dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kaitseministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Kaitseministeerium · 4. märts 2024
Viit
5-2/24/6
Registreeritud
4. märts 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎20240201_ID_EN.pdf136 KB
  • 📎20240201_ID_SK.pdf146 KB
  • 📎Avalik_20240304_KM_5-2_24_6_Väljamine algatuskiri.asice386 KB

Sisu (failidest)

01.02.2024 Kaitseministri määruse „Kaitseväekohustuslasele antava identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise alused ja kord“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Eelnõuga kehtestatakse kaitseväekohustuslasele identifitseerimiskoodi moodustamise ja kaitseväekohustuslase teavitamise alused ja kord. Seni oli identifitseerimiskoodi moodustamise kord ja alused kehtestatud kaitseministri 21.12.2012 määrusega nr 24 „Kaitseväekohustuslasele antava identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise alused ja kord“. Eelnõuga uuendatakse identifitseerimiskoodi moodustamise ja isikuplaadi väljastamise korda tulenevalt muutunud praktikast. Kuna identifitseerimiskoodi moodustamise korras tehakse võrreldes seni kehtinud määrusega ulatuslikke muudatusi, tunnistatakse määruse eelnõu kehtestamisel kaitseministri 21.12.2012 määrus nr 24 kehtetuks. Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 2 lõike 6 alusel. Määruse eelnõu ja seletuskirja kavandi on ette valmistanud Kaitseressursside Ameti inimvara planeerimise osakonna kaitseväeteenistuse nõunik Gerli Morell (e-post [email protected]). Kaitseministeeriumis vastutab eelnõu koostamise eest õigusosakonna õigusloome nõunik Elise Saar (e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse identifitseerimiskoodi koosseis ja koodi moodustamise põhimõtted. Identifitseerimiskood moodustatakse kaitseväekohustuslastele ja kaitseväekohustust võtta soovivale isikule tema andmete kandmisel kaitseväekohustuslaste registrisse. Kaitseväekohustuslaste register on andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust kaitseväekohustuslaste, kaitseväekohustust võtta soovivate isikute, kaitseväekohustuse täitmise ning kaitseväeteenistuse seaduses (edaspidi KVTS) ettenähtud toimingute ja otsuste tegemise üle ning tegevteenistusse asumise nõuetele vastavuse kohta. Kaitseväekohustuslane on kutsealune, 18–60-aastane meessoost isik, kaitseväekohustuse võtnud üle 18-aastane isik, tegevteenistuses olev üle 60-aastane isik, kes ei ole ületanud piirvanust ning piirvanuse ületanud tegevväelane, kes on Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri nimetataval ametikohal, kuni ametikohalt vabastamiseni. Kaitseväekohustust võtta sooviv isik on isik, kellel seadusest tulenevalt kaitseväekohustust ei ole aga soovib seda võtta vabatahtlikult. Identifitseerimiskood on vajalik isiku tuvastamiseks kaitseväeteenistuse kohustuse täitmisel. Identifitseerimiskoodi moodustavad isikukood ja riigi tunnusena tähis „EST“. 1 Eelnõu § 2-s sätestatakse, et identifitseerimiskoodile võib lisamärkena kanda andmed isiku veregrupi ja reesusfaktori kohta ning andmed isiku usutunnistuse kohta vastavate andmete olemasolul. Tulenevalt Genfi I konventsiooni artiklist 16 on isikuplaadi eesmärk tuvastamiskohustuse nõude täitmine, mis on iga riigi kohustus rahvusvahelise õiguse alusel.1 Võrreldes enne kehtiva määruse jõustumist olid isikuplaadi väljastamiseks kohustuslikud andmed isikukood, riigi tunnusena tähis „EST“, veregrupp ning reesusfaktor. Hetkel kehtiva määruse kohaselt muudetakse veregrupp ja reesusfaktor lisamärgeteks, mida kantakse isikuplaadile juhul, kui need andmed on olemas. Muudatuse eesmärk on välistada olukordi, kus isik jääb isikuplaadist ilma seetõttu, et