Tagasiside planeerimisseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse ettepanekutele - Kaitseministeerium

Failid

Avalik_20240325_KM_5-7_24_49_REM_2024_611_25.asice1545 KB

Sisu (failidest)

Planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Rahandusministeeriumi1 poolt tellitud planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) mõju järelhindamise käigus hinnati PlanS-i ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 ja 01.10.2015 määruse nr 102 rakendamise mõjusid ning seaduse ligikaudu kaheksa aastase kehtimisaja jooksul ilmnenud õiguslikke ja praktilisi probleeme, samuti PlanS- i kehtivuse ajal tekkinud kohtupraktikat. Analüüsi käigus tuvastati mitmeid praktikas ilmnenud probleeme, mille kaardistuse ja valideeritud lahendusettepanekud ning mõjude hindamine on üheks aluseks käesoleva väljatöötamiskavatsuse (edaspidi ka VTK) koostamisel. VTK eesmärgiks on kehtiva PlanS-i ja planeerimisega seotud osas vajadusel ka ehitusseadustiku (edaspidi ka EhS), looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi ka EhSRS) muutmine. Käesolevas VTK-s tuvastatud probleemid jagunevad kolmeks: planeeringuliikide ülesteks, riigi tasandi planeeringuliike ning kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi ka KOV) planeeringuliike puudutavateks. Järgnevalt esitatakse probleemide kirjeldus, lähtudes neist kolmest jaotusest, sh liikudes erinevate probleemide avamisel üldisemalt üksikumale. Probleem 1.1. Planeeringute sisu kujundamist suunavad planeerimise põhimõtted ei taga täielikult kiirelt muutuvast maailmast ja ühiskonnas toimuvatest muudatustest tingitud vajaduste, sh kliimamuutusega arvestamist PlanS-i 2. peatükk sätestab planeerimise aluspõhimõtted, mis aitavad kujundada planeeringute sisu. Need põhimõtted on elukeskkonna parendamine (§ 8), avalikkuse kaasamine ja teavitamine (§ 9), huvide tasakaalustamine ja lõimimine (§ 10), teabe piisavus (§ 11), otstarbekas, mõistlik ja säästlik maakasutus (§ 12). PlanS kehtimise kaheksa aasta jooksul on kogu maailmas ja ühiskonnas üha enam muutunud aktuaalseks kliimamuutused, ennekõike selle mõjude leevendamise, ennetamise ja sellega kohanemise vajadus, ning kvaliteetse ruumiloome senisest jõulisem edendamine. Nende vajadustega tegelemine nõuab riikidelt konkreetset, asjakohast ja kiiret tegutsemist. Seetõttu on vajalik neist teemadest lähtuvate vajadustega veelgi jõulisemalt arvestada ka juba ruumilises planeerimises, et ruumi vastavalt toimuvatele muutustele kohandada ja ruumi mh kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest lähtuvalt planeerida. Kuigi kehtestatud planeerimise põhimõtted (ennekõike elukeskkonna parendamise põhimõte ning otstarbeka, säästliku ja mõistliku maakasutuse põhimõte) eelnevalt kirjeldatuga sisuliselt arvestamist võimaldab, ei ole tulene seadusest üheselt ja selgelt kliimamuutustega arvestamise kohustuslikkus ega ole täna veenvalt tagatud, et planeerimismenetluses teadlikult, 1 Lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse § 651 lg-st 1, vastutab alates 1.07.2023 ruumilise planeerimise õigusaktide eelnõude koostamise eest Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 1 süstemaatiliselt ja sihipäraselt järgitakse kvaliteetse ruumi põhimõtteid. Enamasti keskendutakse praktikas konkreetse planeeringuliigi ülesannete lahendamisele. Seega on tekkinud olukord, kus tänases sõnastuses kehtivaid planeerimise põhimõtted ei too üheselt välja, et planeeringute sisu kujundamisel lähtutakse ja arvestatakse piisavalt kliimamuutuse ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega. Probleem 1.2. Planeerimisseaduses teavitamisele, teadete edastamisele ja avalikule väljapanekule ning arutelule sätestatud nõuded on osaliselt aegunud, samuti on need menetlusosalistele kohati liialt koormavad Kuigi koostööd planeeringu koostamise korraldaja ja planeeringulahendusest huvitatud isikute ning laiema avalikkuse vahel saab üldiselt pidada toimivaks, süveneb üha digitaalsemaks muutuva ühiskonna tõttu paratamatult arusaam, et kehtivas PlanS-is sätestatud teavitus- ja kaasamisnõuded on kohati liialt koormavad ja ressursimahukad kõigile osapooltele. Täpsemalt ilmestab probleemi olemust järgnev. Ühiskonna suurenev digipädevus ja infotehnoloogilised arengud on kahtluse alla seadnud ka senisel määral ja samaaegselt mitmetes ajalehtedes planeeringu koostamisega seonduvate teadete avalikustamise eesmärgipärasuse. Paljud KOV-id on loobunud kohalike linna või valla lehtede paberkandjal välja andmisest või tehakse seda väga pika intervalliga. Maakondlikes ja üleriigilise levikuga ajalehtedes teadete avalikustamisega kaasnevad planeeringu koostamise korraldajale märkimisväärsed kulud ning ka üleriigilise levikuga ajalehed vähendavad paberil ilmuvate lehtede mahtu. Ka ei ole neis ajalehtedes avalikustatavad teated tasuta kõigile huvitatud osapooltele kättesaadavad, sest lehe ostmine on tasuline. Ühtlasi ei ole võimalik ilma tasuta teateid avalikustada ajalehtede veebiväljaannetes ning ka seal ei ole need kõigile planeeringulahendusest huvitatud osapooltele tasuta kättesaadavad ja hõlpsasti leitavad. See kõik kokkuvõttes pärsib nii planeerimisalase tegevuse korraldaja võimekust ajalehtedes teateid avalikustada kui ka huvitatud osapooltel reaalselt neist teavet eesmärgipäraselt saada. Avalikust väljapanekust 14-päevaline ette teavitamine on menetlusosalistele ülemäära koormav. Etteteatamise tähtaeg kehtestati ajal, mil paljud isikud tutvusid materjalidega KOV-i ruumides kohapeal ja selleks, et kavandada aegsasti näiteks omavalitsuse kaugemast piirkonnast avalikule väljapanekule sõitmist (kavandada transport jm) oli 14-päevane etteteavitamise tähtaeg vajalik aidates osaleda soovijatel oma aega paremini planeerida. Tänaseid infotehnoloogilisi arenguid ja võimalusi arvestades tutvub enamus isikuid materjalidega elektrooniliselt, mistõttu on seni ettenähtud 14 päevane ette teatamise tähtaeg liialt pikk ja kaotanud sellisel kujul oma esialgse mõtte. Planeerimismenetluses avalikule arutelule sätestatud nõuded toimumiskohtadele ei võimalda eesmärgipäraselt planeeringulahendusest huvitatud asutusi ja isikuid planeeringuala arvestades sobivas ja ligipääsetavas asukohas kaasata. Kehtiv PlanS seob avaliku arutelu toimumiskoha konkreetsete keskustega (§-d 33 lg 1, 63 lg 1, 68 lg 1, 83 lg 1, 88 lg 1, 101 lg 1, 107 lg 1, 119 lg 1, 136 lg 1). Praktikas ei ole aga tõestust leidnud, et seaduses sätestatud asukohad on igal juhul ja igas olukorras planeeringulahenduse tutvustamiseks kõige sobivamad. Arvestama peab, et peale PlanS jõutumist 2015 on toimunud haldusreform, mille tulemusena väiksemad omavalitsused liideti ja moodustatud vallad asuvad suurel territooriumil, mistõttu ei pruugi valla keskuses avalikustamise ja arutelu korraldamine ka nende planeeringute puhul, mida 2 koostatakse valla äärealadel, alati oma eesmärki täita. See tingib omakorda reaalse ja sisulise kaasatuse saavutamiseks olukorra, kus avalikke väljapanekuid ja arutelusid korraldatakse lisaks seaduses sätestatule veel ka neis asukohtades, kus planeeringu koostamise korraldaja hinnangul on võimalik eesmärgipäraselt huvitatud osapooli kaasata. Seega on võimalik järeldada, et tänased konkreetsed nõuded avaliku arutelu toimumiskohtadele ei pruugi alati täita soovitud eesmärki. Planeerimismenetluses avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest teavitamine kõigis ajalehtedes senises mahus ei aita kaasa tõhusale ja eesmärgipärasele kaasamisele. Kehtiv PlanS sätestab planeeringuliikidele läbivalt nõude avaliku väljapaneku ja avaliku arutelul tulemuste kohta informatsiooni ajalehtedes (REP-i ja KOV EP kohta ka Ametlikes Teadaannetes) avalikustada (§-d 21, 34, 52, 64, 69, 84, 89, 102, 120 ja 137). Planeeringu kohta kirjalikult esitatud arvamustele on juba planeeringu koostamise korraldajal kohustus kirjalikult vastata, sh juhul kui muudatus toob kaasa planeeringulahenduse põhilahenduse muutmise, tuleb ka kehtiva PlanSi kohaselt läbi viia uus avalikustamine (§-d 40 lg 3, 52 lg 3, 69 lg 3, 89 lg 3, 108 lg 3, 120 lg 3, 137 lg 3). See tähendab, et menetlusosalised saavad teada sellest, milliseks konkreetne planeeringulahendus kujuneb, ilma vastavate ajalehtede teavitusteta ning laiema avalikkuse teavitamiseks ei pruugi senises mahus ajalehtedes teavitamine vajalik olla. Arvestades ka ajalehtedes avalikustamise märkimisväärset kulu, ei saa seega ajalehtedes teavitamist senisel määral põhjendatuks pidada ning piirduda võib ka ühe lehega. Probleem 1.3. Riigi poolt koostatavate planeeringute planeerimismenetluse vastuvõtmise etapi tähendus ja sisuline väärtus on õiguspärase planeeringulahenduse kujundamisel ebaselge Kehtiv PlanS näeb riigi poolt koostatavate planeeringutele planeerimismenetluses ühe menetlustoiminguna ette vastuvõtmise (§ 49, § 66), millega planeeringu koostamise korraldaja kinnitab, et planeering vastab õigusaktidele ning seda, et selle koostamisel on arvesse võetud keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Tegemist on haldusesisese toiminguga, mis kannab haldusorgani enesekontrolli eesmärki. Planeeringu vastuvõtmisele järgneb avalikustamise protsess, mille tulemusel võib olla vajalik planeeringulahenduse täiendamine ja muutmine. Planeeringu õiguspärasuse, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) tulemustele vastavust, on aga vajalik tagada kogu menetluse käigus ning kinnitada lõplikult alles planeeringulahenduse kehtestamisel haldusaktiga, et tagada haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka HMS) § 54 kohase õiguspärase haldusakti andmine. Kuna planeeringu muutmine ja täiendamine toimub ka vastuvõtmise järgselt kuni kehtestamiseni, ei ole vastuvõtmise otsuse tegemine praktikas tegelikult vajalik ja põhjendatud. Kohalike omavalituste puhul on ruumilise planeerimisega seotud ülesanded jagatud kahe erineva olmavalitsusorgani - volikogu ja valitsuse vahel. Arvestades veel, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtut ning omavalitsuste poolt saadud tagasisidet ja soovi vastuvõtmise kui toimingu senisel kujul säilitamiseks, ei ole kohalike omavalitsuste poolt koostatavate planeeringute puhul kavas vastuvõtmisest loobuda. 3 Probleem 1.4. Planeerimisseaduses kasutatavate mõningate terminite sisu ebaselgus tekitab küsimusi ja põhjustab erinevat praktikat Kehtiv PlanS sätestab erinevaid termineid, mida kõnealuses seaduses kasutatakse (§ 6). Sätestatud terminid võimaldavad küll PlanS-i paremini mõista ja selle alusel planeeringuid eesmärgipäraselt ja ühetaoliselt koostada, kuid esineb ka termineid, mille sisustamine on osutunud problemaatiliseks, kuna neid ei ole õigusaktides üheselt määratud. Eeltoodu raskendab nii planeeringute ühetaolist koostamist kui ka riigi planeerimisvaldkonna digiarenguid. Täpsemalt ilmestab probleemi järgnev. Planeeringu elluviimine ja selle tähendus erinevate planeeringuliikide koostamisel on ebaselge. PlanS § 6 p 11 kohaselt on planeeringu elluviimine tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne. Mõistet saab pidada liialt üldiseks, mistõttu ei ole praktikas võimalik tuvastada, millisest tegevusest või ajahetkest alates planeeringu elluviimine algab. Ennekõike on seotud probleem eriplaneeringu instrumendiga, mille puhul on ettenähtud, et eriplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel kehtestamisest arvates (PlanS § 53 lg 3, § 122 lg 4). Seega on elluviimise mõiste otseselt seotud planeeringu kehtivuse kaotamisega. Samuti on mõiste sisustamine oluline DP instrumendi puhul, täpsemalt selle (osaliselt) kehtetuks tunnistamisel. Nimelt näeb kehtiv PlanS ette, et detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda (§ 140 lg 1). Detailplaneeringu võib tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist (§ 140 lg 2). DP-de (osaliselt) kehtetuks tunnistamine on seega otseselt seotud planeeringu elluviimisega, mida tuleb igakordselt konkreetsete DP-de juures eraldi hinnata. See on praktikas osutunud keeruliseks, sest planeeringu elluviimist sisustatakse erinevalt. Seega ei saa tänast terminit pidada piisavalt määratletuks. Üldplaneeringus määratavad juhtotstarbed ja detailplaneeringus määratavad krundi kasutamise sihtotstarbed on üheselt määratlemata. Kehtiv PlanS näeb ette, et üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarve (§ 75 lg 4) ja detailplaneeringus määratakse krundi kasutamise sihtotstarve (§ 126 lg 4 p 1 ja lg 5). PlanS § 6 p 9 määratleb küll juhtotstarbe mõiste (maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad), kui nimetatud määratlus on oma sisult üldine ja jätab laia ruumi selle täpsemaks sisustamiseks. Samuti on üldisena määratud krundi kasutamise sihtotstarve (PlanS § 6 p 7 - krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada). Kehtiva seaduse alusel sisustatakse neid termineid praktikas väga erinevalt. Samuti puudub ühtne arusaam sellest, kuidas neid planeeringujoonistel ja seletuskirjas tähistada ning kirjeldada. Praktikas sõltub terminite sisustamine tihti planeerijast, mistõttu on planeeringutes kasutusel mitmeid erinevaid otstarbeid, millest arusaamine eeldab planeeringulahenduse sisulist mõistmist. Seega puudub täna ühtne süsteem, kuidas üldplaneeringus juhtotstarbeid ja detailplaneeringus krundi kasutamise sihtotstarbeid mõista ja määrata. 4 Planeeringute muutmist ja täpsustamist on praktikas keeruline selgelt eristada. Seda probleemi süvendab veelgi planeeringute digitaliseerimine, mis tingib planeeringute senisest täpsemaks muutumist. Detailplaneeringut on võimalik täpsustada projekteerimistingimustega (EhS § 27 lg 1), kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta, kui detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, või detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist. Tingimused antakse ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks. Praktikas on osutunud ebaselgeks, kas EhS § 27 lg 4 kohane täpsustamine tähendab planeeringu täiendamist vaid nende teemade ulatuses, mida planeeringus juba käsitletud on või hõlmab see ka planeeringu muutmist laiemalt. Seega puudub ühtne arusaam, kuidas planeeringu täpsustamist selle muutmisest selgelt praktikas eristada. Probleem 1.5. Maakonnaplaneeringuga ei ole otseselt võimalik seada kinnisomandile kitsendusi Kehtiv PlanS ei võimalda seada maakonnaplaneeringuga kinnisomandile otsesid kitsendusi, kuid praktikas teatud juhtudel kinnisomandi kitsendused riigi strateegilise tasandi planeeringutest kasvõi kaudselt siiski tekivad. Arvestades, et üldplaneeringute koostamisel on maakonnaplaneeringust lähtumine kohustuslik, jõuavad konkreetsed maakonnaplaneeringust tulenevad nõuded üldplaneeringutesse, millega võivad kaasneda kitsendused kinnisomandi kasutamisele (nt maantee või raudtee trassi asukoha määramine vms). Seega kirjeldavad probleemi olemust nt juhud, mil maakonnaplaneering sätestab ehitise või selle asukohaga seonduvad tingimused või suunised, aga ehitusõiguse aluseks maakonnaplaneeringu instrument ei ole. See tähendab, et selline tingimuste ja suuniste kogu seab piiranguid alama astme planeeringute koostamisele, mis mõjutavad seeläbi ka otseselt maaomanikke, kelle omandi kasutamine on siiski faktiliselt piiratud või üldse võimatu. Seega ei vasta tänane maakonnaplaneeringu õigusraamistik mõningatel juhtudel praktikas instrumendiga kaasnevatele tagajärgedele. Probleem 1.6. Ehituskeeluvööndi laiuse muutmine väljaspool planeerimismenetlust ei ole võimaik Kehtiv LKS sätestab võimaluse ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada ja suurendada vaid üldplaneeringuga või vähendada üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Praktikas on selline nõue kujunenud kohati ebamõistlikuks, kuna ehituskeeluvööndi muutmine ei ole alati vahetult seotud eesmärkidega, milleks planeeringuid tavapäraselt koostatakse (eelkõige on need seotud ehitusloa kohustusliku hoone ehitamisega). Praktikas koostatakse ehituskeeluvööndi olemasolul detailplaneeringuid ka rajatiste (nt jõulinnakud jmt) püstitamiseks ja tehnovõrkude (nt soojatrass) rajamiseks. Sellisel viisil ehituskeeluvööndi vähendamise eesmärgil detailplaneeringu algatamine väljub PlanS-s § 124 lõikes 2 sätestatud detailplaneeringu koostamise tegelikust eesmärgist, milleks on ehitusõiguse saamine ega haaku PlanS § 125 lõikes 1 sätestatud detailplaneeringu koostamise üldise kohustuse põhimõttega. Seetõttu vajab senine regulatsioon ülevaatamist ning täpsustamist. 5 Probleem 1.7. Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete vabatahtlikkus ei taga kõikide vajalike ja asjakohaste ülesannete lahendamist Kehtiv PlanS sätestab ÜP-le avatud nimekirjana ülesanded, mida KOV-il on võimalik üldplaneeringu raames lahendada (§ 75 lg 1). Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist (§ 75 lg 2). ÜP menetlusele sätestatud nõuded ei sisalda, erinevalt DP menetlusele sätestatud nõuetest, kohustust kindlate ülesannete lahendamiseks. Ühelt poolt on seega selge, et KOV-ile on jäetud valikuvabadus ise otsustada, milliseid ülesandeid ta ÜP-s sobivaks ja vajalikuks peab lahendada. Teisalt aga on üha süvenenud nii valitsusasutuste kui ka KOV-is elavate üksikisikute ootus lahendada ÜP-s kas ülesandeid ettenähtust täpsemalt või tuua sisse uusi teemasid, mille vajadust KOV primaarseks või üldse vajalikuks põhjendatult ei pea. Samuti ei taga see alati, et kõik asjakohased ja vajalikud ülesanded saaksid üldplaneeringuga lahendatud. Lahendatavate kohustuslike ülesanne kehtestamise vajalikkust ja sisu analüüsitakse põhjalikumalt eelnõu koostamise raames. Probleem 1.8. Kohaliku omavalitsuse üksustel puudub õigus avalike veekogude kasutuse planeerimiseks Kehtiv PlanS sätestab võimaluse KOV-il avalikke veekogusid (veeseaduse § 23 tähenduses) planeerida vaid juhul kui esineb vajadus ehituslike tingimusi ja asukohta määrata avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisele (§ 75 lg 1 p 5, § 124 lg 1). Avalike veekogude planeerimisvajadus ei piirdu praktikas KOV-idel aga alati vaid konkreetsete ehitiste ehituslike tingimuste ja asukohtade määramisega. Vajadus avalike veekogude planeerimisel on seotud ka laiemate kokkulepete tegemiseks, kuidas avalikku veekogu kui avalikku ressurssi oleks võimalik KOV-i territooriumil kasutada (nt määrata rannapüügiks sobivad alad vs surfialad jms). Seega ei toeta tänane regulatsioon vajadusel selliste kasutusvõimaluste kohalikul tasandil ruumilist planeerimist. Probleem 1.9. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusele sätestatud nõuded ei võimalda olulise ruumilise mõjuga ehitisi piisavalt ressursitõhusalt planeerida KOV EP planeerimisinstrumendi lisandumisel PlanS-i võeti eesmärgiks anda KOV-ile juurde instrument, millega oleks võimalik kõiki osapooli kaasavalt, kuid samaaegselt kiirelt ja efektiivselt olulise ruumilise mõjuga ehitisi planeerida. 17.03.2023 jõustusid PlanS muudatused, millega võimaldati KOV EP kiirem menetlemine tuuleparkide planeerimiseks (§ 951). Tänane praktika aga näitab, et tuulepargi rajamiseks koostatava KOV EP menetlemine on keerukas ning planeeringu menetlemiseks kulub ebamõistlikult pikk aeg, sama kehtib ka teiste olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimisel. Peamisteks kitsaskohtadeks on KOV EP menetlemisel osutunud: - planeeringuala määramine sobivaima asukoha leidmiseks KOV-i territooriumil; - KSH kahes etapis (asukoha eelvalikus ja detailses lahenduses) läbi viimine on praktikas osutunud keeruliseks. Raskendatud on asukoha eelvalikuga kaasnevate mõjude ja detailse lahenduse koostamise etapis konkreetse rajatava objektiga kaasnevate mõjude hindamine, sh hindamise täpsusastme määramine ning nende etappidest lähtuvalt eristamine; 6 - asjaolu, et KOV EP-ga ei saa teha ettepanekut ÜP muutmiseks. See on tinginud olukorra, millest lähtuvalt on instrumendi kasutamine oluliselt piiratud ega võimalda sisuliselt parimat asukohta ehitise rajamiseks objektiivsetest kriteeriumitest lähtuvalt KOV-i territooriumil otsida; - Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ (edaspidi ka ORME määrus) jätkuv asja- ja ajakohasus, sh kas jätkuvalt on põhjendatud ammendatava nimekirja olemasolu (samuti, kas kõik nimekirjas toodud ehitised on jätkuvalt asja- ja ajakohased) või võiks planeeringuinstrument olla kasutusel kõiki PlanS § 6 punktis 13 sätestatud olulise ruumilise mõju mõistele vastavate ehitiste planeerimiseks; - REP ja KOV EP esemeks olevate ehitiste kattumisel sobivaima planeeringuinstrumendi leidmine on ebaselge. Isegi kui praktikas on võimalik järeldada, et KOV EP-ga planeeritavate ehitiste nimekirjas (ORME määruses) olevad ehitised võivad kattuda ka REP-iga kavandatavate ehitistega juhul, kui nende rajamise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi, ei ole see protsess õiguslikult piisavalt selgelt reguleeritud. Eelnevast on võimalik järeldada, et KOV EP õiguslik regulatsioon vajab täiendavat analüüsimist ja tõhustamist. Probleem 1.10. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alal detailplaneeringust loobumise ja projekteerimistingimustega asendamise tingimused on mitmeti tõlgendatavad ja tekitavad praktikas arusaamatust KOV võib lubada DP koostamise kohustuse korral DP-d koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi ning ÜP-s on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka ÜP-s määratud muude tingimustega (§ 125 lg 5). Praktikas tekitab enim küsimusi, millised tingimused peavad täpsemalt ÜP-s olema määratud selleks, et viidatud erisust rakendada saaks, ning kuidas tõlgendada olemasoleva hoonestuse mõistet. Seega puudub tänases regulatsioonis õigusselgus, mis pärsib sätte ühetaolist rakendamist. Arvestades, et projekteerimistingimused pole samastatavad detailplaneeringuga ning nende eesmärk on erinev (vt Riigikohtu lahend asjas 3-20-19), on vajalik selgus, mida mõista „projekteerimistingimuste aluseks olevate tingimustena“. Probleem 1.11. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus, kuid praktikas võib asuda ellu viima ka 10 ja enama aasta vanuseid detailplaneeringuid, mis ei ole enam kooskõlas ajakohaste nõuetega, sh üldplaneeringuga ega sobitu muutunud keskkonda Kehtiv PlanS näeb ette detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda (§ 140 lg 1). Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu tuleb mh esitada arvamuse andmiseks planeeringust huvitatud isikule (maaomanik), kes ei pruugi kehtetuks tunnistamisega nõustuda. KOV kui planeeringu 7 koostamise korraldaja võib DP tunnistada kehtetuks ka omal initsiatiivil ilma maa omaniku nõusolekuta, kuid sellisel juhul on tegemist haldusakti kehtetuks tunnistamisega isiku kahjuks (HMS § 66) ja arvestades isiku usaldust haldusakti kehtima jäämiseks, võib sellega kaasneda KOV-ile hüvitamise kohustus (HMS § 67 lg 3). Eeltoodut arvestades väldivad KOV-id vananenud DP-de kehtetuks tunnistamist. Kuigi DP peaks olema lähiaastate ehitustegevuse alus, siis on praktikas üsna tavapärane olukord, kus planeeringust huvitatud isik DP kehtetuks tunnistamisega ei nõustu ning vananenud ja kaasaja nõuetele mittevastav planeering jääb kehtima ja seda on jätkuvalt soovi korral võimalik ellu viia. DP-d ei pruugi olla aga päriselus enam üldse võimalik ellu viia, samuti võib see olla vastuolus uue üldplaneeringuga ning seega KOV ruumilise arengu üldiste eesmärkidega (nt ehituslike, arhitektuursete ja keskkonnatingimustega). Erinevalt teistest ehitusõiguse aluseks olevatest planeeringuliikidest (s.o REP ja KOV EP), ei ole DP-le sätestatud konkreetset kehtivusaega (vt §-d 53 lg 3 ja 122 lg 4). Seega ei saa pidada kehtivat regulatsiooni DP koostamise põhieesmärgiga - olla lähiaastate ehitusõiguse aluseks olev ruumiline terviklahendus - kooskõlas olevaks. Probleem 1.12. Erinev praktika sotsiaalse taristu väljaehitamisel ja rahastamisel ei ole läbipaistev ja sellel puudub selge õiguslik alus Kuigi vajaliku sotsiaalse taristu olemasolu peab tagama KOV, on praktikas tekkinud olukord, kus omavalitsused annavad sotsiaalse taristu ehitamise või teatud osas rahastamise kohustuse üle detailplaneeringust huvitatud isikule. Samas õiguslik regulatsioon, sotsiaalse taristu rajamiseks planeeringust huvitatud isiku poolt, kehtivas õiguses puudub. Praktikas aga on sellele vaatamata sõlmitud planeeringute koostamisel kohaliku tasu kokkuleppeid, sh kehtestatud sotsiaalse infrastruktuuri tasusid, mille eesmärgiks on osa lisandväärtuse jõudmine KOV-ile laiemalt vähendamaks planeeringutega kavandatavatest täiendavatest elamuühikutest ja uutele elanikele seadusest tulenevate teenuste tagamiseks vajalike kulutuste mõju valla eelarvele. Seega ei saa pidada põhjendatuks selge õigusraamistiku puudumist juba täna praktikas lahendamist vajava küsimuse edaspidiselt ühetaoliseks lahendamiseks. Probleemi süvendab asjaolu, et sotsiaalse taristu mõiste on õiguslikult defineerimata, mistõttu on ebaselge, millised ehitised mõiste alla täpsemalt liigituvad. Probleem 1.13. Kehtiva detailplaneeringu olemasolul on katastriüksuste piiride muutmise menetlus ebamõistlik ja liigselt koormav Kehtiv PlanS sätestab, et juhul kui detailplaneeringus on krunt määratud, on see katastriüksuse moodustamise alus (§ 126 lg 6). See tähendab praktikas seda, et katastriüksust on võimalik moodustada vaid detailplaneeringuga määratud krundist lähtudes. Juhul kui kehtiva DP alusel moodustatud katastriüksuse piire soovitakse muuta, ei näe hetkel kehtiv õigus ette muid võimalusi kui DP (osaline) kehtetuks tunnistamine (§ 140 lg-d 1 ja 2) või uue DP koostamine (§ 140 lg 7). Seda isegi juhul kui faktiliselt soovitakse näiteks omanike vahelisel kokkuleppel katastriüksuse piire muuta selliselt, et piiride muutmise käigus DP kohane ehitusõigus (sh krundid, kuhu hooneid ehitada pole lubatud) ei muutu. Kehtiva DP olemasolul omanike vahelisel kokkuleppel katastriüksuse piiride (tingimusel, et varasemalt antud ehitusõigus ei muutu) muutmise võimalikkust ilma DP-d osaliselt kehtetuks tunnistamise menetlust läbimata on tunnustanud ka Riigikohus 10.01.2022 otsuses haldusasjas nr 3-20-952, kuid selge õiguslik 8 regulatsioon selleks puudub. Seega on võimalik järeldada, et kehtiv regulatsioon on osapooli liigselt koormav. 2. Sihtrühm Planeeringute koostamine mõjutab kõiki ühiskonnaliikmeid, sest ruumilise planeerimise kaudu luuakse eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Otseselt mõjutavad kavandatavad seadusemuudatused riigiasutusi, KOV-e, ettevõtjaid ja üksikisikuid lähtuvalt sellest, kas neil on planeerimismenetluses planeeringu koostamise korraldaja või muu planeerimismenetluses osaleja roll. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Eesmärk 3.1. Planeerimise põhimõtted suunavad planeeringute sisu kujundamist kiirelt muutuvast maailmast ja ühiskonnas toimuvatest muudatustest tingitud vajadustest lähtuvalt ning tagavad kliimamuutustega arvetsamist Eesmärk on täidetud, kui planeerimise põhimõtted on kaasajastatud kvaliteetse ruumi aluspõhimõttest lähtuvalt ning sätestatud on üheselt mõistetav alus kliimamuutusega arvestamiseks planeeringute sisu kujundamisel. Eesmärk 3.2. Planeerimisseaduses teavitamisele, teadete edastamisele ja avalikule väljapanekule ning arutelule sätestatud nõuded ei ole menetlusosalistele liialt koormavad Eesmärk on täidetud, kui PlanS-is sätestatud nõuded kohustuslikele teavitus- ja kaasamisviisidele on kaasajastatud ja optimeeritud ning tagavad kõigi elanike gruppide (sh internetti mittekasutavate elanike) eesmärgipärase teavitamise kõigist ettenähtud menetlusetappidest ja toimingutest. Ajalehtedes teavitamise ulatus ja maht on eesmärgipärane ega ole üleliia koormav. Eesmärk 3.3. Riigi poolt koostatavate planeeringuliikide planeerimismenetluses läbi viidavad toimingud on vajalikud ja omavad sisulist väärtust õiguspärase planeeringulahenduse kujundamisel Eesmärk on täidetud, kui kõigi riigi poolt koostatavate planeeringuliikide juures on loobutud vastuvõtmise etapist. Eesmärk 3.4. Planeerimisseaduses kasutatavad olulised mõisted on selgelt ja arusaadavalt sisustatudvõimaldavad planeeringute eesmärgipärast ning ühetaolist koostamist Eesmärk on täidetud, kui PlanS-is kasutatavad terminid on selged ja üheselt mõistetavad ning sätestatud on õiguslik alus, mis võimaldab täpsemaid nõudeid planeeringu koostamisele seada. Eesmärk 3.5. Maakonnaplaneeringuga on võimalik kinnisomandile kitsendusi seada Eesmärk on täidetud, kui ka õiguslikust regulatsioonist on üheselt arusaadav, et ka maakonnaplaneeringust võivad tuleneda kitsendused kinnisomandile. 9 Eesmärk 3.6. Ehituskeeluvööndi laiuse muutmine väljaspool planeerimismenetlust on teatud erandite puhul võimalik Eesmärk on täidetud, kui on täpsustatud on õiguslikku regulatsiooni, mis võimaldab planeerimiskohustuseta rajatiste ja tehnovõrkude kavandamist ehituskeeluvööndisse ka väljaspool planeerimismenetlust. Eesmärk 3.7. Üldplaneeringuga on lahendatud kõik asjakohased ja vajalikud ülesanded Eesmärk on täidetud, kui PlanS-is on kindlaks määratud ÜP ülesanded, mis on lahendamiseks kohustuslikud. Lahendamiseks kohustuslikkuse määramise eelduseks on, et ilma neid ülesandeid lahendamata ei ole võimalik ÜP-ga ruumilise terviklahenduse loomine. Eesmärk 3.8. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik avalike veekogude kasutust planeerida Eesmärk on täidetud, kui on kehtestatud õiguslik alus avalike veekogude kasutuse planeerimiseks kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil. Eesmärk 3.9. Olulise ruumilise mõjuga ehitisi on võimalik ressursitõhusalt planeerida Eesmärk on täidetud, kui KOV üksuse tasandil olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine senisest kiirem ja tõhusam ning tagab sobivaima asukoha leidmist ning kõigi osapoolte tõhusa kaasamise. Eesmärk 3.10. Erandina detailplaneeringust loobumise tingimused on üheselt arusaadavad Eesmärk on täidetud, kui on selgelt sätestatud, millised tingimused peavad olema üldplaneeringus määratud selleks, et erandina loobuda detailplaneeringu koostamise kohustusest ja asendada see projekteerimistingimustega. Eesmärk 3.11. Detailplaneeringud on lähiaastate ehitustegevuse aluseks Eesmärk on täidetud, kui DP-le on PlanS-is sätestatud kehtivusaeg, sidudes see kindlate tingimustega (nt elluviimise alustamine). See hõlmab endas ühtlasi ka detailplaneeringu elluviimise mõiste on senisest selgemalt defineerimist. Eesmärk 3.12. Kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil sotsiaalse taristu (avalikes huvides kavandatavate ehitiste, sh hoonete) rajamine ja selle eest tasumise regulatsioon on üheselt arusaadav ja läbipaistev Eesmärk on täidetud, kui on kehtestatud ühene õiguslik alus, mis tagab sotsiaalse taristu väljaehitamise. Eesmärk 3.13. Katastriüksuste piiride muutmine on võimalik ka väljaspool planeerimismenetlust Eesmärk on täidetud, kui on kehtestatud õiguslik regulatsioon, mis võimaldab katastriüksuse piiride muutmist ka väljaspool planeerimismenetlust. 10 II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad 4.1. Valdkonnaga seotud strateegiad ja arengukavad ning olukorda reguleerivad õigusaktid. 4.1.1. Strateegia „Eesti 2035“. Muudatuste kavandamisel on lähtutud strateegias toodud elukeskkonna kujundamise põhiprintsiipidest, mille kohaselt elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Tagatakse, et kvaliteetne elukeskkond, mida planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. 4.1.2. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ja koostamisel üleriigiline planeering „Eesti 2050“, millega on määratud ja määratakse kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused. 4.1.3. Planeeringute õiguslik regulatsioon on kehtestatud planeerimisseaduses ja rakendussätted ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses. Planeeringute valdkonda puudutavaid norme sisaldavad mh eriseadused: ehitusseadustik, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, looduskaitseseadus, maakatastriseadus, maakorraldusseadus, maapõueseadus, maareformiseadus, muinsuskaitseseadus, veeseadus. 4.1.4. PlanS § 95 lõige 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 09.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ (edaspidi ka ORME määrus). 4.1.5. PlanS § 4 lõige 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. 5. Tehtud uuringud 5.1. Vajadus seaduste muutmiseks ilmnes eelkõige Rahandusministeeriumi poolt tellitud PlanS mõju järelhindamise käigus, mis tõi välja seaduse rakendamise käigus ilmnenud kitsaskohad. Muudatuste vajadus on tingitud ka haldusreformi tulemusena muutunud Eesti haldusjaotusest, aga ka Euroopa Liidu (EL) tasandil toimunud arengutest kliimapoliitikas ning merealade ja ranniku planeerimises. Samuti ilmnes vajadus PlanS muutmiseks Rahandusministeeriumi poolt tellitud võrdlusriikide juhtumianalüüsi käigus, mis koostati eesmärgil arendada Eesti tuuleenergeetika ruumilist planeerimist rahvusvahelise parima praktika valguses. Käesoleva VTK koostamise ajal oli paralleelselt koostamisel sotsiaalse taristu väljaehitamise kokkulepete ja tasu uuring ning ORME määruse ajakohastamise vajaduse uuring, millede tulemusi arvestatakse seaduseelnõu koostamisel. 6. Kaasatud osapooled 6.1. Huvigruppide kaasamiseks ja nende arvamuse välja selgitamise aluseks on käesoleva VTK kooskõlastamise ning seejärel eelnõu välja töötamise protsess. VTK kooskõlastamisele eelnevalt on Rahandusministeeriumi (alates 1.07.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) ruumilise planeerimise osakond kaasanud huvigruppe ja valitsusasutusi: 11 - 2021-2022. a läbi viidud PlanS mõju järelhindamise teises etapis, kus viidi läbi fookusgruppide intervjuud esimeses etapis koostatud ettepanekute valideerimiseks; - 2023. a jaanuaris toimunud võrdlusriikide juhtumianalüüsi tulemusi tutvustaval seminaril; - 2023. a perioodil aprill-mai Paides, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Tallinnas läbi viidud PlanS VTK-d tutvustaval seminaril; - 2023. a 31. mail toimunud Põhja-Eesti KOV planeerijate õppereisil. VTK kooskõlastamise ja arvamuse andmise protsess toimub perioodil juuli-september 2023. Enne kooskõlastamise tähtaja saabumist viidi läbi täiendavad avatud arutelud huvigruppide ja valitsusasutustega (15.08, 18.08 ja 24.08.2023). Avatud aruteludele järgnevalt jäeti vähemalt 2-nädalane periood lõpliku kooskõlastuse ja arvamuse avaldamiseks. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra EI säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI  Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs 7.1.1. Planeeringute sisu kujundamist suunavad planeerimise põhimõtted ei taga üheselt kiirelt muutuvast maailmas ja ühiskonnas toimuvatest muudatustest tingitud vajaduste, sh kliimamuutusega arvestamist Juhendmaterjalide koostamine ei ole praktikas andnud piisavalt head tulemust, kuna soovituslike materjalidega planeeringute koostamise korraldajad ja koostajad ei pruugi arvestada, sest nende järgimine ei ole kohustuslik. Koolitamine ja juhendmaterjalide koostamine aitavad põhimõtteid selgitada, kuid põhimõtetega arvestamist ei taga. Kuna planeerijad vahetuvad KOV-ides sageli, ei ole koolitustest ka alati abi. Kaalumisel oli ka võimalus põhimõtteid mitte täiendada, kuid põhimõtete senisest jõulisema rakendamise seisukohalt see sobilikuks variandiks ei osutunud. Olemasoleva olukorra säilimine ega rahastuse suurendamine olukorda ei lahendaks, sest kliimamuutusest tõusetunud vajadus muudatuste järele eeldab seaduse tasandil senisest jõulisemat planeerimise põhimõtete sätestamist ning nende täiendamist. 7.1.2. Planeerimisseaduses teavitamisele, teadete edastamisele ja avalikule väljapanekule ning arutelule sätestatud nõuded on osaliselt aegunud ja menetlusosalistele kohati liialt koormavad Avalikkuse teavitamine ja rahastuse suurendamine ei vähendaks koostööle ja kaasamisele sätestatud ebavajalike toimingute hulka. Mitte midagi tegemisel senine olukord jätkuks. Senist regulatsiooni paremini rakendada on praktikas keeruline, sest sätestatud nõuded piiravad 12 ebavajalikest toimingutest loobumist. Kaasamine on hetkel mõnevõrra ülereguleeritud, mis viib selle tegeliku mõtte kadumiseni. 7.1.3. Riigi poolt koostatavate planeeringute planeerimismenetluse vastuvõtmise etapi tähendus ja sisuline väärtus on õiguspärase planeeringulahenduse kujundamisel ebaselge Menetluse efektiivsemaks muutmiseks ei piisa rahastuse suurendamisest. Ka ei lahenda olukorda avalikkuse teavitamine ega olemasoleva olukorra säilimine. Muud lahendused vastuvõtmise otsuse tegemisest loobumist samuti ei võimalda. 7.1.4. Planeerimisseaduses kasutatavate mõningate terminite sisu ebaselgus tekitab küsimusi ja põhjustab erinevat praktikat Koolitamine ei ole praktikas osutunud piisavaks, sest osasid termineid ehk määratlemata õigusmõisteid sisustatakse jätkuvalt erinevalt. Erinevad juhendmaterjalid aitavad rakendamise põhimõtteid selgitada, kuid sarnast rakendamist ei taga. Rahastuse suurendamine täiendavate koolituste läbiviimiseks ei tagaks terminite ja määratlemata õigusmõistete ühetaolist rakendamist. Olemasoleva olukorra säilimine suurendaks ebaselgust veelgi, sh takistaks see ka erinevate digilahenduste arendust. 7.1.5. Maakonnaplaneeringuga ei ole võimalik seada kinnisomandile kitsendusi Senise olukorra jätkumisel ei oleks õiguslik regulatsioon kooskõlas sellega, milline on faktiline maakonnaplaneeringu mõju omandile. Avalikkuse teavitamine ja rahastuse suurendamine ei võimaldaks samuti tekkinud ebaselget olukorda lahendada. 7.1.6. Ehituskeeluvööndi laiuse muutmine väljaspool planeerimismenetlust ei ole võimalik Senist regulatsiooni ei ole võimalik paremini rakendada, sest see takistab praktikas ehituskeeluvööndisse planeerimiskohustuseta rajatiste ja tehnovõrkude rajamist väljaspool planeerimismenetlust. Avalikkuse teavitamisest ja rahastuse suurendamisest kasu ei oleks, sest menetlusele lihtsustumisele need kaasa ei aitaks. 7.1.7. Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete vabatahtlikkus ei taga kõikide vajalike ja asjakohaste ülesannete lahendamist Asjakohaste ülesannete lahendamiseks ei piisa rahastuse suurendamisest. Ka ei lahenda olukorda avalikkuse teavitamine ega olemasoleva olukorra säilimine. Muud lahendused tekkinud probleemi samuti lahendada ei võimalda. 7.1.8. Kohaliku omavalitsuse üksustel puudub õigus avalike veekogude kasutuse planeerimiseks Veekogude kasutuse planeerimise võimaldamine kohaliku omavalitsuse üksustele ei ole võimalik rahastust suurendades, avalikkust teavitades ega olemasolevat olukorda säilitades. 7.1.9. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusele sätestatud nõuded ei võimalda olulise ruumilise mõjuga ehitisi piisavalt ressursitõhusalt planeerida Menetluse efektiivsemaks muutmiseks ei piisa rahastuse suurendamisest. Ka ei lahenda olukorda avalikkuse teavitamine ega olemasoleva olukorra säilimine. Muud lahendused ressursi kokkuhoidu samuti ei võimalda. 13 7.1.10. Erandina detailplaneeringust loobumise tingimused on mitmeti tõlgendatavad ja tekitavad praktikas arusaamatust KOV-ide nõustamine ja avalikkuse teavitamine ei ole praktikas andnud piisavalt head tulemust, kuna praktika on PlanS § 125 lõike 5 rakendamisel ja erandkorras detailplaneeringu asemel projekteerimistingimuste väljastamisel erinev. Koolitamine ja juhendmaterjalide koostamine aitavad rakendamise põhimõtteid selgitada, kuid sarnast rakendamist ei taga. Kuna planeerijad vahetuvad KOV-ides sageli, ei ole koolitustest ka alati abi. Olemasoleva olukorra säilimine ega rahastuse suurendamine olukorda ei lahendaks. 7.1.11. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus, kuid praktikas võib asuda ellu viima ka 10 ja enama aasta vanuseid detailplaneeringuid, mis ei ole enam kooskõlas ajakohaste nõuetega ega sobitu muutunud keskkonda KOV-ide nõustamine ja avalikkuse teavitamine ei ole praktikas andnud piisavalt head tulemust, kuna praktika seaduse rakendamisel on erinev. Senise regulatsiooni paremal rakendamisel võiks vanu DP-sid oluliselt enam kehtetuks tunnistada. Olemasoleva olukorra säilimine ega rahastuse suurendamine olukorda praktikas siiski ei lahendaks, sest vanade planeeringute asja- ja ajakohasus on üha süvenev probleem, mis takistab ruumilist planeerimist uutest vajadustest lähtuvalt. 7.1.12. Erinev praktika sotsiaalse taristu väljaehitamisel ja rahastamisel ei ole läbinähtav ja sellel puudub selge õiguslik alus Ühtse praktika eelduseks on selge õigusliku aluse kehtestamine. Eesmärki ei võimalda täita ka KOV-ide nõustamine ja avalikkuse teavitamine. Olemasoleva olukorra säilitamine probleemi lahendada ei võimalda. Samuti pärsib olemasoleva olukorra säilimine ühetaolist sotsiaalse taristu tasustamist ning süvendab veelgi ebaühtlast praktikat. 7.1.13. Kehtiva detailplaneeringu olemasolul on katastriüksuste piiride muutmise menetlus ebamõistlik ja liigselt koormav Rahastuse suurendamine olukorras, kus katastriüksuse piiride muutmiseks on vajalik DP kehtetuks tunnistada või DP-d muuta, ei saa pidada põhjendatuks. KOV-ide nõustamine ja avalikkuse teavitamine ei võimalda samuti soovitud eesmärki täita. Olemasoleva olukorra säilimine on samuti põhjendamatu ja ülemäära koormav haldusmenetlus jätkuks. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest 7.2.1. Punktides 7.1.1-7.1.13. toodud probleemide analüüsist saab järeldada, et mitteregulatiivne lahendus ei pruugi sobida seetõttu, et probleeme põhjustab kehtiva seaduse sõnastus, mis võimaldab sätteid erinevalt tõlgendada, samuti on osaliselt vajalikud teemad üheselt reguleerimata. Õigusliku regulatsiooni täiendamine muudab selle selgemaks ja üheselt mõistetavaks, mis omakorda muudab tõhusamaks seaduse rakendajate töö ja tagab seeläbi planeeringute parema kvaliteedi. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) 14 8.1. Võrdlusriikide juhtumianalüüsi raames vaadeldi Soome, Läti, Leedu, Taani, Norra, Rootsi, Hispaania, Suurbritannia, Saksamaa planeerimissüsteemi põhinäitajaid, sealhulgas tingimusi eriobjektide planeerimise osas. Allikatena kasutati nii riikide seadlusandlust, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) analüüse kui ka teisi planeerimist käsitlevaid dokumente. Riikide võrdluses ilmnesid Eestiski olulised murekohad nagu spetsialistide ja ametnike vähesus ning ülekoormatus, uuringute ajakulu. Võimalikud lahendusviisid on riigiti erinevad, kuid neid on siiski võimalik seaduseelnõu koostamisel arvesse võtta. PlanS VTK paralleelselt oli koostamisel sotsiaalse taristu väljaehitamise kokkulepete ja tasu uuring, mille esimeses etapis uuriti teemakohast võrdlusriikide (Soome, Holland, Leedu ja Hispaania) praktikat. Uuringu tulemusi arvestatakse seaduseelnõu koostamisel. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Alljärgnevalt on toodud välja võimalikud kaalutavad regulatiivsed lahendused. Täpsed sõnastusettepanekud töötatakse välja seaduseelnõu koostamise käigus. 9.1. Planeeringute sisu kujundamist suunavad planeerimise põhimõtted ei taga täielikult kiirelt muutuvast maailmast ja ühiskonnas toimuvatest muudatustest tingitud vajaduste, sh kliimamuutusega arvestamist PlanS 2. peatükki täiendatakse kliimamuutuse leevendamise, ennetamise ja sellega kohanemise põhimõttega (täiendatakse §-i 12 ja lisatakse lõige 4), vajadusel täiendatakse sellest tulenevalt olemasolevaid põhimõtteid. PlanS saab sätestada üksnes põhimõtte, kuid täpsema raamistiku annab eriseadus (kliimaseadus) ja selle rakendusaktid. Õigusselguse ning süsteemsuse huvides on oluline kliimaeesmärgid ning nende rakendamiseks vajalik raamistik kehtestada eraldiseisva tervikliku õigusnormide kogumina. Kliimaeesmärgid puudutavad paljusid erinevaid eluvaldkondi ja vastutus erinevate valdkondade eest on jagatud mitme ministeeriumi vahel. Kliimapoliitika reguleerimine ühes seaduses annaks juurde õigusselgust valdkonnas, kus kogu riik tervikuna peab kiirelt tegutsema, ent praktikas jagunevad eesmärgid ning ülesanded paljude eri osaliste vahel.2 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega vastavuse tagamiseks muudetakse PlanS § 12 lõikeid 1 ja 3, et rõhutada sätte järgimise kohustuslikkust. Lisaks vaadatakse üle kõik PlanS-s toodud põhimõtted ja vajadusel täpsustatakse ja täiendatakse nende sõnastust. 9.2. Planeerimisseaduses teavitamisele, teadete edastamisele ja avalikule väljapanekule ning arutelule sätestatud nõuded on osaliselt aegunud ja menetlusosalistele kohati liialt koormavad Planeerimisseaduses sätestatud nõuded kaasajastatakse, sh vastavalt vajadusele neid muutes või täiendades. Täpsemalt: - muudetakse planeeringute menetlemisega seonduva teabe avalikustamise kanalite rõhuasetust. Ühtlasi leevendatakse ajalehes avalikustamise nõuet, sidudes selle planeeringu täpsusastmest lähtuvalt sobivaima ajalehega (üleriigiline, maakondlik või kohalik), 2 Kliimaseaduse väljatöötamiskavatsus, lk 10 15 - lühendatakse 14-päevalist avalikust väljapanekust ette teavitamise aja nõuet 3; - muudetakse avaliku arutelu toimumiskoha regulatsiooni ja sätestatakse, et avaliku arutelu toimumiskoht on planeeringu koostamise korraldaja valik (mitte ilmtingimata asula suurim keskus vm kindel asukoht). Toimumiskoht tuleb valida planeeringuala asukohta arvestades selliselt, et see oleks sobiv ja ligipääsetav planeeringulahendusest huvitatud isikutele; - loobutakse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest ajalehes teavitamise nõudest. 9.3. Riigi poolt koostatavate planeeringute planeerimismenetluse vastuvõtmise etapi tähendus ja sisuline väärtus on õiguspärase planeeringulahenduse kujundamisel ebaselge Loobutakse riigi tasandi planeeringuliikide puhul planeeringu vastuvõtmise etapist. Kuna maakonnaplaneeringu instrumendi puhul tähendaks see kahe avalikustamise protsessi üksteisele järgnemist, loobutakse ka vastuvõtmisele järgnevast avalikustamise protsessist. 9.4. Planeerimisseaduses kasutatavate mõningate terminite ebaselgus tekitab küsimusi ja põhjustab erinevat praktikat Planeerimisseaduses kasutatavad ebaselged terminid sisustatakse üheselt arusaadavalt, sh vastavalt vajadusele neid muutes või täpsustades. Täpsemalt: - täpsustatakse planeeringu elluviimise terminit. Sätestatakse planeeringu elluviimisega seotud tegevused, mida ei ole võimalik ilma planeeringut järgimata teha. Planeeringu elluviimisega seonduvad tegevused sätestatakse kas avatud või suletud nimekirjana PlanS- is4. Avatud nimekirja korral sätestatakse planeeringu seletuskirjas elluviimisega seotud tegevuste määramise nõue. - sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile ÜPs määratavate juhtotstarvete ja DPs määratavate krundi kasutamise sihtotstarvete määratlemise nõuete täpsemaks reguleerimiseks määruse välja andmiseks; - täpsustatakse planeeringu muutmise ja täpsustamise mõisted, sh vajadusel tehakse ettepanek EhS § 27 muutmiseks või täpsustamiseks. 9.5. Maakonnaplaneeringuga ei ole võimalik seada kinnisomandile kitsendusi Sätestatakse üheselt mõistetavalt, et maakonnaplaneeringuga võib seada kinnisomandile kitsendusi 9.6. Ehituskeeluvööndi laiust on võimalik muuta ka väljaspool planeerimismenetlust Vaadatakse üle LKS § 38 lõikes 4 nimetatud erisuste loetelu ning võimalusel täiendatakse. 9.7. Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete vabatahtlikkus ei taga asjakohaste ja vajalike ülesannete lahendamist Sätestatakse, millised ÜP ülesanded on täitmiseks kohustuslikud. See võiks toimuda analoogselt DP ülesannetele (PlanS § 126 lg 2). 3 Avalikust väljapanekust 14-päevalise ette teavitamise tähtaja osas viiakse läbi täiendav analüüs 4 Planeeringu elluviimisega seonduvate tegevuste avatud või suletud nimekirja osas viiakse läbi täiendav analüüs 16 9.8. Kohaliku omavalitsuse üksustel puudub õigus avalike veekogude kasutuse planeerimiseks Täiendatakse PlanS- § 75 lõikes 2 toodud ÜP ülesandeid ning võimaldatakse avalike veekogude kasutuse planeerimine ning seatakse avaliku veekogu kasutuse planeerimiseks riigi nõusoleku saamise kohustus. 9.9. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusele sätestatud nõuded ei võimalda olulise ruumilise mõjuga ehitisi piisavalt ressursitõhusalt planeerida KOV üksuse tasandil olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimismenetlust tõhustatakse, lähtuvalt järgnevast: - arvestatakse menetluse tõhustamise eesmärgi täitmise osas kõiki käesolevas VTKs ettenähtud muudatusi (vt nt võimalikke regulatiivseid lahendusi p-des 9.3 ja 9.4), mis võimaldavad jõuda järeldusele, kui palju muudatusi on täiendavalt vajalik KOV EP instrumendi tõhustamiseks teha. Vajadusel nähakse ette täiendavad menetlust tõhustavad muudatused, sh kaalutakse üldplaneeringu muutmise võimaldamist; - vajadusel täpsustatakse või muudetakse Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrust nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri” (ORME määrus).5 ORME määrus kehtestatakse kas avatud või suletud nimekirjana. Avatud nimekirja korral kehtestatakse täiendav riigi nõusoleku saamise kohustus KOV EP algatamiseks; - kehtestakse taotluse läbi vaatamata jätmise ja tagastamise alused. 9.10. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alal detailplaneeringust loobumise tingimused on mitmeti tõlgendatavad ja tekitavad praktikas arusaamatust PlanS § 125 lõikes 5 toodud DP koostamise kohustuse alal DP-st loobumise tingimusi täpsustatakse. Täpsemalt: - kehtestatakse viide ÜP ülesannetele, mis peavad ala kohta lahendatud olema; - täpsustatakse olemasoleva hoonestuse vahele jäämise mõistet. 9.11. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus, kuid praktikas võib asuda ellu viima ka 10 ja enama aasta vanuseid detailplaneeringuid, mis ei ole enam kooskõlas ajakohaste nõuetega ning sobitu muutunud keskkonda Kehtestatakse DP-dele kehtivusaeg, mis on sõltuvuses sellest, kas planeeringut on asutud ellu viima või mitte. Juhul kui kehtivat DP-d ei ole asutud lähiaastatel (5-7 aastat) ellu viima, muutub DP kehtetuks. Sätestatakse võimalus põhjendatud juhul kehtivusaja pikendamise taotlemiseks (kuni 5 a).6 9.12. Kohalike omavalitsuste vähene võimekus sotsiaalse taristu rajamisel pärsib arendustegevust kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil Kehtestatakse õigusliku regulatsiooni sotsiaalse taristu rajamise kulude kandmiseks või välja ehitamiseks. Täiendavat analüüsi vajab, kas tegemist on planeerimis- või maksuinstrumendiga, kuna sellest sõltub, millises eriseaduses tasu küsimust reguleerida. Sotsiaalse taristu 5 ORME määruse aja- ja asjakohasuse osas viiakse läbi täiendav analüüs 6 Detailplaneeringute kehtivusaja ja selle pikendamise võimaluste osas viiakse läbi täiendav analüüs 17 väljaehitamise kokkulepete ja tasu uuring viiakse läbi paralleelselt VTK koostamisega. Defineeritakse sotsiaalse taristu mõiste. 9.13. Kehtiva detailplaneeringu olemasolul on katastriüksuste piiride muutmise menetlus ebamõistlik ja liigselt koormav Kehtestatakse õiguslik regulatsioon katastriüksuse piiride muutmiseks ka väljaspool planeerimismenetlust. Võimalus seotakse tingimusega, et DP-ga antud ehitusõigus ei tohi muutuda. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Regulatiivsed valikud on puutumuses PS §-is 32 sätestatud omandipuutumatuse põhiõigusega, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Kavandatavad muudatused ei ole otseses puutumuses rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Liidu õiguse normidega. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Kavandatav muudatus 1 11.1.1. Planeerimise põhimõtete kaasajastamine kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest lähtuvalt ning õigusliku aluse sätestamine kliimamuutusega arvestamiseks planeeringute sisu kujundamisel. 11.1.1.1. Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud. 11.1.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõjud loodus- ja elukeskkonnale ning regionaalarengule Mõju on positiivne. Kaasajastatud planeerimise põhimõtetega arvestavad planeeringud pakuvad senisest läbimõeldumaid kvaliteetseid ruumilahendusi ning võimaldavad ruumi kliimamuutuse mõjule vastavalt kohandada. 11.1.1.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju on positiivne. Kliimamuutuse mõjuga kohanenud ja kvaliteetne ruum suurendab riigi julgeolekut ja välissuheteid, sh võimaldab riigil täita rahvusvaheliselt võetud eesmärke ning leevendada ja kohandada ruumi kliimamuutusest tingitud mõjudega. 11.1.1.4. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele Mõju on positiivne. Planeeringu koostamist korraldavad riigiasutused ja KOV-id saavad planeerimise põhimõtetele tuginedes ruumi kohandada senisest jõulisemalt kliimamuutusest tingitud mõjudega arvestavalt ja luua kvaliteetset ruumi. Täiendavaid võimalikke kulusid kliimamuutustega arvestavate planeeringute koostamiseks ei saa pidada oluliseks. 11.1.1.5. Mõju ettevõtjatele ja elanikele 18 Kliimamuutusega arvestavate ja kvaliteetset ruumi loovate planeeringulahenduste elluviimise kulu planeeringulahenduse koostamisest huvitatud isikutele tõenäoliselt mõnevõrra suureneb. Kliimamuutusega arvestaval planeeringulahendusel on aga oluliselt suurem väärtust – paraneb elluviidava lahenduse ruumikvaliteet ning tekib võimalus õigeaegselt teadvustada ja kavandada vajalikke leevendus- ja kohanemismeetmeid. Seega ei saa kokkuvõtvalt mõju oluliseks pidada. 11.2. Kavandatav muudatus 2 11.2.1 Planeerimisseaduses teavitamisele, teadete edastamisele ja avalikule väljapanekule ning arutelule sätestatud nõuete kaasajastamine, sh vastavalt vajadusele muutmine või täiendamine. 11.2.1.1. Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud 11.2.1.2. Sotsiaalsed mõjud, mõju julgeolekule ja välissuhetele ning mõjud loodus- ja elukeskkonnale Mõju puudub. 11.2.1.3. Majanduslikud mõjud Mõju on positiivne. Vähenevad planeerimismenetluse läbiviimise kulud. 11.2.1.4. Mõju regionaalarengule Mõju on positiivne. Selged ja üheselt arusaadavad nõuded soodustavad regionaalarengut. 11.2.1.5. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele Mõju on positiivne. Väheneb halduskoormus, sh on võimalik rohkem seada fookus tõhusale ja eesmärgipärasele koostööle ja kaasamisele, ning kulud planeerimismenetluse läbi viimiseks. 11.2.1.6. Mõju ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. Menetlusosalisteks olevad isikud saavad teateid hõlpsamalt ja need on kergemini leitavad selgelt kindlaks määratud kohtadest. Samuti on kaasamisel jätkuvalt asjakohane lähtuda PlanS §-de 9-11 toodud põhimõtetest ning tagada planeerimismenetluses tõhus osapooltega koostöö tegemine ja avalikkuse kaasamine. 11.3. Kavandatav muudatus 3 11.3.1. Planeerimisseaduses sätestatud riigi poolt koostatavate planeeringute vastuvõtmise etapist loobumine. 11.3.1.1. Mõju sihtrühm: riigiasutused, ettevõtjad ja elanikud 11.3.1.2. Sotsiaalsed mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõjud loodus- ja elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule Mõju puudub. 11.3.1.3. Majanduslikud mõjud Mõju on positiivne. Menetlusele kuluva aja kokkuhoid avaldab otsest majanduslikku mõju nii planeeringu koostamisest huvitatud isikule kui ka planeeringu koostamise korraldajale, kelle 19 planeeringule koostamisega kaasnevad kulud planeeringu vastuvõtmise etapi puudumisel vähenevad. 11.3.1.4. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele Mõju on positiivne. Väheneb planeerimismenetluse halduskoormus. 11.3.1.5. Mõju ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. Väheneb planeerimismenetluse halduskoormus. 11.4. Kavandatav muudatus 4 11.4.1. Planeerimisseaduses kasutatavate mõningate terminite sisutsamine sh vajadusel muutmine ja täpsustamine. 11.4.1.1. Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud 11.4.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõjud loodus ja elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule Mõju puudub. 11.4.1.3. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele Mõju on positiivne. Planeerimisseaduses kasutatavate terminite täpsem sisustamine loob õigusselguse ja hõlbustab planeeringu koostamise korraldajatel planeerimismenetluse läbi viimist, sh vähendab halduskoormust. 11.4.1.4. Mõju ettevõtjatele Mõju on positiivne. Selged ja üheselt arusaadavad terminid aitavad ettevõtjatel ja elanikel oma tegevust paremini planeerida ning hõlbustavad planeerimisalaste küsimuste lahendamist. 11.5. Kavandatav muudatus 5 11.5.1. Õigusliku regulatsiooni maakonnaplaneeringuga kitsenduste seadmiseks. 11.5.1.1. Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud 11.5.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõjud loodus- ja elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule Mõju puudub. 11.5.1.3. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele Mõju on positiivne. Kitsenduste seadmise võimaldamine aitab tagada planeeritud ehitiste tulevast realiseerimist ja planeeringu elluviidavust. Samuti vältida hilisemaid vaidlusi, sest isikud, kellele kuuluva omandi kasutamine on planeeringu tõttu oluliselt kitsendatud või lausa võimatu, on menetlusse kitsenduse ilmnemise hetkest kaasatud. Samuti väldib see olukordi, kus maakonnaplaneeringuga seatud kitsenduste eest jääb vastutama KOV, kellel puudub ÜP koostamisel võimalus maakonnaplaneeringus toodud kitsendustega mittearvestamiseks. 