanemal on võimalus esitada koha taotlus mitmesse lasteaeda, lasteaias ja alates millisest ajast alates koht pakutakse. Seega siis muutub keeruliseks lasteaia komplekteerimine – kohtade vajaduse menetlustähtaeg 2 kuud ei pea tingimata tähendama koha saamist kahe planeerimine. kuu pärast, vaid selle aja jooksul tuleb teha kohapakkumine. Vanem määrab taotluses, millisest ajast laps kohta vajab. Kui kohta soovitakse kahe kuu pärast, siis menetlustähtaeg võimaldab koht 2 kuu pärast pakkuda. 8. § 8 lg 4 (muudetud § 7 lg 4) Arvestatud. Lisatud seletuskirja loetellu Johannes Käisi pedagoogika. Seletuses on pedagoogikate/metoodikate loetelu – kui on loetelu, peaks Nõustume, et kui pedagoogiliste suundade näiteid on toodud, siis tuleb olema lisatud ka Johannes Käisi pedagoogika. pidada Johannes Käisi Eesti jaoks nii oluliseks, et ta võiks näites Johannes Käisi pedagoogika oli kehtiva õppekava koostamise aluseks sisalduda, kuigi loetelu pole kindlasti kõiki kasutatavad suundi (osales Johannes Käisi Selts), ning sellest lähtutakse paljude lasteaedade hõlmav. õppekavades – üldõpetuslikkodulooline õpiviis, õuesõpe, uurimuslik õpe, projektõpe, lapsest lähtuv õpiviis – need on Käisi pedagoogika õpiviisid. 9. § 5 lõige 3 ja seletuskiri lk 16 (muudetud § 5 lg 1) Selgitame. Ühelt poolt on KOVil võimalus juba lapse sünni ajal esitatud taotluse lahendamisel anda haldusakt, et nt alates 1,5- Vanem võib samal ajal esitada nii lastehoiukoha kui ka lasteaiakoha aastaseks saamisest pakutakse lapsele koht lasteaias A – kui KOV taotluse. Taotlus tuleb rahuldada kahe kuu jooksul, vastuolu kui vanem eelistab sellist planeerimist ja kohtade jagamist. Teiselt poolt esitab taotlus lapse sünni momendil, siis kuidas on koht tagatud 1,5 või 3 võimaldab eelnõu reguleerida KOVil seda, et avaldust ei hakataks aasta pärast? Kuidas saab lasteaed nii palju ette arvestada (broneerida?) esitama kohe pärast lapse sündi, vaid näiteks 2 kuud enne lapse vaba koha olemasolu? 1,5aastaseks saamist. Lapse sündides on KOVil, aga tegelikult ju ka perel üsna võimatu täpselt ette teada, millal kindlasti, kas üldse ja millisesse lastehoidu ja lasteaeda kohta vajatakse. Seega avalduse esitamine lapse sündides ei ole üldjuhul mõistlik. Vajadusel peab aga laps saama koha 1,5aastaseks saamisest. Sellest reeglist ei saa KOV teistsugust korraldust kehtestada ehk KOV ei saa piirata taotluse esitamist õppeaasta perioodi suhtes. Eelnõu tagab lasteaia või hoiu koha perele vanemahüvitise perioodi lõppemisel olenemata sellest, kas 38  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL see jääb näiteks õppeaasta algusesse või mitte. Õigus lastehoiu kohale on lapse 1,5saamisest ja KOV peab vanema soovil selle koha võimaldama. 10. Lk 63 (õppekava § 36) Selgitame. Lastehoid on haridusasutus, kus toetatakse lapse üldoskuste lastehoid ei ole õppeasutus, samas on õppekava ja kohustus hinnata lapse arengut riikliku õppekava alusel koostatud lapsehoiu õppekava alusel. arengut? Mis on vahe lasteaiaga, kas ainult õpetaja ametikoht? Alushariduse riiklikus õppekavas sätestatakse kuni kolmeaastase lapse eeldatavad üldoskused. Vt mõiste kohta ka seletuskirja p 5 (eelnõu terminoloogia). 11. Lk 61, § 30 lõige 3 Selgitame. Kuna eelnõu ise ei pane sellist kohustust, siis parandasime Kes rahastab? eelnõu seletuskirja sõnastust ja jätsime ebakohase näite välja. Ebareaalne, et lasteaial on võimalik võtta tööle meditsiinitöötaja kroonilise haigusega lapse toetamiseks. 12. § 31 (3) ja (4) (muudetud § 34) Selgitame. Erinevus on suhtarvudes. Lastehoius, kus töötavad Ühtlustada lapsehoidjad, ei muutu senised laste ja täiskasvanute suhtarvu nõuded. lastehoiurühma laste arvu erinevus, 3 lapsehoidjat 15 last ja kui õpetaja Lastehoius ei olnud varasemalt rühma piirarv reguleeritud. Kuna siis 16 last, ms mõte on erinevatel laste arvudel süsteem ühtlustatakse, siis on vajalik hoiurühma piirarvu kehtestamine, mis tuleneb lapsehoidjate senisest lapse- täiskasvanu suhtarvust ja lähtutakse senisest laste arvust sõimerühmades. Laste piirarv hoiurühmas on 15, olenemata laste vanusest. Selline piirarv võimaldab kolmel lapshoidjal toetada iga lapse arengut ja läheneda individuaalselt, arvestades laste vanust. Kui lastehoiurühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja, siis lähtub eelnõu § 33 lõikes 4 sätestatud suhtarvude nõue kehtiva KELS § 7 lõikes 11 ja § 20 lõikes 6 teises lauses sätestatud suhtarvudest. See võimaldab praegustes lasteaedade sõimerümades jätkata praeguse personali töökorraldusega - rühmas kaks õpetajat ja üks õpetajat abistav töötaja või üks õpetaja ja kaks õpetajat abistavat töötajat (abiõpetajat/assistenti). Õpetaja töötamine hoiurühmas lisab rühma kõrgharidusega spetsialisti, kes on pädev juhtima tööprotsesse. Kui lastehoius töötavad ainult lapsehoidjad, siis peab olema kuni kolmeaastaste laste puhul tagatud lapsehoidja iga viie lapse kohta. Nii lastehoiurühmas, kui lasteaiarühmas tuleb töö korraldada viisil, kus laste turvalisuse ja 39  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL arengu toetamiseks on tagatud rühmapersonali kattuv tööaeg. Hetkel ei ole alust suhtarvude muutmiseks. Praegu võivad lapsehoidjana töötada ka inimesed, kes ei ole omandanud lapsehoidja kutset. Peame õigeks, et neile ei ole kehtestud sama laste täiskasvanute suhtarv, mis on kvalifikatsiooni omandanud lasteaiaõpetajal. 13. EELNÕU Selgitame. Lasteaed on alushariduse riikliku õppekava alusel § 3.(4) (muudetud § 3 lg 3) Lasteaia tegutsemise vormid on: 1) lasteaed; alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus (§ 3 lg 2). Lasteaed, 2) lasteaed, milles on lastehoiu rühm või rühmad. milles on lastehoiurühm, on üks lasteaia tegutsemise vorm (§ 3 lg 3 p § 3.(4) (muudetud § 3 lg 4) lasteaed on kuni seitsmeaastastele lastele hoidu2). Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatud lasteaias ei saa olla lastehoiurühma, ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus sest see lasteaed on 3-7aastastele lastele. Lastehoiurühm saab olla vaid Lastehoiurühm on rühma liik. Rühma liigid määrab lasteaia juht. On kaks lastehoius või § 3 lõike 4 punktis 2 sätestatud lasteaias. Põhimõtteliselt lasteasutuse liiki – lasteaed ja lastehoid. tähendab selline lasteaia tegutsemise vorm, et ühes asutuses tegutseb lastehoid ja lasteaed. 14. § 4 lg 2 (muudetud § 4 lg 5 ja § 5 lg 2) Arvestatud osaliselt. Muudetud eelnõu § 4 lõikest 5 jäetud välja sõna (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lastehoiukoha tagada munitsipaal- “kaudu”. Selgitame, tugiteenused peavad olema tagatud igas lasteaias, või eralastehoius ning lasteaiakoha munitsipaal- või eralasteaias. Kui kui see on lapse arengu toetamiseks vajalik. taotluses märgitud lasteaias ei ole vanema soovitud algusajal vabu kohti, arvestab kohaliku omavalitsuse üksus lapse vastuvõtmist otsustades esmajärjekorras lapse elukoha lähedust lasteaiale ning nõustamiskomisjoni ja/või puude otsuse alusel vastava tingimustega lasteaeda Ettepanek muuta sõnastust, jätta ära sõna „kaudu“ Igas maakonna lasteaias pole võimekust tagada lapsele spetsiaalset tuge. Väikestes lasteaedades on erispetsialistide ametikohtade arv miinimum (seda mitte ainult ametikohtadest lähtuvalt vaid ka spetsialistide puuduse tõttu). 15. § 6.(muudetud § 5) lasteaiakoha taotlemine kohaliku omavalituse üksuselt Selgitame. 2 kuud on taotluse menetlemise tähtaeg, aga mitte tingimata Ei ole võimalik samaaegselt tagada koht kahe kuu jooksu avalduse koha saamise aeg. Kohapakkumisel tuleb arvestada vanema taotluses esitamisest ning soovitud lasteaeda. Kui on kindel ootus, et KOV peab märgitud ajaga. Kui vanema soov koht saada on kaks kuud pärast tegema otsuse ja teavitama 2 kuu jooksul, siis ei saa olla tingimuseks taotluse esitamist, tuleb see võimaldada. soovitud lasteaed 40  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Vt seletuskirja kommentaar § 6 lg 1 ja lg 6 16. § 9 lõige 5. (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud) Lastele, kelle Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse emakeel ei ole õppe- ja kasvatustegevuse keel või kes koduses suhtluses riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi räägivad õppeja kasvatustegevuse keelest erinevat keelt, mis on vähemalt kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit ühe vanema emakeel, rakendab lasteaed nende emakeele arengut lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada toetavaid ning kultuuri tutvustavaid õppe- ja kasvatustegevusi last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud korras peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära Ei ole reaalne, selleks puuduvad vahendid ja võimalused. Sõnastada võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu näiteks: „lasteaias toetatakse erineva keele- ja kultuurikeskkonnast laste toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse kohanemist ning väärtustatakse erinevaid kultuuriruume.“ arengut parimal viisil ja koostöös perega. Rühmas võivad olla erinevate koduse keele ja kultuurikeskkonnaga lapsed, sh näiteks hindikeelsed, türgi, hispaania, ukraina jm. Erinevate rahvuste laste keele ja kultuuriõpe on vanema ja kultuuriühenduste/seltside vastutus ja võimalus 17. § 11 lg 1 (muudetud § 10 lg 1) Lasteaia direktor moodustab iga lapse Arvestatud. Hoolekogu arvamuse ärakuulamise nõue eelnõust välja vajadusi ja heaolu arvestades lasteaiarühmad, kuulates enne otsuse jäetud. tegemist ära hoolekogu arvamuse (seletuskirjast: Muudatuse eesmärk on kaasata vanemaid laste heaolu ja arengut mõjutavate otsuste tegemisse) Lasteaia direktor moodustab lasteaia- ja hoiurühmad Hoolekoguga ei ole võimalik arutada iga lapse personaalseid vajadusi talle sobiva rühma määramiseks -delikaatsed isikuandmed ( eriti käitumisprobleemidega ja AEV laste puhul). Ka direktoril ei ole üldjuhul enne lapse vastuvõtmist teadmist lapse vajaduste kohta. 18. § 11 lg 1 (muudetud § 10 lg 3) Lasteaias, kus on lastehoiurühm, võib Selgitame. Lasteaias, milles on 3-7-aastased lapsed (§ 3 lg 2 ja § 3 lg lasteaia direktor moodustada liitrühma, milles on lastehoiu pooleteise- 3 p 1), ei saa liitrühma moodustada. Lasteaias, kus on hoiurühm, on kuni kolmeaastased ja lasteaia kolme- kuni seitsmeaastased lapsed. lasteaia teine tegutsemise vorm (§ 3 lg 4) - tegemist on asutusega, Liitrühma võib registreerida kuni 18 last. milles tegutsevad hoid ja lasteaed koos (analoogne kooli tegutsemise Sõnastada: Lasteaias võib lasteaia direktor moodustada liitrühma , milles vormile – lasteaed-kool). Sellise lasteaia tegutsemise vormi puhul on on 1,5-7 aastased lapsed …. võimalik liitrühma moodustamine. Jääb arusaamatuks, kas lasteaias (ilma lastehoiuta) ei või moodustada liitrühma kus on lapsed vanuses 1,5 kuni 7 aastat? Kas juba moodustatud liitrühmad võivad jätkata oma tööd (lapsed vanuses 1,5-7 aastat)? 41  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Liitrühma vajadus ongi pigem lasteaias kus ei ole hoiurühmi – näiteks kui piirkonnas on üksikud alla 3-aastased lapsed. 19. § 11.(8) (muudetud § 10 lg 4) Mitte arvestatud. Lapsel on õigus võimetekohaseks õppeks ja tema Kui rühmas on tõhustaud tuge saav laps, on laste piirarv rühmas väiksem vajadustele vastava toe saamiseks vajaduse tuvastamise hetkest. kui lasteaiarühmades, arvestades, et üks tõhustaud tuge saav laps täidab Õppetöö kohandamist ei saa ootele panna. kolm kohta ja üks erituge saav laps täidab kuus kohta. Lisada: Laste arvu vähendamist kohandatakse lapsevanema eelneva teate alusel enne rühma komplekteerimist või järgmisel õppeaastal. Kui otsus tuleb õppeaasta keskel või septembris, siis laste arvu rühmas pole võimalik vähendada. Laste arvu vähendamine rühmas enne õppeaasta algust on samuti keeruline – vanemad üldjuhul ei soovi rühma vahetada, kuidas tagada sel juhul võrdne kohtlemine? 20. § 12 (muudetud § 13 lg 1 ja lg 6) Lapse arengu toetamine lg 2 Arvestatud. Sätte sõnastust muudetud - Lapsele vajaliku toe Tugiteenuste tagamise eest lasteaias vastutab lasteaia pidaja. Kohaliku väljaselgitamisel ja tagamisel on lasteaed kohustatud looma eeldused omavalitsuse üksusele teiste õigusaktide alusel antud tugiteenuste koostööks vanemaga. korraldamisega seotud ülesandeid tuleb täita viisil, mis tagab alushariduse Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul omandamise iga lapse individuaalseid vajadusi ja võimeid arvestades. rakendab lasteaed tõhustatud tuge või erituge. Lasteaed peab tugiteenuseid pakkudes arvestama vanema soovi ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §- s 47 nimetatud koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi … Lasteaed peab tugiteenuseid pakkudes arvestama vanema õigustatud soovi ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi. Mõnikord ei ole lapsevanema soovid seotud lapse tegelike vajadustega 21. § 12 Lapse arengu toetamine lg 3 (muudetud § 12 lg 5) Mitte arvestatud. Kuna eelnõu samas lõikes viidatakse õppekavas Õpetajad jälgivad ja hindavad koostöös tugispetsialistide ja muusika ning sätestatud põhimõtetele, ei ole pakutud täiendus vajalik. Õppetööd viib liikumisõpetajaga lapse arengut ja toimetulekut lasteaias ning läbi õpetaja. kohandavad õppe- ja kasvatustegevuse…. Lapse arengu jälgimine ja hindamine on meeskonnatöö. 22. § 13 (muudetud § 13). lapsele vajaliku toe väljaselgitamine ja Selgitame. Sarnaselt kehtivale seadusele viitab eelnõu põhikooli- ja rakendamine läbivalt gümnaasiumiseaduse § 47 nimetatud koolivälisele nõustamismeeskonnale, kes annab soovituse põhikooli- ja 42  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Mõiste „kooliväline nõustamismeeskond“ asemel kasutada gümnaasiumiseaduse § 47 lg 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri „asutuseväline nõustamismeeskond“ määrusega kehtestatud korras. Või ka „lasteaiaväline nõustamismeeskond“, Tegemist ei ole kooliga. 23. § 13 (muudetud § 12 lg 3) Lapsele vajaliku toe väljaselgitamine ja Mitte arvestatud. Tugiteenuste koordineerija ei vaja täiendavaid rakendamine lg 3 Lapse arengu toetamiseks määrab direktor tugiteenuste kompetentse. Eelnõu täpsustab senist regulatsiooni, andes direktorile koordineerija, kelle ülesanne on korraldada lasteaiasisest meeskonnatööd õiguse määrata tugiteenuste osutamisega seotud meeskonnatöö ning koordineerida lasteaiavälises võrgustikutöös osalemist. Lasteaia korraldamiseks ning võrgustikutöö koordineerimiseks vastav töötaja. pidaja võib tugiteenuste koordineerijaks määrata direktori Tugiteenuste koordineerija seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks Täiendada: Tugiteenuste koordineerija määraja kindlustab, et on lasteaia direktoril õigus valida selleks tööks sobivaim töötaja. Seda koordineerijal on tööülesannete täitmiseks vajalikud (eripedagoogilised rolli võib täita üks lasteaias töötavatest tugispetsialistidest, või nõustamisalased) kompetentsid. õppealajuhataja või muu nimetatud ametikohale sobiv töötaja. Kuna mõnel juhul on mõistlik, kui tugiteenuse koordineerija ülesandeid täidab direktor (näiteks väike lasteaed), kuid direktor ei saa iseennast määrata, siis sätestatakse, et direktori saab tugiteenuste koordineerijaks määrata pidaja. Tugiteenuste koordineerija näol on tegemist samade ülesannetega inimesega, keda PGS-is nimetatakse haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerijaks. Kehtiva praktika kohaselt täidab koordineerija rolli tavapäraselt üks haridusasutuses töötavatest tugispetsialistidest. Nimetatu ei ole eelnõus sätestatud kohustusena, kuid tugiteenuste koordineerija rolli ja tööülesandeid arvesse võttes on tegemist asjakohase praktikaga. 24. § 13 lg 5 (muudetud § 13 lg 2) Selgitame. Sõnastus on analoogne põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse Muuta lõpulauses umbisikuline tegumood „tehakse“, „soovitatakse“. § 46 lõikele 4. Ametikoha sidumata jätmine lisab korralduslikku Sõnastada kes teeb ja soovitab, kellele lisauuringud. Näiteks eripedagoog pandlikkust. või eripedagoogiline meeskond või HEV koordinaator. Ebaselge sõnastus. 25. § 13 lg 13 ja 14 (muudetud § 14 lg 2 ja 3) Arvestatud. Muudetud eelnõu § 14 lg 2 ja lg 3 kohaselt peavad olema Kui laps ei vaja kõiki nimetatud teenuseid, võiks olla iga punkti lõpus täidetud kõik kolm tingimust samaaegselt. Punktide 1 järel olev „Ja/või“. semikoolon asendatud komaga. Muudetud eelnõu § 14 lg 2 ja lg 3 Ebaselge, kas tõhustatud või erituge vajav laps on laps, kes vajab kõiki punktides 3 peetakse individuaalse lisatoe all silmas täiendavat loetletud teenuseid täiskasvanut, abiõpetajat või tugiisikut, kelle kaasamisel tuleb laps lg 13 P 3 (muudetud §14 lg 2 p 3 ja lg 3 p 3) toime ka suuremas rühmas (kui 12 või 6). 43  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Palun seletuskirjas lahti kirjutada mida punktis 3 täpsemalt mõeldud on. Tugiisikuteenus on kohaliku omavalituse sotsiaalteenus, rahastab Kas mõeldud on tugiisiku, logopeedi, eripedagoogi olemasolu rühmas või kohalik omavalitsus. täiendavaid individuaalseid tegevusi rühmas (kes seda läbi viib). Kes rahastab tugiisiku teenust 26. § 14. lg 2 (muudetud § 15 lg 2) Eralasteaial on lisaks käesoleva paragrahvi Arvestatud osaliselt. Muudetud eelnõu § 15 lg 2 ja § 40 lg 2 mõistet lõikes 1 sätestatud lapse lasteaiast väljaarvamise alustele, õigus arvata muudetud, sest eelnõus kasutatakse selles osas mõistet “vanema laps lasteaiast välja pikaajalise õppemaksuvõlgnevuse tõttu osalustasu” Lapsevanema võlgnevus ei vabasta KOVi seadusest Väljaarvamise võimalus peaks olema ka munitsipaallasteaial. Pikaajaline tuleneva ülesande täitmisest võimaldada lasteaiakoht. KOVil on võlgnevus asendada konkreetse ajaga - näiteks enam kui 2 (3) kuud. võimalik kasutada võlanõudeks teisi õiguskaitsevahendeid - näiteks „Õppemaksuvõlgnevus“ asendada „lasteaiatasu võlgnevusega“ pöörduda võlanõudega kohtusse. Pikaajaline võlgnevus on umbmäärane mõiste, mida vanem saab kohtus Mõiste “pikaajaline võlgnevus” on seadusandja teadlik valik vaidlustada. Lasteaias ei ole õppemaks vaid on kohatasu ja toidukulu tasu eraettevõtja õiguste ja lapse õiguste vahel tasakaalu leidmiseks. - lasteaiatasu. Eelkõige tuleks võla osas kasutada teisi õiguskaitsevahendeid ja lapse lasteaiast väljaarvamine peaks olema neist viimane. 27. § 15 (muudetud § 18 lg 2) Mitte arvestatud. Jälgimisseadmestik on tõesti praktikas tihedasti Ettepanek:1) Lasteaed võib laste ja töötajate turvalisust ohustava olukorra kasutatav meede laste ja töötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks kasutada lasteaia ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks. Eelnõu koostajad ei pea territooriumil jälgimisseadmestikku turvaseaduses sätestatud tähenduses aga vajalikuks sätestada eelnõus jälgimisseadmestiku kasutamise ja korras, arvestades isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid. 2) õiguslikku alust ja korda. See ei võta lasteaialt õigust Jälgimisseadmestiku kasutamise kord sätestatakse lasteaia kodukorras jälgimisseadmestiku kasutamiseks õigustatud huvi (IKÜM artikkel 6 Selgitus:Lisada punktid, analoogselt PGS § 44, lasteaedades on samuti lg 1 punkti f ) alusel. Andmekaitse Inspektsioon on avaldanud juhendi, turvalisuse tagamiseks paigaldatud turvakaamerad. Kui seaduses on kuidas rakendada IKÜM artikkel 6 lõige 1 punktis f sätestatud valvekaamerad lubatud, siis ei pea lasteasutus koostama „õigustatud huvi õigustatud huvi kui andmetöötluse õiguslikku alust. analüüsi“, mis koosneb üheksateistkümnest punktist. https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/oigustatud_huvi_ju hend_aki_26.05.2020.pdf 28. § 16 (muudetud § 26 lg 5 p 4) Arvestatud osaliselt. Muudetud eelnõu § 26 lõike 5 p 4 sõnastust Selgitada, mida tähendab hoolekogu osalemine sisehindamises. muudetud selliselt, et hoolekogu avaldab arvamust sisehindamise Ettepanek on jätta kehtivas koolieelse lasteasutuse seaduse kehtiv korra kohta. sõnastus. 44  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Selgitus: Ebaselguse korral võib viia sekkumiseni õpetaja ja/või lasteaia õppeprotsessi, omamata selleks pädevusi. Kõik vanemad osalevad sisehindamisel rahuloluküsitluste kaudu, kuid milline on hoolekogu kui organi täiendav roll sisehindamisel? 29. § 23 (muudetud § 25 lg 2). Lasteaia juhtimine (2) Mitte arvestatud. Eelnõuga loobutakse lasteaia miinimumkoosseisu Lasteaia pidaja (võib luua) loob õppealajuhataja ametikoha lasteaias kus sätestamisest. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada lasteaia pidajale on 4 ja enam rühma, lasteaia õppekava rakendamise ning õpi- ja ja juhile lasteaia eripärast ning tegevuseesmärkidest tulenevalt kasvukeskkonna tagamise…. suuremat otsustuspädevust ja -vabadust ametikohtade loomiseks ning Suuremates lasteaedades on lisaks õppealajuhataja ametikohale juhiabi tegevuse korraldamiseks. või asjaajaja ametikoht, 4-rühmalises lasteaias täidab üldjuhul kõiki ülesandeid juht üksi. 30. § 24 (muudetud § 26 lg 5). (5) Hoolekogu täidab järgmisi ülesandeid: 2) Arvestatud. Eelnõus jäetud välja hoolekogu arvamuse avaldamine avaldab arvamust lasteaiarühmade moodustamise kohta; lasteaiarühma moodustamise kohta. Rühmade suurendamisel Ettepanek: 2) avaldab arvamust lasteaiarühmades laste arvu suurendamise hoolekogu arvamuse ärakuulamise kohustus on eelnõus sätestatud. kohta; Selgitus: Mille põhjal avaldab hoolekogu arvamust rühmade moodustamise kohta? Ka laste arv rühmas tuleneb laste ja töötajate suhtarvust, ruumide pindalast ja rahastamismudelist. 31. 12) (muudetud § 26 lg 5 p 9) munitsipaallasteaia puhul avaldab arvamust Arvestatud osaliselt. Eelnõust välja jäetud, et hoolekogu avaldab vanema osalustasu ja toidukulu päevamaksumuse kohta; arvamust osalustasu kohta. Toidukulu osas on võrreldes kehtiva seadusega nõudeid oluliselt leevendatud. Kui kehtiva seaduse kohaselt Täpsustada kuidas ja kellele arvamust avaldada. Näiteks: osalustasu otsustab hoolekogul lapse toidukulu päevamaksumuse, siis eelnõu määra otsustab volikogu, toidupäevamaksumuse rendiköögi korral kohaselt avaldab kehtestatava toidukulu päevamaksumuse kohta toitlustaja. arvamust. Kuna toidukulu tasub vanem, siis peab jääma hoolekogule õigus selles küsimuses kaasa rääkida. Direktor saab anda otsuse projekti koos selgitustega arvamuse avaldamiseks hoolekogu päevakorda ning omakorda hoolekogu arvamuse teha kohaliku omavalitsuse üksusele teatavaks. 32. § 24 (2) (muudetud § 26 lg 2) Arvestatud. Kuna lasteaed, milles on hoiurühm, on lasteaia Ettepanek: (2) Hoolekogusse kuuluvad rühmade lapsevanemate tegutsemise vorm, siis pole vaja täiendavalt sätestada, et hoolekogusse esindajad, kes moodustavad hoolekogu koosseisu enamuse, õpetajate kuulub täiendavalt hoiurühma esindaja. 45  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL esindaja ja lasteaia pidaja esindaja. Hoolekogu liikmed valivad endi Eelnõud täiendatud selliselt, et kirjeldatud lasteaias ei ole hoiurühma hulgast esimehe ja tema asetäitja. vanemate koosoleku kokkukutsumine kohustuslik. Selgitus: Välja jätta Kui lasteaias on lastehoiurühm, kuulub koolekogu koosseisu täiendavalt lastehoiurühma vanemate esindaja. Kui eelnõus ei ole määratud, et hoolekogusse kuulub igast rühmast esindaja, siis on ebaõige hoiurühma eelistamine. Eelnõu seletuskirjas on põhjendatud: „Kui lasteaias on lastehoiu rühm või rühmad, tuleb hoolekogu koosseisu nimetada lisaks nende vanemate esindajad ning sellisel juhul ei ole lasteaias lastehoiurühma puhul vajalik lapsevanemate korralise koosoleku kokkukutsumine (vt eelnõu § 31 lõige 10),sest see ülesanne on täidetud esindaja hoolekogusse kuulumisega.“ Eelnõu tekstist (§ 31 lõige 10) ei ole väljaloetav, et kui lasteaias on lastehoiurühm, ei ole lastehoiurühma lapsevanemate koosoleku kokkukutsumine kohustuslik. 33. § 29 lg 2 (muudetud § 31 lg 2 p 5) Teadmiseks võetud. Eelnõu muudetud § 31 lg 2 p 5 sätestab, et Ettepanek: Vanemal on kohustus: 1) esitada lastehoiule või lasteaiale lapsevanemal on kohustus teavitada kirjalikult lastehoiu pidajat või lapse erisusest/puudest tulenevad otsused 5) …, mille alusel kohandatakse lastehoidu ja lasteaia direktorit lapse võimaluste piires lapse päevakava, õpi -ja kasvukeskkonda, õppe- ja terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel kasvatustegevust ning rühmas laste arvu; kohandatakse võimaluste piires lapse Selgitus: Hetkel puudub lapsevanemal kohustus lapse erisusest teada päevakava, õpi- ja kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevust. anda. Samas on aga vanemal õigus nõuda erikohtlemist, sh väiksema laste Lapsevanema poolt on vajalik terviseseisundist tulenevate arvuga rühma, individuaalset arengutuge jne. See on oluline punkt, mis eritingimuste väljatoomine ja lapsele peab vajalikku tuge rakendama peaks olema välja kirjutatud. Praktikas toob vanem erivajadustega lapse, võimalikult kiiresti. eelneva teavituseta lapse vajadustest, lasteaeda ja nõuab koheselt väiksemat laste arvu rühmas ning tugiteenuseid. 34. § 33 (muudetud § 39 lg 2) Lapse arengu toetamine lastehoius lõige 2 Arvestatud. Sätet muudetud selliselt, et lastehoius hindab laste kõne Lastehoius hindab laste kõne arengut vähemalt kaks korda aastas arengut vähemalt üks kord aastas logopeed või eripedagoog, välja logopeed. arvatud rühmas, kus töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja. Ettepaenek: Lisada:… vajadusel kaks korda aastas logopeed või eripedagoog. Selgitus: Logopeedi poolt kõigi laste kõne arengu hindamine vähemalt kaks korda aastas tundub ülepaisutatud. 1,5 a hakkab kõne alles kujunema. Kui lapsehoidjad peavad nüüd hindama lapse arengut, siis 46  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL peavad ka märkama erisusi lapse arengus ja logopeedi või eripedagoogi teavitama (kaasama). Lisada eripedagoog, sest alla 3-aastaste laste puhul ei ole arenguprobleemide puhul esmane märkaja mitte logopeed vaid eripedagoog, kellel on nn laiem vaade, 35. Lastehoiu tervisekaitsenõuded Kas peavad olema erinevad nõuded Arvestatud. Eelnõud ja rakendusakte muudetud ning nõuded lasteaiale lasteaial ja hoiul kui lastehoiurühmad asuvad lasteaias? ja lastehoiule kehtestatud ühes õigusaktid. 36. § 9. Päevakava (muudetud § 14) Mitte arvestatud. Säte arvestab väikeste erahoidude pidamise ja Lisada „… või pidaja esindaja“ korraldusega. KOV saab selle ülesanne edasi delegeerida. Reeglina on Munitsipaallastehoius on pidaja kohalik omavalitsus. Ei ole otstarbekas, KOVides hoiurühmad lasteaedades ning sellisel juhul kehtestab et lasteaiarühmade päevakava kehtestab lasteaia juht aga hoiurühmadele päevakava lasteaia direktor. pidaja. 37. 2. peatükk, 4. peatükk Arvestatud osaliselt. Eelnõu struktuuri ei muudetud, kuid Ettepanek liita lasteaia ja lapsehoiu peatükid (1. ja 3. peatüki eeskujul). olemasolevaid paragrahve tehti mitmeks arvestusega, et ühes Seaduse keel oleks selgem, jääksid ära mitmed kordused. paragrahvis on optimaalne lõigete arv 8. 38. Lasteaia tervisekaitsenõuded Arvestatud. Rakendusakti muudetud. § 8. (2) (muudetud § 17 lg 2) Lasteaeda ei lubata last, kellel on silmnähtavad haigustunnused. § 8. (2) (muudetud § 17 lg 2) Lasteaeda ei lubata last, kellel on haigustunnused. Täpsustada. Kas on vaja “silmnähtavad”? Näiteks: pea-, kõrva- ja kõhuvalu ei ole silmnähtavad, kuid on tõsised sümptomid. 39. Alushariduse riiklik õppekava Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse § 12 (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud). Mitmekeelse lapse ja riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi pere toetamine, lg 1, lg 2 ….siis teeb lastehoid ja lasteaed lapse keelelisest kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit ja kultuurilisest taustast tingitud arenguvajadustest tulenevaid muudatusi lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, õppe- ja last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal kasvatusmeetodid, abiõpetaja tugi jm) lapse emakeele arengu peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära toetamiseks. võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu Ettepanek: Ebareaalne. Jätta välja „..lapse emakeele arengu toetamiseks“. toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse Rühmas võivad olla mitme erineva emakeelega lapsed, kui seadus arengut parimal viisil ja koostöös perega. sätestab nende emakeele arengu toetamise, siis peavad olema kättesaadavad ka vastavad keeleõpetajad, näiteks hindi- , türgi-, 47  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL prantsuse-, hispaania- jms keele, kas on see mõeldav? Kas pidajal on selleks vahendid? Emakeele ja kultuuri õpe on seltside, ühenduste ja lapse pere vastutus. 40. § 3. Arvestatud osaliselt. Lisatud terviseteadlikkus. Nõustume, et see on Ettepanek: Väärtuste klassifikatsiooni lisada terviseteadlikkus, oluline väärtus, mis võiks olla välja toodud. Keskkonnateadlikkus keskkonnateadlikkus kui väärtus. mahub õppekava eelnõus välja toodud keskkonna jätkusuutlikkuse Tervise väärtustamine, ning tervena elatud aastate põhimõtte alla. kujundamine algab lasteaiast (pere mudel) 41. § 11.(3) (muudetud § 10 lg 3) Arvestatud. Lisatud: Lapsehoidja ja õpetaja ning vanem vahetavad Lapsehoidja ja õpetaja ning vanem vahetavad regulaarselt informatsiooni regulaarselt informatsiooni lapse arengust, õppimisest ja tervisest ning lapse arengust, õppimisest ja tervisest … vanem on kaasatud lapse arengut puudutavate otsuste tegemisse ja Paljude probleemide aluseks on tervisest tuleneva info puudus. nende rakendamisse. 42. § 7 (5) Arvestatud. Punkt 5 sõnastatud: luuakse võimalused mängimiseks ja luuakse võimalused mängimiseks ja aktiivseks liikumiseks ruumides ning aktiivseks liikumiseks ruumides ja õues; õues Lisada punkt õuekeskkonna kohta tingimused ruumides ja õues. 43. § 7 (6) Arvestatud. Punkt 6 sõnastatud: luuakse alates neljandast eluaastast Ettepanek: luuakse alates neljandast eluaastast õppe- ja õppe- ja kasvatustegevustes mõtestatud võimalused 21. sajandi oskuste kasvatustegevustes võimalused 21. sajandi oskuste õppimiseks õppimiseks (kriitilise mõtlemise, probleemilahenduse, digivahendite Digitegevused ei ole ainsad 21. sajandi oskused. kasutamise ja suhtlemise (sh koostöö tegemise ja veenmise, aga ka mitmekultuurilises keskkonnas suhtlemise). 44. § 12 (4) (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud) Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse Ettepanek: lastehoius ja lasteaias viiakse läbi lõimitud õppe- ja riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi kasvatustegevusi lapse emakeele ja kultuuri tutvustamiseks… kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit Regulaarne (kustutada) - Eestist erineva rahvuse kultuuri tutvustamine lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada toimub, aga mitte regulaarselt last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse arengut parimal viisil ja koostöös perega. 48  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 45. Asendada „koolipsühholoog“ nimetusega “psühholoog”. Mitte arvestatud. Mõiste ”koolipsühholoog” on eelnõus võetud kasutusele, sest lapsele tuleb vajadusel korral tagada lasteaias eripedagoogi ja logopeedi või muu tugispetsialisti teenus, mis vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale. Nimetatud korras kasutatakse mõistet “koolipsühholoog”. 46. Küsimused: Selgitame. Meil ei ole põhjust kahelda lapsehoidja eriala koolitust Kuidas seadus tugevdab kaasava hariduse korraldamist kui varajane pakkuvate õppeasutuste pädevuses. Õppeasutus vastutab õpiväljundite märkamine ja sekkumine on lapsehoidja üheks ülesandeks, kes on saavutamise eest. Lapsehoidja on töötaja, kes on omandanud vajalikud madalapalgaline, keskharidusega ning vajalike pädevusteta töötaja. teadmised ja oskused laste hooldamiseks ning nende arengu Lapsehoidja koolitus ei ole piisav arengu hindamise oskuste toetamiseks. Lapsehoidja teeb koostööd lapsevanema või hooldajaga. omandamiseks. Lapsehoidja töö eesmärk on toetada lapse füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset ja sotsiaalset arengut. Ta lähtub oma töös seadustest, lapse heaolust ja turvalisusest. Lapsehoidja kutsealal on ka kutsestandard Lapsehoidja, tase 5, mis hõlmab lisaks suure hooldusvajadusega laste hoidmise ja juhendamisega seotud kompetentse. Lapsehoidja töö eeldab head vaimset ja füüsilist tervist. Lapsehoidja järgib oma töös kutse-eetikat. Lapsehoidja on orienteeritud pidevale enesearendamisele ja uute teadmiste omandamisele. 47. Mis vahe on lapsehoidjal ja abiõpetajal, kui neile kehtib üks Selgitame. Lapsehoidja töötab lastehoius või lasteaia hoiurühmas, kus kutsestandard? Abiõpetaja ei pea hindama lapse arengut ja ei vastuta ei pea samal ajal töötama õpetaja. Seega lapsehoidja vastutab õppekava õppekava läbimise eest, lapsehoidjal on need kohustused? täitmise eest lastehoius. Abiõpetaja võib töötada täistööajaga õpetaja kõrval ehk ei saa töötada rühmas, kus ei tööta täistööajaga õpetajat. Juhtiv roll õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel on õpetajal. 48. Kas uuendatakse EHISES lapse erivajaduste kohta info kogumist? Selgitame. Haridus- ja Teadusministeerium kavandab EHISe arenduse ja selleks vajaliku ressursi. Arenduste käigus uuendatakse info kogumise viisi lapse toevajaduse osas. 49  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 49. Seadus annab võimaluse kohalikul omavalitusel suurendada tunduvalt Eelnõu täpsustab senist regulatsiooni, andes direktorile õiguse määrata direktorite töökoormust (õppejuhi, tugiteenuste koordinaatori, tugiteenuste osutamisega seotud meeskonnatöö korraldamiseks ning huviringide korraldaja jm ülesanded), seda asutuste liitmise tingimustes. võrgustikutöö koordineerimiseks vastav töötaja. Tugiteenuste koordineerija seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks on lasteaia direktoril õigus valida selleks tööks sobivaim töötaja. Seda rolli võib täita üks lasteaias töötavatest tugispetsialistidest, õppealajuhataja või muu nimetatud ametikohale sobiv töötaja. Kuna mõnel juhul on mõistlik, kui tugiteenuse koordineerija ülesandeid täidab direktor (näiteks väike lasteaed), kuid direktor ei saa iseennast määrata, siis sätestatakse, et direktori saab tugiteenuste koordineerijaks määrata pidaja. Tugiteenuste koordineerija näol on tegemist samade ülesannetega inimesega, keda PGS-is nimetatakse haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerijaks. Kehtiva praktika kohaselt täidab koordineerija rolli tavapäraselt üks haridusasutuses töötavatest tugispetsialistidest. Nimetatu ei ole eelnõus sätestatud kohustusena, kuid tugiteenuste koordineerija rolli ja tööülesandeid arvesse võttes on tegemist asjakohase praktikaga. Tugiteenuste koordineerija on uus roll alushariduses, kuid see ei eelda täiendava ametikoha loomist lasteaias. Tegemist on pigem teatud ülesannete kogumiga kui ametikohaga. Praktikas paljudes lasteaedades juba täidab mõni töötaja seda rolli, aga on otsustatud luua ka ametikohad. Praktika on näidanud, et vajadusel võtab need ülesanded direktor enda kanda ja täidab seda rolli väga edukalt (Tartu lasteaedade näited), lisaks on näiteks väikese lasteaia puhul mõistlik võimaldada nende ülesannete määramine direktorile. Direktor oskab kindlasti ise reguleerida oma töökoormust ja vastavalt siis määrata need ülesanded kellelegi kollektiivist või täita neid ise. 50  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 50. Kui lasteaias on hoiurühmad kas siis võib lasteaial olla üks õppekava või Selgitame. Sellisel juhul võib lasteaial olla üks õppekava, milles on peab olema kaks õppekava (hoid eraldi)? esitatud ka hoiurühmasid puudutav. 51. Kas hoiurühma vanemad kuuluvad lasteaia hoolekogusse? (koosoleku läbiviimise nõue seaduses) 52. Jääb arusaamatuks, miks lasteaiale on kehtestatud „Lasteaia õpi- ja Selgitame. Muutsime eelnõud ja rakendusakte ning lastehoiule ja kasvukeskkonna nõuded“ ja hoiule „Lastehoiu tervisekaitse nõuded“ – lasteaiale kehtestatakse õpi- ja kasvukeskkonna ning tervisekaitse ühendada üheks määruseks, kuna m kohati on nõuded samad, seda enam, nõuded ühes õigusaktis. et võivad paikneda ühes asutuses- lasteaed. 53. Kas sisehindamise aruanne ja arengukava on vaja koostada ka hoius? Kui Selgitame. Lastehoius ei pea viima läbi sisehindamist. Kui lasteaias on hoid on lasteaia juures? ka hoiurühmad, siis on tegemist lasteaia tegutsemise vormiga, seega on sisehindamise läbiviimine selles lasteaias kohustuslik ja sisehindamine peab hõlmama ka selle lasteaia hoiurühmasid. 54. Kas õppekavale lisanduvad juhendmaterjalid, milles lapse arengu Selgitame. Õppekavas on välja toodud 5) 3aastase lapse ja 6–7aastase eeldatavad tulemused vanuseti – lapse arengu hindamise alus? lapse eeldatavad üldoskused. Lasteaiaõpetajatel on võimalik kasutada lapse arengu hindamise e-vahendit (LAHE), mis võimaldab hinnata viieaastaste laste arengut viies valdkonnas. Hindamisvahend on kõigile lasteaias töötavatele õpetajatele ja spetsialistidele tasuta kättesaadav nii eesti kui ka vene keeles. LAHE on väljatöötatud Harno ja Tallinna Ülikooli ekspertide koostöös. Alushariduse riiklik õppekava kehtestab riigi alusharidusstandardi. Riiklik õppekava määrab kindlaks pooleteise- kuni seitsmeaastaste laste õppe- ja kasvatustegevuste alused alushariduse omandamise toetamiseks, samuti lasteaia õppekava koostamise põhimõtted. Igal lasteaial on õigus oma õppekavas detailsemaks ja täpsemaks minna ka lapse arengu eeldatavate tulemuste väljatoomisel. 55. Ei leidnud seaduse eelnõust viidet pedagoogilisele nõukogule, mis Selgitame. Pedagoogilise nõukogu moodustamise kohustust eelnõuga kehtivas KELS-is on §22 lõikes 6 Pedagoogid kuuluvad lasteasutuse ei sätestata ja vastavat töökorda ei kehtestata. Muudatuse eesmärk ei pedagoogilisse nõukogusse, mille ülesanne on lasteasutuse õppe- ja ole õpetajate kaasarääkimise ja otsustuspädevuse vähendamine, vaid kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning direktorile, suurem paindlikkus pedagoogilise koostöö korraldamisel ning õppe- ja hoolekogule ning valla- või linnavalitsusele õppe- ja kasvatustegevuse kasvatustegevusega seotud töötajate kaasamisel asutuse juhtimis- ja parandamiseks ettepanekute tegemine. arendustegevustesse. Eelnõu sätestab kohustuse kaasata lasteaia 51  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL töötajaid kõikide alusdokumentide (nt õppekava, arengukava, riskianalüüs) koostamise protsessi ning arendustegevustesse, meetodid õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate kaasamiseks valib lasteaed. Haridus- ja Teadusministeerium EESTI LASTEHOIDUDE LIIT JA EESTI ERALASTEAEDADE LIIT 1. Eesti Lastehoidude Liit ja Eesti Eralasteaedade Liit on arvamusel, et uues Selgitame. Nii fundamentaalset muutust me välja töötatud õppekavas alushariduse riiklikus õppekavas peab vältima sõna kasvatus ning selle praeguses tööfaasis ei tee. Terminitel on alati mitmeid seletusi ja asemel kasutama terminit lapse arengu toetamine. Alusharidus peab lähenemisi. Kasvatus on Peeter Põllu järgi “teadlik sihipärane tegevus, toetama lapse individuaalsete huvide ja oskuste avastamist ning andma mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava lapsele võimalus kujuneda ennastjuhtivaks ja iseseisvaks inimeseks. põlve kehalisi ja vaimlisi jõude nende väärtuste alalhoidmise ja Samuti mõiste kasvatus viitab allutamisele ja juhiste järgimisele, mis ei täiendamise sihis, milles peitub üksiku ja kogu inimkonna elu- ole kooskõlas kaasaegsete haridussuundadega. Kui kasutame mõistet eesmärk". Allpool olevaid ettepanekuid arvestame konteksti sobivuse kasvatus, siis süvendame lasteaiaõpetaja kui kasvataja kuvandit, mis korral. enam ei päde. Seega uus alushariduse riiklik õppekava peab olema suunatud lasteaiaõpetaja kui haridustöötaja kuvandi loomisesse. Lisasime omapoolsed ettepanekud, mida kasutada sõnastuse muutmisel. 2. § 5. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted: 2) Lapse arengu Arvestatud. Punkt 2 sõnastatud: Lapse arengu toetamiseks ja tema toetamine lastehoius ja lasteaias on meeskonnatöö; ETTEPANEK. Muuta potentsiaali parimaks avaldumiseks panustavad kõik lasteaia töötajad. sõnastust: Lapse arengu toetamiseks ja tema potentsiaali parimaks avaldumiseks panustavad kõik lasteaia töötajad. 3. § 5. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted: 7) väärtustatakse eesti kultuuritraditsioone ning arvestatakse teiste kultuuride eripäraga; Arvestatud. Punkt 7 sõnastatud: tutvustatakse eesti kultuuritraditsioone ETTEPANEK. Muuta sõnastust: tutvustatakse eesti kultuuritraditsioone ning arvestatakse teiste kultuuride eripäraga. ning arvestatakse teiste kultuuride eripäraga. 4. § 5. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted: 8) arvestatakse Arvestatud. Punkti 8 lisatud: arvestatakse digitehnoloogia rolliga laste digitehnoloogia rolliga laste igapäevaelus ja nüüdisaegses maailmas ning igapäevaelus ja nüüdisaegses maailmas ning rakendatakse selle rakendatakse selle võimalusi õppe- ja kasvatustegevuse rikastamiseks; võimalusi õppe- ja kasvatustegevuse ja vabamängu rikastamiseks. ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: arvestatakse digitehnoloogia rolliga 52  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL laste igapäevaelus ja nüüdisaegses maailmas ning rakendatakse selle võimalusi õppe- ja kasvatustegevuse ja vabamängu rikastamiseks. 5. § 7. Õpi- ja kasvukeskkond 1) lähtutakse ühistele väärtustele tuginevatest Arvestatud. Lisatud: lähtutakse lapse heaolust, ühistele väärtustele kokkulepetest ja lastehoiu ning lasteaia tavadest; ETTEPANEK. Lisada tuginevatest kokkulepetest ja lastehoiu ning lasteaia tavadest; sõnastusse: lähtutakse lapse heaolust, ühistele väärtustele tuginevatest kokkulepetest ja lastehoiu ning lasteaia tavadest. 6. §7 (4) Füüsilise keskkonna kujundamise põhimõtted: 1) tagatakse Arvestatud. Täiendatud punkt 4, kuna temaatiliselt sobis sinna juurde. turvalisus; 2) tehakse õppeprotsess nähtavaks; 3) tagatakse õppe- ja Lisasime “võimalusel”, sest alati ei ole füüsilise keskkonna muudatusi mänguvahendite kättesaadavus ja mitmekesisus; 4) kujundatakse võimalik kiiresti teha. Punkti 4 uus sõnastus: võimalusel luuakse liigendatud rühmaruum, mis võimaldab tegutseda alarühmades ja pakub füüsiline keskkond, mis on lihtsasti ümberkohaldatav, paindlik ning võimalusi omaette olemiseks; 5) luuakse võimalused mängimiseks ja aktiivset liikumist võimaldav. aktiivseks liikumiseks; 6) luuakse alates neljandast eluaastast õppe- ja kasvatustegevustes mõtestatud võimalused digitaalse õpivara ja digitehnoloogia kasutamiseks. ETTEPANEK. Lisada eraldi punkt: Füüsiline keskkond on lihtsasti ümberkohaldatav, paindlik ning aktiivset liikumist võimaldav. SELGITUS ETTEPANEKULE. Lasteaia ja lastehoiu füüsiline keskkond peab olema lapsele mõeldud, kus tal on palju ruumi vabalt liikumiseks ja lapse juhitud vabaks mänguks. Mööbel peab olema liigutatav, et vastavalt lapse vajadustele ja tegevustele saab asju ümber liigutada. 7. § 7(5) Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad lastehoius ja lasteaias ning Arvestatud. Punkti 5 lisatud täiendus: Tegevuste kavandamisel väljaspool lasteasutuste ruume. ETTEPANEK. Muuta sõnastust. arvestatakse asjaoluga, et lastele on tagatud aeg mõtestamiseks, Päevakava koostamise juures arvestatakse asjaoluga, et lastele tagatakse mõttevahetuseks ja tagasisideks. aeg mõtestamiseks, mõttevahetuseks ja tagasisideks; 8. § 8. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine (1) Lastehoid korraldab Selgitame. Kuni 7aastaste lapsehoiuteenus liigub HTMi haldusalasse kasvatustegevust kogu aasta vältel. (2) Lasteaed korraldab õppe- ja ja muudetakse haridussüsteemi osaks ning lastehoidudele kasvatustegevust kogu õppeaasta vältel. KÜSIMUS 1. Miks ei ole rakendatakse täiendavad kvaliteedinõuded. Lastehoid on hoidu ja lastehoius õppetegevust, nagu on lasteaias, kuigi seal rakendub samuti alushariduse omandamist võimaldav haridusasutus. Lastehoid ei ole õppekava? KÜSIMUS 2. Miks ei kasutata lastehoiu juures õppeaasta õppeasutus ja lastehoius ei kasutata õppeaasta mõistet. Alushariduse mõistet, kui üldoskuste arendamine on ka õppetegevuste läbiviimine. seaduse eelnõu § 9 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus peab KÜSIMUS 3. Palun selgitada, mis on punktide (1) ja (2) erisus, kui tagama haridusteenuse kogu õppeaasta jooksul. 53  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL seaduse §10 sätestab, et õppeaasta algab 1. septembril ja kestab 31. augustini. § 9. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine 9. §9 (2) (muudetud § 8 lg 2 p 2) Rühma päevakava koostamisel Arvestatud. Punkt 2 sõnastatud: õppe- ja kasvatustegevused, arvestatakse, et: 2) õppe- ja kasvatustegevused, igapäevatoimingud ja igapäevatoimingud ja lapse juhitud vabamäng vahelduksid sujuvalt ja mäng vahelduksid sujuvalt ja moodustaksid laste jaoks tasakaalustatud moodustaksid laste jaoks tasakaalustatud terviku; terviku. ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: õppe- ja kasvatustegevused, igapäevatoimingud ja lapse juhitud vabamäng vahelduksid sujuvalt ja moodustaksid laste jaoks tasakaalustatud terviku. SELGITUS ETTEPANEKULE. Usume, et lapse juhitud vabamäng on kõige loomuomasem õppimisviis lapsele, mille käigus arenevad kõik eluks vajalikud oskused – probleemilahendus, loovus, koostöö, suhtlemine ja analüüsivõime. 10. §9(3) (muudetud § 8 lg 3) Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad läbi Arvestatud osaliselt. Vastavalt ettepanekutele on §8 lõige (3) igapäevatoimingute, laste mängu, kavandatud tegevuste ja vabategevuste. sõnastatud järgnevalt: (3) Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad läbi Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja õppesisu valikul lähtutakse igapäevatoimingute, laste mängu, kavandatud tegevuste ja laste lapsest, alushariduse alusväärtustest, lapse emakeelest ja kultuurist, last omaalgatuslike tegevuste. Õppetöös kasutatakse muuhulgas ka ümbritsevast keskkonnast ning põhimõttest lähemalt kaugemale, üksikult individuaalset või väikestes gruppides lähenemist. Õppe- ja üldisemale. ETTEPANEK 1. Eemaldada vabategevus ja lisada kasvatustegevuse kavandamisel ja õppesisu valikul lähtutakse lapsest, sõnastusse: Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad läbi lapse juhitud alushariduse alusväärtustest, lapse emakeelest ja kultuurist, last vabamängu, igapäevatoimingute ja kavandatud tegevuste. ETTEPANEK ümbritsevast keskkonnast ning põhimõttest lähemalt kaugemale, 2. Lisada §12(4) üks osa lausest §9(3) lõikesse, mis on siin sobilikum: üksikult üldisemale. õppetöös kasutatakse individuaalset või väikestes gruppides lähenemist. 11. §9 (2) (muudetud § 10 lg 2) Lapsehoidja ja õpetaja kaasavad vanemaid Arvestatud. Sõnastatud järgmiselt: (2) Lapsehoidja ja õpetaja kaasavad lastehoiu ja lasteaia tegevustesse, teavitavad vanemaid õppe- ja vanemaid lastehoiu ja lasteaia tegevustesse, teavitavad vanemaid kasvatustegevuste korraldusest ning kasvatamise ja õpetamise õppe- ja kasvatustegevuste korraldusest ning alushariduse põhimõtetest ning väärtustest. Vanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja alusväärtustest. kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lastehoiu ja lasteaia tegevusele. ETTEPANEK. Muuta sõnastust: Lapsehoidja ja õpetaja kaasavad vanemaid lastehoiu ja lasteaia tegevustesse, teavitavad vanemaid õppe- ja kasvatustegevuste korraldusest ning alushariduse alusväärtustest. 54  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 12. §11(4) (muudetud § 10 lg 4) Lapsehoidja ja õpetaja loovad vanemale Arvestatud. Muudetud § 10 lg 4 sõnastatud: Lapsehoidja ja õpetaja võimalused saada tuge ja nõu kasvatuse ning õpetamise küsimustes. loovad vanemale võimalused saada tuge ja nõu lapse arengu toetamise ETTEPANEK. Muuta sõnastust: Lapsehoidja ja õpetaja loovad vanemale küsimustes. võimalused saada tuge ja nõu lapse arengu toetamise küsimustes. SELGITUS ETTEPANEKULE. Iga lapse arengu toetamine on kõige olulisem osa iga lapsehoidja, õpetaja ja abiõpetaja töös. 13. § 12 (3) (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud) Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse Lapsehoidjad ja õpetajad arutavad lapsevanemaga lapse arenguvestlusel riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi perekonna keelekeskkonna, keelevalikute, mitmekeelse ja -kultuurilise kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit identiteedi kujunemise ning emakeele(te) arengu etappide ja tähtsuse üle. lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada Lapsevanemaid kaasatakse nende endi kodumaa, keele ja kultuuri last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal tutvustamisel. KÜSIMUS. Kuidas näeb välja arutelu, kui lapsevanem ei peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära valda eesti ega inglise keelt? Seletuskirja rakendusaktide kavand 3-s peab võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu olema sõnastatud, et lastehoid ei pea lapsevanemale tagama tõlki, sest see toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse on lapsevanema kohustus. arengut parimal viisil ja koostöös perega. 14. §12(4) (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud) Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse Lastehoius ja lasteaias viiakse regulaarselt läbi lõimitud õppe- ja riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi kasvatustegevusi lapse emakeele ja kultuuri tutvustamiseks väikestes kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit rühmades või individuaalselt. ETTEPANEK 1. Eemaldada sõnastusest lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada väikestes rühmades või individuaalselt ja muuta sõnastust: Lastehoius ja last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal lasteaias tutvustatakse õppe- ja kasvatustegevuste käigus teisest rahvusest peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära laste emakeelt ja kultuuri erinevusi. KÜSIMUS. Milline on regulaarsus? võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu täpsustada. ETTEPANEK 2. Tõsta §12(4) osa lausest (väikestes toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse rühmades või individuaalselt) §9sse, kus kirjeldatakse rühma õppe- ja arengut parimal viisil ja koostöös perega. kasvatustegevuste kavandamist ja on sinna sobilikum. Lisada paragrahv 9sse: Õppetöös kasutatakse individuaalset või väikestes gruppides lähenemist. 15. § 13. Üldoskused ETTEPANEK. Eraldi punktina lisada: Enesekohased Arvestatud. Täiendatud § 15 lg 2 ja 3 eneseregulatsiooni oskused “” oskused – riietumine, tualetis käimine ja enda asjade hoidmine. ning lisatud antud paragrahvi lõige 2 punkt 6: on omandanud esmased oskused eneseteeninduses (söömine, riietumine, WC käimine ja lõige 55  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 3 punkt 6: saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused. 16. § 14.(muudetud § 12) Mänguoskused ETTEPANEK. Ootame seaduses Selgitame. Alushariduse riiklik õppekava kehtestab riigi eraldi defineerimist, kuidas sõnastada ja eristada lapse juhitud vabamängu alusharidusstandardi. Riiklik õppekava määrab kindlaks pooleteise- ja õpetaja poolt loodud keskkonnas toimuvat mängulist õppe- ja kuni seitsmeaastaste laste õppe- ja kasvatustegevuste alused kasvatustegevust. SELGITUS ETTEPANEKULE. Arvame, et need alushariduse omandamise toetamiseks, samuti lasteaia õppekava vajavad eraldi lahti mõtestamist, sest mõlemad on lapse arengus olulised koostamise põhimõtted. Igal lasteaial ja lastehoiul on õigus oma tegevused. õppekavas täpsemalt sõnastada ja eristada lapse juhitud vabamängu ja õpetaja poolt loodud keskkonnas toimuvat mängulist õppe- ja kasvatustegevust. 17. §14(2) (muudetud § 12 lg 2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel Arvestatud. Punkti 1 lisatud: suudab väikeses grupis mängule 3aastane laps: 1) suudab väikeses grupis lühiajaliselt mängule keskenduda; keskenduda; ETTEPANEK. Eemaldada sõna lühiajaline, sest lühiajaline keskendumine ei ole mõõdetav. 18. §14(2) (muudetud § 12 lg 2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel Arvestatud. Lisatud: kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid 3aastane laps: 2) kasutab mängudes realistlikke ja asendusmänguasju; (mänguasju ja muid esemeid); ETTEPANEK. Muuta sõnastust: Kasutab mängudes loovaid erinevaid vahendeid. 19. §14(2) (muudetud § 12 lg 2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel Selgitame. Silmas on peetud, et laps omandab oskusi või osaoskuste 3aastane laps: 4) sooritab üksteisele järgnevaid lihtsaid mängulisi ahelaid tuttavas situatsioonis ja keskkonnas pideva korduva toiminguid; KÜSIMUS. Mida tähendab, et laps sooritab üksteisele tegutsemise ja harjutamise tulemusel. järgnevaid lihtsaid mängulisi toiminguid? Ootame täpsemat selgitust ja lahti kirjutamist. 20. §14(3) (muudetud § 12 lg 2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6– Arvestatud. Lisatud: rakendab mängudes loovust oma kogemusi, 7aastane laps: 3) rakendab mängudes oma kogemusi, teadmisi ja oskusi; teadmisi ja oskusi; ETTEPANEK 1. Lisada sõnastusse: rakendab mängudes oma loovust Kolmeaastaste laste mänguoskuste eeldatavad tulemused täiendatud (fantaasiat), kogemusi, teadmisi ja oskusi. ETTEPANEK 2. Lisada sama järgnevalt: kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid (mänguasju punkt ka 3aastaste laste õppe- ja kasvatustegevustesse. ja muid esemeid); 21. §15 (muudetud § 13 lg 3 p 2) Tunnetus- ja õpioskused (3) Õppe- ja Arvestatud. Lisatud: suudab huvipakkuvale tegevusele keskenduda kasvatustegevuse tulemusel 3aastane laps: 2) suudab huvipakkuvale vastavalt oma arengutasemele; tegevusele lühiajaliselt keskenduda; ETTEPANEK. Muuta sõnastust: 56  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Suudab huvipakkuvale tegevusele keskenduda vastavalt oma arengutasemele. SELGITUS ETTEPANEKULE. Eesmärk peab olema mõõdetav. Lühiajaline on abstraktne mõiste – ühe lapse jaoks see võib tähendada 3 minutit ja teise jaoks 30 minutit. 