tal puuduvad andmed veregrupi ja reesusfaktori kohta. Andmed usutunnistuse kohta esitab isik vabatahtlikult. Veregrupi ja reesusfaktori andmed saadakse terviseseisundi hindamise käigus või kui veregrupi määrab muu tervisehoiuteenuse osutaja. Mõlemal juhul on kande tegemise aluseks veregrupi määranud tervisehoiuteenuse osutaja poolt esitatud dokument. Eelnõu §-s 3 kirjeldatakse, mil moel ja millises järjestuses identifitseerimiskoodi andmed isikule väljastatavale isikuplaadile kantakse. Identifitseerimiskood kantakse kahele omavahel murdmisega eraldatavale identsele metallist plaadile vastavas järjekorras, ülalt alla: isikukood, riigitunnus ja sinna lisanduvad isiku veregrupp ja reesusfaktor ning usund vastavate andmete olemasolu korral. Kaitseväekohustuslast teavitatakse identifitseerimiskoodi moodustamisest kaitseväekohustuslaste registri kaudu (eelnõu § 4). Eelnõu §-s 5 sätestatakse isikuplaadi väljastamise kord. Isikuplaat väljastatakse kutsealusele või kaitseväekohustust võtta soovivale isikule ajateenistusse asumise korral. Lisaks väljastatakse isikuplaat kaitseväekohustuslasele reservteenistusse kutsumisel, tegevteenistusse võtmisel ning kaitseväekohustust võtta soovivale isikule sõjaaja ametikohale nimetamisel, kui neile ei ole isikuplaati varem väljastatud. Isikuplaat väljastatakse selleks õigustatud isikule esimesel võimalusel. Isikuplaatidega varustamist, jaotamist, arvestust ja väljastamist korraldab Kaitseressursside Amet. Isikuplaat väljastatakse esmakordselt tasuta. Kui kaitseväekohustuslane, kellele on juba isikuplaat väljastatud, soovib hiljem tellida uue isikuplaadi (näiteks kaotamise korral), on tal võimalik isikuplaat tellida oma kulul Kaitseressursside Ameti lepingupartnerilt. Eelnõu § 6 tunnistatakse seni kehtinud kaitseministri 21.12.2012 määruse nr 24 kehtetuks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse kehtestamisega korrastatakse identifitseerimiskoodi moodustamise põhimõtteid ja isikuplaatide väljastamise korda. KRA väljastab aastas isikuplaate ca 10 000. Tulenevalt ajateenijate arvu kasvust, suureneb järgnevatel aastatel ka väljastatavate isikuplaatide hulk. 1 International Committee of the Red Cross. GCI artikkel 16 kommentaarid, p-d 1565-1572. Commentary on the First Geneva Convention: Convention (I) for the Amelioration of the Condition of the Wounded and Sick in Armed Forces in the Field. Cambridge University Press: 2016. 2 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud on planeeritud Kaitseressursside Ameti eelarvesse. 2024. aastal planeeritakse väljastada 12 000 isikuplaati. 2024. aasta eelarvesse on planeeritud isikuplaatide väljastamiseks 44 638 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele. 3 EELNÕU 26.02.2024 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseväekohustuslasele antava identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise alused ja kord Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 2 lõike 6 alusel. § 1. Identifitseerimiskoodi koosseis ja selle moodustamine (1) Isiku tuvastamiseks kaitseväekohustuslasele antav identifitseerimiskood sisaldab kaitseväekohustuslase: 1) isikukoodi; 2) riigi tunnusena tähist „EST“. (2) Identifitseerimiskood moodustatakse kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku andmete kandmisel kaitseväekohustuslaste registrisse. § 2. Lisamärked (1) Identifitseerimiskoodi moodustamisel võib lisaks käesoleva määruse paragrahvi 1 lõikes 1 loetletud identifitseerimiskoodi andmetele kanda lisamärkena andmed: 1) kaitseväekohustuslase veregrupi ja reesusfaktori kohta; 2) kaitseväekohustuslase vaba tahte alusel antud andmed tema usulise veendumise kohta. (2) Veregrupi