20 11.5.1.4. Mõju ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. Kitsenduste seadmise võimaldamine aitab vältida hilisemaid vaidlusi, sest isikud, kellele kuuluva omandi kasutamine on planeeringu tõttu oluliselt kitsendatud või lausa võimatu, on menetlusse kitsenduse ilmnemise hetkest kaasatud. 11.6. Kavandatav muudatus 6 11.6.1. Õigusliku regulatsiooni kehtestamine planeerimiskohustuseta rajatiste ja tehnovõrkude kavandamiseks ehituskeeluvööndisse ka väljaspool planeerimismenetlust. 11.6.1.1. Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud 11.6.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõjud loodus- ja elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule Mõju puudub. 11.6.1.3. Mõju riigiasutustele, kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. Leeveneb kohustus üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamiseks selleks, et ehituskeeluvööndit vähendada. Seega väheneb ka oluliselt halduskoormus ning lüheneb ehituskeeluvööndi vähendamise menetluse protsess. 11.7. Kavandatav muudatus 7 11.7.1. Üldplaneeringuga lahendatavate kohustuslike ülesannete kehtestamine. 11.7.1.1. Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud 11.7.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõjud loodus- ja elukeskkonnale Mõju puudub. 11.7.1.3. Mõju regionaalarengule Mõju on positiivne. Kindlate ülesannete lahendamine võimaldab paremini suunata konkreetse piirkonna arengut senisest tõhusamalt ja tagab, et kõik vajalikud teemad leiavad käsitlust. 11.7.1.4. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. KOV-il on selge, milliste ülesannete lahendamine on tingimata vajalik ning ta saab edaspidi neile enam keskenduda. Üldplaneeringuid koostatakse ühetaoliselt ja ettevõtjatel ning elanikel on parem ülevaade arengut suunavatest tingimustest. 11.8. Kavandatav muudatus 8 11.8.1. Üldplaneeringuga avalike veekogude kasutuse planeerimise võimaldamine. 11.8.1.1. Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud 11.8.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning mõju regionaalarengule Mõju puudub. 21 11.8.1.2. Mõjud loodus- ja elukeskkonnale Mõju on positiivne. Senisest laiahaardelisem avalike veekogude kasutuse planeerimine KOV üksuse tasandil võimaldab loodus- ja elukeskkonda terviklikult ja kohalikke huve arvestavalt planeerida. 11.8.1.3. Mõju riigiasutustele, kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. KOV-il on võimalus arengut suunavate tingimuste seadmiseks ka KOV territooriumiga piirnevatele avalikel veekogudel. Kuna avalike veekogude planeerimine on seotud ka laiemate kokkulepete tegemisega, mh, kuidas avalikku ressurssi oleks võimalik KOV-i territooriumil efektiivsemalt ja kõiki osapooli arvestavalt optimaalsemalt kasutada, omab see olulist positiivset mõju nii ettevõtjatele kui ka elanikele. Riigil on hea ülevaade avalike veekogude kasutusest ja võimaldada nende arengu kohapealset eesmärgipärast suunamist. 11.9. Kavandatav muudatus 9 11.9.1. KOV üksuse tasandil olulise ruumilise mõjuga ehitise planeerimisinstrumendile sätestatud nõuete muutmine. 11.9.1.1. Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud 11.9.1.2. Sotsiaalsed mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõjud loodus- ja elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule Mõju puudub. 11.9.1.3. Majanduslikud mõjud Mõju on positiivne. Väheneb nii planeeringu koostamise korraldaja menetluse läbiviimise kulu kui ka kulu planeeringulahenduse koostamisest huvitatud isikule. 11.9.1.4. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. Nii planeeringuliikide ülesed muudatused, mis kohalduksid ka KOV EP- le, kui ka konkreetselt KOV EP menetluse välja pakutud muudatused võimaldavad KOV-il olulise ruumilise mõjuga ehitisi senisest ressursitõhusamalt planeerida. 11.10. Kavandatav muudatus 10 11.10.1. Erandine detailplaneeringust loobumise tingimuste täpsustamine. 11.10.1.1. Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud 11.10.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõjud loodus- ja elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule Mõju puudub. 11.10.1.3. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. KOV-il on senisest selgemad raamid otsustamaks, kas ja millistel tingimustel lubada DP koostamise kohustuse korral DP-d koostamata püstitada või laiendada PT alusel kinnisasjale ehitisi. Tingimuste täpsustamine ja selgem sõnastamine aitavad erisust 22 lihtsamini ja arusaadavamalt rakendada. Ka mõistete parem avamine aitab vältida tarbetute vaidluste tekkimist ning asjatute DP menetluste läbiviimist. Või vastupidi PT alusel ehitamise lubamist olukorras, mis ei ole § 125 lõige 5 mõttega kooskõlas. 11.11. Kavandatav muudatus 11 11.111. Detailplaneeringutele kehtivusaja sätestamine, sh võimalused kehtivusaja pikendamiseks. 11.11.1.1. Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud 11.11.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõjud loodus- ja elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule 11.11.1.3. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Detailplaneeringu kehtetuks muutumine 5-7 aasta pärast mõjutab oluliselt nii KOV-e kui ka planeeringust huvitatud isikuid (ettevõtjad, elanikud), sest motiveerib huvitatud isikut senisest enam planeeringut viie aasta perspektiivis siiski realiseerima hakata. Vananenud planeeringud, mis ei vasta enam KOV ruumilise arengu eesmärkidele muutuvad kehtivusaja möödumisel samuti kehtetuks ega takista enam kohaliku omavalitsuse tasandil ruumiliste arengute kavandamist kaasaegsete nõuete ja tingimustega kooskõlas. Seega saab pidada mõju oluliseks. 11.12. Kavandatav muudatus 12 11.12.1. Õigusliku aluse kehtestamine sotsiaalse taristu tasu kehtestamiseks. 11.12.1.1. Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud 11.12.1.2. Sotsiaalsed mõjud Mõju on positiivne. Muudatus toob kaasa ka erahuvides planeerimistegevuse teostamisel sotsiaalsete vajadustega arvestava ruumilise planeerimise kohalikul tasandil, sh toimub ruumi planeerimine senisest tõhusamalt sotsiaalseid mõjusid arvestades. 11.12.1.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning mõjud loodus- ja elukeskkonnale Mõju puudub. 11.12.1.4. Majanduslikud mõjud Mõju on positiivne. Suureneb piirkonna üldine heaolu, sotsiaalobjektide rajamiseks vajalike rahaliste vahendite suurenev hulk võimaldab KOV-idel senisest enam panustada elanikele vajalike sotsiaalobjektide rajamisse. 11.12.1.5 Mõju regionaalarengule Mõju on positiivne. Regionaalarengut ei takista enam sotsiaalse taristu rajamise finantsvõimekuse küsimused. KOV suudab vajalikke sotsiaalteenuseid pakkuda efektiivsel ja tõhusal viisil. 11.12.1.6. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Sotsiaalse taristu tasu sisseviimine annab panuse KOV eelarvesse võimaldades senisest enam suunata vahendeid sotsiaalse taristu väljaehitamiseks. Lisandväärtuse jõudmine KOV-ile 23 laiemalt vähendab planeeringutega kavandatavatest täiendavatest elamuühikutest ja uutele elanikele seadusest tulenevate teenuste tagamiseks vajalike kulutuste mõju valla eelarvele. Sotsiaalse taristu tasustamine suurendab planeeringu koostamisest huvitatud isikute kulu planeeringulahenduse koostamisele. Küll aga võimaldab regulatsiooni loomine ühistel alustel sotsiaalset taristut rajada, sh välistades ebamõistlike nõuete esitamise võimaluse planeeringu koostamisest huvitatud isikutele. Suureneb tasustamise läbipaistvus ja arusaadavus. Seega saab pidada mõju oluliseks. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et juba täna toimub sotsiaalse taristu tasustamine ühel või teisel määral ilma kehtiva õigusliku regulatsioonita. Seetõttu võib isegi olulise mõju korral pidada põhjendatuks vajadust õiguslik regulatsioon luua, et ühtsetel alustel sotsiaalset taristut tasustataks. 11.13. Kavandatav muudatus 13 11.13.1. Õigusliku regulatsiooni kehtestamine katastriüksuse piiride muutmiseks ka väljaspool planeerimismenetlust. 11.13.1.1. Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad, elanikud 11.13.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõjud loodus- ja elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule Mõju puudub. 11.13.1.3. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. Edaspidi puudub vajadus olukorras, kus ehitusõigust muuta ei soovita, ebamõistlikult koormava menetluse läbiviimiseks lihtsate maakorraldustoimingute tegemiseks kehtiva DP olemasolul. Seeläbi hoitakse kokku märkimisväärselt aega ja rahalisi vahendeid, mis kuluks DP koostamisele ja menetlusele või DP (osalisele) kehtetuks tunnistamisele. Katastriüksuse piiride muutmine maakorraldustoiminguna koormab osapooli oluliselt vähem. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Kavandatavate muudatustega ei kaasne olulist mõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele, kuid mõningal määral halduskoormus väheneb. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Muudatustega ei kaasne otseseid kulusid ega tulusid riigile ja kohalikule omavalitsusele. Koolitamisega seotud kulud kaetakse iga-aastasest Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi planeeringute valdkonna eelarvest. 14. Edasine mõjude analüüs Käesoleval juhul puudub vajadus täieliku põhjaliku mõjuanalüüsi koostamiseks HÕNTE § 46 lõige 3 järgi. Põhjalikuma mõjuanalüüsi koostatamist kaalutakse kavandatavate muudatuste 11(vt täpsemalt 11.11) ja 12 (vt täpsemalt 11.112) osas. 24 VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Valitavaks lahenduseks on VTK punktis 9 käsitletud regulatiivsed võimalused, mis keskenduvad eelkõige planeerimist käsitleva regulatsiooni ühese tõlgendamise ja planeerimispõhimõtete senisest parema järgimise tagamisele. Samuti planeerimisregulatsiooni ühtlustamisele teiste regulatsioonidega ning ehitusõiguse aluseks olevate planeeringute menetlustähtaegade lühendamisele. 15.1. Töötatakse välja uus x 15.2. Muudatused tehakse senise + tervikseadus seaduse struktuuris 15.3 Selgitus Kavandatavad muudatused ei ole nii ulatuslikud, et oleks põhjendatud planeerimisseaduse uue tervikteksti koostamine. Muudatused saab teha senise seaduse struktuuris. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1) Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RT I, 23.03.2015, 3) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3) 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Eelnõu koostamisel ja kooskõlastamisel antakse võimalus arvamuse avaldamiseks ministeeriumitele (ja ametitele), Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Planeerijate Ühingule, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Maastikuarhitektide Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule ja Eesti Omanike Keskliidule ning teistele isikutele, kes on avaldanud soovi eelnõu koostamisel osaleda. Kaasamise eesmärgiks on võtta eelnõu koostamisel aegsasti arvesse osalejate seisukohti, sh korraldada täiendavaid kohtumisi ja arutelusid enne VTK kooskõlastamise ja arvamuse andmise tähtaega. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikku mõjuanalüüsi ei koostata. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lõige 3) Kontseptsiooni ei koostata. valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja August 2024 kooskõlastamise aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2025 esimene poolaasta 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise 25 osakonna juhataja Heddy Klasen, 55617718, [email protected] 26 Riigikogu Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit 20.03.2024 nr 1.4-1/611-25 Tagasiside planeerimisseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse ettepanekutele Austatud koostööpartner Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tänab Teid planeerimisseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele (VTK) ettepanekute ja arvamuste esitamise eest. Planeerimisseaduse muutmise seaduse VTK ning vastused esitatud ettepanekutele on lisatud käesolevale kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisa: 1. Planeerimisseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus 2. Planeerimisseaduse muutmise seaduse VTK kooskõlastuste ja arvamuste tabel Sama: Raasiku Vallavalitsus Paide Linnavalitsus Pärnu Linnavalitsus Saaremaa Vallavalitsus Nõo Vallavalitsus Tartu Linnavalitsus Keila Linnavalitsus Narva Linnavalitsus Eesti Planeerijate Ühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing Eesti Arhitektide Liit Eesti Maastikuarhitektide Liit Eesti Omanike Keskliit Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Erametsaliit Maa-amet Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Keskkonnaamet OÜ Utilitas Wind Fermi Energia AS Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti Ehitusettevõtjate Liit Kadi-Kaisa Kaljuveer 5850 5436 [email protected] 2 (2) Planeerimisseaduse väljatöötamiskavatsuse eelnõu juurde Lisa Tabel kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekute arvestamise kohta Nr Kooskõlastaja1 Märkused Arvestamine2 1. Maa-amet Maa-ametil ei ole täiendavaid ettepanekuid. Teadmiseks võetud. 08.09.2023 nr 1- 10/23/12244-2 2. Raasiku Vallavalitsus 1. Üle vaadata tähtajad erinevate menetlustoimingute osas. Nt kui on vaja kaasata Mitte arvestatud. (edastatud ELVL ameteid, siis ei ole võimalik 30 p jooksul taotlejale vastata, samuti võib olla vajadus Käesolevas PlanS muutmise protsessis on võetud 11.09.2023 e-kirjaga) teha muudatusi ja uuesti arvamust küsida. Sellisel juhul ei pruugi ka 90 päevast fookus leida menetlusele kuluva aja vähendamise piisata. võimalusi. Menetlustähtajast mitte kinnipidamist reguleerib täna juba haldusmenetluse seadus (HMS) § 41, mille kohaselt kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Vastav nõue kehtib ka planeerimismenetluses (planeerimisseadus (PlanS) § 1 lg 3). Ühtlasi juhime tähelepanu, et lähtuvalt PlanS VTK-le saadud tagasisidest on võetud tööplaani kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringutele algatamise taotluse nõuete määruse kehtestamine (PlanS § 3 lg 6 p 21 alusel), et planeeringute algatamise menetlust lihtsustada. 2. Eskiisi avalikustamine peaks toimuma iga kord enne DP vastuvõtmist ja Selgitame. avalikustamist. Kui avalikkus näeb lahendust juba vastuvõetud kujul, siis ei soovita PlanS ei näe ette kohustust eskiisi avalikustamiseks enam muutuseid teha ja kõik ettepanekud lükatakse tagasi selgitusega, et lahendus (samas ei keela seda) seega ei ole ka selleks kindlat on juba vastu võetud ja kellegi õiguseid ei rikuta. aega ette nähtud. Juhul, kui eskiis avalikustatakse, on KOV pädevuses otsustada, kas teha seda enne või ka peale vastuvõtmist. 1 sh ka arvamuse andja, ettepanekute esitaja 2 Arvestatud, arvestamata jäetud, teadmiseks võetud või selgitus lisatud. 3. PlanS-is võiks olla selgelt kirjas, kuidas eraisikutele kirju saadetakse, sh et võib Selgitame. ka ainult saata e-postile, kui see aadress on võetud rahvastikuregistrist. Kehtiv PlanS on juba viidud kooskõlla HMS-i 2022. a leevendatud nõuetega (vt täpsemalt RT I, 03.01.2022, 1). Nii jõustusid 13.01.2022 PlanS muudatused, mille kohaselt juhul, kui isik sobivat teadete edastamise viisi ei teata, edastab planeeringu koostamise korraldaja talle teated posti teel või elektrooniliselt. Seega ei ole täiendavate erisuste tegemine põhjendatud. 4.Teavitamise kaasajastamise puhul võiks Ametlikud Teadaanded planeeringute Osaliselt arvestatud. avaldamise kohana ära jätta, kuid panna asemele, et neid peab avaldama ka ühes Sotsiaalmeedia ei saa asendada, vaid toetab muid omavalitsuse valitud laialt kasutatavas sotsiaalmeediakanalis. Kui Ametlikud elektroonilisi kanaleid. Lähtuvalt PlanS VTK-le Teadaanded jäävad, siis peaks olema nii, et KSH ja DP teavitus sisestatakse saadud tagasisidest, ei ole Ametlikes Teadaannetes ühekorraga, mitte et KSH teavitus ja DP teavitus on kaks eraldi teadaannet. teavituse ära jätmine põhjendatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) avalikustamise kohustuse tõttu. Tänane PlanS ei näe ette kohustust eraldi teavituste tegemiseks. Võtame probleemi ja vajaduse KSH ja DP ühiseks teavitamiseks teadmiseks ja edastame selle võimalusel Justiitsministeeriumile kui Ametlike Teadaannete väljaandjale. 5. Paberlehes teavitamine peaks siiski jääma, sest vanem põlvkond loeb paberlehte. Arvestatud. PlanS eelnõu ja seletuskiri koostatakse lähtuvalt eeldusest, et ajalehes teavitamine on vajalik. 6. DP menetlusele peaks olema riigilõiv. See võiks olla mitme osaline Mitte arvestatud. menetlussammude kaupa, s.t et iga kord, kui planeeringu peab üle vaatama, siis Peale täiendavat kaalumist ja arvestades ka asjaolu, et tuleb projekti läbivaatamiseks tasuda. ehitusloa menetlusele on riigilõiv ettenähtud, on riigilõivu kehtestamisest loobutud. 3. Paide Linnavalitsus 1. Planeeringuteadete avaldamine ainult veebilehel ja soovituslikult ajalehes ei Arvestatud. 08.09.2023 nr 15- toeta avalikkuse kaasamist planeeringuprotsessis, vaid vähendab seda. Sellisel juhul PlanS eelnõu ja seletuskiri koostatakse lähtuvalt 9/23/1818-2 leitakse põhjused, miks ajalehes ei pea teavitama, sest üldjuhul on see tasuline ja eeldusest, et ajalehes teavitamine on vajalik. rahalisi vahendeid hoitakse kokku. 2. Selgitamist vajab, kuidas piiritletakse planeeringu kooskõlastamise menetlus Selgitus. kogu planeerimisprotsessis kui planeeringu vastuvõtmisest loobutakse ning millal Lähtuvalt PlanS VTK-le saadud tagasisidest on toimub avalikkuse kaasamine ja kooskõlastamine. muudetud vastuvõtmisest loobumise käsitlust ning see ei käsitle enam kohaliku omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures vastuvõtmise menetlusetapist loobumist (vt täpsemalt PlanS VTK p 1.4.). 3. Arusaamatuks jääb, mis eesmärk on ettepanekul, millega sätestatakse Selgitus. volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile ÜPs määratavate juhtotstarvete ja Volitusnormi sätestamine annab aluse töötada välja DPs määratavate krundi kasutamise sihtotstarvete määratlemise nõuete täpsemaks määrus, mis annab alused planeeritavate maa- ja reguleerimiseks määruse välja andmiseks. krundi kasutamise otstarvete ühetaoliseks ja süsteemseks rakendamiseks. 4. DP elluviimine tuleb seaduse tasandil selgelt ära reguleerida. Täpsustamist vajab, Selgitus. mis hetkel loetakse DP elluviimine alustatuks. Ettepanek elluviimine siduda DP Elluviimise mõistet ongi plaanis VTK probleemist järgsete kruntide moodustamisega. 1.5 lähtuvalt täpsustada. Konkreetset ettepanekut kaalume PlanS eelnõu koostamise käigus. 4. Pärnu Linnavalitsus 1. Esitatud materjalidest ei selgu kuidas soovitakse kliimamuutustega rohkem Selgitus. 08.09.2023 nr 8- arvestada. Täpsem sisu kliimamuutusega arvestamiseks saab 5/6528-1 tulla kliimaseadusest, mille välja töötamisega tegeleb Kliimaministeerium (KliM). PlanS VTK-d on ettepanekust lähtuvalt täiendatud (vt täpsemalt PlanS VTK p 9.1.). Konkreetse PlanS põhimõtte sõnastusega tegeletakse eelnõu koostamise käigus. 2. Ajalehest teavitamisest mitte loobuda, aga vaadata üle teate sisu ning suunata Arvestatud. lugeja KOVi kodulehele. PlanS eelnõu ja seletuskiri koostatakse lähtuvalt eeldusest, et ajalehes teavitamine on vajalik. 3. DP algatamine peaks sarnanema pigem projekteerimistingimuste (PT) taotlemise Selgitus. menetlusega. Riiklikult ühtne DP algatamise taotluse põhi (piisavalt detailne). Valdkonna eest vastutaval ministril on võimalik kehtestada nõudeid planeeringu algatamise taotlusele (PlanS § 3 lg 6 p 21). Lähtuvalt PlanS VTK-le saadud tagasisidest on võetud tööplaani kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringute algatamiseks vastav määrus kehtestada, et planeeringute algatamise menetlust lihtsustada. 4. ÜPd muutva DP eskiisi tutvustuse läbiviimise üle võiks KOV otsustada. ÜPd Mitte arvestatud. muutva DP avalik väljapanek võiks olla 2 nädalat. Avalikkuse kaasamise seisukohalt on oluline, et menetlus erineks tavapärasest detailplaneeringu (DP) menetlusest ja tutvumisaeg oleks pikem, sest üldjuhul on tegemist tavapärasest keerukamate lahendustega mis ei põhine varasemalt üldplaneeringus kokkulepitule ja millega tutvumiseks peab olema aega. 5. Selgemalt tuleks lahti kirjutada, millisel juhul on õigus DP PTga asendada. Arvestatud Selleks, et paremini mõista, milline on olemasoleva hoonestuse vahel olev kinnistu, Võtame olemasoleva hoonestuse defineerimine võiks kirjeldusele lisada ka näitlikud skeemid, mis aitaks paremini olukordi mõista. eelnõus eesmärgiks, näitlikud skeemid saab vajadusel lisada ka PlanS eelnõu seletuskirja. 6. PT puhul võiks samuti olla õigus KOVil arendajaga vajadusel haldusleping Selgitus. sõlmida. Projekteerimistingimuste (PT) andmine toimub ehitusseadustikus (EhS) sätestatud alusel ja korras. PlanS-is ei saa reguleerida õigussuhteid, mis väljuvad seaduse piiridest. Edastame ettepaneku ka KliM-ile, kes tegeleb EhS muudatustega. 7. DP koostamise ajakava on täiesti kasutu. Mitte arvestatud. Kui seada realistlikud tähtajad ja arvestada senist praktikat võib ajakava koostamine olla mh abiks menetluse kestusele seatud tähtaegade järgmisel ja seega ei saa nõustuda, et see on kasutu. Praktikas võib erinevate osapoolte tegevusetuse tõttu menetlusaega oluliselt pikendada. 5. Majandus- ja Vaikimisi kooskõlastatud. Teadmiseks võetud. Kommunikatsiooni- ministeerium 14.09.2023 e-kiri 6. Saaremaa 1. Ettepanek säilitada teadete avaldamise kohustus vähemalt KOV lehes, kuna valla Arvestatud. Vallavalitsus leht jõuab tasuta igasse valla territooriumil asuvasse postkasti ja on ka veebis tasuta PlanS eelnõu ja seletuskiri koostatakse lähtuvalt 14.09.2023 nr 5- loetav ehk see on kõige optimaalsem viis kohalike inimeste teavitamiseks. Kui eeldusest, et ajalehes teavitamine on vajalik. 2/3977-2 KOVil leht puudub, võiks teavitamise kohustus olla maakonnalehes. 2. DP vastuvõtmine on praegu just see etapp, kus enne kehtestamist jõuab see Arvestatud. kehtestaja nö lauale ja kehtestajal tuleb veenduda, et sellist planeeringulahendust Vastuvõtmisest loobumise käsitlust on PlanS VTK-s KOV tõesti soovib. Vastuvõtmisest loobumisel ÜPd muutvate DPde puhul ei jõua muudetud ning see ei käsitle enam kohaliku planeering volikogu liikmeteni enne kehtestamist, mis võib kaasa tuua olukorra, omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures kus tagasilööke kehtestaja poolt võib tulla alles kehtestamise hetkel, kuigi selles vastuvõtmise menetlusetapist loobumist (vt täpsemalt menetlusetapis peaks olema planeeringulahendus paigas. Ühtlasi tekib küsimus, PlanS VTK p 1.4.). millises etapis detailplaneering avalikustatakse. 3. Ehituskeeluvööndi (ekv) vähendamine peaks toimuma eelkõige läbi ÜP ning Teadmiseks võetud. Täpne võimalik lahendus selgub Keskkonnaamet ei peaks üldplaneeringu tasemel ehituskeeluvööndi vähendamisel PlanS eelnõu koostamise käigus, lähtudes PlanS VTK nõudma sisuliselt ehitusprojekti. Keskkonnaamet peaks ekv vähendamise üle p 1.6. otsustama kooskõlastamise etapis, mitte et DP lahendus kooskõlastatakse ära (ehk kinnitatakse, et lahendus vastab seaduste nõuetele), kuid hiljem ekv vähendamiseks nõusolekut ei anta. 4. Täpsustamist vajab krundi piiride muutmise lubatavus tingimusel, et DPga antud Selgitus. ehitusõigus ei muutu. Selleks ongi VTK-s probleem 1.13 tõstatud, et sellele lahendus leida. Täpsemad tingimused selguvad alles eelnõu edasise menetlemise käigus kui vaadatakse üle ja vajadusel muudetakse/täpsustatakse terminite sisu. Kaalume teie ettepanekut selles protsessis. 5. Üldplaneeringu kohaste ja ÜPd muutvate DPde menetluste eristamine ei teeni Mitte arvestatud. oma eesmärki. Eristamine on oluline, sest ÜP muutmine peab olema erandlik. DP menetlusele ÜP kohase menetluse kohaldamine ei ole põhjendatud. 6. PlanS-is sätestatud tähtaeg DP algatamiseks on liiga lühike ja reaalsuses toob see Mitte arvestatud. kaasa tähtaja (korduva) pikendamise nii PlanS kui haldusmenetluse seaduse alusel. Käesolevas PlanS muutmise protsessis on võetud Eriti üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul, kui tuleb koostada KSH fookus leida menetlusele kuluva aja vähendamise eelhinnang ning selle kohta asjaomastelt asutustelt seisukohti küsida, ei ole 30 võimalusi. Nagu ka ise tähelepanu juhite, on täna päeva jooksul otsuse tegemine kuidagi võimalik. võimalik DP algatamise tähtaega pikendada PlanS § 128 lg 4 alusel või menetlustähtajast üleminekut põhjendada HMS § 41 alusel. Ühtlasi juhime tähelepanu, et lähtuvalt PlanS VTK-le saadud tagasisidest on võetud tööplaani kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringutele algatamise taotluse nõuete määruse kehtestamine (PlanS § 3 lg 6 p 21 alusel), et planeeringute algatamise menetlust lihtsustada. 7. Probleeme on tekitanud praegune PlanS § 126 lg 1 p 10 ehk detailplaneeringu Selgitus. üheks ülesandeks on kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine, mis ei ole üks Kaalume ettepanekut eelnõu ja seletuskirja kohustuslikest punktidest. Selgitamist vajab, kas iga kallasrajaga piirneva koostamisel. detailplaneeringu puhul tuleb näidata, kust on pääs kallasrajale. Leiame, et kallasrajale juurdepääsude asukohtade leidmine peaks olema üldplaneeringu ülesanne, kus vaadatakse suuremat pilti ja piirkonda, mitte ei läheneta kallasrajale krundipõhiselt. 8. PlanS praegune regulatsioon ei määra üheselt, kuidas suhestub DP Selgitus. ehitusõigusega nö vaba ehitustegevus ja teatisekohustuslikud hooned ehk kuidas on Detailplaneeringu ülesanded on toodud PlanS § 126, detailplaneeringus reguleeritud alla 60 m2 suuruste hoonete ehitamine. mille lõike 1 p-s 21 on toodud võimalus põhjendatud Detailplaneeringu koostamise kohustus on ehitusloakohustusliku hoone või olulise juhul seada nendele ehitistele tingimusi, mille avaliku huviga rajatise püstitamiseks. Samas krundi ehitusõigus § 126 lg 4 räägib ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste arvust ja ehitisealusest pinnast nõutav. Seega ei saa detailplaneeringus määratava täpsustamata, kas mõeldud on ainult ehitusloakohustuslikke või kõiki krundi ehitusõiguse (vt PlanS § 126 lg 1 p 3) ja krundi hoonestusala (vt PlanS § 126 lg 1 p 2) sisse hooneid/olulise avaliku huviga rajatisi. Teeme ettepaneku see PlanS muudatusega kuuluda detailplaneeringukohustuseta hooned ja läbi mõelda ja täpsustada. rajatised. Nendele saab seada eraldi tingimusi ning vaid põhjendatud juhul selle sätte alusel. 9. Praktikas tekitab palju segadust, kui planeeringute puhul on vaja kaaluda KSH Mitte arvestatud. algatamist eelhinnangu koostamisega või algatada KSH, kuna planeeringute Kuidas konkreetsel juhul toimida tuleneb PlanS § 2 keskkonnamõjude hindamist reguleerib nii PlanS kui KeHJS. Teeme ettepaneku, et lõikest 3, mille kohaselt planeeringu koostamise kogu planeeringute KSH-d reguleerib PlanS. käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse PlanS-ist tulenevaid menetlusnõudeid. Natura 2000 võrgustiku alal ja KSH lähtutakse KeHJS-es ettenähtud menetlusest. Nõuded KSH programmi ja aruande sisule ning muudele tingimustele tulenevad KeHJS- est. Seega on juba täna selgelt eristatav, et KSH menetlusnõuded tulenevad PlanS-ist ning sisunõuded KeHJS-est kui keskkonnamõjude hindamist reguleerivast valdkondlikust seadusest. 7. Haridus- ja Kooskõlastatud. Teadmiseks võetud. Teadusministeerium 12.09.2023 nr 8- 3/23/3256-2 8. Eesti Erametsaliit 1. Leiame, et koos kitsenduste seadmise õiguse sätestamisega on ülioluline Teadmiseks võetud. 13.09.2023 e-kiri täiendada planeerimisseadust ka normiga, mis kohustaks planeeringuga seatava Tegemist on laiema küsimusega, millele lahenduste kitsenduse korral hüvitama maaomanikule piirangust tulenevad kitsendused. leidmine eeldab mitmete ministeeriumide koostööd ja võimalike muudatusi ka muudes seadustes kui PlanS. Täpsemalt kaalume ettepanekut eelnõu ja seletuskirja koostamise protsessis. 2. Seoses PlanS muutmisega on vajalik muuta maamaksuseadust selliselt, et kui Teadmiseks võetud. planeeringuga seatud piirangud pärsivad maatulundusmaa sihipärast kasutamist Vt eelnev selgitus. (tulu teenimist), vähendatakse maamaksu uuendusraiete keelamise korral 100% ulatuses ning kui uuendusraiete tegemisele on seotud pindalalised piirangud, mis erinevad metsaseadusega kehtestatud pindalalistest piirangutest, vähendatakse maamaksu 50% võrra. Sellisel moel võrdsustatakse maaomanikud, kelle omandi kasutamist piiratakse planeeringuga nende maaomanikega, kelle omandi kasutamist piiratakse riiklike looduskaitseliste regulatsioonidega. 9. Nõo Vallavalitsus 1. Kooskõlastame PlanS muutmise seaduse VTK ja toetame kõiki Teadmiseks võetud. 13.09.2023 nr 7- probleemipüstitusi. 1.1/1339-1 2. Ajalehest teavitamisest loobumist tuleb täiendavalt kaaluda. Pigem vaadata üle Arvestatud. ajalehes ilmuva teate sisu selliselt, et see suunaks huvitatud lugeja täpsema info PlanS eelnõu ja seletuskiri koostatakse lähtuvalt saamiseks KOVi kodulehele. eeldusest, et ajalehes teavitamine on vajalik. Kaalume konkreetset ettepanekut eelnõu ja seletuskirja koostamise etapis. Selgitus. PlanS § 125 lg 5 eesmärgiks oli lubada erandina detailplaneeringust loobumist üksikute, hoonestuse vahele jäävate tühjade kinnistute puhul. Tegemist on KOV-le antud võimalusega, mis ei kohusta detailplaneeringu koostamisest loobuma. Sellise regulatsiooni kehtestamise põhjuseks oli mh asjaolu, et sellistele kinnistutele ühe hoone rajamisel puudub üldjuhtudel suurem avalik huvi ning see rajatakse eeskätt erahuvides. Halduslepingut saab PlanS kohaselt sõlmida vaid rajatiste osas mille puhul saab eeldada ka suurema avaliku huvi olemasolu. Seega on selliste ehitiste puhul sobivamaks lahenduseks detailplaneeringu koostamine mitte projekteerimistingimuste andmine. DP koostamine annab avalikkusele parema võimaluse protsessis osalemiseks, samuti on detailplaneeringu puhul isikutele tagatud kohtus vaidlustamise õigus ka avalike huvide kaitseks. 10. Eesti Planeerijate 1. Peame vajalikuks ka sotsiaalmeedia sissetoomist olulise suhtluskanalina. Samuti Selgitus. Ühing peame vajalikuks sätestada, et kaasamine on asukoha- ja objektipõhine – iga Digikanalid on avalikustamise puhul eelistatumad. 15.09.2023 e-kiri olukorra puhul tuleb kaaluda asjakohaseid kaasamisviise. Kaaluda tuleks vajadust Samas KOVil on võimalik otsustada, milliste reguleerida elektroonilise teate sisu, näiteks tuues vajaduse anda teates otselink suhtluskanalite kaudu teateid täiendavalt planeeringumaterjalidele, mitte viide ülemlehele. avalikustada, et need vajaliku sihtgrupini jõuaksid. Lähtuvalt asjaolust, et PlanS VTK-s (p 1.3.) juba teemat käsitleb, kaalume teie ettepanekuid täpsemalt eelnõu ja seletuskirja koostamise protsessis. 2. Vastuvõtmise ja sellele järgnevast avalikustamise etapist loobumine. Jääb Arvestatud. segaseks, kuidas toimub planeeringu avalikustamine – kas planeeringu korraldaja Vastuvõtmisest loobumise käsitlust on PlanS VTK-s vahetab lihtsalt oma kodulehel planeeringulahenduse versioone ja annab sellest muudetud ning see ei käsitle enam kohaliku teada? Samuti kaasneb selle ettepanekuga ministeeriumis toimuva järelevalve omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures ärajäämine, mille mõju ei ole hinnatud. Vajaduse korral kaaluda algatamisest vastuvõtmise menetlusetapist loobumist (vt täpsemalt loobumist, kuid sel juhul tuleb läbi mõelda planeeringuala määramise ja PlanS VTK p 1.4.). Ühtlasi oleme võtnud tööplaani teavitamisega seotud teemad. kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringutele algatamise taotluse nõuete määruse kehtestamine (PlanS § 3 lg 6 p 21 alusel), et planeeringute algatamise menetlust lihtsustada. 3. Kaaluda tuleks, kas mõistete aktuaalsena püsimiseks oleks võimalik Teadmiseks võetud. planeerimisseaduses sätestada volitusnorm nt ministri määruse vormis, mis Ettepanekust ei ilmne, milliseid termineid on silmas võimaldaks paindlikumat terminoloogia ajakohastamist. Õigusi piiravad ja seadust peetud, seega ei ole võimalik hetkel küsimusele selgitavad mõisted on vajalik defineerida seaduses. konkreetset hinnangut anda. 4. Läbi tuleks mõelda üleriigilise planeeringu suuniste KOVile kohaldava Selgitame. planeeringute “vaheetapi” olemus. Üleriigilise planeeringu osa- ja PlanS VTK-s on vastava teema käsitlust saadud teemaplaneeringud (ÜRPTOP) ei pruugi riigi territooriumi täielikult katta, mistõttu tagasisidest lähtuvalt muudetud ning loobutud vahetasand realiseerub vaid osade teemade ja piirkondade lõikes. S.t et ka otseselt uue planeeringuliigi loomisest. Selle asemel üleriigilise planeeringu ülesannete kohandamist, et need oleks piisavad keskendutakse seniste planeeringuliikide (üleriigiline üldplaneeringu koostamiseks aladel, kuhu ÜRPTOP ei ulatu. planeering ja maakonnaplaneering) võimaluste ÜRPTOPide puhul võib kitsenduste seadmine osutuda vajalikuks ja otstarbekaks, laiendamisele nii territoriaalselt kui ka erinevate kuid eeldab selgemat arusaama, millised on pikaajalist maa “broneerimist” nõudvad käsitlemist vajavate teemade osas. Seda, kuidas teie ja õigustavad teemad. ettepanekut uue käsitlusega suhestuvad, kaalutakse ja analüüsitakse täpsemalt PlanS eelnõu koostamise käigus. 5. Et siiski säilitada planeerimisele omane avalikkuse teadlikkus ka erinevate Selgitame. asukohtade sobivusest, tuleks ruumianalüüsile lisada avalikul arutelul tutvustamise Lähtudes PlanS VTK-le saadud tagasisidest, on nõue. kavandatud muudatusest loobutud, Asukoha eelvalik jääb jätkuvalt osaks planeerimismenetlusest, sh jääb tagatud ka avalikkuse teadlikus erinevate asukohtade sobivusest. 6. Veekogu ehituskeeluvööndi vähendamise "lahtisidumine" planeerimisest. Teema Selgitus. vajab põhjalikku käsitlust. Teemat ja selle võimalikke mõjusid käsitletakse põhjalikumalt PlanS muutmise eelnõu koostamise käigus. Oleme kohtunud Keskkonnaametiga, kes hetkel ei toeta kehtiva regulatsiooni muutmist, sh nõusolekute küsimise võimaldamist väljaspool planeerimismenetlust, v.a vaba ehitustegevuse juhud ning LKS § 38 lg 4 loetletud erisused, mis on kavas üle vaadata. 7. ÜP ülesanded tuleks seaduses ka väljakujunenud praktika põhjal seada Teadmiseks võetud. prioriteetsuse järjekorda, liikudes nö üldiselt üksikule. See on osaliselt kohapõhine, Kuna ettepanek on üldine ega sisalda konkreetset aga mingid teemad on kõikides KOVides primaarsemad kui teised ja need võiks ettepanekut millest saaks lähtuda üldplaneeringu olla loetelus eespool: nn klassikalised ÜP teemad, mis üldjuhul prioriteedid ning ülesannete prioriteetsuse järjekorda seadmisel, ei ole seejärel kohapõhiselt varieeruvad teemad. hetkel võimalik selle kohta hinnangut anda. 8. KOV õigus avalike veekogude planeerimiseks. Nõustume muudatusega, vastav Selgitus. teema kerkis ka mereala planeeringu koostamise raames. Peame oluliseks rõhutada, PlanS eelnõu koostamisel vaadatakse üle et asjakohased muudatused tuleb viia ka teistesse õigusaktidesse, et õigused oleksid asjassepuutuvad seadused jt õigusaktid ning ka realiseeritavad. vajadusel esitatakse ettepanekud nende muutmiseks. 9. Teeme ettepaneku lisada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP) Teadmiseks võetud. ruumianalüüsile avaliku tutvustuse nõue, et tagada avalikkuse teadlikkus erinevate Oleme muutnud probleemi käsitlust.. Asukoha asukohtade eelistest ja kitsaskohtadest. Alternatiivina tuleks kaaluda võimalust jätta eelvalik jääb jätkuvalt osaks planeerimismenetlusest, lahtiseks, millisest KOV EP etapist võib loobuda, kas asukoha-valikust või sh jääb tagatud ka avalikkuse teadlikus erinevate detailsest lahendusest, kuna see on seotud KOV EP iseloomuga. asukohtade sobivusest. Esitatud alternatiivset ettepanekut kaalume täpsemalt PlanS eelnõu koostamise käigus. 10. Lisaks peame vajalikuks järgnevate teemade lisamist VTK eelnõusse. 10.1. Termini “planeerija” sidumine kutsetunnistusega. Lähtudes teadmisest, et Mitte arvestatud. hetkel puudub Eestis terviklik ruumilise planeerimise õppekava, peame vajalikuks PlanS VTK terminite sisustamisel sellises eemaldada määratlusest konkreetsed erialad ja piirduda planeerija kutse- tunnistuse täpsusastmes muudatusi kavva ei võeta. Puudub alus nõudega. Kutsetunnistus võimaldab planeerija planeeringute kvaliteeti tõsta ning arvata, et tänases olukorras, kus Eestis puudub ühtlustada planeerijate oskusteavet ja kujundada professiooni. terviklik ruumilise planeerimise õppekava ning pealekasv planeerijate osas on kasin, omab kutsetunnistusega planeerija termini sidumine positiivset mõju planeerijate kvaliteedile ja nende oskustele. Kutsetunnistusega sidumine ei kõrvalda probleemi põhjuseid ega lahenda probleemi ennast, vaid võib tuua kaasa tänases olukorras soovimatud kaasmõjud, mis võivad praegust olukorda veelgi halvendada. Seetõttu peame konkreetse probleemi lahendamisel põhjendatuks jätkamaks tööd selle nimel, et Eestis oleks olemas terviklik ruumilise planeerimise õppekava. Sellele järgnevalt on võimalik kaaluda, kas täiendava kutsesüsteemi loomine on vajalik. Lisaks eelnevale juhime tähelepanu siinkohal sellele, et planeeringute sisulise kvaliteedi eest vastutab lõplikult planeeringu koostamise korraldaja, kes mh peab tagama selle, et planeeringulahendus vastab õigusaktidele ja planeeringu eesmärgile. Seetõttu on lisaks haridussüsteemi parendamisele oluline tegeleda läbivalt ka planeeringu koostamist korraldavate ametnike pädevuse tõstmisega valdkonnas. 10.2. Üleriigilise planeeringu roll vajab tugevdamist, et tagada riigi pikaajalise Osaliselt arvestatud. ruumivaate elluviimine mitte ainult läbi järgnevate planeeringute, vaid ka PlanS eelnõu koostamisel hinnatakse üleriigilise valitsusasutuste ruumiotsuste. Otstarbekas on meie hinnangul muuta riigieelarve planeeringu rolli ja vajadusel tugevdatakse seda. seadust, lisades üleriigilise planeeringu sarnaselt riigi pikaajalise arengu- Konkreetseid ettepanekuid kaalutakse ja strateegiaga (või sellega seostatult) strateegiliste arengu- dokumentide nimistusse. analüüsitakse täpsemalt PlanS eelnõu ja seletuskirja Samaaegselt tuleks kaaluda üleriigiliste planeerimissuuniste andmise muutmist koostamise käigus, sh analüüsitakse vajadust teiste vähem aega nõudvaks ja paindlikumaks tuginedes nt Taani kogemusele. Lisaks seaduste ja õigusaktide muutmiseks. väärib (juriidilist) analüüsi üleriigilise planeeringu kehtestamine riigikogu, mitte vabariigi valitsuse poolt. 10.3. PlanS järelhindamise raames välja pakutud planeeringu kooskõlastamise Mitte arvestatud. etapis kolmandatelt isikutelt arvamuse küsimisest loobumine. Kooskõlastamise Üldjuhul on kolmandad isikud need, kelle õigusi ja eesmärk on anda valitsusasutustele võimalus kontrollida planeeringu vastavust huve planeering võib puudutada, mistõttu peavad valdkondlikele õigusaktidele, kolmandate isikute arvamus ei ole samas kaalus. olema nad igal juhul kaasatud ning peavad olema võrreldes teiste osapooltega n-ö eristaatuses. Rõhutame, et arvamusega arvestamine ei ole kohustuslik, küll aga annab sisendi parima planeeringulahenduse saavutamiseks ning tagab selle, et osapooled oleksid menetlusse kaasatud ja saaksid enda huve ja õiguseid protsessi käigus kaitsta. 10.4. PlanS järelhindamise raames välja pakutud ministeeriumis planeeringute Mitte arvestatud. heakskiitmise etapi ärajätmine. Heakskiitmise rolliks on tänasel päeval kujunenud Heakskiitmise menetlusest senisel kujul, s.o planeeringu õiguspärasuse kontrollimine, mis ei tohiks olla ministeeriumi, vaid planeeringu õiguspärasuse kontroll ja arvestamata kohaliku omavalitsuse ülesanne. Nii võtab kohalik omavalitsus vastutuse jäetud ettepanekuid esitanud isikute ja KOV planeerimisprotsessi ja planeeringu lahenduse sisulise kvaliteedi eest, olles ühtlasi ärakuulamine) ei ole kavas loobuda. Märgime, et ka juba praegu ka kohtus kohustatud planeeringut kaitsma. Heakskiidu protsess on täna viiakse järelevalve käigus läbi nn sageli praktikas oluliselt aeganõudvam kui nt planeeringu vastuvõtmine ja lepitusmenetlus, samuti kontrollitakse ka madalama avalikustamine ning selle sisuline vajadus on kaheldav. Heakskiitmise protsessi astme planeeringu vastavust kõrgemal asuvate asemel võiks olla lepitusmenetlus, kus ministeerium erapooletu osapoolena kuulab planeeringutega. ära arvestamata jäetud ettepanekute tegijad ning omavalitsuse. Madalama astme planeeringu vastavust kõrgemal asuvate planeeringutega (nt ÜP vastavus MPle ja ÜRPile) võiks ministeerium hinnata kooskõlastamise faasis - st ministeerium võiks lisada kooskõlastajate hulka. 10.5. Rohevõrgustiku ja metsade kaitsetingimuste seadmine. Selgitus. a. Valminud on analüüs https://keskkonnaportaal.ee/et/node/5873 millest Konkreetse rohevõrgustike toimivuse tagamisega järeldub, et õigusnormid ei toeta hetkel rohevõrgustiku käsitlust piisavalt, mistõttu seonduv on arutlusel olnud KliM ja ReM ei peeta seatud kasutustingimustest piisaval määral kinni, ning tehakse ettepanek omavahelistel kohtumisel ja kavandamisel on ka kogu rohevõrgustiku planeerimise praegune loogika üle vaadata. Eriti murettekitav vastavad seadusemuudatused. Oleme seisukohal, et on metsaseadusest tulenev regulatsioon (§ 231) , mille kohaselt saab KOV KOV pädevuses on üldplaneeringus (ÜP) reguleerida planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie metsaaladega seonduvat ka muudel alustel, kui tegemisel langi suurusele ja raievanusele vaid kokkuleppel maaomanikuga. viidatud MS § 231. Nõustume, et omanikuga Planeeringuga kitsenduste seadmise eelduseks ei saa olla maaomaniku nõusolek. kokkuleppele jõudmise nõue ei ole kooskõlas PlanS - Samuti on eelnimetatud säte vastuolus PlanSiga, mis annab võimalused kehtestada s sätestatuga, mis samas olukorras ehk samadel omandiõiguse kitsendusi maaomaniku nõusolekuta (küll maaomaniku arvamust ära eesmärkidel piirangute seadmiseks kokkuleppele kuulates). jõudmist ei nõua. Kaalume muudatuse vajadust ja b. Lahendamata on seaduse tasandil, kas ja kui palju saab KOV määrata riigi- sisu eelnõu koostamise käigus. KAH aladega ja erametsi KAH aladeks ja seada nendele kaitse- ja kasutustingimusi. Puhkemets seonduv on kavandatud lahendada metsaseaduse on üks osa puhke- ja virgestusaladest, millelel saab PlanS kohaselt kitsendusi muutmise raames. seada. Puhkemetsa mõiste võiks olla defineeritud seaduse tasandil. 10.6. Täpsustada tuleb üldplaneeringu ülevaatamise eesmärki. Hetkel jääb §-st 92 Selgitus. mulje, et tegemist on lihtsalt aruandlusega, kuid sõnastatud peaks olema eesmärk ja PlanS § 92 lg 2 näeb mh ette kohustuse ülevaatamise tulemus, st kohustus ülevaatamise tulemuste alusel kaaluda, kas üldplaneering on käigus planeeringu elluviidavust, mis haakub ka endiselt asjakohane ja vajadusel algatada uus üldplaneering. selgelt planeeringu asjakohasuse küsimusega. Selgitame, et tegemist on halduse sisese toiminguga hindamaks uue üldplaneeringu algatamise vajadust. Kui planeering pole muutunud olukorra vmt asjaolu tõttu enam elluviidav tuleb algatada uus ÜP. 11. Eesti Infotehnoloogia 1. PlanS-i tuleks sõnaselgelt kirja panna, et sidetaristu on oluline tehnovõrk, mis on Selgitus. ja iga hoone ja iga transporditaristu planeerimise oluline osa. Planeerimisel on vajalik Kaalume konkreetset ettepanekut eelnõu koostamise Telekommunikat- arvestada ka sidelahendusega, nii nagu on elektri, veevarustuse ja muu tehnovõrgu käigus terminite sisustamisel, lähtuvalt PlanS VTK p siooni Liit osad kohe kohustuslikult planeeritud. 1.5. 15.09.2023 nr 5.1- 2. Täiendada PlanS § 75 (Üldplaneeringu ülesanded) sideehitistega ning sõnastada Mitte arvestatud. 1/97 ringi § 75 lg 1 p 3, lisades vähemalt kohustuslikud tehnovõrgud. PlanS § 75 lg 1 p 3 kohaselt on tehnovõrkude ja - 3. Muuta sarnaselt ka PlanS § 56 (Maakonnaplaneeringu ülesanded) loetelu: /…/ rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate a) Alternatiivse ettepanekuna tehnovõrgud eraldi punktina. Nt: PlanS § 56 lg 1 p kitsenduste määramine. Seega kehtib see kõigi 2.1) sideehitiste võimaliku asukoha määramine. planeeritava tehnovõrkude, sh sidetaristu puhul. Vt ka eelnev selgitus. 4. Täiendada VTK punktis 4.1.5 nimetatud õigusakti ehk PlanS § 4 lõige 4 alusel Mitte arvestatud. kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrust nr 133 „Planeeringute Dubleerimine pole meie hinnangul põhjendatud. Nii koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. Transpordiamet kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Teeme ettepaneku kaaluda siia lisada MKM-i sideosakond või Kliima- Järelevalve Amet on nende taristuobjektide ministeeriumi ehitusosakond, kui planeeritakse riigiteed või planeeringuga kooskõlastajateks planeerimismenetluses määranud kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis või raudteed või muud olulise vastavad ministeeriumid ise (määrus valmis koostöös tähtsusega maanteed. erinevate osapooltega ja vastavad ametid on nimetatud ministeeriumide valitsemisalas ), sh KliM on juba kooskõlastaja kui kavandatakse avaliku raudtee rajamist. Eristatud ei ole ka sisuosakondi, seetõttu ei ole ka põhjendatud eraldi välja tuua, milliste osakondadega täpselt on kooskõlastamine vajalik. See otsustatakse ministeeriumisiseselt. 5. Täiendada VTK punktis 4.1.6 nimetatud EhS § 3 lõige 5 alusel kehtestatud Selgitus majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrust nr 57„Ehitise tehniliste andmete Kaalume ettepanekut eelnõu koostamise käigus ja loetelu ja arvestamise alused“ /…/ edastame ettepaneku KliM-e kui EhS ja selle rakendusaktide muutmise eest vastutavale ministeeriumile otsustamiseks. 6. Alternatiivselt palume VTK raames kaaluda võimalust siduda tehnovõrkude Selgitus valmisehitamine hoonetele kasutusloa andmisega ning lisada kasutusloa See ei ole PlanS raames lahendatav küsimus, vaid väljastamiseks nõutavate eeltingimuste juurde tehnovõrkude väljaehitamise osa. EhS alusel lahendatav küsimus. Seega kuulub eelkõige KliM-i pädevusse. Kaalume ettepanekut eelnõu koostamise käigus ja edastame ettepaneku KliM-e kui EhS muutmise eest vastutavale ministeeriumile otsustamiseks. 12. Tartu Linnavalitsus 1. Palume korrigeerida PlanS § 8 lõike 1 põhimõtte sõnastust ja täiendada seda Selgitus 15.09.2023 nr 9- ehituspärandi kaitsega järgmiselt: „Planeeringuga tuleb luua eeldused Ehituspärand on osaks olemasolevatest väärtustest, 6.2/11308 kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva mille säilitamine on põhimõttena toodud, kuid ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, kaalume selle lisamist põhimõttesse. säilitades olemasolevaid väärtusi ja ehituspärandit.“. 2. Teeme ettepaneku jätta tiheasustusalade määramine ÜP tasandi ülesandeks või Selgitus määratleda tiheasustusalade tunnused seaduse tasandil, et ka väljaspool Tiheasustusala LKS § 38 lg 1 p 3 tähenduses on linn planeeringumenetlust saaks sellele vastavalt tiheasustusega alade piire muuta ja alev ning aleviku ja küla selgelt piiritletav sõltuvalt sellest, kuidas ÜP-s kavandatud arengusuunad ellu viiakse (sh küla, kompaktse asustusega ala. Nende alade määramine aleviku, alevi või linna kui asustusüksuse piire muudetakse). ongi PlanS § 75 lg 1 p 27 kohaselt juba täna ÜP ülesanne. 3. Tartu linn on nõus avalikust väljapanekust ette teatamise aja lühendamisega 14-lt Arvestatud. 5-le päevale. Veebilehel teavitamise puhul on oluline, et materjalid oleks samas teate juures lingina. See võiks lihtsustada materjalide kättesaadavust kui oleks kohustus, et teate juures peavad olema kättesaadavad ka planeeringu materjalid. 4. Algatamise ja vastuvõtmise etappidest loobumine ei too kaasa ajalist võitu Arvestatud. planeeringumenetluses. Pigem see suurendab halduskoormust, kui ei ole selgeid Vastuvõtmisest loobumise käsitlust on PlanS VTK-s etappe avalikustamiseks ja vastuväidete esitamiseks. Etappide kaotamine sisuliselt muudetud ning see ei käsitle enam kohaliku ei anna ajavõitu, kuna sama töö on nagunii vaja ära teha ja pigem võib see muuta omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures ebaselgemaks, kui kaugel asjad nö on. Samuti on vajalik mingis vormis fikseerida vastuvõtmise menetlusetapist loobumist (vt täpsemalt seis, mis ajahetkel saadetakse/esitatakse avalikkusele lahendus arvamuse PlanS VTK p 1.4.). Ühtlasi ei ole PlanS VTK andmiseks. Selline toiming võiks olla halduse sisene ega pea tingimata olema käsitlusse lisatud algatamise etapist loobumist, vaid tehtud haldusakti vormis. oleme võtnud tööplaani kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringutele algatamise taotluse nõuete määruse kehtestamine (PlanS § 3 lg 6 p 21 alusel), et planeeringute algatamise menetlust lihtsustada. 5. Avalikul väljapanekul esitatakse arvamusi ka KSH aruande ja selle läbiviimise Selgitame. puuduste kohta ning see võib tähendada, et aruannet on vaja muuta või täiendada. Vastuvõtmise otsusega kinnitatakse, et Seetõttu tuleks selgemalt PlanS § 86 tekstis öelda, et planeering koos aruandega planeeringulahendus on KSH aruande tulemusi suunatakse väljapanekule. arvesse võtnud ehk KSH on nö selleks hetkeks valmis saanud. Juhul kui avalik väljapanek tingib vajaduse KSH-d muuta, siis ei ole see ka kuidagi täna takistatud. Märgime, et KSH on planeeringu lisa (vt PlanS § 3 lg 4), mis tuleb alati koos planeeringuga avalikustada. 6. Avalikustamine peaks olema fikseeritud ajavahemik, kuna KOVide Selgitame. haldussuutlikkus ja avatus on erineval tasemel. Samuti on nii lihtsam teha riiklikku Avalikustamine on kehtivas PlanS-is fikseeritud järelevalvet, kui etapid on fikseeritud. Küll aga võiks mõelda muudatusi punktis 3 ajavahemik, s.o sõltuvalt planeeringuliigist kas 14 viidatud teate sisule ja tähtaja lühendamisele. päeva või 30 päeva, millest 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist tuleb korraldada avalik arutelu. Sel ajavahemikul on võimalik kõigil huvilistel planeeringuga tutvuda ja selle kohta arvamusi ja ettepanekuid esitada. 7. Ka taotlejale peaksid kehtima konkreetsed tähtajad või vastasel juhul lõpetatakse Mitte arvestatud. koostamise menetlus. HMS näeb ette võimaluse taotluse läbi vaatamata jätmiseks kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, kuid sellisel juhul tuleb anda võimalus ja määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning selgitada, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 15 lg 2). Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 15 lg 3). 8. Menetluseks kuluva aja vähendamiseks võiks kaaluda avalikule arutelule Mitte arvestatud. kaasatavate ringi vähendamist. Isikutel, kes soovivad olla menetlusse kaasatud ning isikud, kelle õigusi ja huve võib planeeritav tegevus puudutada peab olema võimalus menetluses osaleda. See on PlanS-i läbiv põhimõte ja seda muuta ei ole kavas. 9. Realiseeritud ehk ellu viidud planeeringut peab olema võimalik ka kehtetuks Mitte arvestatud. tunnistada. Märgime, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast (lahend 3-20-19) ei ammendu detailplaneering ehitusloa realiseerimisel, vaid planeeringuga hõlmatud alal on võimalik ehitusõigust realiseerida korduvalt (nt lammutades varasema ehitise ja ehitades uue). Seega oleme seisukohal, et DP kehtetuks tunnistamine vaid põhjusel, et planeering on ellu viidud, ei ole piisav. Küll aga kaalume detailplaneeringu kehtetuks muutumise regulatsiooni kehtestamist juhul, kui detailplaneering on nn aegunud ega saa seetõttu olla lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 10. Praktikas on probleeme krundi juhtotstarvete, katastriüksuse sihtotstarvete ja Arvestatud. ehitise kasutamise otstarvete sisu mõistmise ja omavahelise kooskõlaga, mistõttu Kogu sellekohane regulatsioon on kavas üle vaadata, tuleks neid termineid defineerida. Tuleb kaaluda, kas need terminid sisustatakse lähtudes PlanS VTK p 1.4. õigusaktis või mujal juhendmaterjalides. 11. Teeme ettepaneku kaaluda selliste terminite nagu "ruumiline terviklahendus" ja Selgitus. "põhilahendus" mõistete selgemat ja täpsemat avamist kas õigusakti tasandil või Kas neid mõisteid on vajalik avada seaduse tasandil erialases juhendmaterjalis, kuna planeeringute koostamise protsessis tekitab vajab täiendavat analüüsimist seaduseelnõu segadust, millist täpsusastet peetakse silmas terviklahenduse puhul ja mida hõlmab koostamisel. põhilahendus. 12. Üksikute kruntide detailplaneeringute ja ühe omavalitsuse üldplaneeringu Selgitus. kaudu ei saa lahendada suurema ala transpordivõrgustikku. Samuti ei pruugi Sellises olukorras võiks üheks lahenduseks olla naaberomavalitsuste ÜP-d selles osas nö kokku joosta, kui üksteise arvamustega ei tihedama koostöö tegemine naaberomavalitsusega, et arvestata. kas on mõistlik kavandada omavalitsusüksuste piirialasid tõhusamal vajalikud planeeringud saaksid algatatud võimalikult viisil, et kaasnevad mõjud naaberalade elanikele ja taristule oleks hinnatud ja kulud sarnases ajavahemikus ning halduslepingud taristu selleks kavandatud selle KOVi poolt, kelle jaoks on taristutes muudatuste tegemine välja ehitamiseks sõlmitud. Eraldi õiguslikke eelkõige vajalik (isegi kui see asub teise KOVi territooriumil). Lisaks on muudatusi, mis võimaldaksid nt ühe DP algatamist detailplaneeringute puhul probleemiks halduslepingutega tee jms rajatiste erinevate KOV-ide territooriumil, et selliselt väljaehitamise kohustuse üleandmine – KOV, kes planeeringut menetleb, ei saa üle lahendada neid praktikas tõusetunud probleeme, pole anda tee välja- ehitamise kohustuse finantseerimise kohustust, mis tekib teise kavas teha. omavalitsuse territooriumil. 13. Ehituskeeluvööndi vähendamise/suurendamise menetlus võiks olla võimalik nii Selgitus. planeeringumenetluses kui ka väljaspool seda üksikute nõusolekute alusel sõltuvalt, Arutame neid teemasid koostöös Keskkonnaametiga kas ehitusõiguse andmiseks on planeeringu koostamine vajalik. Juhul, kui see täiendavalt PlanS eelnõu koostamise käigus, lähtudes toimub planeeringumenetluses, peab Keskkonnaameti nõusolek olema antud selle PlanS VTK p 1.9. algusetapis mitte vahetult enne kehtestamist, kuna nt üldplaneeringu puhul on territoorium suur ja võtab see ajaliselt liiga kaua aega. Siiski märgime, et planeeringumenetlusest väljaspool Keskkonnaameti poolse nõusoleku andmine ei tohiks käia KOVist mööda minnes, vaid ikka koos konkreetse ehitussoovi menetlusega (koos projekteerimis- tingimuste või ehitusloa või ehitusteatise menetlusega), kuna tiheasustusalal võib see mõjutada ruumilist keskkonda enam kui hajaasustusega aladel. 14. Võiks olla võimalus, et DP-d muutuvad kehtetuks siis, kui hiljem kehtestatud Mitte arvestatud. ÜP-s on arengusuunad muutunud mingi aja möödudes (ilma KOVi jaoks Sellist võimalust, et ÜP kehtestamisega muutub alal kahjunõuet kaasa toomata). kehtiv DP kehtetuks, ei ole kavas sätestada, sest see läheb vastuollu senise PlanS mõttega, mille kohaselt saab sama liigi planeeringut muuta vaid samaliigilise planeeringuga. Kahjunõude esitamise võimalus jääb, sest sellist välistust ei saa seaduse tasandil sätestada. 15. Vajalik oleks ka muu taristu maks. Nt on probleemiks, et suurema ala puhul ei Selgitus. ole võimalik teede rajamise kulusid arendajate vahel jagada kui planeeringuid ei Maksuküsimusi ei ole võimalik PlanS-iga koostata üheaegselt. reguleerida. Samas oleme tellinud analüüsi sotsiaalse taristu ja sellega seotud probleemide lahendamiseks, mille raames analüüsitakse mh uute maksudega seotut. Täpsemalt analüüsitakse teemat eelnõu koostamise raames. 16. Võiks olla võimalus ÜPsse muudatusi teha ilma kohtuotsuseta haldusorgani Selgitus. enda algatusel põhjendatud juhul, sest HMS seda võimaldab aga PlanS § 93 lg 4 PlanS mõttega ei ole kooskõlas planeeringu sellest ei räägi. Pole ju mõtet kohtuvaidlust pidada, kui KOV ise oma eksimusest korrigeerimine avalikust kaasamata. See tähendab, et aru saab ja on nõus nt mingi piirangu või kitsenduse tühistama/ära muutma KOV ei saa meelevaldselt asuda planeeringut oma põhjendatud taotlusel, kui see kolmandate isikute õigusi ei riiva. äranägemise järgi muutma. Ka kohtus on võimalik kompromiss leida, misjärel saab ÜP korrigeeritud lahenduse osas uuesti avalikustada. Lisaks võib olla vajalik KSH muutmine või mingis osas ka uue hinnangu tegemine. Samas märgime, et HMS-st tulenev võimalus ilmse ebatäpsuse parandamiseks (vt HMS § 59). 17. Ebaselge on, kuidas kajastada EKV piiri ÜP-s, kuna need andmed on ajas Selgitus. muutuvad ja nt Keskkonnaamet ei andnud EKV vähendamise taotlustele heakskiitu, Kaalume küsimust PLANK arenduste kavandamisel. aga ÜP-s kajastub taotletud seis mitte heakskiidu saanud seis. Seega on mõistlik, et nn alusandmed (ja nt EKV vähendamised, suurendamised) on interaktiivselt ja pidevalt muutuvana kaardikihil koos ÜP kaartidega. Seni on Keskkonnaamet (ja ka teised riigiasutused) nõudnud mitmete ajas muutuvate alusandmete kajastamist planeeringu joonisel pdf formaadis, mis ei ole ajas muutuvana võimalik ajakohane hoida. Seega on jätkuvalt teemaks, kuidas (digiallkirjastatud) planeeringusse muudatusi sisse viia saab ja kas PLANK annab sellel lahenduse tulevikus. 18. Planeerija kutsetunnistusega seoses kavandatavad muudatused. Leiame, et see Arvestatud. ei taga planeeringu kui haldusakti kvaliteeti, kuna töö on tellija st arendaja nägu PlanS VTK-s terminite sisustamisel sellises ning lõpuks vastutab planeeringu sisu eest omavalitsus, kes selle kehtestab. täpsusastmes muudatusi kavva ei võeta. Nõustume, et Põhjendusi, kaalutlusi lahendusele peavad välja mõtlema aga enamasti KOV KOV kui planeeringu koostamise korraldaja vastutab ametnikud, tihtipeale on sõnastuse osas ka juristi pilku vaja, kuna haldusakt ehk sisuliselt planeeringu kvaliteedi eest ning planeerija kehtestamise otsus peab olema kooskõlas planeeringu materjalidega. Planeerija termini sidumine kutsesüsteemiga ei aita kaasa kutsetunnistuse saamiseks esitatakse planeeringud, mis võivad olla suuresti KOVi planeeringute kvaliteedi tõstmisele. poolt sisustatud. Kindlasti ei pea paika, et üksnes kutsetunnistuse saanud isik oskab planeeringuid koostada. Hariduse alusel planeerija kutse määramisel peame vajalikuks välja tuua, et ka iga arhitekt ei oska ala ja planeeritavat laiemalt hinnata, jäävad liiga ehitise (projekti) keskseks. 19. Õigusnormid ei toeta hetkel rohevõrgustiku käsitlust piisavalt, mistõttu ei peeta Selgitus. seatud kasutustingimustest piisaval määral kinni, ning tehakse ettepanek kogu Konkreetse rohevõrgustike toimivuse tagamise rohevõrgustiku planeerimise praegune loogika üle vaadata. Eriti murettekitav on teemat on ReM ja KliM vahel arutatud ja metsaseadusest tulenev regulatsioon (§ 231), mille kohaselt saab KOV kavandmisel on ka teemat täpsustavad muudatused planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie õigusaktides. Oleme seisukohal, et KOV pädevuses tegemisel langi suurusele ja raievanusele vaid kokkuleppel maaomanikuga. on ÜPs reguleerida metsaaladega seonduvat ka Planeeringuga kitsenduste seadmise eelduseks ei saa olla maaomaniku nõusolek. muudel alustel, kui viidatud MS § 231. Nõustume, et Samuti on eelnimetatud säte vastuolus PlanSiga, mis annab võimalused kehtestada omanikuga kokkuleppele jõudmise nõue ei ole omandiõiguse kitsendusi maaomaniku nõusolekuta (küll maaomaniku arvamust ära kooskõlas PlanS -s sätestatuga, mis samas olukorras kuulates). ehk samadel eesmärkidel piirangute seadmiseks kokkuleppele jõudmist ei nõua. 20. Seaduse tasandil on lahendamata, kas ja kui palju saab KOV määrata riigi- ja Selgitus. erametsi KAH aladeks ja seada nendele kaitse- ja kasutustingimusi. Puhkemets on Kohalikele kogukondadele ja elanikele olulised üks osa puhke- ja virgestus- aladest, millele saab PlanS kohaselt kitsendusi seada. kõrgendatud avaliku huviga metsaalad lepitakse Puhkemetsa mõiste võiks olla defineeritud seaduse tasandil. kokku kohaliku omavalitsusega üldplaneeringu koostamise käigus. Tänane kehtiv PlanS võimaldab puhkemetsa puhke- ja virgestusalade alla hõlmata. Kui puhkemets defineeritaks seaduse tasandil oleks selleks sobiv seadus metsaseadus, mille muudatused on meile teadaolevalt ka kavandamisel, 21. Teeme ettepaneku sätestada PlanSis erisus KAHOSe tavaregulatsioonist, mis Mitte arvestatud. võimaldaks proportsionaalsuse põhimõtet arvestades nõuda ka ehitusõiguse Ei toeta erisuste tegemist, kuna avalikes huvides määramisel osa maa-alast tasuta avalikes huvides avalikku kasutusse või KOVi omandamist reguleerib KAHOS, mille välja omandisse andmist. Lisaks märgime, et kuigi PlanS näeb ette võimaluse töötamise üks peamisi eesmärke on ühetaoliste eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva olemasoleva või kavandatava puhkeala menetluste kohaldamine olukordades, kus muud avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimist, siis KAHOS § 4 ei võimalikud lahendused ei ole andnud avalike huvide anna otsesõnu selget alust sellise maa sundkorras omandamiseks. tagamisel vajalikku tulemust. Lisaks ei saa planeeringust tekkida KOVile nõudeõigust maa üleandmiseks, vaid see saab toimuda üksnes poolte kokkuleppel. Märgime, et kuigi KAHOS §-s 4 ei ole sellist alust otsesõnu toodud, ei ole puhkealade kavandamiseks võõrandamine KAHOS alusel ka välistatud – lisaks § 4 lg-s toodud konkreetsetele punktide on võimalik võõrandamine ka muudel seaduses sätestatud juhtudel, seega ka PlanS erinevate normide koosmõjus (nt PlanS § 126 lg 1 p 19 ja p 20). 22. Võimalusel palume asendada KAHOS § 4 lg 12 sõna "puhkepargi" sõnaga Teadmiseks võetud. "puhke- ja virgestusala". Avalikud haljasalad ei ole ainult puhkepargid, vaid võib Ettepanekut kaalutakse ja analüüsitakse täpsemalt olla ka puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud, avalikult kasutatav, loodusliku maa, PlanS eelnõu koostamise käigus, sh analüüsitakse pargi, parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Rohealadel vajadust teiste seaduste ja õigusaktide muutmiseks. asuvad metsad tuleb säilitada. 13. Eesti 1. Teeme ettepaneku, et lisaks kliimamuutuse leevendamisele viitaks täiendatud Arvestatud. Maastikuarhitektide põhimõte ka kliimamuutuse ennetamisele ehk rohepöörde läbiviimise vajadusele. Liit 2. Eraisikute teavitamise vajaduse korral tuleks seda teha läbi eesti.ee ning Selgitus. 15.09.2023 nr juriidiliste isikute puhul läbi nende äriregistri kontaktaadressi – isikul peaks olema See võimalus on KOV-il ka praegu olemas ning selle 20230915-1 endal elementaarne kohustus tagada, et info jõuaks temani. rakendamist toetab ka HMS. 3. Millal ja kuidas planeeringu korraldaja planeeringulahendust avalikkusele esitleb Arvestatud. ning kuidas see oleks ajasäästlikum tänasest avalikustamisest. Kuna planeerimine Vastuvõtmisest loobumise käsitlust on PlanS VTK-s on suures osas poliitiliste valikute tegemine, ei tohiks avalikustamisele suunamise muudetud ning see ei käsitle enam kohaliku üle otsustada ainult ametnikud. Olulise vaheotsuse ärajätmine vähendab omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures märgatavalt planeeringumenetluse süsteemsust ning muudab menetlusest ülevaate vastuvõtmise menetlusetapist loobumist. saamise keerulisemaks. Kui jääb ära järelevalve ja planeeringuvaidluste Heakskiitmise menetlusetapist ei ole KOV lahendamise menetlus, tuleks hinnata mõju kohtusüsteemile, sest planeeringute puhul kavas loobuda. Nõustume, et planeeringulahenduse vaidlustamise ainsaks võimaluseks jääks selle kohtusse selle menetlusetapi ära jätmisel oleks vaidluste kaebamine. suurenemisel mõju kohtusüsteemile. 4. Kas võimalik tasu planeeringu menetlemise eest on pigem sümboolne, nagu on Mitte arvestatud. ehitusloa lõiv, või on kavas tasu eest rahastada nii planeeringu koostamist kui ka PlanS VTK probleemi käsitlust muudetud ja menetlemist koos kõigi kuludega. Viimasel puhul ulatuks detailplaneeringu tasu riigilõivu kehtestamise kavast loobutud vähemalt mitmekümne tuhande euroni, mis ei oleks mõistlik. Ehitusloa lõivu sarnase tasu võtmine ei leevendaks oluliselt ressursipuudust, kuid võiks vähendada nö igaks juhuks tehtud planeeringu algatamise taotluste hulka. 5. Maakonnaplaneeringuga kavandati 2016. a tollase parima teadmise kohaselt Selgitus. elektriühendusi, tänase uue teadmise alusel on tollane lahendus kohatu, kuid ÜP-de Tagasiulatuvalt ei ole varasemalt kokkulepitut enam tegemisel tuleb nüüd väga tugevalt põhjendada, miks tehakse teistsugune lahendus. võimalik muuta ning uue ÜP koostamisel saab varasemalt koostatud MP lahendust vajadusel kas muuta või täpsustada. 6. Kuidas peaks üleriigilises ja maakonnaplaneeringus, mida ei koostata Teadmiseks võetud. kinnisomandi täpsusastmes, eristama kinnistuid, mida kitsendatakse. Kuna Nõustume, et see on oluline küsimus, mida kitsenduste seadmisel tuleb tagada kinnistuomanikega koostöö ja hüvitamis- kitsenduste seadmise võimaluse loomisel peab meetmed, võib see olla planeeringu korraldajale väga suur lisakoormus. täiendavalt analüüsima. PlanS muutmise vajadus selgub eelnõu koostamise käigus. 7. Eriplaneeringuga kavandatavate objektide puhul kõige suuremaks Arvestatud. vaidlusteemaks asukoha eelvalik ning selle avaliku arutelu ärajätmine ei ole kaasav Oleme loobunud probleemi käsitlusest Asukoha ega demokraatlik lahendus. eelvalik jääb jätkuvalt osaks planeerimismenetlusest, sh jääb tagatud ka avalikkuse teadlikus erinevate asukohtade sobivusest. 8. Ehituskeeluvööndis lubatud erandid tuleks üle vaadata. Vähendamise Teadmiseks võetud. lihtsustamisel tuleb jälgida, et otsustamisest ei jääks kohalik omavalitsus täielikult LKS-is sätestatud erandid on plaanis koostöös kõrvale – PlanS kohaselt peaks ehituskeeluvööndi vähendamine olema Keskkonnaametiga üle vaadata, lähtudes PlanS VTK planeerimisinstrument, millega omavalitsus suunab asustust veekogudele lähemale p 1.6. või siis vastupidi, veekogudest kaugemale. 9. Oluline on ORME määruse korrigeerimine. Praegu on tuuleenergeetika Selgitus. planeerimisel selgunud asjaolu, et võrgueeskirjast tulenev nõue lugeda tuulepargi ORME määrus on paralleelselt PlanS VTK osaks ka liin põhivõrgu liinini, takistab tuuleenergia planeerimist. koostamisega üle vaatamisel. Täpsed muudatusvajadused selguvad pärast analüüsi valmimist, eelnõu koostamise käigus. 10. Täpsustamist vajab, mis on DP elluviimise alustamise tingimused, et huvitatud Teadmiseks võetud. isikud oskaksid soovi korral vältida detailplaneeringu automaatset kehtetuks Ettepanekut kaalutakse ja analüüsitakse täpsemalt muutumist. Lisaks peab detailplaneeringu automaatse kehtetuks muutumise korral PlanS eelnõu koostamise käigus. olema võimalik kehtivusaega pikendada rohkem kui üks kord. 11. Täiendavalt teeme ettepaneku muuta ja täpsustada järgmisi planeerimisseaduse Osalisel arvestatud. sätteid: a - PlanS VTK terminite sisustamisel sellises a. §-s 6 planeerijale esitatavate nõuete loetelust välja jätta haridusele viitav täpsusastmes muudatusi kavva ei võeta. Puudub alus osa ning lubada planeeringuid koostada vaid vastava kutsetunnistusega ehk arvata, et tänases olukorras, kus Eestis puudub ruumilise keskkonna planeerija, maastikuarhitekti ja arhitekti kutsetunnistusega; terviklik ruumilise planeerimise õppekava ning b. § 140 annab võimaluse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks teatud pealekasv planeerijate osas on kasin, omab juhtudel, sh juhul kui detailplaneeringut ei ole ellu viidud, kuid riigikohus on kutsetunnistusega planeerija termini sidumine andnud praegusele seadusele tõlgenduse, et detailplaneeringut on võimalik positiivset mõju planeerijate kvaliteedile ja nende oskustele. Kutsetunnistusega sidumine ei kõrvalda korduvalt ellu viia, mistõttu ei saa kunagi öelda, et detailplaneering on ellu viidud – probleemi põhjuseid ega lahenda probleemi ennast, see vajab ülevaatamist; vaid võib tuua kaasa tänases olukorras soovimatud c. maakatastriseaduses puudub planeerimisel vajalik katastriüksuse kaasmõjud, mis võivad praegust olukorda veelgi sihtotstarve eraõiguslik (piiratud juurdepääsuga) haljasala, mis määratakse näiteks halvendada. Seetõttu peame konkreetse probleemi aiandusühistu krundile – vastav sihtotstarve tuleks lisada. lahendamisel põhjendatuks jätkamaks tööd selle nimel, et Eestis oleks olemas terviklik ruumilise planeerimise õppekava. Sellele järgnevalt on võimalik kaaluda, kas täiendava kutsesüsteemi loomine on vajalik. Lisaks eelnevale juhime tähelepanu siinkohal sellele, et planeeringute sisulise kvaliteedi eest vastutab lõplikult planeeringu koostamise korraldaja, kes mh peab tagama selle, et planeeringulahendus vastab õigusaktidele ja planeeringu eesmärgile. Seetõttu on lisaks haridussüsteemi parendamisele oluline tegeleda läbivalt ka planeeringu koostamist korraldavate ametnike pädevuse tõstmisega valdkonnas. b ja c ettepanekuid kaalutakse ja analüüsitakse täpsemalt PlanS eelnõu koostamise käigus, sh analüüsitakse vajadust teiste seaduste ja õigusaktide muutmiseks. 14. Eesti Keskkonnamõju 1. Kliimamuutustega arvestamise aspekt vajab eraldi planeerimise põhimõtete juures Arvestatud. Hindajate Ühing välja toomist. Kui kohane, siis võiks sisalduda lisatavas lõikes ka viited kliimat 15.09.2023 puudutavate arengudokumentidega arvestamise vajaduse kohta (eeldatavasti 2023. a lõpus/2024. a alguses jõustuv KEVAD hakkab sisaldama suuniseid kliimapoliitika üleste valdkondade ja meetmete planeerimiseks ning arendamiseks). 2. Teavitamise nõuded tuleks siis õigusaktides ühtlustada. Kui Ametlikes Arvestatud. Teadaannetes loobutakse planeeringute ja seega ka nende KSH-de menetlemisega PlanS VTK probleemi 1.2. käsitlust on muudetud seonduva teabe avalikustamisest, siis kaob ülevaade läbi viidud ruumiliste ning dokument ei sisalda enam ettepanekut loobuda planeeringute KSH-dest. Ametlikud Teadaanded on täitnud siiani KSH-de osas Ametlikes Teadaannetes avalikustamise nõudest. teatud andmebaasi rolli (hetkel on AT ainus koht, kust on võimalik saada infot läbi viidud/viidavate KSHde kohta), mida saab kasutada info kogumiseks ja järelduste tegemiseks KSHde hulga, kestvuse jms kohta. Seega AT teatamise nõude kaotamisel tuleks leida lahendused planeeringute registri ja KOTKAS KSH andmekogu sidumiseks vms tehniliseks lahenduseks, et oleks võimalik teha asjakohaseid infopäringuid ka ruumiliste planeeringute KSHde osas. 3. Kui vastuvõtmise etapp kaotatakse (st kaotatakse ka KSH vastuvõtmine), siis Arvestatud. tuleb läbi mõelda ka ruumiliste planeeringute KSH terviklik menetlus, sh KSH Vastuvõtmisest loobumise käsitlust on PlanS VTK-s selgepiiriline lõpetamine. Loogiline on KSH menetlus lõpetada enne kehtestamist muudetud ning see ei käsitle enam kohaliku (mitte kehtestamisega samaaegselt), olgu selleks siis kasvõi eraldi uus omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures menetlusetapp). KSH lõpetamise kohta tuleb teha eraldi otsus/korraldus sarnaselt vastuvõtmise menetlusetapist loobumist. strateegiliste arengudokumentide KSH-le. Ühtlasi tuleb selgelt reguleerida, kes ning mis etapis kontrollib ning kinnitab, et KSH tulemusi on planeeringu koostamisel arvestatud. Ei poolda avalikustamise ja seega kaasamise etappide vähendamist/ärakaotamist, mõjude hindamise läbiviimise seisukohast pigem pooldame avalikkuse suuremat kaasamist erinevates etappides. 4. Ei ole nõus, et asukoha eelvaliku etapist ja KSH koostamisest loobutakse riikliku Arvestatud. tähtsusega olulise ruumilise mõjuga objektide puhul. REP objektidel võib just Oleme loobunud probleemi käsitlusest Asukoha eeldada asukohavaliku etapi suurt rolli kogu planeerimisprotsessist ja asukohtade eelvalik jääb jätkuvalt osaks planeerimismenetlusest, võrdlemise ja kaalumise vajadust koos KSH läbiviimise olulisusega. KSH sh jääb tagatud ka avalikkuse teadlikus erinevate läbiviimisest loobumine asukoha valimise etapis on vastuolus KSH direktiiviga. asukohtade sobivusest. Arusaamatuks jääb, kuidas saab teha olulise ruumiotsuse (asukohavaliku) ära ilma avalikkust kaasamata. Asukohavalik on enamasti suurima keskkonnamõjuga otsus planeeringu juures, seda ei saa teha ilma avalikkust kaasava protsessita. Väljapakutud muudatus alavääristab tugevalt KSH väärtust ja kaotaks olulise põhimõtte, millest keskkonnamõjude hindamisel tuleb lähtuda - selleks et mõju hindamisest oleks kasu, tuleb tegevuste mõju hinnata võimalikult varases kavandamise etapis. 5. Seadusemuudatuse sisseviimine ei tohiks anda signaali, et ehituskeeluvööndi Arvestatud. (EKV) vähendamise lihtsustatud korras läbiviimine võimaldaks ka EKV-d lihtsasti PlanS VTK punkti käsitlust on muudetud ning LKS- vähendada või oleks sellevõrra lihtsam. EKV vähendamine peab olema erandlik ja is sätestatud erandid on plaanis koostöös vajadus põhjalikult läbi kaalutud. Üldplaneeringute ülesannete hulgas peab säilima Keskkonnaametiga üle vaadata. võimalus EKV vähendamiseks ja suurendamiseks võrreldes LKS-s sätestatuga. Aga seda vaid üldplaneeringu tasandil – kuna üldplaneeringu koostamisel ja KSH läbiviimisel lahendatakse maakasutus suuremas plaanis ning mõju keskkonna toimivusele hinnatakse laiemas pildis, mis EKV vähendamise üle otsustamisel on kindlasti vajalik. 6. ORME nimekiri vajab üle vaatamist ja ajakohastamist (hetkel on nimekirjas Selgitus. mitmeid objekte, mis vajaksid täpsemat või uut künnist või nimekirja lisamist/sealt ORME määrus on paralleelselt PlanS VTK eemaldamist. Selleks, et nii REP kui KOV EP protsessid ennast õigustaksid peab koostamisega üle vaatamisel. Täpsed olema veendumus, et ORME nimekirjas olevad objektid on tõepoolest olulise muudatusvajadused selguvad eelnõu koostamise ruumilise mõjuga ehitised. käigus. 7. KOV eriplaneeringu asukoha eelvalik ja KSH I etapi aruanne. Lisaks eeltoodud Teadmiseks võetud. punktidele teeme ettepaneku PlanS-is täpsemalt läbi mõelda ja reguleerida KOV Ettepanekut kaalutakse ja analüüsitakse täpsemalt eriplaneeringu koostamisel: PlanS eelnõu koostamise käigus, sh analüüsitakse - asukoha eelvaliku sisunõuded ning asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande vajadust teiste seaduste ja õigusaktide muutmiseks, omavahelised seosed. Asukoha eelvalik on kavandatavale ehitisele sobivaima lähtudes PlanS VTK p 1.12. asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel ja on välja toodud, et eesmärgiks on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, kuid seejuures võiks olla selgemalt reguleeritud, siis millised on kaalukriteeriumid või mille alusel tuleb kaalumine läbi viia ja seega sobivaim asukoht leida (sisunõuded sätestada). - mis on aluseks/lähtekohaks detailse lahenduse KSH aruande koostamiseks (ilmselt KSH I etapi aruanne), hetkel PlanS seda ei reguleeri. Varasemalt oli see seos PlanS- s kirjas. Kuna detailse lahenduse KSH koostamisel KSH programmi koostamise nõuet ei ole, siis peab olema sätestatud, kust tuleneb KSH ulatuse määramine detailse lahenduse KSH koostamisel. 8. KOV EP kooskõlastamine. KOV eriplaneeringu kooskõlastamisetapp peaks Teadmiseks võetud. olema sarnaselt detailplaneeringu ja üldplaneeringu koostamise menetlusele pärast Ettepanekut kaalutakse ja analüüsitakse täpsemalt avaliku väljapaneku ja arutelu toimumist. PlanS eelnõu koostamise käigus. 9. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste Selgitus määramine üldplaneeringutes. PlanS § 75 lg 1 p 30 kohaselt on ÜP ülesandeks PlanS § 75 lg-s 1 toodud ülesannete puhul on KOVil sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. kaalutlusõigus otsustamaks, milliseid neist lahendada Palume täpsustada, millised on seadusandja ootused ja vajadused selle ülesande ning lahendamist sisustada. See põhimõte kehtib ka täitmisel? Olemasolevate veehaarete asukohtade info ei ole kuigi usaldusväärne. p-s 30 toodud ülesande puhul. Veehaarde asukohtade Hetkel kehtivas sõnastuses on sanitaarkaitsealaga veehaarete käsitlemise nõue ja nendest tekkivate kitsenduste määramine võib sisutühi. Kõigi veehaarete sanitaarkaitsealade kuvamine ÜPs ei anna mingit olulist teatud juhtudel olla vajalik selleks, et tagada infot ning sanitaarkaitsealal tegutsemise nõuded on määratud õigusaktidega. joogiveehaarde kaitse, mille nõue tuleneb veeseadusest. 10. Täpsemini ja arusaadavamalt tuleks sõnastada ja PlanS muutmise seletuskirjas Selgitus. kindlasti kirjeldada praegune PlanS § 4 lg 2 p 5. Selgelt peab välja tulema KeHJS § 21 kohaselt on keskkonnamõju kavandatava asjakohaste mõjude ja KSH käigus hinnatavate mõjude omavaheline seos ja tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi erinevus ja kui planeeringule koostatakse KSH, siis kelle ülesandeks on asjakohaste elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõjude hindamine. Tasuks selgitada, kus ja kuidas peavad hinnatud asjakohased mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, mõjud olema dokumenteeritud. Kuigi PlanS asjakohaste mõjude hindamise kultuuripärandile või varale. Seega ei tule KSH kohustuse planeerimisalase tegevuse korraldajale paneb, jääb see praktikas seni raames hinnata mõju vaid looduskeskkonnale vaid sageli tähelepanuta ja osapooltele ka arusaamatuks, seejuures kõigi asjakohaste (sh keskkonnale laiemalt, mistõttu on asjakohaste majanduslike ja sotsiaalsete) mõjude hindamist oodatakse praktikas vahel hoopis mõjude hindamine võimalik viia läbi ka KSH raames. ekslikult KSH-st. Asjakohaste mõjude puudulik aruandlus ja dokumenteerimine Samas nõustume, et küsimus võib vajada toob järjest enam kaasa planeeringute vaidlustamisi. täpsustamist, mh ka õigusaktides. Ettepanekut kaalutakse ja analüüsitakse täpsemalt PlanS eelnõu koostamise käigus. 15. OÜ Utilitas Wind 1. Anda huvitatud isikule (arendajale) tuuleparki kavandava KOV EP ja DP Selgitus. 14.09.2023 menetluses planeeringu koostamise (ja mõjude hindamise) tellimise võimalus. See DP puhul on planeeringu koostamine võimalik üle on vajalik, et kohalik omavalitsus õiguse sõlmida huvitatud isikuga haldusleping anda lähtudes PlanS § 130 lg-s 1 sätestatust. Eeltoodu planeeringu koostamise ja mõjude hindamise tellimise üleandmiseks. kehtib ka tuuleparke kavandava DP puhul (ehk olukorras, kus nende põhimõtteline asukoht on ÜP-s määratud). KOV EP koostamise üleandmist me ei toeta. Suure avaliku huvi ja menetluse läbipaistvuse huvides on oluline, et neid toiminguid viiks läbi KOV. Küll oleme esitanud ettepaneku EhS ja teiste seaduste muutmise seaduse (308 SE) eelnõusse PlanS § 4 lg 21 täpsustamiseks nii, et planeeringu koostamise korraldaja ehk KOV võib KOV EP tellimise ja mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga. 2. Tuuleparki kavandava DP menetlus muuta efektiivsemaks ja eemaldada Teadmiseks võetud. minimaalselt sinna otseselt sobimatutest menetlustoimingutest (vastuvõtmise eelne Avalikustamised on kavas üle vaadata ja vajadusel dubleeriv avalikustamine ja igal juhtumil heakskiitmine). neid optimeerida. Heakskiitmise menetlusetapist KOV planeeringute puhul loobuda ei kavatseta. 16. Eesti Arhitektide Liit 1. Luua konkreetsete seadusemuudatuste väljatöötamiseks töögrupp ruumiloome Teadmiseks võetud. 15.09.2023 nr pädevusega spetsialistidest ning kaasata töögrupi koosseisu vähemalt EAL kaasatakse ka edaspidi PlanS eelnõu A25/119 kolmeliikmeline EAL-i esindus. koostamisse. Juhul kui ilmneb vajadus eraldi töögrupi moodustamiseks, siis teavitame sellest. 2. Sõnastada seaduses planeerimise aluspõhimõtted selgemalt ja sisukamalt ning Selgitame. seada elukeskkonna parendamine kvaliteetse ruumiloome abil juhtpõhimõtteks, PlanS põhimõtted juba toetavad kvaliteetse millest teiste põhimõtete järgimisel tuleb lähtuda. ruumiloome põhimõtet ning võimaldavad tagada kvaliteetse planeeringulahendus. Selle selgemaks esiletoomiseks on probleemistikku käsitletud PlanS VTK p 1.1. Rakendamist ei saa lahendada seadusandlikul tasandil. 3. Seaduses selgemalt välja tuua ootused planeeringute koostamise kestusele, Teadmiseks võetud. menetlusprotsessi läbipaistvusele ning bürokraatia vähendamisele. Kuna puuduvad konkreetsed ettepanekud, ei saa selle kohta hetkel täpsemat hinnangut anda. Küll on võimalik esitada konkreetseid ettepanekuid juba konkreetseid muudatusi käsitleva eelnõu koostamise käigus. 4. Detailplaneeringutele määrata kehtivusaeg. Arvestatud. Kaalume täpsemat lahendust eelnõu sõnastamise käigus. 5. Riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukohavaliku Selgitus. regulatsiooni muutmisel tagada tasakaal riigi, kohaliku omavalitsuse, kogukonna ja Juhime tähelepanu, et oleme loobunud probleemi erahuvide vahel. käsitlusest Asukoha eelvalik jääb jätkuvalt osaks planeerimismenetlusest, sh jääb tagatud ka avalikkuse teadlikus erinevate asukohtade sobivusest. 7. Siduda planeerija mõiste PlanS-is kutseseaduse kohase kutsesüsteemiga, et Mitte arvestatud. planeeringu koostajal või planeeringu koostamist juhtival spetsialistil (planeerijal) PlanS VTK terminite sisustamisel sellises oleks kvalifikatsiooni tõendav vastav kutse. täpsusastmes muudatusi kavva ei võeta. Puudub alus arvata, et tänases olukorras, kus Eestis puudub terviklik ruumilise planeerimise õppekava ning pealekasv planeerijate osas on kasin, omab kutsetunnistusega planeerija termini sidumine positiivset mõju planeerijate kvaliteedile ja nende oskustele. Kutsetunnistusega sidumine ei kõrvalda probleemi põhjuseid ega lahenda probleemi ennast, vaid võib tuua kaasa tänases olukorras soovimatud kaasmõjud, mis võivad praegust olukorda veelgi halvendada. Seetõttu peame konkreetse probleemi lahendamisel põhjendatuks jätkamaks tööd selle nimel, et Eestis oleks olemas terviklik ruumilise planeerimise õppekava. Sellele järgnevalt on võimalik kaaluda, kas täiendava kutsesüsteemi loomine on vajalik. Lisaks eelnevale juhime tähelepanu siinkohal sellele, et planeeringute sisulise kvaliteedi eest vastutab lõplikult planeeringu koostamise korraldaja, kes mh peab tagama selle, et planeeringulahendus vastab õigusaktidele ja planeeringu eesmärgile. Seetõttu on lisaks haridussüsteemi parendamisele oluline tegeleda läbivalt ka planeeringu koostamist korraldavate ametnike pädevuse tõstmisega valdkonnas. 17. Keskkonnaamet 1. Maakonnaplaneeringute asendamine üleriigilise planeeringu teema või Arvestatud. 15.09.2023 nr 1- osaplaneeringuga võib küll olla rakendatav lahendus, kuid eelkõige vajab selle PlanS VTK-s on vastava teema käsitlust saadud 5/23/63-2 muudatuse rakendamine selgitust lähtudes algatatud üleriigilise planeeringu võtmes. tagasisidest lähtuvalt muudetud ning loobutud Millised oleks need valdkonnad, millele teema või osaüldplaneeringuid koostataks, otseselt uue planeeringuliigi loomisest. Selle asemel kuidas neid teemasid koostatavas üleriigilises planeeringus käsitletakse (või ei keskendutakse seniste planeeringuliikide (üleriigiline käsitletagi) käsitletagi)? Leiame, et üks teemadest, mida riik võiks teema või planeering ja maakonnaplaneering) võimaluste osaplaneeringuga täpsustada, on rohevõrgustik. Rohevõrgustiku temaatika laiendamisele nii territoriaalselt kui ka erinevate lahendamine nii üleriigilises planeeringus kui selle täpsustamine teemaplaneeringus käsitlemist vajavate teemade osas. Seda, kuidas teie võimaldaks eeldatavalt lahendada (või vähemalt ühtlustada) selle valdkonnaga ettepanekut uue käsitlusega suhestuvad, kaalutakse ja seonduvaid mitmeid metoodilisi probleeme. analüüsitakse täpsemalt PlanS eelnõu koostamise käigus. 2. Väljatöötamiskavatsuses on EKV temaatika esitatud liialt lihtsustatult ning Arvestatud. osaliselt ka ekslikult. Ehituskeeluvööndi vähendamise temaatikaga Üldplaneeringute protsessis toimub EKV ulatuse määratlemine (eriti rannikul seonduvalt vaadatakse üle LKS § 38 lg 4 loetletud korduva üleujutusega ala määramine ja selle alusel EKV ulatuse välja selgitamine, erisused. Millised ehitised lisatakse vajab täiendavaid vajadusel ka muud EKV ulatust mõjutavate erisuste täpsustamine, nt arutelusid ning selles protsessis teeme teiega kaldaastangud, tiheasustusalad) ning sellele järgnevalt EKV ulatuse oludele vastav koostööd. Ranna ja kalda kaitse eesmärkidest ÜP mastaabis korrigeerimine (suurendamine või vähendamine). Sellele lisanduvad lähtudes peab otsuseid tegema ennekõike enam kohapõhised EKV vähendamised, millised paljudel juhtudel on küll seotud Keskkonnaamet. ehitusloa kohustuslike hoonetega, kuid mitte ainult. Toetame ettepanekut LKS § 38 lg 4 loetletud erisuste Praktikas on esitatud soove rajada rannale või kaldale ka nn vaba ehitustegevuse alla ülevaatamiseks ning sellesse nimekirja veekogude kuuluvaid ehitisi, mille puhul omavalitsusest loa või nõusoleku saamine ei ole EhSist kaldaid minimaalselt mõjutavate teatud ehitiste tulenevalt vajalik. Leiame, et ranna ja kalda kaitse eesmärkide tervikliku kaitse lisamist (nt purded või maaparandussüsteemi eesmärgil ei ole kindlasti põhjendatud EKV vähendamise otsuse viimine eesvoolude truubid). üksiktegevuste tasemele, seda eriti kui omavalitsused ei ole üldplaneeringutes seda teemat igakülgselt (sh ranna ja kalda kaitse eesmärkidest lähtudes) strateegilisel tasemel läbi analüüsinud. Antud probleemi lahendamiseks näeme pigem LKS § 38 lg 4 loetletud erisuste ülevaatamist ning sellesse nimekirja veekogude kaldaid minimaalselt mõjutavate teatud ehitiste lisamist (nt purded või maaparandussüsteemi eesvoolude truubid). Juhul kui EKV vähendamine viia ettepaneku kohasesse projekteerimistingimuste faasi (või mujale üksikehitise tasemele), võib prognoosida Keskkonnaameti olulist halduskoormuse suurenemist, kuna EKV vähendamine on põhjalik ja praktikas ka ajamahukas kaalutlu-sotsustus, milles tuleb arvestada mitmeid LKS nimetatud asjaolusid, seetõttu ebamõistlikult koormav üksikehitise ehitamise soovi korral. Muudatuse rakendamisel pikeneb kordades otsuste tegemise aeg. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole kohustus, kuid vähendamist taotletakse praegu enamasti selge vajaduseta. Seetõttu ei ole põhjendatud ehituskeeluvööndi vähendamise lahti sidumine planeerimisprotsessist. 3. Ehituskeeluvööndi vähendamine ilma planeeringuta loob eelduse küsida EKV Selgitus. vähendamist oluliselt kergekäelisemalt. Planeeringu koostamise kohustuse korral Võimalike muudatuste tegemisega ei tohiks kaasneda jäetakse mõned ehitised ehitamata ja loobutakse esialgsetest plaanidest (tihti on ehituskeeluvööndi vähendamise taotluste olemas ka alternatiivid ning EKV-sse ehitamine ei ole ainus võimalus). Samas on kergekäelisemat küsimist. Alati peaks olema planeeringu puhul samuti suur halduskoormus, sest EKV vähendamise eesmärgiga eelistatum alternatiivne ja keskkonda vähem koormav planeering saadetakse korduvalt Keskkonnaametile kooskõlastamiseks/arvamuse lahendus. avaldamiseks. Teisalt on arusaadav, et planeeringu menetlus ainult üksiku ehitise ehitamiseks EKV-sse on samuti suurt halduskoormust nõudev ega ole riigiressursside kasutamise seisukohalt efektiivne. 4. Muudatusettepanek põhineb ekslikul seisukohal, et ehituskeeluvööndi Selgitus. vähendamine on seotud eelkõige ehitusloa kohustusliku hoone ehitamisega. Ettepaneku tegemisel lähtuti eeskätt nende Tegelikkuses toimub ehitamine mitte ainult ehitusloa alusel, vaid ka nö vaba olukordade lahendamise vajadusest, mil ehitustegevusena (nt eratee, alla 20 m2 abihooned) ning vaba ehitustegevuse jaoks detailplaneeringu koostamine on olnud nõutav vaid ei ole vajalik saada ehitusluba ega esitada ehitusteatist. Et vaba ehitustegevuse ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Need juhud ongi jaoks ehitusluba ei väljastata, siis puudub selliste ehitiste ehitamiseks peamiselt seotud tegevustega, mis ei ole ehituskeeluvööndis võimalus ilma ehituskeeluvööndi vähendamiseta. Senine ehitusloakohustusliku hoone ehitamine (nt ehituskeeluvööndi vähendamise menetlus on seotud planeerimisprotsessiga jõulinnakud, tehnovõrgud jmt). ranna/kalda kaitse eesmärke oluliselt mõjutava ehitustegevuse kavandamisel enamasti enam kui ühe ehitise püstitamiseks ning vähemmõjutavate ehitustegevuse tarbeks annab juba praegu LKS võimaluse ehitada ilma ehituskeeluvööndit vähendamata LKS-is nimetatud erisuste alusel. 5. Ei saa nõustuda, et igal juhul on tegemist loaga, mis antakse konkreetsele Teadmiseks võetud. ehitisele. Teatavasti on ka planeeringuid, millega on kavandatud ehituskeeluvööndisse rohkem hooneid ning rajatisi moodustades suurema kompleksi, millel on ranna ja kalda kaitse-eesmärkidele oluliselt suuremad ning summeeruvad mõjud. 6. Oluline on sõnastada, mida tähendab DP ellu viimine. On selleks piiriks Teadmiseks võetud. planeeringus ette nähtud kruntide moodustamine, arendust toetavate ehitiste (nt DP elluviimise täpne definitsioon töötatakse välja juurdepääsutee või mingi tehnorajatise (nt puurkaev) rajamine) või planeeringu PlanS eelnõu koostamisel. põhiehitiste (nt hooned elurajooni planeeringus) rajamine? 7. DP kehtetuks tunnistamise puhul on reguleerimata, millised tingimused siis Selgitus. kehtivad, kui DP ei ole ellu viidud. Kas sihtotstarve kehtib peale DP tühistamist? Kui DP tunnistatakse kehtetuks, kehtivad ÜPs määratud maakasutus- ja ehitustingimused. 8. Kõik kehtestatud DP-d peavad olema lihtsalt tuvastatavad avalikus registris (nt Selgitus. maa-ameti rakendus) ja see peab olema kohustuslik. Kehtestatud planeeringud tehakse kättesaadavaks planeeringute andmekogus (PLANK). See on juba täna kohustuslik. 9. Ettepanekuna on kavas loobuda eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapist ning Teadmiseks võetud. KSH koostamisest kahes osas. See asendatakse ruumianalüüsiga. Probleemi Oleme loobunud probleemi käsitlusest ja püstitusega oleme nõus, nt juba KSH koostamine kahes osas tekitab segadust asukohavalik ja sellest avalikkuse teavitamine säilib. (millal, mis küsimusi tuleks täpsemalt analüüsida) ja kogu planeeringu protsess on Konkreetseid ettepanekut kaalutakse ja analüüsitakse väga pikk. PlanSis tuleks riigi ja KOVi eriplaneeringu kui planeeringuliik võtta ette täpsemalt PlanS eelnõu koostamise käigus. tervikuna ehk ka praeguseks detailse lahenduse sätted ei saa enam jääda endisele kujule. Praegu tekitab detailse lahenduse ärajätmise võimalus pigem segadust ehk millal peab midagi olema tehtud ja mis ajaks midagi analüüsitud, selgeks saadud. Kui kavas on teha ruumianalüüs, sh sätestatakse kriteeriumid asukohavaliku ruumikriteeriumidele, siis tuleb ka läbi analüüsida, kas ja kuidas on võimalik avalikkusel asukohavaliku osas kaasa rääkida. Kogu eriplaneeringuid puudutav muudatuste pakett peaks olema suunatud sellele, et eriplaneeringud valmiksid mõistliku ajaga ja vajalikud küsimused saaksid lahendatud. 10. ORME määrus (VV 01.10.2015 määrus nr 102) tuleks kindlasti üle vaadata. Selgitus. PlanSis (ja ka KeHJSis) tuleks samas üle vaadata ka, mis juhul on planeeringu ORME määrust on kavas kaasajastada. Hetkel on koostamisel vaja anda KSH eelhinnang. Väga koormav on nt üldplaneeringut koostatud ORME määruse ajakohastamise analüüs, muutvate DP-de puhul, kõikidel juhtudel pole see vajalik. mis annab selleks sisendi. 18. Keila Linnavalitsus Mitte kooskõlastatud. 15.09.2023 nr 7- 1. VTK eelnõus tuleb täiendada punkti 9.1 selgitustega, mida on silmas peetud Selgitame. 4/651-2 kvaliteetse ruumiloome põhimõtete all. Võtame arvesse PlanS eelnõu koostamisel. 2. VTK eelnõus tuleb täiendada punkti 9.4 selgitustega, kuidas on tagatud Selgitame. avalikkuse teavitamine sobivast planeeringulahendusest planeerimismenetluses Vastuvõtmisest loobumise käsitlust on PlanS VTK-s vastuvõtmise etapist loobumise ja vastuvõetud planeeringu avalikustamisest muudetud ning see ei käsitle enam kohaliku loobumise järel. omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures vastuvõtmise menetlusetapist loobumist (vt täpsemalt PlanS VTK p 1.4.). 3. VTK-s ei ole piisavalt infot muudatusettepanekute 1 ja 4 põhimõtete kohta. Selgitame. Oleme PlanS VTK koostamisel lähtunud VTKle sobivast vormist, st kirjeldanud praktikas esinenud probleeme ja nende võimalikke regulatiivseid lahendusi. Seoses punktiga 4, vt eelmist selgitust. Muudatusettepanekute sisu selgitame täpsemalt eelnõu ja seletuskirja koostamise protsessis. 19. Narva Linnavalitsus 1. Palume määratleda terminite („mõisted“) osas, mida tähendab „ei ole asutud ellu Arvestatud. 13.09.2023 nr 4.2- viima“. Võtame arvesse PlanS eelnõu koostamisel, lähtudes 17/7893 PlanS VTK p 1.5. 2. Teeme ettepaneku kaaluda üleriigilise planeeringu kehtestamiseks riigikogu poolt, Mitte arvestatud. arvestades üleriigilise planeeringu ruumiotsuste mõju riigile tervikuna. PlanS § 24 lg 1 kohaselt kehtestab üleriigilise planeeringu Vabariigi Valitsus. Üleriigiline planeering mõjutab kogu riiki sõltumata selle kehtestajast ning puuduvad sisulised põhjused kehtestaja muutmiseks. 3. Lisada planeeringute liikide hulka ka regionaalplaneeringu, mis koostatakse kattes Teadmiseks võetud. mitme KOV territooriume ühiste ja seotud teemade lahendamiseks. PlanS VTK-s on vastava teema käsitlust muudetud Regionaalplaneeringu koostamise korraldamine võiks olla pädeva riigiasutuse ning loobutud otseselt uue planeeringuliigi loomisest. juhtida, selle algatamise ettepaneku võiks teha kas huvitatud KOV’id ühiselt Selle asemel keskendutakse seniste (sarnaselt huvitatud isikutest nt detailplaneeringute algatamisel) või ka ühe või teise planeeringuliikide (üleriigiline planeering ja valdkonna eest vastutav riigiasutus. maakonnaplaneering) võimaluste laiendamisele nii territoriaalselt kui ka erinevate käsitlemist vajavate teemade osas. 4. Teeme ettepaneku muuta Planeerija mõistet ja sisu ning sellega seonduvaid PlanS Mitte arvestatud. osasid ja siduda Planeerija olemus kutsesüsteemiga, kuna seaduses praegusel kujul PlanS VTK terminite sisustamisel sellises esinev määratlus on väga keeruline omavalitsuse tasandil nii kontrollida kui tagada täpsusastmes muudatusi kavva ei võeta. Puudub alus pädeva planeerija olemasolu planeeringute koostamiseks. arvata, et tänases olukorras, kus Eestis puudub terviklik ruumilise planeerimise õppekava ning pealekasv planeerijate osas on kasin, omab kutsetunnistusega planeerija termini sidumine positiivset mõju planeerijate kvaliteedile ja nende oskustele. Kutsetunnistusega sidumine ei kõrvalda probleemi põhjuseid ega lahenda probleemi ennast, vaid võib tuua kaasa tänases olukorras soovimatud kaasmõjud, mis võivad praegust olukorda veelgi halvendada. Seetõttu peame konkreetse probleemi lahendamisel põhjendatuks jätkamaks tööd selle nimel, et Eestis oleks olemas terviklik ruumilise planeerimise õppekava. Sellele järgnevalt on võimalik kaaluda, kas täiendava kutsesüsteemi loomine on vajalik. Lisaks eelnevale juhime tähelepanu siinkohal sellele, et planeeringute sisulise kvaliteedi eest vastutab lõplikult planeeringu koostamise korraldaja, kes mh peab tagama selle, et planeeringulahendus vastab õigusaktidele ja planeeringu eesmärgile. Seetõttu on lisaks haridussüsteemi parendamisele oluline tegeleda läbivalt ka planeeringu koostamist korraldavate ametnike pädevuse tõstmisega valdkonnas. 5. Teeme ettepaneku eemaldada PlanS peatükk 7 Kohaliku omavalitsuse Mitte arvestatud. eriplaneering ja määratleda vajalikud osad planeerimise reguleerimiseks KOV EP instrumendi tõhustamiseks oleme muutnud regionaalplaneeringu peatükis. Seaduse rakendamise 8 aastat on näidanud, et antud probleemi käsitlust , kuid mitte selliselt, et kaalumise planeeringuliik ei täida oma eesmärki, ei ole põhjendatud protsessiga ja ei ole ka all oleks eriplaneeringu protsessist loobumine.. tihti planeerimise põhimõtete täitmisel eesmärgipärane. 6. Tuua PlanS sisse uuesti detailplaneeringute lihtsustatud menetlus nii Mitte arvestatud. halduskoormuse vähendamiseks kui ka lihtsamate detailplaneeringute (näiteks mõne Selleks on olemas kehtiv regulatsioon (PlanS § 125 elamukrundi detailplaneering jms) menetlusaja vähendamiseks. lg 5, EhS § 26), mis võimaldab, kas detailplaneeringu koostamisest üldse loobuda või ka kehtivat detailplaneeringut täpsustada. Ettepanekust ei ilmne, mida on sisuliselt mõeldud lihtsustatud menetluse all. Samas on eelviidatud regulatsioonid kavas PlanS eelnõu koostamisel üle vaadata. 7. Teeme ettepaneku sisse viia PlanS riigilõivu nõude analoogselt EhS-iga. See on Mitte arvestatud. väga põhjendatud mitmest vaatest. Kõigepealt kaalub huvitatud isik Riigilõivu kavandamisest on eelnõu koostamisel detailplaneeringu algatamist põhjalikumalt kui senine praktika seda näitab ning loobutud. seeläbi ei tule KOV menetleda planeeringuid, mida tõenäoliselt ka ellu ei viida. Paljuski on omavalitsustes planeeringute menetluste aeg suhteliselt pikk, kuna algatatakse hulgaliselt planeeringuid, kus tegelikult huvitatud isikule reaalne kas vajadus või plaan puudub kuid mida esitatakse „igaks juhuks“ krundi väärtuse tõstmiseks ja mis koormab oluliselt omavalitsuse töökoormust ja seda tihti pikaajaliselt. Teiseks annab see võimaluse KOV-idele üle vaadata planeeringute menetlusega tegeleva ametniku palgataseme. 8. Määratleda PlanS „tiheasustusala mõiste“, kuna mõistet kasutatakse eri riiklike Mitte arvestatud. ametkondade poolt eri tähenduses ja kohalikul tasandil ruumiotsuseid tehes tekitavad Tiheasustusala LKS § 38 lg 1 p 3 tähenduses on linn erinevad tõlgendused ja arusaamad palju segadust ja probleeme ning takistavad tihti ja alev ning aleviku ja küla selgelt piiritletav menetluste protsesse. kompaktse asustusega ala. Nende alade määramine ongi PlanS § 75 lg 1 p 27 kohaselt ÜP juba täna ülesanne. Nõustume, et tiheasustusala mõistet kavandatakse ka muudes seadustes, kuid PlanS muutmise raames lähtutakse vaid tiheasustusala ja planeerimismenetluse seostest. 9. Ehituskeeluvööndi vähendamine tuua KOV pädevuseks planeeringu osana ja Selgitus. võimaldada ehituskeeluvööndit vähendada ka projekteerimistingimuste alusel Ehituskeeluvööndi vähendamise temaatikaga eeldusel, et Keskkonnaamet või vajadusel Keskkonnaministeerium on seonduvalt vaadatakse üle LKS § 38 lg 4 loetletud ehituskeeluvööndi vähendamise kooskõlastanud. erisused. Millised ehitised lisatakse vajab täiendavaid arutelusid ning sellesse protsessi kaasatakse ka Keskkonnaamet. 10. Sotsiaalse taristu kulude õigusliku riikliku regulatsiooni kehtestamisel tuleb Teadmiseks võetud. silmas pidada, et kõik piirkonnad/ KOV-id Eestis ei soovi reguleerida sotsiaalse Ettepanekut kaalutakse ja analüüsitakse täpsemalt taristu rajamist täiendavate tasudega. Kahanevates piirkondades on sotsiaalne taristu PlanS eelnõu koostamise käigus, sh analüüsitakse nagunii juba liiga suur ja huvitatud isikute soovi piirkonnas arendada ei soovita vajadust teiste seaduste ja õigusaktide muutmiseks. takistada täiendavate kuludega. Selgitus. Hetkel on koostatud sotsiaalse taristu tasu analüüs, mille tulemusel hakatakse võimalikku tasu kehtestamist kaaluma. 11. Kaaluda üldplaneeringut muutavate detailplaneeringute puhul lähte- Selgitus. seisukohtade ettepanekute saamise kohustusest loobumist isikutelt ja asutustelt Ettepanekus ei ole toodud sisulist põhjendust ÜP-d kuna detailplaneeringutes lähteseisukohtade koostamine ei ole kohustuslik. Sel muutva DP puhul lähteseisukohtadest loobumiseks. juhul tekib arusaamatu etapp, millal koostatakse lähteseisukohti, kes neid kinnitab Täna on PlanS § 6 p 12 kohaselt planeeringu ja milline on neil juriidiline pädevus ning millal neid tuleb esitada seisukohtade lähteseisukohad on planeerimismenetluses saamiseks. algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Selgusetuks jääb, miks ei ole nende koostamine põhjendatud ÜP-d muutva DP puhul. 20. Rahandusminis- 1. Kuivõrd ruumiline planeerimine vallas või linnas on KOKS § 6 lõike 1 kohaselt Arvestatud. teerium omavalitsusüksuse ülesanne, ei saa planeerimisseadusega kohaliku omavalitsuse 18.09.2023 nr 1.1- üksusele ette kirjutada, milleks ta laekuvaid sissetulekuid kasutada võib. Seega ei pea 11/4944-3 me võimalikuks tasust laekunud raha sihtotstarbelist kasutamist seaduses sätestada. 21. Justiitsministeerium 1. Planeeringute menetlemist puudutava teabe avaldamisel üksnes elektrooniliste Arvestatud. 21.09.2023 nr 8- kanalite (VTK-st nähtuvalt on kaalumisel ajalehes avalikustamisest loobumine või PlanS VTK-d on läbivalt muudetud. PlanS eelnõu ja 2/4930 selle soovituslikuks muutmine) kaudu ei pruugi teave jõuda kõikide isikuteni, kes seletuskiri koostatakse lähtuvalt eeldusest, et ajalehes võivad olla huvitatud koostatavast planeeringust, kuid kelle õigusi, kohustusi ega teavitamine on vajalik. huve see otseselt ei puuduta ning keda seetõttu isiklikult ei informeerita. Tänapäevaste infotehnoloogiliste lahenduste valguses võib teabe avaldamine ajalehes tunduda esmapilgul ebamõistlik, kuid tuleb kindlasti arvestada, et maapiirkondades on jätkuvalt probleemiks kiire internetiühenduse vähene kättesaadavus ning osade inimeste vähene arvutikasutamise oskus või vajalike seadmete puudumine. Dokumendi kättetoimetamisel ajalehes avaldamisega tagatakse info jõudmine nende isikuteni, kelle poole ei oska haldusorgan ise pöörduda või kelle asukoha kohta ei ole informatsiooni. Samuti suurendab ajalehes teabe avaldamine võimalust, et teave jõuab võimalikult suure hulga isikuteni. 2. VTK punktis 1 probleemi 1.3 juures märgitust nähtub, et soovitakse loobuda Arvestatud. planeeringute menetlemisega seonduva teabe avalikustamise nõudest Vabariigi PlanS VTK-s on käsitlust on muudetud ning Valitsuse veebilehel. vastavast ettepanekust on loobutud. Vastavalt kehtivale PlanS-le on üleriigilise planeeringu, riigi eriplaneeringu ning maakonnaplaneeringu algataja ja kehtestaja Vabariigi Valitsus. Tegemist on avaliku ülesandega, mille täitmise käigus saadud või loodud teabele juurdepääsu reguleerib lisaks PlanS-le ja HMS-le ka avaliku teabe seadus (AvTS). AvTS § 27 lg 1 p 32 kohaselt on teabevaldaja (kelleks on ka Vabariigi Valitsus) kohustatud avalikustama muu hulgas sellise tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe ja dokumendid, mille avalikustamise kohustus on sätestatud välislepingus, seaduses või selle alusel vastuvõetud õigusaktis või mida teabevaldaja peab vajalikuks avalikustada. Seejuures tuleneb AvTS § 29 lg-st 1 koosmõjust sama seaduse § 31 lg-ga 1 kohustus avaldada selline teave oma veebilehel, või lisada veebilehele link, mille kaudu on teave kättesaadav. Palume eelnõu koostamisel arvestada, et Vabariigi Valitsuse veebilehele tuleb lisada link sellele veebilehele, mille kaudu on planeerimismenetlust puudutav teave kättesaadav. 3. VTK punkt 1 probleemid 1.6 ja 1.16 käsitlevad planeerimismenetluse läbiviimise Selgitus. tasu ja sotsiaalse taristu tasu kehtestamist ja planeerimismenetluse läbiviimise tasu Menetluse eest tasu kehtestamise kavast on loobutud. ja sotsiaalse taristu tasu osas viiakse läbi täiendav analüüs, mistõttu ei ole VTK-s Sotsiaalse taristu tasu kehtestamise täpsemat vajadust nende küsimuste regulatiivseid lahendusi veel lõplikult avatud. Siiski peame ja võimalusi kaalutakse eelnõu koostamise käigus oluliseks rõhutada mõningaid põhimõtteid, mis puudutavad eelkõige lähtudes läbiviidud analüüsist. planeerimismenetluse läbiviimise eest tasu kehtestamist: Üldine põhiseaduslik nõue avalik-õiguslike toimingute eest tasu kehtestamisel on seadusliku aluse nõue (PS § 113). Samuti tuleb tasu kehtestamisel tagada isikute võrdne kohtlemine ja proportsionaalsus. Planeerimismenetluse läbiviimise tasu kehtestamisel üksnes ehitusõiguse aluseks olevate planeeringute menetlemisele peab olema objektiivne ja mõistlik põhjus. VTK-st ei selgu, mis on need objektiivsed põhjused, mis õigustavad üksnes teatud liiki planeeringute menetlemise eest tasu kehtestamise. Tasu, kas lõivu või maksuna, ja selle suuruse kujundamisel tuleb arvestada, et see põhjendamatult ei takistaks isikul mõne põhiõiguse (eelkõige omandipõhiõiguse) realiseerimist. Seejuures tuleb analüüsida, kas ehitusõiguse aluseks olevate planeeringute planeerimismenetluse läbiviimise eest tasu kehtestamine olukorras, kus ehitusloa taotluse läbivaatamise eest on riigilõiv ette nähtud, on proportsionaalne ega raskenda isikul ülemäära omandipõhiõiguse teostamist. Palume eelpooltooduga eelnõu koostamisel arvestada. 4. Palume eelnõu seletuskirjas välja tuua põhilised halduskoormuse vähenemised ja Arvestatud. ka suurenemised ning hinnata (ligikaudselt) eelarvelist mõju seaduseelnõu Eelnõu seletuskiri koostatakse märkusest lähtuvalt. seletuskirja koostamisel. 5. 5. VTK punktis 14 on öeldud, et „puudub vajadus põhjaliku mõjuanalüüsi Arvestatud. koostamiseks HÕNTE § 46 lõige 3 järgi“, millega viidatakse oluliste mõjude PlanS VTK probleemistike käsitlusi ja ulatust on puudumisele. VTK-s tulnuks põhjendada olulise mõju puudumist. Arvestades, et mitmes punktis muudetud, sh on sellest lähtuvalt muudatused mõjutavad suurt sihtrühma (kõiki ühiskonnaliikmeid) ning on suunatud muudetud ka VTK-s -s toodud eelanalüüsi ja mõjude kvaliteetse ruumiloome ning planeerimismenetluse efektiivsemaks muutmise olulisust. eesmärkide täitmisele, tuleks meie hinnangul mõju lugeda oluliseks. Juhime tähelepanu, et ka VTK-s on punkte, milledes on tõdetud olulise mõju esinemist (nt punktides 11.15.1.3.; 11.16.1.6.). 22. Eesti Linnade ja 1. Planeeringu muutmise ja täpsustamise mõisted tuleb muuta selgemaks. Arvestatud. Valdade Liit Ehitusliku kompleksi mõiste on vajalik ühtlustada PlanSis ja EhSis. Seaduses Seda ongi plaanis PlanS eelnõu koostamisel 22.09.2023 nr 5- tuleks luua selgemad piirid EhS § 27 rakendamisele, millisest hetkest ei ole enam analüüsida. Kindlasti on oluline, et edaspidi oleks 1/228-2 otstarbekas täpsustada detailplaneeringut projekteerimistingimustega, vaid läbi viia selgem, millistel juhtudel oleks tegemist uus detailplaneeringu menetlus. detailplaneeringu täpsustamisega. Juhul kui neist piiridest väljuda, tuleb läbi viia uue detailplaneeringu menetlus. 2. Omavalitsused ei toeta planeerimise tasu sätestamist. Selliselt suurendatakse Arvestatud. oluliselt KOV töökoormust, mis nõuab lisa spetsialistide palkamist. Samuti tekib Planeerimise tasu kehtestamise kavast on loobutud. planeeringu koostamise taotlejal planeeringu koostamise tasu maksmisel otsene ootus planeeringu koostamisele. Tuleks jääda senise regulatsiooni juurde, kus detailplaneeringust huvitatud isikuga võib sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise ja finantseerimise üleandmiseks, kuid see peaks toimuma üld- mitte erandjuhul. 3. Võtta PlanS § 130 lg-st 2 välja p-i 2 mille kohaselt planeerimisalase tegevuse Mitte arvestatud. korraldaja ei või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida Üldplaneering on KOV peamine dokument, mis halduslepingut planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise suunab omavalitsuse ruumilist arengut tervikuna. üleandmiseks, kui planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Terviku tüki kaupa (ehk DP-ga) muutmisel võib Nimetatud sätte välja võtmine võimaldaks eespool nimetatud halduslepingut kaduda terviklikult kujundatud ja avalikkusega sõlmida ka juhul, kui detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtestatud kokkulepitud ruumilahendus, mistõttu peaks DP-ga üldplaneeringut. ÜP muutmine olema pigem erand. Avalike huvide kaitse on paremini tagatud kui planeeringu tellija on KOV. Ka Riigikohus on varasemalt asunud seisukohale (vt RKHKo 3-3-1-12-07), et juhul kui KOV korraldab ise planeeringu koostamist, on erinevate huvide tasakaalustatud arvessevõtmine tõhusam kui juhul, kui planeeringu tellijaks on eelduslikult arendustegevuse kasumlikkusest huvitatud eraõiguslik isik. 4. Ehituskeeluvööndi mahtude suurenemine peaks jääma detailplaneeringu Teadmiseks võetud ja osaliselt arvestatud. menetlusse ja kaitsevööndi piiride vähendamise lihtsustamist ei toeta. Ettepanek on Ehituskeeluvööndi vähendamise temaatikaga muuta LKSi selliselt, et supelrandadesse oleks lubatud ehitada ka ranna seonduvalt vaadatakse üle LKS § 38 lg 4 loetletud teenindamiseks vajalikke spetsiifilisi hooneid (siseruumiga vetelpäästetorn, erisused. Millised ehitised lisatakse vajab täiendavaid rannavalvetorn jms). arutelusid ning sellesse protsessi kaasatakse kindlasti ka Keskkonnaamet. Ranna ja kalda kaitse eesmärkidest lähtudes peab otsuseid tegema ennekõike Keskkonnaamet. 5. Jätta PlanS § 75 lg 1 p-s 18 reguleeritu (mille kohaselt on üldplaneeringu Selgitus. ülesandeks planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine) Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste üldplaneeringu kohustuslikuks ülesandeks, kuna PlanS § 125 lg 5 kohaselt võib määramine on üks ÜP tuumikülesannetest, mis peab detailplaneeringu koostamise kohustuse korral lubada detailplaneeringut saama kohustuslikuks. Millised ülesanded neile veel koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva võiksid lisanduda selgub eelnõu koostamisel. hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised mh kui üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused. 6. Palume PlanSis määratleda, mida mõeldakse olemasoleva hoonestuse all. Arvestatud. PlanS § 125 lg 5 on kavas tervikuna üle vaadata ja muuta selliselt, et praktikas enim küsimusi tekitanud mõistete tõlgendamisel neid edaspidi vähendada. Kindlasti vaadatakse selle protsessi käigus üle ka mõisted ja nende sisu. 7. Palume PlanSi muuta selliselt, et lisaks hoonele (nt elamule), oleks võimalik Mitte arvestatud. ehitada lisaks seda teenindavatele rajatistele ka seda teenindavad hooned (nt Abihoonete rajamise võimalikkust saab reguleerida abihoone). eeskätt üldplaneeringuga seatavate tingimustega. Kuna abihooned osutuvad sageli põhihoonega samade parameetritega ehitisteks, kaotaks senine regulatsioon on sisu ja mõtte, milleks on võimaldada ühe ehitusloakohustusliku hoone ehitamist. Arvestama peab, et alla 60 m2 ja kuni 5 m kõrguseid hooneid, sh elamu teenindamiseks vajalikke hooneid, saab ehitada vaid ehitisteatise esitamisel ning nende ehitamiseks ei ole PlanS kohaselt DP nõutav. Seetõttu me muudatust ei toeta. 8. Ebaselge ja mitmeti tõlgendatav on PlanS § 125 lg 5 p 2 rakendamine. Täpsemalt Arvestatud. tekitab praktikas probleeme, mis on piisavad üldplaneeringust tulenevad PlanS § 125 lg 5 on kavas tervikuna üle vaadata ja tingimused, et projekteerimistingimuste andmine oleks lubatav. muuta selliselt, et praktikas enim küsimusi tekitanud mõisted selgemini sõnastada. Selle protsessi käigus vaadatakse üle ka PT andmise lubatavuse kriteeriumid. 9. Palume PlanSi reguleerida, mida tuleb mõista detailplaneeringu elluviimisega Osaliselt arvestatud. alustamise all, st millest alates võib öelda, et detailplaneeringut on asutud ellu viima. Kavas on senisest täpsemini välja tuua, mida 10. Otstarbekas ei ole kehtestada detailplaneeringule kehtivuse aega, mis hetkest mõeldakse detailplaneeringu elluviimisena ja mis muutub detailplaneering automaatselt kehtetuks, kuna ka 10 aastat tagasi hetkest see võiks toimuda. kehtestatud detailplaneering võib olla konkreetseid asjaolusid arvestades elluviidav. PlanS § 140 lg 1 senise regulatsiooni juurde jäämist Teeme ettepaneku jääda PlanS § 140 lg 1 senise regulatsiooni juurde, kuid välistada me ei toeta. Ka Riigikohus on leidnud, et õiguslikke kehtetuks tunnistamise korral kahju hüvitamise. vaidlusi detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise ja selle usaldamisega tekitatud kahju hüvitamise üle aitaks vältida see, kui seadusandja sätestaks tähtajad, mille jooksul isik saab planeeringu kehtima jäämist usaldada ja mille möödumisel tekib kohalikul omavalitsusel senisest lihtsam võimalus tunnistada detailplaneering kehtetuks. Kaalume komplekselt läbi selle, kas ja mis tingimustel kehtetuks muutumine seaduse alusel edaspidi rakendub. 11. Kehtestada üleriigiliselt sotsiaalse taristu tasu arvutamise metoodika, mis Selgitus. kirjeldab sotsiaalse tasu kujunemisel aluseks võetavaid olulisi kriteeriume Nendele küsimustele annab esmase hinnangu ja (tingimusi) ning anda KOVdele metoodika alusel õigus kehtestada sotsiaalse taristu esitab peamised koostamisel olev „Sotsiaalse taristu tasu konkreetne suurus (analoogia maamaksuga) ja tasu rakendamise muud väljaehitamise kokkulepete ja tasu analüüs“. Sellest tingimused. lähtudes analüüsime täpsemalt, milline lahendusvariant võiks olla sobivaim 12. Lisaks sotsiaalse taristu tasu kehtestamisele tuleb seadusega sätestada KOVidele Vt p-s 11 toodud selgitus. õigus laiendada sotsiaalse taristu ehitamise nõue detailplaneeringu või Juhime täiendavalt tähelepanu, et PT-de andmine toimub EhS-is sätestatud alusel ja korras ning PlanS- projekteerimistingimustega hõlmatud arendusalale. Seejuures tuleb vahet teha is ei saa reguleerida õigussuhteid, mis väljuvad sotsiaalse taristu rajatistel ja sotsiaalse taristu hoonetel. seaduse piiridest. Edastame ettepaneku ka KliM-ile, kes tegeleb EhS muudatustega. 13. Teeme ettepaneku täiendada PlanS §-s 131 sätestatud loetelu sotsiaalse Vt p-s 11 toodud selgitus. taristu rajatistega. 14. Sätestada PlanSis võimalus sõlmida arendajaga haldusleping arendusalale Vt p-s 11 toodud selgitus. sotsiaalse taristu hoone (lasteaia-, kooli- vms hoone) ehitamiseks juhul, kui arenduse maht tingib selle hoone ehitamise vajaduse. 15. Kehtestada seadusega võimalus kohaldada sotsiaalse taristu tasu, sõlmida avaliku Vt p-des 11 ja 12 toodud selgitusi. taristu (nii kehtivas PlanS-s 131 sätestatud ehitised kui sotsiaalse taristu) rajamiseks haldusleping ka projekteerimistingimuste andmise menetluses. 16. Projekteerimismenetluses sõlmitud halduslepingu sõlmimise ja halduslepingu Vt p-des 11 ja 12 toodud selgitus. täitmise tagamiseks tuleb seaduses sätestada kohaliku omavalitsusüksuse õigus keelduda projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimistingimuste andmisega kaasneb avalikult kasutatava ehitise (sh sotsiaalse taristu) ehitamise vajadus, kuid projekteerimistingimuste taotleja ei ole nõus sõlmima halduslepingut selle ehitise ehitamiseks või ehitamisega seotud kulude kandmiseks. 17. Sätestada KOVidele õigus nii ehituslubade kui projekteerimistingimuste Selgitus. andmisest keeldumiseks, nende kehtetuks tunnistamiseks kui ka kasutuslubade Ehituslubade ja PT-de andmise regulatsioon sisaldub andmisest keeldumiseks. EhS-s mille muutmisega tegelemine eelkõige KliMi vastutusvaldkonda. Edastame ettepaneku KliM-ile, kes tegeleb EhS muudatustega. 18. Planeeringuteadete avaldamine ainult veebilehel ja soovituslikult ajalehes ei toeta Arvestatud. avalikkuse kaasamist planeeringuprotsessis, vaid vähendab seda. Sellisel juhul Ajaleheteadetest ei ole arutelude tulemusena kavas leitakse põhjused, miks ajalehes ei pea teavitama, sest üldjuhul on see tasuline ja loobuda. PlanS eelnõu ja seletuskiri koostatakse rahalisi vahendeid hoitakse kokku. lähtuvalt eeldusest, et ajalehes teavitamine on vajalik. 19. Kui planeeringu vastuvõtmisest loobutakse, kuidas piiritletakse siis planeeringu Teadmiseks võetud. kooskõlastamise menetluskogu planeerimisprotsessis? Kehtiva seaduse alusel PlanS VTK-s on muudetud vastuvõtmisest loobumise kooskõlastatakse planeering enne vastuvõtmist ja siis see avalikustatakse. Kui käsitlust ning see ei käsitle enam kohaliku planeeringut ei avalikustata, kas siis avalikkuse kaasamisest loobutakse? omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures vastuvõtmise menetlusetapist loobumist. 20. Jääb ebaselgeks, mis on tegevuse eesmärk, kas ministril saab olema õigus Selgitus. sisuliselt ÜP ja DP-ga määratud sihtotstarbeid muuta, kelle taotlusel saab minister Ministril ei saa edaspidi olema õigust ÜP ja DP-ga seda õigust kasutada? määratud sihtotstarbeid muuta. PlanS-is saab sätestada õigusliku aluse määruse andmise kehtestamiseks, millega saab anda raamistiku, milliseid sihtotstarbeid ja juhtotstarbeid on võimalik määrata. 21. Nõustume, et planeeringu elluviimine ja planeeringu kehtivus peaks saama Selgitus. ajaliselt mõõdetavaks. Siinjuures on olulised kehtivusaja pikendamise tingimused ja Ettepanekut kaalutakse eelnõu koostamise käigus, tähenduse peaks saama planeeringu elluviimine, samas on vaja täpsustada kas samuti senisest selgemini planeeringu elluviimine, sh planeeritud kruntide maakatastrisse kandmise menetlus tähendab juba planeeringu millisest hetkest loetakse planeeringu elluviimine elluviimist? alustatuks. 22. Lisaks teeme ettepaneku täiendada PlanSi järgmiselt. 22.1. Seaduses määratud 30 päevane tähtaeg on liiga lühike nii üldplaneeringu ja Mitte arvestatud. KSH algatamiseks kui ka algatamata jätmiseks. Teeme ettepaneku kehtiva tähtaja Käesolevas PlanS muutmise protsessis on võetud muutmist 60 päevani ja mõjuval põhjusel tähtaja pikendamist 90 päevani ning samuti fookus leida menetlusele kuluva aja vähendamise muuta detailplaneeringu algatamisele või algatamata jätmisele kehtestatud tähtaega võimalusi. Menetlustähtajast mitte kinnipidamist 60 päevani ja mõjuval põhjusel tähtaja pikendamist 90 päevani. reguleerib täna juba haldusmenetluse seadus (HMS) § 41, mille kohaselt kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Vastav nõue kehtib ka planeerimismenetluses (planeerimisseadus (PlanS) § 1 lg 3). Ühtlasi juhime tähelepanu, et lähtuvalt PlanS VTK-le saadud tagasisidest on võetud tööplaani kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringutele algatamise taotluse nõuete määruse kehtestamine (PlanS § 3 lg 6 p 21 alusel), et planeeringute algatamise menetlust lihtsustada. 22.2. PlanS § 92 lg 2 sätestab, mida üldplaneeringu ülevaatamisega välja Arvestatud. selgitatakse ja üle vaadatakse. Teeme ettepaneku jätta PlanS § 92 lg 2 p-st 5 välja PlanS § 92 lg 2 p-i 5 esitatud ettepanekut kaalume sõnad „muutmise või“, kuna PlanS § 140 lg 8 kohaselt muutub varem kehtestatud PlanS koostamise käigus. detailplaneering uue detailplaneeringu kehtestamisega osaliselt või täielikult PlanS § 140 lg-s 7 sätestatu tähendabki seda, et kehtetuks. Praktikas ei ole realistlik, et KOV hakkaks kehtiva detailplaneeringu kehtivat detailplaneeringut muuta ei saa. Kui selline üldplaneeringuga vastuolu selgumisel koostama oma initsiatiivil alale uut soov on, siis tuleb koostada uus sama planeeringuala detailplaneeringut. Samuti palume eemaldada PlanS § 140 lg-st 7 ebatäpsus nagu hõlmav detailplaneering. saaks olemasolevat detailplaneeringut muuta. 22.3. Praegu sätestab PlanS § 125 lg 1 p 2, et detailplaneeringu koostamine on Selgitus. nõutav mh olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud Esialgse mahu määramisel lähtutakse mahust. Palume täpsustada, mida tuleb mõista olemasoleva hoone mahu all ehitusregistrisse kantud esialgsetest andmetest. vanemate hoonete puhul. Selgitame, et seaduse mõttega ei ole kooskõlas olukord, kus isik laiendab hoonet mitu korda alla 33% ning lõpptulemusena on esialgne hoone või olulise avaliku huviga rajatis suurenenud näiteks 50%. Kui protsentuaalne muudatus võrreldes esialgselt lubatuga suureneb mitmekordse laiendamisega seonduvalt üle 33%, tuleb koostada detailplaneering. See on vajalik, sest ulatusliku laiendamisega võivad saada kahjustada piirnevate kinnisasjade omanike õigused või huvid, samuti võivad suuruse tõttu muutuda nõuded tuleohutusele vms. 22.4. PlanS § 133 kohaselt peaks arvamust küsima kõigilt, keda teavitatakse Selgitus. detailplaneeringu koostamise algatamisest, k.a piirinaabreid. Nt tuleb piirinaabreid HMS § 11 lg 1 p 3 sätestab kohustuslikuna selliste teavitada avalikust väljapanekust ja siis on võimalik neil esitada vastuväiteid. PlanS isikute kaasamise, kelle õigusi või kohustusi võib § 133 ei sätesta arvamustele vastamise kohustust, küll aga tuleb vastata haldusakt puudutada. Need on isikud, kelle õigused ja vastuväidetele. Seega on sisuliselt tegemist kaks korda arvamuse küsimisega. Palume kohustused on juba seadusandlikul tasemel kaitstud. kaaluda detailplaneeringu menetluses teavitamise vähendamist, et vältida Nendeks on PlanS mõistes omanik ja piirneva halduskoormust ning vältida teadete saajate liigset koormamist. kinnisasja omanik. Tegu on isikutega (kolmandad isikud), kelle õigusi võib planeering puudutada ning nemad on võrreldes teiste võimalike planeeringust huvitatud isikutega võrreldes n-ö eristaatuses just seetõttu, et planeering võib puudutada nende õigusi, mistõttu on selliste isikute teavitamine põhjendatud ja vajalik. 22.5. Samuti palume kaaluda, kas valitsusasutusi, kellega tehakse koostööd, tuleb Teadmiseks võetud. teavitada igast detailplaneeringu etapist. PlanS § 127 on nimetatud, et Vaatame valitsusasutustega koostöö tegemist detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega. PlanS § 128 lg 8 kohaselt puudutavad sätted üle PlanS eelnõu koostamise tuleb neid planeeringu koostamise algatamisest teavitada ning samuti on järgmistes käigus. Võimalik on kaaluda lahendust, mille paragrahvides sätted, et neid tuleb teavitada ka detailplaneeringu vastuvõtmisest ja kohaselt saavad valitsusasutused loobuda teavituste kehtestamisest. Oleme seisukohal, et nii sagedane teavitamine on ebamõistlik, kuna saamisest teatades sellest koostamise korraldajatele, valitsusasutustelt tuleb igal juhul arvamust või kooskõlastamist küsida. vms. 22.6. Palume segaduse vältimiseks PlanSis tuua selgelt välja üldplaneeringut muutva Mitte arvestatud. detailplaneeringu menetlemise erikord. PlanS viitab praegu üldiselt, et Oleme arvamusel, et menetlusnõuded on selged ja üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu üheselt mõistetavad ning puudub alus arvata, et koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust ning menetlemisel segadusi esineb. Oleme menetlusnõuete koostööle ja kaasamisele detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid abistamiseks koostanud ka planeerimine.ee üldplaneeringu menetluse sätetele, mis tekitab detailplaneeringu menetlemisel veebilehele skeemid, mis võimaldavad kehtivat segadust. õigust eesmärgipäraselt tõlgendada. Samuti võiks seaduses olla regulatsioon, et üldplaneeringu (ÜP) muudatuse määratlemine on planeerimisalase tegevuse korraldaja otsustusõigus. See väldiks mitmeid ebameeldivaid olukordi, kus ÜP kaardile on ekslikult tekkinud trükivead (nt vale värviga tähistatud alad) ja nende parandamiseks ei peaks algatama ÜP muutmist Ilmse ebatäpsuse parandamise võimaluse annab juba tervikuna. HMS § 59, mis kohaldub ka planeerimismenetlusele kui haldusmenetluse alaliigile. 22.7. Palume PlanSis reguleerida, mis juhtub, kui üldplaneeringut muutev Teadmiseks võetud. detailplaneering tunnistatakse kehtetuks. PlanSis peaks olema sõnaselge lahendus, Kaalume muudatuse tegemise vajadust eelnõu et varasemad üldplaneeringu muudatused kehtetuks ei muutuks. koostamise käigus. 22.8. Kehtivas regulatsioonis on selgusetu, millises etapis täpselt tuleb esitada Selgitus. detailplaneering valdkonna eest vastutavale ministrile täiendavate kooskõlastuste Kuivõrd kooskõlastamise etapp eelneb määramiseks. Tõlgendamisel on võimalik teha järeldus, et seadusandja võib olla vastuvõtmisele, siis on seadusandja soov olnud ka mõelnud vastuvõtmise eelset etappi, kuid on see vaja täpsemalt seaduses reguleerida. täiendavate kooskõlastuste määramisega seotud menetlustoimingud viia läbi enne vastuvõtmist. 22.9. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb üldplaneeringut muutva detail- Teadmiseks võetud. planeeringu menetlusele kohaldada üldplaneeringule ettenähtud menetlust. See Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise tähendab, et nii detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise kui kehtestamise peab ja vastuvõtmise otsuste tegemise regulatsioon tuleneb otsustama volikogu. Haldusmenetluse menetlus-ökonoomika põhimõttest lähtudes KOKSist, mille § 22 lg 1 nimetab volikogu pädevuse. võiks üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava Selliselt KOKSi muutmist hetkel ei ole kavandatud, detailplaneeringu algatada ja vastu võtta valla- või linnavalitsus, arvestades saame kaaluda muudatuse tegemise vajalikkust ja seejuures, et kohtupraktika kohaselt ei loeta algatamise ja vastuvõtmise korraldusi võimalikkust eelnõu koostamise etapis. haldusaktideks, vaid kehtestamise haldusakti ettevalmistavateks haldustoiminguteks. Kehtestamise otsustamine jääks selliste detailplaneeringute puhul endiselt volikogudele. Sarnaselt peaks otsustamise pädevus olema ka KSH algatamisel ja KSH aruande vastuvõtmisel, st anda need menetlustoimingud valla- või linnavalitsuse pädevusse. 22.10. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestvusele Selgitus. kehtiv regulatsioon on haldusmenetluslikult koormav ja ei lähtu HMS § 5 lg-s 2 Avaliku väljapaneku kestus on ka praegu ca 4 toodud põhimõttest, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, nädalat, s.o 30 päeva (PlanS § 87 lg 4). samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Ettepanek on menetlust lihtsustada ja kohaldada kuni 30. juunini 2015 kehtinud PlanS §-st 19 tulenevat põhimõtet ehk avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat. Sama tuleks rakendada KSH puhul. 22.11. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab volikogu kehtetuks tunnistama ka need Teadmiseks võetud. detailplaneeringud, mille on kehtestanud valla- või linnavalitsus. Selline regulatsioon Ettepanekut kaalume PlanS eelnõu koostamise ei ole põhjendatud ja on volikogule ning menetlusosalistele ebamõistlikult koormav. käigus. Teeme ettepaneku muuta PlanSi ja KOKSi selliselt, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine oleks haldusorgani pädevuses, kes on detailplaneeringu kehtestanud. 22.12. Kehtiv regulatsioon sätestab, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise Teadmiseks võetud. otsuse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja Nõustume, et DP kehtetuks tunnistamise otsuse arvamuse andmiseks § 127 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele (PlanS § 140 eelnõu kooskõlastamine PlanS § 127 lg-s 2 nimetatud lg 3). Oleme seisukohal, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu ametiasutustega ei pruugi olla alati vajalik, eriti kooskõlastamine nimetatud ametiasutustega ei pruugi olla alati vajalik, näiteks olukordades kui detailplaneeringu kohase juhul, kui detailplaneeringu kohase ehitusõiguse kehtetuks tunnistamisel säilib ehitusõiguse kehtetuks tunnistamisel säilib olemasolev olukord looduses, nii nagu see on. Oluline on kaasata asutused uue olemasolev olukord looduses, nii nagu see on. Samuti ehitusõiguse määramisel – uut ehitusõigust hakatakse taotlema uues menetluses (s.o leiame, et oluline on kaasata asutused uue projekteerimistingimuste või ehitusloa menetluses). Ühtlasi palume analüüsida, kas ehitusõiguse määramisel – uut ehitusõigust hakatakse PlanSi on vajalik muuta ka Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2023 taotlema uues menetluses (s.o DP, PT või ehitusloa kohtuotsusest nr 3-20-2247 tulenevalt, milles on selgitatud PlanS § 140 lg-s 1 menetluses). Kaalume esitatud ettepanekut PlanS sätestatud detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisega seonduvat. eelnõu koostamisel. 22.13. Palume analüüsida, kas PlanSis on vajalik reguleerida puudustega esitatud Selgitus. detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemist või piisab HMSi üldisest Puudustega DP algatamise taotluse menetlemisele regulatsioonist. Nt mis saab, kui detailplaneeringu algatamise taotlusel on puudused kohaldub mh üldine HMS § 15 regulatsioon, s.t et kui ja kohalik omavalitsus määrab puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja, mille mõistliku aja jooksul puudusi ei kõrvaldata, on jooksul puudusi ei kõrvaldata. Kas sellisel juhul detailplaneeringu menetlemise võimalik jätta DP algatamata. PlanS § 128 lg-s 2 on tähtaeg peatub kuni nõuetekohase taotluse esitamiseni või jäetakse taotlus läbi toodud näitlik loetelu algatamise jätmise alustest. See vaatamata ja planeeringumenetlus lõppeb. Oluline on, et aega, mil taotlust on ei tähenda aga, et HMS üldist regulatsiooni ilmselgelt võimatu menetleda, ei arvestataks menetlustähtaja sisse. Mis puudutab kohaldada ei saaks. haldusmenetluse lõpetamist, siis võimaldab kehtiv õigus jätta puudustega taotluse Ühtlasi juhime tähelepanu, et lähtuvalt PlanS VTK-le läbi vaatamata (sh sellise algatamise taotluse, mis ei sisalda planeerimisotsuse saadud tagasisidest on võetud tööplaani kohaliku tegemiseks vajalikku olulist infot). Kui ministeerium tõlgendab seadust sarnaselt, siis omavalitsuse üksuse planeeringutele algatamise ilmselt ei ole seaduse täiendamine vajalik. Kui aga õigusnormi tuleks rakendada taotluse nõuete määruse kehtestamine (PlanS § 3 lg 6 teisiti ja seda on võimalik teha sätte õiguspärase tõlgendamisega, siis palume p 21 alusel), et planeeringute algatamise menetlust võimalusel seadusandja tahet kirjeldada. Sama probleem on ka planeerimise teistes lihtsustada. etappides. Kui detailplaneeringus on puudusi või detailplaneeringu lahendust on vaja muuta näiteks avaliku väljapaneku tulemusena, kuid tähtaegselt parandusi või muudatusi detailplaneeringus ei tehta, ei ole KOVil võimalik detailplaneeringut edasi menetleda. 22.14. PlanSis on toodud detailplaneeringu koostamise lõpetamise juhtude loetelu Selgitus. kinnisena (PlanS § 129 lg 1). Samas peab PlanSi põhimõtetest tulenevalt Nõustume, et seadusandja soov ei ole olnud piirata planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas DP koostamise lõpetamist üksnes § 129 lg-s 1 avalikke huve ja väärtusi, mistõttu peaks olema KOVidel õigus detailplaneeringu väljatoodud alustega. Kuna eelnimetatu osas on juba koostamine lõpetada ka muudel juhtudel (nt juhul, kui ei ole võimalik leida tekkinud vaidlusi, kaalume kuidas sätet muuta, et kompromissi kinnistu omanike ja vastuväidete esitajate vahel või esitatakse selgelt välja tuua, et detailplaneeringu koostamise detailplaneeringu lahendus, mis ei vasta avalikele huvidele ja väärtustele vms). lõpetamise juhtude loetelu on lahtine. Seaduse seletuskirja kohaselt ei ole seadusandja mõte olnud piirata detailplaneeringu koostamise lõpetamist üksnes seaduses väljatoodud alustega. Kuna eelnimetatu osas on juba tekkinud vaidlusi, siis palume seaduse sõnastuses selgelt välja tuua, et detailplaneeringu koostamise lõpetamise juhtude loetelu on lahtine. 22.15. Palume luua täiendav detailplaneeringu koostamise lõpetamise alus juhuks, Selgitus. kui detailplaneeringu koostaja ei ole näiteks kahe aasta jooksul selle algatamisest Märkuses toodu puhul on tegemist halduslepingu ja arvates detailplaneeringut koostanud, kuna sellisel juhul ei saa alata seal toodud tingimustega seonduva küsimusega, kuid detailplaneeringu vastuvõtmise menetlus ega detailplaneeringut mõistliku aja nõustume, et detailplaneeringu lõpetamise aluseid ja jooksul kehtestada. nende laiendamise küsimust analüüsitakse eelnõu koostamise käigus. 22.16. Palume PlanSist võtta välja detailplaneeringu ala suurendamisel kohaldatav Selgitus. proportsionaalne kulude kandmise põhimõte, kuna see ei ole enamus juhtudel Sätte praktikas rakendamist ja selle muutmise põhjendatud (PlanS § 130 lg 3). Kinnistu omanik taotleb üldjuhul detailplaneeringu põhjendatust analüüsime eelnõu koostamise käigus. algatamist üksnes oma kinnistu raames, st täpselt oma kinnistu piires, samas on Sätte eesmärgiks on tagada lepingu sõlmimine vaid oluline võtta detailplaneeringu alasse ka näiteks juurdepääsuteed avalikult nendel juhtudel, kui detailplaneering koostatakse kasutatavale teele. Seetõttu laiendab KOV tihti planeeringuala, kuid seejuures ei ole eraõigusliku isiku ja KOV kokkuleppel ning välistaks põhjendatud kulude kandmise proportsionaalne jagamine KOViga. olukorra, kus detailplaneeringut soovival isikul tuleb täita täiendavaid nõudeid, mis ei ole seotud detailplaneeringu eesmärgiga. 23. Eesti 1. Planeerimise põhimõtteid ei tohiks kergekäeliselt muutma hakata, sest need Selgitus. Ehitusettevõtjate Liit võimaldavad isikutel oma õigusi kaitsta ning kohtutel kontrollida, kas neid Planeerimise põhimõtted jäävad suuresti samaks ja 29.09.2023 põhimõtteid on planeerimisel järgitud. Praktikas puuduvad kaalutlusotsuste mingeid olulisi muudatusi neid kavas teha ei ole. tegemiseks kohalike omavalitsuste ametnikel teadmised ja kogemused, siin on Neid on kavas vaid täpsustada ja täiendada. lahenduseks kaalutlusõiguse vähendamine selgemate reeglite kehtestamisega. Lisanduvad kvaliteetse ruumiloome ja Samuti on riigil võimalik kohalikke omavalitsusi jõulisemalt suunata planeerimise kliimamuutustega arvestamise põhimõtted, mis põhimõtetega arvestama läbi planeeringute heakskiitmise. Planeeringud, mille kohta olemuslikult sobituvad juba olemasolevate esitatud arvamustega ei ole planeeringu koostamisel arvestatud, esitatakse põhimõtete alla ehk tegemist ei ole seniste heakskiitmiseks ministrile või tema volitatud ametnikule, kes mh peab kontrollima põhimõtete muutmise vaid täpsustamisega. detailplaneeringu vastavust õigusaktidele. 2. Leiame, et ilmastikuga arvestamine on eelkõige ehitiste projekteerimisega, mitte Selgitus. ruumilise planeerimisega seotud küsimus. Kuid juba täna on ruumilise planeerimise Kliimamuutustega arvestamine ei hõlma vaid suunamiseks piisavalt võimalusi. Riik saab suunata ruumilist planeerimist laiemalt ilmastikuoludega arvestamist vaid toimuvaid läbi üleriigilise planeeringu ja maakonnaplaneeringu antavate suunistega. Ruumi protsesse laiemalt. Nõustume, et ruumilise planeerimine ei saa tugineda oletustele, vaid väga selgetele ja kindlatele asjaoludele, planeerimise suunamiseks on võimalused ka praegu, millega tuleb planeeringute koostamisel arvestada. Igasugune ebamäärasus toob kuid planeerimise põhimõtete rakendamine ei ole endaga kaasa erimeelsusi ja lõppkokkuvõttes planeerimismenetluse venimise. praktikas hästi juurdunud. Planeerimise põhimõtted peavad olema piisavalt selged, et neid rakendada. Seetõttu on oluline, et PlanS sätestaks põhimõtte, kuid täpsema raamistiku annab sellele eriseadus (kliimaseadus) ja selle rakendusaktid. 3. Teise probleemina tuuakse PlanS VTK-s (p 1.2) välja, et erinevate Selgitus. planeeringuliikide ülesanded, sh nende lahendamise täpsusaste, on osaliselt ebaselge ja ei moodusta täielikult ühtset tervikut. Leiame, et pigem on küsimus selles, kui Ülesannete üldisest täpsustamise kavast on loobutud, detailsed peavad planeeringud olema ja kui palju ülesandeid tuleb konkreetses kuid võimalik, et eelnõu koostamise käigus vajadus planeeringus lahendada. Praktikas on näiteks detailplaneeringute koostamise mõne üksiku ülesande täpsustamiseks või menetlus ebamõistlikult pikk just seetõttu, et soovitakse detailplaneering koostada täiendamiseks siiski ilmneb. sisuliselt ehitusprojekti arhitektuurse staadiumis. Planeerimisseadus ei nõua kõikide detailplaneeringu ülesannete lahendamist. Vaatamata sellele vaieldakse detailplaneeringu koostamise menetluses planeeritavate hoonete arhitektuurse välimuse ja sobivuse üle, määratakse juba detailplaneeringutes haljastuse üksikasjad (taimede kirjeldusega), markeeritakse parkimiskohad, prügikonteinerite asukohad jms. Selline planeeringulahendus ei võimalda paindlikkust, mis tihti muutuvas keskkonnas on hädavajalik. 4. Leiame, et peab jääma võimalus avalikust väljapanekust eelnevalt teada saada ja Arvestatud. piisav aeg planeeringu dokumentidega tutvumiseks. Kuna planeeringuid saab PlanS VTK-st on eemaldatud ettepanek täielikult avalikes huvides vaidlustada igaüks, siis tuleb arvestada ka laiema teavitusega. loobuda avalikust väljapanekust ette teavitamise Isikuid, keda planeering otseselt puudutab, tuleb isiklikult teavitada, sh nõudest. Isiklikust teavitamise nõudest pole olnud üldplaneeringute puhul, kuna nendega kehtestatakse isikutele konkreetseid käesolevas protsessis plaanis loobuda. piiranguid. Näiteks võidakse määrata elamualasid rohealadeks või muu avaliku kasutusega aladeks, kuid praktikas see info maaomanikeni ei jõua. 5. Ei pea võimalikuks loobuda võimalusest paberkandjal detailplaneeringutega Arvestatud. tutvuda, sest planeeringu jooniseid on tihti keeruline nende erinevate kihtide ja suure Kuivõrd digipädevus ei ole kõigis ühiskonna info tõttu arvutis avada ja nendega tutvuda. Seega peab jääma võimalus tutvuda gruppides ühetaoline, jääb arutelude tulemusena ka planeeringu dokumentidega paberkujul kohaliku omavalitsuse asukohas. edaspidi võimalus tutvuda planeeringu dokumentidega paberkujul kohaliku omavalitsuse asukohas (PlanS § 135 lg 9). Seda regulatsiooni ei ole ka kavandatud muuta. 6. Avalikust väljapanekust vähemalt 14-päevaline ette teavitamine ei tohiks Selgitus. planeeringu koostamise korraldajale olla ülemääraselt koormav. Kuna PlanS VTK PlanS VTK-st on eemaldatud ettepanek täielikult järgi soovitakse suurendada nende planeeringute, millega on võimalik seada loobuda avalikust väljapanekust ette teavitamise kinnisasjale kitsendusi, mahtu, siis tuleb arvestada ka suurema teavitamise nõudest. Isiklikust teavitamise nõudest pole olnud koormusega. Eraomand on Eesti Vabariigis põhiseadusega kaitstud ja omandi kaitse käesolevas protsessis plaanis loobuda. peab olema reaalne, mitte näiline. 7. Kui planeeringu vastuvõtmise etapp kaotatakse, siis ei teki enam sellist vaheetappi, Arvestatud. mille puhul tekib õigustatud ootus lähiajal planeeringu kehtestamiseks. Samuti peab PlanS VTK-s on muudetud vastuvõtmisest loobumise olema selge, millal sõlmitakse huvitatud isikuga haldusleping käsitlust ning see ei käsitle enam kohaliku detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. See on tavaliselt toimunud omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures detailplaneeringu vastuvõtmise järel, sest selleks ajaks on selgunud, kas ja millised vastuvõtmise menetlusetapist loobumist. avaliku kasutusega teed ja tehnorajatised on vaja valmis ehitada. On oluline tagada, et kogu planeeringu koostamise aja jooksul esitatud arvamuste mittearvestamisel jõuavad sellised planeeringud ministeeriumisse heakskiitmiseks, et oleks tagatud kohtueelne planeeringu õiguspärasuse, sh planeerimise põhimõtetele vastavuse, kontroll. 8. Kui planeeringu elluviimise mõiste on liiga üldine, siis võiks see analoogselt EhS Selgitus. § 45 lõikega 2 olla seotud esimese võimaliku tegevusega, mida planeeringu Ettepanekut analüüsitakse sisulisemalt PlanS eelnõu elluviimiseks tehakse. Üheks esimeseks tegevuseks detailplaneeringu elluviimisel on koostamise käigus. tavaliselt kinnistu jagamine vastavalt detailplaneeringus määratud krundijaotusele. 9. Maakasutuse juhtotstarvet on üldplaneeringutes tavapäraselt täpsustatud ja Selgitus. selgitatud, milliseid ehitisi vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-alal võib PlanS § 75 lg 4 kohane maakasutuse juhtotstarve ehitada. Kuna maakasutuse juhtotstarve on PlanS § 75 lõike 4 järgi maa-ala üldplaneeringuga määratav maa-ala asutamise valdav kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise (s.o reeglina üle 51%) otstarve, mis annab kogu maakasutuse põhisuunad, tekib praktikas küsimus, kas sellel maa-alal olevale määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse kinnistule võib detailplaneeringuga ilma üldplaneeringuga vastuollu minemata põhisuunad. Toodud näite puhul jääks valdavaks ÜPs määrata mõne muu krundi kasutamise otstarbe. Näiteks, kui soovitakse määratud sotsiaalmaa juhtotstarve. üldplaneeringus sotsiaalmaa juhtotstarbega maa-alale detailplaneeringus määrata 45% ulatuses elamumaa otstarve. 10. PlanS VTK järgi soovib riik kehtestada õigusliku regulatsiooni Selgitus. planeerimismenetluse läbiviimise tasu kehtestamiseks. Leiame, et kuna ruumiline Planeerimismenetluse eest tasu küsimise kavast on planeerimine on olemuslikult kohaliku omavalitsuse ülesanne nii KOKS § 6 lõike 1 VTK-s loobutud. kui ka PlanS § 4 lõike 1 järgi, siis tasu küsimine planeeringu koostamise korraldamise eest ei ole põhjendatud. Kinnistule ehitamise õiguse saamine on üks omandipõhiõiguse teostamise viise ja kohalik omavalitsus ja riik kohustuvad tagama isikute põhiõigused ja vabadused (PS § 14, KOKS § 3 lg 1 p 2). Praktikas ei tegele kohalikud omavalitsused ise planeeringute koostamisega, vaid need tellitakse pädevalt isikult. Planeeringu koostamise kulud kannab kinnisasja omanik ka siis, kui planeeringu koostamise tellimist ei tohi huvitatud isikule üle anda. Seega juba täna on planeeringute koostamine tasuline tegevus ja mingite lisarahastuste ettenägemine seadusega on vastuolus õiguse põhimõtetega ja piirab kinnisasja omaniku võimalust oma vara kasutada. 11. Detailplaneeringute koostamine ei veni mitte seetõttu, et puuduvad pädevad Selgitus. inimesed, vaid et detailplaneeringute koostamise käigus määratakse lisaks Detailplaneeringud on oma olemuselt erinevad, üldplaneeringus toodud tingimustele uusi tingimusi, millega ei ole mistõttu on kõigile täpselt ühtede kohustuslike detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud arvestanud. Seega tuleks esmalt ülesannete lahendamise määramine kaheldav. Pigem leida võimalus, kuidas detailplaneeringu koostamise juhte vähendada ja sätestada on probleem selles, et praktikas nõutakse ülesannete planeerimisseaduses ammendav detailplaneeringu koostamisel lahendatavate lahendamist täpsemalt, kui on olnud seaduse ülesannete loetelu. mõtteks. Samas märgime, et ka juba täna on PlanS-s sätestatud ülesanded, mida DP koostamisel tuleb alati lahendada (PlanS § 126 lg 1 p-d1-5). 12. Kui leitakse, et tasu kehtestamine on põhjendatud, siis peab nö menetlustasu Selgitus. maksmine sõltuma sellest, kas detailplaneering kehtestatakse 3 aasta jooksul või Tasu kehtestamise kavast on VTKS loobutud. mitte. Ehk juhtudel, mil detailplaneering jääb õigeaegselt kehtestamata kohaliku omavalitsuse viivituse ja põhjendamatute nõudmiste tõttu, puudub kohalikul omavalitsusel ka õigus tasu saada. 13. Riigi planeeringutega on võimalik kinnisasjale kitsendusi seada vaid juhul, kui Arvestatud. need on konkreetse kinnistu osas piisavalt selged ja täpsed (võimaldavad kinnistu Arvestame eelnõu koostamisel ka senise täpsusega piiranguid tuvastada) ja isikutele on tagatud individuaalne kaasamine ja kohtupraktikaga ning planeeringuliigi täpsusastmest ärakuulamine ning isiku põhjendatud huvidega arvestamine. (Vt ka Riigikohtu otsus tulenevate piirangute seadmise kitsaskohtadega (nt kohtuasjas nr 3-18-913, milles Riigikohus seob maakonnaplaneeringu vaidlustamise liiga suur üldistusaste, mis ei võimalda kitsenduste võimaluse planeeringu täpsusastmega). ulatust katastriüksuse piiride täpsusega kindlaks määrata). 