22. §15(3) (muudetud § 13 lg 4 p1) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel Arvestatud. Lisatud: suudab huvipakkuvale tegevusele keskenduda 3aastane laps: 1) suudab õppimisele kuni 30 minutit keskenduda; kuni 30 minutit; ETTEPANEK. Muuta sõnastust: suudab keskenduda huvipakkuvale tegevusele kuni 30 minutit. SELGITUS ETTEPANEKULE. Eemaldada sõna õppimisele, sest õpetaja peab looma keskkonna ja tegevuse, mis pakub lapsele põnevust. 23. §15(4) (muudetud § 13 lg p 4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6– Arvestatud. Lisatud: esitab küsimusi, arutleb ja oskab oma mõtteid 7aastane laps: 4) esitab õppe- ja kasvatustegevuste käigus küsimusi, arusaadavalt väljendada; arutleb ja oskab oma mõtteid arusaadavalt väljendada; ETTEPANEK. Eemaldada sõnastusest õppe- ja kasvatustegevused: esitab küsimusi, arutleb ja oskab oma mõtteid arusaadavalt väljendada. 24. §15(4) (muudetud § 13 lg p 8) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6– Mitte arvestatud. 6-7 aastane laps peab teadma millised vahendid on 7aastane laps: 8) kasutab sobivaid vahendeid ja võtteid mingi tegevuse jaoks sobivad temale tuttavas keskkonnas ja probleemilahenduseks. ETTEPANEK. Muuta sõnastust: kasutab tegutsemisruumis. erinevaid vahendeid ja võtteid probleemilahenduseks. 25. §16.(muudetud § 14) Sotsiaalsed oskused (3) Õppe- ja kasvatustegevuse Mitte arvestatud. Eraldi punkidena väljatoomine pikendab vaid loetelu, tulemusel 6–7aastane laps: 3) oskab kaaslastega arvestada ja teha mitte ei muuda selle sisu. koostööd ning osutab ja küsib vajadusel abi; ETTEPANEK. Teha punkt 3st eraldi eesmärgid: 1) oskab kaaslastega arvestada ja teha koostööd; 2) osutab abi; 3) küsib vajadusel abi; SELGITUS ETTEPANEKULE. Tegu on väga erinevate eesmärkidega, mis peaksid olema eraldiseisvad, et saaks lapse arengut paremini hinnata. 26. §19. (muudetud § 17) Valdkond Mina ja keskkond ETTEPANEK. Lisada Praegu on eelnõule lisatud rakendusakti kavand ja selle lõplik valdkonda: seksuaalkasvatus. SELGITUS ETTEPANEKULE. Tähtis on koostamine seisab veel ees. Töötame esitatud ettepaneku läbi anda lapsele teadmised tema õigustest ning veendumus ja hoiak, et tema rakendusakti edaspidisel koostamisel. Rakendudsakti kooskõlastamine keha on tema oma ning vaid tema otsustab, kes ja kuidas seda puudutada seisab veel ees. tohib; õpetada lastele julgust keelduda ebamugavust tekitavast 57  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL situatsioonist või mängust, kas teiste laste või täiskasvanutega; julgustada lapsi ohu korral võtma ühendust turvalise täiskasvanud isikuga. 27. §19 (muudetud § 17) (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane Mittearvestatud. Laps ei pea oskama sobivalt käituda igas laps: 7) oskab ebameeldivates või ebaturvalistes olukordades turvaliselt ebameeldivas olukorras. Eesmärk on, et laps oskaks eakohaselt käituda käituda ning vajadusel abi kutsuda; ETTEPANEK. Muuta eesmärki. See võimalikus ettetulevas ohuolukorras (kutsuda abi, helistada ei ole eakohane, et laps oskab käituda igas ebameeldivas olukorras. hädaabinumbrile, aidata sõpra, asetada haavale plaaster jm) KÜSIMUS. Kuidas sellist oskust peaks õpetaja hindama? 28. §19 (muudetud § 17) (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane Mitte arvestatud. Eraldi punkidena väljatoomine pikendab vaid loetelu, laps: 8) oskab kirjeldada, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste mitte ei muuda selle sisu. käitumine võib mõjutada tervist ning teab, kuidas oma tervist hoida; ETTEPANEK. Teha punkt 8st 3 eraldi eesmärki: 1) oskab kirjeldada ümbritsevat keskkonda; 2) oskab kirjeldada, kuidas inimeste käitumine võib mõjutada tervist; 3) teab, kuidas oma tervist hoida; 29. §19 (muudetud § 17) (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane Mitte arvestatud. Eraldi punkidena väljatoomine pikendab vaid loetelu, laps: 11) märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale mitte ei muuda selle sisu. ning käitub keskkonda säästvalt; ETTEPANEK. Teha punkt 11st 2 eraldi eesmärki: 1) märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale; 2) käitub keskkonda säästvalt; 30. §19 (muudetud § 17) (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane Vastavalt vanusele on võimalikud ohud soovitatav lahti kirjutada laps: 15) oskab kirjeldada võimalikke ohte seoses keskkonnaga, erinevate lasteaia ja lastehoiu õppekavas. Vastavalt vanusele laps teab ohte tegevustega ja Olukordadega KÜSIMUS. Mida tähendab kirjeldatud keskkonnas (alustades sellest, et jää hoovis on libe, võib kukkuda kuni eeldatav oskus? Ootame täpsemat selgitust. selleni, mida teha, kui näed kedagi, kes on läbi jää kukkunud). 31. § 19 (muudetud § 17) (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane Arvestatud. Lisatud nimetatud sättesse “loovalt”. laps: 22) oskab digivahendeid eesmärgipäraselt ja heaperemehelikult kasutada ning juhib lihtsamaid robootikaseadmeid. ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: oskab digivahendeid, loovalt ja heaperemehelikult kasutada ning juhib lihtsamaid robootikaseadmeid. 32. § 20 (muudetud § 18) (2) Valdkond keel ja kõne Õppe- ja Selgitame. 6-7 aastase lapse puhul on silmas peetud, et ta oskab luua kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 6) valdab suhtlemiseks nii liitsõnu kui ka oma kujutlusvõimet kasutades lihtsõnu. piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada; KÜSIMUS. Milliseid sõnu moodustada? Kas mõeldakse liht- või liitsõnu? Ootame täpsustust. 58  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 33. § 25 (muudetud 23) (7) Koolimineva lapse kohta koostab lasteaed Selgitame. Lastehoiust kooliminevale lapsele ei pea koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse oskused ja tulemused koolivalmiduskaarti koostama. üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuste valdkondades. KÜSIMUS. Kas lastehoiust kooliminevale lapsele väljastatakse ka koolivalmiduskaart? Haridus- ja Teadusministeerium VALGA LASTEAED KASEKE 1. §9 lõige 5 (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud) Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi (5) Lastele, kelle emakeel ei ole õppe- ja kasvatustegevuse keel või kes kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit koduses suhtluses räägivad õppe- ja kasvatustegevuse keelest erinevat lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, rakendab lasteaed nende last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal emakeele arengut toetavaid ning kultuuri tutvustavaid õppe ja peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära kasvatustegevusi alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud korras. võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu Lasteaias saab õppe- ja kasvatustegevuse õppekeel olema eesti keel. See toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse lõik jääb arusaamatuks kui õpetajale kehtib eesti keele oskuse nõue, arengut parimal viisil ja koostöös perega. kuidas õpetaja (kes ei räägi erinevaid keeli) rakendab nende laste emakeele ja kultuurilist arengut kelle emakeel on õppe- ja kasvatuskeelest erinev keel? Tööle ei saa jätta õpetajat, kes ei valda nõutud tasemel eesti keelt. Samas eesti keelt valdav õpetaja ei pruugi olla pädev toetaja erineva kodukeelega lastele nende emakeele arengule? 2. §14 lõige 2 (muudetud § 15 lg 2) Selgitame. Lapsevanema võlgnevus ei vabasta KOVi seadusest tuleneva ülesande täitmisest võimaldada lasteaiakoht. KOVil on (2) Eralasteaial on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lapse võimalik kasutada võlanõudeks teisi õiguskaitsevahendeid - näiteks lasteaiast väljaarvamise alustele, õigus arvata laps lasteaiast välja pöörduda võlanõudega kohtusse. pikaajalise õppemaksuvõlgnevuse tõttu. 59  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Millele saab munitsipaallasteaed maksuvõlgnevuse korral toetuda? 3. §27 lõige 2 (muudetud § 29 lg 2) Mitte arvestatud. Lasteaia õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid ning eesti keele (2) Lasteaia õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt Võrreldes kehtiva KELS § 221 lõikes 2 sätestatuga ei muudeta keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. õppealajuhatajale esitatud kvalifikatsiooninõudeid. Eelnõu lähtub Oleme arvamusel, et sellele ametikohale võiks olla samuti magistrikraadi üldhariduskooliga samast põhimõttest, et õppealajuhatajal on nõue. Õppealajuhataja on juhtkonna liige, kes on pädev ja kompetentne õpetajaga sama haridustaseme nõue. Üldhariduskoolis on selleks direktori kõrval, võrdväärne meeskonna liige. Õppealajuhataja vastutus magistrikraad, lasteaias kõrgharidus. on õppe- ja kasvatusvaldkonnas toetada õpetajaid ja professionaalsel tasemel neid nõustada. Tänasel haridusmaastikul on juba arvestatav asjaolu, et rühmaõpetaja lasteaias võib omada magistrikraadi, seda enam võiks olla nimetatud kraad nõutud õppealajuhatajal. 4. § 31 lõige 3 ja 4 (muudetud § 34 lg 1 ja lg 2) Selgitame. Lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded on sätestatud muudetud eelnõu § 38 lõigetes 1 ja 2. Kui lastehoiurühmas töötab (3) Lastehoiu töötajate töökorraldus lähtub nõudest, et kogu rühma õpetaja ja lapsehoidja, siis tema kvalifikatsiooninõue ei muutu. On tööaja jooksul on tagatud lapsehoidja iga viie lapse kohta kuni võimalik, et õpetaja kõrval töötab abiõpetaja, kellel pole sarnaselt kolmeaastaste laste osas ja iga 10 lapse kohta üle kolmeaastaste laste lapsehoidjaga kutse olemasolu tingimata vajalik (vt § 29 lõige 5). osas ning lastehoiu rühmas võib olla kuni 15 last. (4) Kui lastehoiurühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja, lähtub lastehoiu töökorraldus nõudest, et kogu rühma tööaja jooksul on tagatud õpetaja, abiõpetaja või lapsehoidja iga kaheksa lapse kohta kuni kolmeaastaste laste osas ning iga 10 lapse kohta kuni seitsmeaastaste laste osas ning lastehoiu rühmas võib olla kuni 16 last. Sellega oleme nõus kui rühmas töötab õpetaja, siis on 16-le lapsele koht ja lapsehoidja puhul 15 kohta. Paraku jääb eelnõus segaseks ja ei loe välja nõuet, et kui lapsehoius ei tööta õpetaja, on vajalik kõigil kolmel töötajal lapsehoiu kutse. 60  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Haridus- ja Teadusministeerium TALLINNA ÜLIKOOL 1. § 3 (3) (muudetud § 3 lg 2) Lasteaed on alushariduse riikliku õppekava Arvestatud. Muudetud eelnõu § 3 lõige 2 muudetud: lasteaed on alusel alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus eakohases, alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist turvalises, mängulises ja arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas toetatakse võimaldav õppeasutus, kus eakohases, turvalises, mängulises ja kolme- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas toetatakse kolme- kuni teadmiste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste teadmiste, omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus. oskuste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse Ettepanek: (3) Lasteaed on alushariduse riikliku õppekava alusel omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus. alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus eakohases, turvalises, mängulises ja arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas toetatakse kolme- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus. Selgitus: Loetelust on välja jäänud oskused, mis võiks olla eraldi nimetatud 2. § 8 (4) (muudetud § 7 lg 4) Lasteaed koostab laste arengu ja alushariduse Arvestatud osaliselt. Eelnõu § 7 lõikes 4 ongi silmas peetud, et omandamise toetamiseks alushariduse riikliku õppekava alusel oma arengukava koostatakse kootöös lasteaia töötajatega Kuid arvestades õppekava ning lähtub sellest õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel ja ka säte teist lauset, on keeleliselt õigem kasutada mõistet “lasteaed”. Läbiviimisel. Arvestatud. Täiendasime eelnõu § 7 lõiget 5 (muudetud § 7 lg 5) Ettepanek: (4) Lasteaia töötajad koostavad laste arengu ja alushariduse selliselt, et direktor kinnitab õppekava, olles kuulanud ära hoolekogu omandamise toetamiseks alushariduse riikliku õppekava alusel oma arvamuse ning saanud õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate õppekava ning lähtub sellest õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel ja heakskiidu. Lisasime, et lasteaia õppekava tuleb avalikustada lasteaia läbiviimisel. veebilehel. 3. § 9. (5) (viidatud paragrahv eelnõust välja jäetud) Lastele, kelle emakeel Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse ei ole õppe- ja kasvatustegevuse keel või kes koduses suhtluses riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi räägivad õppe- ja kasvatustegevuse keelest erinevat keelt, mis on kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit vähemalt ühe vanema emakeel, rakendab lasteaed nende emakeele lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada arengut toetavaid ning kultuuri tutvustavaid õppe- ja kasvatustegevusi last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud korras. peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära 61  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Kommentaar: Kas on see võimalik, et lasteaia töötajad oskavad rakendada võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu lapse emakeele arengut (mis ei ole eesti keel) toetavaid ja kultuuri toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse tegevusi – õpetajatel ei ole ettevalmistust ega oskusi erinevate riikide arengut parimal viisil ja koostöös perega. keelte ja kultuuride toetamiseks. Lasteaed peaks toetama selle keele õpet, milles toimub õppe- ja kasvatustegevus. 4. § 11. (1) (muudetud § 10 lg 1) Lasteaia direktor moodustab iga lapse Arvestatud. Eelnõust välja jäetud hoolekogu arvamuse ärakuulamise vajadusi ja heaolu arvestades lasteaiarühmad, kuulates enne otsuse kohustuse rühmade moodustamisel. Eelnõu § 12 lõike 3 teist lauset tegemist ära hoolekogu arvamuse. täpsustatud. Nimelt saab tugiteenuste koordineerijaks määrata direktor Ettepanek: § 13 (muudetud § 12 lg 3) Lapsele vajaliku toe selleks tööks sobivaima töötaja, nt õpetaja, eripedagoogi, logopeedi, väljaselgitamine ja rakendamine õppealajuhataja jt. Kuna direktor ei saa määrata iseennast, siis direktori (3) Lapse arengu toetamiseks määrab direktor tugiteenuste määrab tugiteenuste koordineerijaks pidaja. Tugiteenuste koordineerija, kelle ülesanne on korraldada lasteaiasisest meeskonnatööd koordineerija näol on tegemist samade ülesannetega inimesega, keda ning koordineerida lasteaiavälises võrgustikutöös osalemist. PGS-is nimetatakse haridusliku erivajadusega õpilase õppe Selgitus: Koordineerija võib olla ka õpetaja, eriped, log, õppejuht või ka koordineerijaks. muu ametipositsioon peale direktori. 5. lk 7 enne § 14 on poolik lause Kustutasime liigse. 6. (2) (muudetud § 29 lg 2) Lasteaia õppealajuhataja kvalifikatsiooninõudedMitte arvestatud. Lasteaia õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, pedagoogilised ja kõrgharidus, pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid ning eesti keele juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. selle alusel kehtestatud nõuetele. Võrreldes kehtiva KELS § 221 lõikes 2 sätestatuga ei muudeta Selgitus: Õppealajuhatajal peab olema ka magistrikraadi nõue, kuna ta onõppealajuhatajale esitatud kvalifikatsiooninõudeid. Eelnõu lähtub õppe-ja kasvatustegevuse eestvedaja ning vastutab selle eest ja juhib üldhariduskooliga samast põhimõttest, et õppealajuhatajal on pedagoogilise personali tööd. õpetajaga sama haridustaseme nõue. Üldhariduskoolis on selleks magistrikraad, lasteaias kõrgharidus. 7. § 27 (8) (muudetud § 29 lg 8) Käesolevas paragrahvis nimetatud Selgitame. Eelnõu täiendamine ei ole vajalik. Kompetentsus on kompetentside olemasolu hindab tööandja. edukaks kutsetegevuseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste ja Kommentaar: Peab lisama, et mille alusel neid kompetentse hinnatakse ja hoiakute kogum. Kutsetegevus kirjeldatakse kutsestandardis ning kuidas selles esitatakse ka kompetentsusnõuded. Õpetaja, abiõpetaja ja lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded ning pedagoogilised kompetentsid on seotud vastavalt õpetaja ja lapsehoidja kutsestandardis kehtestatud kompetentsidega. Õpetaja kompetentside hindamisel tuleb seega 62  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL lähtuda kutsestandardi tasemest 6 ning abiõpetaja ja lapsehoidjate kompetentside puhul lapsehoidja kutsestandardi tasemetest 4 või 5. 8. § 31 (3) (muudetud § 34 lg 1 ja lg 2) Lastehoiu töötajate töökorraldus Selgitame. Lastehoius ei ole laste arvu suurendamine lubatud. Kehtiva lähtub nõudest, et kogu rühma tööaja jooksul on tagatud lapsehoidja iga KELSi kohaselt võib sõimerühmas olla kuni 14 last ning rühma viie lapse kohta kuni kolmeaastaste laste osas ja iga 10 lapse kohta üle suurendamise korral on laste piirarv rühmas 16. Eelnõu kohaselt võib kolmeaastaste laste osas ning lastehoiu rühmas võib olla kuni 15 last. lastehoius olla 16 last, kui selles rühmas töötab vähemalt üks (4) Kui lastehoiurühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja, lähtub täistööajaga õpetaja. lastehoiu töökorraldus nõudest, et kogu rühma tööaja jooksul on tagatud õpetaja, abiõpetaja või lapsehoidja iga kaheksa lapse kohta kuni kolmeaastaste laste osas ning iga 10 lapse kohta kuni seitsmeaastaste laste osas ning lastehoiu rühmas võib olla kuni 16 last. Kommentaar: Lapsehoid - kui seal on õpetaja, siis 1:8, kui aga hoidja 1:5 Kas ja kui palju tohib lastehoiu rühmas olevate laste arvu suurendada? 9. § 31. Lapsehoiu korraldamine Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse (5) Lastehoiu kasvatustegevus toimub eesti keeles. Kurdi või riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi kuulmislangusega lapse kasvatuskeele puhul kohaldatakse käesoleva kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit seaduse § 9 lõikes 2 sätestatut. Lapse osas, kellel on diagnoositud mõni lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada igal ööpäeval või ööpäevaringselt kõrvalabi vajadust põhjustav 17 last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste, võib vanema kirjalikul peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära nõusolekul eesti keele kõrval või selle asemel kasutada kasvatustegevuses võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu eesti keelest erinevat keelt. Lastele, kelle emakeel ei ole kasvatustegevuse toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse keel või kes koduses suhtluses räägivad kasvatustegevuse keelest erinevat arengut parimal viisil ja koostöös perega. keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, rakendab lastehoid alushariduse riikliku õppekava alusel kasvatustegevusi lapse emakeele arengu toetamiseks ja kultuuri tutvustamiseks. Ettepanek: § 31 (muudetud § 33 ja 35) Lapsehoiu korraldamine (5) Lastehoiu kasvatustegevus toimub eesti keeles. Kurdi või kuulmislangusega lapse kasvatuskeele puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatut. Lapse osas, kellel on diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäevaringselt kõrvalabi vajadust põhjustav 17 terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste, võib vanema kirjalikul nõusolekul eesti keele kõrval või selle asemel kasutada kasvatustegevuses 63  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL eesti keelest erinevat keelt. Lastele, kelle emakeel ei ole kasvatustegevuse keel või kes koduses suhtluses räägivad kasvatustegevuse keelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, rakendab lastehoid VÕIMALUSEL alushariduse riikliku õppekava alusel kasvatustegevusi lapse emakeele arengu toetamiseks ja kultuuri tutvustamiseks (viidatud säte on eelnõust välja jäetud). Selgitus: Lasteaia töötajatel on oskused eesti keeles töötmiseks, ilmseltosaliselt ka vene keeles (kui on vastav keele ja kultuuritaust), aga kui on tegemist sellest erineva keele ja kultuuriga, mille keele- ja kultuuriruum on täiesti võõrad, siis võiks olla „võimalusel“. 10. § 32 (5) Kirjaviga parandatud. Lastehoiu .. L-täht puudu! 11. § 40 (muudetud § 46). Munitsipaallastehoiu ja -lasteaia rahastamine Arvestatud. Sõna “õppivate” välja jäetud. (3) Kohaliku omavalitsuse üksusele antava õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamise aluseks on eelmisel kalendriaastal õpetaja töötasu alammäära suurendamisega kaasnenud lisakulude osaliseks katmiseks eraldatud toetus. Õpetajate tööjõukulude toetuse ülejäänud vahendite jaotuse aluseks on munitsipaal- ja eralasteaedades õppivate ning munitsipaal- ja eralastehoidudes käivate pooleteise- kuni kolmeaastaste laste arv elukoha järgi. "õppimine" tuleks vahelt ära võtta. Ettepanek: § 40. Munitsipaallastehoiu ja -lasteaia rahastamine (3) Kohaliku omavalitsuse üksusele antava õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamise aluseks on eelmisel kalendriaastal õpetaja töötasu alammäära suurendamisega kaasnenud lisakulude osaliseks katmiseks eraldatud toetus. Õpetajate tööjõukulude toetuse ülejäänud vahendite jaotuse aluseks on munitsipaal- ja eralasteaedades õppivate ning munitsipaal- ja eralastehoidudes käivate pooleteise- kuni kolmeaastaste laste arv elukoha järgi. 64  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 12. Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded Arvestatud. Muudetud sõnastust. § 8 (2) (2) (muudetud § 17 lg 2) Lasteaeda ei lubata last, kellel on silmnähtavad haigustunnused. Ettepanek: Lasteaeda ei lubata last, kellel on haigustunnused. Selgitus: Peaks olema viide kuhugi, et mis on haigustunnused. Hetkel on sellest arusaam väga erinev, mis põhjustab arusaamatusi lastevanematega. 13. Lastehoiu tervisekaitse nõuded Arvestatud. Eelnõud ja rakendusakte muudetud ning nõuded lasteaiale Miks ei ole hoius kehtestatud kasvukeskkonna nõudeid? Ka siin peaksid ja lastehoiule kehtestatud ühes õigusaktid need olema. Samas, kas tervisekaitsenõuded ei kehti lasteaedadelel? Või mille poolest on need hoidudest erinevad? Kas lasteaias, kus on hoiurühmad, tuleb järgida erinevaid nõudeid? 14. Lastehoiu tervisekaitsenõuetes on, kuid lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna Selgitame. Eelnõud muudetud ja selle § 3 lõike 6 alusel kehtestab nõuetes uneaega ei ole, alushariduse riiklikus õppekavas on sellele Vabariigi Valitsus määrusega lastehoiu ja lasteaia õpi- ja viidatud. Kas ei peaks mõlemas olema? kasvukeskkonna nõuded lapse arengu toetamiseks, tervise kaitseks Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes ei ole ka kirjas (hoiu ning õppe- ja kasvatustegevuse turvaliseks ja ohutuks korraldamiseks tervisekaitse nõuetes on) millised on nõuded ka päevakavale, midagi on vajalike tingimuste loomiseks. Nimetatud määruse kavandi § 8 lg 2 p kirjas õppekavas selle kohta. 4 sõnastab: pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele võimaldatakse Ettepanek - hoiu ja lasteaia nõuded peaksid olema mõlemas määruses vähemalt üks kord päevane uneaeg ning vanematele lastele oleks lahti kirjutatud sarnaselt. tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel. 15. Alushariduse riiklik õppekava Arvestatud osaliselt. Täiendasime eelnõu § 7 lõiget 5 selliselt, et § 2 (muudetud eelnõu § 7 lg 4) Lasteaia õppekava (3) Lasteaia õppekava direktor kinnitab õppekava, olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse ja selle muudatused kehtestab lasteaia direktor, kuulates eelnevalt ära ning saanud õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate heakskiidu. hoolekogu arvamuse Lõikes 4 on sätestatud, et õppekava koostab lasteaed, see tähendab Ettepanek: Lasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor koostöös töötajatega koostamist. Eelnõus ei sätestata õppenõukogu pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse loomise kohustust ning sellega seotud töökorda. Selle eesmärk ei ole Selgitus: Oluline on, et lasteaia pedagoogiline nõukogu jääb ka sisse, et õpetajate kaasarääkimise ja otsustuspädevuse vähendamine, vaid pedagoogiline personal oleks kindlasti kaasatud õppekava koostamisel. suurem paindlikkus pedagoogilise koostöö korraldamisel ning õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate kaasamisel asutuse juhtimis- ja arendustegevustesse. Eelnõu sätestab kohustuse kaasata lasteaia töötajaid kõikide alusdokumentide (nt õppekava, arengukava, riskianalüüs) koostamise protsessi ning arendustegevustesse, meetodid 65  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate kaasamiseks valib lasteaed. Lisasime eelnõusse seoses lasteaia õppekavaga, et see tuleb avalikustada lasteaia veebilehel. 16. § 2 Lasteaia õppekava 4) 3aastase lapse ja 6–7aastase lapse eeldatavad Õppekavas on välja toodud 5) 3aastase lapse ja 6–7aastase lapse üldoskused ning 6–7aastase lapse arengu eeldatavad tulemused; eeldatavad üldoskused ja 6-7 aastase lapse valdkondlikud oskused. Ettepanek: 4) laste eeldatavad tulemused vanuseti Alushariduse riiklik õppekava kehtestab riigi alusharidusstandardi. Riiklik õppekava määrab kindlaks pooleteise- kuni seitsmeaastaste Selgitus: Siin on oluline, et lasteaia õppekavas oleksid kirjas ka kõikide laste õppe- ja kasvatustegevuste alused alushariduse omandamise vanuseastmete eeldatavad arengutulemused, kuna see tagab varajase toetamiseks, samuti lasteaia õppekava koostamise põhimõtted. Igal märkamise ning ka sekkumise efektiivsuse. lasteaial on õigus oma õppekavas detailsemaks ja täpsemaks minna ka lapse arengu eeldatavate tulemuste väljatoomisel. 17. § 6 (1) Õppimine ja õpetamine toimuvad üldõpetuse põhimõtetel lapse Arvestatud. Õpetajad, lähtuvalt omandatud kvalifikatsioonist, lähima arengu tsoonis mõistavad üldõpetuse põhimõtteid ja lähima arengu tsooni mõistet. See vajab kindlasti lahti kirjutamist ning seletamist, õpetajad eg Nõustume, et selleks, et õppekava oleks mõistetav ka lastevanematele, alapsevanemad ei saa sellest aru. on vajalik õppekava seletuskirjas täpsustamine. 18. § 12. (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud) Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse Mitmekeelse pere ja lapse toetamine. riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi (1) Kui lapse emakeel ei ole õppe- ja kasvatustegevuse keel või laps kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit koduses suhtluses räägib õppe- ja kasvatustegevuse keelest erinevat keelt, lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada mis on vähemalt ühe vanema emakeel, siis teeb lastehoid ja lasteaed lapse last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal keelelisest ja kultuurilisest taustast tingitud arenguvajadustest tulenevaid peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu õppevahendid, õppe- ja kasvatusmeetodid, abiõpetaja tugi jm) lapse toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse emakeele arengu toetamiseks. arengut parimal viisil ja koostöös perega. Kommentaar: Sama kommentaar, mis varem, et kuidas seda reaalselt on võimalik tagada kui on keel või kultuur, milles puudub lasteaia töötajatel ettevalmistus Ja kas saab panna nõude, et toetatakse lapse emakeele arengut, kui lasteaia töökeel on eesti keel? 66  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 19. §12. (2) (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud) Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse Lapse emakeele ja kultuuri tutvustamiseks loob võimalused lasteaia riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi pidaja ja seda korraldab kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit lasteaed ning lastehoid. lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada Kommentaar: Vajab täpsustamist, kuidas pidaja need võimalused loob, last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal millised on pidaja kohustused ses osas ja millised lasteaial? peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse arengut parimal viisil ja koostöös perega. 20. § 25. (muudetud § 23) Lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted Selgitame. Õpetajad ja tugispetsialistid saavad valida, milliste (3) Hindamise aluseks on lapse arengu eeldatavad tulemused üldoskustes vahenditega nad lapse arengut hindavad, jälgivad ja analüüsivad. ja õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades. Lapsehoidja ja õpetaja Õppekavas või õppekava lisades on välja toodud, missuguseid tutvustab vanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust. vahendeid selles lasteaias kasutatakse. Ettepanek: § 25 (muudetud § 23). Lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted (3) Hindamise aluseks on lapse arengu eeldatavad tulemused üldoskustes ja õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades. Lapsehoidja ja õpetaja tutvustab vanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust. Selgitus: Välja on jäetud täpsustus meetodite valiku kohta. Varasemalt oli otsus pedagoogilisel nõukogul, kuid kas võiks olla õpetajal? 21. § 25 (muudetud § 23). Lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted Arvestatud. Õppekava § 23 lõige 5 sõnastatud: Lapsehoidja ja õpetaja (5) Lapsehoidja ja õpetaja koostab vähemalt üks kord õppeaastas lapse koostab vähemalt üks kord õppeaastas lapse arengust kirjaliku arengust kirjaliku kokkuvõtte ning viib lapse arengu toetamiseks vanemaga läbi kokkuvõtte ning viib lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks vanemaga arenguvestluse läbi arenguvestluse, kus:... Ettepanek: (5) Lapsehoidja ja õpetaja koostab vähemalt üks kord õppeaastas lapse arengust kirjaliku kokkuvõtte ning viib lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks vanemaga läbi arenguvestluse, kus:... 67  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Ettepanek: Vanemaga läbiviidav arenguvestlus on lapse arengu hindamiseks, sest arengu hindamine on toimunud juba varasemalt. 22. kavand 6 “Koolieelse lasteasutuse … ) Selgitame. Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, § 2 Lastehoiu ja lasteaia tegevusnäitajad on järgmised: kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad 2) digilahenduste kasutamise sagedus õppe- ja kasvatustegevuses; on kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega, mille uuendamine Ettepanek: Digilahenduste kasutamise sagedus ei näita seda, kui toimub käesoleva aasta märtsis. Antud näitaja andmed saadakse efektiivselt neid kasutatakse, vaid seda, et kui palju. Siin on väga suur oht, koolieelsete lasteasutuste tsentraalsest rahulolu ja õppeasutuse et sellega minnakse liiale ning tegelikult nende vahendite kasutamine ei keskkonna küsitlusest, mis töötati välja 2018. aastal. Toona oli rikasta õppimist, vaid on eesmärk omaette. aktuaalne küsida sagedust. Nõus muudatuse vajadusega, arvestame tehtud muudatust küsitluse uuendamisel. Haridus- ja Teadusministeerium EESTI LOGOPEEDIDE ÜHING 1. Seaduse eelnõu seletuskirjas on eelnõu eesmärkide peatükis kirjas Selgitame. Kohalikele omavalitsustele eraldatav lasteaiaõpetajate rahastamise põhimõtted: Eelnõuga ei muudeta rahastamise aluseid, kuid töötasutoetus (16 miljonit) on seotud tingimusega toetusfondi määruse muudetakse rahastamissätteid rakendajatele selgemaks. Vastutus kaudu, milles on sätestatud, et kohaliku omavalitsuse üksus võib tugispetsialistide teenuste rahastamise eest jääb lasteaia pidajale, kes õpetajate tööjõukuludeks eraldatavat toetust muu hulgas kasutada ka tagab lapsele vajaduse korral lasteaias tasuta vähemalt eripedagoogi, tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste tagamiseks. logopeedi või muu tugiteenuse. Tugispetsialistide teenuse rakendamist See ei ole koolitusteks ettenähtud toetus. Eelnõu sõnastuse kohaselt korraldab lasteaia direktor. Munitsipaallastehoius või eralastehoius, mille võib kohaliku omavalitsuse üksus kasutada toetust õpetajate kaudu kohaliku omavalitsuse võimaldab pooleteise- kuni kolmeaastasele tööjõukulude katmiseks, kui õpetajate tööjõukulude katmine on lapsele hoidu, peab lastehoius käivale lapsele tugiteenuse tagama ja seda tagatud, siis tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks, kui rahastama kohaliku omavalitsuse üksus. Riigieelarvest eraldatakse tugispetsialistidele tagatakse õpetajatele kehtestatud töötasu kohaliku omavalitsuse üksusele toetust õpetajate ja juhtide alammääraga samaväärne töötasu. Omavalitsuste kaudu koolituseks täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks. antud toetus 443 tuhat eurot on selgelt koolituseks. Ilma tingimusteta. Kohaliku omavalitsuse üksus võib õpetajate tööjõukuludeks eraldatavat Lasteaedade õpetajate ja juhtide täiendusõppe korraldamiseks toetust muu hulgas kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks eraldatud raha võib kasutada ainult lasteaia õpetajate, või tugiteenuste tagamiseks. Lisaks eraldatakse eelnõu alusel toetust abiõpetajate/assistentide, tugispetsialistide ja juhtide täiendusõppeks. lasteaia ja lastehoiu tugispetsialistide lähtetoetuseks. ELÜ kommentaar: Käesoleva sõnastuse alusel võib kasutada toetust tugispetsialistide tööjõukuludeks, kuid mitte tugispetsialistide 68  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL täienduskoolituste kuludeks. Kuigi on suuliselt antud mõista, et antud toetust tohib kasutada ka tugispetsialistidele, siis antud sõnastus võimaldab ka teistsugust tõlgendust. Et anda tugispetsialistidele kindlustunnet, palun viia sisse täpsustavad täiendused, mis puudutavad täienduskoolituste toetust tugispetsialistidele. 2. § 8 (6) (muudetud § 7 lg 6) Lasteaed kannab hariduse infosüsteemi Selgitame. Koolivalmiduskaarti näeb kool, milles laps on õppima alushariduse riikliku õppekava läbinud lapse koolivalmiduskaardi, mis on asunud. Lisaks, koolikohustuse edasilükkamise hindamise puhuks koostatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppekava alusel. täiendatakse PGS paragrahvi 9 lõikega 31 järgmises sõnastuses: Lisaks ELÜ küsimus: Millal avaneb koolile õpilase koolivalmiduskaart, kas kool käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolivalmiduse hindamisele näeb koolivalmiduskaarti enne õppeaasta algust? Koolikaardil olev info peab vald või linn lähtuma koolivalmiduse ja tugiteenuste osutamise on koolile vajalik juhuks, kui tuleb kooli laps, kelle puhul on vajalik andmetest, mis on alushariduse seaduse alusel kantud Eesti Hariduse koheselt sekkumine, kelle erivajadusega on vaja arvestada klasside Infosüsteemi. komplekteerimisel, tugispetsialistide kaasamisel 3. § 9 (3) (muudetud § 8 lg 3) Erivajadusega lapse õppe- ja Selgitame. Koolivälise nõustamismeeskonna (KVM) soovitust saab kasvatustegevuses võib vanema kirjalikul nõusolekul peale eesti keele või rakendada vaid lapsevanema nõusolekul. KVM ei anna soovitust selle asemel kasutada eesti keelest erinevat keelt, kui põhikooli- ja kasutada peale eesti keele või selle asemel erinevat keelt. KVM-l on gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud kooliväline nõustamismeeskond võimalik lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamise on erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamise soovitust andes leida, et eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus ei ole soovitust andes leidnud, et eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus ei ole lapse arengu eripära tõttu talle jõukohane. Sellisel juhul ja lapse arengu eripära tõttu talle jõukohane. lapsevanema nõusolekul võib lapse õppe- ja kasvatustegevuses ELÜ küsimused ja kommentaarid: 1) Kas koolivälise kasutada peale eesti keele või selle asemel eesti keelest erinevat keel. nõustamismeeskonna soovitus on antud juhul lasteaiale/lastehoiule Nõustume, et lapse keelepuue vms kõnediagnoos ei välista teise keele kohustuslik täita? Paljud kohalikud omavalitsused ei suuda pakkuda õpet. Mitmekeelsed erivajadusega lapsed suudavad omandada teise õppekasvatustegevust eesti keelest erinevas keeles. Teaduskirjandus ei keele samal tasemel ükskeelsete erivajadustega lastega ehk et välista teise keele õpet ka keelepuude vms kõnediagnoosi puhul. Segaseks omandatakse keel, kuid seda oma üldise arengu taseme kohaselt. jääb selles sõnastuses ka eestikeelsete logopeedide/eripedagoogide roll Lasteaias on kohustus tagada logopeedi teenused keeles, milles toimub muukeelsete laste toetamisel. Kas antud nõustamismeeskonna otsus õppe- ja kasvatustöö. Seadus ei loo kohustust venekeelset logopeedilist puudutab ka logopeedi teenust? Mille alusel otsustatakse, mis keeles abi pakkuda, kuid ei välista võimalust, et tugiteenuseid pakutakse ka hakkab logopeedilist abi saama vene kodukeelega laps? Hetkel võib eesti keelest erinevates keeltes. Lapsele on parimaks eeskujuks teenuse seadusest välja lugeda, et ainult läbi komisjoni saab venekeelset osutamise keelt emakeelena kõneleva logopeedi hääldus, grammatika logopeedilist abi, kui määratakse tõhustatud tugi või eritugi. Mõistagi ja sõnavara. Ideaalis võiks muu koduse keelega laps saada vajab laps emakeelset abi eelkõige keelepuude puhul. Kakskeelsetele logopeedilist abi mõlemas keeles, kui selline võimekus on lasteaial 69  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL lastele testid alles valmivad. On oht, et logopeedidest saavad eesti keele olemas. Tööandja ülesanne on tagada õpetaja või tugispetsialisti õpetajad. Kuidas välistada olukorda, kus logopeedid, kelle eesti keele tase vastavus kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse on kas B2 või alla selle, ei hakkaks teenust osutama eesti keeles, nõudele. sealhulgas vene kodukeelega lastele? Kes hakkab muukeelsetele lastele tugiteenuseid pakkuma? Venekeelsed lapsed saavad vene logopeedidelt abi, aga teiste keelte osas? 4. § 11(muudetud § 10 ja § 11 lg 1 ja 2) Lasteaiarühma moodustamise alused Arvestatud. Eelnõu § 11 lõikes 1 on parandatud suhtarvu osa selliselt, ning lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded (7) Rühmas, milles on et sõna “kümme” asendatud sõnaga ”üheksa”, nagu on sätestatud suurendatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud laste arvu, peab kehtiva KELS § 20 lõikes 6. kogu rühma tööaja jooksul olema tagatud õpetaja või abiõpetaja kuni kaheteistkümne lapse kohta. Rühmas, milles on suurendatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud laste arvu, peab kogu rühma tööaja jooksul olema tagatud õpetaja või abiõpetaja kuni 10 lapse kohta. ELÜ kommentaar: Kui rühmas laste arvu suurendatakse, siis tõuseb ka õpetaja töökoormus ja vastutus. Eelnõu põhjal peab suurenema täiskasvanute hulk laste kohta vaid liitrühmas, kuid mitte lasteaiarühmas, kus ühe täiskasvanu kohta on 12 last. Kas poleks mõistlik, kui täiskasvanute suhtarv tõuseks mõlema rühmaliigi puhul? 5. Seletuskirjast: Rühmaliike, sh kehtivas KELS § 7 lõike 2 punktides 1‒6 Selgitame. Eelnõu kohaselt lähtub lasteaed õppe- ja kasvatustegevuse kirjeldatud erirühmi, eelnõuga ei sätestata. Muudatus võimaldab pidajal korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Samal ajal ei välistata senisest paindlikumalt rühmasid moodustada, pidades seejuures silmas eelnõus eraldi tõhustatud tuge või erituge saavate rühmade iga lapse vajadusi. § 11 lõige 8 sätestab, kui rühmas on tõhustatud tuge moodustamist (§ 14 lõiked 2 ja 3). Soovituse tõhustatud toe või eritoe või erituge saav laps, on laste piirarv rühmas väiksem kui teistes rakendamiseks annab kooliväline nõustamismeeskond. Täiskasvanute lasteaiarühmades, arvestades, et üks tõhustatud tuge saav laps täidab kolm hulka tuleb arvestada nagu lasteaiarühma puhul (§ 11 lg 1 ja 2) kohta ja üks erituge saav laps täidab kuus kohta. Haridusliku HEV laste õpetaja kompetentsid on kirjeldatud õpetaja kutsestandardis erivajadusega laps lasteaias võib vajada kas väiksemat kollektiivi või tase 6. individuaalset lisatuge rühmas. Üldjuhul õpib tõhustatud tuge saav laps kuni 12 lapsega rühmas ja erituge saav laps kuni kuue lapsega rühmas. ELÜ kommentaar: Kuna seadus ei määratle tõhustatud tuge saavate ja erituge saavate laste rühma, siis jääb eelnõus segaseks täiskasvanute arv rühmas. Hetkel näiteks on 12-lapselises tasandusrühmas arvestatud 1 täiskasvanu 7 lapse kohta, rühma suuruses on arvestatud, et üks tõhustatud 70  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL toe laps võtab 2 lapse koha (sel juhul oleks rühma suuruseks 24 last). Käesolev eelnõu ütleb, et üks tõhustatud toe soovitusega laps arvestatakse kolme eest. Kuidas arvestatakse täiskasvanute hulka uue eelnõu alusel tõhustatud toe (ja eritoe) rühmas? Kas ka antud juhul arvestatakse 1 laps kolme eest, mis tähendab, et rühmas peaks olema üks täiskasvanu 3-4 lapse kohta või arvestatakse lasteaiarühma nõudeid, kus peab olema üks täiskasvanu 10 lapse kohta? Seadusest ja seletuskirjast ei selgu, mitu tõhustatud tuge/erituge vajavat last ühes rühmas võib olla. Seaduses on määratud, et HEV laste õpetajatel peavad olema eripedagoogilised kompetentsid, kuid puuduvad kriteeriumid, millises ulatuses koolitused peaksid olema läbitud (näiteks mitmetunnine koolitus peaks läbitud olema - 160 h või 320 h). Puuduvad nõuded tugispetsialistide olemasolu kohta HEV lastega rühmades. Kokkuvõttes, oluline oleks fikseerida ka lapsele tagatud reaalne tugi 6. Eelnõu § 12 sätestab lapse arengu toetamise põhimõtted lasteaias. Selgitame. Viide parandatud. Võtame ettepanekus märgitud määruste Seletuskirjas: Lapse arengu toetamise ning lapsele vajaliku toe muutmise ette esimesel võimalusel. väljaselgitamise ja rakendamise korraldus lähtub kogu üldhariduses haridustasemest sõltumata ühtsetest põhimõtetest. Seepärast viidatakse eelnõus seoses lapse arengu toetamise põhimõtete ja tugiteenuste tagamisega läbivalt PGSile, kus need on reguleeritud. PGSis on kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord (PGS § 37 lg 3), tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded (PGS § 74 lg 5) ning tugispetsialistide lähtetoetuse tingimused ja kord (PGS § 771 ). ELÜ kommentaar 1: Kehtivas PGS-s asuvad tugispetsialistide kvalifikatsiooni nõuded § 741 lg 6 -10, mitte lg 5, nagu on märgitud seletuskirjas. ELÜ kommentaar 2: Palume viia sisse olulised muudatused nimetatud määrustesse ja seletuskirjadesse: a) Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord § 2 (3) punkt 2: logopeedi ülesandeks õpilase kommunikatsioonivõime hindamine, kommunikatsioonihäiretega õpilaste väljaselgitamine, nende suulise ja kirjaliku kõne arengu toetamine ning neile sobiva suhtluskeskkonna soovitamine; õpetajate toetamine õpilaste kommunikatsioonivõime 71  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL arendamisel, taastamisel ning kompenseerimisel; ELÜ kommentaar: Seoses kutsestandardi muutumisega 2019. a ja kaasava hariduse raames on muutunud haridusasutuses töötava logopeedi kompetentsid ja ülesanded. Logopeedi ülesannetesse on lisandunud neelamishäire märkamine, neelamisfunktsiooni uurimine ja hindamine, õpetajate ja lapsevanemate nõustamine. Vajadusel saadab logopeed lapse haigla spetsialisti konsultatsioonile, kellel on võimalik laps suunata instrumentaalsele uuringule haiglas. Neelamishäire märkamine, sellealane õpetajate nõustamine ja kohanduste tegelemine ja teraapia on üks logopeedi kohustusliku kompetentsi osa. Logopeedi tööülesanded kajastavad määruses vaid suulise ja kirjaliku kommunikatsiooni toetamist ja arendamist. On lapsi, kelle puhul suuline kommunikatsioon ei ole piisav ja nad vajavad alternatiivseid suhtlemisvahendeid, näiteks viipeid, pilt- või esemelist kommunikatsiooni. Kaasava hariduse raames need lapsed jõuavad nii tavakooli kui ka -lasteaeda. On juhtumeid kus esimesse klassi jõuab lapsi, kellel puudub suuline kõne ja seda asendav suhtlusvahend. Nimetatud töölõigud on kaasava hariduse raames oluline välja tuua. Seetõttu palume muuta sõnastust logopeedi tööülesannete kohta Tugispetsialistide teenusekirjelduse määruses: „Logopeedi ülesandeks on õpilase kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine, kommunikatsiooni- ja neelamishäiretega õpilaste väljaselgitamine, nende suulise ja kirjaliku kõne arengu toetamine, neile sobiva suhtluskeskkonna soovitamine, vajadusel alternatiivse suhtlusvahendi vajaduse hindamine, sobiva vahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, õpetajate toetamine õpilaste kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni arendamisel, taastamisel ning kompenseerimisel.“ SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri määruse „Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord“ juurde: Logopeedi ülesandeks on selgitada välja kommunikatsioonihäirega, sealhulgas suulise või kirjaliku kõne puudega lapsed. Lähtudes lapse kõne erivajadusest, raskusastmest, lapse võimetest, vajadusest ja keskkonnast 72  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL valib tööks sobilikud meetodid ja vormid (rühmas või individuaalselt) kõne arengu toetamiseks ning määrab vajaliku logopeedilise abi sageduse. Logopeed arendab, taastab või kompenseerib lapse kommunikatsioonivõimet, arendab lapse sõnavara ning oskust kasutada keelelisi vahendeid, täpsustab hääldust, kujundab hääle omadusi ja kasutusoskust, õpetab kõnetehnikaid kõne sujuvuse parandamiseks, võtab vajadusel kasutusele kõnet toetava või asendava suhtlusvahendi. Vajadusel organiseerib lapse neelamisfunktsiooni hindamise ning koostöös kliinilise logopeediga neelamisfunktsiooni taastamise ja kompenseerimise ning ohutu neelamise nõustamise. ELÜ kommentaar: 2019. a uuenenud kutsestandardis ei olen enam kutset “kliiniline logopeed”. Seoses sellega palume muuta sõnastust seletuskirjas: asendada “ Vajadusel organiseerib lapse neelamisfunktsiooni hindamise ning koostöös kliinilise logopeediga …” “Vajadusel teostab esmase lapse neelamisfunktsiooni hindamise ning koostöös haigla logopeediga …”. 7. Tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded (PGS § 74’1 lg 6-10) (10) Selgitame. Kehtivas määruses on B2-tasemel eesti keele oskuse Logopeedi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele nõuded kehtestatud tõesti vaid eripedagoogidele. Küll aga on praktikas vastav kvalifikatsioon või logopeedi kutse ning eesti keele oskus vastavalt ka teiste tugispetsialistide puhul lähtutud B2-taseme nõudest, võttes keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele aluseks määruse § 8 punkt 17 (muud eespool nimetamata ELÜ kommentaar: Kvalifikatsiooni nõuetele on lisatud keeleoskuse nõue valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse vastavalt keeleseadusele. Käesoleval ajal kehtiv keeleseadus ega ka ametiasutuste hallatavate asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste Vabariigi Valitsuse määrus, mis kehtestab ametniku, töötaja ning isikute ja nende asutuste keskeri- või kõrgharidust nõudvatel füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded, ei töökohtadel töötavad spetsialistid), kuna tugispetsialistide puhul on määra ära logopeedi keeleoskuse taset. Määrus sätestab eripedagoogi tegemist kõrgharidust nõudva töökohaga (eripedagoogide, keele taseme - C1. Ühingule antud suulise info kohaselt lähtutakse samast koolipsühholoogide ja logopeedide puhul on seejuures nõutav erialane nõudest ka logopeedide puhul. Kuna logopeedia ja eripedagoogika on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon). Nõustume, et eesti kaks erinevat eriala (sarnaselt koolipsühholoogi ja sotsiaalpedagoogi keeles tugispetsialisti teenust osutavad spetsialistid peavad kvaliteetse eriala), siis ei saa lähtuda teisele erialale kehtestatud nõudest. Palume viia ning last tegelikult abistava teenuse tagamiseks oskama eesti keelt C1- sisse vastav muudatus Vabariigi Valitsuse määrusesse “Ametniku, töötaja tasemel. Kõnealuse määruse muutmine seisab ees. 73  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded”- lisada § 9 C1-tasemel keeleoskuse nõue sõna “logopeed“ 8. Seletuskiri Haridus- ja teadusministri määruse „Tugispetsialistide teenuse Selgitame. Eelnõuga loobutakse lasteaia miinimumkoosseisu kirjeldus ja teenuse rakendamise kord“ juurde lõige 4 kohaselt on sätestamisest. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada lasteaia pidajale direktori ülesanne tagada koolis vajalike tugispetsialistide olemasolu, ja juhile lasteaia eripärast ning tegevuseesmärkidest tulenevalt arvestades seejuures kooli suuruse ja tuge vajavate õpilaste osakaaluga. suuremat otsustuspädevust ja -vabadust ametikohtade loomiseks ning Soovituslikult tuleks luua 1 tugispetsialisti ametikoht 50 üldist tuge tegevuse korraldamiseks. Eelnõu § 12 lõike 4 kohaselt tagatakse vajava õpilase kohta või 30 tõhustatud tuge vajava õpilase kohta või 12 lasteaias lapsele vajaduse korral eripedagoogi ja logopeedi või muu erituge vajava õpilase kohta. tugispetsialisti teenus. ELÜ kommentaar: Nimetatud seletuskirja alusel peab ka lasteaia/lastehoiu direktor lähtuma sarnastest nõudmistest. Logopeedide kvalifikatsiooninõuded ja tööülesanded on sarnased sõltumata haridusasutusest, kus ta töötab. Siiski on olemas mõningane erinevus töö korralduslikus pooles. Kui koolis teeb logopeed valdavalt grupitunde, siis lasteaiaealiste lastega toimub töö individuaalselt või 2-3 lapselistes grupitundides. Sellest tuleneb erinevus võimalikus logopeedi töökoormuses. Juhul, kui lasteaias luuakse üks tugispetsialisti ametikoht samadel tingimustel, mis põhikoolis, on logopeedil võimatu tagada töö kvaliteeti, kuna nimetatud hulga laste teenindamine lasteaias on ebareaalne. Tulemuseks on ebakvaliteetne töö, pikad ootejärjekorrad ja tugispetsialistide läbipõlemine. ELÜ palve on sedastada lasteaias järgmised nõuded: luua 1 logopeedi ametikoht 30 üldist tuge või 12 tõhustatud tuge või 6 erituge vajava lapse kohta. 9. § 12. Lapse arengu toetamine, lg 4 (muudetud lg 6): Vajaduse korral Mitte arvestatud. Võrreldes kehtiva KELSiga, mis sätestab, et lapsele tagatakse lapsele lasteaias põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike tagatakse lasteaias vajaduse korral logopeedi ja eripedagoogi või muu 3 alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse tugiteenus, on eelnõus tehtud muudatusega täpsustatud muu rakendamise korrale vastav eripedagoogi ja logopeedi või muu tugiteenuse sisu. Lapsele tuleb tagada tugispetsialisti teenus või tugispetsialisti (edaspidi koos tugispetsialistid) teenus. Tugispetsialistide teenused, mida ta vajab. teenusteks loob võimalused lasteaia pidaja ja teenuse pakkumist korraldab direktor eripedagoogi ja logopeedi või muu tugispetsialisti (edaspidi koos tugispetsialistid) teenus. Haridus- ja teadusministri 21. veebruari 2018 määrus nr 4 „Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise 74  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL kord“ § 4.: „(1) Tugispetsialistide teenus (edaspidi teenus) on õppe- ja kasvatusprotsessis lapse ja õpilase (edaspidi koos õpilane) arengut, võimetekohast õppimist ja sotsiaalseid oskusi toetav ning lapse arengu eeldatavate tulemuste või õpitulemuste saavutamist ja koolikohustuse täitmist takistavaid probleeme ennetav logopeedi, eripedagoogi, koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogi teenus.“; ELÜ kommentaar: ELÜ pakub nii seadusesse kui määrusesse välja uue sõnastuse: Eripedagoogi ja/või logopeedi ja/või muu tugispetsialisti teenus. Põhjendus: iga laps ei pruugi vajada kõiki teenuseid või siis vastupidi, võib vajada, mistõttu ja/või annab erinevad võimalused. Samas erialade eraldamine koma ja „või“ abil tekitab tõlgendamise võimaluse, kus võib ühe tugieriala asendada teisega (näiteks, kui logopeedi ei leia, võib teenuse asendada eripedagoogi teenusega). 10. § 13 (2) Lapsel on õigus saada tema vajadustele vastavat tuge vajaduse Selgitame. Eelnõu § 13 lõikes 2 peetakse silmas igasugust tuge, tuvastamise hetkest. Vajadus tuvastatakse lasteaiale sellekohaste olenemata toe liigist. Sättes antakse lasteaiale tõhustatud toe ja eritoe objektiivsete andmete saabumise või koolivälise nõustamismeeskonna rakendamise õigus ilma koolivälise nõustamismeeskonna vastava soovituse andmisega. Lasteaed on kohustatud tegema lapsele vajaliku toe soovituseta. Säte võimaldab rakendada tõhustatud ja erituge ka siis, kui väljaselgitamisel ja tagamisel vanemaga koostööd. Seletuskirjast: lapsel koolivälise nõustamismeeskonna soovitust ei ole, kuid vajadus on on õigus saada tema vajadustele vastavat tuge vajaduse tuvastamise tuvastatav näiteks puude raskusastme otsuse rehabilitatsiooniplaani hetkest. Vajadus tuvastatakse lasteaiale sellekohaste objektiivsete alusel või on tugiteenuste vajadust kirjeldav arsti antud terviseseisundi andmete saabumise või koolivälise nõustamismeeskonna soovituse hinnang. Objektiivseteks andmeteks lapse toe vajaduse kohta saab andmisega. Lasteaed on kohustatud tegema lapsele vajaliku toe pidada iga kvalifitseeritud spetsialisti poolt oma pädevuse piires antud väljaselgitamisel ja tagamisel vanemaga koostööd. Säte rõhutab lapse hinnangut. õigust saada tema vajadustele vastavat tuge kohe, olenemata sellest, kas üldse või millise aja möödudes annab soovituse kooliväline nõustamismeeskond. Koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kõrval võivad muudeks objektiivseteks andmeteks toe vajaduse tuvastamisel olla puude raskusastme otsus või rehabilitatsiooniplaan või tugiteenuste vajadust kirjeldav arsti antud terviseseisundi hinnang. ELÜ kommentaar: Seadust ja seletuskirja lugedes jääb seaduse punkt segaseks. Millisest toest antud lõikes räägitakse, kas ainult tõhustatud toest ja eritoest või ka üldtoest? Millised on objektiivsed andmed antud 75  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL juhul – kas nendeks on ka lasteaia logopeedi, eripedagoogi ja psühholoogi hinnang või puudutab see ainult koolivälise nõustamismeeskonna soovitust ja puude raskusastme tuvastust tervishoiusüsteemis? 11. Eelnõu § 13 lõige 3 (muudetud § 12 lg 3): Lapse arengu toetamiseks Mitte arvestatud. Tugiteenuste koordineerija ei vaja täiendavaid määrab direktor tugiteenuste koordineerija, kelle ülesanne on korraldada kompetentse. Eelnõu täpsustab senist regulatsiooni, andes direktorile lasteaiasisest meeskonnatööd ning koordineerida lasteaiavälises õiguse määrata tugiteenuste osutamisega seotud meeskonnatöö võrgustikutöös osalemist. Lasteaia pidaja võib tugiteenuste korraldamiseks ning võrgustikutöö koordineerimiseks vastav töötaja. koordineerijaks määrata direktori. Tugiteenuste koordineerija seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ELÜ kommentaar: TTK puhul pole määratletud, millised kompetentsid on lasteaia direktoril õigus valida selleks tööks sobivaim töötaja. Seda peaksid sellel inimesel olema. Järgmises punktis on öeldud: "Tugiteenuste rolli võib täita üks lasteaias töötavatest tugispetsialistidest, koordineerija toetab ja juhendab õpetajat lapse esmase toe kavandamisel, õppealajuhataja või muu nimetatud ametikohale sobiv töötaja. Kuna nõustab vanemaid ning teeb õpetajale ja direktorile ettepanekuid mõnel juhul on mõistlik, kui tugiteenuse koordineerija ülesandeid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks,..." Teeme ettepaneku määratleda täidab direktor (näiteks väike lasteaed), kuid direktor ei saa iseennast tööks vajalikud kompetentsid. määrata, siis sätestatakse, et direktori saab tugiteenuste koordineerijaks määrata pidaja. Tugiteenuste koordineerija näol on tegemist samade ülesannetega inimesega, keda PGS-is nimetatakse haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerijaks. Kehtiva praktika kohaselt täidab koordineerija rolli tavapäraselt üks haridusasutuses töötavatest tugispetsialistidest. Nimetatu ei ole eelnõus sätestatud kohustusena, kuid tugiteenuste koordineerija rolli ja tööülesandeid arvesse võttes on tegemist asjakohase praktikaga. 12. Eelnõu § 13 (6) (muudetud § 13 lg 3): Lapsele, kellel on kohanemisraskusi Selgitame. Tegemist on üldise toe pakkumisega. Toe liikide või tekib mahajäämus eeldatavate arengutulemuste saavutamisel, pakub sõnastused on koostöös ühendustega sõnastatud. Ei ole põhjust lasteaed õpetaja individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialisti teenust erinevaid puudeliike või arenguprobleeme loetelus välja tuua. või individuaal- või väiksemas rühmas õpet. ELÜ kommentaar: Eelnõu regulatsioonist pole aru saada, millise toevajadusega lapsi silmas peetakse, kas üldtuge? Sel juhul vajavad logopeedi teenust lapsed, kellel ei ole kohanemisraskust või mahajäämust eeldatavate arengutulemuste saavutamisel. Näiteks kogelus, häälduspuue (uvulaarne R, interdentaalne S jne), häälehäire jne ei ole kohanemisraskus ega mahajäämus. Seega palume muuta sõnastust: Lapsele, kellel on 76  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL kommunikatsioonipuue, mahajäämus eeldatavate arengutulemuste saavutamisel, kohanemisraskus vms, pakub lasteaed õpetaja individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialisti teenust või individuaal- või väiksemas rühmas õpet. 13. Eelnõu § 13 lõige 8 (muudetud § 13 lg 5) sätestab, et kui lasteaia tagatud Mitte arvestatud. Sama põhimõte kehtib ka siis, kui näiteks tõhustatud tugi ei anna lapse arengus soovitud tulemusi, teeb tugiteenuste toest ei piisa. koordineerija vanemale ettepaneku pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole ELÜ kommentaar: Palume asendada sõnastus “töö ei anna soovitud tulemusi” täpsema sõnastusega “kui lasteaias rakendatav üldtugi ei ole lapse arengu toetamiseks piisav” 14. Eelnõu § 13 (11) (muudetud § 14 lg 1) Koolivälise nõustamismeeskonna Selgitame. Lasteaed võib rakendada kirjeldatud juhul tõhustatud tuge soovitus ei ole eritoe või tõhustatud toe rakendamisel nõutav, kui lapsel ja erituge ilma koolivälise nõustamismeeskonna soovituseta. on diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust Toevajadus on tuvastatav näiteks puude raskusastme otsuse põhjustav terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste. rehabilitatsiooniplaani alusel või on tugiteenuste vajadust kirjeldav ELÜ kommentaar: Seletuskirja lugedes jääb selgusetuks, mille järgi arsti antud terviseseisundi hinnang. otsustab lasteaed, millist tuge tohib lapsele nimetatud juhul rakendada, Lasteaial on õigus andmete alusel otsustada, kas lapse areng on kas tõhustatud tuge või erituge? Kas laps peaks jääma lisatoega tavarühma toetatud paremini tavarühmas (arvestades piirarvuga) või moodustada või võib ta olla ka väiksemas rühmas? Seletuskirjas mainitakse rasket ja eraldi väiksem rühm. Ka keskmise puudega lapsele saab vajadusel sügavat puuet, aga ei mainita keskmist puuet. rakendada tõhustatud tuge või erutuge. Lasteaed peab alati tagama lapse toetamise tema vajadustest lähtuvalt parimal viisil. 15. Eelnõu § 13 (12) (muudetud § 14 lg 2 ja lg 3) ütleb, et lasteaias võib Selgitame. Eelnõus on muudetud rühma moodustamise põhimõtteid. moodustada väiksemaid rühmi. (13) - (14) - määratlevad, kui suures Eelnõus kohaselt on laste piirarv (maksimaalne arv rühma rühmas võib õpetada tõhustatud ja eritoe lapsi registreeritud lapsi) rühmas, kus on tõhustatud või erituge saav laps, ELÜ kommentaar: Soov oleks, et oleks välja kirjutatud, mis alustel väiksem kui teistes lasteaia rühmades arvestades, et üks tõhustatud moodustatakse 12 lapsega ja 6 lapsega rühmi. Seadust lugedes jääb tuge vajav laps täidab kolm kohta ja üks erituge vajav laps täidab kolm rühmade osas suur segadus, kui suur on õpetajate arv rühmas, mitme lapse kohta. kohta peab olema üks täiskasvanu rühmas jne. 12 lapsega ja 6 lapsega rühmad oleks ikkagi nagu erirühmad. Kui tavarühma koosseis on 20 last Üldjuhul on tõhustatud tuge saav laps kuni 12 lapsega rühmas ning ja üks eritoega laps võtab 6 lapse koha, siis kuidas jõuame arvutuslikult erituge saav laps kuni 6 lapsega rühmas (kehtiva KELSi tähenduses kuue lapsega rühmani? Siis peab olema piiratud ka eritoega/tõhustatud eritühmad), individuaalse lisatoega võib haridusliku erivajadusega laps olla kaasatud ka suuremasse rühma. Soovituse haridusliku 77  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL toega laste max hulk rühmas vms (eespool sama kommentaar). Läbivalt erivajadusega lapsele sobiva suurusega rühma ning individuaalse on rühmade komplekteerimine HEV laste osas segaselt sõnastatud. lisatoe tagamiseks teeb kooliväline nõustamismeeskond. 16. Eelnõu § 33 (2) (muudetud § 39 lg 2) ütleb, et lastehoius hindab laste kõne Arvestatud osaliselt. Sätet muudetud selliselt et lastehoius hindab laste arengut vähemalt kaks korda aastas logopeed. kõne arengut vähemalt üks kord aastas logopeed või eripedagoog, välja ELÜ kommentaar: Piisab, kui logopeed hindab laste kõnet üks kord arvatud rühmas, kus töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja. Lasteaia aastas. Samas peaks olema sarnane punkt sees ka lasteaia osas. Praeguses osas antud nõuet ei ole, sest lasteaia igas rühmas peab töötama eelnõus lasteaias sellist nõuet kirjas ei ole. vähemalt üks täistööajaga õpetaja. Haridus- ja Teadusministeerium TERVISEAMET 1. § 1 lg 1 (muudetud § 1 lg 2) lisada ka „õuelasteaedadele“ ja lisada määruse Arvestatud. Eelnõu rakendusakti lisatakse erisused õuelasteaedadele. kavandisse paragrahv, kus toodud välja erisused, mida kohaldada Rakendusaktid on veel koostamisel, eelnõule on lisatud kavandid. õuelasteaedadele. Rakendusaktid esitatakse pärast valmimist kooskõlastamiseks. Näiteks määruse „Lastehoiu tervisekaitsenõuded“ kavandis on toodud nõuded õuelapsehoiule: § 5 lg 3 ja 4: (3) Õuelastehoiu siseruumid ja nende kasutamine peavad toetama tegutsemist õues. Õuelastehoiu mängu- ja puhkeruum ning ilmastikukindla terrassi pind võivad olla ühendatud ruum. Sellisel juhul peab põranda pindala olema vähemalt 2 m2 iga lapse ja täiskasvanu kohta. (4) Ilmastikukindla terrassi põranda pind peab olema lapse liikumist takistavate konarusteta ja mitte libe. 2. Selgitame. Liitrühma võib moodustada lasteaias, milles on lastehoiu § 11 lg 3 (muudetud eelnõu § 10 lg 3) on nimetatud „liitrühma“. Määruse rühma ja sellisel juhul on tegemist lasteaia tegutsemise vormiga. kavandis seda nimetatud ei ole. 3. § 11 lg 10 (muudetud eelnõu § 3 lg 6) on nimetatud „Lasteaia õpi- ja Arvestatud. Muutsime eelnõud ja rakendusakte ning lastehoiule ja kasvukeskkonna nõuded“, aga lapsehoiu puhul on tervisekaitsenõuded. lasteaiale kehtestatakse õpi- ja kasvukeskkonna ning tervisekaitse Võiks ühtlustada loodavate määruste pealkirjad nõuded ühes õigusaktis. 78  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 4. § 17 (muudetud määruse § 4) Riskianalüüsi nõuded peavad tulenema Arvestatud osaliselt. Eelnõu kohaselt peab lasteaia pidaja järjepidevalt lasteaia määruse eelnõus kehtestatud nõuetest. (20.11.2023 jälgima lasteaia õpi- ja kasvukeskkonda ning võtma kasutusele Sotsiaalministeeriumile saadetud ettepanekud Vabariigi Valitsuse meetmed nõuete tagamiseks. Riskianalüüsi koostamisel peab lähtuma määruse „Nõuded koolieelse lasteasutuse ja statsionaarse õppega tegelikust olukorrast ning riskide hindamine on pidev protsess, mille üldhariduskooli elu- ja õppekeskkonnale“ eelnõu kohta, kirjutatuna raames analüüsitakse riskide realiseerumist ning leitakse vajalikud eelnõu teksti sisse. Selle eelnõu koostaja oli SOM).Miks on vaja vahendid/meetodid ennetuseks/riskide koostada uus riskianalüüs iga 3 a järgi? Võiks olla sõnastatud nii, et maandamiseks/kõrvaldamiseks. Riskianalüüsi ei koostata mitte iga riskianalüüs tuleb üle vaadata ja vajadusel ajakohastada iga 3 aasta kolme aasta järel, vaid iga kolme aasta jooksul. järgi. Eelnõud muudetud ja riskianalüüsi koostamise kohustus sätestatakse määruse tasandil (õpi- ja kasvukeskkonna nõuded) Arvestades riskianalüüsi olulisust, sätestatakse see seaduse tasandil. Riskianalüüsi kinnitab pidaja. Sätte eesmärk on kehtestada lasteaia pidajale selgem vastutus oma ülesannete täitmisel seoses lasteaia riskianalüüsiga. Kui riskianalüüsi tulemusel selgub, et lasteaia õpi- ja kasvukeskkond ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, peab lasteaia pidaja koostöös lasteaiaga probleemid lahendama ja nõuetele vastavuse tagama, sh kavandama vastavad meetmed lasteaia arengukavas. Haridus- ja Teadusministeerium koostab riskianalüüsi koostamise juhendi ja teeb selle kättesaadavaks. 5. § 18 (muudetud § 22) järgi munitsipaallasteaiale ei ole enam vaja Selgitame. Kindlasti hindab Terviseamet, kas lasteaia keskkond on väljastada koolitusluba. Seoses sellega ei ole vaja ka TA-l väljastada ohutu ning vastab nõuetele. Loakohustusest vabastamine ei vabasta enam terviseohutuse hinnanguid? KOVi, et eelnõus ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud iga nõue peab esimesest lasteaia tegutsemise päevast täidetud olema, sh õpi- ja kasvukeskkonna nõuete ja tuleohutusnõuete täitmine (vt nt § 20 lõige 1). 6. § 31 lg 7 (muudetud eelnõu § 3 lg 6) Nõuded riskianalüüsi koostamiseks Selgitame. Muutsime eelnõud ja rakendusakte ning lastehoiule ja peavad tulema määrusest „Lastehoiu tervisekaitsenõuded“ (kavand), kas lasteaiale kehtestatakse õpi- ja kasvukeskkonna ning tervisekaitse on jäetud meelega, et lapsehoidude puhul on „tervisekaitsenõuded“, aga nõuded ühes õigusaktis. lasteaedade puhul on määruse nimi „õpi- ja kasvukeskkonna nõuded“. 79  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 7. § 18 ja § 31 (muudetud § 22, 23 ja § 43 ja 44) järgi kaovad koolitusloa ja Selgitame. Kindlasti hindab Terviseamet, kas lasteaia keskkond on tegevusloa nõuded munitsipaallasteaiale ja munitsipaallapsehoiule. ohutu ning vastab nõuetele. Loakohustusest vabastamine ei vabasta Sellega seoses jääb ära terviseohutuse hinnangute väljastamise nõue TA- KOVi, et eelnõus ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud iga nõue le? peab esimesest lasteaia tegutsemise päevast täidetud olema, sh õpi- ja kasvukeskkonna nõuete ja tuleohutusnõuete täitmine (vt nt § 20 lg 2 p 1). 8. § 42 lg 3 (muudetud § 48 lg 4) eelnõus on kirjas: „Riiklikku ja Arvestatud osaliselt ja regulatsiooni sõnastust parandatud. Ühtlasi haldusjärelevalvet lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes ja lastehoiu sätestatakse seaduse asemel riskianalüüsi koostamise nõue eelnõu § 3 tervisekaitsenõuetes sätestatud terviseohutuse nõuete üle teostab lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatavas määruses ”Õpi- ja riskianalüüsi (või ohuprognoosi?) alusel Terviseamet.“ Riiklikku kasvukeskkonna nõuded”. Terviseamet teostab riikliku järelevalvet järelevalvet teeme terviseohutuse nõuete üle ikkagi kehtestatud määruste määruses sätestatud nõuete täitmise üle. alusel, mitte riskianalüüsi nõuete alusel. Uute määruste eelnõud peavad ikkagi sisaldama olulisi terviseohutuse nõudeid ka edaspidi (Lisa 1 toodud määruste eelnõudes on väga paljud hetkel kehtivad olulised terviseohutuse nõuded ära jäetud). Riskianalüüsi teevad asutused praegu Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2010 a juhendi „Vigastuste ennetamine ja turvalisuse edendamine koolieelses lasteasutuses“https://www.tai.ee/sites/default/files/202103/13049271367 5_Vigastuste_ennetamine_ja_turvalisuse_edendamine_koolieelsetes_las teasutustes_est.pdf järgi ja riskianalüüsi koostamisel võetakse aluseks määruses nõutu. Iga asutus kirjutab oma riskianalüüsis lahti, kuidas tagavad määruse terviseohutuse nõuete täitmise. Teeme ettepaneku sõnastada § 42 lg 3 järgmiselt: „Riiklikku ja haldusjärelevalvet lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna tervisekaitsenõuete ja lastehoiu tervisekaitsenõuete üle teostab Terviseamet.“. Ning eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku muuta Lisa 1 toodud Vabariigi Valitsuse määruse „Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded“ kavandi pealkirja järgmiselt: „Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna tervisekaitsenõuded“. 80  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 9. § 48 lg 1 (muudetud § 53 lg 1) Suure hooldus- ja abivajadusega lapse Selgitame. Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenust jääb hoiuteenus - kas kehtestatakse eraldi nõuded või liigitub üldise lapsehoiu reguleerima sotsiaalhoolekande seadus ja kehtivad selle seaduse määruse nõuete alla? Sotsiaalhoolekande seaduses on teema olemas, aga alusel kehtestatud täiendavad nõuded. kavandatavates määrustes nimetatud ei ole. Kas järelevalvet tehes peab Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse pakkumise jaoks inspektor nüüd järgima otse SHS-ist tulevaid nõudeid? Senini tegime on SHS alusel ka KOVil vaja tegevusluba. Suure hooldus- ja järelevalvet määruste, mitte otse seaduste tekstide alusel. abivajadusega lapse hoiuteenust osutatakse haridusasutuse õppe- ja Kuidas näeb välja asutusele loa taotlemise protseduur, kui näiteks 5 last kasvatustegevuse välisel ajal. on tavalapsed ja 1 on suure hooldus-ja abivajadusega lapse rühmas? Kas selle 1 lapse jaoks tuleb asutusel eraldi taotleda SKA-lt tegevusluba, kui ülejäänud laste puhul (kui tegemist munitsipaallapsehoiuga) ei ole vaja mingit koolitusluba? 10. NB! Alushariduse ja lapsehoiu seaduses ei ole nimetatud üldse Selgitame. Toitlustamise osas on reguleeritud eelnõu § 3 lõike 6 toitlustamist. Kas toitlustamine jääb rahvatervise seaduse alusel? alusel kehtestatavas lastehoiu ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna Eelnõus puudub asutuse pidaja kohustus korraldada toitlustamist nõuetes. kehtivate nõuete kohaselt, nagu põhikooli-ja gümnaasiumiseaduses (PGS). Haridus- ja Teadusministeerium EESTI LASTEAEDNIKE LIIT 1. § 3. Laste hoid ja lasteaed. Antud eelnõus on toodud välja, et lastehoid on Mitte arvestatud. Eelnõus pannakse KOVile ülesanne võimaldada 1,5- mõeldud 1,5-7 aastastele lastele §3 (2) ja lasteaed 3-7 aastastele lastele §3 3-aastasele lapsele lastehoid ning 3-7-aastasele lasteaed. See tähendab (3). Samas on märgitud ka, et lasteaias võivad olla ka hoiurühmad 1,5 -3 ühtlasi lapsevanema õigust vajadusel vastavalt lapse vanusele aastastele lastele §3 (4). Ettepanek: selguse mõttes muuta seadust lastehoiu- ja lasteaiakoht KOVilt taotleda ja see saada. Seega KOVil järgmiselt: lastehoid on mõeldud 1,5-3 aastastele lastele. Lastehoius ei ole kohustust tagada 3-7-aastasele lapsele lastehoiukoht, vaid võivad käia ka kuni 7 aastased lapsed (kommentaar: mis reaalses elus on lasteaiakoht ja lasteaias ei saa olla hoiurühma 3-7-aastastele. Tõsi, täna väga erandlik) ja lasteaed 1,5-7 aastastele lastele, kus 1,5-3 aastastele on kuni 7-aastaste laste hoiud pigem väga väike osa, kuid eelnõu lastele on hoiurühmad. eesmärk on kehtestada ka sellises vanuses laste hoidudele õiguslik tegevusruum. Reguleerimine on vajalik ka seepärast, et kuna teenust osutatakse haavatavale sihtrühmale (lapsed), siis selles osas on eraõiguslikul isiku tegevus loakohustuslik. 81  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Eelnõus on sätestatud, et lasteaias, milles on hoiurühm(ad), on lasteaia tegutsemise vorm. Ülaltoodu valguses tähendab see sarnaselt kehtiva KELSiga, et lastehoid (KELSis lastesõim ehk 1,5-3-aastased lapsed) ja lasteaed (3-7-aastased lapsed) tegutsevad ühes asutuse juhtumise all (nagu kool-lasteaed on kooli tegutsemise vorm). 2. § 9 (viidatud paragrahv eelnõust välja jäetud). Õppe-ja kasvatustegevuse Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse keel. Eesti Lasteaednike Liidul on hea meel tõdeda, et alusharidus läheb riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi esimesena üle eestikeelsele õppele ning et erivajadustega õppijatele on kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit selles osas võimalik teha nende arengust sõltuvaid erandeid. Küll aga ei lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada näe ELAL, et alusharidus peaks toetama laste erinevate emakeelte last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal arendamist. Õppekeelest erineva keele arendamine on perekonna peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära ülesanne. Alushariduse ülesanne võiks olla enne kõike soodustada võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu koostööd peredega erinevate kultuuride tutvustamisel. toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse Ettepanek: Eelnõust välja jätta § 9. (5) „Lastele, kelle emakeel ei ole arengut parimal viisil ja koostöös perega. õppe- ja kasvatustegevuse keel või kes koduses suhtluses räägivad õppe- ja kasvatustegevuse keelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, rakendab lasteaed nende emakeele arengut toetavaid ning kultuuri tutvustavaid õppe-ja kasvatustegevusi alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud korras“ 3. § 11 (muudetud § 10). Lasteaiarühma moodustamise alused ning … Laste Mitte arvestatud. Esitatud seisukoht on ühelt poolt täiesti põhjendatud, arv rühmas. HTM-i kavandatud prioriteetidele toetudes ei näe kuid eelnõu lahendab riskikohad seeläbi, et kui rühmas on Lasteaednike Liit oodatavat alushariduse kvaliteedi tõusu kui eelnõusse erivajadusega laps, tuleb laste arvu eelnõus sätestatud korras on kavandatud varasema rühmades laste arvu vähendamise asemel laste vähendada ning sellisel juhul tuleb arvestada laste arvu vähendamist arvu suurendamist. Hetkel kehtivas seaduses on laste piirarv 3- 7 a laste alates üldisest piirarvust 20, mitte 24. Nii on ka kehtivas KELSis. rühmas 20. Erandkorras võib KOV suurendada laste arvu 4 võrra lasteaia Kui laste arvu vähendamise vajadus tekib õppeaasta kestel, mil rühmad hoolekogu nõusolekul. Tegelik praktika näitab, et enamuses on täis, siis loomulikult ei saa kedagi rühmast välja arvata, kuid samas omavalitsustes on mindud seda teed, et erandkord on muudetud tuleb arvestada, et ei saa sellises olukorras ka juurde võtta, kuni on tavapraktikaks, kus aiarühmade suurus on 24 last, seda just suuremates saavutatud vastavalt väiksem nõutud laste arv. Kui rühmas on omavalitsustes tõhustatud või erituge saav laps, on laste piirarv rühmas väiksem kui ELAL on seisukohal, et aiarühmade suurus peaks jääma maksimaalselt 20 teistes lasteaia rühmades, arvestades, et üks tõhustatud tuge saav laps lapse juurde ning erandkorras rühmade suurendamise võimalus edaspidi täidab kolm kohta ja üks erituge saav laps täidab kolm kohta. kaotada. Põhjuseks on ka asjaolu, et järjest enam on rühmades lapsi, kellel 82  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL avalduvad koolieelses eas arengulised erivajadused ning kes vajavad Muudetud eelnõu § 14 lg 2 ja lg 3 osas selgitame, et rühma seetõttu individuaalsemat lähenemist. Suures grupis ei ole võimalik moodustamisel tuleb arvestada nõustamismeeskonna soovitusega, kui tagada kõikidele lastele nende vajadustest lähtuvat tuge. Suur puudus on see on olemas. Juhul kui lapsel on diagnoositud mõni elukestvat erispetsialistidest ning seetõttu peab rühmaõpetaja sageli tegema ka ööpäevaringset kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja eripedagoogitööd. Üha enam on puudus ka erialase ettevalmistusega tuvastatud puude raskusaste, siis võib lapsele sobiva suurusega rühma õpetajatest, kuna liigsete töökohustuste ja keerukaks muutunud olukorra moodustamisel lähtuda puude raskusastme otsusest või tugiteenuste tõttu põlevad õpetajad kergesti läbi ja lahkuvad või vahetavad ametit. vajadust kirjeldavast terviseseisundi hinnangust. Laste heaolu ja õpetajate järelkasvu tagamiseks on vajalik säilitada 3-7 a laste 20-ne piirarv rühmas ilma igasuguse laste arvu suurendamise Varajase märkamise tõhustamiseks, sh perearstide kaasamiseks, võimaluseta ka erandkorras. Enamasti komplekteeritakse lasteaia rühmad töötatakse välja konsolideerimisettepanekud koostöös kevadel, kui lasteaia pidajal ega direktoril ei ole ülevaadet lasteaeda Sotsiaalministeeriumiga 2024 aasta aprilliks. saabuvate laste eritoe vajaduste osas. Dokumendi §11 (1), kus mainitakse, et rühmad moodustatakse iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades, reaalses elus ei rakendu, sest ette ei ole teada lasteaeda tulevate laste erivajadused, kuna need on enamasti lastesõime võiaeda tulekuks väljaselgitamata või lapsevanem ei avalikusta toevajadust. Enamasti märkavad lapse erivajadust esmakordselt lasteaiaõpetajad. Selleks ajaks on lapse rühm maksimaalses määras täidetud ning lapsele arengusoodsat keskkonda sh väiksemat rühma ei ole võimalik pakkuda. Viimasest lähtuvalt on oluline, et lasteaia rühmade suurus väheneks või jääks samaks nagu hetkel kehtivas seaduses (20 last) ning puuduks võimalus laste rühmi suurendada ka erandkorras, et peale lasteaias käimise algust tuvastatud erituge vajav laps saaks jätkata osalemist õppe- ja kasvatustegevuses oma endises rühmas. Samuti on tähtis tagada psühhosotsiaalselt mõistlik grupi suurus mitte ainult laste, vaid ka õpetajate jaoks. Näeme, et ülikooli lõpetanud noored õpetajad lasteaeda tööle ei jõua või ei jää sinna püsima, sest töötingimused sh laste arv rühmas, erivajadustega laste toetamise puudulikud tingimused, pingeline psühhosotsiaalne keskkond ja pakutav töötasu ei ole vastavuses töökohustuste ning vastutusese määraga. Alushariduse kvaliteeti on võimalik tõsta laste arvu vähendamisega rühmades ning kvalifitseeritud personali olemasoluga. Ettepanek: jätta rühmade suurus samaks nagu hetkel kehtivas seaduses ja 08.12.2023 83  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL seaduse muutmise eelnõu §11 (2) „ Lasteaiarühma võib registreerida kuni 20 last“ ning mitte lisada võimalust rühmades laste arvu suurendada ja jätta seadusest välja §11 punktid 5-7. 4. Antud eelnõus on ära toodud, et kui lasteaias on hoiurühm, võib Selgitame. Kui lasteaias on hoiurühm, tuleb rühma laste piirarvu osas moodustada liitrühma, kuhu võib registreerida kuni 18 last. Hetkel lähtuda eelnõu § 31 lõigetest 3 ja 4 – kui rühmas töötavad ainult puudub regulatsioon kui suur võib olla registreeritud laste arv hoiurühmas lapsehoidjad, on laste piirarv rühmas 15 ning kuni kolmeaastaste puhul 1,5-3 aastaste puhul. Ettepanek: lisada eelnõusse, et lasteaia 1,5 – 3 peab lapsehoidja olema iga viie lapse kohta. Kui rühmas töötab aastaste laste hoiurühma võib registreerida kuni 14 last. § 11. lisada punkt vähemalt üks täistööajaga õpetaja, on laste piirarv 16 ning kuni Laste arv rühmades Rühma registreeritud laste arv lasteasutuses on kolmeaastaste laste puhul peab õpetaja, lapsehoidja või õpetajat järgmine: 1) hoiurühmas kuni 14 last; 2) lasteaiarühmas kuni 20 last; 3) abistav töötaja olema iga 8 lapse kohta. Seega saavad praegused liitrühmas kuni 18 last sõimerühmad jätkata samas koosseisus ja samasuguse piirarvuga. Vt ka seletuskirjast vastavate lõigete selgitusi. 5. Abiõpetaja. On igati õige, et kõik lasteaias töötavad inimesed peavad Mitte arvestatud. Eelnõu kohaselt lähtub lasteaia töötajate töökorraldus olema pedagoogilise ettevalmistusega ning seaduseelnõust selgub, et põhimõttest, et igas rühmas peab olema vähemalt üks täistööajaga tänased õpetaja abid kvalifitseeruvad ümber abiõpetajateks ning nende õpetaja ning kogu rühma tööaja jooksul peab olema tagatud eelnõus kvalifikatsiooni nõudeks saab olema hoidja kutse. Eelnõus on sätestatud korras õpetaja või abiõpetaja. Eelnõu ei sea piiranguid kavandatud, et kõik lastega töötavad inimesed kuuluvad edaspidi erinevate rühma töökorralduste rakendamisele. Eelnõuga säilib pedagoogilise personali hulka. Nii tekib olukord, kus kvalifikatsioonile paindlikkus rakendada rühmades erinevat töökorraldust (kaks õpetajat vastavate õpetajate arv väheneb ja suureneb kvalifikatsioonita ja abiõpetaja või õpetaja ning kaks abiõpetajat). Vastavat põhimõtet ei abiõpetajate arv. Praegu lasteaedades töötavad assistendid ja õpetaja abid ole võrreldes kehtiva KELSiga muudetud. Praktikas on ka positiivseid on vähesel määral lapsehoidja kutsega, eriti õpetaja abid. Õpetaja abide näiteid, kus toimib väga edukalt ja hästi ühe õpetaja ja kahe abiõpetaja hulgas on palju ilma igasuguse erialase ettevalmistuseta inimesi. Uus töökorraldus. Siin ongi võimalus lasteaedade juhtidel ja kohalikel seadus annab võimaluse komplekteerida rühmi, kus rühma personali omavalitsustel koos otsustada, millist töökorraldust rakendada. hulka kuulub ühe kõrgharidusega õpetaja kõrval kaks heal juhul lapsehoidja kutsega abiõpetajat ehk üks kõrgema kvalifikatsiooniga õpetaja asendatakse madalama kvalifikatsiooniga abiõpetajaga. Lasteaednike liit näeb, et selline võimalus peaks olema pigem erandlik. Ka teadusuuringud toetavad lasteaednike liidu seisukohta, et kvaliteetse hariduse tagab kvalifitseeritud personal. Igapäeva elu näitab, et lasteaedade pidajad näevad siin ressursi kokkuhoidu ning liigutakse nn. ühe õpetaja ja kahe abiõpetaja süsteemi suunas. Eestis on juba suuri piirkondi, kus KOV on reforminud alusharidust. Kuigi nõutava 84  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL kvalifikatsiooniga õpetajaid jätkub, on kogu piirkonnas samaaegselt ainult reformimise eesmärgil üle mindud nn. ühe õpetaja ja kahe abiõpetajaga süsteemile. Üks õpetaja ja kaks abiõpetajat rühmas peaks jääma erandjuhtumiks olukorras, kus nõutava kvalifikatsiooniga õpetajaid ei jätku. Ettepanek: §11 (4). Lasteaia rühma personali moodustavad kaks erialase kõrgharidusega või kõrghariduse ja pedagoogiliste kompetentsidega õpetajat ja vähemalt lapsehoidja kutsega abiõpetaja. Muud variandid jäävad erandjuhtudeks ning erandkoosseisuga rühm võib töötada ajutiselt 1 aasta, mille möödudes kuulutatakse välja uus õpetaja ametikoha konkurss. 6. § 23 (muudetud § 25). Lasteaia juhtimine. Kui antud eelnõu eelmises Arvestatud. Lasteaia juhtimise põhimõtteid ei ole eelnõus võrreldes versioonis mainiti, et asutuse arenguprotsesse juhitakse personaliga, siis eelmise versiooniga muudetud, kuid arvestades ettepanekut, on selles versioonis seda enam ei mainita, mis jätab lasteaia direktorile täiendatud § 25 lg 1 esimest lauset selliselt, et juhtimine toimub lisaks võimaluse asutust juhtida autokraatselt, jättes kõrvale kaasaegse juhtimise hoolekogule koostöös õppe- ja kasvatustegevust läbiviivate põhimõtted. Vt, 5.jagu. Lasteaia juhtimine Ettepanek: lisada eelnõusse töötajatega. lasteaia juhtimise põhimõtted ning tuua välja, milliste protsesside ja koosseisude kaudu pedagoogilist personali juhtimisprotsessidesse kaasatakse 7. Õppenõukogu. Alushariduse ja lapsehoiuseaduse eelnõus on rõhutatud Mitte arvestatud. Eelnõu ei sätesta õppenõukogu mõistet ja ei reguleeri lasteaia juhtimisel ebaproportsionaalselt hoolekogu vastutust võrreldes sellega seotud töökorda. Muudatuse eesmärk ei ole õpetajate pedagoogilise personaliga, hindamaks õppe- ja kasvatustöö vastavust kaasarääkimise ja otsustuspädevuse vähendamine, vaid suurem laste arengule ja huvidele. Samas pedagoogiline nõukogu, mille me paindlikkus pedagoogilise koostöö korraldamisel ning õppe- ja varasemalt soovitasime PGS-iga sarnaselt nimetada õppenõukoguks, on kasvatustegevusega seotud töötajate kaasamisel asutuse juhtimis- ja seaduseelnõust välja jäetud. Ettepanek: lisada eelnõusse § õppenõukogu arendustegevustesse. Eelnõu sätestab kohustuse kaasata lasteaia kohta - mõiste ja ülesanded sarnaselt PGS-iga ning täiendada seaduse töötajaid kõikide alusdokumentide (nt õppekava, arengukava, eelnõud „Lasteaial on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse riskianalüüs) koostamise protsessi ning arendustegevustesse, meetodid piires õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine, arendamine ja hindamine õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate kaasamiseks valib ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.“ „Õppenõukogu direktor, mida saab teha koostöös personaliga. liikmeteks on lasteaia direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud“ 8. §24 (muudetud § 26). Hoolekogu. Dokumendi §24 (1) „Hoolekogu on Arvestatud osaliselt. Iseenesest võrreldes kehtiva KELS § 24 lõikega alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe-ja 1 ei ole hoolekogu mõistet sisuliselt muudetud, eelnõus kasutatakse 85  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ….. „ Kommentaar: mõiste „personal“ asemel läbivalt mõistet „töötajad“. PGSi sõnastus Eelnõu kohaselt on hoolekogu roll edaspidi pakutava alushariduse lähtub samast põhimõttest, nagu eelnõu sõnastus, seejuures on eelnõu kvaliteedi kontroll vaatamata asjaolule, et hoolekogu liikmetel puudub sõnastus üldisem, arvestades hoolekogu ülesandeid, mis lõikes 5 vastav ettevalmistus ja pedagoogiline kompetents. Lasteaedade praktika sätestatud. Tegevuste osas kärpisime lasteaia hoolekogu ülesandeid näitab, et lapsevanemad teevad enamasti otsuseid lähtudes enda mõnevõrra (vt eelnõu muudetud § 26 lg 5), arvestades hoolekogu mugavusest või hooajalistest trendidest. Ettepanek: sõnastada hoolekogu mõistet ja rolli. Hoolekogu moodustamise ja töö korda puudutav on mõiste ja tegevused sarnaselt PGS §73 „Hoolekogu on alaliselt tegutsev eelnõu muudetud § 26 lg 3 ja lg 7. organ, kelle ülesanne on oma pädevuste piires lasteaia direktori, õpetajate, lasteaia pidaja, lapsevanemate ühistegevus õppe ja kasvatuse kavandamisel, toetamisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse lasteaia pidaja kehtestatud korras.” 9. Alushariduse riiklik õppekava Arvestatud. Lisatud punkti 6: lõimitakse erinevaid valdkondi ja Ettepanekud: Muuta sõnastust § 5 (1) 6) „rakendades mängu“ ning tegevusi, võimaldades lapse omaalgatuslikku vabamängu, katsetamist, asendada „võimaldades lapse omaalgatuslikku vabamängu“ liikumist, muusikat ja teisi aktiivset õppimist ning loovust toetavaid õppeviise nii individuaalsetes tegevustes kui ka grupis; 10. Lisada § 5 (2) täpsustav loetelu, kes osalevad last toetavas Mitte arvestatud. Muudetud sõnastust järgnevalt: (2) Lapse arengu meeskonnatöös. toetamiseks ja tema potentsiaali parimaks avaldumiseks panustavad kõik lasteaia töötajad. 11. § 6 Õpikäsitus. Kõige olulisem punkt õppekavas, millele tuginedes on Arvestatud osaliselt. Õppekava on välja töötatud ja huvigruppide poolt võimalik teha olulisi kaasaegsed muutusi alushariduses. Ettepanek: muuta kooskõlastatud. Praeguses etapis ei vii õppekavasse sisse struktuurilisi § 6 struktuuri selgeks. 1. Kaasaegne arusaam õppimisest ehk õppimise muutusi. Õppeprotsessi käsitlus on kirjeldatud §6 lõikes 1. Õppekavas mõiste 2. Õppija roll õppimise protsessis 3. Õpetaja roll õppimise käsitatakse õppimist väljundipõhiselt, rõhutades muutusi lapse protsessis 4. Keskkonna roll õppimise protsessis. § 7-na olemas. Lisada § käitumises, teadmistes, hoiakutes ja oskustes, väärtustades 6 punkt, kus on selgelt lahti kirjutatud kaasaegne arusaam õppimisest õppeprotsessi. „Õppimine on protsess, mille käigus tekivad püsivad muutused Muudetud sõnastust lõikes 3 järgnevalt: (3) Laps on õppe- ja teadmistes, oskustes, hoiakutes ja väärtustes“. Seni kuni ei ole õppekavas kasvatustegevuses aktiivne osaleja. Last kaasatakse tegevuste selgelt määratletud õppimise mõiste, toimub lasteaedades õppimine ikka kavandamisse, võimaldatakse teha valikuid ning tehtut analüüsima. laste teadmistega informeerimisena. Muuta sõnastust § 6 (3) „Last Lastehoius ja lasteaias väärtustatakse lapse loovust, omaalgatust ja kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid“ ning ettevõtlikkust. Lapsega tegelevate täiskasvanute roll on olla lapse 86  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL asendada „Laps osaleb tegevuste kavandamises, võimaldatakse teha arengu suunaja, toetaja ja juhendaja ning kujundada lapse arengut valikuid“ Kaasaegses õpikäsituses on õpetaja roll laiem kui pelgalt toetav keskkond. „suunaja“. Ettepanek lisada kaasaegse õpetaja rolliks ka toetaja ja juhendaja. 12. § 9. Rühma õppe-ja kasvatustegevusekavandamine Muuta sõnastust (3) Arvestatud. Lisatud § 9 (3) Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad läbi „…… kavandatud tegevuste ja vabategevuste“ ja asendada „kavandatud igapäevatoimingute, laste mängu, kavandatud tegevuste ja laste tegevuste ja laste omaalgatuslike tegevuste“. omaalgatuslike tegevuste. 13. Lisada (4) II( lausesse „Pedagoogilise dokumenteerimise käigus tehakse Arvestatud. Lisatud § 9 (4) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine, nähtavaks õppimise protsess (kogemused, tegevused) ja laste kognitiivne rakendamine, hindamine ja arendamine on paindlik ning põhineb potentsiaal (arvamus, seisukohad, teadmised). pedagoogilisel dokumenteerimisel (edaspidi dokumenteerimine). Dokumenteerimise käigus tehakse nähtavaks õppe- ja kasvatustegevuse seos õppekavaga, eesmärgid, tegevused, teemakäsitlus ning kokkuvõte eesmärkide saavutamisest, samuti õppimise protsess (kogemused, tegevused) ja laste kognitiivne potentsiaal (arvamus, seisukohad, teadmised). 14. § 12. (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud) Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse Mitmekeelse lapse ja pere toetamine. Eesti Lasteaednike Liit ei näe riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi võimalust näiteks kui rühmas on viie erineva emakeelega lapsed kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit (prantsuse, ungari, india, hiina ja võru keel), et siis lasteaed hakkab lapsele lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada eest keelest erineva keele omandamist toetama. Õpetajatel puudub selleks last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal ettevalmistus ja ressurss. Alushariduse ülesanne on toetada mitmekeelse peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära lapse kõne arengut eesti keele ehk riigikeele osas. Lapse eesti keelest võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu erineva emakeele arengu toetamine on perekonna vastutus. Ettepanek: § toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse 12 (1) eelnõust välja jätta. arengut parimal viisil ja koostöös perega. 15. Ettepanek: § 12 (5) (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud) Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse muuta, et mitte õpetajad ja hoidjad ei rikasta laste teadlikkust erinevatest riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi kultuuridest, vaid kutsuvad teisest rahvusest vanemaid koostööle seda ise kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit tegema. lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal 87  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse arengut parimal viisil ja koostöös perega. 16. § 14. Mänguoskused Ettepanek: Lisada (3) „näitab mängu käigus üles Arvestatud. Lisatud: rakendab mängudes loovust (fantaasiat) oma omaalgatust, huvi, loovust ja innovaatilisust“. Kommentaar: viimased on kogemusi, teadmisi ja oskusi; näitab mängu käigus üles omaalgatust, kaasaegsed peamiste oskuste alused nii koolis kui elus üldse hakkama huvi ja innovaatilisust saamisel. 17. § 21. Valdkond Matemaatika Ettepanek: (2) punkt 4 muuta „oskab liita ja Arvestatud. Lisatud: oskab liita ja lahutada viie piires ning tunneb lahutada 10 piires“ ja asendada „oskab liita ja lahutada 5 piires“. märke + , –, =; Kommentaar: Tegemist on miinimum eeldatavate oskustega 18. Ettepanek: (2) punkt 9 muuta „oskab öelda kellaaega täistundides“ ja Arvestatud. Lisatud: oskab määrata kellaaega täistundides asendada „oskab määrata kellaaega täistundides“. 19. § 23. Valdkond Muusika Ettepanek: (1) punkt 4 sõnastada järgmiselt „ Arvestatud. Märgime, et riiklik õppekava on miinimum ja lasteaed tutvustada kapsele Eesti muusikalist pärandit. Kommentaar: Euroopa ja võib oma õppekavas täpsustada, missuguses mahus tutvustatakse Eesti maailma muusikalise pärandiga tutvumine ei ole eakohane ning midagi ja muu maailma muusikat. peab ka kooli avastamiseks jääma. 20. § 25. Lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted Ettepanek: Mitte arvestatud. Kuna eelnev punkt 4 sätestab, et lapse arengut Täpsustada (5), et kord õppeaastas õpetajate poolt loodav lapse arengu kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades lapse pingutusi ja kirjalik kokkuvõte on kirjeldav. Kommentaar: see välistab tabeli vormis saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid arengu kokkuvõtted, mis keskenduvad peamiselt sellele, mida laps veel ei hoiakuid ja huvi, siis leiame, et ei ole vajalik ette anda vormi, milles oska, eirates õppekava põhimõtet keskenduda lapse olemasolevatele lapsehoidja ja õpetaja koostab vähemalt üks kord õppeaastas lapse oskustele, saavutatule ja toimetulekule. arengust kirjaliku kokkuvõtte. 21. Ettepanek: Täpsustada (5) punkt 2 „vanem esitab seisukohti ja ootusi Mitte arvestatud. Lapsevanemal on õigus esitada oma seisukohti ja lapse eakohase arengu suhtes“ Kommentaar: välistab olukordi, kus ootusi lapse arengu suhtes ja ettepanek tundub hinnanguline. vanemal on lapse suhtes ebarealistlikult kõrgendatud ootused. EESTI ERALASTEAEDADE LIIT Haridus- ja Teadusministeerium 88  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 1. § 3 (4) sätestab, et lasteaia tegutsemise vormid on 1) lasteaed ning 2) Vt vastust Koolieelsete Eralasteasutuste Ühingule. Lasteaed, milles on lasteaed, milles on lastehoiu rühm või rühmad. hoiurühm, on lasteaed, milles hoiurühma osas kohaldatakse KÜSIMUS. Millise süsteemi järgi rahastatakse edaspidi lasteaia lastehoidude kohta sätestatut. See on analoogne, nagu lasteaed-kool on hoiurühma, kus käivad 1,5–3aastased lapsed? kooli tegutsemise vorm. Rahastamise mudelit eelnõus ei muudeta võrreldes kehtivaga. 2. § 4 (4) (muudetud eelnõu § 4 lõige 6) Kohaliku omavalitsuse üksus teeb Mitte arvestatud. Sätte sõnastus katabki ära nii munitsipaalasutused kui vanemale kättesaadavaks teabe kohaliku omavalitsuse territooriumil eraasutused. Eelnõu § 1 kohaselt tähendab lasteaed nii munitsipaal- pakutavatest lastehoiu- ja lasteaiakohtadest. kui eralasteaeda ning lastehoid nii munitsipaal- kui eralastehoidu. ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: kohaliku omavalitsuse üksus teeb Eelnõu § 4 lõike 6 normiselgituses on selguse huvides ka öeldud, et vanemale kättesaadavaks teabe kohaliku omavalitsuse territooriumil tuleb teatavaks teha info kõikide lastehoidude ja lasteaedade kohta, pakutavatest munitsipaallasteaia ning eralastehoiu- ja milles kohaliku omavalitsuse üksus oma ülesannet täidab (nii eralasteaiakohtadest munitsipaal- kui eraasutused). 3. § 9 (4) (muudetud eelnõu § 8 lõige 4) Eralasteaed määrab Mitte arvestatud. Sättega ei muudeta kehtivat regulatsiooni. IB ja EB õppekeele eralasteaia põhikirjas. Eralasteaias, kus õppe- ja õppekavaga lasteaedades ei pea õpetama eesti keelt. kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe alushariduse riikliku õppekava alusel, välja arvatud eralasteaias, mis tegutseb rahvusvahelise bakalaureuseõppe organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava ja Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt. ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: Eralasteaias, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe alushariduse riikliku õppekava alusel, välja arvatud rahvusvahelistes lasteaedades ja lastehoidudes või eralasteaias, mis tegutsev rahvusvahelise bakalaureuseõppe organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava ja Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt. 89  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL SELGITUS ETTEPANEKULE. Meie ingliskeelsed rühmad peaksid selle järgi hakkama välismaalastele eesti keelt õpetama. See oleks meile lisakoormus ja -kulu ning eesti keele õpetamine ei peaks olema kohustuslik välismaalastele, kes võivad viibida Eestis seoses tööga ajutiselt. 4. § 13 (2) (muudetud eelnõu § 13 lõige 1) Lapsel on õigus saada tema Arvestatud. Sätet selgemaks sõnastanud: Lapsele vajaliku toe vajadustele vastavat tuge vajaduse tuvastamise hetkest. Vajadus väljaselgitamisel ja tagamisel on lasteaed kohustatud looma eeldused tuvastatakse lasteaiale sellekohaste objektiivsete andmete saabumise või koostööks vanemaga. koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmisega. Lasteaed on kohustatud tegema lapsele vajaliku toe väljaselgitamisel ja tagamisel vanemaga koostööd. ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: lasteaed on kohustatud tegema lapsele vajaliku toe väljaselgitamisel ja tagamisel vanemaga koostööd ning ka lapsevanem on kohustatud tegema lasteaiaga koostööd. 5. § 13 (17) (muudetud eelnõu § 14 lõige 6) Tõhustatud toe ja eritoe Esimese ettepaneku osas selgitame, et poolik lause lõikude lõpus oli rakendamiseks on lasteaial õigus töödelda teise lasteaia ja koolivälise ülearune ja kustutasime. nõustamismeeskonna poolt hariduse infosüsteemi kantud andmeid Teise ettepaneku osas selgitame, et eelnõu § 8 lõike 3 on ühtlasi koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale lapsele viitenorm, mis tähendab, et käesolevas eelnõus nimetatud kooliväline rakendatud tugimeetmete kohta. osaliselt või täielikult rahastada ka nõustamismeeskond on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 47 kohaliku omavalitsuse üksus, muu isik või asutus. nimetatud kooliväline nõustamismeeskond. Ehk definitsioon tuleb ETTEPANEK 1. Puudu on 2. lause algus, mille lahti kirjutamist ootame: PGS-ist. „…osaliselt või täielikult rahastada ka kohaliku omavalitsuse üksus, muu isik või asutus.“ ETTEPANEK 2. Termin kooliväline nõustamismeeskond peab olema seaduses defineeritud ja lahti kirjutatud. 6. § 14 (2) (muudetud eelnõu § 15 lõige 2) Eralasteaial on lisaks käesoleva Selgitame. Eralasteaed võib lisaks lõikes 1 nimetatud alustele arvata paragrahvi lõikes 1 sätestatud lapse lasteaiast väljaarvamise alustele, lapse lasteaiast välja lõikes 2 sätestatud alusel (pikaajaline võlgnevus). õigus arvata laps lasteaiast välja pikaajalise õppemaksuvõlgnevuse tõttu Munitsipaallasteaed ei saa lõiget 2 rakendada. Seega on eralasteaiale ETTEPANEK 1. Lisada sõnastusse, milline on pikaajalise võlgnevuse antud täiendav alus. pikkus. Mõiste “pikaajaline võlgnevus” on seadusandja teadlik valik eraettevõtja õiguste ja lapse õiguste vahel tasakaalu leidmiseks. Seega 90  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL KÜSIMUS. Kas muul põhjusel peale pikaajalise õppemaksuvõlgnevuse esmalt hindab eralasteaed, kas võlgnevus on sedavõrd pikaajaline, et ei saa last lasteaiast välja arvata? on põhjus laps lasteaiast välja arvata. Eelkõige tuleks võla osas kasutada teisi õiguskaitsevahendeid ja lapse lasteaiast väljaarvamine peaks olema neist viimane. 7. § 20 (1) (muudetud eelnõu § 22 lõige 1) Tegevusluba annab eralasteaia Vastused küsimusele 1: pidajale õiguse pakkuda alusharidust kindlas tegevuskohas. Tegevusloa 1) Kui eralasteaia pidaja soovib avada eralasteaia 1. septembril, siis taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium. Tegevusloa saamise tuleb esitada taotlus tegevusloa saamiseks hiljemalt 31.märtsil ehk 5 taotlus tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt viis kuud enne avamist. kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust. 2) Päris maja ehitamisega alustamisel on ilmselgelt veel ebamõistlik KÜSIMUS 1. §20 (1) on liiga vähe informatsiooni, mida täpselt kujutab esitada tegevusloa taotlus. Näiteks maja ehitamisega alustamisel ei tegevusloa saamise taotlus. Seega ootame vastuseid järgnevatele saa Terviseamet ega Päästeamet hinnata, kas hooned ja ruumid küsimustele: vastavad nõuetele, aga üks kohustuslik dokument on just see hinnang. 1) Millisest hetkest hakkab kehtima viie kuu nõue? Tegevusloa taotlemise loogika on tõesti üles ehitatud selliselt, et loa 2) Kas kõik dokumendid peavad olema olemas, kui teavitada taotlemisest alates peavad olema olemas kõik kohustuslikud Haridus- ja Teadusministeeriumi plaanist ehitada eralasteaeda või peale dokumendid. HTM otsustab tegevusloa andmise kahe kuu jooksul teavitamist toimub dokumentide kokku panemine? alates taotluse esitamisest (§ 23 lõige 1). 3) Lahti kirjutada, mis on taotluse kõik vajalikud dokumendid. 3) Eelnõu § 22 lõikes 4 on sätestatud, mis dokumendid tuleb loa taotlemisel esitada. KÜSIMUS 2. Miks munitsipaallasteaiad ei pea taotlema viis kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust tegevusluba, aga eralasteaedadele Vastus küsimusele 2: KOV ei pea tõesti eelnõu järgi taotlema hakkab kehtima selline nõue? lastehoiu ja lasteaia pidamiseks tegevusluba. Selle muudatusega SELGITUS KÜSIMUS 2-le. Kui eralasteaiad pakuvad samamoodi viiakse tegevusloa regulatsioon vastavusse kehtiva õigusruumiga - avalikku teenust, siis meil peaksid olema samad nõuded seadusega pandud kohustusliku ülesande täitmiseks ei peaks KOV munitsipaallasteaedadega. taotlema luba. KOVi lasteaed peab vastama kõikidele lasteaiale ETTEPANEK. Muuta sõnastust: Tegevusloa saamise taotlus tuleb kehtestatud nõuetele, samamoodi nagu eralasteaed. Kontroll nõuete esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt kaks kuud enne õppe- täitmise üle saab toimuda avamise päevast. ja kasvatustegevuse algust. Selgitus ettepanekule: Viiekuuline tähtaeg võimaldab HTMil anda pidajale võimalike taotluses esitatud puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Nagu eelpool viidatud, HTM otsustab tegevusloa andmise kahe kuu jooksul taotluse esitamisest, mis tähendab, et kui 91  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL puudusi ei ole, saab tegevusega alustada kaks kuud pärast taotluse esitamist, alates tegevusloa saamisest. 8. §27 (5) (muudetud eelnõu § 29 lõige 5) Lasteaia abiõpetaja Eelnõu § 29 lõikes 6 on sätestatud, et õpetajate pedagoogilised kvalifikatsiooninõuded on vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse ning kompetentsid kirjeldatakse õpetaja kutsestandardis ja abiõpetaja eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud pedagoogilised kompetentsid kirjeldatakse lapsehoidja nõuetele või vähemalt keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid ning kutsestandardis. Nimetatud sätte osas oleme seletuskirjas eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud normiselgituses lahti kirjutanud, kuidas pedagoogilisi kompetentse nõuetele. omandatakse ning kuidas tööandja saab nende olemasolu hinnata, kui ETTEPANEK. Küsimused, mille lahti kirjutamist ootame seaduses: puudub kutse. 1) Mida tähendavad pedagoogilised kompetentsid? Mõistet „kontrollfunktsioon“ eelnõus ei kasutata. 2) Mis on kontrollfunktsioon? 3) Kuidas toimub pedagoogiliste kompetentside kontroll? 9. Eelnõu § 31 lõikes 6 sätestatakse, et lastehoiu tervisekaitsenõuded lapse Mitte arvestatud. Lasteaedadele ei kehtestata erisusi. Juba hoidude arengu toetamiseks, tervise kaitseks ning turvaliseks ja ohutuks lapsehoiu osas on see suur erandi tegemine ja võrreldes kehtivaga oluline korraldamiseks vajalike tingimuste loomiseks kehtestab Vabariigi muudatus õigusaktides. Valitsus määrusega. Tegemist on volitusnormiga Vabariigi Valitsusele lastehoidudele tervisekaitsenõuete kehtestamiseks. Rakendusakti kavand on esitatud käesoleva eelnõu lisas. Hoiud võivad tegutseda ka elamutes, kui ruumid vastavad kehtestatud tervisekaitsenõuetele. See, kas ruumi tuleohutusnõuded peavad vastama I (eluruum) või IV (kogunemishoone) kasutusviisile, sõltub selle (elu)ruumi kasutajate arvust (lapsed ja täiskasvanud kokku). Eluhoones paiknevale lastehoiule kohalduvad (alates 11 kasutajast) nõuded, mis kehtivad IV kasutusviisile (kogunemishoone). See tähendab, et tegemist on ruumidega, mille kasutajatelt ei saa eeldada ruumide head tundmist. IV kasutusviisi kohaldatakse kõikide rohkem kui 11 kasutajaga kogunemishoonete puhul. Kui lastehoid tegutseb hoones, millel on kuni 10 kasutajat, hinnatakse selle hoone või hooneosa vastavust I kasutusviisi (eluruumi) tuleohutusnõuetele olenemata sellest, kas tegemist on haridusasutuse või eluruumiga. Kui lastehoid tegutseb hoones, millel on üle kümne kasutaja, peab Päästeamet hindama ruumide vastavust IV 92  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL kasutusviisi (kogunemishoone) tuleohutusnõuetele olenemata sellest, kas tegemist on eluruumi või haridusasutusega. ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: Hoiud ja 2-rühmalised lasteaiad võivad tegutseda ka elamutes, kui ruumid vastavad kehtestatud tervisekaitsenõuetele. 10. § 40. Munitsipaallastehoiu ja -lasteaia rahastamine Mitte arvestatud. Vt ka vastust Tartu linna Koolieelsete (3) Kohaliku omavalitsuse üksusele antava õpetajate tööjõukulude toetuse Eralasteasutuste Ühingule. Rahastuse põhimõtteid ja mudelit käesolev arvestamise aluseks on eelmisel kalendriaastal õpetaja töötasu alammäära eelnõu ei muuda. suurendamisega kaasnenud lisakulude osaliseks katmiseks eraldatud KOV täidab avalik-õiguslikku ülesannet, see on KOVi seadusest toetus. Õpetajate tööjõukulude toetuse ülejäänud vahendite jaotuse tulenev kohustus, mille riik on andnud täitmiseks. Sellest tulenevalt aluseks on munitsipaal- ja eralasteaedades õppivate ning munitsipaal- ja nähakse ette ka riigieelarvest toetus. Eraettevõtjal ei ole kohustust eralastehoidudes käivate pooleteise- kuni kolmeaastaste laste arv elukoha teenust pakkuda. Kui KOV soovib täita ülesannet eralastehoiu kaudu, järgi. siis lepitakse eralastehoiu rahastamises kokku erapidaja ja KOVi ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: eralasteaias või eralastehoius käiva vahel. lapse eest maksab riik õpetajate tööjõukulu toetuse otse eralasteaiale või -hoiule. SELGITUS ETTEPANEKULE. Kuigi õpetajate tööjõukulude toetus on lapsepõhine, siis ei jõua praegu toetus eralasteaeda, kus konkreetne laps käib. Osa omavalitsusi kannab eralasteaias käivate laste toetuse edasi eralasteaiale, kuid osa omavalitsusi jätab raha endale. Seepärast oleks oluline, et riik maksaks toetuse otse lastaia pidajale. Alternatiivina võiks sõnastada toetuse otse maksmise § 41. Eralastehoiu ja -lasteaia rahastamine all § 40 (3) analoogse punktina vastavalt järgmisele ettepanekule. 11. § 40 (2) Kooskõlas riigieelarve seadusega antakse riigieelarvest kohaliku Vt eelmist vastust. omavalitsuse üksusele toetust käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ja § 32 lõikes 1 nimetatud õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks. ETTEPANEK. Lisada § 41 sarnane tingimus, nagu on ka § 40 (2): Kooskõlas riigieelarve seadusega antakse riigieelarvest eralasteaia ja 93  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL eralastehoiu pidajale lisakulude jaoks toetust käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ja § 32 lõikes 1 nimetatud õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks. Eralasteaia ja eralastehoiu pidaja võib toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks. SELGITUS ETTEPANEKULE: Kui võrrelda § 40 ja § 41 , siis muntsipaallasteasutusele on eraldi ette nähtud koolitusrahad õpetajate kvalifikatsiooni tagamiseks, eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks, aga eralasteaedade ja erahoidude rahaliste toetuste all puudub selline lõige. Kuigi eralasteasutus tegutseb samadel tingimustel nagu munitsipaallasteasutus: laste piirarv, vanemate omaosalus ja pearaha suurus. Eralasteasutus aga peab kõik lisakulud katma pearahaga. Ootame võrdset kohtlemist nii era -ja muntsipaallasteaia ning era- ja munitsipaalhoiu töötajatele ja lastele. 12. Eelnõu § 3 lõige 3 sätestab seaduse eesmärki silmas pidades, et lasteaed Mitte arvestatud. Käesoleva eelnõuga muudetakse ka Eesti Vabariigi on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist haridusseaduse §-i 14 ning selle tekst sõnastatakse „Alusharidus on võimaldav õppeasutus, kus eakohases, turvalises, mängulises ja üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas toetatakse kolme- kuni põhihariduse omandamiseks“. Seega on eelnõu kooskõlast Eesti seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste teadmiste ja Vabariigi haridusseaduse kui üldseadusega. hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks ja Eelnõu eesmärk on luua alused senisest suurema sidususe alushariduse edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus. lõpptaseme ja põhihariduse lähtetaseme vahel. ETTEPANEK. Eemaldada viimasest lausest „põhihariduse omandamiseks“ ja jätta sõnastusse ainult: „…,mis loovad eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus.“ SELGITUS ETTEPANEKULE. Leiame, et edukas edasijõudmine igapäevaelus on piisavalt lai mõiste, seega eraldi põhihariduse omandamist ei ole vajalik välja tuua. See aitab ka vältida kooliks valmistumisele keskendumist lasteaias ning lapsepõlve väärtustamist. 13. Eelnõu § 4 lõige 2 annab võrreldes kehtiva KELSiga kohaliku Mitte arvestatud. Eelnõu paneb KOVile kohustuse tagada alushariduse omavalitsuse üksusele sõnaselge õiguse tagada lastehoiukoha ka võimaldamine seaduses sätestatud tingimustel ja nõuetele vastavalt. on eralastehoiu kaudu ning lasteaiakoha eralasteaia kaudu. Riigi poolt on põhiseaduse vastane sekkuda KOVi enesekorraldusõigusesse selle ülesande täitmisel, mistõttu ei ole selline 94  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Kirjeldatud korraldus on paindlik ja arvestab kohaliku omavalitsuse seletuskirjas mõjutamine ülesande täitmise viisi valimiseks kuidagi üksuse võimalustega ja vanema soovidega. Põhiseaduse § 3 lõikest 1 kohane ega ka põhiseaduspärane. tuleneb lisaks riigivõimu tegevuse legaalsuse nõudele eeldus, et riigivõim, sh kohaliku omavalitsuse üksus, täidab oma ülesandeid üldjuhul ise. Eelnõu lähtub sellest põhimõttest, kuid arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse võimalusi ja ressurssi, on teatavatel juhtudel mõistlik osta teenus sisse erasektorilt. Teenuse tagajaks jääb sellisel juhul endiselt kohaliku omavalitsuse üksus. Erasektorilt teenuse sisse ostmisel peab kohaliku omavalitsuse üksus olema kindel, et ka eralastehoid- ja lasteaed tagab teenuse kvaliteedi. Seepärast tuleks eralastehoiu- ja eralasteaia rahastamisel arvestada kõiki alushariduse teenuse kulukomponente (nt palgakulu, õppevahendite kulu, kinnisvara komponent) ja muud seonduvad kulud), mis võimaldavad pakkuda seadusest lähtuvat kvaliteetset alushariduse teenust. ETTEPANEK 1. Kirjutada seletuskirjas lahti, miks on teatud juhtudel mõistlik osta teenus sisse erasektorilt. Kirjutada eraldi välja erasektori pakutav eriilmelisus, spetsialiseerunud õpe ja kulu efektiivsus. SELGITUS ETTEPANEK 1-le. Kui me soovime pakkuda lastele mitmekülgset ja kvaliteetset alusharidust ning anda lapsevanemal võimaluse valida, millisesse lasteaeda ta soovib oma lapse panna, siis võiks eraldi välja tuua erasektoris tegutsevate lasteasutuste olulisuse. 14. § 25 (muudetud eelnõu § Seletuskirjast: Eelnõu §-s 25 sätestatakse Seletuskirja täiendatud: Karistusregistri seaduse § 20 lg 1 punkti 9 järgi lasteaia töötajad, keda kehtiva KELS §-s 20 on käsitletud personalina. on päringu tegemise õigus lastega töötava inimese võtmisel Lastekaitseseaduse (LasteKS) §-s 20 on sätestatud lapsega töötava isikuna alaealistega seotud tööle seadusega sätestatud nõetele vastavuse töötamise piirangud. Nimetatud paragrahvis on välja toodud piirangud kontrollimiseks. Taustakontrolli tegemiseks on kolm võimalust: inimestele, kes ei tohi töötada lastega. Lastega ei tohi töötada inimesed, www.e-toimik.ee, Automaatselt x-tee teenuse kaudu ning kellele on määratud kriminaalkaristus või sundravi seaduses loetletud [email protected] meili teel päringu tegemine (vt nende kohta süütegude eest. Tööandja peab veenduma, et inimest, keda soovitakse lähemalt https://www.rik.ee/et/karistusregister/lastega-tootamise- lastega töötamiseks tööle võtta, ei ole eelpoolnimetatud kuritegude eest piirangu-kontrollimine või https://www.just.ee/kontrollitausta). Seega karistatud või sundravile määratud. Tööandja peab pisteliselt kontrollima lastega töötava inimese tausta kontrollimiseks peab tööandja esitama kõiki töötajaid ja veenduma, et neid ei ole karistatud töötamise vältel. karistusregistrile päringu. Kui tööle kandideeriv inimene on elanud või Lastega töötava inimese tausta kontrollimiseks peab tööandja esitama töötanud mõnes muus Euroopa Liidu riigis, tuleb andmeid tema 95  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL karistusregistrile päringu. Kui tööle kandideeriv inimene on elanud või karistatuse kohta küsida läbi Euroopa Karistusregistri (CRIS) riigist, töötanud mõnes muus Euroopa Liidu riigis, tuleb andmeid tema kus ta on viibinud. Samas juhtudel, kui mõni liikmesriik (nt kolmas karistatuse kohta küsida läbi Euroopa Karistusregistri riigist, kus ta on riik, kes ECRIS-e süsteemi ei kuulu) andmeid ei väljasta, peab isik ise viibinud. Kui lasteasutus eirab töötajatele seatud piirangut või ei tuvasta esitama vastava riigi tõendi selle kohta, et tal piirangut kaasa toovat seda, karistatakse asutust rahatrahviga (KarS § 179,1) karistust ei ole. KÜSIMUS. Kas on olemas süsteem ja andmebaasid, mis võimaldavad kontrollida inimese kriminaalkaristust, kes on elanud või töötanud teises Tööandja peab regulaarselt kontrollima kõiki töötajaid ja veenduma, et Euroopa Liidu või muudes maailma riikides? neid ei ole karistatud töötamise vältel. LasteKS § 20 lõike 3 järgi tuleb SELGITUS KÜSIMUSELE: Lasteaedades nõutakse inimese karistuse regulaarset kontrolli teha vähemalt korra aastas alates 1. jaanuarist kontrolli enne tööle võtmist, aga reaalsuses lasteasutuse pidajal või 2023. Lastega töötamise ebaseadusliku võimaldamise eest karistatakse direktoril puuduvad võimalused kontrolli teostamiseks. Meie arvates asutust rahatrahviga (KarS § 179’1). sellises olukorras karistada lasteasutuse pidajat või direktorit tundub ebaõige ja ootame paremat lahendust inimese kriminaaltausta Seega on nõuded sätestatud ka teistes seaduses ja eelnõus ei saa kontrollimiseks. tööandja kohustuse osas teha erisust. ETTEPANEK. Tööandja peab veenduma, et inimest, keda soovitakse lastega töötamiseks tööle võtta, ei ole eelpoolnimetatud kuritegude eest karistatud või sundravile määratud. Eemaldada sõnastusest ainuisikuline tööandja vastutus ja lisada sõnastusse: Töötajal peab olema kohustus teavitada tööandjat välisriigis töötamise kohta ja seal sooritatud kuritegudest. SELGITUS ETTEPANEKULE. Hetkel on eelnõus kogu vastutus pandud direktorile, kellel ei pruugi olla potentsiaalse töötaja kohta infot (töötaja võib esitada direktorile valet infot, töötaja on sooritanud kuriteo riigis, mille kohta andmeid on võimatu kätte saada). Töötajal peab samuti olema kohustus teavitada tööandjat ja kui ta ei teavita, siis ei saa panna direktorile 100% vastutust. 15. § 41 (2) ((muudetud eelnõu § 47 lg 2) seletuskirjast lause: Kohaliku Mitte arvestatud. Vt ka vastust Tartu linna Koolieelsete omavalitsuse üksus peab kindlustama vanemate võrdse kohtlemise Eralasteasutuste Ühingule. See, millistel tingimustel ostab KOV kõikides lastehoiu- ka lasteaiakoha tagamise ning lastehoiu- ja lasteaia teenuse sisse erasektorilt või sõlmib halduslepingu, on KOVi tegevuse korraldusega seotud aspektides. autonoomia pädevus, mille põhjalt eraettevõtja ja KOV teevad ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: Kohaliku omavalitsuse üksus tagab nii kokkuleppeid ning millesse riik sekkuda ei saa. Eelnõu ütleb, et KOV era- kui ka munitsipaallasteasutustele toiduraha toetuse. peab eralasteaia rahastuse (teenuse ostmise eraettevõtjalt) korraldama 96  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL SELGITUS ETTEPANEKULE: Seletuskirjas on kirjas, et kohalik nii, et eralasteaias, mille kaudu KOV oma ülesannet täidab, ei tohi olla omavalitsus peab kindlustama vanemate võrdse kohtlemise, mida antud vanema kohatasu suurem, kui KOVi lasteaias. seletuskirja lausest ei saa järeldada. Paljud kohalikud omavalitsused maksavad munitsipaallasteaedadele toetust toidukulude tasumiseks, mistõttu lapsevanemale on toiduraha päevatasu oluliselt väiksem kui eralasteasutuses. 16. Lastehoiu tervisekaitsenõuded. §1 (3) Lastehoidudele, kus enamus Selgitame. Kuna on ebamõistlik kehtestada lastehoiule ja lasteaiale tegevusi viiakse läbi õues (edaspidi õuelastehoid), kohaldatakse põhimõtteliselt sarnased nõuded kahes erinevas määruses, siis käesolevat määrust selles kehtestatud erisustega. muutsime eelnõus § 3 lõikes 6 sätestatud volitusnormi selliselt, et §5 (3) Õuelastehoiu siseruumid ja nende kasutamine peavad toetama Vabariigi Valitsus kehtestab lasteaia ja lastehoiu õpi- ja tegutsemist õues. Õuelastehoiu mängu- ja puhkeruum ning kasvukeskkonna nõuded (erisused nõuetele sätestatakse samas ilmastikukindla terrassi pind võivad olla ühendatud ruum. Sellisel juhul määruses). Koostasime nimetatud määruse kavandi, milles kavandame peab põranda pindala olema vähemalt 2 m2 iga lapse ja täiskasvanu kohta. sätestata lisaks õuelastehoiule ja õuelasteaia. ETTEPANEK. Rakendusaktite põhjal on hetkel võimalus teha ainult õuelastehoide. Lisada sõnastusse ka võimalus teha samadel tingimustel õuelasteaedu. Haridus- ja Teadusministeerium EESTI LASTEHOIDUDE LIIT 1. §3 (2) Lastehoid on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse Arvestatud. Sõnastust muudetud ja sätestatud järgmiselt: Lastehoid on omandamist toetav asutus, kus turvalises, eakohases, mängulises ja alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist arendavas kasvukeskkonnas hoitakse kuni seitsmeaastaseid lapsi ja võimaldav haridusasutus, kus turvalises, eakohases, mängulises ja toetatakse nende üldoskuste arengut. Järgmises punktis on sõnastus, mis arendavas kasvukeskkonnas hoitakse kuni seitsmeaastaseid lapsi ja ütleb, et lasteaed on aga alushariduse omandamist võimaldav: §3 (3) toetatakse nende üldoskuste arengut. Seejuures luuakse kuni Lasteaed on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse kolmeaastase lapse arengu soodustamisel eeldused alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus eakohases, turvalises, mängulises omandamiseks lasteaias ning kolme- kuni seitsmeaastase lapse arengu ja arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas toetatakse kolme- kuni soodustamisel toetatakse perekonda eelduste loomisel põhihariduse seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste teadmiste ja omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus. hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus. ETTEPANEK §3 (2). Muuta Eelnõu eesmärk ei ole lastehoiu teenust mitte pisendada, vaid sõnastust: lastehoid on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse vastupidi, võrreldes seni kehtestatule, kvaliteeti tõsta ning ühtlustada omandamist võimaldav asutus. SELGITUS ETTEPANEKULE. 97  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Paragrahv 3, lõige 2 tekitas meis 2 küsimust: kas see annab võimaluse senised sõimerühmad ja lastehoiurühmad ning lisaks võimaldada lastehoiu teenuse olulisust pisendada ja lasteaed on alushariduse pakkuda hoiuteenust ka kuni seitsmeaastasele lapsele. omandamist võimaldav õppeasutus? Kas alusharidust saab lasteaiast ja lastehoid on ettevalmistus, et minna lasteaeda? Eesti Lastehoidude Liit arvab, kuna lastehoius on samuti õppekava ja uue eelnõu kohaselt peavad kõik lapsehoidjad olema lapsehoidja kutsega (alates 2028. aastast), siis lastehoid selgelt võimaldab, mitte ei toeta alusharidust 2. §4 (4) (muudetud §4 lg 6) Kohaliku omavalitsuse üksus teeb vanemale Mitte arvestatud. Eelnõu § 1 kohaselt, kui seaduses on nimetatud kättesaadavaks teabe kohaliku omavalitsuse territooriumil pakutavatest lasteaed, siis tähendab see nii munitsipaal- kui eralasteaeda. Kui on lastehoiu- ja lasteaiakohtadest. ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: nimetatud lastehoid, tähendab see nii munitsipaal- kui eralastehoidu. „…kohaliku omavalitsuse territooriumil pakutavatest munitsipaal- kui ka Seega tuleb eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt teha KOVil vanemale teatavaks eralastehoiu- ja lasteaiakohtadest.“ teave KOVi territooriumil pakutavatest munitsipaal- ja eralastehoidudest ning munitsipaal- ja eralasteaedadest. 3. §4 (12) (muudetud § 4 lg 8 ja § 34 lg 1 ja lg 2) Lasteaed või lasteaia pidaja Selgitame. Rühma piirarv on 15 last, mis tähendab rühma kannab Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem) registreeritud laste arvu, mitte reaalselt kohal käivate laste arvu. andmed lasteaias käivate laste kohta. Lastehoid või lastehoiu pidaja kannab hariduse infosüsteemi andmed lastehoius käivate laste kohta. KÜSIMUS. Lastehoiu rühma suurus on 15 last. Kui arvestada, et lastehoid peab tagama paindlikkust ja mõni laps käib lastehoius osalise ajaga, seega reaalsuses on rühma nimekirjas 20 last. Kas Eesti hariduse infosüsteem toetab ka osaajaga lapse sisestamist nimekirja ja arvestab et rühma nimekirjas on rohkem kui 15 last? 4. §5 (1) Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lastehoidu vastuvõtmiseks Mitte arvestatud. Eelnõu § 1 kohaselt, kui seaduses on nimetatud esitab vanem kohaliku omavalitsuse üksusele taotluse. Taotluses tuleb lasteaed, siis tähendab see nii munitsipaal- kui eralasteaeda. Kui on märkida lastehoiu kasutamise soovitud algusaeg ja soovitud lastehoid nimetatud lastehoid, tähendab see nii munitsipaal- kui eralastehoidu. tegevuskoha täpsusega. Vanemal on õigus esitada mitu eelistust, kohaliku See tähendab, kuna KOVi kohustus on vanema soovil võimaldada koht omavalitsuse üksus peab neid arvestama. ETTEPANEK. Lisada lastehoius ja lasteaias, siis kohta saamiseks tuleb vanemal esitada sõnastusse: Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse munitsipaal- või taotlus KOVile. KOV võib teenust pakkuda nii enda ülalpeetavas eralastehoidu vastuvõtmiseks esitab vanem kohaliku omavalitsuse asutuses, aga ka erapidaja kaudu. Nii peaks see ka kehtiva seaduse üksusele taotluse. kohaselt tegelikult toimuma. Vanemal on võimalik taotleda kohta otse erahoiust või -lasteaiast, mille kaudu KOV teenust ei paku. Sellisel juhul ei pea KOV ka teenust rahastama, kuid võib. 98  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 5. § 5 (3) Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab vanema taotluse ja teeb Mitte arvestatud. Tegemist menetlustähtajaga ehk taotlus tuleb kahe kuu jooksul taotluse esitamisest otsuse lapse lastehoidu lahendada kahe kuu jooksul. Taotluse lahendamisel tuleb arvesse võtta vastuvõtmise kohta. ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: ‚…taotluse taotluses märgitut - millises lastehoius (lasteaias) ja alates millisest esitamisest otsuse lapse lastehoidu võtmise kohta, kui laps on vähemalt ajast kohta vajatakse (vanem ei pruugi vajada kohta kindlasti kahe kuu 1,5aastane ja tal on seaduslik õigus lastehoiukohale. pärast, vaid esitab näiteks avalduse, et kevadisel komplekteerimisel tema laps koha saaks). KOV kehtestab lastehoidu ja lasteaeda vastuvõtmise ja väljaarvamise korra, milles saab sätestada ka avalduste esitamise korda, kuid arvestusega, vanema soovil peab laps saama koha 1,5-aastaseks saamisel või kahe kuu pärast taotluse esitamisest. 6. §14 (2) (muudetud § 15 lg 2) Eralasteaial on lisaks käesoleva paragrahvi Arvestatud osaliselt. Mõistet muudetud (eelnõu § 15 lõige 2 ja § 40 lõikes 1 sätestatud lapse lasteaiast väljaarvamise alustele, õigus arvata lõige 2), sest eelnõus kasutatakse selles osas mõistet “vanema laps lasteaiast välja pikaajalise õppemaksuvõlgnevuse tõttu osalustasu” . Teised alused lapse ka eralasteaiast väljaarvamiseks on ETTEPANEK 1. Lisada sõnastusse, milline on pikaajalise võlgnevuse loetletud lõikes 1 (muudetud eelnõu § 15). Eralasteaiale antaksegi pikkus. KÜSIMUS. Kas muul põhjusel peale pikaajalise lõikes 2 täiendav alus võrreldes lõikes 1 toodud ammendava loeteluga. õppemaksuvõlgnevuse ei saa last lasteaiast välja arvata? Muudel, kui eelnõus nimetatud alustel ei saa last lasteaiast välja arvata. 7. § 16 (muudetud § 19). Lasteaia arengukava ja sisehindamine KÜSIMUS. Selgitame. Lastehoius ei ole sisehindamine kohustuslik. Lasteaias, Kuidas toimub lastehoidudes kvaliteedi hindamine, kui seaduse eelnõus milles on hoiurühm, tuleb sisehindamist teha, sest tegemist lasteaia ei ole ettenähtud sisehindamist lastehoidudes? tegutsemise vormiga. 8. §30 (3) (muudetud § 32 lg 3) Lastehoiul ja lasteaial on kohustus: 1) Selgitame. Kutset ei anna välja Haridus- ja Teadusministeerium. Kutse teavitada vanemaid õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest; 2) jälgida andja õiguste taotleja moodustab kutsekomisjoni, mille liikmete regulaarselt lapse terviklikku arengut ning anda vanematele sellekohast valimisel konsulteerib vastava valdkonna kutsenõukogu ja kutse- või tagasisidet; 3) pakkuda lapsele käesolevas seaduses sätestatud korras tuge erialaliidu esindajatega. Toetame ettepanekut, et Eesti Lapsehoidjate ning anda vajaduse korral esmast abi; 4) nõustada vanemaid lapse arengu Liidu esindaja kuuluks lapsehoidja kutse andmise komisjoni. ja alushariduse küsimustes. ETTEPANEK. Teeme ettepaneku kaasata ja kaaluda Eesti Lapsehoidjate Liitu lapsehoidja kutse andmisesse. Väga suur probleem on see, et lapsehoidja kutse ei hõlma endas kõiki alushariduskompetentse, seega ootame selle teemaga kohest tegelemist. 9. §31(3 ) (muudetud § 34 lg 1 ja lg 2) Lastehoiu töötajate töökorraldus Mitte arvestatud. Lastehoius, kus töötavad lapsehoidjad, ei muutu lähtub nõudest, et kogu rühma tööaja jooksul on tagatud lapsehoidja iga senised laste ja täiskasvanute suhtarvu nõuded. Lastehoius ei olnud viie lapse kohta kuni kolmeaastaste laste osas ja ning lastehoiu rühmas varasemalt rühma piirarv reguleeritud. Kuna süsteem ühtlustatakse, võib olla kuni 15 last. ETTEPANEK 1. Muuta sõnastust: „…kogu rühma siis on vajalik hoiurühma piirarvu kehtestamine, mis tuleneb tööaja jooksul on tagatud lapsehoidja iga seitsme lapse kohta kuni lapsehoidjate senisest lapse- täiskasvanu suhtarvust ja lähtutakse 99  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL kolmeaastaste laste osas iga 10 lapse kohta üle kolmeaastaste laste osas senisest laste arvust sõimerühmades. Laste piirarv hoiurühmas on 15, ning lastehoiu rühmas võib olla kuni 15 last.“ SELGITUS olenemata laste vanusest. Selline piirarv võimaldab kolmel lapshoidjal ETTEPANEKULE. Mõistame, et õpetajal on suuremad pädevused ja toetada iga lapse arengut ja läheneda individuaalselt, arvestades laste kõrgharidus, aga meie arvates on laste arv ühe õpetaja ja lapsehoidja kohta vanust. Et tagada laste turvalisust mõnevõrra madalama liiga suure erinevusega. Õpetajal võib olla korraga 3 last rohkem kui kvalifikatsiooniga töötajatega rühmas, laste ja täiskasvanute suhtarvu lapsehoidjal, seetõttu teeme ettepaneku muuta lapsehoidja iga seitsme lapshoidja kvalifikatsiooniga töötaja puhul ei muudeta. Lastehoidude lapse kohta. puhul on toodud positiivsena välja just rühmade väiksust ja individuaalset lähenemist lastele, mida võimaldab väiksem laste suhtarv ühe täiskasvanus suhtes. 10. KÜSIMUS. Kas laste piirarv tähendab laste arvu kes on lastehoius kohal Selgitame. Laste piirarv tähendab registreeritud (nimekirjas) laste või nimekirjas? arvu, mitte lastehoius reaalselt kohal käivate laste arvu. 11. §31 (10) (muudetud § 33 lg 3) Lastehoid kutsub lastehoiu ja vanemate Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud selliselt, et koosolekud tuleb koostöö koordineerimiseks kokku vanemate koosoleku arvestusega, et kokku kutsuda vähemalt kaks korda aastas. kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus vanemate koosolekul osaleda. ETTEPANEK 1. Muuta: Vanemate koosolekud toimuvad maksimaalselt kaks korda aastas – sügis- ja kevadperioodil. SELGITUS ETTEPANEK 1-le. Kuna lapsed ei pruugi lastehoius olla kauem kui 3–6 kuud, siis ühe koosoleku toimumise korral ei pruugi vanemad sellest osa saada, kui 1,5aastane laps liitub lastehoiuga novembris, aga koosolek näiteks toimus septembris 12. §32 (2) (muudetud § 38) Lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded on Arvestatud. Eelnõud täiendatud (muudetud § 37 lg 3, lg 4, lg 5). vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse 4. tase ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Kui lapsehoidja töötab lastehoiurühmas, kus on laps, kellel on diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste, on lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse 5. tase ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Välisriigis lapsehoidja kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtutakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja 100  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL korrast. Sama seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium. ETTEPANEK. Vajalik lisada lapsehoidja kvalifikatsiooninõuete sõnastusse sarnaselt õpetaja §25 (4) ja abiõpetajale §25 (5) kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele tingimuse, kui ei leia positsioonile vajaliku kvalifikatsiooniga inimest: kui lapsehoidja ametikohale korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat lapsehoidjat, võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele ning kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada lastehoiu õppekavas määratud kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste saavutamine. SELGITUS ETTEPANEKULE. Eelnõu sõnastus vähendab töötajate valikut, eriti kui lastehoiu pidajal puudub valik sõlmida tähtajaline leping inimesega, kellel ei ole veel lapsehoidja kutset. Arvame, et ainuüksi kutse olemasolu ei taga, et inimesel oleks olemas sobivad isikuomadused lastega töötamiseks. Samuti on väärtuslikud erinevad alusharidusega või lastega seonduvad koolitused ja varasem kogemus lastega tegelemisel. Seega usume, et lastehoiu pidaja oskab hinnata töötaja pedagoogilisi kompetentse, kui ta võtab tööle ilma lapsehoidja kutseta töötaja. 13. ETTEPANEK 2. Lisada sõnastusse: Lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded Mitte arvestatud. Kuna lastehoius ei ole õpetaja töötamine kohustuslik, on vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse 4. tase või keskharidus ja on nagu see on kehtiva KELSi kohaselt sõimerühmas, siis me ei saa teha läbinud vähemalt 100 tundi laste arenguga seotud täiendkoolitusi või mööndusi lapsehoidja kvalifikatsiooni osas. Lapse kolm esimest keskharidus ja vähemalt 3-aastane kogemus väikelastega töötamisel ning eluaastat on arengus kõige olulisem aeg. Sel ajal areneb lapse aju eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud tohutu kiirusega ja kvalifitseeritud lapsehoidja roll on siin ülioluline. nõuetele. SELGITUS ETTEPANEK 2-le. Pedagoogilised kompetentsid Lapsehoidja kutsetunnistuse saamine ja selle olemasolu kinnitab, et on saavutatavad koolituste ja kogemustega. Kuna abiõpetajatele on töötajal on lapsehoidjana tegutsemiseks vajalikud oskused ning kvalifikatsiooninõuded kas lapsehoidja kutse või pedagoogilised teadmised ja hoiakud. kompetentsid, siis võiks lapsehoidjatel olla sarnased tingimused. 14. § 33. (2) (muudetud § 39 lg 2) Lastehoius hindab laste kõne arengut Arvestatud osaliselt. Nõuet vähendatud selliselt, et lastehoius peab vähemalt kaks korda aastas logopeed. ETTEPANEK. Lastehoius hindab logopeed või eripedagoog hindama laste kõne arengut vähemalt üks laste kõne arengut logopeed lähtuvalt vajadusest või lastehoid võib kord aastas, välja arvatud rühmas, kus töötab üks täistööajaga õpetaja. 101  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL suunata lapse ka kohaliku omvalitsuse poolt pakutavale tugiteenusele. SELGITUS ETTEPANEKULE. Keeruline on nõudest kinni pidada, kui logopeedide puudus on väga suur. 15. KÜSIMUS. Lasteaedades tegeleb lastega logopeed alates 3. eluaastast, Selgitame. Ka lastehoius tuleb vajadusel tagada lapsele logopeedi kas sama kehtib ka lastehoiule? teenus. Kehtiva KELSi kohaselt tuleb ka sõimerühma lapsele tagada vajadusel logopeedi teenus. 16. §33 (4) (muudetud § 39 lg 4) Eralastehoius käivale lapsele, kellele Selgitame. Kui kohaliku omavalitsuse üksus annab oma ülesande kohaliku omavalitsuse üksus on võimaldanud lastehoiukoha käesoleva täitmise üle erapidajale või ostab ülesande täitmiseks erapidajalt seaduse § 4 alusel selle lastehoiu kaudu, loob käesoleva paragrahvi lõikes teenuse sisse, siis hind kujuneb vastaval hankel. Kui KOV otsustab 3 kirjeldatud vajalike tugispetsialistide teenuse pakkumise võimalused erapidaja teenust vabatahtlikult toetada, siis sellisel juhul on KOVil lai kohaliku omavalitsuse üksus. KÜSIMUS. Kas see annab võimaluse kaalutusõigus. kohalikel omavalitsustel maksta vähem toetust eralastehoius käivale lapsele? 17. § 37 (1) (muudetud § 43 lg 1) Tegevusluba annab eraõiguslikule Mitte arvestatud. KOV ei pea tegevusluba taotlema, seetõttu ka juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale õiguse pakkuda teavitamise tähtaeg 2 kuud. Eraettevõtja peab taotlema tegevusloa. lapsehoidu kindlas tegevuskohas. Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- Vastava tähtaja eesmärk on tagada, et isikul oleks võimalik kõrvaldada ja Teadusministeerium. Tegevusloa saamise taotlus tuleb esitada Haridus- taotluses esinevad puudused enne kavandatud tegevuse algust ning ja Teadusministeeriumile hiljemalt viis kuud enne lastehoiu tegevuse esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vajalikud täiendavad algust. ETTEPANEK. Ühtlustada munitsipaal- ja eralastehoidude materjalid. Näiteks kui lastehoiu pidaja on kavandanud lastehoiu tegevuse alguse aeg. Muuta sõnastust: Tegevusloa saamise taotlus tuleb tegevuse alguse 1. septembriks, tuleb taotlus esitada hiljemalt 1. esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt kaks kuud enne aprillil. Viiekuuline tähtaeg võimaldab Haridus- ja lastehoiu tegevuse algust. SELGITUS ETTEPANEKULE. Kui kohalik Teadusministeeriumil anda pidajale võimalike puuduste omavalitsus teavitab lastehoiu tegevuse algusest 2 kuud ette ning erahoiud kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 5 kuud ette, siis me ei mõista, miks on tehtud selline eristus, kui nii munitsipaal- kui ka eralastehoiud pakuvad avalikku teenust. 18. § 41 (2) (muudetud § 47 lg 2) Munitsipaallastehoiu koha tagamisel Mitte arvestatud. Kui KOV tagab teenuse erapidaja kaudu, siis eralastehoiu kaudu ja munitsipaallasteaia koha tagamisel eralasteaia arvestatakse toetust ka neis hoidudes ja lasteaedades töötavatele kaudu käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud korras kohaldatakse eralastehoiu õpetajatele. ja -lasteaia rahastamisele käesoleva seaduse § 40 lõigetes 4 ja 5 sätestatut arvestusega, et vanema osalustasu ei või olla suurem kui see on munitsipaallastehoius ja -lasteaias. ETTEPANEK. Lisada § 41(2) sõnastusse sarnane tingimus, nagu on ka § 40(2): Kooskõlas riigieelarve 102  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL seadusega antakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele lisakulude jaoks toetust käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ja § 32 lõikes 1 nimetatud eralasteaedade õpetajate ja eralastehoiu lapsehoidjate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks. SELGITUS ETTEPANEKULE: Kui võrrelda § 40 (2) ja § 41(2) , siis muntsipaallasteasutusele on eraldi ette nähtud koolitusrahad õpetajate kvalifikatsiooni tagamiseks, aga eralasteaedade ja erahoidude rahaliste toetuste all puudub selline lõige. Kuigi eralasteasutus tegutseb samadel tingimustel nagu munitsipaallasteasutus: laste piirarv, vanemate omaosalus ja pearaha suurus. Eralasteasutus aga peab kõik koolitusrahad katma pearahaga. Ootame võrdset kohtlemist nii era -ja muntsipaallasteaia ning era- ja munitsipaalhoiu töötajatele ja lastele. 19. § 42 (2) (muudetud § 48 lg 2) Haldusjärelevalvet munitsipaallastehoiu, - Selgitame. HTM kontrollib järelevalve käigus, kas õppe- ja lasteaia ja tema pidaja tegevuse õiguspärasuse üle ning riiklikku kasvatustegevus vastab õigusaktides ettenähtud kvaliteedile. järelevalvet eralasteaia, -lastehoiu ja tema pidaja tegevuse õiguspärasuse Järelevalve saab siiski kontrollida, kas täidetakse õigusaktide nõudeid. üle eesmärgiga tagada lapse arengu toetamine, alushariduse kättesaadavus See, millise kvaliteediga peab alusharidus olema, on sätestatud ja sellele võrdsetel alustel juurdepääs, õppe- ja kasvatustegevuse õigusaktides. korraldamine ning selle kvaliteet, teostab Haridus- ja Teadusministeerium. KÜSIMUS. 1) Kuidas näeb välja Haridus- ja Teadusministeeriumi õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteedi järelevalve korraldus 2) Mida see tähendab? 3) Millistest kvaliteedistandarditest peab lähtuma? 20. §49(4) (muudetud § 54 lg 4) Käesolevas seaduses lapsehoidjale sätestatud Selgitame. Kutsekoja tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA kvalifikatsiooninõudeid, välja arvatud eesti keele oskuse nõuet, ei kohaselt koolitatakse lapsehoidjaid praegu mitu korda rohkem kui neid kohaldata kuni 2028. aasta 31. augustini lapsehoidja suhtes, kes töötas prognoosi kohaselt vaja on (prognoos ütleb, et aastas oleks vaja enne käesoleva seaduse jõustumist lapsehoidjana. KÜSIMUS. Kuidas on koolitada 45 lapsehoidjat, aga koolitatakse üle 300). 2024. a riigil või kohalikel omavalitsustel plaan toetada lapsehoidjate ümberõpet, rahastatavate koolituste prioriteetide ja teemade valimine on praegu kellel ei ole lapsehoidja kutset, aga hetkel töötavad hoidjatena lõpusirgel. RKT komisjon on kogunenud mitmel korral ning KÜSIMUSE SELGITUS. Lapsehoidjakursused maksavad ligi kaks tuhat koondatud info koolitusvajaduse kohta OSKA tööjõuvajaduse eurot. Töötavale lapsehoidjale või lapsehoiule on see väga suur kulu, mida raportitest jm andmetest lähtuvalt ning nende alusel teinud ettepanekud ise katta. Töötukassa pakub rahastust lapsehoidja koolituse läbimiseks, rahastusotsusteks. Komisjon on läbi vaadanud kõik õppekavarühmad 103  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL aga see on vaid töötutele. Seega ootame lahendust, kuidas töötavatele sh lastehoid ja teenused noortele ning õendus ja ämmaemandus. 2024. lapsehoidjatele tagada lapsehoidja 4. Kutse. a osas tehti otsused: Õppekavarühmas lapsehoid ja teenused noortele - rahastatakse õpetaja abidele pedagoogiliste oskuste koolitusi. Lapsehoidja koolitusi otseselt mitte, kuna Töötukassa seda rahastab. Õppekavarühmas õendus ja ämmaemandas – rahastatakse suure hooldusvajadusega lapse hooldamise koolitusi. Analüüsime ja teeme prognoosid koolitusvajaduse kohta ning seejärel on võimalik need koolitusmahud RKT koolituste loetellu lisada. Mitmed kutsekoolid pakuvad õpet tasemeõppes, seega kompetents on koolidel kindlasti olemas ja siis saavad praegu töötavad inimesed end nõuetele vastavaks koolitada. 21. Seletuskirja muudatusettepanekud: Arvestatud. Seletuskirja sõnastust täpsustatud. Eelnõu § 3 lõikes 2 (muudetud § 3 lg 1) sätestatakse, et lastehoid on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist toetav asutus, kus turvalises, eakohases, mängulises ja arendavas kasvukeskkonnas hoitakse kuni seitsmeaastaseid lapsi ja toetatakse nende üldoskuste arengut. Lastehoius, nagu ka lasteaias ei toimu tegevus õppetundidena, vaid õpitakse läbi mängu ja igapäevategevuste käigus. ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: lastehoius, nagu ka lasteaias ei toimu tegevus õppetundidena, vaid õpitakse läbi lapse juhitud loova ja vaba mängu ning igapäevaste tegevuste käigus. 22. §25 Seletuskirjast: Eelnõu §-s 25 sätestatakse lasteaia töötajad, keda Selgitame. Lastega töötamise piirangu tagamiseks peab lastega töötav kehtiva KELS §-s 20 on käsitletud personalina. Lastekaitseseaduse organisatsioon tegema kindlaks, kas töötaja sobib ametisse. Päring (LasteKS) §-s 20 on sätestatud lapsega töötava isikuna töötamise lastega töötamise piirangu kohta saab teha Justiitsministeeriumi piirangud. Nimetatud paragrahvis on välja toodud piirangud inimestele, veebilehel: https://www.just.ee/kontrollitausta. kes ei tohi töötada lastega. Lastega ei tohi töötada inimesed, kellele on määratud kriminaalkaristus või sundravi seaduses loetletud süütegude eest. Tööandja peab veenduma, et inimest, keda soovitakse lastega töötamiseks tööle võtta, ei ole eelpoolnimetatud kuritegude eest karistatud või sundravile määratud. Tööandja peab pisteliselt kontrollima kõiki 104  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL töötajaid ja veenduma, et neid ei ole karistatud töötamise vältel. Lastega töötava inimese tausta kontrollimiseks peab tööandja esitama karistusregistrile päringu. Kui tööle kandideeriv inimene on elanud või töötanud mõnes muus Euroopa Liidu riigis, tuleb andmeid tema karistatuse kohta küsida läbi Euroopa Karistusregistri riigist, kus ta on viibinud. Kui lasteasutus eirab töötajatele seatud piirangut või ei tuvasta seda, karistatakse asutust rahatrahviga (KarS § 1791) KÜSIMUS. Kas on olemas süsteem ja andmebaasid, mis võimaldavad kontrollida inimese kriminaalkaristust, kes on elanud või töötanud teises Euroopa Liidu või muudes maailma riikides? SELGITUS KÜSIMUSELE: Lasteaedades ja lastehoidudes nõutakse inimese karistuse kontrolli enne tööle võtmist, aga reaalsuses lasteasutuse pidajal või direktoril puuduvad võimalused kontrolli teostamiseks. Meie arvates sellises olukorras karistada lasteasutuse pidajat või direktorit tundub ebaõige ja ootame paremat lahendust inimese kriminaaltausta kontrollimiseks. ETTEPANEK. Tööandja peab veenduma, et inimest, keda soovitakse lastega töötamiseks tööle võtta, ei ole eelpoolnimetatud kuritegude eest karistatud või sundravile määratud. Eemaldada sõnastusest ainuisikuline tööandja vastutus ja lisada sõnastusse: Töötajal peab olema kohustus teavitada tööandjat välisriigis töötamise kohta ja seal sooritatud kuritegudest. SELGITUS ETTEPANEKULE. Hetkel on eelnõus kogu vastutus pandud direktorile, kellel ei pruugi olla potentsiaalse töötaja kohta infot (töötaja võib esitada direktorile valet infot, töötaja on sooritanud kuriteo riigis, mille kohta andmeid on võimatu kätte saada). Töötajal peab samuti olema kohustus teavitada tööandjat ja kui ta ei teavita, siis ei saa panna direktorile 100% vastutust. 23. §32 Seletuskirjas: Kehtiv sotsiaalhoolekande seadus sätestab Arvestatud. Nõuded on ühtlustatud. Selgitame, et esmaabikoolituse lapsehoidjana tegutsemise eeldusena nõude, et isik peab olema läbinud läbimine on kahtlemata vajalik ning soovitavalt võiks tööandja seda vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse viimase 36 kuu jooksul. Lastega koolitust töötajatele mõistliku aja tagant täiendavalt korraldada. vahetult töötavatel isikutel peavad olema oskused anda lastele esmast abi. Töölepingu seaduse kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale 105  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Käesoleva eelnõu § 30 lõike 3 punktis 3 sätestatakse kohustus anda tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte vajadusel esmaabi ning käesoleva eelnõu alusel kehtestatavas Vabariigi huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma Valitsuse määruses „Lastehoiu tervisekaitsenõuded“, sätestatakse koolituse ajal keskmist töötasu ning töötaja on kohustatud osalema esmaabikoolituse läbimise nõue. oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel ETTEPANEK 1. Lapsehoidjate ja õpetajate esmaabikoolituse tunnid peaksid olema ühtlustatud. ETTEPANEK 2. Kas on vajalik 16-tunnist esmaabikoolitust? 24. Nõuded lasteaia maa-alale, hoonete, rajatustele, ruumidele ja sisustusele Vajadusel täpsustame seda rakendusakti väljatöötamise käigus. - KAVAND 2 1. §4 5) mänguväljaku rajatiste alused on kukkumislööki summutava turvakattega. ETTEPANEK: Lisada sõnastusse täpsustus, mis võib olla turvakate. Eesti Lapsehoidude Liidul tekkis küsimus, kas see turvakate võib olla ka liiv? 25. §5 (4) Ilmastikukindla terrassi põranda pind peab olema lapse liikumist Selgitame. Terrassi puhul on kavandi kõnealuses sättes peetud silmas takistavate konarusteta ja mitte libe. (5) Ruumide põranda pind peab väliterrassi, ruumide puhul siseruume. Kuna hetkel on esitatud olema lapse liikumist takistavate konarusteta, mitte libe ja temperatuuriga kooskõlastamiseks seaduseelnõu ning rakendusaktide lõplik vähemalt 20 °C. ETTEPANEK. Täpsustada, kas ruumide all peetakse koostamine ja kooskõlastamine ootab veel ees, siis praeguses etapis ei silmas siseruume. pruugi me kõiki rakendusaktide kohta tehtud ettepanekuid läbi töötada ja kavandisse lisada. 26. §5 (9) Elektripistikupesad kaetakse lapsekindlate kaitsetega. Arvestatud. ETTEPANEK. Muuta sõnastust: Lastehoius ja lasteaias on kasutusel lapsekindlad elektripistikupesad või elektripistikupesad, mis on kaetud lapsekindlaste kaitsetega. 27. § 5(2) Lastehoiu mänguruumis ja puhkeruumis peab olema põranda Mitte arvestatud. Rakendusakti kavandi koostamisel sätestasime pindala iga lapse ja täiskasvanu kohta vähemalt 2 m2. Kui rühma mängu- põranda pindala osas paindlikkuse võimaldamiseks Terviseameti ja puhkeruum on ühendatud, siis vähemalt 4 m2 iga lapse ja täiskasvanu heakskiidu saamise võimaluse. kohta. Terviseameti heakskiidul võib põranda pindala olla ka väiksem, kui see on sobiv, ohutu ja turvaline. ETTEPANEK. Eristada kuni kolmeaastased lapsed ja üle kolmeaastased lapsed ruumivajadusest lähtuvalt. SELGITUS ETTEPANEKULE. Näiteks vastavalt vanusele võivad olla erinevas suuruses voodid. 106  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Haridus- ja Teadusministeerium EESTI ERIPEDAGOOGIDE LIIT 1. Mõnevõrra problemaatiliseks hindame seda, et lapsehoidjale ja Ootused lapsehoidjale ja õpetajale tulenevad nende ametite lasteaiaõpetajale on pandud samaväärsed ootused selles osas, mis kutsestandarditest. Kindlasti tuleb nii lastehoiu juhil/pidajal kui ka puudutab lapse arengu jälgimist ja hindamist, õppe- ja/või lasteaia juhtkonnal pakkuda tuge alustavale lapsehoidjale/õpetajale. kasvatustegevuse planeerimist ning lapsevanemate nõustamist. Läbivalt Perega koostöö, mis on aluseks lapse arengu toetamisele, on kasutatakse eelnõudes mõistet “kooliväline nõustamismeeskond”, mille kohustusliku kompetentsina nii lapsehoidja kui õpetaja võiks alusharidust arvestavalt ümber nimetada “asutuseväliseks kutsestandardis. nõustamismeeskonnaks. Murelikuks teeb jätkuvalt see, et täiendavaid Ressursside osas märgime, muudatused ei too kaasa võrreldes kehtivas ressursse muudatuste elluviimiseks ei ole kavandatud. KELSis sätestatud ülesannetega täiendavaid ülesandeid. Koolivälise nõustamismeeskonna mõiste on võetud kasutusele seepärast, et eelnõuga kavandatakse tugisüsteemide ühtlustamine alus- ja põhihariduses. Kooliväline nõustamismeeskond annab soovituse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras. Kehtiva seaduse kohaselt koolivälise nõustamismeeskonna poolt tehtavaid otsuseid sobitus- või erirühma vastuvõtmiseks käsitatakse eelnõu kohaselt edaspidi otsustena tõhustatud või eritoe rakendamiseks. Koolivälise nõustamismeeskonna ülesandeid täidab Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja võrgustik. 2. § 4 lõige 12,(muudetud § 4 lg 8) Selgitame. Individuaalse arenduskava osas märgime, et eelnõu § 12 lõige 5, (muudetud §12 lg 8) koostamise käigus sooviti vältida täiendava dokumendi koostamise nõuet (individuaalse arengu jälgimise kaart), laiendades individuaalses § 13 lõige 15 (muudetud § 14 lg 6) arenduskavas sisalduvaid andmeid. Väljavõtted, mõisted (tumedas kirjas) ja tagasiside (kaldkirjas) Lapsel on õigus tugispetsialisti teenusele, so eripedagoogi, logopeedi, Lasteaed või lasteaia pidaja kannab Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenusele vastavalt ministri hariduse infosüsteem) andmed lasteaias käivate laste kohta. Lastehoid või määrusega kehtestatud teenuse kirjeldusele ja rakendamise korrale lastehoiu pidaja kannab hariduse infosüsteemi andmed lastehoius käivate (muudetud § 12 lg 6 ja § 39 lg 3). Eelnõu muudetud § 13 lg 6 kohaselt laste kohta. annab kooliväline nõustamismeeskond soovitusi lapse arengu Lasteaed kannab andmed osutatud tugiteenuse ja teenuse osutaja kohta toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks. hariduse infosüsteemi. Lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tugiteenused on nii tugispetsialisti teenused kui teiste last õppe- ja üksusel on lapsele ja perele vajalike tugiteenuste tagamiseks õigus kasvatustöös abistavate spetsialistide teenused – nt füsioteraapia, 107  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL töödelda hariduse infosüsteemi andmeid. Ainsuse vorm sõnast loovteraapia, tugiisik vmt. Tugiteenused ning õppe- ja „tugiteenus“ tähendab ühe tugispetsialisti teenust? kasvatustegevuse kohandused (muudetud § 13 ja 14 välja toodud Küsimus, kas täpsustada, mis ajaks see teave tuleb märkida õppeaasta tugiteenused) koos on tugimeetmed, nt väiksem rühm, individuaalne kohta? lisatugi rühmas, individuaalne arenduskava, abivahendid jmt. Haridusliku erivajadusega lapse hindamise, testimise ja uuringute tulemused, samuti õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ja Ehk et kõige laiem mõiste on tugimeetmed, mis hõlmavad nii õppe- ja koolivälise nõustamismeeskonna antud soovitused, kohandused õppes, kasvatustegevuse kohandusi kui tugiteenuseid, tugiteenused omakorda rakendatud tugimeetmed ja hinnang nende tulemuslikkuse kohta hõlmavad nii tugispetsialisti teenust, kui ka muude spetsialistide märgitakse lapse individuaalsesse arenduskavasse. teenuseid. Individuaalne arenduskava on õppekava, mitte andmete kogu lapse kohta. On sobimatu kuhjate teavet lapse kohta õppekavasse, see toob kaasa segaduse ning õpetamine, milleks personaalne õppekava luuakse, võib muutuda teisejärguliseks. Õppekava all mõistetakse suuniseid õppe- kasvatustöö kavandamiseks, teostamiseks ja hindamiseks (vt Krull, 2020). Kasutatakse ka sõna „tugimeetmed“, mida ei avata seaduses/määruses arusaadavalt. Soovitused (täiendused allajoonitult): Eraldada lapse taustaandmete kogumine ja õpetamise kavandamine (individuaalne arenduskava). Katusmõisted „tugimeetmed“ ja „tugiteenused“, sobivam oleks esimene, et ei oleks kattuvust tugispetsialistide teenustega. Ettepanek on selles lõigus loetletud info kandjaks sätestada lapse individuaalne arengu jälgimise kaart. 3. § 8 lõige 2 (7) Selgitame. Eelnõuga kavandatakse tugisüsteemide ühtlustamine alus- Riiklikus õppekavas sätestatakse mh lapse arengu hindamise ja toetamise ja põhihariduses. Lapse arengu toetamisel lähtutakse üldise toe, põhimõtted. Kogu loetelu vaadates jääb arusaamatuks, kas siis kõik tõhustatud toe ja eritoe pakkumisest. Tõhustatud tuge ja erituge saav eelnev (eesmärgid, põhimõtted, tulemused) ei ole mõeldud lapse arengu laps on haridusliku erivajadusega laps. 108  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL toetamiseks. Seni oli riiklikus õppekavas täiendus, et omaette peatükis käsitleti erivajadustega lapsi, nüüd kõiki ühtemoodi. Soovitused, täiendused: Võiks lisada täiendi “eakohasest erinevalt arenenud laste”. Defineerida, kes on seaduse raames lapsehoius ja lasteaias erivajadustega lapsed. 4. § 9 lõiked 2, 3 ja 5 (muudetud § 8 lõiked 2 ja 3) Arvestatud osaliselt. Muudetud eelnõu § 8 lg 2 ja 3 sõnastust §12 lõige 6 (muudetud § 12 lg 7) täpsustatud. Vt selle kohta eelmist selgitust. Esmakordselt tuleb seaduses sisse erivajadusega lapse mõiste, sh eelnevalt on info kurdi ja kuulmislanguse lapse kohta. Vajalik on kõigepealt defineerida, keda selle seaduse kontekstis erivajadusega lapsena käsitletakse. Jääb mulje, et erivajadusest räägitakse kogu seaduses üksnes keele ja kõne valdkonda silmas pidades (kuulmispuue, erivajadused, muu emakeel). Andeka lapse toetamisel sätestada pelk lisajuhendamine õpetaja poolt ei ole kindlasti sellise arengulise eripäraga lapse toetamiseks piisav. Soovitused, täiendused: Lõige 5 võiks olla lõike 1 järel, sest kehtib laiemale sihtrühmale kui lõiked 2 ja 3. Soovitatav on mitmuse vorm – „erivajadustega“, sest ka kurdil, kuulmislangusega, muukeelsel, andekal lapsel on tavaliselt mitu erisust, millega on õpetamisel vaja arvestada. 5. § 11 lõiked 4, 5, 6, 8 (muudetud § 11 lg 1 ja lg 2) Arvestatud osaliselt. Säte on üles ehitatud üldiselt üksikule. Kehtiva Teave rühma piirarvude ja nende erisuste kohta võiks olla lähestikku. seaduse kohaselt koolivälise nõustamismeeskonna poolt antud Kui rühmas on tõhustatud tuge või erituge saav laps, on laste piirarv soovitust sobitus- või erirühma vastuvõtmiseks käsitatakse eelnõu rühmas väiksem kui teistes lasteaiarühmades, arvestades, et üks kohaselt edaspidi soovitusena tõhustatud või eritoe rakendamiseks. tõhustatud tuge saav laps täidab kolm kohta ja üks erituge saav laps täidab Eelnmõu § 10 lg 4 muudetud selliselt, et kui rühmas on tõhustatud tuge kuus kohta. või erituge saav laps, on laste piirarv rühmas väiksem kui teistes lasteaiarühmades, arvestades, et üks tõhustatud tuge saav laps täidab kolm kohta ja üks erituge saav laps täidab kolm kohta. 109  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Ehk siis nt aiarühmas on 2 eritoe soovitusega last ja rühm on kokku 10- lapseline. Aga kui on veel 2 tõhustatud toega last, siis on 6-lapseline. Aga väikseim, so 6-lapseline rühm peaks ju koosnema 6-st eritoega lapsest. Kas on ka variant, et rühm on 4 eritoe otsusega last ja siis ei saagi neid ühes rühmas rohkem olla kui 4 (igaüks võtab 6 lapse koha). Piirarvu saab suurendada 2 kuni 4 lapse võrra, st ainult eritoe soovitusega lastest koosnev rühm on 4,5 last? Soovitused, täiendused: Vahetada lõigete 4 ja 5, 6 järjekord: rühma piirarvud ja nende muutmine võiks olla koos. Võiks alles jääda erirühma mõiste, st rühm, kus on ainult tõhustatud ja/või eritoe soovitusega lapsed (piirarvud kehtestada eraldi). 6. §12 lõige 1, 6 Selgitame. Eesmärk on jätta loetelu lahtiseks. Teine spetsialist võib “ja teiste spetsialistide”, “teised spetsialistid“ olla ka näiteks mänguterapeut või lastekaitsetöötaja. Abiõpetaja on loetelus nimetatud. Lasteaias on lapsele vajaliku toe pakkumisel Keda on mõeldud, ei ole arusaadav. Kas abiõpetajad on ka spetsialistid? oluline last ümbritsevate täiskasvanute omavaheline koostöö. Soovitused täiendused: Määratleda erinevused mõistetes „tugispetsialistid“ ja „ teised spetsialistid“. 7. §12 lõige 2 Selgitame. Tugimeetme ja tugiteenuse tähendus ei kattu. Tuleb esmakordselt mõiste “tugiteenused”. § 12, 13 on samas tähenduses Tugiteenused on nii tugispetsialistide teenused, kui teiste last õppe- ja „tugimeetmed“. kasvatustöös abistavate spetsialistide teenused – nt füsioteraapia, Mõnikord ei ole lapsevanema soovid seotud lapse tegelike vajadustega, loovteraapia, tugiisik vmt. Tugiteenused ning õppe- ja vaja oleks õigustatud soove arvestada. kasvatustegevuse kohandused koos on tugimeetmed, nt väiksem rühm, Soovitused, täiendused: individuaalne lisatugi rühmas, individuaalne arenduskava, abivahendid jmt. Tuleb esmakordselt mõiste “tugiteenused”. § 12, 13 on samas tähenduses Tugimeetme mõiste on laiem, hõlmates nii teenused kui ka muud „tugimeetmed“. õppetöö kohandused. Tõhustatud tuge ja erituge saavale lapsele Mõnikord ei ole lapsevanema soovid seotud lapse tegelike vajadustega, rakendatavad tugimeetmed on sätestatud muudetud eelnõu §-s 14. vaja oleks õigustatud soove arvestada. Üldise toe raames rakendatavad tugimeetmed on sätestatud muudetud § 13 lõikes 3. 110  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 8. § 12 lõige 3 (muudetud lg 5) ja Arvestatud osaliselt. Lastehoius laste kõne arengu hindamise osas sätet § 33 lõige 2 (muudetud § 39 lg 2) muudetud - lastehoius peab vähemalt üks kord aastas hindama laste kõne arengut logopeed või eripedagoog, välja arvatud rühmas, kus “hariduslike erivajaduste ja tugimeetmete” - mõisted ei ole selleks hetkeks töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja. seaduses avatud, seega pole arusaadav, keda/mida on mõeldud. Eelnõu tähenduses on laps haridusliku erivajadusega, kui talle Lapse arengu jälgimine ja hindamine on meeskonnatöö, st koostööd. rakendatakse tõhustatud tuge või erituge. Üksikut tugispetsialisti Tugispetsialistid saavad hinnata ning toetada oma erialadele spetsiifilisi teenust pakub lasteaed üldise toe raames ning selleks ei ole vaja valdkondi, st eripedagoog üldoskuste valdkondi, logopeed eelkõige keelt nõustamismeeskonna soovitust. ja kõnet (vt kutsestandardid; Talussaar, 2022). Lastehoius hindab laste kõne arengut vähemalt kaks korda aastas logopeed. Kui lastehoius ei eristata keele ja kõne valdkonda, kuidas toimub selle valdkonna toetamine (2 korda aastas hindamine ei too kaasa arengut)? Miks ei või olla hindaja eripedagoog, kellel pädevus anda esmane hinnang üldoskuste ning keele ja kõne valdkondadele? Soovitused, täiendused: Lapsehoiu kontekstis „hariduslik“ on eksitav, vajab defineerimist. Õpetajad jälgivad ja hindavad koostöös teiste rühma/lasteaia töötajatega lapse arengut ja toimetulekut lasteaias. Hindamises tasub eristada kahte tasandit: 1) lapsehoidja ja õpetaja, 2) eakohasest erinevalt arenenud lastel (lapsehoidja, õpetaja või lapsevanema ettepanekul) lisaks tugispetsialistid. 9. §12 lõige 4 (muudetud § 12 lg 6) Arvestatud sõnastusettepanekuga. Laste vajadused võivad olla erinevad, alati ei ole vaja logopeedi ja eripedagoogi tugiteenust. Soovitused, täiendused: Sidesõna asendada: “...rakendamise korrale vastav eripedagoogi või logopeedi või muu …” 10. §13 lõiked 2 (muudetud § 13 lg 1), 5 (muudetud § 13 lg 1) Selgitame. Tõhustatud ja eritoe rakendamiseks ei ole koolivälise Sellest sõnastusest loeme välja, et erivajaduse tuvastamine toimub kahel nõustamismeeskonna soovitus nõutav, kui lapsel on diagnoositud mõni viisil: “sellekohaste objektiivsete andmete saabumise” (mis need igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund või tuvastatud puude raskusaste. Seega kui vanem juba 111  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL täpsemalt on?) või “koolivälise nõustamismeeskonna soovitus”. See on esitab nt puudeotsuse, rehabilitatsiooniplaani või tugiteenuste vajadust vastuolus lõikes 5 toodud kohustusega korraldada lapse pedagoogilis- kirjeldava arsti väljastatud terviseseisundi hinnangu, siis tegemist on psühholoogiline hindamine lasteaias. objektiivsete andmetega, mille alusel on lasteaial õigus rakendada Lapsel on õigus saada tema vajadustele vastavat tuge vajaduse tõhustatud tuge või erituge. Sellisel juhul on vanem juba teadlik tuvastamise hetkest. See ei ole alati võimalik. Näiteks kui laps vajab tõhustatud toe või eritoe rakendamise vajadusest ja ilmselt on psühholoogilist, füsioterapeutilist või tegevusterapeutilist tugiteenust. pedagoogilis-psühholoogiline hindamine ka juba läbi viidud. Koheselt ei ole selle pakkumine võimalik. Teine ettepanek arvestatud ja sõnastust muudetud. Lasteaed on kohustatud tegema lapsele vajaliku toe väljaselgitamisel ja tagamisel vanemaga koostööd. Koostööd saab teha vaid vastastikusel kokkuleppel/valmidusel ning meie võime soovida koostööd teha, samas ei ole lapsevanem alati sellega päri ning vajadusel tuleb kaasata ka lastekaitse. Soovitused, täiendused: Ettepanek: “Lasteaed on kohustatud lapsele vajaliku toe väljaselgitamisel ja selle tagamisel looma eeldused koostööks lapsevanemaga”. 11. §13 lõiked 3 (muudetud § 12 lg 2), 4 (muudetud § 12 lg 4) Selgitame. Sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega saab Tugiteenuste koordineerija on üsna hea nimetus. Murelikuks teeb edaspidi lasteaias olema tugiteenuste koordineerija, kelle ülesanne on tugiteenuste koordineerija pädevus, sest lisaks tegevuse korraldada lasteaiasisest meeskonnatööd ning koordineerida koordineerimisele peab ta toetama ja juhendama õpetajaid ning lasteaiavälises võrgustikutöös osalemist, toetada õpetajaid ning nõustama vanemaid. See aga eeldab teadmisi! vanemaid ning tugimeeskonna koordineerijana teha õpetajatele ja Kui on tugiteenuste koordineerija, siis kus on loetelu, mida ta direktorile ettepanekuid lapse arengut toetavate meetmete koordineerib? Kipub võrdsustuma tugispetsialistide teenustega, mis ei ole rakendamiseks. Tegemist on pigem teatud ülesannete kogumiga kui kaasava hariduse tingimustes piisav. Pakume katuseks sõna ametikohaga. Tugiteenuste koordineerija seaduses sätestatud “tugimeetmed” ja sisuks kohendustega senine sisu: väiksem rühm, ülesannete täitmiseks on lasteaia direktoril õigus valida selleks tööks eripedagoogiliselt pädevam õpetaja, õpetamise ja kasvukeskkonna sobivaim töötaja. Tugiteenuste koordineerija ülesanded on sätestatud kohandamine rühmas, tugispetsialistide teenused, tugiisiku teenus, eelnõu §-s 13. individuaalne arenduskava, eesti keele tugiõpe, huviring, eelkool, Kehtiva praktika kohaselt täidab koordineerija rolli tavapäraselt üks varasem/hilisem kooliminek. haridusasutuses töötavatest tugispetsialistidest. Nimetatu ei ole eelnõus sätestatud kohustusena, kuid tugiteenuste koordineerija rolli ja tööülesandeid arvesse võttes on tegemist asjakohase praktikaga. 112  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Tugiteenuste koordineerija toetab ja juhendab õpetajat lapse esmase toe Tugiteenuste koordineerija on uus roll alushariduses, kuid see ei eelda kavandamisel, nõustab vanemaid ning teeb õpetajale ja direktorile täiendava ametikoha loomist lasteaias. Tegelikkuses paljudes ettepanekuid … lasteaedades juba täidab mõni töötaja seda rolli ja on loodud ka Lapse toetamisel on oluline kõikide rühma töötajate panus! Jääb ametikohad. arusaamatuks: kui tugiteenuste koordineerija on direktor, kuidas ta Muudatus tuleneb vajadusest juhtida süsteemselt lapse individuaalse endale ettepanekuid teeb? arengu jälgimist ja toetamist ning võimaldada hästi toimivat ning Oluline on rõhutada ka alushariduse lõpuosa: tugiteenuste koordineerija koordineeritud meeskonnatööd. Samuti muuta juhtimine, tegeleb ka erivajadustega lapsele sujuva ülemineku tagamisega lasteaiast koordineerimine ja koostöö lapse arengu toetamisel vanemate ja kooli. lasteaiasiseste ning -väliste spetsialistide vahel efektiivsemaks. Soovitused, täiendused: Lisada: tugiteenuste koordineerija määraja kindlustab, et koordineerijal on tööülesannete täitmiseks vajalikud (eripedagoogilised?) kompetentsid. Ettepanek: muuta ka PGS-is lohisev ja sisult tegelikkusele mittevastav haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija (st tõhustatud ja eritoe otsusega õpilase õppe koordineerija) tugiteenuste koordineerijaks. Veel parem oleks „tugimeetmete koordineerija“. Ettepanek: “õpetajat” asemel kasutada “rühma töötajaid”. Lisada erivajadustega lapse ülemineku toetamine lasteaiast/-hoiust kooli. 12. §13 lõiked 5 (muudetud § 13 lg 2), 8 (muudetud § 13 lg 5) Selgitame. Regulatsioon lähtub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §- Selle punkti sõnastusest järeldub, et toevajadus tuvastatakse enne st 46. Mõiste pedagoogilis-psühholoogiline hindamine on üle võetud pedagoogilis-psühholoogilist hindamist. Selle punkti lõpulausesse ei sobi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 46 lõikest 4. Tavapäraselt tugineb umbisikuline tegumood “tehakse”, “soovitatakse”. pedagoogilis-psühholoogiline hindamine lapse arenguliste vajaduste ja Lasteaia tasandil võiks pärast lapse toevajaduse esmast märkamist lähima arengutsooni perspektiivi kirjeldamisele, hõlmates lapse toimuva põhjalikuma hindamise puhul (mida selles punktis ilmselt kasvatuse ja õpetamisega seonduvaid ning lapse arengu mõeldakse) rääkida pigem pedagoogilisest (või eripedagoogilisest, so psühholoogilisi aspekte. Õpetajad ja kaasatud tugispetsialistid teine tasand) hindamisest, mis oma olemuselt sisaldab vajalikku hindavad vastavalt oma ettevalmistusele lapse arengut ja võimeid, psühholoogilist komponenti. aktiivsust, tähelepanu, püüdlikkust, õppetöösse suhtumist, õpioskusi, töövõimet, õppetegevustes osalemist, õpioskuste rakendamise Samuti on huvitav mõte, et “... teavitab lasteaed sellest…”. Kui lõige 8 tasandit, isiksusjooni, suhtlemisviise, käitumist, emotsionaalset toob välja tugiteenuste koordineerija rolli infovahendajana, siis võiks seisundit, tunnetusprotsesse (taju, tähelepanu, mõtlemine) ja sama ka siin teha. Samuti on tugiteenuste koordineerija just lüli teiste motivatsiooni. institutsioonidega koostöö tegemisel, info vahendamisel 113  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Soovitused, täiendused: Eelnõu § 13 lõigete 5 ja 6 kohaselt teeb tugiteenuste koordineerija Kasutada isikulist tegumoodi, et oleks arusaadav, kes, mida teeb ja mis vanemale ettepaneku pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole järjekorras: lapse arengu eripedagoogiline hindamine eelneb toevajaduse ning nimetatud meeskond annab lapse toetamiseks soovituse. tuvastamisele! 13. § 13 lõige 6 Selgitamine. Haridusliku erivajadusega on laps, kelle osas Kohanemisraskusi ei saa võrdsustada haridusliku erivajadusega. Üks on rakendatakse tõhustatud tuge või erituge (muudetud § 14 lg 1). ajutine olukord ja teine püsiv. Me ei suuna kohanemisraskustega last ju väiksemasse rühma ega hakka talle pakkuma eripedagoogi vm tugiteenust. Laps ja pere vajab eelkõige õpetaja poolset empaatilist ja toetavat kohtlemist, see on loomulik etapp kõikide laste liikumisel kodust kollektiivi. Kes otsustab kohanemisraskuste sügavuse üle ja missugune peab olema mahajäämus eeldatavate arengutulemuste saavutamisel, et rakendada individuaalõpet või õpet väikeses rühmas? Need meetmed on väga suur muudatus õppekorralduses. Kas nende rakendamiseks polegi vaja asutusevälise nõustamismeeskonna otsust? Selle lõikega lasteaiale pandud kohustus on tõesti ülisuur! Ilmselt on siin mõeldud siiski PGS-s kehtivat kolmandat toe liiki - “üldine tugi”, mis on esmane ja kõige levinum tugi ja eelneb otsust/soovitust nõudvale toele. Arvestades eelnõu seletuskirjas pidevalt toodud viidetega seaduste ühtlustamise soovile võiks ka alushariduses seda mõistet kasutada. Soovitused, täiendused: Üldise toe olemus vajab selgemat defineerimist, individuaalset lisajuhendamist ei pea tingimata õpetaja pakkuma (seda võib pakkuda ka nt abiõpetaja, tugispetsialist, tugiisik). 14. §13 lõige 7 (muudetud § 13 lg 4) Arvestatud osaliselt. Sätet täpsustatud. Koostab siiski õpetaja, kuid “Vajadusel koostavad rühma õpetajad…” Lapse arengut toetavad koostöö osas lisatud abiõpetaja: Vajadusel koostab rühma õpetaja erinevad täiskasvanud ning seega võiks olla laiem kui vaid “õpetajad”. koostöös abiõpetajaga, tugispetsialistide ja vanemaga lapsele Soovitused, täiendused: alushariduse riikliku õppekava alusel individuaalse arenduskava. Ettepanek: “Vajadusel koostavad rühma töötajad koostöös tugispetsialistide …” 114  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 15. §13 lõige 8 (muudetud § 13 lg 5) Selgitame. Eelnõu võimaldab sellist korraldust. Tugiteenuste See lõige sätestab, et lasteaed saab ilma koolivälise nõustamismeeskonna koordineerija ülesanne on korraldada lasteaiasisest meeskonnatööd soovituseta rakendada väga mitmeid olulisi meetmeid erivajadusega ning koordineerida lasteaiavälises võrgustikutöös osalemist. lapse toetamiseks: individuaalne lisajuhendamine, tugispetsialisti teenus, individuaalõpe, õpe väiksemas rühmas, individuaalne arenduskava. Asutusevälise nõustamismeeskonna panus erivajadusega lapse toetamisel on seega selles vaates väike. Soovitused, täiendused: Enne toe määra ja sisu üle otsustamist on vajalik kaasata tugiteenuste koordineerija (nt ümarlaud), et soovitused oleksid arusaadavad ja realistlikud. 16. § 13 lõiked 13, 14 (muudetud § 14) Arvestatud osaliselt. Eelnõu muudetud § 14 lg-s 2 ja lg-s 3 asendatud §12 lõige 6 punkti 1 järel olev semikoolon komaga, sest täidetud peavad olema kõik kolm tingimust samaaegselt. Muudetud § 14 lg 2 ja lg 3 punktides Jääb selgusetuks, kas tõhustatud ja erituge saavaks lapseks saab pidada 3 peetakse individuaalse lisatoe all silmas täiendavat täiskasvanut, last, kes saab kõiki nimetatud teenuseid ja kohandusi või on ta vastava abiõpetajat või tugiisikut, kelle kaasamisel tuleb laps toime ka toevajadusega laps ka siis, kui ta saab ainult ühte teenust loetelust. suuremas rühmas (kui 12 või 6). Selles vanuses vajavad lapsed tuge, Toe kirjeldused vajavad paremat avamist, nt punktides 3 märgitud seepärast kasutatakse mõistet “lisatugi” , mitte “lisajuhendamine”. individuaalne lisajuhendamine - tõhustatud toe puhul nt vähemalt 60 % Tugiisikuteenus on kohaliku omavalituse sotsiaalteenus, rahastab ja eritoe puhul vähemalt 80% lasteaias viibimise ajast. Et individuaalsest kohalik omavalitsus. lisajuhendamisest on juttu ka andeka lapse juures (§12 lõige 6), siis selle olemuslik erinevus vajaks selgitavat lauset. Soovitused, täiendused: Selguse huvides võiks sõnastus olla täpsem. Ettepanek: ... tuge rakendatakse lapsele, kes oma erivajaduse tõttu vajab järgmisi kohandusi: … Vajalik oleks mõlema toemäära juures täiendus, et vajab individuaalset arenduskava juhul, kui ta on kaasatud eakohaselt arenenud laste rühma. 17. § 33 lõige 3 (muudetud § 36 lg 2) Selgitame. Lastehoius toetatakse lapse üldoskuste arengut. Alushariduse riiklik õppekava sätestab 3-aastaste laste eeldatavad 115  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Lastehoius tegeletakse üldoskuste valdkondadega, kuid milliseid üldoskused neljas üldoskuste valdkonnas - mänguoskused, tunnetus- ja valdkondi hinnatakse, jääb arusaamatuks. õpioskused, eneseregulatsiooni oskused ning sotsiaalsed oskused. Erivajadustega laste puhul ei ole arusaadav, milliseid kohandusi Meil ei ole alust arvata, et lapsehoidjaid koolitavad õppeasutused ei lapsehoidja tegema peaks ja suudab. suuda tagada kutsestandardis ametikohale kehtestatud kohustuslikke Soovitused, täiendused: kompetentse. Lapsehoidja kohustuslikud kompetentsid on muuhulgas: Valdkonnad, millega tegeleb lapsehoidja, mida hinnatakse ja arendatakse vanuses 1,5-3a on vaja omavahel viia kooskõlla. 1. loob turvalise ja mängulise kasvukeskkonna, arvestades lapse Lisada tugimeetmete loetelu lastehoius. individuaalsust, vanust ja vajadusi; 2. hindab vaimse ja füüsilise kasvukeskkonna ohutegureid lähtuvalt lapse individuaalsetest vajadustest ja tervisekaitse nõuetest. Samuti on lapsehoidja kohustuslikuks kompetentsiks lapse arengu toetamine, mille tegevusnäitajad on järgmised: 1. soodustab ja toetab mängu kaudu ja valdkondi lõimides lapse tunnetus-, õpi-, mängu-, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste kujunemist, lähtudes lapse individuaalsusest; 2. toetab lapse keele ja kõne arengut, arvestades lapse iga ja individuaalsust ning kasutades eesmärgipäraseid mängulisi võtteid ja kasvatusmeetodeid; vajadusel lähtub oma töös tugispetsialistidelt saadud juhistest; 3. toetab koostöös lapsevanema/hooldajaga positiivse enesehinnangu ja väärtolekutunde kujunemist vastavalt lapsekeskse kasvatuse põhimõtetele; toetab lapse individuaalset ja väikestes gruppides tegutsemist ja mängimist; väärtustab Eesti kultuuri traditsioone, arvestab teiste kultuuride eripäraga; 4. kujundab väärtusi isikliku eeskuju, mänguliste ja igapäevategevuste kaudu; loob koos lapse ja lapsevanema /hooldajaga hea käitumistava; 5. planeerib ja viib läbi eakohaseid mänge ja tegevusi nii ruumis kui õues, lähtudes lapse arengust, vajadustest ja individuaalsusest; 6. toetab valdkondi lõimides lapse loovust, võimaldades tegevusi, mis soodustavad avastamist, katsetamist ja uurimist. 116  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Kui hoiurühmas on erivajadusega laps, on lapsehoidja nõutud kutsestandardi tase 5, mille kohustusliku kompetentsid on: lapse kasvukeskkonna toetamine, lapse arengu toetamine, lapse enesekohaste oskuste kujundamine, lapse tervise edendamine, koostöö lapsevanemaga, erivajadusega lapse hoidmine, suure hooldusvajadusega lapse hooldamine, tööjuhendamine. Eelnõus on sätestatud, et lapse kõne arengut tuleb vähemalt korra aastas hinnata logopeedil või eripedagoogil, välja arvatud rühmas, kus töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja. Vajadusel tuleb lapsele tagada logopeedi, eripedagoogi või muu tugiteenus. 18. Alushariduse riikliku õppekava kohta Mitte arvestatud. Õpetajad ja tugispetsialistid saavadki valida, milliste § 2 lõige 5 vahenditega nad lapse arengut hindavad, jälgivad ja analüüsivad. Lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted ja dokumenteerimine Õppekavas või õppekava lisades on välja toodud, missuguseid ning meetodid ja vahendid lapse arengu hindamiseks, jälgimiseks ja vahendeid selles lasteaias kasutatakse. analüüsimiseks. Vahendite esitamine asutuse õppekavas on küsitav. Seni on õpetajad ja tugispetsialistid saanud vabalt valida, milliste vahenditega nad arengut hindavad ja see võiks nii ka jääda. Soovitus: Punkt võiks olla sõnastatud kõrgemal üldistusastmel, nagu teised on samas loetelus. 19. § 4 lõige 1 Selgitame. Alushariduse riikliku õppekava §4 on kirjeldatud Lapse igakülgne ja järjepidev areng alushariduse omandamiseks. Kui alushariduse õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärgid, mis alusharidus on kindlal tasemel oskuste kogum, siis see ei ole kõikidele kehtivad/sobivad kõikidele eelkooliealistele lastele. Erivajadusega erivajadustega lastele võimetekohane. Areng võib sellest hoolimata lapsel on individuaalne arenduskava, mis on loodud nii, et see oleks toimuda, aga see pole alusharidus? talle võimetekohane. Soovitus: Sõnastus tuleb paremini läbi mõelda. 20. § 6 lõige 2 Arvestatud. Nõustume, et lõike 2 punktis 1 on nimetatud, et võetakse 2) peamisi tunnetusprotsesse. Eelnev punkt katab selle ära, sest on kirjas, arvesse teiste hulgas lapse kognitiivset arengut ja võimeid. Seega et arvestatakse lapse kognitiivseid võimeid. senises punktis 2 “peamisi tunnetusprotsesse” välja jäetud. 117  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Soovitus: Jätta tunnetusprotsessid välja, sest dubleerib. 21. § 10 lõige 1 (muudetud § 9 lg 1) Lastehoius koostatakse õppekava 1,5-3- aastase lapse üldoskuste Ka lastehoius rakendatakse individuaalset arenduskava. On see realistlik, toetamiseks. kui lapsehoidja pädevused on õpetajast madalamad ja läbivalt Meil ei ole alust arvata, et lapsehoidjaid koolitavad õppeasutused ei rõhutatakse eelnõudes kasvatamist, mitte õpetamist? suuda tagada kutsestandardis ametikohale kehtestatud kohustuslikke Soovitus: kompetentse. Lapsehoidja kohustuslikud kompetentsid on muuhulgas Individuaalne arenduskava on õppekava, mille koostamine eeldab erivajadusega lapse hoidmine, mille tegevusnäitajad on: pedagoogilist kõrgharidust. 1. küsib lapsevanemalt/hooldajalt infot lapse erivajaduste kohta; vajadusel saab infot juhtumipõhisest võrgustiku tööst; 2. tegevusi planeerides ja ellu viies lähtub lapse arengust ja sellele seatud eesmärkidest koostöös lapsevanema/hooldajaga; vajadusel teeb muudatusi lapse päevakavas, kasvukeskkonnas ja tegevustes; individuaalse arenduskava olemasolul lähtub sellest; 3. loob hooliva ja salliva keskkonna erivajadustega lapse kaasamisel gruppi; kasutab last toetavaid võtteid tema rahustamisel, kohanemisel ja tegevusse kaasamisel; 4. loob füüsilise keskkonna, mis toetab erivajadustega lapse toimetulekut; vajadusel aitab last abivahendite kasutamisel; 5. koostöös lapsevanema/hooldajaga selgitab välja lapse tugevad küljed ja toetab neid igapäevastes tegevustes; vajadusel teeb lapse arengu toetamisel koostööd teiste spetsialistide ja kohaliku omavalitsusega. 22. § 10 ja 12 (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud) Arvestatud. Paragrahv 12 eelnõust välja jäetud ja muudetud Siin peaks määrus täpsustama seadust, kuid ainus, mida toena esile alushariduse riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja tuuakse, on individuaalne arenduskava. Logopeed üksnes hindab, aga ei kasvatustegevusi kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada arenda? mitmekeelsest perest pärit lapse keelelist arengut mitme keele Miks on eraldi üks grupp (mitmekeelsed) kirjeldatud, aga ülejäänud kasutajana ning märgata ja toetada last erinevates arengulised erisused, mis eeldavad ulatuslike kohanduste tegemist, on keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal peavad olema määrusest välja jäetud. oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära võrreldes Soovitus: ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu toetamisel. 118  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Vajaks veelkord üle vaatamist, mis on hädavajalik sätestada seaduse ja Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse arengut parimal mida täpsustada määruse tasandil. viisil ja koostöös perega. 23. § 17 lõige 2 (muudetud § 15 lg 2 ja lg 3) Arvestatud. Muudetud § 15 lg 2 ning lisatud punkt 6: on omandanud Eneseregulatsioon. Vanuses 1,5-3a on väga palju vaja tegeleda lapse esmased oskused eneseteeninduses (söömine, riietumine, WC-s eneseteeninduse oskustega, st õpetada teda iseseisvalt sööma, riietuma, käimine ning lõike 3 punkt 6: saab hakkama eneseteenindamisega ja WC-s käima. tal on kujunenud esmased tööharjumused. Soovitus: Esmastele eneseteenindusoskustele peab lastehoius kindlasti tähelepanu pöörama. 24. § 25 lõiked 5, 7 Selgitame. Lapse arengu hindamine on kohustus nii lapsehoidjale kui Miks on vajalik igal aastal kõikide laste kohta kirjalik kokkuvõte? See õpetajale (§ 25). Alushariduse riikliku õppekava alusel koostatakse võiks olla ainult 3a ja 6-7a laste puhul. Koolimineva lapse kohta koostab lasteaia õppekava, milles esitatakse muuhulgas lapse arengu hindamise lasteaed koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse oskused ja ja toetamise põhimõtted ja dokumenteerimine ning meetodid ja tulemused üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuste valdkondades. vahendid lapse arengu hindamiseks, jälgimiseks ja analüüsimiseks. Mille poolest erinevad oskused ja tulemused? Eeldatavad oskused ongi Eelnõu §-s 36 sätestatakse lastehoiu õppekava nõuded. Lastehoiu tulemuseks. õppekavas esitatakse muuhulgas lapse arengu hindamise põhimõtted Soovitus: ja korraldus. Seega teie poolt viidatud täpsustus tehakse asutuste Vajalik on erinevalt kirjeldada hindamist lastehoius ja lasteaias, sest sisu õppekavades. ning hindajad on erinevad Haridus- ja Teadusministeerium SOTSIAALKINDLUSTUSAMET 1. Eelnõu § 37 lõige 2 (muudetud § 43 lg 2) (lapsehoiu tegevusluba). Teeme Selgitame. Kontrolliese saab koosneda vaid sellistest nõuetest, mille ettepaneku kaaluda alushariduse ja lapsehoiu valdkonna selgemat täitmist on võimalik kontrollida enne õppeasutuse tegevuse algust. sidumist lastekaitseseadusega (LasteKS) ja lisada õigusselguse huvides Luba ei anta füüsilisele isikule. Loa taotlemise ajal üldjuhul ei ole lapsehoiu tegevusloa kontrolliesemesse ka LasteKS § 20 nõuete täitmise lasteaial veel töötajaid. kontroll. Seda põhjusel, et ka lapsehoiuteenus on suunatud lastele ja lastega töötavate isikute suhtes võiks kehtida loakohustustega teenuste vaates ühetaoline eelkontroll (vt näiteks SHS § 151 punktides 1 – 3 nimetatud sotsiaalteenused ja SHS § 153 punktist 5 tulenev kontrolli 119  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL kohustus). Selline eelkontroll aitaks efektiivsemalt tagada laste õiguste Lastega töötamise piirangu tagamiseks peab lastega töötav kaitset ja ennetada LasteKS § 20 nõuetele mittevastavate isikute organisatsioon tegema kindlaks, kas töötaja sobib ametisse. Päring võimaliku kokkupuudet lastega. Samas tuleneb tegevusloa väljastajate lastega töötamise piirangu kohta saab teha Justiitsministeeriumi üldine kontrollikohustus LasteKS § 20 lõikest 3 ja selle täitmata jätmine veebilehel: https://www.just.ee/kontrollitausta. on karistatav (KarS § 179’1 ). Siinkohal märgime, et nimetatud eelkontroll on vajalik ka LasteKS § 20 nõuete kohaldamisala vaates. Ehk need nõuded kehtivad valdkondade üleselt ja seetõttu ei saaks nende täitmise kontrollimine jääda üksnes riikliku järelevalve kanda. Lisaks on meil mõned tähelepanekud eelnõu SHS-i muudatusi puudutavate rakendussätete kohta, mis oleme edastanud arvamuse kujundamiseks Sotsiaalministeeriumile. Haridus- ja Teadusministeerium EESTI LINNADE JA VALDADE LIIT 1. Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk toetada kuni Mitte arvestatud. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 9 lõige 2 kohaselt seitsmeaastaste laste arengut. Ettepanek on asendada sõna on laps koolikohustuslik, kui ta on saanud enne käimasoleva aasta 1. „seitsmeaastaste“ sõnadega „koolivalmiduse saavutanud“, kuna teatud oktoobrit seitsmeaastaseks. Eelnõu § 5 lõige 7 sätestab erisuse eelnõu juhtudel võib lasteaialaps olla ka 8-aastane, kui ta on koolipikendusel. § 3 lõikes 1 sätestatule ja selle kohaldamiseks on lapse koolikohustuse täitmise alustamine ühe õppeaasta võrra edasi lükatud. Lisaks sätestab eelnõu § 14 lõike 1 punkt 2, et laps arvatakse lasteaias välja, kui ta asub täitma koolikohustust. 2. Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuse Arvestatud osaliselt. Eelnõu §-i 5 täiendatud lõikega 2, milles on tagada võimaluse käia lastehoius/lasteaias, kui lapse ja vanema elukoht sätestatud, et käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse lapse on kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil ning vanem on selleks soovi elukohana Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. avaldanud. See tähendab, et lapsele koha tagamise nõue ei ole edaspidi Samasse lõikesse on lisatud, et last, kelle puhul puudub võimalus seotud tema rahvastikuregistrijärgse elukohaga. Seaduseelnõu registreerida tema elukoht Eesti rahvastikuregistris selles kohaliku seletuskirjas lk 12 on märgitud järgmist: „Kui vanem esitab taotluse omavalitsuse üksuses, mille territooriumil laps tegelikult elab, lasteaiakoha saamiseks, kontrollib kohaliku omavalitsuse üksus käsitatakse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse elanikuna. rahvastikuregistrist lapse elukohta andmeid. Kui need puuduvad või ei Muudatuse eesmärk on tagada lapsele võimalus käia tema tegelikus ühti antud kohaliku omavalitsusega, siis saab kohaliku omavalitsuse elukohajärgse KOVi lastehoius ja lasteaias. Me ei saa olla nõus sellega, üksus paluda vanemal selgitada, et miks lapse elukohta pol et KOV ei pea teatud juhtudel tagama oma vallas/linnas elavale lapsele rahvastikuregistris (mille andmete õigsust eeldatakse) või miks vanem lastehoiu- või lasteaiakohta ja mõni laps jääb õigusest alusharidusele 120  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL väidab, et lapse elukoht on selles kohaliku omavalitsuse üksuse ilma selle tõttu, et tema elu ja perekondlikud suhted on keerulised ning territooriumil.“ Kuidas teha kindlaks või kontrollida lapse tegelikku kanded RR-s ei vasta lapse tegelikule elukohale. elukohta? Rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) kohaselt lähtutakse Seepärast oleme esiteks sõnastusest jätnud välja tingimuse, et lapse avaliku ülesande täitmisel rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest, elukoht peab ühtima vanema elukohaga. Kuna isiku elukohaks sealhulgas rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist (RRS § 6 lõige loetakse RR kantud elukohta, siis kohaldub loogika, et KOV lähtub RR 2 ja § 66 lõige 1). Rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud andmetest ja kui RR järgne elukoha kanne erineb lapse tegelikust tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning elukohast ja laps päriselt elab siiski selle KOVi territooriumil, siis eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse (RRS § 68). lähtutakse lapse alalisest elukohast TsÜSi mõttes. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses nr 3-19-1394 (punkt 19) asunud Oleme seletuskirjas § 5 lõike 1 selgitust täiendanud, sh kuidas teha seisukohale, et kohaliku omavalitsuse üksuse võimalused isiku tegeliku kindlaks ja kontrollida lapse tegelikku elukohta juhul, kui elukoha väljaselgitamiseks on sätestatud RRS § 88 lg-tes 3 ja 4 ning rahvastikuregistri kande järgi ei ela laps KOVis, kus vanem kohta kontroll rahvastikuregistri andmete tegelikkusele vastavuse üle peab taotleb. Vt ka märkusele nr 3. toimuma elukoha rahvastikuregistris registreerimise menetluses, mitte elukohajärgse kooli määramise menetluses. Ettepanek on sätestada alushariduse ja lapsehoiu seaduses põhimõte, mille kohaselt lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist nagu on sätestatud kehtivas koolieelse lasteasutuse seaduses (KELS) ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS). 3. Eelnõu § 4 lõige 5 (muudetud § 4 g 2) sätestab, et last, kelle puhul puudub Arvestatud. Selguse huvides on antud säte eraldi lõikena ja sel võimalus registreerida tema elukoht Eesti rahvastikuregistris, kuid kelle eesmärgil välja jäetud. Samas, arvestades lasteaiakoha vajadust tegelik elukoht on kohaliku omavalitsuse territooriumil, käsitatakse jagatud vanemluse korral (kui elab laps ühes KOVis ja teises KOVis) elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse elanikuna. Seletuskirjas lk või näiteks olukorras, kus laps tegelikult elab ühe vanema juures, kuid 14 on § 4 lõike 5 kohta selgitatud järgmist: „Ajutise viibimisalusega (D- teine vanem ei anna nõusolekut lapse elukohakande muutmiseks, siis viisa alusel) välisriigi kodanik ei ole rahvastikuregistri subjekt. tuleb lapsele tagada õigus saada lasteaiakoht selles KOVis, kus ta Rahvastikuregistri kande koos elukohateatisega saab teha siis, kui ta saab tegelikult elab, vaatamata rahvastikuregistri kandele. Esimesel juhul elamisloa või rahvusvahelise kaitse. Seega isikul puudub võimalus enda elabki laps tegelikult ühes ja teises KOVis, teisel juhul ei saa muuta elukoha registreerimiseks, kui ta viibib Eestis D-viisa alusel. Seega on registrikannet vastavusse tegeliku elukohaga. Sellest tulenevalt lisatud käesoleva lõike eesmärk käsitada kohaliku omavalitsuse üksusena eelnõu § 5 lõikesse 2 teine lause, mille kohaselt last, kelle puhul elanikena ka neid lapsi ja nende vanemaid, kes viibivad Eestis D-viisa puudub võimalus registreerida tema elukoht Eesti rahvastikuregistris alusel (ajutiselt) ning kellel puudub seetõttu võimalus elukoha selles kohaliku omavalitsuse üksuses, mille territooriumil laps registreerimiseks.“ Leiame, et haridusteenus on mõeldud lastele, kes tegelikult elab, käsitatakse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse elavad püsivalt kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Pikaajaline üksuse elanikuna. Oluline on taotluse esitanud vanemalt saadud info 121  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL viisa (D-viisa) väljastatakse Eestis viibimiseks kuni kaheteistkümneks (nt vanema elukoht on sellesse KOVi registreeritud ja vanem esitab järjestikuseks kuuks viibimisajaga kuni 365 päeva, kusjuures selle kohtumääruse jagatud vanemluse kohta). Seletuskirja on selles osas väljastaja ei pruugi olla Eesti Vabariik. On ebaselge, miks peab kohalik täiendatud. omavalitsusüksus kandma kulusid ja osutama avalikku teenust D-viisa alusel riigis viibivatele isikutele, kes viibivad Eestis lühiajaliselt ning võivad igal hetkel riigist lahkuda ja kelle elukoht antud omavalitsuse territooriumil on tõendatud vaid nende enda ütlustega. Ettepanek on seaduse eelnõust jätta § 4 lõige 5 välja. 4. Eelnõu § 4 lõike 1 kohta on seletuskirjas lk 11 täpsustatud, et õigus Selgitame. Lapsel on õigus saada lasteaiakoht tema kolmeaastaseks lasteaiakohale on lapsel, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. saamisel. Kui laps käib lastehoius, võib ta seal olla ka kolmeaastasena. oktoobrit kolmeaastaseks. Ettepanek on täpsustada seletuskirja sõnastust: Selline vanuse osas paindlikkus on ka täna, mis tähendab, et laps ei pea Õigus lasteaiakohale alates käimasoleva aasta 1. septembrist on lapsel, liikuma hoiust (täna sõimerühmast) lasteaeda kohe kolmeaastaseks kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit kolmeaastaseks. Sest saamisel. Õigus lasteaiakohale algavaks õppeaastaks on lapsel, kes on kõikides kohalikes omavalitsustes ei ole võimalik pakkuda lasteaiakohta saanud enne käimasoleva aasta 1.oktoobrit kolmeaastaseks. Kui laps jooksvalt õppeaasta jooksul 3. aastaseks saavatele lastele (mida praegune saab kolmeaastaseks pärast käimasoleva aasta 1.oktoobrit, siis sõnastus eeldab). Kohad vabanevad sügisel, kui 7. aastased lapsed kooli arvestades lapsevanema soovi ja kohtade olemasolu tagatakse lapsele lähevad. Eelnõu seletuskirja lk 12 kohaselt tuleb lapsele tagada võimalus koht lasteaiarühmas kas esimesel võimalusel või hiljemalt järgmise käia tema tegeliku elukoha järgses lastehoius ja lasteaias. õppeaasta alguses. Kui hoiurühmas on kuni kolmeaastased (kaasa arvatud) lapsed, siis lasteaiarühmas on lapsed alates kolmandast eluaastast. Selline seaduse sõnastus võimaldab paindlikkust - nii ei pea laps kolmeaastaseks saamisel õppeaasta kestel vahetama rühma. Samas on kolmeaastaseks saanud lapsel õigus lasteaiarühma kohale või liikuda hoiurühmast edasi lasteaiarühma eriti, kui see on lapse arengu huvides. Seega kolmeaastane laps võib veel olla hoiurühmaealine, aga on ka lasteaiarühmaealine. Lasteaiarühmad uueks õppeaastaks moodustatakse üldjuhul kevadel ning kuna õppeaasta lasteaias algab 1.septembril, siis arvestatakse lasteaiarühma lapsed, kes on saanud selleks ajaks kolmeaastaseks. Enamasti moodustatakse lasteaiarühmad lastest, kes on saanud 1. oktoobriks samal aastal 3-aastaseks. Sellise lähenemise puhul on aluseks koolikohustuse algus, mida arvestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt: koolikohustuslik on 122  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL laps, kes saab käesoleva aasta 1. oktoobriks 7-aastaseks. KOV võib pakkuda lapsele, kelle sünnipäev on 13. oktoobril ja kes saab siis 3- aastaseks, lasteaiakohta ka varem. 5. Eelnõu § 4 lõike 3 (muudetud § 4 lg 5) kohaselt võib lapsele lastehoiukoha Arvestatud. Täiendasime eelnõu § 5 lõiget 5 täiendatud järgmise ja lasteaiakoha võimaldamise ülesande täitmiseks kohaliku omavalitsuse lausega: „Teise kohaliku omavalitsuse üksusega halduslepingu üksus anda haldusakti või sõlmida halduslepingu halduskoostöö seaduses sõlmimisel ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-s 13 sätestatut.“ sätestatud korras. Palume täpsustada halduslepingu regulatsiooni, kuna Halduskoostöö seaduse § 13 lõikes 1 on sätestatud, et isikuga selgelt ei tule välja õiguslik alus, mis võimaldaks kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel ülesande täitmise andmist teisele kohalikule omavalitsusele? Samuti jääb juhindutakse riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise ebaselgeks mehhanism, kuidas tagatakse lapsele lasteaia või -hoiu koht tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, arvestades käesolevas teises kohalikus omavalitsuses. paragrahvis sätestatud erisusi. Kehtiv seadus ei näe ette erisuse tegemist ka juhul, kui mõni kohaliku omavalitsuse üksus tahab volitada teist kohaliku omavalitsuse üksust. Kohalik omavalitsus on põhiseaduslik avalik-õiguslik organisatsioon, kelle tegevuse alused ja eesmärgid tulenevad Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, põhiseadusest ja teistest seadustest. On ebamõistlik nõuda, et kohaliku omavalitsuse üksus peab teisele kohaliku omavalituse üksusele haldusülesande täita andmisel hakkama korraldama riigihanget, seega lisasime eelnõusse erisuse. 6. Eelnõu § 4 lõikes 7 (muudetud § 4 lg 4) on sätestatud, et kui lapse Mitte arvestatud. Just sellisteks juhtumiteks on eelnõusse kirjutatud koolikohustuse täitmise algust on edasi lükatud ühe õppeaasta võrra PGS laste arvu suurendamise võimalus rühmas. Kui lapse koolikohustuse § 9 lõikes 3 nimetatud juhul, on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud täitmise algust on edasi lükatud ühe õppeaasta võrra, on selleks põhjus. tagama lapsele võimaluse käia nimetatud perioodil vanema soovil samas Lasteaia vahetus võib olla lapsele lisapinge. Lasteaia vahetuse üle saab lasteaias. Antud säte eeldab seda, et rühmas peab olema alati vaba koht otsustada lapsevanem. Lisaks märgime, et lasteaiast võib lapse välja või kohad eelnevas lennus pakkumaks lapsele lasteaiakohta, ehk siis kõik arvata vaid eelnõu (muudetud § 16 lõige 1) sätestatud alustel. Seega, rühmad oleksid sel juhul 1-2 lapse võrra alatäidetud. Ettepanek on jätkata kui laps pole asunud täitma koolikohustust, ei saa teda sellest lasteaiast täna kehtivas seaduses sätestatuga, et oleks võimalus lasteaiakohale välja arvata. Teine võimalus antud juhul on laps lasteaiast välja arvata omavalitsuse piires, eelistades võimalusel sama lasteaeda. lapsevanema avalduse alusel. Seega, kui lapse koolikohustuse täitmise algus on edasi lükatud, on KOV kohustatud tagama lapsele võimaluse 123  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL käia nimetatud perioodil vanema soovil samas lasteaias, võib teises lasteaias, kui vanem on sellega nõus. 7. Eelnõu § 5 lõikes 1 on märgitud, et vanemal on õigus esitada mitu Selgitame. Kui KOV ei võimalda vanema taotlusel lasteaia või eelistust, kohaliku omavalitsuse üksus peab neid arvestama. Antud lõike lastehoiu kohta, rikub ta seadust. Eelistustega arvestamine tähendab, et osas tekib küsimus, mida teha olukorras, kus ei ole vaba kohta eelistustes kohapakkumise otsustamisel lähtub KOV neist eelistustest ja pakub ja ka elukoha lähedal? Kas eelistusega arvestamine ei tähenda eelistuse koha selles eelistuses, milles on vaba koht. Eelnõus on täpsustatud, et tagamist, nt taotluses ainult üks lasteaed, siis peab sellega arvestama, kuid KOV on kohustatud tagama lasteaiakoha enda territooriumil. KOVi ei pea just seda eelistust tagama? Ettepanek on, et vanemal on õigus kohustus on võimaldada koht munitsipaallastehoius või -lasteaias või esitada mitu eelistust, kohaliku omavalitsuse üksus arvestab neid selles eralastehoius- või lasteaias, milles KOV oma kohustust täidab. võimalusel. Märgime, et kohalik omavalitsus ei saa korraldada teenust Sellisel juhul on vastav lastehoid nende alusharidust võimaldavate teise kohaliku 3 omavalitsuse territooriumil, samuti ei ole võimalik alati asutuste nimekirjas, mida lapsevanem KOVilt taotleda saab, sest tagada kohta vanema soovitud eralastehoius. nendele lastehoidudele ja lasteaedadele on KOV volitanud enda ülesande täitmiseKui vanem taotleb KOVilt toetust sellise eralastehoiu osalustasu toetamiseks, mille kaudu KOV teenust ei osuta, siis on tegemist KOVi vabatahtliku toetuse maksmise otsustusega, milles osas on KOVil lai kaalutusõigus. Seletuskirja on selles osas täiendatud (vt § 5 lõike 5 selgitus). 8. Eelnõu § 5 sätestatakse lastehoiukoha taotlemine ja § 6 (muudetud, Selgitame. Kuna lasteaed, milles on lastehoiurühmad, on lasteaia mõlemad §-s 6) lasteaiakoha taotlemine kohaliku omavalitsuse üksuselt. tegutsemise vorm (nagu lasteaed-kool on kooli tegutsemise vorm), siis Vanem esitab kaks taotlust, kõigepealt lapsehoiukoha jaoks ja seejärel saab vanem esitada ühe taotluse sellesse lasteaeda vastuvõtmiseks. lasteaiakoha jaoks. Kuidas on mõeldud koha taotlemine juhul, kui laps on Lapsevanem sa esitada nö kaks taotlust ühes, kui KOV ei ole hoiurühma taotlusega saanud koha ühte asutusse, kus on ka kehtestanud teistsugust korda. lasteaiarühmad. Kas vanem esitab lapse 3- aastaseks saamisel uue taotluse ning talle määratakse uus lasteaed? Palume antud punkti täpsustada. 9. Eelnõu § 5 lõike 3 ja § 6 lõige 3 (muudetud, mõlemad § 5 lg 3) kohaselt Selgitame. 2 kuud on menetlustähtaeg. Ühelt poolt on KOVil võimalus lahendab kohaliku omavalitsuse üksus vanema taotluse ja teeb kahe kuu juba lapse sünni ajal esitatud taotluse lahendamisel anda haldusakt, et jooksul taotluse esitamisest otsuse lapse lastehoidu/lasteaeda nt alates 1,5-aastaseks saamisest pakutakse lapsele koht lasteaias A – vastuvõtmise kohta. Eelnõu seletuskirjas lk 16 on välja toodud, et vanem kui KOV eelistab sellist planeerimist ja kohtade jagamist. Teiselt poolt võib samal ajal esitada nii lastehoiukoha kui ka lasteaiakoha taotluse. võimaldab eelnõu reguleerida KOVil seda, et avaldust ei hakataks Kuidas seda mõista? Leiame, et ei ole realistlik teha otsust kahe kuu esitama kohe pärast lapse sündi, vaid näiteks 2 kuud enne lapse 1,5- jooksul lapse lastehoidu/lasteaeda vastuvõtmise kohta, sest sellest ajast aastaseks saamiseks. Mõistame, et lapse sündides on KOVil, aga 124  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL kuni lapse lastehoidu/lasteaeda tuleku hetkeni võib olukord muutuda. tegelikult ju ka perel üsna võimatu täpselt ette teada, millal kindlasti, Samuti ei ole võimalik näiteks 2 kuu vanuse lapse puhul hinnata, millist kas üldse ja millisesse lastehoidu ja lasteaeda kohta vajatakse. Seega rühma/tuge ta vajab, kui vanem teeb taotluse kohe peale lapse sündi. avalduse esitamine lapse sündides ei ole üldjuhul mõistlik. Korra Avalduse menetlemise aeg 2 kuud võib küll olla mõistlik, aga menetlus ei kehtestamisel tuleb aga arvestada seaduse nõuet, et vajadusel peab laps pruugi alata avalduse esitamise hetkest, sest avaldus lasteaeda tehakse saama koha 1,5-aastaseks saamisest. Sellest reeglist ei saa KOV praktikas sageli kohe pärast lapse sündi. Samuti juhime tähelepanu, et teistsugust korraldust kehtestada, lisaks KOV ei saa piirata taotluse suurte kohalike omavalitsuste elanike ja ametnike arvu arvestades, esitamist lastehoiukoha saamiseks või lasteaiakoha saamiseks kujuneb niisuguste haldusaktide andmisest väga suur halduskoormus, mis õppeaasta perioodi suhtes. Eelnõu tagab lasteaia või hoiu koha perele võtaks haridusvaldkonnaga tegelevate ametnike tööajast vanemahüvitise perioodi lõppemisel olenemata sellest, kas see jääb ebaproportsionaalselt suure osa tööajast. Ettepanek on, et koha näiteks õppeaasta algusesse või mitte. Õigus lastehoiu kohale on lapse otsustamise aeg võiks olla 2-6 kuud enne lapse lastehoidu/lasteaeda 1,5-saamisest ja KOV peab vanema soovil selle koha võimaldama. tulekut ning kohustus koha andmisest keeldumise korral teha lapse Õigus lasteaiakohale on kolmeaastasel lapsel ja KOVil tuleb see koht vastuvõtmisest keeldumise kohta otsus. Alternatiivina palume kaaluda vanema soovil võimaldada. võimalust menetleda taotlusi 2 kuu jooksul peale 1a ja 6k saamist. Palume Täpsustasime eelnõu seletuskirjas välja toodut, et vanem võib samal ette näha võimalust volitada lasteaia direktorit lähtuvalt kohalikust ajal esitada nii lastehoiukoha kui ka lasteaiakoha taotluse täiendusega, omapärast tegelema lapse lasteaeda vastuvõtmisega. kui KOV ei ole kehtestanud teisiti. 10. Eelnõu § 6 lõikes 1 (muudetud § 5 lg 1) on märgitud, et kolme- kuni Arvestatud. Muudetud § 6 lg 1 sõnastust täiendatud ja KOVi ülesanne seitsmeaastase lapse lasteaeda vastuvõtmiseks esitab vanem kohaliku on võimaldada koht enda territooriumil. Kohaeelistuse osas selgitame, omavalitsuse üksusele taotluse. Taotluses tuleb märkida lasteaiakoha et ei pea võimaldama korraga kohta kõigis vanema esitatud eelistustes, kasutamise soovitud algusaeg ja soovitud lasteaed tegevuskoha vaid kui näiteks esimeses eelistuses ei ole vabu kohti, tuleb pakkuda täpsusega. Kui eelnõu seletuskirja lk 17 kohaselt on vanemal õigus esitada teises, kui teises ei ole vabu kohti, siis kolmandas ja kui seal ka ei ole ka mitu kohaeelistust, millega peab kohaliku omavalitsuse üksus vabu kohti, siis tuleb lähtuda koha pakkumisel elukohalähedusest arvestama, siis eelnõust seda ei ilmne. Kas see tähendab, et kohalik (muudetud § 7 lg 2) omavalitsus peab võimaldama lapsevanemale korraga taotluste tegemist kõigisse omavalitsuses asuvatesse lasteaedadesse või võib seada kohalik omavalitsus ka teatud piirangu? Palume seletuskirjas selgelt välja tuua, et taotleda saab kohta oma kohaliku omavalitsuse territooriumil. 11. Eelnõu § 6 lõike 2 (muudetud § 5 lg 2) kohaselt arvestab kohaliku Selgitame. Eelnõu toetab põhimõtet, et lapsevanem ei lähtu praktikas omavalitsuse üksus lapse lasteaeda vastuvõtmist otsustades alati mitte elukohalähedusest, vaid hoopis teistest perekonna tegelikest esmajärjekorras lapse elukoha lähedust lasteaiale juhul, kui taotluses vajadustest. Seepärast on vanemal õigus taotleda kohta tema märgitud lasteaias ei ole vanema soovitud algusajal vabu kohti. Palume elukorraldusele kõige sobivamas lastehoius ja lasteaias selle KOVi kaaluda võimalust, et lasteaia koha määramine toimub sarnaselt territooriumil. Eelnõus on sätestatud, et kui lapsevanema soovitud 125  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatuga, kus arvestatakse oluliste lasteaias või lastehoius ei ole vabu kohti, siis lähtub KOV asjaoludena elukoha lähedust, sama pere teisi lapse selles asutuses ja kohapakkumisel elukohalähedusest. võimalusel vanemate soove. Tallinna linna ettepanek on säilitada senine Seega sobitub eelnõu sõnastus ettepaneku esitaja kirjeldusega täiesti ja teeninduspiirkonna süsteem, mis võimaldab vanematel valida sobivad selle osas lasteaiakohtade jagamise ja vastuvõtmise süsteemis seega lasteaiad lähtuvalt perekonna tegelikest vajadustest. Praktikas ei lähtu põhimõttelist muudatust toimuma ei pea. Võimalik on kasutada ja lapsevanemad reeglina sobiliku lasteaia valimisel esmajärjekorras arendada olemasolevaid tarkvaralahendusi lastehoiu ja lasteaiakoha elukohalähedusest. Eelnõus sätestatud regulatsioon toob Tallinna linnas pakkumiseks. Haridusteenuste haldamiseks kasutavad kaasa ebamõistliku halduskoormuse, sest lasteaiakoha vastuvõtmise tarkvarasüsteeme kindlasti üle 36 kohaliku omavalitsuse üksuse. süsteemi rakendamine nõuab täiendavaid ressursse nii personali palkamiseks kui ka vastavate IT-süsteemide loomiseks. Sarnaselt elukohajärgse kooli 4 määramisele, võib eelnõus sätestatud lasteaiakoha määramise regulatsioon tuua kaasa mitmeid vaidlusi. 12. Eelnõu § 7 (muudetud § 6) sätestatakse elukoha lähedus. Küsimusi tekitab Selgitame. Sätte sõnastus ei eelda, et hajaasutuses tuleb lasteaeda jõuda lastehoidu ja lasteaeda jõudmine jalgsi kuni 30 minutiga. Hajaasustusega jalgsi 30 minutiga. Hajaasutuse piirkonnas on üsna tavaline, et piirkonnas pole 30 minutiga lasteaeda jalutamine realistlik. Suuremates esimene lähim lasteaed ongi näiteks hoopis 10 kilomeetri kaugusel, linnades aga on 30 minuti jalutuskäigu kaugusel mitmeid lasteaedu. seega kohaldub punkti 1 ning ei pea lähtuma 30 min kriteeriumist. Sellise pikkusega teekonna arvestamine sõltub liikluskorraldusest, Oleme 30 minuti kriteeriumi sätestamisel arvestanud tiheasutuse kõndija kiirusest ja muudest asjaoludest. Sellega seonduvalt tekkisid planeeringut, kus igal juhul on lasteasutuste tihedus selline, et igale järgmised küsimused: Kas nii täpne ajaline määratlus on asjakohane? ühele on esimene lähim vähemalt 30 minuti jalgsitee kaugusel. Kelle kõndimisega on arvestatud? Kuidas kohalikud omavalitsused seda Teekonna pikkuse arvestamisel tuleb lähtuda mõistlikkuse tagama peavad? Palume antud sätet täpsustada ja selgitada. Ettepanek on, põhimõttest. Me ei saa arvestada ettepanekut “Käesolevas seaduses et jätta alles vaid esimene punkt: Käesolevas seaduses tähendab elukoha tähendab elukoha lähedus lapse elukohale esimest lähimat lastehoidu lähedus lapse elukohale esimest lähimat lastehoidu ja lasteaeda, kus on ja lasteaeda, kus on vaba kohta”. Selliselt sõnastatud säte ei taga vaba kohta. kodulähedast olukorras, kus esimene vaba koht on lasteaias, mille asukoht on hoopiski valla või linna teises otsas. Teiselt poolt võib selline sõnastus olla KOVile hoopiski ülemäära koormav. Nimelt on linnas üldjuhul võimalik, et näiteks esimene elukoha lähedane lasteaed on perele vaid 5 minuti jalgsitee kaugusel. Märkuses pakutud sõnastuse puhul tuleks elukohaläheduse põhimõtte kasutamisel igal juhul siis see koht võimaldada. Eelnõu seab elukohaläheduse osas aga 30 minuti jalgsitee kriteeriumi, seega ei pea tingimata pakkuma 5 minuti jalgsitee kaugusel olevat lasteaeda, vaid võib pakkuda ka 126  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL mõnevõrra kaugemat lasteaeda, so kuni 30 minutit jalgsiteed. Linnaruumi taristut arvestades on ilmselge, et iga pere elukohast 30 minuti jalgsitee kaugusel on vähemalt üks lastehoid/lasteaed. Kui aga pere elukohast 30 minuti jalgsitee kaugusel ei ole lasteaeda, siis kohaldub § 7 punkt 1 - lastehoid või lasteaed, mis on lapse elukohale lähim, kuid mis ei ole 30 minuti jalgsitee kaugusel. 13. Eelnõu § 8 lõike 6 (muudetud § 7 lg 6) kohaselt kannab lasteaed hariduse Selgitame. EHISe arendustegevustel arvestatakse selle ülesandega. infosüsteemi alushariduse riikliku õppekava läbinud lapse Koolivalmiduskaardi peavad lasteaiad koostama lastele, kes on saanud koolivalmiduskaardi. Kas hariduse infosüsteem suudab vastu võtta kõik enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks või kelle erinevad koolivalmiduskaardid? Palume täpsustada, kas vanemad taotlevad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõike 5 koolivalmiduskaart tuleb sisestada kogu sisulise infoga või piisab üldisest alusel koolikohustuslikust east noorema lapse õppima asumist või infost koolivalmiduskaardi kohta? Kas koolile, kuhu laps õppima asub, kellel on koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel koolikohustus on koolivalmiduskaart kättesaadav otse infosüsteemi kaudu, ilma et peaks ühe õppeaasta võrra edasi lükatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eraldi küsima vanema nõusolekut? Kuidas lapsevanem § 9 lõike 3 alusel. koolivalmiduskaardi info saab? Kas koolivalmiduskaarti saab hariduse Koolivalmiduskaart koostatakse arvestades alushariduse riikliku infosüsteemist välja trükkida või saata? Täpsustamist vajab ka õppekavas sätestatut: selles kirjeldatakse lapse oskused ja tulemused koolivalmiduskaardi tähtaeg hariduse infosüsteemi kandmiseks. üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuste valdkondades. Koolivalmiduskaart kantakse EHISesse. Koolivalmiduskaardi koostamine ja EHISesse kandmine on lasteaiale seadusjärgne ülesanne ja selleks ei pea küsima lapsevanema nõusolekut. Vanemal puudub ligipääs lapse andmetele EHISes. Vanema soovil väljastab lasteaed lapsevanemale koolivalmiduskaardi. Koolivalmiduskaart on võimalik EHISest välja trükkida. Koolile, kuhu laps õppima asub, on koolivalmiduskaart EHISest kättesaadav ilma, et ta peaks küsima lapsevanema nõusolekut. Selleks on täiendatud PGS § 37 lõiget 1 teise lausega (vt selle kohta seletuskirja selgitust). EHISesse kantud andmete säilitamise tähtajad on sätestatud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määruse nr 265 “Eesti hariduse infosüsteemi asutamise ning põhimääruse” §-s 8’1. 127  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Koolivalmiduskaart tuleb sisestada EHISesse kogu infoga. Fakti kandmine EHISesse, et valminud on koolivalmiduskaart või laps on koolivalmis, ei kanna eesmärki, milleks on sätestatud koolivalmiduskaardi koostamise kohustus – lapse arengu järjepidev toetamine erinevatel haridustasemetel. 14. Eelnõu § 9 lõige 3 (muudetud § 8 lg 3) sätestab, et erivajadusega lapse Selgitame. Esiteks täpsustasime eelnõud - sättes peetakse silmas õppe- ja kasvatustegevuses võib vanema kirjalikul nõusolekul peale eesti haridusliku erivajadusega last (laps, kellele rakendatakse tõhustatud keele või selle asemel kasutada eesti keelest erinevat keelt, kui põhikooli- tuge või erituge). Kuna lasteaias on alates 1.09.2024 õppe- ja ja gümnaasiumiseaduse § 47 nimetatud kooliväline nõustamismeeskond kasvatustegevuse keel üheselt eesti keel, siis käesolev säte lubab on erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamise KOVil haridusliku erivajadusega lapse osas kasutada õppe- ja soovitust andes leidnud, et eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus ei ole kasvatustegevuses peale eesti keele või selle asemel eesti keelest lapse arengu eripära tõttu talle jõukohane. Kes määrab seletuskirjas lk 22 erinevat keelt. Säte ei pane KOVile kohustust. Kohustus on, et õppe- välja toodud "vähimaks vajalikuks ajaks ja vähimas vajalikus ulatuses"? ja kasvatustegevus on eestikeelne. Lapsehoidjal ega õpetajal ei ole Millistes erinevates maailma keeltes on lapsevanemal õigus nõuda tööle asumise eelduseks erinevate keelte oskus. Nõue on vaid eesti lapsega tegelemist? Mida teha kui vene kodukeelega hariduslike keele ehk asutuse õppekeele osas ja muu keele toetuseks ei pea õpetaja erivajadustega lapsele on soovitatud emakeelne logopeed? Kuidas keeli õppima hakkama. kohalik omavalitsus seda tagab? Kelle vastutus on eelnõu § 9 lõike 3 Kooliväline nõustamismeeskond ei anna soovitust kasutada lapse osas nimetatud juhtudel eesti keelest erinevas keeles lapsele õppe- ja õppe- ja kasvatustegevust eesti keelest erinevas keeles. Lapse kasvatustegevust pakkuda? Kas riik loob selleks eraldi võimalused, mille keelepuue vms kõnediagnoos ei välista teise keele õpet. Mitmekeelsed kaudu on ajutiselt võimalik vastavat teenust sisse osta? Kas vanema erivajadusega lapsed suudavad omandada teise keele samal tasemel avaldusel on siis kohustuslik seda tagada mitte? Palume selgitada selle ükskeelsete erivajadustega lastega ehk et omandatakse keel, kuid seda teostatavust ja rahastamist. oma üldise arengu taseme kohaselt. KOV võib kasutada peale eesti keele või eesti keele asemel eesti keelest erinevat keelt, kui kooliväline nõustamismeeskond on lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamise soovitust andes leidnud, et eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus ei ole lapse arengu eripära tõttu talle jõukohane ja vanem on teise keele kasutamise osas nõus. Ka tugispetsialisti teenused on lasteaial kohustus tagada keeles, milles toimub õppetöö. Seadus ei loo kohustust muukeelseid teenuseid pakkuda, kuid ei välista võimalust, et tugiteenuseid pakutakse ka eesti 128  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL keelest erinevates keeltes, kui selline võimekus on omavalitsusel olemas. 15. Eelnõu § 9 lõige 4 (muudetud § 8 lg 4) sätestab, et eralasteaed määrab Selgitame. Eestikeelsele õppele ülemineku muudatused võeti vastu 12. õppekeele eralasteaia põhikirjas. Eralasteaias, kus õppe- ja detsembril 2022 ja need ei puuduta eralasteaedasid, et mitte takistada kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe rahvus- või keelevähemuste õigust kasutada oma keelt ning viljeleda alushariduse riikliku õppekava alusel, välja arvatud eralasteaias, mis emakeelset õpet. tegutseb rahvusvahelise bakalaureuseõppe organisatsiooni ja Euroopa KOV ei saa täita lasteaia võimaldamise ülesannet eralasteaia kaudu, koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt. mille õppekeel on eesti keelest erinev keel. Lapsevanem ei saa seega Palume selgitada, miks eralasteaiad võivad määrata õppekeeleks ka muu nõuda, et KOV võimaldaks koha eralasteaias, mille õppe- ja kui eesti keele. Arvestades, et munitsipaallasteaiad peavad olema kasvatustegevuse keel ei ole eesti keel. Seega ei ole KOVil kohustust eestikeelsed ja eralasteaiad võivad õppekeele vabalt valida, võib tekkida katta vanema kulusid, kui vanem on otsustanud kasutada sellise muukeelsete eralasteaedade kasv ning see võib omakorda tuua kaasa eralasteaia teenust. Vt ka § 9 lõike 4 selgitust. kohatasu toetust taotlevate vanemate arvu kasvu. 16. Eelnõu § 9 lõige 5 (viidatud säte on eelnõust välja jäetud) sätestab lastele, Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse kelle emakeel ei ole õppe- ja kasvatustegevuse keel või kes koduses riiklikku õppekava selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi kavandades suhtluses räägivad õppe- ja kasvatustegevuse keelest erinevat keelt, mis ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit lapse keelelist on vähemalt ühe vanema emakeel, rakendab lasteaed nende emakeele arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada last erinevates arengut toetavaid ning kultuuri tutvustavaid õppe- ja kasvatustegevusi keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal peavad olema alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud korras. 5 Märgime, et oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära võrreldes arusaamatuks jääb selle sätte tähendus ja rakendamine. Tekib küsimus, ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu toetamisel. kui kummalgil vanemal on erinev emakeel, kas siis tuleb mõlemad Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse arengut parimal tagada? Kust leida pädevaid õpetajaid selleks tööks, kui lapse kodune keel viisil ja koostöös perega. on mõni eksootiline keel? Rühma õpetajatel pole sageli aimugi sealsest kultuurist, mõni muukeelese lapse vanem räägib väga vähe või kehvasti inglise keelt, rääkimata eesti keelest ehk õpetajal pole võimalik ka lapsevanemalt paluda abi vastava keele ja kultuuri tutvustamisel. Kui lasteasutus osutab teenust 100 % muu emakeelega lastele, kui on lasteasutuse töökeel, kas on õiguspärane õhtusel ajal (õppetöö toimub eesti keeles), kella 16.00 kuni 18.00 korraldada emakeele arengut toetavaid ning kultuuri tutvustavaid õppe- ja kasvatustegevusi? Leiame, et see on täiendava kohustuse panek kohalikule omavalitsusele, mis tuleks 129  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL riigil rahaliselt tagada. Ettepanek on määratleda, kelle vastutus on eesti keelest erinevas keeles lapsele õppe- ja kasvatustegevust pakkuda. 17. Ettepanek on lisada § 11 lõige, mis annab võimaluse viia laps üle teise Arvestatud osaliselt. Esiteks, kokkuleppel vanemaga on ka sätet lasteaeda, kui lapse erivajadusest tulenevalt on seal olemas parem täiendamata võimalik viia laps üle teise lasteaeda, kus on parem võimekus pakkuda lapsele sobivamaid tingimusi ja tuge. Eelnõu § 11 võimekus pakkuda lapsele sobivamaid tingimusi. Teiseks, hoolekogu lõige 1 (muudetud § 10 lg 1) sätestab, et lasteaia direktor moodustab iga arvamuse küsimise nõue rühmade moodustamisel on eelnõust välja lapse vajadusi ja heaolu arvestades lasteaiarühmad, kuulates enne otsuse jäetud. tegemist ära hoolekogu arvamuse. Vastavalt seletuskirjale on lasteaiarühmade moodustamisse hoolekogu kaasamise eesmärk kaasata vanemaid laste heaolu puudutavate otsuste tegemisse. Kuidas või mille alusel hindab hoolekogu iga lapse vajadusi ning heaolu? Rühmade moodustamisega võib kaasneda vajadus töödelda eriliigilisi isikuandmeid. Ettepanek on jätta eelnõu § 11 lõikest 1 välja lauseosa, mille kohaselt peab direktor enne lasteaiarühmade moodustamist ära kuulama hoolekogu arvamuse. Kuivõrd eelnõu § 24 lõike 5 punktis 2 on samuti sätestatud, et hoolekogu avaldab arvamust lasteaiarühmade moodustamise kohta, on ettepanek ka see punkt eelnõust välja jätta. 18. Eelnõu § 11 lõikes 3 (muudetud § 10 lg 3) on sätestatud, et lasteaias, kus Selgitame. Liitrühmale puhul rakendatakse lastaiale osale sätestatut, on lastehoiurühm, võib lasteaia direktor moodustada liitrühma, milles on arvestades erisustega, mis on sätestatud lastehoiule - nt tuleb lasteaia lastehoiu pooleteise- kuni kolmeaastase ja lasteaia kolme- kuni õppekavasse tuleb lisada ka kuni kolmeaastaste laste osa, järgides seitsmeaastase lapsed. Liitrühma võib registreerida kuni 18 last. Eelnõu § eelnõu §-i 37. Seega tuleb liitrühma puhul arvestada, et kuni 3 lõikes 4 on loetletud lasteaia tegutsemise vormid, milles nimetatud kolmeaastastele laste puhul tuleb toetada lapse üldoskuste arengut. lastehoiu osale kohaldatakse käesolevas seaduses lastehoiu kohta Alushariduse riiklik õppekava sätestab 3-aastaste laste eeldatavad sätestatut ja lasteaia osale käesolevas seaduses lasteaia kohta sätestatut. üldoskused neljas üldoskuste valdkonnas - mänguoskused, tunnetus- ja Palume vastust küsimusele, milliseid põhimõtteid rakendatakse liitrühma õpioskused, eneseregulatsiooni oskused ning sotsiaalsed oskused. puhul? Samuti ei ole sätestatud kuni kolmeaastaste osas tõhustatud ja eritoe rakendamise kohustust. Vajadusel tuleb ka kuni kolmeaastasele lapsele tagada logopeedi, eripedagoogi või muu tugiteenus, nagu sätestatud lastehoiu peatükis. Liitrühmas peab töötama vähemalt üks täistööajaga õpetaja. 19. Eelnõu § 11 lõigete 5 ja 6 (muudetud § 10 lg 6) kohaselt võib rühma Mitte arvestatud. Käesoleva eelnõu kohta arvamuse avaldamisel on registreeritud laste arvu suurendada erandjuhul (mille kohta on arvamust Lasteaednike Liit leidnud erinevalt ettepaneku esitajatest, et oodatavat 130  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL avaldanud hoolekogu), arvestades iga lapse vajadusi ja heaolu. Kuidas alushariduse kvaliteedi tõusu ei saabu, kui käesolevasse eelnõusse on arvestada iga lapse vajadusi ja heaolu alles teenusele tulevate laste puhul? kavandatud varasema eelnõu versiooniga võrreldes rühmades laste Kes need vajadused määrab? Seletuskirja lk 25 kohaselt on laste arvu arvu vähendamise asemel laste arvu suurendamist. ELAL on eelnõu suurendamise puhul tegemist erandliku vajadusega, kusjuures erandjuht kohta arvamust avaldades seisukohal, et aiarühmade suurus peaks ei saa olla üldine kohapuudus. Erandjuht peab olema ajutise iseloomuga, jääma maksimaalselt 20 lapse juurde ning erandkorras rühmade näiteks ajaliselt piiritletud vajaduse katmiseks. Otsus rühma suurendada suurendamise võimalus edaspidi kaotada. Põhjenduseks lisaks ei ole püsiv. Mis ajaks otsuse peab tegema? Seletuskirjas lk 25 on kirjas, õpetajate suurele töökoormusega ka asjaolu, et järjest enam on et kuni järgmise komplekteerimiseni. Kas üldiselt komplekteerimiseni või rühmades lapsi, kellel avalduvad koolieelses eas arengulised selle konkreetse rühma täielikult uuesti komplekteerimiseni? erivajadused ning kes vajavad seetõttu individuaalsemat lähenemist. Kooliminekuni? Kui rühmades laste nimed vahetuvad, kas seda loetakse Küsimus ei ole niivõrd ruumi võimaldamises, kui et suures grupis ei uuesti komplekteerimiseks? Eelnõu regulatsioon toob osades ole võimalik tagada kõikidele lastele nende vajadustest lähtuvat tuge. omavalitsustes kaasa täiendava lasteaiakohtade vajaduse. Ettepanek on Seega leiame, et rühma laste arvu suurendamine võib olla pigem seaduseelnõus säilitada võimalus suurendada laste arvu rühmas, kui lapse erandjuht. arenguks vajalikud tingimused on täidetud, mitte jätta see erandlikuks Selgitame lisaks. Laste arvu ei saa suurendada lasteaia kõikides võimaluseks. Seaduse jõustumisel sellisel kujul jääb lasteaiakohti puudu rühmades ühekordse otsusena ja seda näiteks ka tulevikus ning vaja on juurde luua täiendavaid lasteaedu, milleks riik peab moodustatavate rühmade osas. Kui rühm senises koosseisus lõpetab, kohalikele omavalitsustele ette nägema vajalikud vahendid. Ettepanek on siis varasem suurendamise otsus ei kohaldu enam uutele rühmadele eelnõu § 11 lõikest 5 jätta välja hoolekogu arvamus. ning vajadusel tuleb teha uus otsus. Ka liitrühma koosseisu oluline muutumine loetakse eeltoodud tähenduses koosseisu lõpetamiseks. Näiteks, kui lasteaia rühma Sipsikud kohta tehti rühma suurendamise otsus 2023. aasta kevadel, sest rühma moodustamisel vajasid lisaks üldise piirarvu jagu vastuvõetud lastele veel kaks last kohta selles rühmas. Suurendamise otsus tähendab seda, et kui sellesama Sipsikute rühma koosseisust arvatakse lapsi välja 2024. aasta kevadel, siis rühm selles koosseisus lõpetab tegevuse, moodustatakse uus koosseis (vabanenud kohtadele võetakse uued lapsed – nn rühma komplekteerimine) ning 2024. aasta sügisel registreeritud uute laste koosseisuga Sipsikute rühmale eelmise Sipsikute rühma suurendamise otsus ei kehti. Hoolekogu rolli osas rühmade suurendamise otsustamisel oleme võrreldes kehtiva KELSiga oluliselt nõuet leevendanud ning leiame, et 131  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL hoolekogu arvamuse ärakuulamine on põhjendatud ja ei too võrreldes kehtiva KELSiga kaasa kindlasti juurde täiendavat koormust. Leiame, et eelnõu regulatsioon ei too kaasa osades KOVides täiendava lasteaiakohtade vajadust. KOVi ülesanne on ka kehtiva KELSi kohaselt võimaldada lasteaiakoht ja seda alates lapse 1,5-aastaseks saamisest. Eelnõu mitte ei tekita kohtade puudust, vaid vastupidi, lisab kuni kolmeaastastele lastele kohtade tagamisel KOVidele oluliselt rohkem võimalusi erasektori (senised lapsehoiuteenuse osutajad) kaasamiseks. See on olnud ka KOVide pikaajaline taotlus, mida korduvalt HTMile esitatud on ja mis käesoleva eelnõuga realiseerub. Seega kindlasti ei anta siinkohal KOVidele täiendavaid ülesandeid.. 20. Eelnõu § 11 lõike 8 (muudetud § 10 lg 4) on sätestatud rühmas tõhustatud Arvestatud osaliselt. Eelnõu sõnastust muudetud selliselt, et HEV laps tuge või erituge saava lapse korral laste piirarv rühmas. Enamasti saavad täidab rühmas 3 lapse koha (muudetud § 11 lõige 4). lapsed otsused lasteaias/lastehoius viibimise ajal. Kas siis tuleb rühm Selgitame. Kui rühmad on tõesti täis, siis on võimalus kas kohti juurde ümber komplekteerida ja valida lapsed, kes peavad sealt rühmast luua või kui see tõesti võimalik ei ole, siis rühma lapsi mitte juurde lahkuma? Kuidas on võimalik see tingimus jooksvalt täita? Kas võtta, kuni saavutatakse nõutud piirarv. See põhimõte kehtib ka KELSi tõhustatud tuge või erituge vajavate laste rühma täituvust võib hoolekogu rakendamisel. Eelnõu lubab erandkorras laste arvu rühmas suurendada, nõusolekul uue seaduse valguses suurendada? Eelnõu § 13 lõige 14 punkt so kuni 24 lapseni. 3 ütleb, et eritoega lapsele rakendatakse õpet kuni 6 lapsega rühmas. Samas tavarühmas võtab erituge vajav laps 6 kohta ehk siis tavarühma Eelnõu ei sätesta erirühmasid, nagu KELSis, vaid tõhustatud toe ja (24 last) saaks võtta maksimaalselt 4 eritoe last. Ettepanek on sõnastada eritoe rakendamise asutuses. KELSi järgi ei tohi laste arvu erirühmas § 11 lõige 8 järgmiselt: Kui rühmas on tõhustatud tuge või erituge saav suurendada. Lasteaia direktoril on eelnõu järgi õigus moodustada ka laps, on laste piirarv rühmas väiksem kui teistes lasteaiarühmades, väiksemaid rühmi, kui see on vajalik (muudetud § 15 lg 2 ja lg 3). arvestades võimalusel, et üks tõhustatud tuge saav laps täidab kolm kohta Samuti on direktoril õigus rakendada tõhustatud tuge või erituge ilma ja üks erituge saav laps täidab neli kohta. Alternatiivina teeme ettepaneku koolivälise nõustamismeeskonna soovituseta, kui lapsel on sätestada, et üks tuge saav laps täidab kolm kohta ja mitte täiendavalt diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäevaringselt kõrvalabi sätestada, et erituge saav laps täidab kuus kohta. Sest § 11 lõikes 8 vajadust põhjustav terviseseisund või tuvastatud puude raskusaste. sätestatud on erinev praeguse sobitusrühma regulatsioonist, kus ei eristata Seega on direktoril õigus moodustada ka nn erirühmi (§ 15 lõiked 2 ja tuge ja erituge saavaid lapsi (KELS § 7). Ettepanek on anda juhile õigus 3 ning § 11 lõige 5) erirühma moodustamiseks. See on vajalik juhtudel, kui nt lapsel ei ole Rajaleidja otsust, vaid rehabilitatsiooniplaan või määratud puue. Juhime 132  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL tähelepanu, et nõude laiendamine tavarühmadele võib tingida asjaolu, et lasteaiad hakkavad saatma lapsi Rajaleidjasse, et saada toe otsus ja seega vähem lapsi rühma. Kuna enamasti saavad toe otsuse lapsed lasteaia jooksul, siis kuidas on võimalik 2 või 5 last rühmast välja tõsta? Sellega tekitatakse kunstlikult lasteaiakohtade defitsiit nendes kohalikes omavalitsustes, kus lasteaiakohti niigi napib. 21. Eelnõu § 12 lõike 2 kohaselt vastustab tugiteenuste tagamise eest lasteaias Selgitame. Kui vanem keeldub lapsele tõhustatud toe või eritoe lasteaia pidaja. Kohaliku omavalitsuse üksusele teiste õigusaktide alusel rakendamiseks, on eelnõu § 30 lõike 1 punkti 3 (muudetud § 33 lg 1 p antud tugiteenuste korraldamisega seotud ülesandeid tuleb täita viisil, mis 2) kohaselt lastehoiul, lasteaial ja pidajal õigus pöörduda vanema tagab alushariduse omandamise iga lapse individuaalseid vajadusi ja poole tema käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise võimeid arvestades. Lasteaed peab tugiteenuseid pakkudes arvestama tagamiseks ja rakendada teisi laste õiguste kaitsega seotud meetmeid. vanema soovi ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 nimetatud Kui vanema tegevus või tegevusetus rikub lapse õigust heaolule ja koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi. Seaduses puudub arengu toetamisele, on lasteaial õigus teavitada abivajavast lapsest regulatsioon vanema kohustustest ja vastutuses olukorras, kus vanem kohaliku omavalitsuse üksust, kes rakendab vajaduse korral meetmeid keeldub oma lapsele tugiteenuse osutamisest. Ettepanek on sätestada (lastekaitseseaduse kohaselt) lapse õiguste kaitsmiseks. vanema kohustused ja vastutus juhuks, kui vanem ei soovi teenust kasutada. Kuidas saab tagada iga lapse individuaalseid vajadusi? Ettepanekuga muuta eelnõu § 12 lõike 2 osas vanema soovi osa, on Ettepanek on sõna tagab asemel kasutada sõna võimaldab. Ettepanek on arvestatud. muuta ka lõike viimast lauset ja sätestada: „Lasteaed peab tugiteenuseid pakkudes arvestama põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 nimetatud Kuna koolivälise nõustamismeeskonna soovitust saab rakendada vaid koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi ning vanema soovi.“ Nii on vanema kirjalikul nõusolekul, siis rakendamiseks nõusoleku andmisel tugiteenuse pakkumise aluseks eelkõige koolivälise nõustamismeeskonna ei ole vanemal põhjust soovitusega mitte nõustuda. soovitus, seejärel alles vanema soov. Samuti on tekkinud küsimus, mida Kaasav haridus ei ole toevajadusega lapse mehhaaniline paigutamine teha siis kui lapsevanema soov ja koolivälise nõustamisemeekonna temale mittesobivasse keskkonda või toevajaduse sisuline soovitused on erinevad? Eelnõu seletuskirjas lk 6 on märgitud, et vastutus ignoreerimine. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus peab muutuma tugispetsialistide teenuste rahastamise eest jääb lasteaia pidajale, kes lapse vajaduste muutumisel ‒ kohane õppe- ja kasvatustegevuse tagab lapsele vajaduse korral lasteaias tasuta vähemalt eripedagoogi, korraldus liigub lapse vajaduste muutumisel ning tavapärasest erinevat logopeedi või muu tugiteenuse. Kui lasteaias/lastehoius käib teise õppe- ja kasvatustegevuse sisu ning korraldust rakendatakse lapse kohaliku omavalitsuse laps, kas siis võib lasteaeda/lastehoidu pidav vajadustest lähtuvalt vähimaks vajalikuks ajaks. Õigus kaasavale omavalitsus esitada arve tugiteenuste pakkumise eest teisele kohalikule haridusele on hariduspõhiõiguse suurusjärku kuuluv õigus ning selle omavalitsusele? õiguse riive peab olema alati põhjendatud lapse vajadustest lähtuvalt. 133  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Kui lasteaias/lastehoius käib teise KOVi laps, siis eelduslikult tuleb tugiteenuste kulu kanda lapse elukohajärgsel KOVil, kui KOVid on eelnevalt arvlemises kokku leppinud (vt selle kohta ka eelnõu § 47 lõike 6 selgitust). 22. Eelnõu § 12 lõike 3 (muudetud § 12 lg 5) kohaselt jälgivad ja hindavad Selgitame. Eelnõuga kavandatakse lapse arengu toetamise põhimõtete õpetajad lapse arengut ja toimetulekut lasteaias ning kohandavad õppe- ja ja korralduse ühtlustamine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kasvatustegevust lapse individuaalsete vajaduste ja võimete järgi, regulatsiooniga. Eelnõu kohaselt osutatakse lasteaias lapsele tema arvestades muu hulgas hariduse infosüsteemi kantud hariduslike individuaalsetest võimetest ja vajadustest lähtuvalt üldist tuge, erivajaduste ja tugimeetmete rakendamise andmetega. Lapse arengu tõhustatud tuge või erituge. Eelnõu kohaselt käsitatakse last hindamisel ja toetamisel lähtutakse alushariduse riiklikus õppekavas haridusliku erivajadusega lapsena, kui lapsele rakendatakse tõhustatud sätestatud põhimõtetest. Kuidas rühmaõpetaja hariduse infosüsteemi tuge või erituge. Üksikut tugispetsialisti teenust pakub lasteaed üldise märgitud andmeid näeb, kui näiteks lasteaeda tuleb uus laps, kelle kohta toe raames ning selleks ei ole vaja nõustamismeeskonna soovitust. eelmine 7 lasteasutus on teinud lapse kohta erivajadusi kajastavad Haridusliku erivajadusega lapsega seotud andmete EHISesse kanded? Eelnõust ei selgu lapse terviseseisundiga arvestamist, kui see kandmise eesmärk ongi selles, kui laps liigub ühest lasteaiast teise, siis toob kaasa eritoitumise vajaduse või rühiprobleemidest tingitult uus lasteaed näeb neid andmeid ja saab jätkata vajaliku toe liikumisprobleemid. Ettepanek on sõnastada § 12 lõige 3 järgmiselt: pakkumisega. Õpetajad jälgivad ja hindavad lapse arengut ja toimetulekut lasteaias ning Eelnõu § 29 lõike 2 punkt 5 (muudetud § 32 lg 1 p 5) sätestab, et kohandavad õppe- ja kasvatustegevust lapse individuaalsete vajaduste ja vanemal on kohustus teavitada kirjalikult lastehoiu pidajat või võimete järgi, arvestades muu hulgas hariduse infosüsteemi kantud lastehoidu ja lasteaia direktorit lapse terviseseisundist tulenevatest hariduslike erivajaduste ja tugimeetmete rakendamise andmetega ja eritingimustest, mille alusel kohandatakse võimaluste piires lapse lapsevanemate poolt esitatud infoga tervishoiutöötaja poolt tõendatud päevakava, õpi- ja kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevust. lapse eritoitumise vajadustega. Lapse arengu hindamisel ja toetamisel See hõlmab ka eritoitumist. lähtutakse alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud põhimõtetest. Samuti on üheselt arusaadavuse huvides täiendatud seletuskirjas § 15 lõike 6 selgitust, et teise lasteaia ja koolivälise nõustamismeeskonna poolt EHISesse kantud andmeid koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale lapsele rakendatud tugimeetmete kohta võib lasteaed kasutada vaid tõhustatud ja eritoe rakendamisel. Muul juhul nendele andmetele juurdepääsu ei ole. 23. Eelnõu § 12 lõike 4 (muudetud § 12 lg 1) kohaselt tagatakse vajaduse Selgitame. Eelnõu § 12 lõikes 4 (muudetud § 13 lg 1) mõeldakse korral lapsele lasteaias põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 logopeedi, eripedagoogi, koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogi 134  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse teenust. Tugispetsialistidele on kehtestatud edaspidi ühtsed rakendamise korrale vastav eripedagoogi ja logopeedi või muu kvalifikatsiooninõuded ja teenuse standardid sarnaselt põhikooli- ja tugispetsialisti (edaspidi koos tugispetsialistid) teenus. Tugispetsialistide gümnaasiumiseadusega. Muudatus on kooskõlas Riigikontrolli teenusteks loob võimalused lasteaia pidaja ja teenuse pakkumist korraldab tugiteenuste auditi soovitustega soodustada tugiteenuste terviklikku direktor. Kas siin mõeldakse ka sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi? Kas tagamist lasteaedades ja koolides. Ka kehtiva KELSi kohaselt tuleb arendatakse ka hariduse infosüsteemi, sest hetkel puudub alushariduses lapsele vajadusel tagada logopeedi, eripedagoogi või muu vajalik võimalus märkida sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi. tugiteenus. Eelnõu kohaselt vastab osutatav tugiteenus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel ministri määrusega kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjelduse ja teenuse rakendamise korras sätestatule. EHISe tehakse kõik vajalikud arendused. EHISesse kantakse kõikide lasteaias teenust osutavate tugispetsialistide andmed olenemata sellest, kas teenuse osutamiseks on tugispetsialistiga töölepingu sõlminud lasteaia direktor, kohaliku omavalituse (lasteaia pidaja) muu asutuse või struktuuriüksuse esindaja või teenust osutatakse võlaõigusliku lepingu alusel. 24. Eelnõu § 13 lõike 2 (muudetud § 13 lg 1) kohaselt on lapsel õigus saada Selgitame. Kindlasti ei panda sättega lasteaiale kohustust hakata tema vajadustele vastavat tuge vajaduse tuvastamise hetkest. Vajadus lapsele pakkuma neid teenuseid, mida ta peaks saama asutuses, kus tuvastatakse lasteaiale sellekohaste objektiivsete andmete saabumise või osutatakse rehabilitatsiooniteenuseid. Säte rõhutab, et teatud juhtudel koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmisega. Lasteaed on võib lasteaed rakendada tõhustatud tuge või erituge ka siis, kui pole kohustatud tegema lapsele vajaliku toe väljaselgitamisel ja tagamisel (veel) koolivälise nõustamismeeskonna soovitust. Olete välja toonud vanemaga koostööd. Palume selgitada, kust need andmed saabuvad (kas viite eelnõu leheküljele, kus on selgitatud, mis saavad olla need need edastab lapsevanem või mõni muu institutsioon)? Mida tähendab objektiivsed andmed: nt kui lapsel on eelnevalt tuvastatud puude objektiivsete andmete saabumine? Eelnõu seletuskirjas lk 26 on öeldud, raskusaste, koostatud rehabilitatsiooniplaan või tugiteenuste vajadust et muudeks objektiivseteks andmeteks võivad olla puude raskusastme kirjeldav eriarsti väljastatud terviseseisundi hinnang (epikriis). otsus või rehabilitatsiooniplaan või arsti antud terviseseisundi hinnang. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitus ei ole eritoe või tõhustatud Leiame, et lasteaiale pannakse kohustus hakata lapsele pakkuma neid toe rakendamiseks nõutav, kui lapsel on diagnoositud mõni igal teenuseid, mida ta peaks saama sellises asutuses, kus osutatakse ööpäeval või ööpäevaringselt kõrvalabi vajadust põhjustav rehabilitatsiooniteenuseid. Ettepanek on sõnastada lõike viimane lause terviseseisund või tuvastatud puude raskusaste. Sellisel juhul saab 135  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL järgmiselt: Lasteaed ja lapsevanem on kohustatud lapsele vajaliku toe lasteaed hakata rakendama tõhustatud tuge või erituge kohe lapse väljaselgitamisel ja tagamisel tegema koostööd. lasteaeda saabumisest. Eelnõu § 14 lõike 2 teiselausee osas märkust arvestatud ja sõnastatud koostöö osas selgemaks. 25. Eelnõu § 13 lõikes 3 (muudetud § 12 lg 3) on märgitud, et lapse arengu Arvestatud osaliselt. Selgemaks on muudetud eelnõu § 13 lõike 3 teist toetamiseks määrab direktor tugiteenuste koordineerija, kelle ülesanne on lauset. Eelnõu täpsustab senist regulatsiooni, andes direktorile õiguse korraldada lasteaiasisest meeskonnatööd ning koordineerida määrata tugiteenuste osutamisega seotud meeskonnatöö lasteaiavälises võrgustikutöös osalemist. Lasteaia pidaja võib tugiteenuste korraldamiseks ning võrgustikutöö koordineerimiseks vastav töötaja. koordineerijaks määrata direktori. Teeme ettepaneku, et tugiteenuste Tugiteenuste koordineerija seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks koordineerija võiks olla kas direktori või kohaliku omavalitsuse vastava on lasteaia direktoril õigus valida selleks tööks sobivaim töötaja. Seda üksuse määratud, sest on omavalitsusi, kus tugiteenused ei ole asutuses. rolli võib täita üks lasteaias töötavatest tugispetsialistidest, Viimase lause sõnastust võiks täiendada järgmiselt: asutuse omapärast õppealajuhataja või muu nimetatud ametikohale sobiv töötaja. Kuna lähtuvalt on antud võimalus. Osundame, et säte annab küll võimaluse mõnel juhul on mõistlik, kui tugiteenuse koordineerija ülesandeid kaaluda direktori koordineerijaks määramist, kuid kõik sama paragrahvi täidab direktor (näiteks väike lasteaed), kuid direktor ei saa iseennast järgmised lõiked tekitavad küsimuse, kuidas saab direktori rollis anda määrata, siis sätestatakse, et direktori saab tugiteenuste koordineerijaks iseendale soovitusi? Sellise korralduse juures jääb läbivalt küsitavaks, määrata pidaja. Tugiteenuste koordineerija näol on tegemist samade kuidas ja millisel määral saavad kõigi, sealhulgas ka erivajadusega laste ülesannetega inimesega, keda PGS-is nimetatakse haridusliku huvid võrdväärselt tagatud ning millise kindlustunde peaks andma see erivajadusega õpilase õppe koordineerijaks. Kehtiva praktika kohaselt erivajadusega lapse vanemale. Samuti ei ole eelnõus täpsustatud, milline täidab koordineerija rolli tavapäraselt üks haridusasutuses töötavatest peab olema tugiteenuste koordineerija pädevus. Tugiteenuste tugispetsialistidest. Nimetatu ei ole eelnõus sätestatud kohustusena, koordineerijat ei ole nimetatud ka eelnõu § 25 lõikes 1, milles on kuid tugiteenuste koordineerija rolli ja tööülesandeid arvesse võttes on sätestatud kõik lasteaia töötajad. Märgime, et täiendav funktsioon võib tegemist asjakohase praktikaga. kaasa tuua lisanduva ressursivajaduse, kas täiendavate kohtade Tugiteenuste koordineerija on uus roll alushariduses, kuid see ei eelda lisaülesannet eest vms. täiendava ametikoha loomist lasteaias. Tegemist on pigem teatud ülesannete kogumiga kui ametikohaga. Praktikas paljudes lasteaedades juba täidab mõni töötaja seda rolli, aga on otsustatud luua ka ametikohad. Muudatus tuleneb vajadusest juhtida süsteemselt lapse individuaalse arengu jälgimist ja toetamist ning võimaldada hästi toimivat ning koordineeritud meeskonnatööd. Samuti muuta juhtimine, 136  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL koordineerimine ja koostöö lapse arengu toetamisel vanemate ja lasteaiasiseste ning -väliste spetsialistide vahel efektiivsemaks. 26. Eelnõu § 13 lõige 4 (muudetud § 12 lg 4) avab tugiteenuste koordineerija Selgitame. Vt ka eelmist vastust ja arvestades tugiteenuste ülesannete sisu. Sätte kohaselt toetab ja juhendab ta õpetajat lapse esmase koordineerija ülesandeid, siis need võivad hõlmata ka lapse toe kavandamisel, nõustab vanemaid ning teeb õpetajale ja direktorile terviseseisundit toetavate lahenduste leidmist. Seetõttu pole ülesannete ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, lasteaias pakutavate täiendav täpsustamine seaduse tasandil vajalik. lapse arengut toetavate meetmete rakendamiseks või lisauuringute tegemiseks ja põhikooli ülemineku toetamiseks. Samas § 13 lõige 3 (muudetud § 12 lg 3) määratleb, et koordineerija korraldab meeskonnatööd. Ettepanek on vaadata üle koordinaatori töö ülesanded ja sisu, millel võikski olla eelkõige koordineeriv ja tööd korraldav funktsioon. Leiame, et tugiteenuste koordineerija ülesandeks peaks olema ka eritoitlustuse tagamise korraldamine, eriti kui toitlustajaks on toitlustusettevõte, mitte lasteaed ise. Ettepanek on lisada § 13 lõikesse 4 ülesannete sisuks ka lapse terviseseisundit toetavate lahenduste leidmine. 27. Eelnõu § 13 lõike 5 (muudetud § 13 lg 2) kohaselt teavitab lasteaed Selgitame. Mõiste pedagoogilis-psühholoogiline hindamine on üle vanemat ja korraldab lapse pedagoogilis-psühholoogilise hindamise, kui võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 46 lõikest 4. Tavapäraselt lapsel ilmneb vajadus saada tuge. Vajaduse korral tehakse koostööd teiste tugineb pedagoogilis-psühholoogiline hindamine lapse arenguliste valdkondade spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid. Palun vajaduste ja lähima arengutsooni perspektiivi kirjeldamisele, hõlmates selgitada, mida on mõeldud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise all lapse kasvatuse ja õpetamisega seonduvaid ning lapse arengu ja mis on selle eesmärk – millist tuge on võimalik selle alusel lapsele psühholoogilisi aspekte. Õpetajad ja kaasatud tugispetsialistid pakkuda ja kes seda läbi viib? hindavad vastavalt oma ettevalmistusele lapse arengut ja võimeid, aktiivsust, tähelepanu, püüdlikkust, õppetöösse suhtumist, õpioskusi, töövõimet, õppetegevustes osalemist, õpioskuste rakendamise tasandit, isiksusjooni, suhtlemisviise, käitumist, emotsionaalset seisundit, tunnetusprotsesse (taju, tähelepanu, mõtlemine) ja motivatsiooni. Lisame seletuskirja ka viite (küll koole) puudutava materjali osas: https://harno.ee/sites/default/files/documents/2022- 01/Koolitootajad%20jms%20toetav%20s%C3%BCsteemne%20lahen emine_abimaterjal_kujundatud.pdf 137  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 28. Eelnõu § 13 lõikes 6 (muudetud § 13 lg 3) sätestatakse, et lasteaed pakub Selgitame. Eelnõu kohaselt tagab lasteaed lähtuvalt lapse toe õpetaja individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialisti teenust või vajadusest lapsele üldise, tõhustatud või eritoe. Mõiste „alarühmas“ individuaal- või väiksemas rühmas õpet. Ettepanek on selgitada ja tuleneb alushariduse riiklikust õppekavast ning see viitab õppe- ja täpsustada, mida tähendab väiksemas rühmas ja kes seda vajadust hindab. kasvatustegevustele, mida sooritatakse väiksemas grupis, mille vajadust hindavad ja mida juhendavad õpetaja(d) ja abiõpetaja(d). Lõige 6 kirjeldab üldise toe pakkumist. Toevajaduse ilmnemisel osutab lasteaed lapsele üldist tuge. Lapse igakülgse arengu toetamine on lasteaia tavapärase töö igapäevane ja oluline osa. 29. Eelnõu § 13 lõigetes 10 ja 17 (muudetud § 13 lg 7 ja § 14 lg 6) on Selgitame. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitust ei saa märgitud, et koolivälise nõustamismeeskonna soovitused kantakse rakendada ilma vanema nõusolekuta. Seega kui vanem ei anna hariduse infosüsteemi pärast seda, kui vanem on andnud nõusoleku neid nõusolekut soovituse rakendamiseks, siis ei ole põhjust ega alust üldse rakendada ja et tõhustatud toe ning eritoe rakendamiseks on lasteaial soovituse EHISesse kandmiseks (vt samasugust regulatsiooni ka PGS õigus töödelda teise lasteaia ja koolivälise nõustamismeeskonna poolt § 42 lg 2). Kui vanem on andnud nõusoleku ja soovitus on EHISesse hariduse infosüsteemi kantud andmeid koolivälise nõustamismeeskonna kantud ning tuge rakendatakse (lisanduvad andmed rakendatavate soovituse ning tuge saavale lapsele rakendatud tugimeetmete kohta. Kas tugimeetmete kohta), siis jäävad andmed EHISesse (ka siis, kui vanem vanem ei peaks ka andma nõusolekut, teisele asutusele võtab nõusoleku soovituse rakendamiseks tagasi), sest tuge on juba nõustamismeeskonna soovitustega tutvumiseks? Palume täpsustada, kes rakendatud ja andmed on lapse arengu edaspidiseks toetamiseks kannab hariduse infosüsteemi koolivälise nõustamismeeskonna vajalik info. Eelnõu § 13 lõikes 17 (muudetud § 13 lg 7 ja § 14 lg 6) soovitused? Kuidas saab kohalik omavalitsus info juhul, kui laps ei ole on sätestatud seaduslik alus EHISes olevaid andmeid töödelda, kui veel omavalitsuse lasteaias? Märgime, et lasteaed peab igat hariduse vanem on andnud või annab uuesti nõusoleku soovituse infosüsteemi kantud nõustamiskomisjoni otsust nägema, et last abistada. rakendamiseks. Ehk esmalt peab olema õigus andmed üldse EHISesse kanda – selle eeldus on vanema nõusolek soovituse rakendamiseks ja teiseks antakse seaduslik alus EHISes olevaid andmeid töödelda. Lisaks on lapse elukohajärgse KOVil lapsele ja perele vajalike tugiteenuste tagamiseks õigus töödelda EHISe andmeid (§ 12, lg 5, § 33 lg 5 (muudetud § 12 lg 8 ja § 39 lg 5). Soovituse kannab EHISesse kooliväline nõustamismeeskond, vt Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord § 7. 138  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Üheselt arusaadavuse huvides ja arvestades isikandmete töötlemist, on täiendatud seletuskirjas § 15 lõike 6 selgitust, et teise lasteaia ja koolivälise nõustamismeeskonna poolt EHISesse kantud andmeid koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale lapsele rakendatud tugimeetmete kohta võib lasteaed kasutada vaid tõhustatud ja eritoe rakendamisel. 30. Eelnõu § 13 lõige 11 (muudetud § 14 lg 1) sätestab, et koolivälise Selgitame. Kõnealusel lõikes sätestatakse juhud, millal saab lasteaed nõustamismeeskonna soovitus ei ole eritoe või tõhustatud toe rakendada tõhustatud tuge või erituge ilma koolivälise rakendamisel nõutav, kui lapsel on diagnoositud mõni igal ööpäeval või nõustamismeeskonna soovituseta. Koolivälise nõustamismeeskonna ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja tuvastatud soovitus ei ole eritoe või tõhustatud toe rakendamiseks nõutav, kui puude raskusaste. Kes sellisel juhul otsustab, kas ja mis tuge laps vajab? lapsel on diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäevaringselt Toe osas otsuse tegemine on ainult koolivälise nõustamismeeskonna kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund või tuvastatud puude pädevuses. Lisaks puudub lasteaial info lapse diagnoosi kohta. Ettepanek raskusaste. Ehk sellise lapse toevajadus on tema muutumatu on antud lõiget muuta nii, et tõhustatud või erituge saab lasteaed tervisseisundi tõttu on ilmselge. Objektiivsed andmed sellise info rakendada, kui kooliväline nõustamismeeskond on soovituse väljastanud. saamiseks on näiteks kui lapsel on eelnevalt tuvastatud puude raskusaste, koostatud rehabilitatsiooniplaan või tugiteenuste vajadust kirjeldav arsti väljastatud terviseseisundi hinnang (nt epikriis). Sellisel juhul saab lasteaed hakata rakendama tõhustatud tuge või erituge kohe lapse lasteaeda saabumisest.. Seega otsustab lasteaed (näiteks direktor koostöös õpetaja, tugiteenuste koordineerijaga ja tugispetsialistiga), kas rakendada tõhustatud tuge või erituge. Seega, toe korraldamine käib ühel ja teisel juhul ühetaoliselt - ühel juhul oleksid soovitused kirjas koolivälise nõustamismeeskonna antud haldusaktis, teisel juhul lähtutakse toe rakendamise otsustamisel puudeotsusest, rehabilitatsiooniplaanist, või arsti antud terviseseisundi hinnangust. Kui viimati nimetatud andmed ei ole piisavalt informatiivsed või hoopis lapsevanem varjab diagnoosi ja seetõttu jääb lasteaed hätta otsustamisel, kas rakendada tõhustatud tuge või erituge, siis ei pea lasteaed kas tõhustatud tuge või erituge rakendama. Säte ei pane lasteaiale kohustust, vaid annab võimaluse toetada last nimetatud toe pakkumisega kohe lasteaeda saabumisel, mitte jääma ootama koolivälise nõustamismeeskonna soovitust, nagu on praegu kehtiva 139  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL KELSi järgi. Kui aga kooliväline nõustamismeeskond on andnud soovituse, siis selle täitmine on lasteaiale kohustuslik, kui vanem on andnud nõusoleku soovituse rakendamiseks. 31. Seletuskirjas lk 33 on märgitud § 13 lõike 11 (muudetud § 14 lg 1) kohta Selgitame. See pole lapsevanema nõude alus, vaid lasteaia õigus järgmist: „Kui üldjuhul rakendab lasteaed tõhustatud tuge või erituge rakendada tõhustatud tuge või erituge juba siis, kui ei ole koolivälise koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel, siis erandina on lubatud nõustamismeeskonna soovitust ning sedagi lapsevanema nõusolekul. tõhustatud või erituge rakendada ilma koolivälise nõustamismeeskonna Eelnõu sätestab põhimõtte, et lapsel on õigus saada tema vajadustele soovituseta laste puhul, kelle toevajadus tema muutumatu tervisseisundi vastavat tuge vajaduse tuvastamise hetkest. Igal juhul on lasteaial õigus tõttu on ilmselge. Erandi mõte on säästa keeruliste diagnoosidega lapsi ja teha vanemale ettepanek pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna nende vanemaid täiendavast haldusmenetlusest, kui lapsel on poole soovituse saamiseks. Olemasolevad soovitused on täitmiseks. diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust Täna on koolivälise nõustamismeeskonna pädevuses anda soovitusi põhjustav terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste. Sellisel juhul erivajadusega lapse sobitus- või erirühma vastuvõtmiseks ja sobitus- võib pidaja lähtuda sobiva toe planeerimisel puude raskusastme otsusest või erirühmas lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamiseks (sh rehabilitatsiooniplaanis välja toodud tugispetsialistide vajadusest) või (KELS § 6 lg 5 ja 6). Eelnõu regulatsiooniga asendub tänane sobitus- arsti koostatud tugiteenuste vajadust kirjeldavast terviseseisundi või erirühma soovitus soovitusega tõhustatud toe või eritoe hinnangust. …“. Palume selgitada järgmist, kas kõikide raske ja sügava rakendamiseks. puudega laste vanematel on õigus nõuda nn eritingimusi? Kas erandkorras meetme rakendamise aluseks piisaks ainult puude tuvastamise otsusest, mis oleks ka Eesti hariduse infosüsteemis vajadusel nähtav, et tagada lapse terviseseisundi info võimalikult delikaatne ja turvaline käsitlemine ja hoid ning ennetada tundlikku infot sisaldavate dokumentide paberil või muul kujul jagamist? Praegu on kõigil erirühmade lastel koolivälise nõustamismeeskonna soovitused, milles on välja toodud konkreetne erirühma liik. Need on kehtivad soovitused ja neid lapsi uuesti Rajaleidjasse ei saadeta. Lapsed saavad selliseid otsuseid kuni 01.09.2024, mõne lapse puhul kehtivad need koolini (näiteks veel viis aastat, s.o kuni aastani 2029). Ettepanek on võrdsustada olemasolevad koolivälise nõustamismeeskonna soovitused ühe või teise toe otsusega. 32. Eelnõu § 13 lõigetes 13 ja 14 (muudetud § 14 lg 2 ja lg 3) on sätestatud Arvestatud osaliselt. Eelnõu § 11 lõiget 2 (muudetud eelnõu § 11 lõige tõhustatud toe ja eritoe rakendamine. Ettepanek on § 13 lõike 13 punktis 4) muudetud selliselt, et kui rühmas on tõhustatud tuge või erituge saav 3 ja lõike 14 punktis 3 lisada mõiste „erirühm“, et oleks selge mitu eritoe laps, täidab nii üks tõhustatud tuge saav laps, kui ka üks erituge saav last võib ühes rühmas käia. Eelnõu regulatsiooni järgi võiks ühes rühmas laps kolm kohta (muudetud eelnõu § 11 lõige 4). Regulatsioon vastab 140  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL käia näiteks ainult 3 eritoe last, mis on ebamõistlik. Kehtiva KELS’i järgi kehtivas KELSis sätestatud sobitusrühma kohta sätestatule. Eelnõu § võib selliseid lapsi olla 4-9. Lisame, et pannes kohalikule omavalitsusele 13 lõike 14 p 3 ja lõike 15 p 3 (muudetud eelnõu § 15 lõike 2 p 3 ja kohutuseks pakkuda tõhustatud tuge ja erituge sarnaselt koolidega, peab lõike 3 p 3) võimaldab eritoega lapsel käia kas nn "erirühmas" (erituge riik selleks kohalikele omavalitsustele ette nägema ka vajalikud vahendid. saav laps kuni kuue lapsega rühmas, tõhustatud tuge saav laps kuni 12 lapsega rühmas) või lisatäiskasvanuga nn "sobitusrühmas" (individuaalne lisatugi rühmas). Täna võivad nad sobitusrühmas käia ka ilma lisatoeta ning täidavad kolm kohta. 33. Eelnõu § 13 lõige 15 (muudetud § 14 lg 4) sätestab haridusliku Selgitame. Eelnõuga ei kavandata täiendava dokumendi koostamise erivajadusega lapse hindamise, testimise ja uuringute tulemused, samuti nõuet (individuaalse arengu jälgimise kaart), vaid laiendatakse õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ja koolivälise individuaalses arenduskavas sisalduvaid andmeid, mis tähendab, et nõustamismeeskonna antud soovitused, kohandused õppes, rakendatud arenduskavale saab koostada lisa, millesse märkida taustainfot ning see tugimeetmed ja hinnang nende tulemuslikkuse kohta märgitakse lapse on arenduskava lahutamatu osa Arusaadavuse huvides täiendasime ka individuaalsesse arenduskavasse. Individuaalne arengukava on sama, mis seletuskirja. koolis individuaalne õppekava - sinna ei märgita kogu taustainfot. Taustainfo märgitakse individuaalse arengu jälgimise kaarti. Kas lasteaias võiks ka lapse kohta kogutud info märkida lapse individuaalse arengu jälgimise kaarti? Ettepanek on ühtlustada termineid. 34. Eelnõu § 14 lõike 1 (muudetud § 15 lg 1) ja seletuskirja lk 36 kohaselt, Selgitame. Eelnõu § 14 (muudetud § 16) lõige 1 sätestab lapse kui puuduvate Eesti elukoha andmetega lapse vanem on kinnitanud, et lasteaiast väljaarvamise alused. Selle punkt 3 sätestab väljaarvamise tema laps soovib jätkata senises lasteasutuses käimist, siis last välja ei tohi aluse juhuks kui, nt Ukraina laps on läinud tagasi Ukrainasse ja tema arvata. Millisel viisil peab kinnitus olema antud? Kas kirjalikult või piisab perega ei saada ühendust. Soovitavalt võiks vanema kinnitus olla ka suulisest kinnitusest? Eelnõu seletuskirjas lk 36 on märgitud, et lapse kirjalik (nt e-kiri). Kui lasteaed arvab, et suulisest piisab, siis see on ja tema vanema elukoha andmete seisu rahvastikuregistris seirab kohalik täiesti lubatud. Praktikas eelduslikult pigem palutakse kirjalikku omavalitsus, mille haldusterritooriumil laps elab. Kuidas on senine kinnitust. praktika erinevates omavalitsustes? Kes ja mil viisil teeb pidevat seiret Arvestades punkti 3 sõnastust, ei pea kindlasti tegema pidevat seiret. selles osas, kuidas muutuvad lapse ja tema vanema elukoha andmed See on ikka juhul, kui laps ei käi enam lasteaias ja on tekkinud kahtlus, rahvastikuregistris, nt andmed kantakse arhiivi; laps kolib teise kohalikku et pere on riigist lahkunud. Kehtiva KELSis puudub selliseks puhuks omavalitsusse, lahkub riigist, laps lapsendatakse ning tema isikukood ja / lapse lasteaiast väljaarvamise alus. Kui pere liigub Eestis elama ühest või nimi ning elukoht muutuvad, kuid lasteasutus, kus ta käib, jääb KOVist teise, laps lapsendatakse jne, siis saab olla lasteaiast samaks jne? väljaarvamise alus lapsevanema avaldus. Eelnõu § 14 (muudetud § 16) lõikes 1 sätestatud alused on ammendavad ja täiendavaid väljaarvamise aluseid KOV kehtestada ei saa. 141  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 35. Eelnõu § 14 lõige 2 (muudetud § 15 lg 2) kohaselt on eralasteaial lisaks Selgitame. Sätte sõnastus annab lasteaiale õiguse otsustada, millal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lapse lasteaiast väljaarvamise võlgnevus olnud sedavõrd pikaaegne, et on põhjus lapse lasteaiast alustele, õigus arvata laps lasteaiast välja pikaajalise väljaarvamiseks. Kuigi ühelt poolt kaitseb säte teenuse osutajat, on õppemaksuvõlgnevuse tõttu. Palume täpsustada, kui pikk on pikaajaline. teiselt poolt tegemist lapse õigusi riivava säte olukorras, kui tema vanemad ei ole tulnud toime kohustusega tasuda lasteaia teenuse eest. Seepärast tuleks lasteaial võimalusel eelistada teisi õiguskaitsevahendeid võlgnevuse nõudes ning lapse lasteaiast väljaarvamine oleks pigem viimane vahend enda õiguste kaitseks. 36. Eelnõu § 16 lõige 2 (muudetud § 19 lg 2) sätestab, et direktor kehtestab Eelnõu § 20 lõikest 2 on hoolekogu välja jäetud ning säte on sõnastatud sisehindamise korra ja viib koostöös töötajate ja hoolekoguga läbi lasteaia - direktor viib koostöös töötajatega läbi lasteaia sisehindamist. sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada laste laste arengut toetavad tingimused ja lasteaia järjepidev areng. Palume arengut toetavad tingimused ja lasteaia järjepidev areng. Lasteaia täpsustada ja selgitada, mida on mõeldud koostöö all hoolekoguga? Kas sisehindamise korra kehtestab direktor, olles kuulanud ära hoolekogu mõeldakse rahuloluküsitlust, tagasisidet või kas ja kuidas peaks arvamuse. Seega hoolekogu ei osale sisehindamisel, kuid avaldab hoolekogu sisehindamist läbi viima? arvamus sisehindamise korra kohta. Seletuskirjas on selgitust muudetud. 37. Eelnõu § 17 lõige 1 (muudetud § 19 lg 1) sätestab, et laste turvalisuse ja Arvestatud osaliselt. Jäetud välja hoolekogu kaasatuse nõue. ohutuse hindamiseks, tervise kaitsmiseks ja haiguste ennetamiseks ning Riskianalüüsi koostamise nõue eelnõust välja jäetud ja sätestatud õpi- ja kasvukeskkonna nõuete tagamiseks koostab lasteaia direktor eelnõu § 4 alusel kehtestatavas õpi- ja kasvukeskkonnanõuetes. koostöös töötajate ja hoolekoguga iga kolme kalendriaasta jooksul Riskianalüüsi tulemused teeb direktor teatavaks töötajatele ja riskianalüüsi. Palume täpsustada ja selgitada, mida on mõeldud koostöö hoolekogule. Jääb nõue, et pidaja kinnitab riskianalüüsi. Riskianalüüsi all hoolekoguga? Milline on hoolekogu osalus riskianalüüsi koostamisel? koostamise nõue suunab lasteaeda iseseisvalt võimalikke riske Kuidas see pädevus hoolekogu liikmetele on omistatud või eeldatakse hindama ja neid maandama. Sätte eesmärk on kehtestada ka lasteaia selles osas lihtsalt hoolekogu ettepanekuid? Eelnõu § 17 lõike 4 kohaselt pidajale selgem vastutus oma ülesannete täitmisel seoses lasteaia kinnitab riskianalüüsi lasteaia pidaja. Nimetatud kohustuse kehtestamine riskianalüüsiga. Kui riskianalüüsi tulemusel selgub, et lasteaia õpi- ja munitsipaallasteaia pidajale ei ole põhjendatud. Riskianalüüs peab kasvukeskkond ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, peab muuhulgas sisaldama eelnõu § 17 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmise lasteaia pidaja koostöös lasteaiaga probleemid lahendama ja nõuetele analüüsi, ohu tekke tõenäosust, ohuelemente ja võimalikke tagajärgi. vastavuse tagama, sh kavandama vastavad meetmed lasteaia Neid riske hindab ja märkab kõige paremini lasteaia direktor, kes oskab arengukavas. vastavalt valitsevale olukorrale nõuete täitmist lasteaias analüüsida ning hinnata. Lisaks kaasneb pidajale riskianalüüsi kinnitamise kohustuse 142  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL kehtestamisega kohaliku omavalitsusele suur halduskoormus. Ettepanek on muuta § 17 lõiget 4 ja sätestada, et riskianalüüsi kinnitab direktor ja esitab selle lasteaia pidajale. 38. Eelnõu § 20 lõike 1 (muudetud § 22 lg 1) osas on ettepanek sätestada Selgitame. Tegevusloa regulatsioon puudutab erapidajad. KOV ei pea kohaliku omavalitsuse teavitamine nii tegevusloa andmise kui ka HTMilt taotlema luba ehk eelnõu § 20 (muudetud § 23) ei kohaldu muutmise taotlemisest. Eelnõu § 20 lõike 2 punkt 1 (muudetud § 22 lg2 p KOVile. Mõiste kestlikkus tähendab jätkusuutlikkust, see tähendab, et 1) kohaselt tagab lasteaia pidaja lasteaia kestlikkuse. Palun täpsustada ja erapidajale tegevusloa andmisel on oluline veenduda, et lasteaia selgitada, milline on eeldatud kohaliku omavalitsuse roll kestlikkuse pidajal on võimekus täita kõiki õigusaktides sätestatud nõudeid, sh tagamisel? Kui kestlikkuse tagab vajalike finantside olemasolu, siis kas suudetakse garanteerida kõik vajalikud ressursid ja täita kõik on eeldatud kohaliku omavalitsuse kinnitused, et lapsi jagub kohaliku kehtestatud nõuded lasteaia tegevusega alustamiseks ja lasteaia omavalitsuse territooriumil ka eraasutuste jaoks? edaspidise töö korraldamiseks. Seejuures ei ole oluline tõendada mitte ainult piisavate finantsressursside olemasolu, vaid ka võimekust tagada nõuetele vastav tööjõud ja ruumid. 39. Eelnõu § 23 lõike 1 (muudetud § 25 lg 1) kohaselt juhib lasteaia tegevust Arvestatud osaliselt. Siiski on pidaja vastutus tagada lasteaias direktor, kelle ülesanne on tagada käesolevas seaduses sätestatud õppe- ja turvalisus, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastav õpi- ja kasvatustegevuse korraldusega seotud ülesannete ning lasteaia õppekava kasvukeskkonna olemasolu ning võimalused lapse arengu toetamiseks. täitmine ning töötajate ja ressursside otstarbekas ja tulemuslik juhtimine Direktor korraldab tööd igapäevaselt. Direktor koostab riskianalüüsi. koostöös hoolekoguga. Kuna direktor osaleb lasteaia igapäevategevustes Jälgimisseadmestik on tõesti praktikas tihedasti kasutatav meede laste otse ja vahetult, siis on ettepanek sätet täiendada nii, et direktor vastutab ja töötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale ka lasteaias turvalise keskkonna loomise eest. Põhikooli- ja reageerimiseks. Eelnõu koostajad ei pea aga vajalikuks sätestada gümnaasiumiseaduse § 44 lõike 5 kohaselt võib kool õpilaste ja eelnõus jälgimisseadmestiku kasutamise õiguslikku alust ja korda. See koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale ei võta lasteaialt õigust jälgimisseadmestiku kasutamiseks õigustatud reageerimiseks kasutada kooli territooriumil jälgimisseadmestikku huvi (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkti f ) alusel. Andmekaitse Inspektsioon turvaseaduses sätestatud tähenduses ja korras, arvestades isikuandmete on avaldanud juhendi, kuidas rakendada IKÜM artikkel 6 lõige 1 kaitse seaduses sätestatud nõudeid. Ettepanek on lisada alushariduse ja punktis f sätestatud õigustatud huvi kui andmetöötluse õiguslikku lapsehoiu seaduse eelnõusse sarnased sätted ka lasteasutuste kohta. alust. https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/oigustatud_huvi_ju hend_aki_26.05.2020.pdf 40. Eelnõu § 23 lõige 2 (muudetud § 25 lg 2) kohaselt võib lasteaia pidaja Mitte arvestatud. Lasteaia pidaja peab tagama, et lasteaia töötajate luua õppealajuhataja ametikoha lasteaia õppekava rakendamise ning õpi- üldarv ja kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on nende 143  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL ja kasvukeskkonna tagamise, sealhulgas õpetajate ja abiõpetajate või läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtudes piisav teiste töötajate professionaalsuse toetamise ja täienduskoolituse ning alushariduse riiklikus õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse vanematega koostöö korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks. Siit eesmärkide täitmiseks ning lapse üldoskuste ja eeldatavate saab järeldada, et direktoril pole õigust otsustada, kas tal on arengutulemuste saavutamiseks. Direktor korraldab õppealajuhataja, õppealajuhataja või siis mitte. Ettepanek on täiendada antud lõiget, et õpetaja ja tugispetsialistide ametikohtadele avaliku konkurssi. Samuti koostöös direktoriga selgitatakse välja vajadus ja sellest lähtuvalt luua tagab töötajate ja ressursside otstarbeka ja tulemusliku juhtimise. õppealajuhataja ametikoht. Teeme ettepaneku lisada ka asutuse omapära Seega tuleb pidajal koostöös direktoriga välja selgitada vajadus arvestamine. õppealajuhataja ametikoha loomiseks, sest direktor osaleb lasteaia igapäevategevustes otse ja vahetult ningtema saab teha pidajale kõige sisukamaid ettepanekuid, seejuures saab arvestada ka asutuse omapära. 41. Eelnõu seletuskirjas lk 49 on ära toodud, et kui lasteaial on mitu Selgitame. Seletuskirjas on räägitud juhtimiskvaliteedist ja tegevuskohta, võib lasteaia pidaja luua igale tegevuskohale juhtimiskuludest ning kulude optimeerimine ei tähenda õppealajuhataja ametikoha. Lasteaia pidaja otsustada on, kas lõikes 2 juhtimiskvaliteedi langust. nimetatud ülesandeid tegevuskohtades täidab direktor või luuakse nende täitmiseks õppealajuhataja ametikoht. Võttes arvesse tegevuskohtade arvu ja nende asukohti, saab õppealajuhataja toetada õppe- ja kasvatustöö korraldusega seotud ülesannete ning juhtimisülesannete täitmist lasteaias. Eesmärk on hoida lasteaia tegutsemisvõrk optimaalsena ja pikemas perspektiivis hoida kokku ka lasteaia juhtimiskulusid. Juhime tähelepanu, et õppealajuhataja ametikoha loomise asemel saab luua küll teisi toetavaid ametikohti, aga lisatud juhtimiskulude optimeerimine rõhutab siiski viimases lauses pigem kokkuhoidu, mis kõlab vastuolulisena, sest eelnõus on rõhutatud juhtimiskvaliteedi tõstmist. 42. Eelnõu § 23 lõike 4 (muudetud § 25 lg 4) kohaselt korraldatakse Selgitame. Viide parandatud. Võrreldes kehtiva KELSiga ei ole munitsipaallasteaia direktori ametikohale avalik konkurss. Konkursi regulatsiooni muudetud. Eelnõu § 29 punkti 9 (muudetud § 27 lg 5 p kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse 6) kohaselt valivad hoolekogu liikmed endi hulgast esindaja, kes üksus. Konkursi läbiviimisesse kaasatakse hoolekogu liikmed vastavalt osaleb hoolekogu direktori ametikoha konkursi läbiviimisel, kusjuures käesoleva seaduse § 26 lõike 5 punktile 10 (muudetud § 26 lg 5 p 6). see liige ei või olla lasteaia pidaja esindaja. Nõue kehtib tegutseva Töölepingu direktoriga sõlmib, seda muudab ja selle ütleb üles kohaliku lasteaia puhul, sest ilmselgelt ei saa loodavas lasteaial hoolekogu omavalitsuse üksus. Juhime tähelepanu, et viidatud on valele paragrahvile moodustada. ja punktile. Mitut hoolekogu liiget on silmas peetud? Ettepanek on hoolekogu liikmete asemele panna hoolekogu esindaja. Juhime 144  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL tähelepanu, et kui tegemist on alles uue loodava lasteaiaga, siis pole võimalik kaasata hoolekogu liikmeid. Ettepanek on tuua välja see erisus. 43. Eelnõu § 24 lõike 1 (muudetud § 26 lg 1) sätestab, et hoolekogu on Arvestatud osaliselt. Hoolekogu mõiste osas eelnõu § 24 lõike 1 alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja (muudetud § 27 lg 1) sõnastust vastavalt ettepanekule muudetud. kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha selleks sõnastust muudetud. Hoolekogu koosseisu osas selgitame, et koostööd lasteaia töötajate, vanemate ja pidajaga. Õppe- ja koosseisus peab olema lastevanemate enamus, samast põhimõttest kasvatustegevuste vastavust laste arengule saab jälgida ja hinnata siiski lähtub PGS. Seevastu on eelnõuga kaotatud nõue, et hoolekogus peab pedagoogiliste kompetentsidega isik ja leiame, et selline jälgimine ei ole olema igast rühmast esindaja. Et ühest rühmast ei peaks valima mitut hoolekogu pädevuses. Ettepanek on sõnastada see lõige järgmiselt: esindajat enamuse saavutamiseks, on eelnõu § 24 lõiget 2 (muudetud § Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on laste, õpetajate, 27 lg 2) täiendatud lausega, mille kohaselt ei pea vanemate esindajad lasteaia pidaja, lastevanemate jt ühistegevus õppe- ja kasvatustegevuste moodustama hoolekogu enamust, kui lasteaias on vähem kui kolm suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel. Eelnõu § 24 lõikes 2 (muudetud rühma. § 26 lg 1) on märgitud, et hoolekogusse kuuluvad vanemate esindajad, kes moodustavad hoolekogu koosseisu enamuse, õpetajate esindaja ja lasteaia pidaja esindaja. Kui lasteaias on lastehoiurühm, kuulub koolekogu koosseisu täiendavalt lastehoiurühma vanemate esindaja. Hoolekogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja tema asetäitja. Kas igast rühmast peab olema mitu esindajat juhul, kui lasteaias on näiteks kaks rühma ja hoolekogusse kuulub ka õpetajate esindaja ning pidaja esindaja? Sellisel juhul ei ole kaks vanemat enamuses. 44. Eelnõu § 24 lõige 4 (muudetud § 27 lg 4) sätestab, et kui õpetaja Selgitame. Ka kehtivas KELSis ja PGSis ei ole pädevuse hindamisel ametikohale korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele kutsestandardit nimetatud. Ometigi tuleb lähtuda kutsest ja hinnata vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks pedagoogilisi kompetentse ka praegu. aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada lasteaia õppekavas Kompetentsus on edukaks kutsetegevuseks vajalik teadmiste, oskuste, määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse kogemuste ja hoiakute kogum. Kutsetegevus kirjeldatakse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine, ja kelle eesti kutsestandardis ning selles esitatakse ka kompetentsusnõuded. keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Õpetaja, abiõpetaja ja lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded ning Kuidas ning mille alusel kompetentsust hinnatakse? Ettepanek on lisada pedagoogilised kompetentsid on seotud vastavalt õpetaja ja konkreetne viide, et tööandja hindab pädevust vastavalt kutsestandardile. lapsehoidja kutsestandardis kehtestatud kompetentsidega. Õpetaja kutsestandardid on tase 6, 7 ja 8 ning abiõpetaja ja lapsehoidjate kutsestandardid on tase 4 ja 5. 145  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Kuna õpetaja, abiõpetaja ja lapsehoidja ametikohal töötamiseks on vajalik vastav kutse, siis seda, kas isikul on olemas kõik vastavas kutsestandardis kirjeldatud oskused ja teadmised, aitab tõendada kutsetunnistus ning tööandja siis neid kontrollima ei pea. Kutsetunnistuse väljastab kutset andev organ. Kui kutsetunnistust ei ole, siis eelnõu võimaldab hinnata pedagoogilisi kompetentse lasteaia direktoril, kes võtab seega hindamisel aluseks alushariduse õpetaja kutsestandardi, taseme 6. Kui abiõpetajal kui kutset ei ole, hindab tema pedagoogilisi kompetentse lapsehoidja kutsestandardi, taseme 4 alusel. 45. Eelnõu § 24 lõike 5 punkt 3 kohaselt on hoolekogu ülesanne on avaldada Selgitame. Varasemas eelnõu versioonil oli säte, mis lubas, mitte ei arvamust huvitegevuse korraldamise kohta. Juhime tähelepanu, et antud kohustanud korraldada lasteaias huvitegevust, kuid see jäeti eelnõust punkt loob eelduse, et lasteaed peab korraldama huvitegevust. Lasteaed välja. Hoolekogu osa on ekslikult huvitegevust puudutav sisse jäänud. on riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist võimaldav Eelnõus parandus tehtud ja liigne säte välja jäetud. õppeasutus. Huvitegevuse korraldamine seejuures ei ole lasteaia ülesanne, mistõttu ei saa ka seadusega hoolekogu ülesandeks panna huvitegevuse korraldamise üle arvamuse avaldamist. 46. Eelnõu § 24 lõike 5 punkt 12 (viidatud punkt on eelnõust välja jäetud) Arvestatud osaliselt. Eelnõust jäetud välja hoolekogu arvamuse kohaselt avaldab munitsipaallasteaia puhul hoolekogu arvamust vanema avaldamine osalustasu kohta. Toidukulu päevamaksumuse osas peame osalustasu ja toidukulu (eelnõus § 26 lg 5 p 9) päevamaksumuse kohta. vajalikuks jätta hoolekogule õigus avaldada arvamust. Võrreldes Vastavalt eelnõu § 40 lõikele 4 ei või osalustasu ületada 20 protsenti kehtiva KELSiga on selles osas sätet oluliselt leevendatud. töötasu alammäärast. Nii arvestatakse osalustasu kehtestamisel ka madalama sissetulekuga perekondadega ning kohalikel omavalitsusel ei ole võimalik kehtestada ebamõistlikult suuri osalustasusid. Leiame, et arvamuse avaldamise nõue on sisuliselt tühine. Kui keegi ei nõustu ja ikka kehtestatakse, siis ei ole arvamuse avaldamisel mitte mingit mõju. Ettepanek on § 24 lõike 5 punkt 12 eelnõust välja jätta. Täiendavalt on ettepanek eelnõus sätestada, et toidukulu päevamaksumuse otsustab lasteaia direktor ning hoius volikogu poolt volitatud valitsus või konkreetsele isik. 47. Eelnõu § 25 lõikes 7 (muudetud § 27 lg 7) on märgitud, et lasteaia Selgitame. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77’1 kohaselt on tugispetsialistidel on õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- lähtetoetus esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus. 146  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL ja gümnaasiumiseaduse § 77’1 sätestatud tingimustel ja korras. Jääb Seega alushariduses on lähtetoetuseks õigus esimest korda lasteaeda ja arusaamatuks, kas see laieneb ka pidaja või tugikeskuste juures lastehoidu asuval õpetajal. Juhul, kui tööandja on sama, kui töötavatele tugispetsialistidele. Ka seletuskirjas puudub ka vastav koolis/lasteaias/lastehoius töötamise korral (kohalik omavalitsus), selgitus. Eelnõu § 25 lõige 8 sätestab, et lasteaed või lasteaia pidaja tööd tehakse kohaliku omavalitsuse koolis/lasteaias/lastehoius kannab hariduse infosüsteemi andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 (töötegemise koht) ning tööfunktsioon on samuti kirjelduse järgi sätestatud lasteaia töötajate ja töösuhete, sealhulgas töötajate omandatud hariduse tugispetsialistina tehtav töö (haridus- ja teadusministri kvalifikatsiooni kohta. Kui lasteaia pidaja ostab tugiteenuseid sisse, kas 21.02.2018. a määruse nr 4 „Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja lasteaiale teenust pakkuvate tugispetsialistide andmed tuleb hariduse teenuse rakendamise kord“ alusel), siis saab ka tugikeskuste juures infosüsteemi kanda? töötavale tugispetsialistile lähtetoetust maksta, mõistagi muude toetuse andmiseks vajalike tingimuste täitmisel (nt vähemalt 0,5 koormusega töötamine jne). EHISesse tuleb kanda ka lasteaiale teenust pakkuvate tugispetsialistide andmed. 48. Eelnõu § 27 (muudetud § 29) ja § 32 (muudetud § 38) on kehtestatud Selgitame. Logopeedi, eripedagoogi või muu tugiteenuse tagamise kvalifikatsiooninõuded. Juhime tähelepanu, et kvalifikatsiooninõuetele kohustus kehtib ka praegu, kuid KELSis ei ole täpsustatud teenuse sisu. vastavaid tugispetsialiste ei ole piisavalt, mistõttu nende ametikohtade Eelnõu kohaselt peab osutatav tugiteenus vastama põhikooli- ja täitmine nõuetele vastavate töötajatega on väga keeruline. Eelnõu § 27 gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel ministri määrusega lõikes 5 (muudetud § 29 lg 5) kehtestatakse abiõpetaja kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjelduse ja teenuse kvalifikatsiooninõuded, milleks on vähemalt keskharidus ja lapsehoidja rakendamise korras sätestatule. Kirjeldatut praktikas ka rakendatakse. kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel Keelenõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a kehtestatud nõuetele või vähemalt keskharidus ja pedagoogilised määruses nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“. Praktikas on Keeleamet kehtestatud nõuetele. Palume täpsustada, mis keeletase peab olema käsitlenud eesti keele oskuse nõuet kontrollides õpetajat abistavat abiõpetajal? Juhime tähelepanu, et keeleseaduses pole eesti keele oskuse töötajat kui abistavat laadi tööülesandeid täitvat töötajat ning sellest nõuet abiõpetajale. Kas ja millal täiendatakse keeleseadust? tulenevalt rakendanud neile määruse § 6 punktis 1 sätestatud nõuet (A2-tase). Selline käsitlus on mõnevõrra küsitav, arvestades õpetajat abistava töötaja rolli õppe- ja kasvatustegevuses, kuid, et praktika on selline olnud, siis ei ole käesoleval hetkel koheselt alust nõuda abiõpetajatelt kõrgemat eesti keele oskust, kui A2-tase. Määruse muutmine on töös (eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis: 147  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/77b2b8c4-1333-4526- ad43-f10657feba6a. 49. Eelnõu § 29 lõikes 2 (muudetud § 31 lg 2) on sätestatud vanema Selgitame. Eelnõu §-s 29 (muudetud eelnõu § 32 lõike 2 punkt 5) on kohustused. Ettepanek on täiendada lõiget lapsevanema kohustusega anda sätestatud, et lapsevanemal on kohustus teavitada kirjalikult lastehoiu infot eritoitumise kohta lasteaiale. Eelnõu § 29 lõike 2 punkti 5 (muudetud pidajat või lastehoidu ja lasteaia direktorit lapse terviseseisundist § 31 lg 2 p 5) kohaselt on vanemal kohustus teavitada kirjalikult lastehoiu tulenevatest eritingimustest, mille alusel kohandatakse võimaluste pidajat või lastehoidu ja lasteaia direktorit lapse terviseseisundist piires lapse päevakava, õpi- ja kasvukeskkonda ning õppe- ja tulenevatest eritingimustest, mille alusel kohandatakse võimaluste piires kasvatustegevust. Seega tuleb arvestada just terviseseisundist lapse päevakava, õpi- ja kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevust. tulenevate eritingimustega. Väärtuspõhiste eritingimustega Kas eritingimused peavad olema meditsiiniliselt tõendatud või piisab arvestamine (taimetoit, veganlus jm) saab arvestada kokkuleppel ja lapsevanema enda nägemusest? Kuidas toimuks praktikas lapse võimalusel. Haridusliku erivajadusega lapse õpi- ja kasvukeskkond päevakava, õpi- ja kasvukeskkonna ning õppe- ja kasvatustegevuse ning õppe- ja kasvatustegevused kohandatakse nii, nagu näeb ette kohandamine? Kuidas selle sätte tingimustes tagatakse erivajadusega tõhustatud toe või eritoe rakendamine (eelnõu § 15). lapse huvide kaitse? Märgime, et juba täna on selliseid võimalusi äärmiselt piiratud koguses. 50. Eelnõu § 30 lõige 1 punkt 1 (viidatud punkt eelnõust välja jäetud) sätestab Arvestatud. Eelnõust välja jäetud § 30 lõike 1 punkt 1 (muudetud § 32), lastehoiu, lasteaia ja nende pidaja õigused ning kohustused, mille kohaselt sest säte pidas silmas näiteks olukorda, kus KOV ja eralasteaed on lastehoiul, lasteaial ja nende pidajal on õigus saada käesolevas seaduses kokku leppinud eralasteaia toetamise ning siis on eralasteaial õigus sätestatud korras toetust alushariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi KOVi toetusele. Samuti pidas säte silmas olukorda, et kui KOVil on tagamiseks. Palume täpsustada, milliseid toetusi silmas peetakse. Eelnõu õigus riigilt toetust, siis ta peab seda ka saama. Tegelikul on selliselt § 30 lõige 1 punkt 3 (muudetud § 32 lg 1 p 2) vastavalt on lastehoiul, sõnastatud säte sisutühi ja ei anna õiguseid juurde võrreldes sellega, lasteaial ja nende pidajal on õigus pöörduda vanema poole tema mis eelnõus juba sätestatud on. Kui KOV näeb ette eralasteaia käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks ja rahastuse, siis lepitakse selles omavahel kokku ning eralasteaia õigus rakendada teisi laste õiguste kaitsega seotud meetmeid. Kuidas praktikas toetust saada tuleneb vastavast kokkuleppest. Kui riik on võimaldanud seda rakendama hakatakse, mis on nimetatud õiguse tegelik eesmärk ja KOVile toetuse, siis õigus selle toetuse saamiseks on KOVil tuginedes kas sätte eesmärk on praktikas saavutatav? õigusaktile, millega toetus antakse. Eelnõu § 30 lõige 1 punkti 3 (muudetud § 33 lg 1 p 2) saab rakendada näiteks olukorras, kui vanem ei pea kinni lasteaia kodukorrast või ei tee koostööd lapse arengu toetamiseks. Näiteks kui vanem keeldub lapsele tõhustatud toe või eritoe rakendamisest ja see vanema otsus kahjustab last, siis on lastehoiul, lasteaial ja pidajal õigus pöörduda vanema poole tema käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise 148  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL tagamiseks ja rakendada teisi laste õiguste kaitsega seotud meetmeid. Kui vanema tegevus või tegevusetus rikub lapse õigust heaolule ja arengu toetamisele, on lasteaial õigus teavitada abivajavast lapsest kohaliku omavalitsuse üksust, kes omakorda rakendab vajaduse korral meetmeid (lastekaitseseaduse kohaselt) lapse õiguste kaitsmiseks. 51. Eelnõu § 31 lõikes 5 on sätestatud emakeele arengut toetavaid ning Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse kultuuri tutvustavaid õppe- ja kasvatustegevusi lastele, kelle emakeel ei riiklikku õppekava selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi kavandades ole õppe- ja kasvatustegevuse keel. Antud sätte osas on samad märkused ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit lapse keelelist ja ettepanekud, mis eelnõu § 9 lõike 5 osas. arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse arengut parimal viisil ja koostöös perega. 52. Eelnõu § 31 lõige 7 sätestab, et tervisekaitsenõuete tagamiseks koostab Selgitame. Eelnõust on välja jäetud riskianalüüsi koostamise nõue ja lastehoid iga kolme kalendriaasta jooksul riskianalüüsi. Ettepanek on see sätestatakse eelnõu § 4 alusel kehtestatavas õpi- ja kasvukeskkonna täpsustada, kes koostab. nõuete määruses. Riskianalüüsi koostab lastehoiu juht või pidaja. 53. Eelnõu § 31 lõige 8 (muudetud § 36 lg 1) kohaselt koostab lastehoid lapse Selgitame. Munitsipaallasteaias, kus on sõimerühmad, saab kuni üldoskuste arengu toetamiseks alushariduse riikliku õppekava alusel kolmeaastasi lapsi puudutav õppekava sisalduda lasteaia õppekavas ja lastehoiu õppekava. Lastehoiu õppekava kinnitab lasteaia pidaja. Kas ei pea kinnitama eraldi õppekava hoiurühmade osas. Sellisel juhul munitsipaallasteaed, kus sõimerühmad muutuvad hoidudeks, teeb eraldi saabki õppekava kinnitada lasteaia direktor (eelnõu § 8 lõige 5). uue õppekava? Munitsipaalhoiu puhul ei ole põhjendatud õppekava Praegustes lasteaedades, kus sõimerümad muutuvad hoiurühmadeks, kinnitamine pidaja poolt. Antud ülesande võiks delegeerida direktorile. tuleb õppekava uuendada. Ettepanek on täpsustada, kes koostab lastehoiu õppekava. Seaduses ei ole lastehoiu õppekava osas, nagu ka lasteaia õppekava osas, sätestatud koostajaid täpsemalt, kui lastehoid ja lasteaed. Võimalik on koostajad sätestada alushariduse riiklikus õppekavas, nagu see on sätestatud kehtivas koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas. Rakendusakti lõplik koostamine seisab aga veel ees. 149  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 54. Ettepanek on lisada eelnõu § 32 (muudetud § 37 lg 5) lõikega, mis lubab Arvestatud. Eelnõusse lisatud säte, mis lubab sõlmida tähtajalise sõlmida tähtajalise töölepingu lapsehoidjaga juhul, kui lapsehoidja töölepingu lapsehoidjaga juhul, kui lapsehoidja ametikoha täitmiseks ametikoha täitmiseks ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat lapsehoidjat. lapsehoidjat. Eelnõu seletuskirjas lk 71 selgitatakse, et võrreldes kehtivas sotsiaalhoolekande seaduses sätestatuga on lapsehoidja Kutsekoja tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA kohaselt kvalifikatsiooninõudeid käesoleva eelnõuga rangemaks muudetud. koolitatakse lapsehoidjaid praegu mitu korda rohkem kui neid Puudub selgitus, kui paljusid see puudutab. Eelnõu seletuskirjas lk 117 on prognoosi kohaselt vaja on (Prognoos ütleb, et aastas oleks vaja kirjas, et kehtestatavad kvalifikatsiooninõuded mõjutavad ka juba koolitada 45 lapsehoidjat, aga koolitatakse üle 300). 2024. a töötavaid lapsehoidjaid. Kui paljusid lapsehoidjaid see puudutab? Kas on rahastatavate koolituste prioriteetide ja teemade valimine on praegu piisavalt õppekohti? Mis see maksab ja kes maksab? lõpusirgel. RKT komisjon on kogunenud mitmel korral ning koondatud info koolitusvajaduse kohta OSKA tööjõuvajaduse raportitest jm andmetest lähtuvalt ning nende alusel teinud ettepanekud rahastusotsusteks. Komisjon on läbi vaadanud kõik õppekavarühmad sh lastehoid ja teenused noortele ning õendus ja ämmaemandus. 2024. a osas tehti otsused: Õppekavarühmas lapsehoid ja teenused noortele - rahastatakse õpetaja abidele pedagoogiliste oskuste koolitusi. Lapsehoidja koolitusi otseselt mitte, kuna Töötukassa seda rahastab. Õppekavarühmas õendus ja ämmaemandas – rahastatakse suure hooldusvajadusega lapse hooldamise koolitusi. Analüüsime ja teeme prognoosid koolitusvajaduse kohta ning seejärel on võimalik need koolitusmahud RKT koolituste loetellu lisada. Mitmed kutsekoolid pakuvad õpet tasemeõppes, seega kompetents on koolidel kindlasti olemas ja siis saavad praegu töötavad inimesed end nõuetele vastavaks koolitada. 55. Eelnõu § 32 lõige 7 (muudetud § 37 lg 4): Kui abiõpetaja ametikoha Selgitame. Kompetentsus on edukaks kutsetegevuseks vajalik täitmiseks ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat abiõpetajat, võib teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum. Kutsetegevus lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kirjeldatakse kutsestandardis ning selles esitatakse ka kellel on vähemalt keskharidus ja sobivad isikuomadused, et toetada kompetentsusnõuded. Abiõpetaja on seotud lapsehoidja lastehoiu õppekavas määratud kasvatustegevuse eesmärkide täitmist ning kutsestandardis kehtestatud kompetentsidega. Abiõpetajale kohalduv lapse üldoskuste saavutamist, ja kelle eesti keele oskus vastab lapsehoidjate kutsestandardid on tase 4 ja 5. keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Mille alusel määratakse 150  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL sobivad isikuomadused? Ettepanek on siduda sobivuse määramine Kuna abiõpetaja ametikohal töötamiseks on vajalik vastav kutse, siis kutsestandardiga seda, kas isikul on olemas kõik vastavas kutsestandardis kirjeldatud oskused ja teadmised, aitab tõendada kutsetunnistus ning tööandja siis neid kontrollima ei pea. Kutsetunnistuse väljastab kutset andev organ. Kui kutsetunnistust ei ole, siis eelnõu võimaldab hinnata pedagoogilisi kompetentse lasteaia direktoril, kes võtab seega hindamisel aluseks lapsehoidja kutsestandardi, tase 4 või 5 (eripedagoogiliste kompetentside puhul) alusel. 56. Seletuskirjas lk 73 on märgitud: „Käesoleva paragrahvi lõikes 9 antakse Selgitame. Viide parandatud. konkursi korraldamise ja läbiviimise korra koostamise pädevus lasteaia direktorile, kui tegemist on lasteaiaga, milles on lastehoiurühmas.“ Viidatud eelnõu § 32 lõige 9 ei sätesta, et konkursi korra koostab direktor. Lõikes 9 on sätestatud, et lastehoid või lastehoiu pidaja kannab hariduse infosüsteemi andmed lastehoius töötavate õpetajate, lapsehoidjate, abiõpetajate, tugispetsialistide ja nende omandatud kvalifikatsiooni kohta. 57. Eelnõu § 33 lõike 1 (muudetud § 39 lg 1) kohaselt jälgivad ja hindavad Selgitame. Lapsehoidja kutsestandardis on kohustuslike lapsehoidja, õpetaja ning abiõpetaja lapse arengut ja toimetulekut kompetentsidena lapse arengu toetamine. Kutsestandardis sisaldub, et lastehoius ning kohandavad kasvatustegevust lapse individuaalsete lapsehoidja soodustab ja toetab mängu kaudu ja valdkondi lõimides vajaduste ja võimete järgi, arvestades muu hulgas hariduse infosüsteemis lapse tunnetus-, õpi-, mängu-, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste olevate andmetega lapsele tugispetsialistide teenuse osutamise kohta. kujunemist, lähtudes lapse individuaalsusest ning toetab lapse keele ja Lapsehoidja kutsestandardis 4 ei ole lapse arengu jälgimise ega hindamise kõne arengut, arvestades lapse iga ja individuaalsust ning kasutades kompetentsi, puudub ka vastav tegevusnäitaja. Palume antud lõiget eesmärgipäraseid mängulisi võtteid ja kasvatusmeetodeid; vajadusel täpsustada. lähtub oma töös tugispetsialistidelt saadud juhistest; lisaks planeerib ja viib läbi eakohaseid mänge ja tegevusi nii ruumis kui õues, lähtudes lapse arengust, vajadustest ja individuaalsusest. See, et lapsehoidja lähtub ja arvestab iga lapse individuaalsust, ongi aluseks sellele, et ta oskab 1,5- 3-aastase lapse puhul hinnata arengut ja rakendada sobivaid kasvatus- ja arengu toetamise võtteid. Erinevalt lasteaiaõpetaja õppest ülikoolis, keskendutakse lapsehoidja kutseõppes eelkõige alla 3aastase lapsega tegutsemisele ja tema arendamisele. 151  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 58. Eelnõu § 33 lõige 2 (muudetud § 39 lg 2) sätestab, et lastehoius hindab Arvestatud osaliselt. Kuna lastehoius ei ole õpetaja olemasolu laste kõne arengut vähemalt kaks korda aastas logopeed. Märgime, et laste kohustuslik, siis on kõnealuse sätte eesmärk, et lapse arengut hindaks kõne arengut hindab ka õpetaja, mis tähendab, et täiendav kvalifitseeritud logopeed. Sätet muudetud selliselt, et lastehoius hindab laste kõne logopeedi hindamine laste puhul, kelle kõne ei ole veel piisavalt arenenud, arengut vähemalt üks kord aastas logopeed või eripedagoog, välja ei ole mõistlik. Arvestada tuleb ka sellega, et praktikas on suur arvatud lastehoiu rühmas, kus töötab vähemalt üks täistööajaga logopeedide puudus. Ettepanek on sätestada eelnõus kõne arengu õpetaja. Seega võrreldes kehtiva KELSiga lapse kõne arengu hindamine pooleteise- kuni kolmeaastaste laste puhul üks kord aastas. hindamise kohustuse sisu ei muutu ja võrreldes kehtiva kohustusega Puudub analüüs, kui palju see maksab ja kes selle korraldab. Juhime see täiendavaid kulusid kaasa ei too. tähelepanu, et seletuskirja kohaselt korraldab seda lastehoid. Korraldab lastehoid, kuid tagab pidaja. Erahoius, milles KOV oma ülesannet täidab, tagab KOV ja korraldab lastehoid. See põhimõte kehtib ka praegu, kui KOV võimaldab kuni kolmeaastasele sõimekoha või asendab sõimekoha lastehoiukohaga. 59. Eelnõu § 33 lõike 4 (muudetud § 39 lg 4) kohaselt loob eralastehoius Selgitame. Kehtiva KELSi kohaselt on KOVi ülesanne võimaldada käivale lapsele, kellele kohaliku omavalitsuse üksus on võimaldanud 1,5-7-aastasele lapsele lasteaiakoht, kus tuleb vajadusel tagada 1,5-7- lastehoiukoha, vajalike tugispetsialistide teenuse pakkumise võimalused. aastasele lapsele logopeedi ja eripedagoogi või muu tugiteenus. KELS Palun selgitada, miks peab kohalik omavalitsus tagama erahoiu lubab kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha asendada lapsevanema tugiteenused? nõusolekul lastehoiukohaga, milles ei ole tugiteenuste tagamise kohustust, kuid asendamisel jääb kehtima põhimõte, et vajadusel peab KOV võimaldama lastehoius käivale lapsele tugiteenuse või selle vanemale hüvitama, sest lasteaias käies oleks see teenus lapsele tagatud olnud. Eelnõu kohaselt on KOVi ülesanne võimaldada 1,5-3- aastastele lastele lastehoiukoht, kus erinevalt lasteaiast ei ole kohustust rakendada tõhustatud tuge ja erituge, küll tuleb lapsele võimaldada vajadusel logopeedi, eripedagoogi või muu tugiteenus. Kuna KOV võib täita ülesannet tagada lastehoiukoht ka erapidaja kaudu ning sellisel juhul jääb KOV endiselt kohustatud isikuks, kes peab tagama lapsele/perele teenuse eelnõus sätestatud tingimustel, ongi eelnõus sätestatud KOVi kohustus vajalik tugiteenus tagada. Lastehoid korraldab. Nii on ka lapsevanematele üheselt selge, kelle poole pöörduda näiteks juhul, kui tugiteenus jääb tagamata. Kohta taotleb vanem ju KOVilt. Kuna võrreldes kehtiva õigusega KOVi kohustus ei muutu, ei ole tegemist KOVi täiendava ülesandega. 152  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Eralastehoiupidaja, kes pakub teenust eraldiseisvalt KOVist, peab ise tagama nõutud tugiteenused. 60. Eelnõu § 34 lõige 2 (muudetud § 40 lg 2) sätestab, et eralastehoiul on Selgitame. Tõsi, kui erapidaja arvab lapse vanema pikaajalise lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lapse lastehoiust võlgnevuse tõttu lastehoiust või lasteaiast välja, siis see ei vabasta väljaarvamise alustele, õigus arvata laps lastehoiust välja pikaajalise KOVi võimaldada koht. Laps ei tohi ilma jääda õigusest alusharidusele võlgnevuse tõttu lastehoiu teenuse eest. Palume täpsustada, kas juhul kui vanemate suutmatuse tõttu. Ka põhiseadus sätestab kohustuse kanda laps arvatakse vanema võlgnevuse tõttu eralasteaiast või - hoiust välja, hoolt selle eest, et ligipääs laste alusharidusele oleks tagatud ka loetakse kohaliku omavalitsuse kohustus koht tagada täidetuks või on majanduslikes raskustes peredele. Eelnõu järgi on KOVil võimalik kohalik omavalitsus kohustatud uue koha leidma/pakkuma? Leiame, et vanema osalustasu või toidukulu suurust vastavalt vajadusele olukorras, kus laps arvatakse välja, võib vanem nõuab seadusele diferentseerida, lähtudes seejuures omavalitsuses elavate perede tuginedes kohta kuskil mujal. sotsiaalmajanduslikust olukorrast. 61. Eelnõu § 38 lõige 3 (muudetud § 44 lg 3) Kui lastehoiu pidaja muudab Selgitame. Praeguse regulatsiooni valguses kehtib see nõue ka pärast tegevusloa saamist tegevuskohta, on ta kohustatud esitama hädaolukorra ajal, sest eelnõus ei ole hädaolukorra ajaks erisusi hariduse infosüsteemi kaudu tegevuskoha muutmise taotluse hiljemalt sätestatud. kaks kuud enne muudatuse tegemist. Lastehoiu pidaja peab selleks Mis puudutab muid eraisikutevahelisi kokkuleppeid lapse hoidmisel, esitama tegevusloa muutmise taotluse ning käesoleva seaduse § 37 lõike siis siin on silmas peetud, et kui pere palkab enda lastele lapsehoidja, 3 punktides 2, 3, 4 ja 6 nimetatud dokumendid, andmed ja teabe. Palume siis sellisel juhul ei ole tegemist lastehoiuga käesoleva seaduse täpsustada, kas sama kord kehtib ka hädaolukorra ajal? Eelnõu tähenduses. Täpsustasime seda ka seletuskirjas. seletuskirjas lk 77 on lastehoiu tegevusloa andmise puhul märgitud, et muud eraisikutevahelised kokkulepped lapse hoidmisel ei ole käesoleva seaduse tähenduses loakohustusega. Ettepanek on täpsustada, milliseid kokkuleppeid siin silmas peetakse. 62. Eelnõu § 40 lõike 6 (muudetud § 46 lg 6) kohaselt lepivad kohaliku Selgitame. Eelnõuga kaotatakse valla või linna kohustus teise valla või omavalitsuse üksused kokku munitsipaallasteaia- või lastehoiukoha linnaga arveldada, juhul kui tema haldusterritooriumil elav laps käib maksumusega seotud kulu tasumise korra, kui munitsipaallasteaia koha ja teise valla või linna poolt peetavas lasteaias, sest KOVil on kohustus munitsipaallastehoiu koha tagamisel kasutatakse teise kohaliku võimaldada lasteaiakoht enda haldusterritooriumil. Eelnõu kohaselt on omavalitsuse üksuse munitsipaallasteaia- või lastehoiukohta. Eelnõu valdadel ja linnadel võimalik iseseisvalt kokku leppida lasteaiakoha seletuskirjas lk 83 ei ole selle lõike sisu selgitatud, vaid on pikem selgitus tegevuskulude katmises osalemise korras. Näiteks olukorras, kus osalustasu ja toidukulu teemal. Palume selgitada § 40 lõike 6 tegelikku KOV ei ole ise taganud oma haldusterritooriumil elavale lapsele sisu. Mis asjaoludel ja millal tekib n-ö arvlemise kohustus ja vajadus võimalust omandada alusharidust tema poolt peetavas lasteaias (pole vastava lepingu sõlmimiseks? Kui lapsevanem omal soovil viib lapse kohti). Lisaks sellele on vallal või linnal õigus vabatahtlikult osaleda teise omavalitsuse lasteaeda ja pole soovinud seda teenust saada teise valla või linna poolt peetava lasteaia tegevuskulude katmises, kui 153  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL elukohajärgsest omavalitsusest, vaatamata sellele, et elukohajärgses KOV on ise otsustanud, et see on vajalik hariduse kättesaadavuse kohalikus omavalitsuses on koht tagatud, kas siis ei kaasne ka arvlemise tagamiseks. kohustust? Leiame, et antud lõikesse on juba eos sisse planeeritud vaidlused ja ka kohaliku omavalitsuse halduskoormuse suurendamine. 63. Eelnõu § 40 lõikes 2 (muudetud § 46 lg 2) on märgitud, et riigieelarvest Selgitame. Eelnõu sõnastuse kohaselt võib kohaliku omavalitsuse antakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust õpetajate üksus kasutada toetust ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks. tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks. Lasteaedadele eraldatud Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust kasutada ka tugispetsialistide täienduskoolitusvahendeid saavad kasutada lasteaiad tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks. Kas täienduskoolituse prioriteetse teema valdkonnas, milleks on laste ka abiõpetajate (§ 31 lg 1) täienduskoolituseks? Kui siia abiõpetajad ei erivajaduste toetamine ja millesse on võimalik kaasata ka kuulu, kas võib toetust nende tööjõukulude katteks kasutada? tugispetsialiste, sh abiõpetajat. Abiõpetajate tööjõukuludeks ei ole ette nähtud. 64. Eelnõu § 40 lõikes 3 (muudetud § 46 lg 3) on märgitud, et kohaliku Selgitame. Muutuste vajadusest on andnud märku ka KOV-ide juhid, omavalitsuse üksusele antava õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamise kes on välja toonud, et mudel, mille põhjal riik lasteaiaõpetajate aluseks on eelmisel kalendriaastal õpetaja töötasu alammäära palgatoetust jagab, on aegunud ning tuleb ümber vaadata. Nõustume, suurendamisega kaasnenud lisakulude osaliseks katmiseks eraldatud et vajab üle vaatamist, kas kehtiv mudel vastab tänastele ootustele. toetus. Juhime tähelepanu, et omavalitsustele lasteaiaõpetajate Võtame selle omavalitsustega peetavatel läbirääkimistel teemaks. palgatoetuse riigi toetusfondi kaudu eraldamise aluseid ja korda on vaja Täiendavalt tuleb silmas pidada, et kohalike omavalitsuste muuta, sest Harku, Kuusalu, Saku, ja Vormsi lasteaiaõpetaja töötasu finantsautonoomia suurendamise raames on olnud arutluse all tasandustoetusena on arvestatud 0 eurot. toetusfondist kohalike ülesannete täitmiseks antavate sihtotstarbeliste toetuste tulubaasi tõstmine. 65. Eelnõu § 41 lõikele 2 (muudetud § 47 lg 2) kohaselt peaks kohalik Selgitame. See on ka kehtiva KELSi järgi nii, et kui KOV võimaldab omavalitsus katma kõik kulud eralastehoius ja -lasteaias, välja arvatud koha läbi erapidaja, siis lapsevanem ei peaks eralasteaia(hoiu) koha toidukulu ja kohatasu, munitsipaallasteaia kohatasu määras ning lõike 3 eest maksma rohkem kui ta maksaks munitsipaallasteaia või -hoiukoha kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab eralastehoiu- ja eest. lasteaia toetamise tingimused ja korra, arvestades käesolevas seaduses KOVil, kui erapidajalt teenuse nn tellijal, on õigus teada, millist sätestatut. Juhime tähelepanu, et seaduseelnõus ei ole välja toodud, et teenust ja millise hinnaga erapidaja pakub ja mida see hind sisaldab eralasteasutus peaks kehtestama toidukulu ja osalustasu eraldi hinnana. ning KOVil on õigus seejärel otsustada, kas on otstarbekas antud Seega võib ta selle arvestada osalustasu sisse ja kohalik omavalitsus peaks erapidaja lasteaia kaudu oma teenust pakkuda. Sellise õiguse tagab ka selle kinni maksma. Palume ka täpsustada, et juhul kui eralasteaed on hankemenetlus. 154  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL pere oma valik ja munitsipaallasteaias on kohalikul omavalitsusel koht Juhul, kui eralasteaed on pere oma valik, siis on vanemal küll õigus pakkuda, kas vanema osalustasu võib olla suurem kui § 40 lõigetes 4 ja 5 KOVilt toetust taotleda, kuid sellisel juhul ei ole KOV seotud eelnõu (muudetud § 46 lg 4) sätestatud? § 47 lõikes 2 sätestatud piirmääraga. Oleme eelnõud täiendanud, vt ka § 5 lõike 5 selgitust). 66. Eelnõu § 48 (muudetud § 53) on sätestatud lapsehoiuteenuse lapsehoiuks Haridus- ja Teadusministeerium ja Sotsiaalministeerium kavandavad ümberkorraldamise kord. Sätte regulatsioonist ega seletuskirjast ei selgu, teavitustöö korralduse selliselt, et info kavandatavatest muudatustest kuidas on korraldatud tänaste lapsehoiuteenuse osutajate teavitamine? jõuaks sihtgruppideni aegsasti. Korralduslik pool on koostöös Ettepanek on selgitada, kuidas on korraldatud tänaste lapsehoiuteenuse Sotsiaalministeeriumiga kavandamisel. osutajate teavitamine tagamaks, et kohalike omavalitsuse partnerid uuendaksid tegevusload õigeaegselt. 67. Eelnõu § 49 (muudetud § 54) kohaselt on kvalifikatsiooninõuetest tulenev Selgitame. Eelnõu § 49 (muudetud § 54) seletuskirja jäänud ekslikult üleminekuperiood määratud kõigile teistele, v.a õppealajuhatajale. õppealajuhataja kvalifikatsiooni osas magistrinõue. Kuna eelnõus Palume lähemalt selgitada seda erandit. Samuti palume täpsustada, kes on õppealajuhataja kvalifikatsiooninõudeid ei muudeta, parandasime vea. enne käesoleva seaduse jõustumist õpetajat abistav töötaja? Lasteaednike Kehtiva KELSi kohaselt on õpetajat abistav töötaja rühmas õpetaja mõistes on selleks õpetaja abi, kelle keelenõue on hetkel A2 ja kes lasteaia kõrval töötav töötaja, praktikas nimetatuna õpetaja tööaja jooksul loob laste tervise, heaolu ja turvalisuse tagava füüsilise abi/abiõpetaja/assistent/. Eelnõu tähenduses abiõpetaja. kasvukeskkonna. Millal õpetajat abistavate töötajate suhtes kohaldatakse Keelenõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a keelenõue? Kas aastal 2028 või 2025? määruses nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“. Praktikas on Keeleamet käsitlenud eesti keele oskuse nõuet kontrollides õpetajat abistavat töötajat kui abistavat laadi tööülesandeid täitvat töötajat ning sellest tulenevalt rakendanud neile määruse § 6 punktis 1 sätestatud nõuet (A2-tase). Selline käsitlus on mõnevõrra küsitav, arvestades õpetajat abistava töötaja rolli õppe- ja kasvatustegevuses, kuid, et praktika on selline olnud, siis ei ole käesoleval hetkel koheselt alust nõuda abiõpetajatelt kõrgemat eesti keele oskust, kui A2-tase. Määruse muutmine on töös (vt https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/77b2b8c4-1333-4526- ad43-f10657feba6a) . Parandame eelnõu sätet, sest keelenõuet kohaldatakse alates seaduse jõustumisest 01.01.2025, kunasee (ja samas madalaim) nõue kehtib ka praegu, lihtsalt ei ole kvalifikatsiooninõude osa. 155  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 68. Eelnõu § 50 lõige 2 sätestab, et lastehoid on kohustatud koostama Eelnõud muudetud ja riskianalüüsi koostamise kohustus sätestatakse riskianalüüsi käesoleva seaduse § 30 lõikes 7 sätestatud korras hiljemalt õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes. 2026. aasta 31. augustiks. Juhime tähelepanu, et eelnõus puudub § 30 lõige 7. Ka seletuskirjas lk 96 on viidatud § 30 lõikele 7. 69. Eelnõu § 65 (muudetud § 70) sätestab, et nakkushaiguste ennetamise ja Arvestatud. Parandatud. tõrje seaduse § 13 lõikes 2 punktis 3 asendatakse sõna “lasteasutuse” tekstiga “lastehoiu ja lasteaia”. Ettepanek on muuta viide nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõike 1 punktiks 3, sest § 13 lõikes 2 ei ole alapunkte. 70. Eelnõu § 66 (muudetud § 71) punktiga 7 muudetakse PGS § 63 lõiget 1. Arvestatud. Parandatud. Muuhulgas lisatakse viide PGS § 3 lõike 3 punktile 2. Ettepanek on vastav viide parandada, kuivõrd PGS § 3 lõikes 3 ei ole alapunkte. 71. Eelnõu §-ga 70 (muudetud § 75) muudetakse sotsiaalhoolekande seadust. Selgitame. Tegemist ei ole KOVi uue teenusega. Tegemist on suure Seletuskirjas lk 104 selgitatakse, et lapsehoiuteenus on vaja tagada hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenusega, mis on SHS alusel õppevälisel ajal, eelkõige õhtuti ja nädalavahetuseti ja et tegemist on KOVi korraldatav sotsiaalteenus ka praegu. See teenus on kohaliku omavalitsuse üksuse täiendava tugiteenusega lisaks käesolevas sotsiaalhoolekande seaduse 11. peatükis reguleeritud, nagu ka seaduses või teistes õigusaktides sätestatud tugiteenustele. Samal ajal lapsehoiuteenus, mis eelnõuga haridusvaldkonda üle tuuakse. Eelnõu tuleb tagada lapsele lasteaiakoht käesoleva eelnõu alusel. Kuivõrd kohaselt jääb SHS reguleerima vaid suure hooldus- ja abivajadusega alushariduses osalemine on käesolevas seaduses sätestatud korras lapse hoiuteenust (kehtivas SHS-s lapsehoiuteenus raske või sügava vabatahtlik, siis tuleb hoiuteenus tagada ka teistel aegadel. Kui lapsele on puudega lapsele). lasteaiakoht tagatud, aga ta seal ei käi või vanem võimaldab lapsele aiast vabu päevi, kas tekib vanemal õigustatud ootus hoiuteenusele? Alla 7- aastane laps vajab samuti järelvalvet ja abi oma vanusest tulenevalt (ei pea olema erivajadust). Rõhutame, et tegemist saab olla hinnatud vajadusega. Seletuskirja kohaselt on tegemist kohaliku omavalitsuse uue teenusega, kuid puudub teenuse korraldamisega kaasnevate mõjude analüüs. 72. Palume täpsustada seletuskirja lk 104 olevat selgitust, mille kohaselt Arvestatud. SHS-s vahepealsel ajal tehtud muudatus käesolevast luuakse eelnõuga paindlikkus SHSis abistada kõiki toevajadusega lapsi, eelnõust välja jäetud. Selgitame, et respite care põhimõte tähendab sõltumata sellest, kas puude raskusaste on tuvastatud või mitte. lapse igapäevase hooldaja ajutist asendust/ajutist Muudatuse eesmärk on siduda teenuse pakkumine lahti puude hooldus/intervallhooldus/. 156  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL raskusastme tuvastamisest või kehtivusest, lähtudes pigem sisulise hooldus- ja abivajaduse olemasolust. Märgime, et vastav muudatus on SHSi viidud juba 08.05.2022 sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega. Seletuskirjas lk 104 on märgitud, et hoiuteenus on kirjeldatud respite care põhimõttel, et luua perele hingamispausiks võimalus. Ettepanek on selgitada, mida tähendab „respite care“ põhimõte. 73. Eelnõu seletuskirjas lk 66 on kirjeldatud õpetaja tööaja korraldust. Miks Selgitame. Õpetaja kui töötaja tööaja korraldust reguleerib töölepingu ei ole seaduse seletuskirjas lk 66 kirjeldatud õpetaja tööaja korraldust seadus. Käesolevas eelnõus on sätestatud laste ja täiskasvanute suhtarv kuidagi seadusesse sisse kirjutatud? ning sellest tulenevalt kirjeldatud töökorraldust. 74. Eelnõu seletuskirja lk 127 kohaselt on Eestis 451 lapsehoiuteenuse Lapsehoidjate arv ei tähenda automaatselt lastehoidude arvu, kuivõrd osutajat. Sotsiaalhoolekande statistika ja Sotsiaalministeeriumi andmetel ühes lastehoius või töötada mitu lapsehoidjat. Me ei ole eraldi on lapsehoidjaid 902. Kas on analüüsitud, kui paljud lapsehoiu teenuse analüüsinud, kui paljud senised lastehoiud haridussüsteemi üle osutajad lähevad üle haridussüsteemi? tulevad, kuid kui teenuse osutajad soovivad seda teenust edasi pakkuda, siis tuleb neil vastavalt eelnõu §-le 54 end haridusteenust pakkuvaks lastehoiuks ümber korraldada, sest vastasel juhul tunnistab Sotsiaalkindlustusamet nende tegevusload kehtetuks. Seega on alus eeldada, et siiski enamus 451-st (välja arvatud suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutajad) tegutsevatest lastehoiust tulevad haridussüsteemi üle. 75. Eelnõu seletuskirjas lk 134 on selgitatud, et praegu sotsiaalhoolekande Selgitame. SHS, mille alusel praegu lastehoiud tegutsevad, tugiteenuse seaduse alusel tegutsevatel lastehoidudel ei ole tugiteenuste tagamise osutamise kohustust hoiule tõesti ei pane. Küll paneb aga kehtiv KELS kohustust. Eelnõu sätestab kohaliku omavalitsuse üksusele selge KOVile kohustuse võimaldada lapsele vajalik tugiteenus, kui KOV kohustuse tagada lapsele vajalik ja tasuta tugiteenus asendab lasteaiakoha, lapsehoiuteenusega. KELSi kohaselt on KOVi munitsipaallastehoius ja eralastehoius, mille kaudu kohaliku omavalitsuse ülesanne võimaldada 1,5-7-aastasele lapsele lasteaiakoht, kus tuleb üksus teenust pakub. Kas kohalikud omavalitsused on selleks suutelised? vajadusel tagada 1,5-7-aastasele lapsele logopeedi ja eripedagoogi või Seletuskirjas puudub analüüs, millised on selle kohustuse täitmisega muu tugiteenus. KELS lubab kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha kaasnevad kulud ja missugused katteallikad riigi poolt ette nähakse ning asendada lapsevanema nõusolekul lastehoiukohaga, milles ei ole kas on olemas teenuse osutajad. tugiteenuste tagamise kohustust, kuid asendamisel jääb kehtima põhimõte, et vajadusel peab KOV võimaldama lastehoius käivale lapsele tugiteenuse või selle vanemale hüvitama, sest lasteaias käies oleks see teenus lapsele tagatud olnud. Seda põhimõtet tuleb ka kehtiva 157  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL seaduse kohaselt järgida. Eelnõu kohaselt on KOVi ülesanne võimaldada 1,5-3-aastastele lastele lastehoiukoht, kus erinevalt lasteaiast ei ole kohustust rakendada tõhustatud tuge ja erituge, küll tuleb lapsele võimaldada vajadusel logopeedi, eripedagoogi või muu tugiteenus. Kuna KOV võib tagada lastehoiukoha erapidaja kaudu, siis sarnaselt kehtiva KELSi põhimõttega, on sellisel juhul KOV kohustatud tagama lapsele vajaliku tugiteenuse, nagu ta peab selle tagama munitsipaallastehoius. Lastehoid korraldab tugiteenuse. Nii on ka lapsevanematele üheselt selge, kelle poole pöörduda, kui tugiteenus jääb tagamata, sest vanem on hoiukoha taotlenud KOVilt. Kuna võrreldes kehtiva õigusega KOVi kohustus tegelikult ei muutu, ei ole tegemist KOVi täiendava ülesandega. 76. Eelnõu seletuskirjas lk 134 on märgitud, et lasteaias ja lastehoius Selgitame. Eelnõu näeb ette osutatud tugiteenuste andmete kandmise pakutava toe lahutamine puudest ja sellega kaasnev vähesem EHISesse, lasteaia osas lisaks koolivälise nõustamismeeskonna arstikülastuste vajadus võib mõnel juhul vähendada erivajaduse varajast soovituse (kui vanem tõhustatud toe või eritoe rakendamisega märkamist. Riski aitab maandada süsteemne infovahetus nõustub). tervishoiusüsteemiga, kuhu on kaasatud nii lastehoiud, lasteaiad kui ka Kui vanem keeldub lapsele tõhustatud toe või eritoe rakendamisest ja kohaliku omavalitsuse üksus, kes lastele tugiteenust pakuvad. Palume see vanema otsus kahjustab last, siis on lastehoiul, lasteaial ja pidajal selgitada, kuidas infovahetust tagada. Kuidas on võimalik infot vahetada, õigus pöörduda eelnõu § 30 lõige 1 punkti 3 järgi (muudetud § 33 lg 1 kui nt lapsevanem ei anna selleks nõusolekut? p 2) vanema poole tema käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks ja rakendada teisi laste õiguste kaitsega seotud meetmeid. Kui vanema tegevus või tegevusetus rikub lapse õigust heaolule ja arengu toetamisele, on lasteaial õigus teavitada abivajavast lapsest kohaliku omavalitsuse üksust, kes omakorda rakendab vajaduse korral meetmeid (lastekaitseseaduse kohaselt) lapse õiguste kaitsmiseks. 77. Eelnõu seletuskirja lk 135 kohaselt ei muutu sarnaselt kehtiva seadusega Selgitame. Selgem vastutuse sätestamine ei tähenda koormuse ka põhimõte, et munitsipaallastehoius ja eralastehoius, mille kaudu suurenemist. Kehtivat põhimõtet kohustuste täitmisel ja korraldamisel kohaliku omavalitsuse üksus teenust pakub, peab kohaliku omavalitsuse ei muudeta. Vt ka vastust märkusele nr 75. üksus tagama lapsele vajadusel tasuta tugispetsialisti teenuse. Sotsiaalhoolekande seadus ei kohusta tasuta teenust andma. Ka 158  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL seletuskirjas lk 135 tõdetakse, et lasteaia pidajate koormus võib tugiteenuste osutamise süsteemi ümberkorraldamisel ja selle ühtlustamisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatuga ajutiselt mõnevõrra kasvada. Ettepanek on, et lastehoidudes peaks tugiteenuste tagamine ja korraldus jätkuma samal põhimõttel, kuid kuna eelnõus jagab kohustuse ja vastutuse mõnevõrra selgemalt, siis oma kohustuste täitmisega võib kasvada kohaliku omavalitsuse üksuste koormus, aga ka lastehoiu pidajate koormus. 78. Eelnõus ei ole sõnastatud kas ja kes ja kuidas reguleerib lasteaia Selgitame. See on pidaja otsustada, kuidas reguleerida lasteaia lahtiolekuaja ning suvise töökorralduse. Kuidas see teema reguleeritakse? lahtiolekuaegu ning suvist töökorraldust. Kas asutuse kodukorraga ja/või lasteaia direktori käskkirjaga? 79. Alushariduse ja lapsehoiu seaduse rakendamine toob rahalisi kohustusi Selgitame. Ka praegu tuleb lasteaiakoht tagada mõistliku aja jooksul ja omavalitsustele, mis vajab täiendavat mõjuanalüüsi. Üks suurema mõjuga kohtupraktika on kinnitanud, et selleks on 2 kuud, mõnel juhul muudatusi kohalike omavalitsuste jaoks lasteaia koha määramine. Sh vähemgi. Kohtud on hinnanud, et see on piisav aeg lapse oluline kohalikke omavalitsusi mõjutav nõue on lahendada lasteaeda lastehoidu/lasteaeda vastuvõtmiseks vajalike menetlustoimingute vastuvõtmise taotlus ja määrata lasteaiakoht 2 kuu jooksul taotluse tegemiseks. Kohtud on leidnud ka, et kohtade puudus ei saa olla esitamisest. Samuti suurt rahalist mõju avaldab lapsehoius töötavate põhjuseks menetlustähtajast mittekinnipidamiseks. Kui KOV ei ole õpetajate õiguste ja soodustuste (töötasu, pikendatud puhkus, lühendatud seni mõistlikust menetlustähtajast kinni pidanud, siis täiendavaid tööaeg) võrdsustamine lasteaia õpetajatega, mis sätestatakse kulusid ei saa kaasa tuua see, et menetlustähtaeg sätestatakse seaduses rakendusaktides sarnaselt lasteaias töötava õpetajaga, millele viidatakse üheselt, lähtuvalt arvestatavast kohtupraktikast ja haldusmenetluse korduvalt seletuskirjas (nt lk 6, lk 63). Juhime tähelepanu, et seletuskirjas seadusest. Üheselt arusaadavuse huvides täiendasime ka seletuskirja, puudub vastav mõjuanalüüs. vt § 6 lõike 3 selgitust. Lastehoius töötavate õpetajate õiguste ja soodustamise võrdsustamine ei ole muutus võrreldes seniste sõimerühmadega, kus kehtiva KELSi kohaselt peab töötama vähemalt üks täistööajaga õpetaja. Eelnõu kohaselt peavad lastehoius töötama kutsega lapsehoidjad, aga õpetaja tingimata mitte. Eelnõu eesmärk on, et senised lasteaia sõimerühmad ei pea oma tööd ja töötajaid ümber korraldama ja saavad jätkata samas koosseisu ning niisamuti praegused lastehoiud ei pea võtma tööle õpetajaid, kui lapsehoidjad on tagatud. 80. Vabariigi Valitsuse määruse „Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded“ Kuna praegu on kooskõlastamiseks esitatud seaduseelnõu, siis kavandi § 3 lõike 6 teise lause kohaselt peavad kõik laste tegevused olema ettepanekud rakendusaktide osas me töötame läbi nende koostamisel. 159  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL turvalised ja vahetult jälgitud. Määruse kavandis ei ole täpsustatud, mida Hetkel on esitatud eelnõu juurde nende kavandid. Rakendusaktide tähendab vahetult jälgima. Selgusetuks jääb, kas mõeldud on lastega menetlus ja kooskõlastamine seisab veel ees. tegelevate töötajate arvu või kaameraid või muud sellist? Ettepanek on täpsustada määruses vahetut jälgimist. 81. Seletuskirja lisa 1 rakendusaktide kavand. Vabariigi Valitsuse 14. Viide parandatud. Uus viide § 46 lõikele 4. detsembri 2006. a määruse nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ muutmise kavandi punktis 2 on viidatud alushariduse ja lapsehoiu seaduse § 32 lõikele 4, mis sätestab, et lastehoiu tugispetsialistidel on õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77’1 sätestatud tingimustel ja korras. 82. Seletuskirja lisa 1 rakendusaktide kavand. Sotsiaalkaitseministri 30. Aastaarv parandatud. jaanuari 2008. a määruse nr 2 „Meetme „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7- aastastele lastele” ühikuhinna alusel toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise kavandis puudub määruse muudatuse sisu. Muudetav määrus vastu võetud 30. jaanuaril 2018, mitte 2008. 83. Seletuskirja lisa 1 rakendusaktide kavand. Sotsiaalministri 15. jaanuari Selgitame. Kuna tegemist on kavandiga, siis selle koostamiseni ei ole 2008. a määruse nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses veel jõutud. See seisab veel ees ja esitatakse ka kooskõlastamiseks. lasteasutuses ja koolis“ muutmise kavandis ei ole määruse muudatusi välja toodud. 84. Lisaks märgime, et eelnõu vajab redigeerimist ja terminite ühtlustamist. Eelnõu ning seletuskiri üle vaadatud ja parandatud. Ülevaatamist ja korrigeerimist vajab ka seletuskiri, kuna sisaldab ebatäpseid viiteid ja vastuolusid eelnõuga. Haridus- ja Teadusministeerium EESTI HARIDUSTÖÖTAJATE LIIT 1. Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu üheks eesmärgiks on ühtlustada Selgitame. Ka kehtiv KELS ei nõua lasteaiaõpetajalt üheselt õpetaja lapsehoiu ja lasteaia sõimerühmade senist süsteemi. On positiivne, et kutset ja lasteaias võib töötada õpetajana isik, kellel on kõrgharidus, kogu süsteem kuulub edaspidi haridusvaldkonda ja ühtlaselt igas astmes mis ei pea olema pedagoogiline, kuid kes on omandanud näiteks läbi peab täitma riiklikku õppekava. See on selguse mõttes väga tervitatav täienduskoolituste pedagoogilised kompetentsid, mille olemasolu 160  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL protsess, kuid viimases eelnõus toimub ühtlustamine lastega töötava hindab õpetaja kutsestandardi tase 6 alusel tööandja. Eelnõus jäävad personali ettevalmistuse osas tagurlikus suunas: alla 3-aastate lastega ei nõuded õpetajale esitatud kvalifikatsioonid samaks, seevastu pea tegelema enam kõrgharidusega spetsialist. See on kindlasti ohukoht lapsehoidjale esitatud kvalifikatsiooninõuet muudetakse rangemaks. meie laste haridusteel. Arvestades laste arengupsühholoogiat oleks Lapsehoidjana tööle asumiseks on vajalik omandada lapsehoidja kutse. loogiline see, et mida väiksem laps, seda teadlikum ja professionaalsem Seega võib väita, et lapsehoidja ja õpetaja peaksid olema võrdselt peaks olema spetsialist, et ära kasutada kõige sensitiivsemat pädevad lapsi hoidma ja nende arengut toetama, eriti arvestades arenguperioodi inimese elukaares. seejuures, kui olulist rolli mängivad lastega töötamiseks sobivad isikuomadused. Eelnõu ei sea piirangut õpetaja töötamiseks Selles osas kahjuks teeb praegune eelnõu tagasikäigu, sest lasteaedadesse lastehoiurühmas. Vastupidi- ka hoiurühmas töötavale õpetajale ei ole võimalik palgata vastavaid töötajaid, on olemas õpetajate puudus ja laienevad õpetajaametiga kaasas käivad õigused- lühendatud tööaeg, ressursi puudus vastava töötasu maksmiseks. Kvalifitseeritud puhkuse pikkus, töötasu jm. Seega ei ole mingit põhjust hoiurühmas inimressursi puudus on ka sõimerühmades, kus seni on töötanud vastava õpetajaid lapsehoidjate vastu vahetada, kui õpetajad on olemas. kvalifikatsiooniga inimesed. Senini on riik pigem puudulikult planeerinud Kindlasti saavad õpetajad töötamist jätkata töökorraldusega, kus lapsehoidjate väljakoolitamist. Riikliku õppekava õpetamiseks tuleks õpetajad võtavad hoiurühma (endise sõimerühma) ja liiguvad lastega koolitada riigi toel ka vastava ettevalmistusega spetsialistid, kes on koos kooliminekuni (ehk lastega töötavad kogu lasteaias käimise aja võimelised antud haridust edastama. samad õpetajad). Erialaühendused on valmis tegema ettepanekuid tervishoiu- ja kutsekoolidele lapsehoidjakoolituse õppekavade Seega tuleks eelnõule veel tulevikku vaatava pilguga ja lahendusi muutmiseks/ täiendamiseks ja lapsehoidja kutsestandardi muutmiseks, pakkuvalt otsa vaadata, et Eesti seni tugev haridus ei hakkaks murenema et muuta neid veelgi paremaks. alumisest astmest. Kutsekoja tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA kohaselt koolitatakse lapsehoidjaid praegu mitu korda rohkem kui neid prognoosi kohaselt vaja on (prognoos ütleb, et aastas oleks vaja koolitada 45 lapsehoidjat, aga koolitatakse üle 300). Oleme koostöös analüüsimas ja prognoosimas optimaalset koolitusmahtu järgnevaks kolmeks aastaks. 2024. a rahastatavate koolituste prioriteetide ja teemade valimine on praegu lõpusirgel. RKT komisjon on kogunenud mitmel korral ning koondatud info koolitusvajaduse kohta OSKA tööjõuvajaduse raportitest jm andmetest lähtuvalt ning nende alusel teinud ettepanekud rahastusotsusteks. Komisjon on läbi vaadanud kõik õppekavarühmad sh lastehoid ja teenused noortele ning õendus ja ämmaemandus. 2024. a osas tehti otsused: 161  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Õppekavarühmas lapsehoid ja teenused noortele - rahastatakse õpetaja abidele pedagoogiliste oskuste koolitusi. Lapsehoidja koolitusi otseselt mitte, kuna Töötukassa seda rahastab. Õppekavarühmas õendus ja ämmaemandas – rahastatakse suure hooldusvajadusega lapse hooldamise koolitusi. Analüüsime ja teeme prognoosid koolitusvajaduse kohta ning seejärel on võimalik need koolitusmahud RKT koolituste loetellu lisada. Mitmed kutsekoolid pakuvad õpet tasemeõppes, seega kompetents on koolidel kindlasti olemas ja siis saavad praegu töötavad inimesed end nõuetele vastavaks koolitada. Haridus- ja Teadusministeerium REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM 1. Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lapsele Arvestatud ja täiendatud eelnõu muudetud § 4 lõikes 5. lastehoiukoha ja lasteaiakoha võimaldamise ülesande täitmiseks anda haldusakti või sõlmida halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Eelnõu seletuskirja kohaselt „sätestab Halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) § 3 lõige 2, et kohalik omavalitsus võib talle seadusega pandud haldusülesannet volitada täitma seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga. Kehtivas KELSis ei ole sätestatud HKTS § 3 lõikes 2 nõutud õiguslikku alust, mis lubaks kohaliku omavalitsuse üksusel füüsilist või teist juriidilist isikut volitada teenust pakkuma haldusakti või halduslepinguga. Eelnõus see õiguslik alus sätestatakse.“ Samas on jäetud eelnõus reguleerimata võimalus volitada kohaliku omavavalitsuse üksuse ülesande täitmine teisele kohaliku omavalitsuse üksusele. Juhime tähelepanu, et ka teisele kohaliku omavalitsuse üksusele ülesande täitmise volitamine eeldab õiguslikku alust ning sellest tulenevalt teeme ettepaneku kaaluda võimalust täiendada eelnõu § 4 lõiget 3 järgmise lausega: „Teise kohaliku omavalitsuse üksusega halduslepingu 162  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL sõlmimisel ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-s 13 sätestatut.“ Halduskoostöö seaduse § 13 lõikes 1 on sätestatud, et isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel juhindutakse riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Kehtiv seadus ei näe ette erisuse tegemist ka juhul, kui mõni kohaliku omavalitsuse üksus tahab volitada teist kohaliku omavalitsuse üksust. Kohalik omavalitsus on põhiseaduslik avalik-õiguslik organisatsioon, kelle tegevuse alused ja eesmärgid tulenevad Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, põhiseadusest ja teistest seadustest. On ebamõistlik nõuda, et kohaliku omavalitsuse üksus peab teisele kohaliku omavalituse üksusele haldusülesande täita andmisel hakkama korraldama riigihanget, seega teeme ettepaneku lisada seadusesse erisus. (vt analoogne erisus riigieelarve seaduse § 53´1 lõikes 2). Kavandatavas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduses on kavas see kitsaskoht lahendada. 2. Eelnõu § 4 lõike 5 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksuses tagada Selgitame. Antud säte ja sellisel eesmärgil on eelnõust välja jäetud. lastehoiu ja -aia koha kättesaadavus Eestis ajutise viibimisalusega viibivate (D-viisa alusel) välisriigi kodanike lastele. Palume seletuskirjas täpsustada, kas antud sättega pannakse kohalikule omavalitsusele riiklik või kohalik kohustus. Juhime tähelepanu, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154 kohaselt kaetakse seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riikliku kohustusega seotud kulud riigieelarvest. 3. Eelnõu § 4 lõike 6 (muudetud § 4 lg 3) kohaselt loetakse seaduse Arvestatud. Täiendasime seletuskirja selgitusega. Regulatsiooni ei tähenduses asendushooldusel viibiva lapse elukohaks hoolduspere muudeta võrreldes kehtiva KELS § 10 lõikega 3. elukoht või perekodu või asenduskodu tegevuskoht. Peame õigeks, et asendushooldusel oleva lapse kodulähedaseks lasteaiaks tuleb lugeda teenuse asukoha lähedane lasteaed. Samas jätab sätte sõnastus ja seletuskiri lahtiseks, kas ja millised õigused ning kohustused lähevad lapse päritolu omavalitsuselt sellega üle teenuse asukoha järgsele omavalitsusele. Asendushoolduse teenuse kulud katab lapse päritolu omavalitsus ning sama peaks laienema ka lasteaia ja -hoiu kulude 163  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL katmisele ka siis, kui asendushoolduse teenuse asukoht on mõni teine omavalitsus. 4. Eelnõu § 11 lõikega 2 (muudetud § 10 lg 2) määratakse, et üldjuhul peab Mitte arvestatud. Alushariduse valdkonna eksperdid seisavad jätkuvalt Eesti lasteaiarühmas olema kuni 20 last. Seletuskirja kohaselt on Euroopa selle vastu, et üldse lubada ka erandkorras laste arvu suurendamine Liidu liikmesriikide lasteaedade rühmades 20–25 last. Eelnõus on seega rühmas. Lisaks õpetajate töökoormusega on piirarvu põhjuseks ka valitud teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes madal piirarv. Toetame § asjaolu, et järjest enam on rühmades lapsi, kellel avalduvad koolieelses 11 lõikega 5 antud võimalust seda piirarvu erandjuhul suurendada kuni eas arengulised erivajadused ning kes vajavad seetõttu nelja lapse võrra. Samas arvestades, et seaduse teiste sätetega määratakse individuaalsemat lähenemist. Küsimus ei ole niivõrd kasvukeskkonna nagunii töötaja arvu nõuded lapse kohta, soovitame kaaluda rühmade nõuete ja suhtarvude tagamises, kui et suures grupis ei ole võimalik täituvuse määramise jätmist kohaliku elu küsimuseks. Leiame, et tagada kõikidele lastele nende arenguvajadustest lähtuvat tuge. kohapeal määratakse rühma täitumused vastutustundlikult ning lapsevanemate tervikhuve arvestavalt. 5. Seletuskirjas selgitatakse, et üldjuhul õpib tõhustatud tuge saav laps kuni Arvestatud. Eelnõus sätestatakse, et tõhustatud tuge ja erituge saavat 12 lapsega rühmas. Eelnõu § 11 lõike 8 (muudetud § 14 lg 2 ja lg 3) last arvestatakse kolme lapse eest. Sama nõue kehtib KELSis kohaselt tuleb arvestada tõhustatud toel olevat last kolme lapse eest. sobitusrühma puhul, kus erivajadusega laps täidab kolme lapse koha. Seega 12 tõhustatud toega last tuleks arvestada 36 tavalapse eest. Palume Eelnõu § 14 lõiked 2 ja 3muudetud eelnõu § võimaldavad moodustada eelnõus üle vaadata tõhustatud ja eritoel olevate laste suhtarvud, et oleks KELSi tähenduses nn erirühmasid ja praegustel erirühmadel jätkata. jätkuvalt võimalik moodustada tõhustatud toel olevate laste rühmasid 12 lapsega ja eritoel olevate laste rühmasid 6 lapsega. 6. Eelnõu § 27 lg 1 (muudetud § 29 lg 1) kohaselt on lasteaia direktori Selgitamine. Haridusasutuse juhi kompetentsmudeli järgmine on kvalifikatsiooninõuded magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, soovituslik, nagu seletuskirjas on märgitud. pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Samas seletuskirjas (lk 48) selgitatakse, et ootused haridusasutuste juhtidele on kokku lepitud haridusasutuse juhi kompetentsimudelis, mille järgimine on soovituslik. Täpsustamist vajab, kas see on kohustuslik või soovituslik. 7. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 40 lõike 3 (muudetud § 46 lg 3) teise Kohalike omavalitsuste (KOV) finantsautonoomia suurendamise lause sõnastust selliselt, et toetuse jaotamisel võetakse arvesse lasteaias ja raames on olnud aktuaalne toetusfondist kohalike ülesannete -hoius käivate eelkooliealiste laste koguarv. Eelnõu sõnastuse kohaselt on täitmiseks antavate sihtotstarbeliste toetuste tulubaasi tõstmine. Seda õpetajate tööjõukulude toetuse vahendite jaotuse aluse arvestusest välja Vabariigi Valitsuse tööplaani ülesannet koordineerib Regionaal- ja jäetud lastehoius käivate üle 3-aastaste laste arv. Kuna lasteaiaõpetajate Põllumajandusministeerium. Muutuste vajadusest on andnud märku ka KOV-ide juhid, kes on välja toonud, et mudel, mille põhjal riik 164  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL töötasustamine on kohaliku elu küsimus, siis teeme ühtlasi ettepaneku lasteaiaõpetajate palgatoetust jagab, on aegunud ning tuleb ümber kaaluda toetuse tõstmist kohaliku omavalitsuse tulubaasi. vaadata. 8. Leiame, et täiendavat analüüsi vajab abiõpetaja uute Selgitame. On tõsi, et meil puuduvad EHISes andmed abiõpetajate kvalifikatsiooninõuetega kaasnev mõju. Eelnõu seletuskirjast võib kohta. Samas hindame kvalifikatsiooninõuete kehtestamise mõju lugeda, et õpetaja ametikohti on Eestis umbes 7966, õpetajat abistava praegu töötavatele õpetajat abistavatele töötajatele väga väheseks. töötaja ametikohti on umbes 3875 ja direktori ametikohti on umbes 558. Nimelt võib abiõpetajana töötada ka isik, kellel on keskharidus ja Seletuskirjas on toodud küll ülevaade, kuidas vastavad pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt kvalifikatsiooninõuetele direktorid ja õpetajad, kuid puudub ülevaade keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Abiõpetaja abiõpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kohta. Tegemist on väga pedagoogilisi kompetentse hindab sellisel juhul lasteaia direktor, suure sihtgrupiga, kellest paljud on sellel töökohal töötanud aastakümneid võttes aluseks lapsehoidja kutsestandardi, taseme 4. Eelduslikult on ja keda kavandatavad muudatused võivad oluliselt puudutada. lasteaia rühmas töötaval isikul vajalikud pedagoogilised kompetentsid omandatud igapäeva töö käigus, seega kvalifitseeruvad täna töötavad õpetajat abistavad töötajad jätkama tööd abiõpetajana. Muudatus mõjutab töötajad, kellel puudub keskharidus. Eelnõu ülemikusättes sätestatakse, et abiõpetajale sätestatud kvalifikatsiooninõudeid, välja arvatud eesti keele oskuse nõuet, ei kohaldata kuni 2028. aasta 31. augustini abiõpetaja suhtes, kes töötas enne käesoleva seaduse jõustumist õpetajat abistava töötajana. Seega antakse tähtaeg vajalik haridustase (keskharidus) omandada. Keelenõuded õpetajat abistavale töötajale (eelnõu tähenduses abiõpetajale) on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruses nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“. Praktikas on Keeleamet käsitlenud eesti keele oskuse nõuet kontrollides õpetajat abistavat töötajat kui abistavat laadi tööülesandeid täitvat töötajat ning sellest tulenevalt rakendanud neile määruse § 6 punktis 1 sätestatud nõuet (A2-tase). Selline käsitlus on mõnevõrra küsitav, arvestades õpetajat abistava töötaja rolli õppe- ja kasvatustegevuses, kuid, et praktika on selline olnud, siis ei ole käesoleval hetkel koheselt alust nõuda abiõpetajatelt kõrgemat eesti keele oskust, kui A2-tase. Seega ei ole vajadust anda abiõpetajatele 165  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL täiendavat üleminekutähtaega keeleoskuse nõuetega vastavusse viimiseks. 9. Juhime tähelepanu, et seletuskirja punktis 1.3 viidatakse toiduseaduse Parandatud. Märkida tuleb redaktsioon, mis kehtib käesoleva redaktsioonile RT I, RT I, 17.11.2021, 20. Kehtiva toiduseaduse seaduseelnõu jõustumise ajal, so 01.01.2025. avaldamismärge Riigi Teatajas on RT I, 28.09.2023, 11. 10. Eelnõu § 13 lõike 17 järel on poolik lauseosa „osaliselt või täielikult Parandatud. rahastada ka kohaliku omavalitsuse üksus, muu isik või asutus.“, mis ilmselt vajab kustutamist. 11. Eelnõu § 17 lõike 2 kohaselt peab riskianalüüs sisaldama § 17 lõikes 1 Arvestatud. Eelnõud muudetud ning riskianalüüsi koostamise nõue loetletud nõuete täitmise analüüsi, ohu tekke tõenäosust, ohuelemente ja sätestatakse õpi- ja kasvukeskkonna nõuete määruses. Sõnastamisel võimalikke tagajärgi ning vastutust nende ennetamisel ja riskide arvestatud tähelepanekuga. Riskianalüüs peab sisaldama nõuete maandamisel. Jääb ebaselgeks, kas viidatud nõuetena peetakse silmas täitmise analüüsi, ohu tekke tõenäosust, ohuelemente ja võimalikke eelnõu § 11 lõike 10 alusel kehtestatud õpi- ja kasvukeskkonna nõudeid tagajärgi ning vastutust nende ennetamisel ja riskide maandamisel või mõeldakse muid nõudeid laste turvalisuse ja ohutuse hindamiseks, järgmistes valdkodades: tervise kaitsmiseks ja haiguste ennetamiseks. Palume täpsustada § 17 1) turvalisus ja ohustus; lõike 1 ja 2 sõnastust või täiendada asjakohaselt seletuskirja. 2) tervise kaitsmine; 3) haiguste ennetamine. Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumiga koostab ja avaldab ka riskianalüüsi koostamise juhendi. 12. Juhime tähelepanu, et nii eelnõu kui ka seletuskiri sisaldab viiteid eelnõu Ebatäpsused ja vead parandatud. sätetele, mis ei ole asjakohased, seega teeme ettepaneku viited läbivalt üle kontrollida ja vajadusel parandada. Näiteks: 1) eelnõu § 18 lõike 2 punkt 3 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud lõpetama Haridus- ja Teadusministeeriumi nõudel munitsipaallasteaia tegevuse, kui lasteaed ei ole ühe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud teavitamist asutada lasteaed, alustanud lasteaias õppe- ja kasvatustegevust või on rohkem kui üheks õppeaastaks lasteaia tegevuse peatanud. §-s 21 ei sätesta teavitamise nõuet, vaid säte on seotud tegevusloa andmise ja muutmisega; 2) seletuskirjas viidatakse § 19 selgitustes kui eelnõu §-i 21 selgitustele, jne. 166  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 13. Teeme ettepaneku sõnastada seletuskirja lisa 1 rakendusakti kavandi 1 § Arvestatud. 6 lõige 5 järgmiselt: „(5) Einestamisruumi sisseseade, sealhulgas söögilaud, toidu serveerimis- ja söömisvahend ning serveerimisliin, peab olema puhas. Puhastamine ja vajaduse korral desinfitseerimine peab toimuma piisava sagedusega ning viisil, mis ei põhjusta toidu ning toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete saastumist, ei halvenda toidu omadusi ega ohusta inimese tervist.“. 14. Seletuskirja lisa 1 rakendusakti kavandis 2 on ekslikult viidatud määruse Parandatud. Seoses nii lastehoiu kui lasteaia osas nõuete kehtestamise aluses alushariduse ja lapsehoiu seaduse § 33 lõikele 6, mida kehtestamisega ühes määruses, on volitusnormiks eelnõu § 3 lõige 6. eelnõus ei ole. Ilmselt on mõeldud § 31 lõiget 6. 15. Teeme ettepaneku teha seletuskirja lisa 1 rakendusakti kavandis 7 Arvestatud. järgmised muudatused: 1) asendada rakendusakti pealkirjas sõna „Maaeluministri“ tekstiosaga „Maaeluministri ja põllumajandusministri“; 2) asendada tekstiosa „Regionaal- ja põllumajandusminister“ sõnaga „regionaalminister“. Haridus- ja Teadusministeerium VÄÄTSA LASTEAED PAIKÄPP 1. § 13. Lapsele vajaliku toe väljaselgitamine ja rakendamine (muudetud Parandatud. § 14) (17) Tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks on lasteaial õigus töödelda teise lasteaia ja koolivälise nõustamismeeskonna poolt hariduse infosüsteemi kantud andmeid koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale lapsele rakendatud tugimeetmete kohta. osaliselt või täielikult rahastada ka kohaliku omavalitsuse üksus, muu isik või asutus. Palun vaadake sõnastus üle, lõpus olev lause on kas ilma alguseta või jäänud tähelepanekuta „osaliselt või täielikult rahastada ka kohaliku omavalitsuse üksus, muu isik või asutus“. (5) lisada „L“ täht Lastehoiu ……….. 2. § 32. Kasvatustegevusega seotud töötajad lastehoius Parandatud. 167  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL (5) astehoiu pidaja korraldab õpetajaja tugispetsialistide ametikohtadele avaliku konkursi. Konkursi läbiviimise korra ja tingimused koostab ja kinnitab pidaja. „Õpetajaja“ tühik puudu. „Õpetaja ja“ Haridus- ja Teadusministeerium SOTSIAALMINISTEERIUM 1. Paragrahvi 12 lõikes 4 (muudetud § 12 lg 6) on sätestatud, et vajaduse Selgitame ja täiendame seletuskirja. Eelnõu kohaselt pakutakse lapsele korral tagatakse lapsele lasteaias tugiteenused. Seletuskirjast ei nähtu, kes lasteaias üldist tuge, erituge ja tõhustatud tuge. Lapsel, kellel on vajadust hindab ning kelle kohustus on vajaduse ilmnedes direktorit kohanemisraskusi või tekib mahajäämus eeldatavate arengutulemuste teavitada. Palume see lahti kirjeldada, et oleks selge, millistel juhtudel on saavutamisel, pakub lasteaed üldist tuge, mis kujutab endast õpetaja kohustuslik lapsele üldtuge pakkuma hakata. Lisaks põhikooli ja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialisti teenust ja gümnaasiumiseaduses (PGS) loetletud tugiteenustele, teeme ettepaneku, vajaduse korral õpet individuaalselt või alarühmas. Esmased märkajad et lasteaia ja lapsehoiu juures võiks vajadusel (ja ruumide olemasolul) olla lasteaias on rühma töötajad (lapsehoidja, abiõpetaja, õpetaja), kes siis kättesaadav ka füsioterapeudi teenus. Üksikteenusena on tegemist pöörduvad tugiteenuste koordinaatori ja/või tugispetsialistide poole ja tervishoiuteenusega, kuid lapsevanemate seas läbiviidud küsitlustest pöörduvad õppealajuhataja ning direktori poole. selgub, et halduskoormus erinevate asutuste vahel sõites on Tõhustatud tuge ja erituge võib rakendada lasteaiale sellekohaste märkimisväärne. 71% alla 11-aastastest puudega lastest vajab asutuste objektiivsete andmete saabumise või koolivälise nõustamismeeskonna vahel liikumiseks lapsevanema abi. Mõnedel juhtudel katab selle abi soovituse andmisega. Mõlemal juhul on vajalik lapsevanema nõusolek. tugiisik. Füsioterapeutide eraldi märkimine eelnõu seletuskirjas loob Kui lasteaia tagatud üldine tugi ei anna lapse arengus soovitud selge ootuse vajadusel nende kaasamiseks. Samuti loob see võimaluse tulemusi, teeb tugiteenuste koordineerija vanemale ettepaneku hinnata ja varakult sekkuda, kui lapse füüsilises arengus peaks tekkima pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole. mahajäämus. Seeläbi on võimalik ennetada kompleksprobleemide Kooliväline nõustamismeeskond annab soovituse tõhustatud toe või tekkimist hilisemas eas. eritoe rakendamiseks. Nagu ülal märgitud, võib lasteaed rakendada tõhustatud tuge ja erituge vanema nõusolekul ilma koolivälise nõustamismeeskonna soovituseta, kuid seda juhul, kui lapsel on diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund või tuvastatud puude raskusaste. Seega koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kõrval võivad objektiivseteks andmeteks tõhustatud toe ja eritoe vajaduse tuvastamisel olla puude raskusastme otsus või 168  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL rehabilitatsiooniplaan või tugiteenuste vajadust kirjeldav arsti antud tervisseisundi hinnang. Füsioterapeudi teenuse osas märgime, et eelnõu ei pane KOVile täiendavaid kohustusi, kuid see ei tähenda, et nimetatud teenuse tagamine pole võimalik. 2. Paragrahvi 13 lõike 3 (muudetud § 12 lg 3) kohaselt võib edaspidi Mitte arvestatud. Praktika on näidanud, et vajadusel võtab need lasteaias tugiteenuste koordineerijaks määrata ka asutuse direktori. ülesanded direktor enda kanda ja täidab seda rolli väga edukalt (Tartu Seeläbi on ka direktori ülesanne soovitada lapsevanemal pöörduda lasteaedade näited), lisaks ongi näiteks väikese lasteaia puhul mõistlik koolivälise nõustamismeeskonna poole. Näeme, et sellise rolli andmine võimaldada nende ülesannete määramine direktorile. võib viia olukorrani, kus enda asutuse majanduslikust toimetulekust tingituna võib direktor jätta lapse suunamata täiendavale hindamisele, kuna see toob kaasa lisakulud. Teeme ettepaneku, et direktorile ei saa määrata tugiteenuste koordineerija rolli. 3. Paragrahvi 13 lõigetega 11 ja 12, § 31 lõikega 5 ning § 32 lõikega 2 Arvestatud. (muudetud 14 lg 1, § 35 lg 3 ja § 38 lg 3) luuakse paindlikkus, mille kohaselt ei ole koolivälise nõustamismeeskonna soovitus eritoe või tõhustatud toe rakendamisel nõutav, kui lapsel on diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste. Sotsiaalministeerium on liikumas suunas, kus soovime vähendada erinevaid hindamisi puudega lastele ning siduda pakutavad hüved lahti puude raskusastmest. Eelnõu praeguse sõnastuse järgi võib tekkida lapsevanematel vajadus taotleda juba ennetavalt puude raskusastme tuvastamist, et tagada lapsele vajalik tugi. See aga loob lapsevanematele täiendava koormuse. Puude raskusastme tuvastamine ei ole vajalik, kui lapsel juba on terviseseisund, mis nõuab kohandusi õppetöös. Teeme ettepaneku muuta § 13 lõike 11 (muudetud § 14 lg 1) kolmanda lause sõnastust järgmiselt: „Koolivälise nõustamismeeskonna soovitus ei ole eritoe või tõhustatud toe rakendamisel nõutav, kui lapsel on diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund või tuvastatud puude raskusaste.“ 169  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 4. Paragrahvi 13 lõikes 16 (muudetud § 14 lg 5) on sätestatud, et vähemalt Arvestatud. Lisasime seletuskirja viite 2020 aastal valminud korra õppeaastas ja siis, kui koolivälise nõustamismeeskonna määratud juhendmaterjalile “Juhendmaterjal õpilase toetamiseks koolis”, mille toe rakendamise tähtaeg on lõppemas, hindab tugiteenuste koordineerija punktis 6 on kirjeldatud lähemalt õpilase toevajaduse väljaselgitamist. koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega soovitatud toe rakendamise Selles saab lähtuda ka lasteaias lapsele toevajaduse väljaselgitamisel. mõju ning teeb direktorile ettepanekud edasiseks tegevuseks. Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja, et tuleks välja, kuidas ja milliste tööriistade abil hinnatakse toe rakendamise mõju. Lisaks, kui asutusse jõuab koolivälise nõustamismeeskonna otsus, tuleks tekitada arutelu spetsialistide ja õpetajatega ning koostada plaan toe pakkumiseks. See loob aluse ühtse praktika tekkimisele ning pakutava toe osas saadav võrdlusmoment võimaldab hinnata üldist tugiteenuste tulemuslikkust. 5. Paragrahviga 28 (muudetud § 30) sätestatakse lapsele õigus väljendada Arvestatud osaliselt. Jätsime eelnõu täiendamata, et mitte dubleerida enda arvamust. Teeme ettepaneku täpsustada sätte sõnastust selliselt, et lastekaitseseaduses sätestatut. Täiendasime eelnõu seletuskirja tuleks selgemalt välja asutuste kohustus luua võimalused lapse arvamuse rõhutades, et lapse arvamust tuleb küsida ja lähtuda lapse huvist otsuste küsimiseks ja arvestamiseks. Käesolev sõnastus viitab küll laste õigusele tegemisel. Viitame lastekaitseseaduse §-le 36, mille kohaselt on arvamust avaldada, kuid selgemalt tuleks reguleerida, et initsiatiiv lapsi lasteaia ülesanne tagada lapsele võimalus esitada arvamusi ja kaebusi, kaasata ning selleks võimalusi luua, lasub asutustel (LasteKS § 36 samuti luua tingimused, et laps saaks oma seadusest tulenevaid õigusi kohaselt). kasuta. 6. Leiame, et tugiteenuste rahastamisskeem peaks motiveerima laste Mitte arvestatud. Alushariduses ei muutu tugiteenuste tagamise abistamist võimalikult varakult, et ennetada probleemide süvenemist. kohustuse põhimõtted ja sisu. Rahastus ei saa olla motivatsioonipakett, Teeme ettepaneku laiendada tasandus- ja toetusfondi vahendite vaid lapse heaolu, toevajaduse varajane märkamine ning vajadusel kasutamise võimalus ka alusharidust omandavatele lastele tõhustatud ja tugiteenuste tagamine. Need ülesandeid ei ole eelnõuga muudetud, küll eritoe pakkumiseks. See ei eeldaks tingimata lisavahendite olemasolu, on sätestatud selgemalt vastutus ja korraldus. vaid suunaks olemasoleva ressursi perioodi, mil tugi omab kõige enam mõju. 7. Leiame, et tervisekaitsenõudeid tuleks täiendada õuelastehoidude Arvestatud osaliselt. Õuelasteaia pedagoogika on üks paljudest regulatsiooniga. Hetkel neile spetsiifilised nõuded puuduvad. Võttes alushariduses kasutatavatest pedagoogikatest ja seepärast ei ole eraldi arvesse aga Eesti kliimat, oleks nõuete kehtestamine laste tervise õuelasteaedade sätestamine seaduse tasandil vajalik. Küll kuna seisukohalt väga oluline. Soovi selleks on avaldanud ka õuelastehoiud ise. õuelasteaia pedagoogika erineb teistest selle poolest, et õues tehakse kõiki tegevusi, mida saab lastega õues harrastada, siis on kohane kehtestada neile spetsiifilised nõuded tervisekaitsenõuetes. 170  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Rakendusakti koostamisesse kaasame kindlasti ka õuelastehoidude pidajad. Haridus- ja Teadusministeerium EESTI PUUETEGA INIMESTE KODA 1. SHS § 45’3 . Nõuded hoiuteenusele (2) Teenust vahetult osutav isik Selgitame. Suhtarvude nõuet ei ole muudetud võrreldes kehtivas (edaspidi lapsehoidja) võib hoida korraga kuni viit last, kaasa arvatud sotsiaalhoolekande seaduses sätestatuga. lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud. EPIKoda peab vajalikuks märkida, et on oluline mitte tõsta suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiuteenustel laste arvu ühe töötaja kohta, kuna tegemist on väga palju tähelepanu, hooldust ja järelevalvet vajavate lastega. 2. SHS § 45’4 . Nõuded lapsehoidjale (1) Lapsehoidja: 2) peab omama Selgitame. Sätte kohaselt ei ole lapsehoidjana töötamiseks piisav ainult vähemalt kesk- või kutseharidust, töökogemust lastega ja lapsehoidja töötamise kogemus, vaid see on lisatingimus, lisaks tasemehariduse kutsestandardiga kooskõlas olevaid tööks sobivaid isikuomadusi, mida nõudele ja kutsestandardis kirjeldatud tööks sobivate isikuomadustega. hindab tööandja; Kõik need tingimused nõuded peavad koos olema täidetud. Hindab EPIKoda toob välja, et lastega töötamise kogemuse nõue ei ole sellisel tööandja, lapsehoidja 4. taseme kutsestandardi alusel. kujul piisav ja vajab kindlasti täpsemat selgitust, millist ning mis mahus kogemust loetakse piisavaks ja sobivaks? Tegemist on suure hooldus- ja abivajadusega lastega, seega on oluline kindlustada, et töötaja omaks tööks vajalikke spetsiifilisi oskusi ja kogemusi. Juhul kui inimesel pole varasemat väljaõpet lapsehoidjana või kogemust suure hooldus- ja abivajadusega lapse eest hoolitsemisel ning ta ei ole läbinud või talle ei pakuta tööle asumisel koheselt spetsiifilist väljaõpet/koolitust, on tööandjal väga keeruline teenuse kvaliteeti ning teenusel viibivate laste heaolu tagada. 3. Lisaks peame oluliseks märkida teemat, mis puudutab lasteasutuses Teadmiseks võetud. töötamist neil isikutel, kes on Karistusseadustiku § 121 alusel süüdi mõistetud. Hetkel võib karistusseadustiku (KarS) § 121 alusel süüdi mõistetud inimene minna uuesti lastega seotud tööle pärast karistusandmete karistusregistrist kustutamist (praegusel juhul kolm aastat pärast seda, kui lõpeb kohtuotsusega määratud katseaeg). 171  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Õiguskantsler tegi 11.04.2023 Riigikogule ettepaneku kaaluda kehtestada lastekaitseseaduses eluaegse lastega töötamise keelu kohaldamise võimalus ka niisugustel kehalise väärkohtlemise juhtumitel, kui tegu on toime pandud alaealise suhtes korduvalt või süstemaatiliselt. 20.09.2023 pöördusime Sotsiaalkomisjoni poole, et uurida, mis on vastavasisulistest ettepanekutest saanud. Sotsiaalkomisjon edastas kirja ka Sotsiaalministeeriumile ning Justiitsministeeriumile. Usume, et see on oluline teema ka HTMile edastamiseks. Juhime tähelepanu Õiguskantsleri pöördumisele1 : „Haavatavas olukorras olevate inimestega (näiteks lapsed, puudega inimesed ja teised, kes ei saa ise enda eest igas olukorras seista) töötamiseks kõlbmatute töötajate värbamist lasteasutustesse või muudesse hoolekandeasutustesse peaks aitama ära hoida ka kutsealal kehtestatud eetikareeglid ja kõrgendatud nõudmised neis asutustes töötavate inimeste suhtes. Porkuni Kooli näitel nägime paraku, et eetikareeglitest alati ei piisa, et hoida laste suhtes vägivalda kasutanud inimesi lasteasutustest eemal.“ Haridus- ja Teadusministeerium JUSTIITSMINISTEERIUM 1. Seaduse pealkiri – seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks on vaja senise Arvestatud osaliselt. Eelnõu pealkiri muudetud – alushariduse seadus. seaduse pealkirja (koolieelse lasteasutuse seadus) asemel uus kavandada, Kehtiva seaduse pealkiri ei sobitu tänases haridusvaldkonnas kehtiva kuigi mõlemad eelnõus defineeritud terminid „lastehoid“ ja „lasteaed“ on põhimõttega hariduse pakkumisel, milles lähtutakse koolieelsed lasteasutused, kusjuures uus pealkiri nimetab neist vaid ühte. haridustasemetest, mitte asutusepõhisusest. Eelnõu pealkiri muudetud Nii lastehoiu kui lasteaia definitsiooni kohaselt toimub neis mõlemas laste – alushariduse seadus. Nii lastehoius kui lasteaias toetatakse arendamine alushariduse riikliku õppekava alusel. Seega jääb eelnõu ja alushariduse omandamist alushariduse riikliku õppekava alusel. seletuskirja põhjal selgusetuks ka see, miks on uues seaduse pealkirjas Alushariduse mõiste avatakse eelnõu §-s 62, millega muudetakse Eesti otsustatud nimetada vaid ühte neist. Justiitsministeerium leiab, et senise Vabariigi haridusseadust. HaS § 14 uue teksti kohaselt on alusharidus pealkirja asendamine on tarbetu. Meie hinnangul on kehtiva pealkirja sisu üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused uue kavandatavaga võrreldes selgem ning lisaks kaob vajadus teha põhihariduse omandamiseks. Seega alushariduse (kui üldoskuste, seadustes tarbetuid asendusi (nt § 72). Palume seaduse pealkiri jätta teadmiste ja hoiakute kogumi) omandab laps koolikohustuslikuks muutmata. eaks, et jätkata siis põhihariduse omandamist koolis. HaS § 24 lõike 1 kohaselt omandab koolikohustuslikust east noorem laps alushariduse 172  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL lasteaias või kodus. Kodu aspekt ei jää eelnõust välja. See tähendab eelkõige, et kuna Eestis ei ole alusharidus kohustuslik haridus, siis laps ei pea käima lasteaias ja võib omandada seega alushariduse ka kodus. Kuigi alusharidus ei ole kohustuslik, peavad olema loodud võimalused kõigile lastele, kelle vanemad seda soovivad ja vajavad. Seega läbi vanema valikute vastutab lapse alushariduse omandamise eest ka vanem. Kui vanema valik on lasteaed, siis saab laps omandada alushariduse lasteaias ja alushariduse omandamise eest vastutavad lasteaed ja vanem ühiselt (vt ka eelnõu § 3 lõige 5, muudetava haridusseaduse § 24 lõige 2). Laps saab alushariduse omandada ka kodus ja sellisel juhul vastutab vanem lapse alushariduse omandamise eest. Eelnõu kohaselt on KOVi ülesanne võimaldada vanema soovil pooleteise- kuni kolmeaastasele lapsele lastehoiukoht ning kolme- kuni seitsmeaastasele lapsele lasteaiakoht. Lastehoidu on võimalik pakkuda ka kuni 7aastasele lapsele. Nii lastehoius kui lasteaias toetatakse lapse alushariduse omandamist. Enne lasteaeda minemist lastehoius käiv laps omandab alusharidust mahus, et jätkata selle omandamist lasteaias või vanema valikul omandada alusharidust edasi kodus või lastehoius. Kui vanem on otsustanud, et ta ei soovi oma last lasteaeda panna, kuid vajab siiski tuge töö- ja pereelu ühendamisel või eelistab muul põhjusel lastehoidu (näiteks sobib see lapsele paremini kui lasteaed), võimaldab eelnõu kasutada kohta lastehoius kuni lapse kooliealiseks saamiseni. Võrreldes lasteaiaga, omandab 3-7aastane laps sellisel juhul alusharidust kodu ja lastehoiu koostöös, kus lastehoiul on perekonda toetav roll (vt ka eelnõu § 3 lõige 1 ja HaS § 24 lõige 1). Kui 3-7aastane laps omandab alusharidust lasteaia asemel kodus, võib talle alusharidust anda alushariduse riikliku õppekava alusel, kus on sätestatud 6-7-aastase lapse eeldatavad tulemused õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades. Samas pole õppekava järgimine kodustele lastele kohustuslik ning valiku õppe ja kasvatuse osas teeb lapsevanem. Selle valiku hulka kuulub ka 3-7aastasele lapsele lastehoiu kasutamise võimalus, kus alushariduse riikliku õppekava 173  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL alusel toetatakse lapse üldoskuste arengut ja seeläbi alushariduse omandamist. 2. Koormavate haldusaktide kättetoimetamine − eelnõu § 21 lõige 4, § Arvestatud. Kõnealuseid sätteid muudetud selliselt, HTM toimetab 22 lõige 3, § 38 lõige 4 ja § 39 lõige 3 (muudetud eelnõu § 23 lõige 3, § haldusaktid kätte e-posti aadressi kaudu. Seletuskirja täiendatud 24 lõige 3 ning § 44 lõige 4 ja § 45 lõige 3) reguleerivad tegevusloa selgitusega kättetoimetatuks lugemise osas. andmisest või muutmisest keeldumiseks, samuti tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks antavate haldusaktide teatavakstegemist hariduse infosüsteemi kaudu. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu aga, millal loetakse hariduse infosüsteemi kaudu edastatud otsus adressaadile kättetoimetatuks. Juhime tähelepanu, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lõike 1 kohaselt tehakse haldusakt üldjuhul teatavaks vabas vormis, kuid haldusaktid, millel on isikule koormav mõju (nt tegevusloa andmisest keeldumine, tegevusloa kehtetuks tunnistamine), tehakse teatavaks kättetoimetamisega (HMS § 62 lõige 2) HMS 1. peatüki 7. jaos sätestatud korras. Kuigi dokumentide elektroonilise kättetoimetamise viisiks on HMS § 27 lõike 1 kohaselt ka dokumendi kättesaadavaks tegemine asjakohases infosüsteemis, ei saa dokumenti lugeda veel kättetoimetatuks pelgalt selle avaldamisega infosüsteemis. Kättetoimetamise hetkest hakkab isiku jaoks kulgema menetlus- või kaebetähtaeg, mistõttu on eriti oluline, et haldusorganil oleks võimalik tõendada, et isik on kättetoimetamist eeldava dokumendi kätte saanud ja tal on seeläbi tekkinud reaalne võimalus dokumendi sisuga tutvuda. Seetõttu näeb HMS § 27 lõige 2 ette, millal saab elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokumendi kättetoimetatuks lugeda. Infosüsteemis kättesaadavaks tehtud dokument loetakse üldjuhul kättetoimetatuks, kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise (HMS § 27 lg 2 punkt 1). 174  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Arvestades eeltoodut, palume muuta eelnõu § 21 lõike 4, § 22 lõike 3, § 38 lõike 4 ja § 39 lõike 3 sõnastust, asendades sõnad „teeb teatavaks” sõnadega „toimetab kätte”. Lisaks eelnevale palume seletuskirja täiendada selgitusega, mis hetkest loetakse eelnõu § 21 lõikes 4, § 22 lõikes 3, § 38 lõikes 4 ja § 39 lõikes 3 nimetatud ja hariduse infosüsteemi kaudu teatavaks tehtud dokumendid adressaadile kättetoimetatuks. 3. Järelhindamine − palume eelnõusse kavandada järelhindamise Arvestatud. Eelnõusse järelhindamist kohustav säte lisatud - § 58. kohustust sisaldav säte, mille kohaselt hinnatakse lasteaedade ja lastehoiu teenuse üheks alushariduse süsteemiks ühildamise tulemuslikkust, erivajadustega lastele vajaliku toe pakkumise korralduse muutmise ning lasteaia ja lastehoiu töötajatele täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamise järelmõju. 4. Eelnõu § 6 lg 1 (muudetud § 5) – eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt on vanemal Arvestatud ja eelnõu §-d 5 ja 6 pandud kokku §-ks 5 ning sõnastust õigus lasteaia vastuvõtu taotluses esitada mitu eelistust algusaja ja vastavalt märkusele täpsustatud ja ühtlustatud. tegevuskoha suhtes ning kohaliku omavalitsuse üksusel lasub kohustus nende eelistustega arvestada. Eelistuste esitamise õigust ja nendega arvestamise kohustust ei ole ette nähtud aga lastehoiu puhul. Palume eelnõu täiendada lastehoiu puhul samasuguste võimalustega või põhjendada seletuskirjas erinevat kohtlemist. 5. Eelnõu § 6 lg 2 (muudetud § 5) – eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt arvestab Arvestatud. Vt eelmist vastust. Otsustusprotsessid ei erine. kohaliku omavalitsuse üksus lapse lasteaeda vastuvõtmist otsustades olulise asjaoluna esmajärjekorras lapse elukoha lähedust lasteaiale, samas eelnõu § 6 lõike 2 puhul ei ole samasisulises regulatsioonis rõhutatud seda „olulise asjaoluna“. Seletuskirjast ei selgu, et sõnastuse erinevus tooks kaasa sisulise erinevuse sätete vahel. Palume sõnastused ühtlustada või selgitada seletuskirjas, kuidas eelnõu § 5 lõikes 2 ja § 6 lõikes 2 sätestatud otsustusprotsessid teineteisest erinevad ning milliste asjaoludega selline erinevus põhistatud on. 175  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 6. Eelnõu § 13 lg-d 10 ja 17 – eelnõu § 13 lõike 10 (muudetud § 13 lg 7 ja Arvestatud. Regulatsiooni ja seletuskirja täpsustatud. Seletuskirja § 14 lg 6) kohaselt kantakse koolivälise nõustamismeeskonna soovitused selgitus oli mõnevõrra eksitav. Mõlemal juhul on aluseks vanema hariduse infosüsteemi pärast seda, kui vanem on andnud nõusoleku neid nõusolek. Andmete EHISesse kandmise alus on vanema nõusolek toe rakendada. Nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas rakendamiseks. Vanema nõusolek toe rakendamiseks on seotud ka vormis. Sama paragrahvi lõike 17 kohaselt on lasteaial tõhustatud toe ja juba EHISesse kantud andmete töötlemisega, sest toe rakendamiseks eritoe rakendamiseks õigus töödelda teise lasteaia ja koolivälise on vajalik töödelda EHISesse kantud andmeid. Järelikult on ka juba nõustamismeeskonna poolt hariduse infosüsteemi kantud andmeid EHISesse kantud andmete töötlemise alus vanema nõusolek, sest koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale lapsele andmeid ei saa töödelda, kui vanem ei anna nõusolekut tuge rakendada rakendatud tugimeetmete kohta. või võtab nõusoleku osaliselt või täielikult tagasi. Ilma EHISesse kantud andmeid töötlemata ei saaks ülesannet - rakendada tõhustatud Seletuskirja kohaselt on § 13 lõikes 10 sätestatud andmetöötluse aluseks tuge ja erituge, nõuetekohaselt täita. Ülesannet rakendada tuge ei vanema nõusolek (kuigi soovituste rakendamise kaudu), kuid § 13 lõikes täideta, kui vanem selleks nõusolekut ei anna. Kui vanem võtab 17 on seletuskirja põhjal tegemist andmetöötlusega seaduse alusel. nõusoleku toe rakendamiseks tagasi, ei ole ka alust EHISe andmeid töödelda, sest tuge ei rakendata. Eelnõu § 14 lõike 4 sõnastust Juhime tähelepanu, et nõusolek on vabatahtlik tahteavaldus, mida isik täpsustatud, et andmeid on õigus töödelda toe rakendamiseks vajalikus võib igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku kehtivus sõltub andmete töötlemise mahus ja ulatuses. tingimustest ja eesmärkidest ning vajadust tuleb aeg-ajalt uuesti hinnata. Tingimuste muutumisel ei pruugi nõusolek enam kehtiv olla ka juhul, kui andmesubjekt ei ole seda tagasi võtnud. Eelkõige märgime, et andmetöötluse õiguslik alus ei saa registrisse kandmise või muu töötlemise tagajärjel muutuda. Nõusoleku tagasivõtmise korral jäävad kõik töötlemistoimingud, mis põhinesid nõusolekul ja toimusid enne nõusoleku tagasivõtmist, seaduslikuks, ent vastutav töötleja peab vastavad töötlemistoimingud peatama. Kui muud õiguslikku alust, mis õigustaks andmete töötlemist (nt säilitamist), ei ole, peab vastutav töötleja andmed kustutama. Juhul kui andmesubjekt võtab nõusoleku tagasi ja vastutav töötleja soovib jätkata isikuandmete töötlemist mõnel muul õiguslikul alusel, ei saa vastutav töötleja minna nõusolekult (mis on tagasi võetud) vaikselt üle muule õiguslikule alusele. Andmesubjekti tuleb teavitada igast muudatusest töötlemise õiguslikus aluses kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse 176  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL artiklites 13 ja 14 esitatud teavitamisnõuetega ning üldise läbipaistvuse põhimõttega. Seega tuleb arvestada nõusolekupõhisele andmetöötlusele kehtivate reeglitega. Eelnevast tulenevalt palume kavandatud regulatsioon üle vaadata. 7. Eelnõu § 15 lg 1 (muudetud § 16 lg 1) – leiame, et seletuskirjas eelnõu § Arvestatud. Seletuskirjas sõnastust muudetud. 15 lõike 1 kohta antud selgitus ei vasta täielikult normi sisule. Selgituse kohaselt: „Sätte eesmärk on kehtestada selge vastutus lasteaia omandivormist lähtudes ja piiritleda, mil viisil võib käesolevas seaduses sätestatud korras alusharidust võimaldada.“ Vastutust antud säte siiski ei reguleeri, vaid lõikes 1 on nimetatud võimalikud lasteaia pidamise õiguslikud vormid. Seletuskirjas on märgitud, et „eraõigusliku juriidilise isiku otsuse teeb kõrgeim juhtorgan, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti“. Sellist eraõigusliku juriidilise isiku sisesuhet reguleerivat erinormi eelnõu tekstis aga ei leidu. Soovitame võimaliku õigusliku segaduse vältimiseks ka seletuskirjast see põhimõte välja jätta ning võimaldada eraõiguslikul juriidilisel isikul määratleda iseseisvalt, kes isiku sisesuhtes asjakohast otsust vastu võtta võib. 8. Eelnõu § 15 lg 2 (muudetud § 16 lg 2) − leiame, et seletuskirjas esitatud Arvestatud. Seletuskirja sõnastust täpsustatud. selgitused kasutavad samu mõisteid erinevas tähenduses. Kavandatavas lõikes 2 reguleeritakse lasteaia „põhimäärust või põhikirja“. Normiadressaadil on keeruline tuvastada, kas eraõigusliku juriidilise isiku puhul on antud juhul tegemist eraõigusliku juriidilise isiku põhikirjaga. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et tuleb eristada eraõigusliku juriidilise isiku „põhikirja“ ning „põhimäärust või põhikirja“, mis reguleerib lasteaia „kui asutuse“ tegevusi. Et mõistete selline kattuvus võib tekitada õiguslikku segadust, ilmneb juba seletuskirjas toodud lausest: „Eralasteaia põhikirja näol on sisuliselt tegemist teenuse tüüptingimustega võlaõigusseaduse tähenduses.“ Antud juhul jääbki ebaselgeks, kas räägitakse juriidilise isiku põhikirjast või lasteaia „kui 177  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL asutuse“ põhikirjast. Soovitame viimase puhul kasutada üksnes mõistet „põhimäärus“, et tõlgenduslikku segadust vältida. 9. Eelnõu § 24 lg-d 5 ja 6 (muudetud § 10)– eelnõu § 24 lõike 5 punkti 2 Arvestatud. Hoolekogu arvamuse avaldamine rühma moodustamise kohaselt avaldab hoolekogu arvamust lasteaiarühmade moodustamise osas eelnõust välja jäetud. kohta. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt on hoolekogul õigus saada direktorilt ja lasteaia pidajalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, mida täpsemalt mõeldakse eelnõu § 24 lõike 5 punktis 2 sätestatud hoolekogu ülesandena. Ebaselgeks jääb, millistes piirides on hoolekogu pädev arvamust avaldama ja millist informatsiooni selle täitmiseks õigustatud saama. Kas on mõeldud, et hoolekogu avaldab arvamust lasteaiarühmade moodustamise korra kohta, mitte ei kontrolli laste nimede ja muude võimalike andmete alusel rühmade moodustamist? Palun eelnimetatud aspekte seletuskirjas selgitada ja vajadusel eelnõus täpsustada. 10. Eelnõu § 25 (muudetud § 27) – kõnealuse sättega nähakse ette nõuded Arvestatud. Märkusest lähtuvalt seletuskirja parandatud. lasteaia töötajatele. Seletuskirjas on loetletud üksnes osa kuriteokoosseise, mille puhul kehtib alaline lastega töötamise keeld (eeskätt seksuaalkurjategijad). Tegelikult on alaliste koosseisude ring laiem, hõlmates mh karistusseadustiku (KarS) §-sid 113, 114 jne. Seega on seletuskirjas ebatäpselt kuriteokoosseisude loetelu kitsendatud. Palume seletuskirjas selgelt välja tuua, milliste kuriteokoosseisude puhul kehtib alaline keeld ja milliste puhul ajutine keeld. Eelnõu § 25 selgituste juures on märgitud; „Nende süütegude puhul on lastega töötamise piirang eluaegne, olgu siis karistus kehtiv või kustunud.“ Juhime tähelepanu, et kustutamise asemel oleks täpsem rääkida eluaegse keelu püsimisest karistuse arhiveerimisel. 178  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Samuti on § 25 selgituste juures märgitud: „Tööandja peab pisteliselt kontrollima kõiki töötajaid ja veenduma, et neid ei ole karistatud töötamise vältel.“ Palume pistelise kontrolli asemel ette näha regulaarne kontroll, kuna tööandja peab tagama, et teatud tegude eest karistatud isikud ei saaks lastega töötada. Eelnõu §-ga 25 seoses on seletuskirjas välja toodud: „Lastega töötava inimese tausta kontrollimiseks peab tööandja esitama karistusregistrile päringu. Kui tööle kandideeriv inimene on elanud või töötanud mõnes muus Euroopa Liidu riigis, tuleb andmeid tema karistatuse kohta küsida läbi Euroopa Karistusregistri (ECRIS) riigist, kus ta on viibinud. Kui lasteasutus eirab töötajatele seatud piirangut või ei tuvasta seda, karistatakse asutust rahatrahviga (KarS § 1791).“ Märgime, et ECRIS päring ei aita juhtudel, kui mõni liikmesriik (veelgi enam mõni kolmas riik, kes ECRIS-e süsteemi ei kuulu) andmeid ei väljasta. Neil juhtudel peab isik ise esitama vastava riigi tõendi selle kohta, et tal piirangut kaasa toovat karistust ei ole. Lisaks sellele ei saa rääkida piirangu mittetuvastamise karistamisest, vaid kontrolli teostamata jätmisest (vt KarS § 1791 koosseisu). Palume eelnevast lähtuvalt seletuskirja parandada. 11. Eelnõu § 25 lg 6 ja § 32 lg 8 (muudetud § 27 lg 3, 4 ja § 37 lg 2) – eelnõu Arvestatud. Seletuskirja vastava analüüsiga täiendatud. kohaselt võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kes ei vasta õpetajale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele, kui õpetaja ametikohale ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, kuid sellisel juhul on direktoril eelnõu kohaselt kohustus ühe aasta jooksul korraldada uus avalik konkurss. Eelnõu kohaselt kehtib sellekohane konkursi korraldamise kohustus üksnes õpetaja puhul, kuid abiõpetaja suhtes seda ette nähtud ei ole. Seletuskirjast ei selgu, millega on põhistatud abiõpetajate ja õpetajate erinev kohtlemine. Palume seletuskirja vastava analüüsiga täiendada. 179  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL 12. Eelnõu § 44 − kuna eelnõu kõnealuse sättega ei nähta ette erisust Arvestatud. Kõnealune säte eelnõust välja jäetud märkuses esitatud korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 sätestatud sunniraha igakordse põhjusel. kohaldamise ülemmäärast, mis on samuti 9600 eurot, siis antud juhul puudub vajadus sunniraha ülemmäära sätestamiseks eriseaduses. Seega palume jätta eelnõust välja § 44, mis sätestab, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600 eurot. 13. Eelnõu § 49 lg-d 3 ja 4 (muudetud § 54 lg-d 3 ja 4) – eelnõu kohaselt Eelnõud muudetud selliselt, et ka abiõpetajale ei nähta ette hakkab abiõpetajale esitatud keelenõue kehtima aasta pärast eelnõu üleminekuperioodi omandada keel nõutaval tasemel. Põhjus on selles, seadusena jõustumist, samas lapsehoidjale esitatud keelenõue hakkab et praktikas on Keeleamet käsitlenud eesti keele oskuse nõuet kehtima alates eelnõu seadusena jõustumisest. Palume seletuskirja lisada kontrollides õpetajat abistavat töötajat kui abistavat laadi selgitus, et selline erinev jõustumine on tingitud sellest, et seni ei ole tööülesandeid täitvat töötajat ning sellest tulenevalt rakendanud abiõpetajale kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud, kuid eelnõu kohaselt on neile Vabariigi Valitsuse määruse ”Ametniku, töötaja ja füüsilisest edaspidi keelenõue kvalifikatsiooninõuete osa. Üleminekuperiood isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded” § 6 punktis võimaldab abiõpetajal omandada keel nõutaval tasemel. Lapsehoidjate 1 sätestatud nõuet (A2-tase). Selline käsitlus on mõnevõrra küsitav, suhtes kehtib juba hetkel B2 keeletaseme nõue ja kutsetunnistuse saamise arvestades õpetajat abistava töötaja rolli õppe- ja kasvatustegevuses, eeldus, seega puudub nende puhul vajadus üleminekuperioodi kuid, et praktika on selline olnud, siis ühelt poolt ei ole käesoleval kehtestamiseks. hetkel koheselt alust nõuda abiõpetajatelt kõrgemat eesti keele oskust, kui A2-tase ning teiselt poolt pole põhjust anda täiendavat aega sellise keelenõudega vastavusse viimiseks. See keelenõue kehtib ka täna ja on madalaim nõue. Mõju abiõpetajatele on minimaalne, sest ei ole teada, et puuduks keeletase A2. 14. Eelnõu § 70 p 4 (muudetud § 70 p 3) – kavandatava lõike 2 muudatusega Arvestatud. Lõige 2 sõnastatud: “Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel nähakse ette: „Isiku, kes esitas teate majandustegevuse jätkamiseks suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel suure hooldus- ja abivajadusega lapse majandustegevuse jätkamise teate esitanud isiku tegevusluba kehtib, hoiuteenuse osutamiseks, tegevusluba kehtib, kui isiku majandustegevus kui isiku majandustegevus vastab käesoleva seaduse alates 2025. aasta vastab käesoleva seaduse nõuetele. Isik, kes jätkab suure hooldus- ja 1. jaanuarist kehtiva redaktsiooni nõuetele. Isik, kes jätkab suure abivajadusega lapse hoiuteenuse osutamist, on kohustatud viima oma hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutamist, on kohustatud majandustegevuse käesoleva seaduse nõuetega vastavusse hiljemalt 2026. viima oma majandustegevuse käesoleva seaduse alates 2025. aasta 1. aasta 31. augustiks. Kui isik ei ole nimetatud tähtajaks oma jaanuarist kehtiva redaktsiooni nõuetega vastavusse hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks. Kui isik ei ole nimetatud tähtajaks oma 180  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL majandustegevust käesoleva seaduse nõuetega vastavusse viinud, lõppeb majandustegevust käesoleva seaduse nõuetega vastavusse viinud, tema tegevusloa kehtivus 2026. aasta 1. septembril.“ lõpeb tema tegevusloa kehtivus 2026. aasta 1. septembril.” Esiteks jääb kõnealuse sätte alusel selgusetuks, millise redaktsiooni nõuetele peab isiku tegevus kavandatava sätte esimese ja kolmanda lause alusel vastama. Teiseks ei ole eelnõu ega seletuskirja põhjal selge, kuidas toimub tegevusloa kehtivuse automaatne lõppemine olukorras, kus isik ei ole oma majandustegevust viinud 2026. aasta 1. septembriks seaduse nõuetega vastavusse. Selleks, et tegevusluba muutuks kehtetuks, peab Sotsiaalkindlustusamet kontrollima, kas isiku tegevus vastab kehtivatele nõuetele ning juhul, kui see nii ei ole, tuleb tegevusluba kehtetuks tunnistada. Palume sätte sõnastus vastavalt parandada. 15. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja Arvestatud. failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. 16. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu Teadmiseks võetud. esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. JUSTIITSMINISTEERIUM II KOOSKÕLASTUS Haridus- ja Teadusministeerium 1. Eelnõu § 4 lõiked 2 ja 3 (muudetud eelnõu § 5 lõiked 2 ja 3) – eelnõu Arvestatud. Seletuskirja § 5 lõike 2 selgitust vastavalt märkusele kõnealused sätted näevad ette lapse elukohaga seotud regulatsiooni, mis täiendatud. Eelnõu § 5 lõiget 3 ei ole pärast esimest kooskõlastusringi lisandus eelnõusse pärast esimest kooskõlastusringi. Eelnõust ega muudetud ning seda regulatsiooni ei ole muudetud ka võrreldes kehtiva seletuskirjast ei selgu hetkel, kas olukorras, kus lapsel on kaks erinevat KELSiga. Seletuskirja on ka lõike 3 osas aga täiendatud. tegelikku elukohta (nt kaks nädalat ema juures, kaks nädalat isa juures), on lapsel õigus vastavalt kaks nädalat käia ühes lasteaias ja kaks nädalat 181  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL teises. Palume seletuskirjas täpsustada, et sellises olukorras on ühel vanemal õigus taotleda lasteaiakohta ühelt kohaliku omavalitsuse üksuselt (KOV) ja teisel vanemal teiselt ning sellest tulenevalt on kohustatud KOVe kaks. Kummalgi vanemal on kavandatava § 4 järgi õigus taotleda tema elukohajärgselt KOVilt kohta ja KOV kohustatud koha ka tagama – üks rahvastikuregistri (RR) kande alusel ja teine koostöös vanemaga tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi elukohta kindlaks tehes (nt vanem esitab kohtumääruse). 2. Eelnõu §-d 13 ja 14 (muudetud eelnõu §-d 14 ja 15) – eelnõu on Arvestatud. Eelnõu § 14 lõiget 5 täiendatud tekstiosaga „tõhustatud toe muudetud arusaadavamaks, eristades lapsele vajaliku toe andmist kui või eritoe rakendamise vajaduse väljaselgitamiseks.“ – Kui lasteaia teenust ja andmetöötlust. Palume siiski täpsustada eelnõu selliselt, et tagatud üldine tugi ei anna lapse arenguks soovitud tulemusi, teeb koolivälise nõustamismeeskonna soovituse eesmärk ja seega andmete tugiteenuste koordineerija vanemale ettepaneku pöörduda koolivälise kasutamine oleks üheselt arusaadav (näiteks täiendades § 13 lõiget 5 nõustamismeeskonna poole tõhustatud toe või eritoe rakendamise sõnadega „tõhustatud toe või eritoe rakendamise vajaduse vajaduse väljaselgitamiseks. väljaselgitamiseks“) ning seletuskirjas välja tuua, et lasteaed võib koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmeid kasutada vaid Samuti on üheselt arusaadavuse huvides täiendatud seletuskirjas § 15 tõhustatud ja eritoe pakkumisel. lõike 6 selgitust, et teise lasteaia ja koolivälise nõustamismeeskonna poolt EHISesse kantud andmeid koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale lapsele rakendatud tugimeetmete kohta võib lasteaed kasutada vaid tõhustatud ja eritoe rakendamisel. 3. Eelnõu § 72 p 5 (muudetud eelnõu § 73 p 5) – kõnealuse punktiga 5 Kõnealust punkti on muudetud selliselt, et rahvatervise seaduse tunnistatakse kehtetuks rahvatervise seaduse § 12 lõige 3. Seletuskirja paragrahvi 12 lõikest 3 jäetakse välja sõna "lasteasutuse" ja lauseosa kohaselt on lastehoidu ja lasteaeda puudutav regulatsioon üle toodud "lapsehoiuteenuseid osutava ettevõtte“. Kuna rahvatervise seaduse § käesolevasse eelnõusse ja säte on vastuolus korrakaitseseadusega. Palume 12 lõige 3 sisaldab näiteks ka nõudeid ilu- ja isikuteenustele, siis seda seletuskirjas täpsustada, millisesse eelnõu sättesse on kõnealune täies mahus kehtetuks tunnistada ei saa. Küll on sättest vajalik välja regulatsioon üle toodud ning milles seisneb vastuolu jätta alusharidusega seotu, sest lasteaia ja lastehoiu osas reguleerib korrakaitseseadusega. riiklikku järelevalvega seonduvat edaspidi alusharidusseadus. 4. Eelnõu § 75 p 1 (muudetud eelnõu § 76 p 1) – kõnealuse sättega Selgitame. Kehtestatud nõue on sätestatud tegevusloa väljastamise täiendatakse sotsiaalhoolekande seadust §-ga 453 , mille lõikega 3 osas. See omakorda põhineb teenusele esitatud tervisekaitsenõuetel, sätestatakse, et kui hoiuteenust osutatakse väljaspool hoiuteenust saava SHS § 453 lg 3 mistõttu sätted peavad jääma. lapse eluruume, peavad ruumid vastama rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 9 alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele ning ruumid ja ruumide 182  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL evakuatsiooniteed vastama ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele. Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse § 153 punktid 3 ja 4 sätestavad, et sotsiaalteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui teenuse osutamise koht vastab rahvatervise seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele ja tuleohutusnõuetele (ehitise tuleohutusnõuded on kehtestatud ehitusseadustiku § 11 lg 4 alusel antud määrusega). Palume hinnata, kas lisatav säte kordab tarbetult juba kehtivas seaduses olevat nõuet. 5. Eelnõu § 75 p 3 (muudetud eelnõu § 76 p 3) – kavandatava lõike 2 Rakendussätted on eelnõus muudetud. Edaspidi tunnistatakse kohaselt kehtib sama paragrahvi lõike 1 alusel suure hooldus- ja tegevusluba kehtetuks, kui teenus ei vasta esitatud nõuetele. abivajadusega lapse hoiuteenuse osutamiseks majandustegevuse jätkamise teate esitanud isiku tegevusluba, kui isiku majandustegevus vastab käesoleva seaduse alates 2025. aasta 1. jaanuarist kehtiva redaktsiooni nõuetele. Isik, kes jätkab suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutamist, on kohustatud viima oma majandustegevuse käesoleva seaduse alates 2025. aasta 1. jaanuarist kehtiva redaktsiooni nõuetega vastavusse hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks. Kui isik ei ole nimetatud tähtajaks oma majandustegevust käesoleva seaduse nõuetega vastavusse viinud, lõpeb tema tegevusloa kehtivus 2026. aasta 1. septembril. Eeltoodud sätte viimasest lausest võib järeldada, et kui isik ei ole oma majandustegevust uute nõuetega vastavusse viinud, siis lõpeb tema tegevusluba automaatselt. Kõnealuses eelnõu sättes kirjeldatud olukorda, kus isik esitab majandustegevusega jätkamise teate, kuid ei vii oma majandustegevust tähtaegselt uute nõuetega kooskõlla, saab 01.09.2026 seisuga käsitada nii majandustegevusest loobumisena kui ka majandustegevuse nõuete rikkumisena. Kummalgi juhul on erinevad õiguslikud tagajärjed, kuid mõlemal juhul tuleb majandushaldusasutusel tuvastada tegevusest loobumine või isiku nõuetele mittevastavus. Esimesel juhul, st juhul kui isik loobub suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutamisest, tuleb majandushaldusasutusel vastavalt MSÜS § 37 lg 1 p-le 2 tegevusluba kehtetuks tunnistada. MSÜS § 34 lg 1 kohaselt on majandustegevusest loobumise korral isikul kohustus sellest 183  Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL registripidajat teavitada. Kui isik seda ei tee, tuleb majandushaldusasutusel loobumise fakt tuvastada. Teisel juhul, st juhul kus isik ei ole oma tegevust uute nõuetega tähtaegselt kooskõlla viinud ning ei ole teavitanud ka majandustegevusest loobumisest, tuleb majandushaldusasutusel viia läbi MSÜS § 47 jj sätestatud menetlus, kui nõuetele mittevastav isik tegutseb jätkuvalt majandustegevusega. Eelnevast tulenevalt palume täpsustada, et tegevusluba ise lõppeda ei saa, vaid eelnõus tuleb selgelt välja tuua, kas isik peab esitama majandustegevusest loobumise teate või on majandushaldusasutusel endal kohustus tegutsemisest loobumise fakt tuvastada või tunnistatakse tema tegevusluba kehtetuks hoopis seetõttu, et tema tegevus ei vasta enam nõuetele. 6. Eelnõu § 76 (muudetud eelnõu § 77) – vastavalt muudatusele asendatakse Eelnõu § 77 muudetud selliselt, et mõiste koolieelsed lasteasutused toiduseaduses koolieelse lasteasutuse mõiste lasteaia mõistega. Sellest asendatakse mõistetega lastehoid ja lasteaed. Sellest tulenevalt on tulenevalt ei ole lastehoidudel toidu käitlemiseks tegevusloa nõuet, kuid sarnaselt lastesõimedega ka lastehoidudel toidu käitlemisel tegevusloa lasteaedadel on. Palume seletuskirjas tuua välja, millega on põhjendatud nõue. Täpsem selgitus lisatud seletuskirja. selline erinev kohtlemine ning kus on reguleeritud lastehoidudele kehtivad toidu käitlemise nõuded. 7. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud eelnõu failis jäljega Arvestatud enamuses. tehtud normitehniliste ja keelemärkustega. 184 Saatja: "Kristel Möller" <[email protected]> Saaja: "KM Info" <[email protected]>, [email protected], [email protected], "MKM info" <[email protected]>, [email protected] Teema: Alusharidusseaduse eelnõu paragrahvi muudatus kooskõlastamiseks Kuupäev: 2024-03-06 14:09 Tere Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks alusharidusseaduse eelnõu muudatuse, mis on tehtud pärast 08.12.2023-05.01.2024 kooskõlastusringi ning pärast Justiitsministeeriumi II kooskõlastamist. Muudetud on munitsipaallastehoiu ja -lasteaia rahastamise paragrahvi, täpsemalt selle lõikeid 2 ja 3. Kirja manuses on alusharidusseaduse eelnõu kooskõlastustabel. Palume Teie tagasisidet muudatuse osas hiljemalt 13. märtsil 2024 e-posti aadressil [email protected] <mailto:[email protected]> või [email protected] <mailto:[email protected]> . Muudetud säte: § 47. Munitsipaallastehoiu ja -lasteaia rahastamine (1) Munitsipaallasteaeda ja -lastehoidu rahastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest. (2) Riigieelarvest määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele võimaluse korral toetust käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 ja § 38 lõikes 1 nimetatud õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õppevara soetamiseks. (3) Osalustasu lastehoius ja lasteaias ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Lapse toidukulu katab vanem. (4) Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab munitsipaallasteaia ja -lastehoiu osalustasu ja toidukulu päevamaksumuse, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt laste arvust perekonnas, sotsiaalmajanduslikust taustast või muudest asjaoludest. Enne toidukulu päevamaksumuse kehtestamist kuulatakse ära hoolekogu arvamus. (5) Munitsipaallasteaia- ja -lastehoiukoha tagamisel teise kohaliku omavalitsuse üksuse munitsipaallasteaias või -lastehoius käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud korras lepivad kohaliku omavalitsuse üksused kokku koha maksumusega seotud kulu tasumise korra. Muutused: Lõikesse 2 on lisatud tekstiosa „võimaluse korral“ ning „õppevara soetamiseks“ ning jäetud välja tekstiosa „ja õpetajate tööjõukuludeks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks.“ Paragrahvist on välja jäetud lõige 3. Senine lõige 4 on muudetud lõikeks 3, lõige 5 on muudetud lõikeks 4 ja lõige 6 on muudetud lõikeks 5. Muudatuse põhjendused: § 47 lõige 2 – Esmalt vajas säte normitehnilist muudatust, sest eelnõu eesmärk ei ole olnud muuta rahastamise põhimõtteid võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduses (KELS) sätestatuga. Riik saab anda toetust siis, kui selleks on võimalus. KELS § 27 lõige 1’1 sätestab, et riigieelarves nähakse võimaluse korral ette toetus /…/. Seepärast lisasime lõikesse 2 tekstiosa „võimaluse korral“, nagu on sõnastatud kehtiva KELS § 27 lõikes 1´1. Teiseks on § 47 lõikesse 2 lisatud tekstiosa „õppevara soetamiseks“, et võimalusel näha ette sarnaselt koolidele ka lastehoidudele ja lasteaedadele toetus õppevara soetamiseks. Kuigi lastehoiud ei ole õppeasututus, kasutatakse haridustasemete üleselt sarnast mõistet „õppevara“. Kolmandaks on paragrahvi muudetud selliselt, et alusharidusseaduses ei sätestata edaspidi eraldi alust õpetajate tööjõukulude toetamiseks. Nimelt ei pea alus lasteaiaõpetajate tööjõukulude riigieelarvest toetuse määramiseks tulenema eriseadusest. Lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetus on võimalik kavandada riigieelarvesse ilma eriseaduse sätteta ning sellisel juhul käsitatakse seda toetusena riigieelarve seaduse (RES) § 48 lõike 5 mõttes ja jaotustingimused kehtestatakse toetusfondi määrusega. Seega määratakse õpetajate tööjõukulu toetus kui üks riigieelarvelise toetuse liik ja selle suurus RES § 48 lõigete 1 ja 2 kohaselt riigieelarvega ning § 48 lõike 4 alusel kehtestab toetuse jaotamise ja kasutamise tingimused ja korra Vabariigi Valitsus määrusega, nagu seda praegu tehakse. § 47 lõige 3 – säte jäetakse välja, sest kuna õpetajate tööjõukulude toetus määratakse riigieelarvega, siis RES § 48 lõike 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus toetusfondi jaotamise ja kasutamise tingimuste ja korra määruses (lõikes 4 sätestatud määrus) ka toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad. Heade soovidega Kristel Möller õigusnõunik õigusloome valdkond Haridus- ja Teadusministeerium 7350102 [email protected]