ja reesusfaktori kohta lisamärke tegemine toimub tervishoiuteenuse osutajalt saadud andmete alusel. (3) Usuliste veendumuste kohta lisamärke tegemine toimub kaitseväekohustuslase poolt esitatava tahteavalduse alusel. (4) Lisamärge usulise veendumuse kohta tehakse inglise keeles. Lisamärke teksti pikkusest sõltuvalt on lubatud kasutada rahvusvaheliselt üldtunnustatud lühendeid. § 3. Isikuplaadile kantavad andmed Identifitseerimiskood ja lisamärked kantakse kahele omavahel murdmisega eraldatavale identsele metallist valmistatud plaadile (edaspidi isikuplaat) ülalt alla järgmises järjekorras: 1) isikukood; 2) riigi tunnusena tähis „EST“; 3) veregrupp ja reesusfaktor; 4) usund. 1 § 4. Identifitseerimiskoodi moodustamisest teavitamine Kaitseväekohustuslast teavitatakse identifitseerimiskoodi moodustamisest kaitseväekohustuslaste registri kaudu. § 5. Isikuplaadi väljastamine (1) Isikuplaadi väljastab Kaitseressursside Amet: 1) kutsealuse või kaitseväekohustuse võtta sooviva isiku ajateenistusse asumisel; 2) kaitseväekohustuslasele reservteenistusse kutsumisel või tegevteenistusse võtmisel, kui isikuplaati ei ole varem väljastatud; 3) kaitseväekohustust võtta soovivale isikule sõjaaja ametikohale nimetamisel või sõjaaja ametikohale tegevteenistusse võtmisel, kui isikuplaati ei ole varem väljastatud. (2) Isikuplaatidega varustamist, jaotamist ja arvestust korraldab Kaitseressursside Amet. (3) Isikuplaadi esmakordne väljastamine toimub tasuta. § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Kaitseministri määrus nr 24 „Kaitseväekohustuslasele antava identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise alused ja kord“ (RT I, 04.01.2013, 13) tunnistatakse kehtetuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Hanno Pevkur Minister /allkirjastatud digitaalselt/ Kusti Salm Kantsler 2 Rahandusministeerium 04.03.2024 nr 5-2/24/6 Ministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse „Kaitseväekohustuslasele antava identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise alused ja kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: [Lisa pealkiri] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 EELNÕU 26.02.2024 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseväekohustuslasele antava identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise alused ja kord Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 2 lõike 6 alusel. § 1. Identifitseerimiskoodi koosseis ja selle moodustamine (1) Isiku tuvastamiseks kaitseväekohustuslasele antav identifitseerimiskood sisaldab kaitseväekohustuslase: 1) isikukoodi; 2) riigi tunnusena tähist „EST“. (2) Identifitseerimiskood moodustatakse kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku andmete kandmisel kaitseväekohustuslaste registrisse. § 2. Lisamärked (1) Identifitseerimiskoodi moodustamisel võib lisaks käesoleva määruse paragrahvi 1 lõikes 1 loetletud identifitseerimiskoodi andmetele kanda lisamärkena andmed: 1) kaitseväekohustuslase veregrupi ja reesusfaktori kohta; 2) kaitseväekohustuslase vaba tahte alusel antud andmed tema usulise veendumise kohta. (2) Veregrupi ja reesusfaktori kohta lisamärke tegemine toimub tervishoiuteenuse osutajalt saadud andmete alusel. (3) Usuliste veendumuste kohta lisamärke tegemine toimub kaitseväekohustuslase poolt esitatava tahteavalduse alusel. (4) Lisamärge usulise veendumuse kohta tehakse inglise keeles. Lisamärke teksti pikkusest sõltuvalt on lubatud kasutada rahvusvaheliselt üldtunnustatud lühendeid. § 3. Isikuplaadile kantavad andmed Identifitseerimiskood ja lisamärked kantakse kahele omavahel murdmisega eraldatavale identsele metallist valmistatud plaadile (edaspidi isikuplaat) ülalt alla järgmises järjekorras: 1) isikukood; 2) riigi tunnusena tähis „EST“; 3) veregrupp ja reesusfaktor; 4) usund. 1 § 4. Identifitseerimiskoodi moodustamisest teavitamine Kaitseväekohustuslast teavitatakse identifitseerimiskoodi moodustamisest kaitseväekohustuslaste registri kaudu. § 5. Isikuplaadi väljastamine (1) Isikuplaadi väljastab Kaitseressursside Amet: 1) kutsealuse või kaitseväekohustuse võtta sooviva isiku ajateenistusse asumisel; 2) kaitseväekohustuslasele reservteenistusse kutsumisel või tegevteenistusse võtmisel, kui isikuplaati ei ole varem väljastatud; 3) kaitseväekohustust võtta soovivale isikule sõjaaja ametikohale nimetamisel või sõjaaja ametikohale tegevteenistusse võtmisel, kui isikuplaati ei ole varem väljastatud. (2) Isikuplaatidega varustamist, jaotamist ja arvestust korraldab Kaitseressursside Amet. (3) Isikuplaadi esmakordne väljastamine toimub tasuta. § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Kaitseministri määrus nr 24 „Kaitseväekohustuslasele antava identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise alused ja kord“ (RT I, 04.01.2013, 13) tunnistatakse kehtetuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Hanno Pevkur Minister /allkirjastatud digitaalselt/ Kusti Salm Kantsler 2 01.02.2024 Kaitseministri määruse „Kaitseväekohustuslasele antava identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise alused ja kord“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Eelnõuga kehtestatakse kaitseväekohustuslasele identifitseerimiskoodi moodustamise ja kaitseväekohustuslase teavitamise alused ja kord. Seni oli identifitseerimiskoodi moodustamise kord ja alused kehtestatud kaitseministri 21.12.2012 määrusega nr 24 „Kaitseväekohustuslasele antava identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise alused ja kord“. Eelnõuga uuendatakse identifitseerimiskoodi moodustamise ja isikuplaadi väljastamise korda tulenevalt muutunud praktikast. Kuna identifitseerimiskoodi moodustamise korras tehakse võrreldes seni kehtinud määrusega ulatuslikke muudatusi, tunnistatakse määruse eelnõu kehtestamisel kaitseministri 21.12.2012 määrus nr 24 kehtetuks. Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 2 lõike 6 alusel. Määruse eelnõu ja seletuskirja kavandi on ette valmistanud Kaitseressursside Ameti inimvara planeerimise osakonna kaitseväeteenistuse nõunik Gerli Morell (e-post [email protected]). Kaitseministeeriumis vastutab eelnõu koostamise eest õigusosakonna õigusloome nõunik Elise Saar (e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse identifitseerimiskoodi koosseis ja koodi moodustamise põhimõtted. Identifitseerimiskood moodustatakse kaitseväekohustuslastele ja kaitseväekohustust võtta soovivale isikule tema andmete kandmisel kaitseväekohustuslaste registrisse. Kaitseväekohustuslaste register on andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust kaitseväekohustuslaste, kaitseväekohustust võtta soovivate isikute, kaitseväekohustuse täitmise ning kaitseväeteenistuse seaduses (edaspidi KVTS) ettenähtud toimingute ja otsuste tegemise üle ning tegevteenistusse asumise nõuetele vastavuse kohta. Kaitseväekohustuslane on kutsealune, 18–60-aastane meessoost isik, kaitseväekohustuse võtnud üle 18-aastane isik, tegevteenistuses olev üle 60-aastane isik, kes ei ole ületanud piirvanust ning piirvanuse ületanud tegevväelane, kes on Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri nimetataval ametikohal, kuni ametikohalt vabastamiseni. Kaitseväekohustust võtta sooviv isik on isik, kellel seadusest tulenevalt kaitseväekohustust ei ole aga soovib seda võtta vabatahtlikult. Identifitseerimiskood on vajalik isiku tuvastamiseks kaitseväeteenistuse kohustuse täitmisel. Identifitseerimiskoodi moodustavad isikukood ja riigi tunnusena tähis „EST“. 1 Eelnõu § 2-s sätestatakse, et identifitseerimiskoodile võib lisamärkena kanda andmed isiku veregrupi ja reesusfaktori kohta ning andmed isiku usutunnistuse kohta vastavate andmete olemasolul. Tulenevalt Genfi I konventsiooni artiklist 16 on isikuplaadi eesmärk tuvastamiskohustuse nõude täitmine, mis on iga riigi kohustus rahvusvahelise õiguse alusel.1 Võrreldes enne kehtiva määruse jõustumist olid isikuplaadi väljastamiseks kohustuslikud andmed isikukood, riigi tunnusena tähis „EST“, veregrupp ning reesusfaktor. Hetkel kehtiva määruse kohaselt muudetakse veregrupp ja reesusfaktor lisamärgeteks, mida kantakse isikuplaadile juhul, kui need andmed on olemas. Muudatuse eesmärk on välistada olukordi, kus isik jääb isikuplaadist ilma seetõttu, et tal puuduvad andmed veregrupi ja reesusfaktori kohta. Andmed usutunnistuse kohta esitab isik vabatahtlikult. Veregrupi ja reesusfaktori andmed saadakse terviseseisundi hindamise käigus või kui veregrupi määrab muu tervisehoiuteenuse osutaja. Mõlemal juhul on kande tegemise aluseks veregrupi määranud tervisehoiuteenuse osutaja poolt esitatud dokument. Eelnõu §-s 3 kirjeldatakse, mil moel ja millises järjestuses identifitseerimiskoodi andmed isikule väljastatavale isikuplaadile kantakse. Identifitseerimiskood kantakse kahele omavahel murdmisega eraldatavale identsele metallist plaadile vastavas järjekorras, ülalt alla: isikukood, riigitunnus ja sinna lisanduvad isiku veregrupp ja reesusfaktor ning usund vastavate andmete olemasolu korral. Kaitseväekohustuslast teavitatakse identifitseerimiskoodi moodustamisest kaitseväekohustuslaste registri kaudu (eelnõu § 4). Eelnõu §-s 5 sätestatakse isikuplaadi väljastamise kord. Isikuplaat väljastatakse kutsealusele või kaitseväekohustust võtta soovivale isikule ajateenistusse asumise korral. Lisaks väljastatakse isikuplaat kaitseväekohustuslasele reservteenistusse kutsumisel, tegevteenistusse võtmisel ning kaitseväekohustust võtta soovivale isikule sõjaaja ametikohale nimetamisel, kui neile ei ole isikuplaati varem väljastatud. Isikuplaat väljastatakse selleks õigustatud isikule esimesel võimalusel. Isikuplaatidega varustamist, jaotamist, arvestust ja väljastamist korraldab Kaitseressursside Amet. Isikuplaat väljastatakse esmakordselt tasuta. Kui kaitseväekohustuslane, kellele on juba isikuplaat väljastatud, soovib hiljem tellida uue isikuplaadi (näiteks kaotamise korral), on tal võimalik isikuplaat tellida oma kulul Kaitseressursside Ameti lepingupartnerilt. Eelnõu § 6 tunnistatakse seni kehtinud kaitseministri 21.12.2012 määruse nr 24 kehtetuks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse kehtestamisega korrastatakse identifitseerimiskoodi moodustamise põhimõtteid ja isikuplaatide väljastamise korda. KRA väljastab aastas isikuplaate ca 10 000. Tulenevalt ajateenijate arvu kasvust, suureneb järgnevatel aastatel ka väljastatavate isikuplaatide hulk. 1 International Committee of the Red Cross. GCI artikkel 16 kommentaarid, p-d 1565-1572. Commentary on the First Geneva Convention: Convention (I) for the Amelioration of the Condition of the Wounded and Sick in Armed Forces in the Field. Cambridge University Press: 2016. 2 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud on planeeritud Kaitseressursside Ameti eelarvesse. 2024. aastal planeeritakse väljastada 12 000 isikuplaati. 2024. aasta eelarvesse on planeeritud isikuplaatide väljastamiseks 44 638 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele. 3
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel