Kaitseministeeriumi põhimääruse muutmine

13.02.2024 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Muudatus tuleneb Kaitseministeeriumi valitsemisala reformist, mille eesmärk on suurendada valitsemisala sisemist tõhusust ja ennekõike vabastada Kaitsevägi mittesõjalistest ülesannetest. Seekord reform keskendub ressursihalduse valdkonnale, puudutades finantsjuhtimist ja materjaliarvestust. Reformi tulemusena vabastatakse Kaitsevägi suures mahus ressursiarvestuse, finantsplaneerimise ning materjalimajanduse tööülesannete osas, mida on võimalik ellu viia valitsemisala tsiviilametite poolt. Reformi tulemusel liigub Kaitseministeeriumisse ka Kaitseressursside Ameti ning Eesti Sõjamuuseum- kindral Laidoneri muuseumi finantsjuhtimine ning osa Kaitseväe seniseid ostujuhte liigub Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse. Tahes rakendada sisulisi uuendusi planeerimises, tuleb nende jõustamiseks muuta Kaitseministeeriumi valitsemisalas struktuure, rolle ja vastutust. Ressursiarvestuse -ja finantsplaneerimisega hakkab keskselt tegelema Kaitseministeerium, kasutades efektiivsuse suurendamiseks rohkem automaatset mudeldamist ja välja arendatud infosüsteeme. Seetõttu muudetakse Vabariigi Valituse määrusega „Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ Kaitseministeeriumi osakondi ja nende põhiülesandeid. Luuakse kaitse-eelarve osakond ja kaotatakse riigikaitseliste infosüsteemide osakond. Määruse jõustumine alates 01.03.2024 annab aluse reformi järk-järguliseks elluviimiseks, võimaldades piisava aja asutuste vahel liikuvate inimeste asjakohaseks ja õigeaegseks kaasamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Soom ([email protected]). Eelnõu normitehnilise ekspertiisi on teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome nõunik Marion Saarna-Kukk (Marion.Saarna- [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusplaaniga ega mõne muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu koostamisel ei ole tellitud uuringuid ega analüüse, kuid on kaardistatud valitsemisala asjakohaste teenistujate rolle, protsesse ja tööaja kasutust. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 11 lõike 3 punkti 5 ning täpsustatakse ja täiendatakse riigikaitse planeerimise osakonna ülesandeid. Riigikaitse planeerimise osakond korraldab ja koordineerib valitsemisala strateegilist planeerimist, suunab hanke- ja taristupoliitikat, koordineerib kaitsealase välisrahastuse poliitikat ning korraldab Eesti osalemist NATO võimeplaneerimises, suunab planeerimise ja juhtimisinfoga seotud infosüsteemide arendamist. Riigikaitse planeerimise osakonna koosseisu liigub riigikaitseliste infosüsteemide osakonna koosseis ja nende ülesanded. Riigikaitseliste infosüsteemide põhifookus oli seni planeerimiseks vajalike infosüsteemide väljatöötamisel ja arendamisel. Praeguseks on infosüsteemide arendamine jõudnud piisava küpsustasemeni, et edasine arendamine on mõistlikum juba tihedas koostöös otseselt planeerimise eest vastutavate isikutega riigikaitse planeerimise osakonnas, et keskenduda saaks detailsetele nüanssidele ja protsesside edasisele parendamisele. Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 11 lõike 3 punkt 6. Kaitseministeeriumi koosseisu kuulub enne eelnõu jõustumist riigikaitseliste infosüsteemide osakond, mille põhiülesanne on suunata ja koordineerida planeerimise, kaitsevalmiduse ning eelarvega seotud infosüsteemide arendamist, kujundada valitsemisala andmehalduse põhimõtteid ning toetada juhtimisinfo kättesaadavust. Kuivõrd riigikaitseliste infosüsteemide osakond juba enne eelnõu jõustumist toetab ja teeb riigikaitseplaneerimise osakonnaga tihedat koostööd oma välja arendatud süsteemide ning automatiseeritud mudelitega, siis need kaks osakonda omavahel liidetakse. Osakonna nimetuseks jääb riigikaitseplaneerimise osakond millesse viiakse üle kõik riigikaitseliste infosüsteemide osakonna teenistujad. Muudatus puudutab nelja teenistujat. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 11 lõiget 3 punktiga 13, mille kohaselt luuakse Kaitseministeeriumisse kaitse-eelarve osakond. Nimetatud uus osakond korraldab ja koordineerib valitsemisala eelarvega seotud protsesse. Kaitse-eelarve osakonda tuuakse üle Kaitseressursside Ameti finantsistid, samuti tuuakse osakonda üle Kaitseväe finantsistid. Muudatus puudutab ligikaudu kahtekümmend viite teenistujat. Suurt osa valitsemisala puudutava finantsjuhtimise ja –teeninduse konsolideerimine loob eelduse finantsvaldkonna protsesside lihtsustamiseks ja edasiseks automatiseerimiseks. Samuti aitab see ellu viia valitsemisala planeerimist ühtsetel alustel ning seeläbi paraneb finantsteenuse kvaliteet ja pikemas perspektiivis väheneb ka finantsteenust osutavate teenistujate koguarv. Eesmärk on, et valitsemisalas asutuste jaoks finantsteenuse kvaliteet ei halvene ent asutused vabanevad ühe spetsiifilise tugiteenuse omamisest. Eelnõu §-s 2 sätestatakse jõustumise aeg, mis on 1.märts 2024. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrus aitab kaasa Kaitseministeeriumi valitsemisalas suurendada valitsemisala sisemist tõhusust ja ennekõike vabastada Kaitsevägi mittesõjalistest ülesannetest. Ressursiplaneerimise reformi tulemusena vabastatakse Kaitsevägi suures mahus ressursiarvestusest, materjalimajanduse poliitikakujundusest ja finantsplaneerimisest, mis tuuakse üle Kaitseministeeriumisse. Määrusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju majandusele, mõju elu- ja looduskeskkonnale ega mõju regionaalarengule. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega korraldatakse osaliselt ümber eelnimetatud osakondade töö. Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulu ega -tulu riigieelarvele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2024. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele. -378460 46355 0 0 Riigikantselei 14.02.2024 nr 5-4/24/2 Kaitseministeeriumi põhimääruse muutmise eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungile " Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine " eelnõu. Palume eelnõu lisada 22.02.2024 Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt ) Hanno Pevkur Minister Lisad: Kaitseministeeriumi põhimääruse muutmine EN Kaitseministeeriumi põhimääruse muutmine SK Katrin Soom [email protected] 13.02 . 2024 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus “ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Sisukokkuvõte Muudatus tuleneb Kaitseminis teeriumi valitsemisala reform ist , mille eesmärk on suurendada valitsemisala sisemist tõhusust ja ennekõike vabastada Kaitsevägi mittesõjalistest ülesannetest. Seekord reform keskendub ressursihalduse valdkonnale, puudutades finantsjuhtimist ja materjaliarvestust. R eformi tulemusena vabastatakse Kaitsevägi suures mahus ressursiarvestuse, finantsplaneerimise ning materjalimajanduse tööülesannete osas, mida on võimalik ellu viia valitsemisala tsiviilametite poolt. Reformi tulemusel liigub Kaitseministeeriumisse ka Kaitseressursside Ameti ning Eesti Sõjamuuseum- kindral Laidoneri muuseumi finantsjuhtimine ning osa Kaitseväe seniseid ostujuhte liigub Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse. Tahes rakendada sisulisi uuendusi planeerimises, tuleb nende jõustamiseks muuta Kaitseministeeriumi valitsemisalas struktuure, rolle ja vastutust. Ressursiarvestuse -ja finantsplaneerimisega hakkab keskselt tegelema Kaitseministeerium, kasutades efektiivsuse suurendamiseks rohkem automaatset mudeldamist ja välja arendatud infosüsteeme. Seetõttu muudetakse Vabariigi Valituse määrusega „Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ Kaitseministeeriumi osakondi ja nende põhiülesandeid. Luuakse kaitse-eelarve osakond ja kaotatakse riigikaitseliste infosüsteemide osakond. Määruse jõustumine alates 01.03.2024 annab aluse reformi järk-järguliseks elluviimiseks, võimaldades piisava aja asutuste vahel liikuvate inimeste asjakohaseks ja õigeaegseks kaasamiseks. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigus osakonna nõunik Katrin Soom ( [email protected] ). Eelnõu normitehnilise ekspertiisi on teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome nõunik Marion Saarna-Kukk ( [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ( [email protected] ). Märkused Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusplaaniga ega mõne muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu koostamisel ei ole tellitud uuringuid ega analüüse , k uid on kaardistatud valitsemisala asjakohaste teenistujate roll e , protsess e ja tööaja kasutus t . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs E elnõu koosneb kahest paragrahvist . Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 11 lõike 3 punkti 5 ning täpsustatakse ja täiendatakse riigikaitse planeerimise osakonna ülesandeid. Riigikaitse planeerimise osakond korraldab ja koordineerib valitsemisala strateegilist planeerimist, suunab hanke- ja taristupoliitikat, koordineerib kaitsealase välisrahastuse poliitikat ning korraldab Eesti osalemist NATO võimeplaneerimises, suunab planeerimise ja juhtimisinfoga seotud infosüsteemide arendamist. Riigikaitse planeerimise osakonna koosseisu liigub riigikaitseliste infosüsteemide osakonna koosseis ja nende ülesanded. Riigikaitseliste infosüsteemide põhifookus oli seni planeerimiseks vajali ke infosüsteemide väljatöötamisel ja arendamisel . Praeguseks on infosüsteemide arendamine jõudnud piisava küpsustasemeni, et edasine arendamine on mõistlikum juba tiheda s koostöös otseselt planeerimise eest vastutavate isikutega riigikaitse planeerimise osakonnas , et keskenduda saaks detailsetele nüanssidele ja protsesside edasisele parendamisele. Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 11 lõike 3 punkt 6. Kaitseministeeriumi koosseisu kuulub enne eelnõu jõustumist riigikaitseliste infosüsteemide osakond, mille põhi ülesanne on suunata ja koordineerida planeerimise, kaitsevalmiduse ning eelarvega seotud infosüsteemide arendamist, kujundada valitsemisala andmehalduse põhimõtteid ning toetada juhtimisinfo kättesaadavust. Kuivõrd riigikaitseliste infosüsteemide osakond juba enne eelnõu jõustumist toetab ja teeb riigikaitseplaneerimise osakonnaga tihedat koostööd oma välja arendatud süsteemide ning automatiseeritud mudelitega , siis need kaks osakonda omavahel liidetakse . Osakonna nimetuseks jääb riigikaitseplaneerimise osako n d millesse vii ak se üle k õik riigikaitseliste infosüsteemide osakon na teenistujad . Muudatus puudutab nelja teenistujat . Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 11 lõiget 3 punktiga 13, mille kohaselt luuakse Kaitseministeeriumi sse kaitse-eelarve osakond. Nimetatud uus osakond korraldab ja koordineerib valitsemisala eelarvega seotud protsesse. Kaitse-eelarve osakonda tuuaks e üle Kaitseres sursside A meti finantsisti d, samuti tuuakse osakonda üle K aitseväe finantsistid. Muudatus puudutab ligikaudu kahtekümmend viite teenistujat . Suurt osa valitsemisala puudutava finantsjuhtimise ja –teeninduse konsolideerimine loob eelduse finantsvaldkonna protsesside lihtsustamiseks ja edasiseks automatiseerimiseks. Samuti aitab see ellu viia valitsemisala planeer imist ühtsetel alustel ning seeläbi paraneb finantsteenuse kvaliteet ja pikemas perspe ktiivis väheneb ka finantsteenust osutavate teenistujate koguarv. Eesmärk on, et valitsemisalas asutuste jaoks finantsteenuse kvalitee t ei halvene ent asutused vabanevad ühe spetsiifilise tugiteenuse omamisest. Eelnõu §-s 2 sätestatakse jõustumise aeg, mis on 1.märts 2024. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Määruse mõjud Määrus aitab kaasa Kaitseministeeriumi valitsemisalas suurendada valitsemisala sisemist tõhusust ja ennekõike vabastada Kaitsevägi mittesõjalistest ülesannetest. Ressursiplaneerimise reformi tulemusena vabastatakse Kaitsevägi suures mahus ressursiarves tusest , materjalimajanduse poliitikakujundusest ja finantsplaneerimisest, mis tuuakse üle Kaitseministeeriumisse. Määrusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju majandusele, mõju elu- ja looduskeskkonnale ega mõju regionaalarengule. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega korraldatakse osaliselt ümber eelnimetatud osakondade töö. Määruse rakendamine ei too kaasa lisa kulu ega tulu riigieelarvele . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1 . märtsil 2024. a. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele. ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 24 .01 . 2024 Kehtib kuni: EISi esitamiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium EELNÕU 13.02 .2024 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 25 . ma i 20 2 3. a määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus “ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus “ muutmine Vabariigi Valitsuse 2 5 . mai 20 2 3. a määruse s nr 53 „ Kaitseministeeriumi põhimäärus “ tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) riigikaitse planeerimise osakond korraldab ja koordineerib valitsemisala strateegilist planeerimist, suunab hanke- ja taristupoliitikat, koordineerib kaitsealase välisrahastuse poliitikat ning korraldab Eesti osalemist NATO võimeplaneerimises, suunab planeerimise ja juhtimisinfoga seotud infosüsteemide arendamist ; “; 2) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) kaitse-eelarve osakond korraldab ja koordineerib valitsemisala eelarvega seotud protsesse. “ . § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2024. a . ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 24.01.2024 Kehtib kuni: EISi esitamiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium EELNÕU 13.02.2024 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruses nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) riigikaitse planeerimise osakond korraldab ja koordineerib valitsemisala strateegilist planeerimist, suunab hanke- ja taristupoliitikat, koordineerib kaitsealase välisrahastuse poliitikat ning korraldab Eesti osalemist NATO võimeplaneerimises, suunab planeerimise ja juhtimisinfoga seotud infosüsteemide arendamist;“; 2) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) kaitse-eelarve osakond korraldab ja koordineerib valitsemisala eelarvega seotud protsesse.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2024. a. 1