14. PlanS § 125 lõike 5 rakendamisel tuleb lähtuda punktis 2 märgitust, st Selgitus. üldplaneeringutes määratud vastava ala üldistest kasutus- ja ehitustingimustest. PlanS § 125 lg 5 rakendamise võimalikkus sõltub Lisaks tuleb vaadata, millised tingimused tuleb hoone või olulise rajatise kohta suuresti üldplaneeringu täpsusastmest. Arvestades projekteerimistingimustes määrata (EhS § 26 lg 4). Uutes üldplaneeringutes nähakse asjaolu, et paljudes KOV-s on valmimisel uued juba ette vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, millest üldplaneeringus, kaalume sätte senist rakendamist ja projekteerimistingimuste andmisel tuleb lähtuda. Kuna kohalikel omavalitsustel muutmise vajadust ning täpsemaid peaksid olema tänaseks ajakohased üldplaneeringud, siis me ei näe, et § 125 lõike 5 sõnastusettepanekuid eelnõu koostamise käigus. rakendamisel esineks ületamatuid probleeme. Selle sätte kohta on ka piisavalt kohtupraktikat. Pigem kasutatakse võimalust projekteerimistingimuste andmiseks PlanS § 125 lõike 5 alusel liiga vähe, kuigi see hoiaks kokku nii aega kui raha. ei halvenda detailplaneeringu koostamise asemel projekteerimistingimuste andmine kaebajate võimalusi oma õigusi ja huve kaitsta. Kohtupraktikast saab järeldada, et detailplaneeringu koostamise asemel ei halvenda projekteerimistingimuste andmine kaebajate võimalusi oma õigusi ja huve kaitsta. Arvestades eeltoodut ei nõustu EEEL PlanS VTK koostajatega, et olemasoleva olukorra säilimine ega rahastuse suurendamine olukorda ei lahendaks. Planeerimisseaduse muutmisel algab jälle kõik otsast peale – tekivad uued mitmeti mõistetavused ning tuleb hakata uut kohtupraktikat ootama. 15. EEEL ei nõustu detailplaneeringute tähtaja seaduses sätestamisega, kuna see Selgitus. riivab ülemääraselt kinnisasja omaniku omandiõigust. Detailplaneeringule tähtaja PlanS § 124 lg-st 2 tulenevalt on detailplaneeringu kehtestamisel peab olema mingi legitiimne eesmärk. Lihtsalt mingi suvalise eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja tähtpäeva sätestamine detailplaneeringu kehtivusena on vastuolus isikute õiguste ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine vabaduste tagamise põhimõttega. Detailplaneeringute kehtetuks tunnistamine peab ning see on lähiaastate ehitustegevuse alus. Nendest jääma kohaliku omavalitsuse võimaluseks ja see peab olema kaalutlusotsus, mille põhimõtetest lähtuvalt peaks DP saama realiseeritud käigus hinnatakse mh otsuse mõju kinnisasja omaniku õigustele ja vabadustele ning lähiaastatel. Kohtupraktikas on „lähiaastaid“ põhjendatud huvidele. Enamasti jäävad detailplaneeringud seisma aga põhjusel, et sisustatud erinevalt, kuid enamasti on silmas peetud 5 KOV esitab ebamõistlikke ja kinnisasja omanikku ülemääraselt koormavaid aastat kehtestamisest arvates. Ka on välja toodud, et tingimusi, mille tõttu muutub ehitamine liiga kulukaks. Seega tuleb analüüsida, mis mida kauem on möödas detailplaneeringu on tegelikult detailplaneeringute n-ö seismajäämise põhjuseks. kehtestamisest, seda väiksem on isiku kaitstav usaldus detailplaneeringu kehtima jäämise või Kinnisasja omanik ei loobu ehitamise õiguse saamisest ilma põhjuseta. muutmata kujul kehtima jäämise osas. Lisaks võivad Detailplaneeringutele kehtivuse aja sätestamine olukorras, kus vaatamata asjaolule, vahepeal muutuda ka KOV üldised arengusuunad. et PlanS kohustab detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse Küsimust analüüsitakse täpsemalt eelnõu koostamise tegemise kolme aasta jooksul detailplaneeringu algatamisest, on paljud enne käigus. 01.07.2015 algatatud detailplaneeringu siiani kehtestamata, ebamõistlik. Kehtetuks tunnistamise alused peavad olema selged ja üheselt mõistetavad, kuna planeeringu kehtetuks tunnistamise otsus seondub otseselt kinnistu omaniku omandiõiguse ja ettevõtlusvabadusega. Erinevalt huvide tasakaalustamisest tuleb isiku õigused ja vabadused tagada. 16. Detailplaneeringu elluviimine ei ole ega saa muutuda kohustuslikuks. Selgitus. Elluviimine sõltub üldisest majanduskeskkonnast ning kinnisasja omaniku Juhul kui ettepanek leiab toetust, kohalduksid rahalistest võimalustest. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kinnisasja omanik võtab muudatused edasiulatuvalt, samuti sätestataks endale taristu väljaehitamisega seotud kohustused. See, kas detailplaneeringut on võimalus kehtivusaja pikendamiseks. Sellisel juhul võimalik ellu viia või mitte, on tihti väga subjektiivne. Praktikas on siiski olemas ka võib elluviimiseks ette nähtud aeg pikeneda ka selliseid planeeringuid, mida on võimalik realiseerida veel 10 aasta möödumisel eelduslikult kuni 10 aastani. detailplaneeringu kehtestamist. Ainuüksi see, et planeerimisseadus määratleb detailplaneeringu lähiaastate ehitustegevuse kavana, ei õigusta detailplaneeringule kehtivusaja määramist. Detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringut, mis tavaliselt kehtib vähemalt 10 aastat. Kuna detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine puudutab kinnisasja omaniku õigusi, siis ei ole võimalik seda teha tema arvamust ära kuulamata. Kui kinnisasja omanik esitab põhjendatud vastuväited, siis tuleb nendega arvestada. 17. Kohalik omavalitsus ei tohiks tasu küsida suvaliste ehitiste eest, vaid selliste Selgitus. ehitiste ehitamiseks, mille puhul on otsene seos avaliku teenuse osutamisega. peab Ettepanekutele 17-19 annab esmase hinnangu ja arendajal olema võimalik piisava selgusega ette näha, millise õigusliku tagajärje, sh esitab peamised järeldused „Sotsiaalse taristu kohustused, kinnistule ehitamise soov talle kaasa toob. Teistsugune lähenemine on väljaehitamise kokkulepete ja tasu analüüs“. Seejärel vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Veel ühe tasu (maksu) kehtestamine võib saab asuda hindama, milline lahendusvariant võiks paljudel juhtudel oma kinnistule ehitamise võimaluse üldse välistada. Peab olema olla sobivaim. selge, milliste rajatiste osas on võimalik tasu määrata. Need juhtumid peavad olema sätestatud planeerimisseaduses. Samuti peab olema rajatiste ehitamine ette nähtud kohaliku omavalitsuse arengukavas, st olema ettenähtav, mitte selguma detailplaneeringu algatamise või koostamise käigus. 18. Tasu arvestamise alused, mis võimaldavad tasu suurus kindlaks määrata, peavad Vt eelnev selgitus olema sätestatud planeerimisseaduses. Leiame, et tasu kehtestamisel peab kohalikul omavalitsusel tekkima kohustus vajalik taristu detailplaneeringu elluviimise ajaks või muuks konkreetseks tähtajaks välja ehitada. Kui arendaja osaleb sotsiaalse taristu rahastamises, siis tekib temal ja tema klientidel ootus, et lubatud ehitis ehitatakse valmis. Seega peab kohaliku omavalitsuse ehitamiskohustus olema määratletud kohustusena, millest ei saa ilma teise poole nõusolekuta taganeda. Kui kohalik omavalitsus tunnistab detailplaneeringu kehtetuks või ei suuda taristut kindlaksmääratud tähtaja jooksul valmis ehitada, peab kohalik omavalitsus tagastama arendajale arendaja makstud tasu koos intressidega, kuna arendaja ei saa vahepealsel ajal oma rahalisi vahendeid kasutada. 19. Tuleb ette näha erisused ühe kinnistu enda tarbeks hoonestamisel, kuna kõigi Märgime, et kavandatava ehitise ja selle plaanitavate uute tasude maksmine käib eraisikul ilmselgelt üle jõu. väljaehitamise/rahastamise kohustuse proportsionaalsuse tagamiseks on alates 2022 aastast KOV-l nõue kehtestada määrus ja näha ette selged alused, millest väljaehitamise /rahastamise lepingute sõlmimisel tuleb lähtuda. Lisaks vt eelnev selgitus. 20. Praktikas on osutunud ebamõistlikuks katastriüksuse sihtotstarbe muutmine. Selgitus. Olukorras, kus ruumilises mõttes muudatusi ei toimu, võiks olla lihtsustatud ka Kirjeldatud n-ö lihtsustatud korras katastriüksuse katastriüksuse sihtotstarbe muutmine. sihtotstarbe muutmise menetlust saaks läbi viia maakatastriseaduse ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. Samas nõustume, et vaid kinnistu jagamiseks detailplaneeringu koostamine ei pruugi olla proportsionaalne. Analüüsime lahendusvõimalusi eelnõu koostamise käigus. 21. Planeerimisseadust tuleb muuta planeeringu algatamise osas. Oleme seisukohal, Selgitus. et planeeringu algatamise otsuse tegemine ei ole vajalik, kuna sellel puudub Lähtuvalt PlanS VTK-le saadud tagasisidest on sisuline väärtus. Praktikas toimub juba enne detailplaneerin-gute algatamist sisuline võetud tööplaani kohaliku omavalitsuse üksuse detailplaneeringu koostamise menetlus ja algatami-seni jõutakse teinekord alles planeeringutele algatamise taotluse nõuete määruse aastate pärast. Enne detailplaneeringu koostamise algatamist nõutakse kehtestamine (PlanS § 3 lg 6 p 21 alusel), et hoonestuskava ning hoonete eskiisi ehitusprojekti arhitektuurse projekti planeeringute algatamise menetlust lihtsustada, sh täpsusastmes, kuigi planeerimisseadus seda ei nõua. Mõned kohalikud lühendada sellele kuluvat aega. omavalitsused nõuavad enne detailplaneeringu algatamist ka detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimist. Üldplaneeringu järgse detailplaneeringu koostamisel ei tohiks olla menetlust takistavaid asjaolusid. Planeeringu koostamise lõpetamise alused on planeerimisseaduses välja toodud. Oleme sellele probleemile tähelepanu juhtinud ka planeerimisseaduse rakendamise analüüsi käigus toimunud intervjuude käigus ja leiame, et riik peab planeerimisseaduse normidega tagama kinnisvara omanike kaitse ebaproportsionaalse ja kuluka menetluse vastu. 24. Kaitseministeerium 1. VTK punktis 3.4. on märgitud, et eesmärk on täidetud, kui kõigi planeeringuliikide Arvestatud. (edastatud e-kirjaga) juures on loobutud vastuvõtmise etapist. Juhime tähelepanu, et see läheb vastuollu VTK-s on käsitlust muudetud ning KOV punktiga 9.4, mille kohaselt ei loobuta vastuvõtmise etapist REPi ja KOV EP puhul. planeeringute puhul vastuvõtmise kaotamisest Ühtlasi leiame, et sarnaselt REP-iga tuleks vaadata ka teisi planeeritavaid regionaalse loobutud. Küll vaadatakse regulatsioon üle, sh tasandi planeeringuid, arvestades, et vastuvõtmise etapiga on VTK kohaselt seotud arvestades, et vastuvõtmise etapiga on seotud ka ka sellele järgnev avalikustamine. sellele järgnev avalikustamine. 2. Riigi tasandi planeeringu koostamisel ei pruugi olla võimalik määrata täpselt Teadmiseks võetud. ehitise jaoks vajalikke maa-alasid, mis võib tähendada seda, et eraomandi kasutamist Kaalume neid ettepanekuid PlanS eelnõu kitsendatakse aastateks ja menetluse lõpus ei pruugi kõik maaüksused tegevuse koostamisel. elluviimiseks olla vajalikud või vastupidi tekib vajadus teiste maaüksuste järele. Teiseks, kinnisasja omanik võib KAHOSe kohaselt taotleda temale kuuluva maa kohest omandamist õiglase tasu eest, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele, selleks aga ei pruugi regionaalse tasandi planeeringu koostamise etapis olla võimalusi. 3. Planeeringu vastuvõtmine ja avalikustamine on kaks eraldi etappi ja ei pea olema Selgitus. kokku seotud. Praegu on vastuvõtmisele järgnev avalikustamine just see etapp, kus VTK-s on käsitlust muudetud ning märkusega saab jälgida, kas ja kuidas arvestati esitatud ettepanekutega ja kuidas on kogu arvestatakse PlanS eelnõu koostamisel. planeeringulahendust mõjutanud (muutnud) kõigi osapoolte esitatud ettepanekud kokku, võrreldes eelnõu esmase avalikustamisega või kooskõlastamiseks esitamisega. Kui senisest vastuvõtmisest ja sellele järgnevast avalikustamisest loobutakse, siis jääb ebaselgeks, kuidas ja millal saab menetlusosaline tutvuda kõigi ettepanekute alusel kujunenud tervikliku planeeringulahendusega enne kehtestamist? 4. Peaks olema menetlusetapp, kus avalikkus ja kõik menetlusosalised saaksid enne Teadmiseks võetud. planeeringu kehtestamist kooskõlastamisel esitatud vastuväidete või ettepanekute Kaalume ettepanekut PlanS eelnõu koostamisel. alusel kujunenud lõpliku planeeringulahendusega tutvuda ja vajadusel selle kohta ettepanekuid esitada. Vastasel juhul jääb üle vaid planeeringu kehtestamise järgne vaidlustamine, mis tooks kaasa olulise halduskoormuse kasvu. 5. Kavandatakse muuta DP automaatselt kehtetuks teatud aja (5-7 a) saabumisel, kui Selgitus. planeeringut ei ole asutut ellu viima. Ühtlasi sätestatakse võimalus põhjendatud juhul Kaalume ettepanekut eelnõu koostamise käigus. kehtivuse aja pikendamise taotlemiseks. Võimalus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks 5-7 a möödumisel, kui seda ei ole ellu viima asutud, on arusaadav vajadus, kuid mõjusid silmas pidades muutub oluliseks, millisel juhul ja kuidas täpselt seda tehakse. 6. Planeeringus võiks olla toodud tingimused, mida loetakse planeeringu elluviimise Teadmiseks võetud. alustamiseks, kuna tingimuste sätestamine seaduse tasandil võib olla liigselt piirav. Elluviimise täpsemat määratlemist kaalutakse eelnõu VTK-st jääb arusaam, et pikendamise taotluse peab esitama planeeringu koostanud koostamise käigus. Pikendamise taotluse esitamisega isik (arendaja) enne tühistamise tähtaja saabumist. Leiame, et arendajale jälgimise seonduvat analüüsitakse eelnõu koostamise käigus. kohustuse panemine ei ole põhjendatud ja planeeringu tühistamise vajaduse korral võiks planeeringu koostamise korraldaja esitada planeeringu koostajale planeeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu, misjärel planeeringu koostajal on võimalus esitada omapoolsed argumendid ja seejärel saab korraldaja otsustada DP tühistamise või kehtima jätmise. 7. Riigi eriplaneeringu detailsest lahendusest olulisem on inimeste jaoks asukoha Arvestatud. eelvalik. Just selles etapis otsustatust lähtub suures plaanis, kas ja millised mõjud Oleme loobunud PlanS VTK probleemi 1.9 hakkavad eeldatavalt avalduma kohalikele kogukondadele – ettevõtjatele ja käsitlusest (muutes vastavalt dokumendis elanikele. Seda arvestades on mõjude hindamiseks oluline aru saada ja läbi mõelda, numeratsiooni) ehk riigi eriplaneeringu instrumendile kas ja milline on kogukondade võimalus rääkida kaasa asukoha eelvaliku tegemisel, kavandatud muudatustest. Asukoha eelvalik jääb kas ja kuidas saab seda otsust vaidlustada ning millises põhjalikkuse astmes tehakse jätkuvalt osaks planeerimismenetlusest, sh jääb mõju hindamised, kui eelnevalt ei ole asukohta otsustatud. tagatud ka avalikkuse teadlikus erinevate asukohtade sobivusest. 25. Kultuuriministeerium 1. VTK-s on kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid dokumendi lõikes erinevalt Teadmiseks võetud. 21.09.2023 nr 1- nimetatud. Juhime tähelepanu, et „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“ on 12/1067-2 riigihalduse ministri 2. aprilli 2019 käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud ministeeriumide vahelise ruumiloome töörühma lõpparuande osana sõnastatud konkreetne dokument. (https://www.kul.ee/media/60/download). Nii kliimamuutus kui ka kvaliteetne ruumiplaneerimine seondub ka väärtusliku ehituspärandi ja kompaktsete ajalooliste linnasüdametega. Põhimõtete kaasajastamisel tuleks lähtuda inimkesksusest ja kasutaja vaatest. 2. PlanS-ist võiks selgemalt ja läbivamalt välja tulla, et planeeringud peavad Selgitus. esimesena lähtuma avalikust huvist. PS § 32 kohustab arvestama omaniku Huvide tasakaalustamist, sh avalike huvidega erahuviga, kuid lubab seda kitsendada mõistlikul õigustusel ja proportsionaalses arvestamist tagab PlanS § 10 toodud huvide ulatuses. Kitsendusi õigustab ka avalik huvi. Planeeringus peab olema avalik ja tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte, milles on erahuvi tasakaalus. MuKS § 3 lõikes 8 on kirjas, et riiklikes tegevustes lähtutakse avalikke huve ka eraldi rõhutatud. Kinnisomandile avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning kitsenduste seadmine saabki toimuda vaid avalikes proportsionaalsuse põhimõttest. huvides. 3. Palume kaaluda PlanS § 10 lg 3 muutmist viisil, et sellest tuleks välja, et Arvestatud. kohalikku huvi väljendav planeering peab küll lähtuma kohalikest huvidest, kuid Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ja teiste ruumilist aspekti kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendavate riiklike dokumentidega. väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega. Sättega on silmas peetud, et arvestama peab kõigi asjasse puutuvate riiklike dokumentidega, sh riiklikke huve väljendavate planeeringutega, kuid kaalume sõnastuse muutmise vajadust eelnõu koostamise käigus. 4. Probleemi 1.3 lahendusettepaneku 9.3 sisu on soov vähendada Arvestatud. planeerimismenetluses oluliste dokumentide avaldamist ajalehtede PlanS eelnõu ja seletuskirja koostamise koostatakse paberväljaannetes. Idee on muuta kõige peamiseks avalikustamise kanaliks lähtuvalt eeldusest, et ajalehes teavitamine on vajalik. veebilehe. Mõistame kulukaalutlust ja asjaolu, et ühiskonna loomuliku arenguna ongi teabe veebist teada saamine muutunud väga paljude inimeste jaoks tavapäraseks ja kasutajamugavaks. Palume siiski silmas pidada, et kavandatud muudatus kätkeb vanuse alusel tekkida võivat digilõhe ohtu. Eelistame planeerimisega seonduva teabe avaldamist paberväljaannetes võimalikult mitmekesisel moel ning ei toeta ideed, et see muutuks vaid soovituslikuks. 5. Tuleb hoolikalt kaaluda, kas tasu küsimise või maksuidee loomine on lubatav. Selgitus. Ressursi- ja personalipuudus on küll probleemina mõistetav, kuid ei pruugi olla Planeerimismenetluse eest tasu küsimise piisav õigustus menetluskulu ettenägemiseks haldusvälisele isikule. regulatsioonist on VTK-s loobutud. 6. VTK punktide 1.10 ja 1.17 puhul palume kaaluda, kas tuua eraldi välja, et Arvestatud. muutmine oleks kooskõlas avaliku huviga. Kaalume ettepanekut PlanS eelnõu koostamisel. 7. VTK punktide 1.9 ja 1.13 puhul võib meie hinnangul tekkida on oht, et Arvestatud. ressursitõhususe, kiiruse ja efektiivsuse tähe all jääb asukohtade kaalumine ja Oleme loobunud probleemi käsitlusest. Asukoha sisuline arutelu tagaplaanile. Palume seda ohtu edasises analüüsis kaaluda. eelvalik jääb jätkuvalt osaks planeerimismenetlusest, sh jääb tagatud ka avalikkuse teadlikus erinevate asukohtade sobivusest. 8. VTK punktis 1.14 toodud detailplaneeringust loobumine saab meie hinnangul Arvestatud. olla kaalutlusotsus, mis sõltub omavalitsuse tahtest ja planeeringu sisust. Seda põhimõtet muuta plaanis ei ole. 9. Toetame eesmärki ja ettepanekuid vähendada halduskoormust ja lihtsustada Arvestatud. menetlusprotsesse. Samuti ideed kehtestada detailplaneeringutele kehtivusaeg (koos Nõustume, et peab jääma võimalus võimalusega seda pikendada). Viimase puhul punktis 1.15 tuleks aga säilitada detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks ka enne võimalus planeeringuid ka enne kehtivusaja lõppu kehtetuks tunnistada. kehtivusaja lõppu. 10. Palume kaaluda, kas ja kuidas parendada või edasi arendada ruumilise Selgitus. keskkonna planeerija kutset, ning arvestada, et planeeringute välja töötamise ja PlanS VTK terminite sisustamisel sellises juhtimise pädevus on ka kutsekvalifikatsiooniga arhitektidel ja täpsusastmes muudatusi kavva ei võeta. Puudub alus maastikuarhitektidel. arvata, et tänases olukorras, kus Eestis puudub terviklik ruumilise planeerimise õppekava ning pealekasv planeerijate osas on kasin, omab kutsetunnistusega planeerija termini sidumine positiivset mõju planeerijate kvaliteedile ja nende oskustele. Kutsetunnistusega sidumine ei kõrvalda probleemi põhjuseid ega lahenda probleemi ennast, vaid võib tuua kaasa tänases olukorras soovimatud kaasmõjud, mis võivad praegust olukorda veelgi halvendada. Seetõttu peame konkreetse probleemi lahendamisel põhjendatuks jätkamaks tööd selle nimel, et Eestis oleks olemas terviklik ruumilise planeerimise õppekava. Sellele järgnevalt on võimalik kaaluda, kas täiendava kutsesüsteemi loomine on vajalik. Lisaks eelnevale juhime tähelepanu siinkohal sellele, et planeeringute sisulise kvaliteedi eest vastutab lõplikult planeeringu koostamise korraldaja, kes mh peab tagama selle, et planeeringulahendus vastab õigusaktidele ja planeeringu eesmärgile. Seetõttu on lisaks haridussüsteemi parendamisele oluline tegeleda läbivalt ka planeeringu koostamist korraldavate ametnike pädevuse tõstmisega valdkonnas. 26. Siseministeerium 1. Palume tuua julgeolekuohtude hindamise probleemkäsitlus ka Selgitus. 18.10.2023 nr 1- planeerimisseaduse VTK-sse, eesmärgiga luua selgus, millises etapis on PlanS § 28 lg 11 kohaselt ei algatata riigi 7/171-3 julgeolekuohtusid kõige otstarbekam hinnata ja luua õigusselgus ka määruse eriplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist tasandil. hindamist mh juhul, kui sellega võib kaasneda oht riigi julgeolekule. Seega tuleb mõjusid hinnata juba planeeringu algatamisele eelnevalt. Täpsemad nõuded annab PlanS §3 lg 6 p 21 alusel kehtestatud määrus, sh on kavas sarnaselt riigi eriplaneeringule kehtestada nõuded ka kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringutele. 2. Selleks, et saaks vajaliku info selle kohta, kas kavandatav planeering või ehitis Selgitus suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust (kemikaaliseadus § Analüüsime ettepanekut ja selle eesmärki eelnõu 32 lg 5 p 1) ning millised on õnnetuste ennetamiseks kavandatud meetmed koostamise käigus. (kemikaaliseadus § 32 lg 5 p 2) on vajalik teostada planeerimis- ja ehitusloa menetluse raames ka riskide hindamine. Teeme ettepaneku eelnevalt kirjeldatud asjaolud ära reguleerida ka seaduste ja määruste tasandil. 3. Juhul kui seadusega antakse võimalus detailplaneeringu kehtivusaja Selgitus. pikendamiseks, siis tuleks KOVil pikendamise menetluse käigus üle vaadata Nõustume, et neid asjaolusid tuleb igal üksikjuhul konkreetse detailplaneeringu tingimused ja vastavus kehtivatele õigusaktidele, KOVil endal hinnata, et langetada kaalutletud otsus. kuivõrd ajas muutuvad eelnimetatud nõuded. 4. Palume kaaluda VTK-s planeerimisseaduse § 8 muutmist või selle täiendamist Selgitus. selliselt, et avaliku ruumi planeerimises tuleb arvestada turvalise ruumiloome PlanS § 8 toob ühe elukeskkonna parendamise põhimõtetest. põhimõttena välja ka turvalise elukeskkonna loomise. Selle põhimõttega arvestab seega juba ka kehtiv seadus. Seda ei ole muuta kavas. PlanS eelnõu koostamise käigus põhimõtete sisu vajadusel täpsustatakse, et need selgemini esile tuleksid. 5. Tulenevalt elanikkonnakaitse vajadusest teeme ettepaneku kaaluda võimalust Teadmiseks võetud. rajada olemasolevate hoonete vahele põhjendatud juhtudel varjumiskohti Kaalume seda ettepanekut PlanS eelnõu koostamisel. lihtsustatud menetlusega, kaldudes vajadusel kõrvale üld- või detailplaneeringust ettenähtud tingimustest. 27. Kliimaministeerium 1. Kliimaministeeriumi sisese tagasiside põhjal võib öelda, et kliimaseaduse Teadmiseks võetud. 29.11.2023 nr 1- koostamise käigus võib tekkida vajadus ka planeerimisseaduse täiendamiseks, nt PlanS eelnõu koostamisel võetakse arvesse ka 5/23/3141-2 planeerimise põhimõtete all kliimaalaste nõuetega arvestamine (kliimaneutraalsus, kliimaseaduse eelnõus tehtavaid ettepanekuid ning kliimakindlus, „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte rakendamine jne). Lisaks leiame, et aruteludesse kaasatakse ka Kliimaministeerium. planeeringutes võiks eelistada looduspõhiste lahenduste kasutamist. Seega nõustume VTK-s välja toodud probleemi sõnastusega selles osas, et tänases sõnastuses kehtivad planeerimise põhimõtted ei taga, et planeeringute sisu kujundamisel lähtutakse ja arvestatakse piisavalt kliimamuutusega ja kvaliteetse ruumiloome põhimõtetega. Toetame eesmärki 3.1., mille kohaselt kaasajastatakse planeerimise põhimõtteid selliselt, et planeeringute sisu kujundamisel arvestataks kliimamuutustega nii leevendamise kui ka kohanemise mõttes. 2. Oleme nõus alustama arutelusid ehituskeeluvööndi laiuse muutmise Selgitus. menetlusprotsessi kohta, kuid antud VTK-s esitatud probleemipüstitus, Oleme PlanS VTK-s käsitlust Keskkonnaametiga põhjendused ja väljapakutud lahendus jäävad meile arusaamatuks. Tekstist ei selgu, toimunud koostöö tulemusel muutnud. kuidas on seotud projekteerimistingimuste andmine üldplaneeringus sätestatud Ehituskeeluvööndi vähendamise temaatikaga ehituskeeluvööndi ulatusega. Antud punktis pole hinnatud mõju seonduvalt vaadatakse üle LKS § 38 lg 4 loetletud projekteerimistingimuste andmise etapis ehituskeeluvööndi vähendamise erisused. Millised ehitised lisatakse vajab täiendavaid protsessile, arvestades, et projekteerimistingimused ei saa minna vastuollu arutelusid ning sellesse protsessi kaasatakse kindlasti üldplaneeringuga. Ranna ja kalda kaitse eesmärkide kaitseks ning vastavuseks Eesti ka lisaks Keskkonnaametile Kliimaministeerium. . Vabariigi põhiseadusega, vajalik ehituskeeluvööndisse ehitamise planeerimisel ka avalikkuse kaasamine, mis täna projekteerimistingimuste andmise etapiga täidetud ei ole. 3. Enne maakonnaplaneeringute taseme üle otsustamist tuleb põhjalikumalt Arvestatud. analüüsida, kuidas maakonnaplaneeringu praegune eesmärk ja ülesanne saab PlanS VTK-s on loobutud otseselt uue edaspidi täidetud. Seejuures tuleb silmas pidada, et maakonna- planeeringu planeeringuliigi loomisest. Selle asemel ülesanne on täpsustada ja täiendada üleriigilist planeeringut, anda suundumused keskendutakse seniste planeeringuliikide (üleriigiline kohaliku taseme planeeringutele ja tasakaalustada kohaliku ja riigi taseme huvisid. planeering ja maakonnaplaneering) võimaluste laiendamisele nii territoriaalselt kui ka erinevate käsitlemist vajavate teemade osas. 28. Fermi Energia AS IA Ruumianalüüs jääb osaks planeerimissüsteemist. 02.11.2023 e-kiri 1.1 Täiendada PlanS, sätestades ruumianalüüsile kehtestavad nõuded, sh luua Selgitus. volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile/Vabariigi Valitsusele nõuete Lähtuvalt PlanS VTK-le esitatud tagasisidest, oleme täpsustamiseks. loobunud probleemi käsitlusest ehk riigi 1.2 Otsustada, kas vajalik on sätestada eraldiseisvad nõuded tuumarajatise eriplaneeringu instrumendile kavandatud ruumianalüüsi koostamiseks. muudatustest. Asukoha eelvalik jääb jätkuvalt osaks 1.3 Täiendada PlanS REP (detailse lahenduse) algatamise või algatamata planeerimismenetlusest, sh jääb tagatud ka jätmise aluseid ruumianalüüsi kriteeriumitele vastavuse kontrollimise osas. avalikkuse teadlikus erinevate asukohtade sobivusest. IB Ruumianalüüs või asukohavaliku menetlus jäetakse PlanS-st välja. Vt eelnev selgitus. 1.1 Ruumianalüüsi viib läbi huvitatud isik omal kulul. Vt eelnev selgitus. 1.2 Riik kontrollib ruumianalüüsi sisu ja piisavust detailse lahenduse algatamise taotluse saamisel. 1.3 Vajadusel annab riik määruse ruumianalüüsile esitatavate nõuete osas, st sätestab nõuded detailse lahenduse algatamise taotluse esitamiseks. II Kui riik otsustab REP menetlust muuta ning kehtestada nõuded ruumianalüüsile Vt eelnev selgitus. ning eraldiseisvalt detailse lahenduse menetluse, on vajalik reguleerida, kuidas viia läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus. 2.1 KSH koostamine eraldiseisva menetlusena. Vt eelnev selgitus. 2.2 KSH koostamine koos ja samaaegselt ruumianalüüsiga. 3. PlanS muudatusettepanekud Vt eelnev selgitus. 3.1 Laiendada PlanS § 281 kohaldamisala, mis reguleerib konkursi korraldamist Huvide välja selgitamise ehk konkursi konkureerivate huvide väljaselgitamiseks riigi eriplaneeringu menetluses. korraldamisega seonduvat kaalutakse eelnõu 3.2 Sätestada alused, kas ja kuidas kaaluda esitatud konkureerivaid taotlusi. koostamise käigus. 3.3 Sätestada alused konkureeriva taotluse esitamise kohta, sh avalikustamise ja tähtaegade kohta või rakendada meretuuleparkidele sätestatud aluseid. 3.4 Kaaluda, kas PlanS § 281 enampakkumise alghind 7500 eurot/m2 kohta on maismaa projektide puhul proportsionaalne arvestades REP alade võimalikku suurust. 3.5 Sätestada seosed erinevate §-de vahel, et oleks arusaadav, millal kaalutakse taotluse vastavust nõuetele. St seostada normid, et konkursile ei lubata taotlusi, mille osas esinevad algatamata jätmise alused. 4. Lahendada ruumianalüüsi ja detailse lahenduse koostamise kulude kandmisega Vt selgitus esimese ettepaneku juures. seonduvad küsimused: 4.1 kuidas toimub ruumianalüüsi rahastamine, sh luua asjakohased sätted Vt selgitus esimese ettepaneku juures. kulude hüvitamiseks ruumianalüüsist või planeeringu koostamisest huvitatud isiku poolt; 4.2 kuidas toimub detailse lahenduse koostamise rahastamine, kas selles osas lähtutakse olemasolevast PlanS regulatsioonist. 5. Täiendada PlanS § 42 ajutise võõrandamiskeelu seadmise alusega, millega Selgitame. tagatakse hilisem maa võõrandamise või kasutusse andmise võimalus näiteks Võõrandamise keelu puhul on tegemist äärmiselt eelmärgetega kinnistusraamatus. suure kinnisomandi kasutamise kitsendusega, mida ei saa pidada proportsionaalseks viisiks, kuidas eesmärki saavutada. Kehtiv seadusandlus näeb juba ette mitmeid võimalusi, kuidas soovitut saavutada on võimalik. Nt on ühe võimalusena võimalik valikpakkumise võitnud vm riigivaraseaduse kohasel viisil arendajaga hoonestusõiguse lepingu sõlmimine. Seega juhul kui riik otsustab konkreetse planeerimisprotsessi algatada, on tuginedes kehtivale seadusandlusele võimalik täpne sobiv viis soovitava eesmärgi saavutamiseks välja selgitada.

Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →