EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 24.1.2024
COM(2024) 27 final
WHITE PAPER
On options for enhancing support for research and development involving technologies
with dual-use potential
EN EN
WHITE PAPER ON OPTIONS FOR ENHANCING SUPPORT FOR RESEARCH AND DEVELOPMENT
INVOLVING TECHNOLOGIES WITH DUAL-USE POTENTIAL
This White Paper aims to launch a public consultation on EU-level research and development
(R&D) support involving technologies with dual-use potential. In this regard, it reviews the
current relevant EU funding programmes and assesses whether this support is still adequate
and strategic in the face of existing and emerging geopolitical challenges outlined in the
European Economic Security Strategy. It then suggests options for the future in an open way
as a basis for debate in the context of the public consultation.
For the purpose of this White Paper, "dual-use" is used in the context of R&D support in
relation to software and technology that has the potential to be used for both civil and military
purposes1. The scope of R&D support involving technologies with dual-use potential is aimed
at addressing the gap between exclusively civil and exclusively defence R&D activities, in
particular on critical and emerging technologies.
1. INTRODUCTION
The importance and potential of exploring ways to enhance support for R&D involving
technologies with dual-use potential has been discussed in previous years. In its proposal for
the Horizon Europe Regulation in June 20182, the Commission proposed that research and
innovation activities carried out under Horizon Europe should focus (but not exclusively) on
civil application, while research carried out under the European Defence Fund (EDF) should
focus exclusively on defence applications. During negotiations, the European Parliament and
the Council amended the legal provisions, stating that research and innovation activities under
the Horizon Europe Specific Programme3 and the European Institute of Innovation and
Technology (EIT)4 should focus exclusively on civil applications. At the same time, the co-
legislators maintained provisions on defence R&D activities carried out under the EDF that
1
This definition is consistent with the definition on dual-use items in Regulation (EU) 2021/821 of 20 May 2021
setting up a Union regime for the control of exports, brokering, technical assistance, transit and transfer of dual-
use items: ‘Dual-use items’ means items, including software and technology, which can be used for both civil and
military purposes.
2
Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council establishing Horizon Europe – the
Framework Programme for Research and Innovation, laying down its rules for participation and dissemination,
COM (2018) 435 final, 7.6.2018.
3
Decision (EU) 2021/764 establishing the specific programme implementing Horizon Europe – the framework
programme for research and innovation.
4
Regulation (EU) 2021/819 of the European Parliament and of the Council of 20 May 2021 on the European
Institute of Innovation and Technology (recast)
1
focus exclusively on defence applications5 while indicating the potential for civil-defence
synergies. They also clarified that unnecessary duplication should be avoided. This implies that
there has been an explicit political choice from the co-legislators to treat civil and defence
research and development activities as entirely separate fields, targeting substantially different
stakeholder communities, with different rules, different purposes and different market
applications.
Acknowledging the lack of suitable instruments to facilitate cross-fertilisation between civil
and defence R&D activities, the Commission has launched several actions since 2021 to
improve synergies between EU programmes and promote an EU-wide approach for critical
technologies by making best use of EU R&D programmes.
EU initiatives supporting cross-fertilisation between civil, defence and space R&D
activities
In February 2021, the action plan on synergies between civil, defence and space industries6
identified among its objectives the need to improve complementarity between relevant EU
programmes and instruments in order to increase investment efficiency and the effectiveness
of results. Its first progress report adopted in November 2022 acknowledged the need to
‘carry out a gap analysis of support from EU instruments on the pathway from R&D to
deployment, right through to market uptake or public procurement, with the aim to see how
one instrument could help where the other cannot. The result of this analysis could feed into
planning the next [multiannual financial framework].’7
In February 2022 the Communication ‘Roadmap on critical technologies for security and
defence’8 acknowledged that there is no framework for direct support for dual-use activities
under existing programmes and instruments and announced that ‘in 2023 the Commission
will review existing EU instruments and promote further ways to encourage dual-use RTD&I
at EU level’. The Commission also analysed opportunities and constraints for strengthening
support to technologies with dual-use potential through the EU Defence Innovation Scheme
(EUDIS), announced in this Communication and launched in May 2022 as part of the
European Defence Fund (EDF).
In May 2022, the Joint Communication ‘Defence investment gaps analysis and way
forward’9, announced ‘possible amendments to the framework for dual-use research and
innovation to improve synergies between civil and defence instruments’. In the same Joint
Communication, ‘work on further measures (such as coordinated calls among existing EU
instruments and EIB loans) to support critical technologies and industrial capacities by
developing strategic projects’ was outlined as necessary.
5
Regulation (EU) 2021/695 of the European Parliament and of the Council of 28 April 2021 establishing Horizon
Europe – the Framework Programme for Research and Innovation, laying down its rules for participation and
dissemination, and repealing Regulations (EU) No 1290/2013 and (EU) No 1291/2013.
6
COM(2021) 70 of 22.2.2021.
7
SWD(2022) 362 of 10.11.2022.
8
COM(2022) 61 of 15.2.2022.
9
JOIN(2022) 24 of 18.5.2022.
2
In July 2022, the Commission adopted a New European Innovation Agenda10. Among the
framework conditions for deep tech innovation, the agenda highlights that ‘leveraging the
role of the public sector as a lead customer’ can accelerate the modernisation of public
services and strengthen the EU’s industrial competitiveness globally. As a result, the
Commission has opened calls to support Member States in developing national strategies
that boost innovation procurement, and it is also improving data collection on innovation
procurement across the civil and defence sectors. As many critical technologies with dual-
use potential are in the digital sector, it is also important to note that the Commission’s 2023
Report on the State of the Digital Decade11 recommends that Member States create ‘action
plans in support of innovation procurement and step up efforts to increase public
procurement investments in developing, testing and deploying innovative digital solutions’.
In March 2023, the Commission and the High Representative adopted the EU Space
Strategy for Security and Defence12. It stresses that ‘space systems and services play an
increasing role in support of defence and security. Dual-use services provided by EU space
programmes and by commercial entities, including New Space, will be further developed to
increase the strategic autonomy of the EU and its Member States’ and that ‘when preparing
the future development of the EU space programmes, the Commission will consider the long-
term defence and security user requirements (time horizon 2035), in close cooperation with
Member States. It will consider system interoperability and piggy backing payload options
for defence as well as security on existing or future space systems. To this end, ‘synergies
will be encouraged through EDF, so that defence research and development can accelerate
the deployment of payloads enabling services for defence. In addition, the different
governmental services enabled by EU space programmes will be consistently operated and
exploited’.
In June 2023, the Commission adopted a proposal for a Regulation establishing the Strategic
Technologies for Europe Platform (STEP) to maintain a European edge over critical and
emerging technologies relevant to the green and digital transitions: from computing-related
technologies, including microelectronics, quantum computing and artificial intelligence, to
biotechnology and biomanufacturing, and net-zero technologies. Further to increase of the
EDF, STEP will enhance co-financing by EU instruments under the Cohesion policy in
support of development or manufacturing of critical technologies, many of which have dual-
use potential.
The Joint Communication on the European Economic Security Strategy13 adopted on 20 June
2023 proposed a common European approach to economic security, including by de-risking
and promoting a technological edge in critical sectors. The strategy sets out three priorities:
promoting the EU’s own competitiveness; protecting it from economic security risks; and
partnering with the broadest possible range of countries who share the EU’s concerns or
interests in economic security. It aims to build the EU’s economic security and make its
economy more resilient, including by maintaining and growing our technological edge over
10
COM(2022) 332 of 5.7.2022.
11
https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/2023-report-state-digital-decade
12
Joint Communication to the European Parliament and of the Council ‘European Union Space Strategy for
Security and Defence’, JOIN(2023) 9 final.
13
Joint Communication to the European Parliament, the European Council and the Council on ‘European
Economic Security Strategy’, JOIN(2023)20 final.
3
technologies that are critical for EU economic security. These technologies often have a dual-
use potential: they underpin technologies relevant for many fields in both civil and defence
domains. In October 2023, the Commission presented its Recommendation14 on critical
technology areas and launched a joint risk assessment with Member States.
In the Joint Communication, the Commission committed to reporting on options to ensure
support for R&D involving technologies with dual-use potential, after reviewing the scope of
existing instruments. The design of parameters in EU funding conditions for R&D involving
technologies with dual-use potential should enable their quicker market uptake in the EU,
whether for commercial purposes, Member States’ government needs (civil or defence), or for
EU-level infrastructures.
The EU may therefore have an important role to play in providing targeted support to dual use,
on the pathway from R&D to deployment, right through to market uptake or public
procurement. Support measures can further build on the potential of synergies under STEP and
an enhanced coordination with dual-use programmes of other EU organisations such as the
Strategic European Security Initiative (SESI) of the European Investment Bank (EIB)15, seeing
how best one European instrument could help where the other cannot and aiming to support
critical technologies and industrial capacities by developing strategic projects.
In November 2023 President von der Leyen asked to maximise the EU dual use potential:
‘While we strengthen our defence-specific research and development, we should also better
integrate civilian technologies in our defence industrial base… There is so much vital
innovation with defence applications that emerges from civilian activities. It is now important
that we connect the dots. And for this, the Commission will set out options in a White Paper on
dual-use research.’16
14
Commission Recommendation C(2023) 6689 of 3.10.2023 on critical technology areas for the EU’s economic
security for further risk assessment with Member States.
15 See also the European Council Conclusions of 14-15 December 2023 that call ‘for an enhanced role of the
European Investment Bank Group in support of European security and defence, building on the bank’s Strategic
European Security Initiative’.
16
Keynote speech by President von der Leyen at the EDA Annual Conference 2023: Powering up European
Defence, 30.11.2023. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/SPEECH_23_6207
4
2. OPPORTUNITIES AND CHALLENGES
The debate on opportunities and challenges for enhancing direct support for R&D involving
technologies with dual-use potential in EU programmes has gathered momentum in recent
years. This could represent an opportunity to further strengthen and improve the
competitiveness and resilience of the European scientific and technological bases. It should
also boost startups and small and medium-sized enterprises (SMEs) engaged in technological
innovation. Civil-defence synergies have the potential to create new market opportunities for
companies working in various industrial ecosystems and bolster the economy at large.
The action plan on synergies between civil, defence and space industries17 recognised that it is
in many instances difficult to draw a clear line between civil and defence R&D. While in
fundamental research (low Technology Readiness Levels (TRLs)) the future fields of
application of research results are not always known at the beginning of the project
(‘application agnostic’), medium and high TRL R&D could develop technologies with dual-
use potential immediately, with non-substantial or more substantial adaptations, even if these
technologies are originally intended for purely civil or defence applications. Conversely,
defence R&D may have civil applications, also with adaptations where needed. There is
therefore a clear potential for cross-fertilisation between civil and defence R&D.
2.1. Problem definition
Technologies used in the context of security and defence capabilities increasingly originate in
the civilian domain, where private sector investments are higher, indirect costs are lower and
R&D cycles faster. In the EU, synergies between EU programmes and instruments should be
further pursued to elaborate on unexploited potential for spin-out from civil R&D to deliver
defence applications and from defence R&D to generate civil applications.
An important challenge is the lack of a common conceptualised definition of ‘dual use’ in the
context of R&D support, either internationally or at EU level. This lack of definition creates
problems. For example, the European Investment Bank (EIB) uses a definition18 it has
developed for banking purposes, whereby the majority of the promoter’s expected revenue will
come from civilian applications. For its part, the EU has not defined the concept of
“technologies with dual-use potential” in its funding programmes. As a result, it has proven
17
Communication from the Commission to the European Parliament, the European Council, the Council, the
European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, Action Plan on synergies between
civil, defence and space industries, COM(2021) 70 of 22.2.2021.
18
Available here: Strategic European Security Initiative (eib.org)
5
difficult to have a common reference scope with the EIB to prepare joint investments focused
on technologies with dual-use potential.
The Regulation on dual-use export control19 provides a definition of dual-use items and
includes a list of several hundred dual-use items (and technical specifications) that covers not
only tangible items but also intangible items such as software or technology in the form of
technical data or technical assistance. This list reflects agreement within the multilateral export
control regimes and is updated each year. In addition, this framework can be complemented by
national measures for non-listed dual-use items for public security or human rights concerns.
This definition is designed in the context of export control and its specific goal is to avoid civil
technology being misused or diverted for military purposes by countries, governments or non-
governmental bodies to undermine peace or security or in connection with internal repression
or serious violations of human rights and international humanitarian law. Therefore, this
definition may be adapted to define the scope of activities to be funded by the EU. Further
work could be engaged by the Commission, in close coordination with the EIB group and other
financial institutions to elaborate a common definition of “dual-use”.
In light of the consultative nature of this Paper, the Commission invites respondents to share
their views on what elements can constitute the building blocks of a definition of technologies
with dual-use potential, which could be useful in order to promote inter alia transferability from
civil to defence and vice-versa as well as joint investments with other partners, such as the EIB
Group.
In addition, the EU continues to struggle to ensure the swift exploitation and market uptake of
the results of R&D investments in the EU, including in technologies with dual-use potential.
Innovations with great potential are often exploited in other parts of the world where the quest
for game-changing innovation has become a pressing priority, leading to the development of
organisations and doctrines set up to expressly exploit dual-use potential for the benefit of
defence. In Europe on the contrary, the results of dual-use innovation, i.e. the transformation
of ideas and knowledge into new or improved products, processes and services for military and
commercial use, often do not reach successful commercialisation for different reasons,
including lack of first customers, especially in the public sector, and need for more targeted
R&D. Among other factors, underinvestment in innovation procurement hampers not only the
modernisation of European infrastructures with new capabilities provided by innovative
19
Regulation (EU) 2021/821 of 20 May 2021 setting up a Union regime for the control of exports, brokering,
technical assistance, transit and transfer of dual-use items.
6
technologies, but also stifles the competitiveness of European industry20. Innovation
procurement is very pertinent for technologies with a dual-use potential, which need a vibrant
home market to enable their uptake into systems and products in the civil and defence sectors.
2.2. Objectives
The overall objective of this White Paper is to explore options to improve the integration and
cross-fertilisation of civil and defence technologies in the European industry. It will do this by
pursuing the better use and exploitation of project results and identifying actions to allow,
where applicable, dual-use results from civil R&D activities for defence applications and from
defence R&D activities for civil applications.
3. BASELINE: THE CURRENT LEGISLATIVE FRAMEWORK
According to Article 182 of the Treaty on the Functioning of the European Union, all research
and technology development activities of the EU are set out in a multiannual framework
programme. While the Horizon Europe Specific Programme21 focuses exclusively on civil
applications22, defence research activities are carried out under another specific programme of
Horizon Europe with an exclusive focus on defence R&D with its own rules of participation,
budget, eligibility conditions and governance fixed in the EDF Regulation23.
The Horizon Europe Regulation refers to potential synergies with the EDF that could benefit
civil and defence research, while avoiding unnecessary duplications. At the same time, the EDF
Regulation explicitly states that ‘positive spill-over effects to the civilian sector can also be
expected, where applicable’24 and that ‘the Commission will take into account other activities
financed under Horizon Europe […] in order to avoid unnecessary duplication and ensure
cross-fertilisation and synergies between civil and defence research’25.
20
See the results of the Commission benchmarking of innovation procurement investments and policy frameworks
across Europe, March 2023 (https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/benchmarking-innovation-
procurement-investments-and-policy-frameworks-across-europe)
21
Council Decision (EU) 2021/764 of 10 May 2021 establishing the Specific Programme implementing Horizon
Europe – the Framework Programme for Research and Innovation, and repealing Decision 2013/743/EU.
22
Article 7(1) of Regulation (EU) 2021/695 of the European Parliament and of the Council of 28 April 2021
establishing Horizon Europe – the Framework Programme for Research and Innovation, laying down its rules for
participation and dissemination, and repealing Regulations (EU) No 1290/2013 and (EU) No 1291/2013.
23
Regulation (EU) 2021/697 of the European Parliament and of the Council of 29 April 2021 establishing the
European Defence Fund and repealing Regulation (EU) 2018/1092.
24
Recital 35 of Regulation (EU) 2021/697 of the European Parliament and of the Council of 29 April 2021
establishing the European Defence Fund and repealing Regulation (EU) 2018/1092.
25
Recital 33 of Regulation (EU) 2021/697 of the European Parliament and of the Council of 29 April 2021
establishing the European Defence Fund and repealing Regulation (EU) 2018/1092.
7
3.1. Civil R&D with dual-use potential
While the Horizon Europe Specific Programme can support R&D activities with an exclusive
focus on civil applications, the results can have a dual-use potential, for example in areas such
as digital, cybersecurity, energy, mobility, health, materials, and space, and therefore for
potential applications in the field of defence. However, the selection of projects is restricted to
those projects that, while developing technologies with dual-use potential, target only civil
applications. As soon as a proposal includes a defence application, it should not be funded
under the requirements of the Horizon Europe Specific Programme.26
As a consequence, defence industry stakeholders cannot access capital and services provided
through Horizon Europe for any activity having a defence application (notably through the
European Innovation Council Accelerator funding programme) and defence ministries or
agencies are unable to apply for innovation procurement funding provided by Horizon Europe
for such activities. Although stakeholders from the defence sector are not automatically
excluded from funding from the Horizon Europe Specific Programme, their participation can
be justified only if their R&D activities in a project focus exclusively on civil applications.
3.2. Defence R&D with dual-use potential
The EDF provides financing for collaborative defence R&D projects for defence applications.
The development of technologies with an exclusive focus on future military applications differs
from technologies with a civil focus as they target operational military needs, and the ultimate
customers are ministries of defence. Project results are often subject to export control and to
the classification of information during project implementation where appropriate.
Nonetheless, there are already several examples of funded actions that have clear potential for
an application in the civil sector and can help strengthen the scientific and technological bases
of the civil sector. While being exclusively focused on defence, projects supported by the
European Defence Fund can also have relevant civilian applications (therefore a dual-use
dimension).
EDF-funded projects as well as projects in civil security or space research under the Horizon
Europe Specific Programme include partially classified information and have specific security-
based eligibility conditions at the level of entities and rules to avoid technology leakage. The
strategic and sensitive nature of technologies with a dual-use potential and their application
26
Proposals focusing on defence applications can be considered under the EDF, according to the rules of this
programme.
8
calls for closer attention to security requirements, including the selection of projects and
participants, the demand for security scrutiny procedures and the possible classification of
research results. For reasons of consistency across different EU-funded projects and
programmes and international cooperation initiatives, the same security-related requirements
should arguably apply when supporting technologies with a dual-use potential.
3.3. Review of the scope of existing instruments
The action plan on synergies between civil, defence and space industries27 proposed the launch
of a ‘dual use innovation incubator’ to focus on encouraging synergies, screening proposals
and results, and sharing information as early as possible to identify possible applications,
including in areas other than those originally intended.
Technologies that are developed by consortia under the European Innovation Council (EIC)
Pathfinder have low TRLs and are often ‘application agnostic’. The EIC Accelerator supports
and invests in individual SMEs at higher TRLs to fill the financing gap at the innovation stage
and help them successfully scale up. The support comprises a grant component and an equity
component. The equity component is decided by the EIC Fund following an award decision
from the Commission. The EIC Accelerator has supported SMEs and start-ups with promising
technologies and innovation with dual-use potential, such as drones, unmanned vehicles,
cybersecurity and AI, with an exclusive focus on civil applications. As of 2023, access to the
EIC Transition Scheme (which provides follow-up support to develop commercial applications
from research results) has been opened to proposals following up on results achieved through
defence R&D activities (i.e. under the EDF), on the condition that these proposals target
exclusively civil applications. The size of the portfolio of dual-use projects and the potential of
spin-off projects from EU-funded defence research into civil applications remains rather
unexplored for the time being, as EU-funded defence research only started recently.
The Commission also analysed opportunities for and constraints on strengthening support to
technologies with a dual-use potential through the EU Defence Innovation Scheme, announced
in the Communication ‘Roadmap on critical technologies for security and defence’ of February
202228 and launched in May 2022 as part of the EDF. The EUDIS offers SMEs, start-ups, and
other non-traditional defence industry actors more opportunities to access and benefit from the
European Defence Fund.
27
COM(2021) 70 of 22.2.2021.
28
COM(2022) 61 of 15.2.2022.
9
EUDIS is now fully operational and delivers on the Commission’s endeavour to better connect
civil and defence actors/technologies and capitalises on the Commission’s proven track record
in stimulating innovation. For 2023, the calls in support of defence innovation under EUDIS
totalled EUR 224 million. Spin-in calls proved highly successful and Commission services and
the European Defence Agency are cooperating to continue systematically scanning results from
civil programmes to assess defence potential for future uptake. Especially high interest has
been registered in non-thematic calls targeting SMEs and disruptive technologies where the
applications have more than doubled in comparison with 2022. This high interest in calls
exclusively open to SME consortia and those focusing on disruptive technologies confirm that
the EDF continues to be highly attractive to smaller companies and newcomers to the defence
sector.
The Commission will expand EUDIS further in the current multiannual financial framework
in close cooperation with the European Defence Agency in the dedicated Defence Innovation
Task Force, focusing on uptake of civil innovation to defence. In this regard, the Commission
aims to fund EUDIS business accelerator, develop matchmaking services and increase business
coaching for all SMEs participating in the EDF as of 2024; notably to facilitate their
introduction in the defence market. In return, it should be explored how to facilitate access to
results achieved through defence R&D activities in order to boost potential follow-up civil
R&D investments.
In addition, the Commission has funded successful innovation procurement projects under
Horizon Europe and its former programmes Horizon 2020 and FP7. Pre-commercial
procurements are exempt from international public procurement agreements and can contain
conditions that anchor the development and production of solutions in Europe. For example,
they can be limited where needed to companies established in and controlled from Europe, or
they can specify that the deployment of the first batch of innovative solutions in the defence or
civil security sector is limited to contractors that participated in the preceding pre-commercial
procurement.
The legal provisions of the EDF include the possibility to support pre-commercial
procurements through a grant for contract authorities to jointly procure defence R&D services.
However, so far this option has not been used. It is not possible under the EDF to go beyond
the R&D phase, therefore the focus is on joint procurement for R&D services. Nevertheless,
the possibilities for pre-commercial procurements for R&D services could be further explored
under both programmes. More generally, the Commission could explore how to facilitate a
10
smooth transition for innovations developed in either programme to be taken up by procurers
that are deploying innovations in the civil or defence markets in order to better exploit the dual-
use potential.
3.4. Synergies with other EU programmes and policies
Even if they are not directly financing R&D activities, other EU programmes also have a role
to play in terms of civil or defence applications, in particular when funding the deployment of
technologies. Synergies between programmes that directly finance R&D projects (Horizon
Europe and EDF) and other EU programmes aim to support the uptake and dissemination of
knowledge and solutions stemming from Horizon Europe and EDF projects to deliver on the
objectives of other EU programmes (for example, the European Regional Development Fund29,
Connecting Europe Facility, Digital Europe Programme, InvestEU, Internal Security Fund,
Border Management and Visa Instrument, Space Programme). STEP is expected to also
enhance co-financing by EU instruments under the Cohesion policy in support of development
or manufacturing of critical technologies, many of which have dual-use potential. Analysis of
the legal bases of other EU funding programmes and instruments shows that they are not
designed to directly support the deployment of technologies with a dual-use potential.
4. POSSIBLE OPTIONS FOR THE FUTURE
Following up and expanding on the defence-related initiatives of the Commission and High
Representative from the last few years, especially after the Russian war of aggression against
Ukraine, this White Paper confirms the continued need for more adequate support for
enhancing R&D involving technologies with dual-use potential that can help develop state-of-
the-art defence capabilities in the EU. At the same time, the integration of new technologies
developed through defence funding into the civil sector is still limited, and its potential remains
largely unexploited. The EU institutions continuously need to explore possible options to
strengthen this cross-fertilisation in the context of R&D support involving technologies with a
dual-use potential, while taking into account the fundamental differences between civil and
military spheres.
The geopolitical context has equally shown that defence capabilities must be accompanied by
strong measures on civil security to protect the EU’s resilience, in particular to protect civilian
29
If the project pursues entirely or in a prevailing part the purpose of contributing to reducing disparities and
contributing to the social cohesion of the EU, it is covered by the Article 174 of the TEU, also if it includes
investments benefiting security or defence activities.
11
critical infrastructures, deter border related security threats, restore essential services in times
of crisis, and address the risks of social unrest following disinformation campaigns or cyber-
attacks. As a result, increasing the EU’s resilience is a priority for both defence and internal
security needs.
To meet these challenges, the Commission has identified three possible options for the future
that are presented below. Option 1 presents what more can be done based on the current set-up
– since possible measures can be implemented without changing the existing legal bases.
Options 2 and 3 will require different legal bases in the future.
For Options 2 and 3, further analysis in line with Better Regulation provisions (e.g. impact
assessment, stakeholder consultation, etc.) will be needed to explore their effects and value
added, including on: complementarities with national priorities; attracting potentially new
beneficiaries; evaluation and eligibility criteria and processes; rules of participation; openness
of the programmes to third countries, including specifically regarding those associated to
Horizon Europe; and the decisions on the delegation (or not) of powers to the executive
agencies and the corresponding staff allocations and profiles.
Specific eligibility conditions would apply only for the purpose of supporting dual-use R&D
activities. These would be subject to a more restrictive approach towards the use of research
security safeguards, while the rest of the programme would remain largely open. More
delineated sets of security-based considerations may therefore be defined only for specific
dual-use R&D activities. All options should be designed to be complementary to the specific
programmes dedicated to R&D for civil and defence applications under the next framework
programme for research and innovation, while concurring with the European Economic
Security Strategy’s emphasis on the need for more R&D investment in strategic emerging
technologies to ensure EU leadership and competitiveness. Every option must ensure
compliance with the conditions and procedures set out by the restrictive measures adopted
pursuant to Article 215 of the Treaty on the Functioning of the EU30, as well as with other
regulatory requirements for emerging technologies and international obligations.
30
In particular, the Commission must ensure the compliance of any option with European Union restrictive
measures in the context of providing financing to third parties. Against this backdrop, the Commission must
always seek solutions that do not breach European Union restrictive measures.
12
4.1. Option 1: Going further based on the current set-up
This option would build on the current approach established up to now under the current
multiannual financial framework, while introducing incremental improvements and leveraging
on measures already implemented that are yet to produce their intended effects. It is the only
one that can already be tested in the current EU funding programmes, within the limits of the
available resources.
Measures would build on some relevant approaches and actions that have already started, like
the EIC Transition Scheme, the different strands of the EU Defence Innovation Scheme
(EUDIS) under the EDF such as spin-in calls, the possibility to support dual-use companies
with InvestEU and the introduction of an additional exploitation obligation in Europe for the
results of actions on critical technologies as in the case of COVID-19 calls under Horizon
Europe. Similarly, this scenario would build on the exploitation of the results achieved through
defence research to the benefit of civil applications, through, for instance, spin-out calls.
Agreement on a common definition of ‘technologies with dual-use potential’ between the
Commission and the European Investment Bank Group, including the EIB and the European
Investment Fund, could possibly promote joint investments in technologies with a dual-use
potential for military mobility, green transition, critical infrastructure resilience including
critical communication, emerging or disruptive technologies and defence innovation, as well
as space. Such an agreement should be sought as part of an overall revision of the defence
exclusion policy of the EIB, which hinders the potential for the Group’s joint investments. The
Commission and the EIB Group should continue to hold regular exchanges to discuss
opportunities offered by new EU initiatives for possible joint action in a commonly agreed
scope.
Measures could be implemented through modified implementation parameters where needed
within the legal provisions of existing programmes, without putting undue burden on the
Commission/executive agencies and applicants/beneficiaries. Such parameters, which can
already be implemented under the current legal provisions and could be further used also in
view of further options could include:
➢ Exploit R&D projects and results to upscale them in dual-use applications (in both civil
and defence R&D) by using the existing information available in EU databases to
search for such results and by monitoring ongoing R&D projects;
13
➢ Further develop synergies, such as the upstream exchange of information and better
coordination of (parts of) the work programmes between civil and defence R&D,
including possibilities to support pre-commercial procurement of R&D services across
programmes, improved access to project results and project reporting, and dedicated
topic-specific exchanges involving both civil and defence communities;
➢ Consider the introduction of an additional obligation to exploit results in the EU (based
on Article 39 of the Horizon Europe Regulation 2021/695) in relevant work programme
parts and calls that address critical technology areas identified in the Commission
Recommendation of 3 October 2023, based on the result of collective risk assessment
launched under the Recommendation;
➢ Introduce a dual-use flagging mechanism (e.g. a tag at call level or a project-level label)
to signal the additional dual-use potential as well as spin-in/spin-out calls based on the
practice already followed for the work programme topics under the Horizon Europe
specific programmes;
➢ Provide, as appropriate, further guidance and support to beneficiaries dealing with
technologies that have dual-use potential. In this regard, reference is made to the EU
guidelines for research involving dual-use items, to ensure that risks are effectively
taken into consideration by authorities and research organisations 31, as well as to the
proposal for a Council Recommendation on enhancing research security.
Option 1 is feasible under the current multiannual financial framework. A streamlined approach
with agreed mechanisms would however need to be further developed to systematically seek
for synergies and cross-fertilisation between civil and defence. A better coordination between
the related programming, for instance by sharing the respective technology roadmaps, would
also be needed with a view to foster initiatives aiming at improving the development of civil
and military technologies while sharing paths to a certain and appropriate extent.
4.2. Option 2: Remove the exclusive focus on civil applications in selected parts of the
successor programme to Horizon Europe
This option would provide a new direction in the content and implementation of selected parts
of the future multiannual framework programme for research and innovation.
It could be implemented by replacing ‘exclusive focus’ with ‘focus’ only for selected parts of
the successor programme to Horizon Europe, for example where technologies with dual use
31
EUR-Lex - 32021H1700 - EN - EUR-Lex (europa.eu)
14
potential are most prominent. All remaining parts of the programme would maintain an
exclusive focus on civil applications. As a result, this option would provide the opportunity
under the successor programme to Horizon Europe to maintain key policy characteristics of
Horizon Europe, such as the long-standing openness of Framework Programmes to third
countries in areas of mutual interest while allowing possible restrictions in the selected parts
involving technologies with dual-use potential.
This option would allow strategic emerging technologies to be supported independent of the
field of application in selected parts of the programme, which would avoid discarding excellent
proposals that do not target exclusively civil applications.
In terms of delineation with future defence innovation actions under a successor programme to
the EDF, this option would allow programming spin-in calls involving defence-related projects
results directly in the successor programme to Horizon Europe, whilst in turn the successor
programme to the EDF would provide follow-up funding for defence capability development
of the most promising civil-related project results. This approach would most likely attract
more industry stakeholders as potential participants in R&D projects, contributing to the cross-
fertilisation of civil and defence industries.
On the other hand, the stakeholder community active in the civil domain might have concerns
in relation to their participation in calls under the selected part of the Programme, where there
would not be an exclusive focus on civil applications.
Under this new approach, the possible impact on other programmes would need to be assessed,
depending on the chosen areas. Furthermore, there are basic parameters that might already have
to be considered, in particular those relating to security-based conditions, during the
preparation of Commission proposals and based on experience gained from other EU
programmes. Such parameters would include:
➢ planning and programming of the programmes’ priorities during implementation based
on sound mechanisms inspired by e.g. the Horizon Europe and EDF governance modes;
➢ identification of areas with dual use potential;
➢ budget distribution conditions for prioritisation among calls and topics;
➢ types of interlocutors at national government level, including national ministries and
other authorities;
➢ complementarities with national priorities that can be scaled-up to take the results of
EU actions further;
15
➢ population of potential (new) beneficiaries based on their capacities to carry out various
types of research;
➢ handling of sensitive and classified information submitted by applicants and generated
by beneficiaries;
➢ grant evaluation and eligibility criteria and processes, ethics and security reviews;
➢ foreign control of eligible entities and control over intellectual property rights;
➢ eligibility and categories of costs and their reimbursement;
➢ consortia structures, with choices made on the nationality of participants and
coordinators, the types of participants and the agreements that govern their relations;
➢ rights of participants, including on the protection of intellectual property, open science
and academic freedom;
➢ procurement rules with specific eligibility and selection criteria;
➢ governance modes;
➢ safeguards to avoid leakage of sensitive technologies to destinations of concern;
➢ implementation mode and decisions on the delegation (or not) of powers to the
executive agencies for tasks linked to the programmes and corresponding decisions on
staff allocations and profiles.
Option 2 is mutually exclusive with option 3.
4.3. Option 3: Create a dedicated instrument with a specific focus on R&D with dual-use
potential
This option could materialise through various forms, such as:
➢ a specific instrument devoted to research with dual-use potential with its own budget,
its own rules on the participation and dissemination of results, comitology/governance
provisions, evaluation and eligibility criteria, consortia structure, etc.;
➢ stepping up support for EU market uptake of technologies with a dual-use potential
through a dedicated mechanism or structure (such as in the executive agencies or a
dedicated Joint Undertaking), or through public procurement by EU-based end-users
linked with EU procurement needs (e.g. IRIS2) or procurement support instruments
(e.g. for customs equipment or border surveillance equipment). Several sub-options
could be envisaged depending on whether the owner/end user (‘first mover’) is an EU
body, a national governmental body, or commercial body. The EU-added value would
16
need to be considered for measures where the end user is at national level (e.g.
facilitating joint procurement).
➢ planning of ‘dual-use by design’ flagship projects32 that support development of critical
technologies, build on synergies with other EU policies and instruments and are, where
possible implemented in coordination with the EIB dual-use programme. Such projects
would build on results of preparatory work inside the Commission or jointly with
Member States and put the EU as the lead customer for services of public interest in the
defence and civil domain. Examples may include technologies for the future
generations of EU space systems (in support of defence, security and environmental
policies), EU autonomous vehicles (in support of defence and border control, maritime
or critical infrastructure policies) or other projects of common European interest. Given
that end-user needs can be quite different depending on the operational requirements,
it is of paramount importance to involve relevant stakeholders from the start.
This option would significantly increase the visibility of dual-use R&D per se, but would risk
adding complexity to an already crowded R&D support environment. Compared to option 2,
the budget distribution between dual-use R&D activities and exclusively civil R&D activities
would be more clear, as it could be set out in the basic act establishing the successor programme
to Horizon Europe. However, this would come at a cost of rigidity in resource allocation over
the programming period. Moreover, there would be a risk of duplication that would impact the
planning and programming of priorities between dual-use R&D activities and exclusively civil
R&D activities, as well as with those activities carried out exclusively for defence applications
under the successor to the EDF. There would also probably be very few cases where dual-use
by design could be applicable without impacting the market uptake of the final product by the
civil or defence sector, which typically specify quite different requirements (see section 2).
Overall, it is likely that this option would bring an additional level of complexity, both for
applicants - having to apply to yet another mechanism/programme with different requirements
- and the Commission - coordinating between dual-use R&D activities and other calls, with
different comitology and governance provisions.
Option 3 is mutually exclusive with option 2.
5. CONCLUSIONS
32
These projects could also build on critical technologies and be planned in coordination with the EIB,
implementing the announcement by the Commission in the ‘Defence Investment Gaps analysis’ Communication:
‘The Commission will work on further measures (such as coordinated calls among existing EU instruments and
EU loans) to support critical technologies and industrial capacities by developing strategic projects’.
17
Enhancing R&D support involving technologies with a dual-use potential at EU level offers
both opportunities and challenges. Optimising civil-defence synergies could benefit the
European industry and could accelerate the uptake of research and innovation results in the
economy. At the same time, it is difficult to predict the dual-use potential of R&D, even when
it is intended exclusively for civil or defence applications. The EU efforts to promote cross-
fertilisation between the civil and defence sectors should be undertaken while keeping their
distinctive characteristics in mind.
In the context of the ‘promote’ dimension of the European Economic Security Strategy, the EU
seeks to maintain a competitive edge in critical and emerging technologies relevant to the green
and digital transitions, including by making better use of and exploiting the results of EU-
funded R&D projects, whether in the civil or defence domains, while reinforcing the ‘protect’
and ‘partner’ dimensions.
With this White Paper, the Commission is launching a broad consultation of public
authorities, civil society, industry and academia on options for strategic support to
technologies with a dual-use potential. It takes into account the current legislative framework
which is characterised by mutually exclusive focuses on either civil or defence applications as
well as the lack of a commonly agreed conceptualised definition, and identifies possibilities
under current or future EU funding programmes as well as key parameters that require further
analysis. This consultation will allow comprehensive dialogue with all parties concerned,
which will inform the Commission’s next steps.
The Commission invites comments on the options set out in this paper through an open
public consultation available at https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-
say_en. The consultation is open for comments until 30 April 2024. It is standard practice
for the Commission to publish submissions received in response to a public consultation.
However, it is possible to request that submissions, or parts of them, remain confidential. If
this is the case, please indicate clearly on the front page of your submission that it should not
be made public and also send a non-confidential version of your submission to the
Commission for publication.
18
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 24.1.2024
COM(2024) 27 final
VALGE RAAMAT
kahesuguse kasutusega tehnoloogia alasele teadus- ja arendustegevusele antava toetuse
tõhustamise poliitikavariantide kohta
ET ET
VALGE RAAMAT KAHESUGUSE KASUTUSEGA TEHNOLOOGIA ALASELE TEADUS- JA
ARENDUSTEGEVUSELE ANTAVA TOETUSE TÕHUSTAMISE POLIITIKAVARIANTIDE KOHTA
Käesoleva valge raamatu eesmärgiks on käivitada ELi tasandil avalik konsultatsioon
kahesuguse kasutusega tehnoloogiat puudutava teadus- ja arendustegevuse toetamise kohta.
Sellest lähtuvalt vaadatakse läbi ELi asjakohased rahastamisprogrammid, mida praegu
rakendatakse, ja hinnatakse, kas toetus on Euroopa majandusjulgeoleku strateegias kirjeldatud
praeguste ja esilekerkivate geopoliitiliste ohtude valguses endiselt piisav ja otstarbekohane.
Seejärel pannakse ette võimalikud poliitikavariandid, mida avalikul konsultatsioonil arutada.
Käesolevas valges raamatus kasutatakse mõistet „kahesugune kasutus“ seoses teadus- ja
arendustegevuse toetamisega ning sellise tarkvara ja tehnoloogia kohta, mida on võimalik
kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel1. Kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud
teadus- ja arendustegevuse toetamise aluseks on soov kaotada eelkõige elutähtsa ja
kujunemisjärgus tehnoloogia puhul lõhe pelgalt tsiviilotstarbelise ning pelgalt kaitsealase
teadus- ja arendustegevuse vahel.
1. SISSEJUHATUS
Vajadused ja võimalused suurendada kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud teadus- ja
arendustegevuse toetamise viise on olnud viimastel aastatel arutluse all. 2018. aasta juunis
tehtud ettepanekus võtta vastu määrus programmi „Euroopa horisont“ kohta2 oli komisjon
seisukohal, et programmi „Euroopa horisont“ raames toimuv teadus- ja innovatsioonitegevus
peaks keskenduma (kuigi mitte eranditult) tsiviilrakendustele, samas kui Euroopa Kaitsefondi
raames tehtavad teadusuuringud peaksid keskenduma üksnes kaitserakendustele.
Läbirääkimiste käigus muutsid Euroopa Parlament ja nõukogu akti teksti nii, et programmi
„Euroopa horisont“ eriprogrammi3 ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi
(EIT)4 raames toimuvas teadus- ja innovatsioonitegevuses tuleks keskenduda üksnes
tsiviilrakendustele. Samas jätsid kaasseadusandjad Euroopa Kaitsefondi raames toimuvat
1
See määratlus on kooskõlas 20. mai 2021. aasta määruses (EL) 2021/821 (millega kehtestatakse liidu kord
kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise
kontrollimiseks) esitatud kahesuguse kasutusega kaupade määratlusega. „Kahesuguse kasutusega kaubad –
kaubad, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogia, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel.
2
Määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse
selle osalemis- ja levitamiseeskirjad (COM(2018) 435 final, 7.6.2018).
3
Otsus (EL) 2021/764, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa
horisont“ rakendamise eriprogramm.
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/819 Euroopa Innovatsiooni- ja
Tehnoloogiainstituudi kohta (uuesti sõnastatud).
1
kaitsealast teadus- ja arendustegevust reguleerivad sätted puutumata – ehkki nad osutasid
tsiviil- ja kaitsealase koostoime potentsiaalile –, nii et need keskenduvad endiselt üksnes
kaitserakendustele5. Samuti nentisid nad, et vältida tuleks tarbetut dubleerimist. See tähendab,
et kaasseadusandjad on teinud teadliku poliitilise valiku käsitleda tsiviil- ja kaitsealast teadus-
ja arendustegevust täiesti eraldiseisvate valdkondadena, mis on suunatud põhimõtteliselt
erinevatele sidusrühmadele, kelle kohta kehtivad erinevad õigusnormid, kellel on erinevad
eesmärgid ja kes kasutavad erinevaid rakendusi.
Komisjon on tunnistanud, et tsiviil- ja kaitsealase teadus- ja arendustegevuse vastastikuse
täiendavuse parandamiseks puuduvad sobivad vahendid, ning käivitanud alates 2021. aastast
mitu meedet, millega parandada ELi programmide koostoimet ja edendada elutähtsa
tehnoloogia reguleerimisel kogu ELis ühtseid põhimõtteid, kasutades selleks ära ELi teadus-
ja arendustegevuse programmide kõiki võimalusi.
ELi algatused, millega toetatakse tsiviil-, kaitse- ja kosmosevaldkonnas toimuva
teadus- ja arendustegevuse vastastikust täiendavust
Vajadusele parandada asjaomaste ELi programmide ja vahendite vastastikust täiendavust
ning suurendada investeeringute tõhusust ja tulemuslikkust on viidatud ka 2021. aasta
veebruaris esitatud tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelist sünergiat käsitlevas
tegevuskavas6. Komisjoni esimeses eduaruandes, mis võeti vastu 2022. aasta novembris,
nenditi vajadust „analüüsida ELi vahenditest antavaid toetusi, et selgitada välja, kuidas saaks
toetusi tootearenduse eri etappides – teadus- ja arendustegevusest kuni selle etapini, kus
uuendused turule jõuavad või riigihanke raames kasutusele võetakse – parandada, ning
selgitada välja, milline vahend on millisel otstarbel kõige kohasem. Selle analüüsi tulemusi
tuleks kasutada järgmise [mitmeaastase finantsraamistiku] kavandamisel.“7
2022. aasta veebruaris tunnistati teatises „Julgeoleku ja kaitse jaoks elutähtsa tehnoloogia
tegevuskava“,8 et olemasolevate programmide ja vahendite raames puudub raamistik
kahesuguse kasutusega toodete otseseks toetamiseks , ning lubati, et „2023. aastal vaatab
komisjon läbi ELi olemasolevad vahendid ja pakub välja täiendavad viisid kahesuguse
kasutusega teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni edendamiseks ELi
tasandil.“ Komisjon on analüüsinud ka võimalust tugevdada kahesuguse kasutuse
võimalusega tehnoloogia toetamist ELi kaitseinnovatsiooni kava (EUDIS) kaudu, mis selles
teatises välja kuulutati ja 2022. aasta mais Euroopa Kaitsefondi osana käivitati, ja sellega
seotud piiranguid.
2022. aasta mais avaldatud ühisteatises „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja
edasised sammud“9 teatati „kahesuguse kasutusega teadusuuringute ja innovatsiooni
raamistiku võimalikust muutmisest, et parandada tsiviil- ja kaitsevahendite koostoimet“.
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute
ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning
tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013.
6
COM(2021) 70, 22.2.2021.
7
SWD(2022) 362, 10.11.2022.
8
COM(2022) 61, 15.2.2022.
9
JOIN(2022) 24, 18.5.2022.
2
Samas ühisteatises peeti vajalikuks töötada „strateegiliste projektide ning olulisemate
tehnoloogiate ja tööstussuutlikkuse toetamiseks“ välja „uusi meetmeid, nagu ELi vahenditel
ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenudel põhinevate projektikonkursside omavaheline
koordineerimine“.
2022. aasta juulis võttis komisjon vastu Euroopa uue innovatsioonikava10. Süvatehnoloogia
innovatsiooni raamtingimuste suhtes rõhutatakse innovatsioonikavas, et „kasutades ära
avaliku sektori rolli juhtiva kliendina“ saab kiirendada avalike teenuste ajakohastamist ja
tugevdada ELi tööstuse konkurentsivõimet kogu maailmas. Selle tulemusel on komisjon
käivitanud projektikonkursid, millega toetada liikmesriikide innovatsioonihankeid
edendavate riiklike strateegiate väljatöötamist, ning parandab ühtlasi andmete kogumist
innovatsioonihangete kohta tsiviil- ja kaitsesektoris. Kuna suur hulk kahesuguse kasutuse
võimalusega elutähtsat tehnoloogiat on digisektoris, on samuti oluline märkida, et komisjoni
2023. aasta aruandes digikümnendi olukorra kohta11 soovitatakse liikmesriikidel „koostada
innovatsioonihangete toetamise tegevuskava ja suurendada riigihangete kaudu
investeeringuid uuenduslike digilahenduste väljatöötamisse, katsetamisse ja
kasutuselevõttu“.
2023. aasta märtsis võtsid komisjon ja kõrge esindaja vastu Euroopa julgeoleku- ja
kaitsevaldkonna kosmosestrateegia12. Selles rõhutatakse, et „kosmosesüsteemidel ja -
teenustel on kaitse ja julgeoleku toetamisel üha suurem roll. ELi ja selle liikmesriikide
strateegilise autonoomia suurendamiseks arendatakse edasi ELi kosmoseprogrammides ette
nähtud kahesuguse kasutusega teenuseid, mida osutavad äriüksused, järgides muu hulgas
kosmosetööstuse uut mudelit,“ ning et „ELi kosmoseprogrammide edasist arendamist ette
valmistades võtab komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega arvesse kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna kasutajate pikaajalisi vajadusi (2035. aasta perspektiiv). Nii
olemasolevate kui ka kavandatavate kosmosesüsteemide kaitse ja julgeoleku seisukohast on
vaja parandada süsteemide koostalitusvõimet ja leida võimalusi kosmoseaparaatide
kandevõime paremaks ärakasutamiseks. Selleks otsitakse Euroopa Kaitsefondi kaudu
suuremat koostoimet. Ühtlasi tuleks kaitsealases teadus- ja arendustegevuses arendada
kosmosesüsteemide kandevõimet selliselt, et võimaldada rohkemate kaitseotstarbeliste
teenuste osutamist. Lisaks sellele kasutatakse järjepidevalt ELi kosmoseprogrammide
raames pakutavaid valitsusasutuste teenuseid.“
2023. aasta juunis võttis komisjon vastu ettepaneku võtta vastu määrus, millega luuakse
Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP), et säilitada Euroopa edu rohe- ja
digipöörde seisukohast olulise elutähtsa ja kujunemisjärgus tehnoloogia vallas: platvorm
hõlmab nii andmetöötlusega seotud tehnoloogiat, sealhulgas mikroelektroonikat,
kvantandmetöötlust ja tehisintellekti kui ka biotehnoloogiat ja biotootmist ning
nullnetotehnoloogiat. Lisaks Euroopa Arengufondi vahendite suurendamisele tõhustatakse
Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi abil ELi vahendeid, mis eraldatakse
ühtekuuluvuspoliitika projektide kaasrahastamiseks, et toetada elutähtsa tehnoloogia
arendamist ja tootmist, kuna suurt osa sellisest tehnoloogiast saab kasutada kahesugusel
viisil.
10
COM(2022) 332, 5.7.2022.
11
https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/library/2023-report-state-digital-decade
12
Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna
kosmosestrateegia“, JOIN(2023) 9 final.
3
20. juunil 2023 vastu võetud ühisteatises Euroopa majandusjulgeoleku strateegia 13 kohta tehti
ettepanek käsitleda Euroopa tasandi majandusjulgeoleku strateegias ka riskide vähendamist ja
tehnoloogilise edumaa hoidmist elutähtsates sektorites. Strateegias on sätestatud kolm
prioriteeti: ELi enda konkurentsivõime edendamine, kaitse majandusjulgeolekut ähvardavate
ohtude eest, partnerlussuhted võimalikult laia ringi riikidega, kes jagavad ELiga
majandusjulgeolekualaseid muresid ja huvisid. Strateegia eesmärgiks on suurendada ELi
majanduslikku julgeolekut ja muuta EL majanduslikult vastupidavamaks, ühtlasi säilitades ja
suurendades tehnoloogilist edumaad ELi majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsa
tehnoloogia vallas. Sellist tehnoloogiat saab sageli kasutada kahesugusel viisil: see on vajalik
nii tsiviil- kui ka kaitsevaldkonna eri harude rakenduste jaoks. 2023. aasta oktoobris esitas
komisjon soovituse14 elutähtsate tehnoloogiavaldkondade kohta ja algatas koos
liikmesriikidega ühise riskihindamise.
Ühisteatises võttis komisjon kohustuse anda pärast olemasolevate vahendite kohaldamise
läbivaatamist aru selle kohta, kuidas tagada toetus kahesuguse kasutuse võimalusega
tehnoloogiale. Kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevuse
rahastamistingimused tuleb kavandada selliselt, et need võimaldaksid sellise tehnoloogia ELis
kiiremini turule viia, olgu see siis ärilistel eesmärkidel, liikmesriikide valitsuste (tsiviil- ja
kaitsevaldkonna) vajaduste rahuldamiseks või ELi tasandi taristu loomiseks.
EL saab pakkuda kahesuguse kasutusega toodete arenduse eri etappides – teadus- ja
arendustegevusest kuni selle etapini, kus uuendused turule jõuavad või riigihanke raames
kasutusele võetakse – vajalikku sihipärast toetust. Toetusmeetmed võivad tugineda Euroopa
strateegiliste tehnoloogiate platvormi sünergiapotentsiaalile ja tõhusamale koordineerimisele
teiste ELi organisatsioonide kahesuguse kasutusega toodete toetusprogrammidega, näiteks
Euroopa Investeerimispanga (EIP) Euroopa strateegilise julgeolekualgatusega15. Selleks tuleb
uurida, milline ELi vahend on igas olukorras parim, ja töötada elutähtsa tehnoloogia ja
tööstussuutlikkuse edendamiseks välja strateegilisi projekte.
2023. aasta novembris palus president von der Leyen parandada ELi suutlikkust töötada välja
kahesuguse kasutusega tehnoloogiat: „Kuigi EL on tugevdanud oma kaitsealast teadus- ja
13
Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Euroopa majandusjulgeoleku strateegia“
(JOIN(2023) 20 final).
14
Komisjoni 3. oktoobri 2023. aasta soovitus, mis käsitleb ELi majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsa
tehnoloogia kasutusvaldkondade täiendavat riskihindamist koos liikmesriikidega (C(2023) 6689 final).
15
Vt ka Euroopa Ülemkogu 14.–15. detsembri 2023. aasta järeldused, milles kutsutakse üles „suurendama
Euroopa Investeerimispanga Grupi rolli Euroopa julgeoleku ja kaitse toetamisel, tuginedes panga Euroopa
strateegilisele julgeolekualgatusele“.
4
arendustegevust, oleks ühtlasi vaja parandada tsiviiltehnoloogia integreerimist
kaitsetööstusbaasi... Kaitsetehnoloogia vallas käib vilgas innovatsioonitegevus, mille
lähtekohaks on olnud tsiviilrakendused. See lünk on vaja täita. Selleks on komisjonil kavas
avaldada kahesuguse kasutusega tehnoloogia alaste teadusuuringute kohta valge raamat, milles
panna ette võimalikud poliitikavariandid.“16
2. VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD
Viimastel aastatel on hoogustunud arutelu selle üle, milliseid uusi võimalusi võiks ELi
programmidest kahesuguse kasutusega tehnoloogia alasele teadus- ja arendustegevusele antava
otsetoetuse tõhustamine anda ja millistele takistustele võib see põrkuda. Sellise arutelu najal
saab rajada Euroopa teadus- ja tehnoloogiasektori konkurentsi- ja vastupanuvõimele veelgi
tugevama aluse. Samuti peaks see tiivustama tehnoloogilise innovatsiooniga tegelevaid
idufirmasid ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd). Tsiviil- ja
kaitsevaldkonna koostoime võib luua mitmesuguste tööstussektorite ettevõtetele uusi
turuvõimalusi ning tugevdada majandust laiemalt.
Tegevuskavas sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel17 nenditakse, et tsiviil-
ja kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuse vahele on paljudel juhtudel raske tõmmata selget
eraldusjoont. Kui alusuuringute käigus (mille tehnoloogilise valmiduse tase on madal) ei ole
rakendusvaldkonnad projekti alguses alati ette teada („rakenduslik sõltumatus“), siis keskmise
ja kõrge tehnoloogilise valmiduse tasemega teadus- ja arendustegevust on võimalik kallutada
kohe algusest peale vähem või rohkem oluliste kohanduste abil kahesuguse kasutusega
rakenduste poole, isegi kui need on algselt mõeldud eranditult tsiviil- või eranditult
kaitsevaldkonna jaoks. Ka kaitsealast teadus- ja arendustegevust võib kohandada nii, et sel on
tsiviilotstarbelisi rakendusi. Seega on selge, et tsiviil- ja kaitsevaldkonna teadus- ja
arendustegevus võivad teineteist vastastikku täiendada.
2.1. Probleemi püstitus
Julgeoleku- ja kaitsevõime parandamiseks kasutatav tehnoloogia pärineb üha enam
tsiviilvaldkonnast, kus erasektori investeeringud on suuremad, kaudsed kulud väiksemad ning
teadus- ja arendustegevuse tsüklid kiiremad. ELis tuleks jätkata programmide ja vahendite
16
President von der Leyeni sõnavõtt Euroopa Kaitseagentuuri 2023. aasta konverentsi peakõnelejana: Euroopa
kaitsevõime suurendamine, 30.11.2023.
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/SPEECH_23_6207
17
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide
Komiteele „Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel“ (COM(2021) 70, 22.2.2021).
5
koostoime edendamist, et vallandada seni kasutamata potentsiaali luua tsiviilotstarbelise
teadus- ja arendustegevuse varal kaitsesektoris võrserakendusi ning kaitsealase teadus- ja
arendustegevuse varal jälle tsiviilrakendusi.
Sealjuures tuleb märkida, et mõistel „kahesugune kasutus“ puudub nii ELi kui ka
rahvusvahelisel tasandil teadus- ja arendustegevuse toetamise kontekstis ühine põhistatud
määratlus. Sellise määratluse puudumine tekitab probleeme. Näiteks kasutab Euroopa
Investeerimispank (EIP) panganduse jaoks välja töötatud mõistet,18 mille kohaselt eeldatakse,
et projekti elluviija saab suurema osa tulust tsiviilrakendustest. EL ei ole oma
rahastamisprogrammides mõistet „kahesuguse kasutusega tehnoloogia“ üldse määratlenud.
Näiteks ei ole olnud lihtne ühtlustada selle mõiste kasutamist Euroopa Investeerimispangaga
kahesuguse kasutusega tehnoloogia edendamiseks tehtavate ühisinvesteeringute
ettevalmistamisel.
Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli määruses19 on esitatud kahesuguse
kasutusega kaupade määratlus ja mitmesaja ühikuga loetelu kahesuguse kasutusega kaupadest
(ja nende tehnilistest kirjeldustest), mille hulgas on materiaalsete kaupade kõrval ka
immateriaalsed kaubad, nagu tarkvara ning tehnilised andmed ja tehniline abi. See loetelu
kajastab rahvusvahelise ekspordikontrollirežiimi raames saavutatud kokkulepet ning seda
ajakohastatakse igal aastal. Avaliku julgeoleku ja inimõiguste kaalutlustel võivad liikmesriigid
loetelusse kandmata kahesuguse kasutusega kaupade korral seda raamistikku täiendada ka oma
meetmetega. See määratlus on koostatud ekspordikontrolli kontekstis ja selle konkreetne
eesmärk on vältida olukorda, kus riigid, valitsused või valitsusvälised organid väärkasutavad
tsiviiltehnoloogiat või kasutavad seda sõjalisel otstarbel rahu või julgeoleku õõnestamiseks või
seoses siserepressioonide või inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse raskete
rikkumistega. ELi rahastatavate tegevuste ulatuse kindlaksmääramiseks võiks seda määratlust
kohandada. Komisjon võiks siiski tihedas koostöös Euroopa Investeerimispanga grupi ja teiste
finantsasutustega „kahesuguse kasutuse“ ühise määratluse väljatöötamist jätkata.
Võttes arvesse käesoleva dokumendi arutlevat laadi, kutsub komisjon vastajaid üles jagama
oma seisukohti selle kohta, millistest elementidest kahesuguse kasutuse võimalusega
tehnoloogia määratluse puhul lähtuda, et võimaldada tehnoloogia ülekandmist tsiviilkasutuselt
18
Kättesaadav järgmisel aadressil: Euroopa strateegiline julgeolekualgatus (eib.org)
19
20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade
ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks.
6
kaitsele ja vastupidi ning edendada ühisinvesteeringuid teiste partneritega, näiteks Euroopa
Investeerimispanga grupiga.
Lisaks on ELil jätkuvalt raskusi tagada teadus- ja arendustegevusse tehtud investeeringute
tulemusel loodud tehnoloogia kiire kasutuselevõtt ja turuleviimine ELis, sealhulgas
kahesuguse kasutusega tehnoloogia puhul. Suure potentsiaaliga uuendusi rakendatakse sageli
mujal maailmas, kus murrangulise innovatsiooni saavutamine on muutunud pakiliseks
prioriteediks, mis on viinud muu hulgas selleni, et luuakse organisatsioone ja töötatakse välja
doktriine, mille abil edendada kahesuguse kasutuse võimalusega tehnoloogia kasutamist kaitse
valdkonnas. Euroopas seevastu ei vii kahesuguse kasutusega tehnoloogia vallas tehtav
innovatsioon, st ideede ja teadmiste muutmine uuteks või parandatud sõjalise ja kaubandusliku
otstarbega toodeteks, protsessideks ja teenusteks, mitmesugustel põhjustel sageli suure
turueduni, muu hulgas seetõttu, et puuduvad esimesed kliendid, eelkõige avaliku sektori näol,
ning vaja oleks teadus- ja arendustegevust paremini sihitada. Vähene investeerimine
innovatsioonihangetesse ei ole üksnes üks põhjuseid, mis takistab Euroopa taristu
ajakohastamist uuendusliku tehnoloogia abil loodud uute võimetega, vaid see pärsib ka
Euroopa tööstuse konkurentsivõimet20. Kuna kahesuguse kasutusega tehnoloogia
kasutuselevõtuks tsiviil- ja kaitsesektori süsteemides ja toodetes on vaja dünaamilist
koduturgu, on innovatsioonihangete rakendamine nende puhul väga asjakohane.
2.2. Eesmärgid
Käesoleva valge raamatu laiem eesmärk on uurida, kuidas parandada Euroopa tööstuses tsiviil-
ja kaitsetehnoloogia integreeritust ja vastastikust täiendavust. Selleks innustatakse projektide
tulemusi paremini ellu rakendama ning tehakse kindlaks meetmed, mis võimaldavad
tsiviilotstarbelise teadus- ja arendustegevusega loodud tehnoloogia kasutamist kaitsealastes
rakendustes ning kaitsealase teadus- ja arendustegevusega loodud tehnoloogia kasutamist
tsiviilotstarbel.
3. LÄHTEOLUKORD: PRAEGUNE ÕIGUSRAAMISTIK
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 182 kohaselt on kõik ELi teadus- ja
tehnoloogiaarenduse meetmed sätestatud mitmeaastases raamprogrammis. Raamprogrammi
20
Vt komisjoni Innovatsioonihangetesse tehtavate investeeringute ja poliitikaraamistike võrdlusanalüüs kogu
Euroopas, märts 2023 (https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/benchmarking-innovation-procurement-
investments-and-policy-frameworks-across-europe).
7
„Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammis21 keskendutakse üksnes tsiviilrakendustele,22
kuna kaitsealaseid teadusuuringuid viiakse läbi raamprogrammi „Euroopa horisont“ teise
eriprogrammi alusel, mis on eranditult pühendatud kaitsealasele teadus- ja arendustegevusele
ning mille suhtes on Euroopa Kaitsefondi määruses23 sätestatud eraldi osalemisreeglid, eelarve,
rahastamiskõlblikkuse tingimused ja juhtimissüsteem.
Programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas määruses viidatakse sellele, et koostoime Euroopa
Kaitsefondiga võib tuua kasu tsiviil- ja kaitsealastele teadusuuringutele, hoides ära tarbetut
dubleerimist. Samal ajal on Euroopa Kaitsefondi määruses sõnaselgelt öeldud, et „teatavatel
juhtudel võib oodata positiivset ülekanduvat mõju ka tsiviilsektoris“24 ning et „komisjon võtab
arvesse muid […] raamprogrammi „Euroopa Horisont“ alusel rahastatavaid tegevusi, et vältida
asjatut dubleerimist ning tagada tsiviil- ja kaitseotstarbeliste teadusuuringute vastastikune
täiendavus ja koostoime“25.
3.1. Tsiviilotstarbeline teadus- ja arendustegevus kahesuguse kasutuse võimalusega
tehnoloogia loomiseks
Kuigi raamprogrammi „Euroopa horisont“ eriprogrammi alusel saab toetada üksnes sellist
teadus- ja arendustegevust, mis keskendub tsiviilrakendustele, võib sellistel rakendustel olla
näiteks digitehnoloogias, küberturvalisuses, energeetikas, liikuvuses, tervishoius,
materjaliteaduses, kosmoseuuringutes ja muudel sellistel aladel kahesuguse kasutuse
potentsiaal, mistõttu saaks neid kasutada ka kaitsevaldkonnas. Siiski piirdub projektide valik
selliste projektidega, millega küll arendatakse kahesuguse kasutuse võimalusega tehnoloogiat,
kuid mis keskenduvad üksnes tsiviilrakendustele. Kui projekti ettepanek sisaldab
kaitserakendusi, ei tohiks seda raamprogrammi „Euroopa horisont“ eriprogrammi tingimuste
kohaselt rahastada26.
21
Nõukogu 10. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/764, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni
raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/743/EL.
22
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määruse (EL) 2021/695 (millega luuakse
teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja
levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013) artikli 7 lõige 1.
23
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa
Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092.
24
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määruse (EL) 2021/697 (millega luuakse Euroopa
Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092) põhjendus 35.
25
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määruse (EL) 2021/697 (millega luuakse Euroopa
Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092) põhjendus 33.
26
Kaitserakendustele keskenduvate projektide rahastamist saab teha Euroopa Kaitsefondi raames ja vastavalt
Kaitsefondi määruse sätetele.
8
Seetõttu ei ole kaitsetööstuse sidusrühmadel võimalik saada ühegi tegevuse jaoks, millel on
kaitseotstarbelisi rakendusi, programmi „Euroopa horisont“ kaudu pakutavat kapitali ja
teenuseid (eelkõige kehtib see Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi
„Accelerator“ kohta) ning kaitseministeeriumid ega -asutused ei saa taotleda sellise tegevuse
jaoks programmi „Euroopa horisont“ raames antavat innovatsioonihangete rahastust. Kuigi
kaitsesektori sidusrühmi ei jäeta raamprogrammi „Euroopa horisont“ eriprogrammi alusel
rahastuse andmisel automaatselt kõrvale, saab nende osalemist põhjendada üksnes juhul, kui
nende teadus- ja arendustegevuse projektid keskenduvad üksnes tsiviilrakendustele.
3.2. Kaitsealane teadus- ja arendustegevus kahesuguse kasutuse võimalusega tehnoloogia
loomiseks
Kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuse koostööprojekte, millega luua kaitserakendusi,
rahastatakse Euroopa Kaitsefondist. Tehnoloogia arendamine, mille puhul keskendutakse
üksnes edasistele sõjaliste rakendustele, erineb tsiviilsektorile loodud tehnoloogiast, kuna
selles on esikohal sõjalised operatiivvajadused ja selle lõppkliendiks on kaitsesektor. Projekti
tulemuste suhtes kohaldatakse sageli ekspordikontrolli ja vajaduse korral salastatakse projekti
rakendamise ajal sellega seotud teave. Siiski on juba mitmeid näiteid rahastatud meetmetest,
mida saab edukalt kohaldada ka tsiviilsektoris ning mis võivad aidata tugevdada tsiviilsektori
teaduslikku ja tehnoloogilist baasi. Kuigi Euroopa Kaitsefondist toetatavad projektid
keskenduvad eranditult kaitsele, võivad neil olla ka asjakohased tsiviilrakendused (seega on
neil kahesuguse kasutuse mõõde).
Euroopa Kaitsefondist rahastatavad projektid ning raamprogrammi „Euroopa horisont“
eriprogrammi tsiviiljulgeoleku ja kosmoseuuringutega seotud projektid sisaldavad osaliselt
salastatud teavet ning osalevate üksuste suhtes kohaldatakse julgeolekupõhiseid
rahastamiskõlblikkuse tingimusi ja tehnoloogialekke vältimise nõudeid. Kahesuguse
kasutusega tehnoloogia ja selle rakendamise strateegiline ja tundlik olemus nõuab suurema
tähelepanu pööramist julgeolekunõuetele, sealhulgas projektide ja osalejate valimisel, samuti
võib olla vaja rakendada osalejate suhtes julgeolekukontrolli või salastada asjakohased
uurimistulemused. ELi rahastatavate projektide ja programmide ning rahvusvahelise koostöö
algatuste suhtes tuleks järjepidevuse huvides kohaldada kahesuguse kasutusega tehnoloogia
toetamisel samu julgeolekunõudeid.
9
3.3. Olemasolevate vahendite kohaldamisala läbivaatamine
Tegevuskavas sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel27 tehti ettepanek
käivitada kahesuguse kasutusega tehnoloogia innovatsiooniinkubaator, mille kaudu
soodustada koostoimet, jälgida teadustöö tulemusi ning teha saadud teave võimalikult kiiresti
laiemalt kättesaadavaks, et oleks võimalik leida tehnoloogiale uusi rakendusvõimalusi,
sealhulgas muudes valdkondades kui algselt kavandatud.
Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi „Pathfinder“ alusel konsortsiumide poolt
välja töötatud rakenduste tehnoloogilise valmiduse tase on madal ja need on sageli rakendustest
sõltumatud. Rahastamisvahendist „Accelerator“ toetatakse investeeringutega valitud VKEsid,
mille toodangul on kõrgem tehnoloogilise valmiduse tase, et aidata neil leida vajaminevat raha
ja edukalt kasvada. Selline toetus koosneb toetuskomponendist ja omakapitali komponendist.
Omakapitali komponendi otsustab Euroopa Innovatsiooninõukogu fond pärast komisjoni
toetuse andmise otsust. Rahastamisvahendist „Accelerator“ on toetatud VKEsid ja idufirmasid,
kes toodavad paljulubavat innovaatilist tehnoloogiat, millel on kahesuguse kasutuse võimalus,
näiteks droonide, mehitamata sõidukite, küberturvalisuse ja tehisintellekti valdkonnas,
keskendudes üksnes tsiviilrakendustele. Alates 2023. aastast on Euroopa
Innovatsiooninõukogu rahastamisvahend „Transition“ (mis pakub jätkutoetust teadusuuringute
tulemustest kommertsrakenduste väljatöötamiseks) avatud ettepanekutele, millega püütakse
arendada edasi kaitsealase teadus- ja arendustegevuse (st Euroopa Kaitsefondi toetuse alusel)
kaudu saavutatud tulemusi, tingimusel et need ettepanekud keskenduvad üksnes
tsiviilrakendustele. Kahesuguse kasutusega projektide portfelli suurust ja ELi rahastatud
kaitsealaste teadusuuringute võrserakendusi tsiviilvaldkonnas on praegu üsna vähe uuritud,
sest EL alustas kaitsealaste teadusuuringute rahastamist alles hiljuti.
Komisjon on analüüsinud ka võimalusi suurendada kahesuguse kasutusega tehnoloogia
toetamist ELi kaitseinnovatsiooni kava kaudu ja sellega seotud piiranguid. Kaitseinnovatsiooni
kava kuulutati välja 2022. aasta veebruari teatises „Julgeoleku ja kaitse jaoks elutähtsa
tehnoloogia tegevuskava“28 ja käivitati 2022. aasta mais Euroopa Kaitsefondi osana. Sellega
antakse VKEdele, idufirmadele ja muudele kaitsetööstuse mittetraditsioonilistele osalejatele
paremad võimalused Euroopa Kaitsefondile ligi pääseda ja selle vahendeid kasutada.
27
COM(2021) 70, 22.2.2021.
28
COM(2022) 61, 15.2.2022.
10
Kaitseinnovatsiooni kava on nüüd täielikult toimiv ja aitab innovatsiooni stimuleerimisel
saadud tõendatud kogemuste najal kaasa komisjoni püüdlustele tsiviil- ja kaitsevaldkonna
osalejaid ja tehnoloogiat paremini omavahel ühendada. 2023. aastal oli kaitseinnovatsiooni
kava alusel kaitseinnovatsiooni toetamiseks korraldatud projektikonkursside kogusumma 224
miljonit eurot. Väga edukaks on osutunud pooketehnoloogia projektikonkursid ning komisjoni
talitused jätkavad koostöös Euroopa Kaitseagentuuriga tsiviilprogrammide tulemuste
süstemaatilist jälgimist, et hinnata võimalust neid edaspidi kaitsevaldkonnas kasutusele võtta.
Eriti suurt huvi on täheldatud VKEdele ja murrangulisele tehnoloogiale pühendatud
mittetemaatiliste projektikonkursside puhul, kus taotluste arv on võrreldes 2022. aastaga enam
kui kahekordistunud. Suur huvi projektikonkursside vastu, milles saavad osaleda vaid VKEde
konsortsiumid ja lõhkuvale tehnoloogiale keskendunud VKEd, kinnitab, et Euroopa
Kaitsefond on väiksemate ettevõtjate ja kaitsesektori uute tulijate jaoks jätkuvalt väga
atraktiivne.
Tihedas koostöös Euroopa Kaitseagentuuriga jätkab komisjon veel praeguse mitmeaastase
finantsraamistiku ajal kaitseinnovatsiooni rakkerühma raames ELi kaitseinnovatsiooni kava
laiendamist, keskendudes tsiviilinnovatsiooni kasutuselevõtule kaitsevaldkonnas. Sellega
seoses on komisjonil kavas rahastada alates 2024. aastast ELi kaitseinnovatsiooni kava
ärikiirendit, arendada kontaktide loomise teenuseid ja suurendada ärialast nõustamist kõigi
Euroopa Kaitsefondis osalevate VKEde jaoks; eelkõige selleks, et hõlbustada nende sisenemist
kaitseturule. Teisipidi oleks vaja uurida ka seda, kuidas hõlbustada juurdepääsu kaitsealase
teadus- ja arendustegevuse teel saadud tulemustele ning hoogustada investeeringuid
tsiviilotstarbelisse teadus- ja arendusalasesse jätkutegevusse.
Lisaks on komisjon rahastanud edukaid innovatsioonihangete projekte programmi „Euroopa
horisont“ ning selle varasemate programmide „Horisont 2020“ ja seitsmenda raamprogrammi
raames. Kommertskasutusele eelnevad hanked on vabastatud rahvusvahelistest
riigihankelepingutest ning neile võib lisada tingimusi, millega näha ette lahenduste
väljatöötamine ja tootmine Euroopas. Näiteks võib sellised hankeid piirata Euroopas asutatud
ja Euroopast kontrollitavate ettevõtetega või näha ette, et esimeste uuenduslike lahenduste
kasutuselevõtt kaitse- või tsiviiljulgeolekusektoris on lubatud vaid töövõtjatel, kes osalesid
esialgses kommertskasutusele eelnevas hankes.
Euroopa Kaitsefondi tegevust reguleerivad õigussätted sisaldavad võimalust toetada
kommertskasutusele eelnevaid hankeid, andes hankijatele toetust kaitsealaste teadus- ja
arendustegevuse teenuste ühiseks hankimiseks. Seni ei ole seda võimalust siiski kasutatud.
11
Euroopa Kaitsefondi kaudu ei ole võimalik minna kaugemale teadus- ja arendustegevuse
etapist, mistõttu keskendutakse selle puhul just teadus- ja arendustegevuse ühishangetele.
Sellegipoolest tuleks mõlema programmi puhul täiendavalt uurida kommertskasutusele
eelnevate teadus- ja arendustegevuse teenuste hangete võimalusi. Et kahesuguse kasutusega
tehnoloogia potentsiaali paremini ära kasutada, võiks komisjon välja selgitada, kuidas
üldisemalt hõlbustada kummagi programmi raames välja töötatud uuenduste sujuvat liikumist
tsiviil- ja kaitseturgudel innovaatilisi lahendusi pakkuvate hankijate kätte.
3.4. Koostoime muude ELi programmide ja poliitikavaldkondadega
Ka teistel ELi programmidel, isegi kui nende kaudu ei rahastata otseselt teadus- ja
arendustegevust, on tsiviil- ja kaitserakenduste juures oma osa, eelkõige tehnoloogia
kasutuselevõtu rahastamisel. Et teadmisi ja lahendusi, mis tulenevad selliste programmide
projektidest, millest otseselt rahastatakse teadus- ja arendustegevust, nagu „Euroopa horisont“
ja Euroopa Kaitsefond, saaks võtta kasutusele ja levitada muude ELi programmide eesmärkide
saavutamiseks, tuleb ühelt poolt programmi „Euroopa Horisont“ ja Euroopa Kaitsefondi ning
teiselt poolt terve rea ELi programmide, nagu Euroopa Regionaalarengu Fondi,29 Euroopa
ühendamise rahastu, programmi „Digitaalne Euroopa“, programmi „InvestEU“,
Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi ja kosmoseprogrammi vahel
arendada koostoimet. Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi abil peaks ühtlasi
suurendatama ELi vahendeid, mis eraldatakse ühtekuuluvuspoliitika projektide
kaasrahastamiseks, et toetada elutähtsa tehnoloogia arendamist ja tootmist, kuna suurt osa
sellisest tehnoloogiast saab kasutada kahesugusel viisil. Muude ELi rahastamisprogrammide ja
-vahendite õiguslike aluste analüüs näitab, et need ei ole ette nähtud kahesuguse kasutusega
tehnoloogia kasutuselevõtu otseseks toetamiseks.
4. VÕIMALIKUD POLIITIKAVARIANDID
Lähtudes komisjoni ja kõrge esindaja viimaste aastate kaitsealastest algatustest, eriti neist, mis
on tehtud pärast seda, kui Venemaa alustas Ukraina vastu agressioonisõda, ja laiendades neid,
kinnitatakse käesolevas valges raamatus jätkuvat vajadust asjakohasema toetuse järele, et
edendada ELis teadus- ja arendustegevust tipptasemel kaitsevõime loomiseks vajaliku
kahesuguse kasutusega tehnoloogia vallas. Kaitsesektori rahastamise kaudu välja töötatud uue
29
Kui projekti eesmärk on täielikult või valdavas osas aidata kaasa ebavõrdsuse vähendamisele ja ELi sotsiaalsele
ühtekuuluvusele, hõlmab seda ELi lepingu artikkel 174, sealhulgas juhul, kui projekt hõlmab julgeoleku- või
kaitsetegevuse huvides tehtavaid investeeringuid.
12
tehnoloogia integreerimine tsiviilsektorisse on siiski endiselt piiratud ja sellise tehnoloogia
potentsiaal suures osas kasutamata. ELi institutsioonid peavad pidevalt uurima võimalusi
teadus- ja arendustegevuse ja sealhulgas kahesuguse kasutusega tehnoloogia arendamise
toetamisel vastastikust täiendavust tugevdada, võttes samal ajal arvesse tsiviil- ja sõjalise
valdkonna põhimõttelisi erinevusi.
Ka geopoliitiline kontekst on näidanud, et ELi kerksuse tagamiseks peavad kaitsevõimega
kaasnema tugevad tsiviiljulgeoleku meetmed, millega muu hulgas kaitsta elutähtsat
tsiviiltaristut, hoida ära piiridega seotud julgeolekuohte, taastada kriisi ajal olulised teenused
ning leevendada desinformatsioonikampaaniate ja küberrünnete järel sotsiaalsete rahutuste
ohtu. Sellest nähtub, et ELi kerksuse suurendamine on esmatähtis nii kaitse kui ka
sisejulgeoleku vajaduste seisukohast.
Nende probleemide lahendamiseks on komisjon koostanud kolm võimalikku poliitikavarianti,
mis on esitatud allpool. Poliitikavariandis 1 kirjeldatakse, mida on võimalik praeguses
raamistikus veel teha, kui rakendada meetmeid ilma kehtivat õiguslikku alust muutmata.
Poliitikavariandid 2 ja 3 nõuavad edaspidi uute õiguslike aluste kehtestamist.
Poliitikavariantide 2 ja 3 puhul on vaja teha parema õigusloome põhimõtete kohane täiendav
analüüs (nt teha mõjuhinnang, konsulteerida sidusrühmadega jne), et uurida nende mõju ja
lisaväärtust, sealhulgas järgmistes küsimustes: vastastikune täiendavus riiklike prioriteetidega;
võimalike uute toetusesaajate ligimeelitamine; hindamis- ja rahastamiskõlblikkuse
kriteeriumid ja protsessid; osalemisreeglid; programmide avatus kolmandatele riikidele,
sealhulgas eelkõige programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikidele; volituste
delegeerimine rakendusametitele (või delegeerimata jätmine) ning selleks vajaminevad
töötajad ja nende profiilid.
Rahastamiskõlblikkuse eritingimusi kohaldataks üksnes kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga
seotud teadus- ja arendustegevuse toetamiseks. Nende suhtes kohaldataks laialdasemalt
teadusjulgeolekualaseid kaitsemeetmeid, samas kui ülejäänud programm jääks suures osas
avatuks. Seetõttu võib täpsemini piiritletud julgeolekualaseid piiranguid kehtestada üksnes
mingi kindla kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevuse puhul.
Kõik poliitikavariandid tuleks kavandada nii, et järgmise teadusuuringute ja innovatsiooni
raamprogrammis täiendaksid tsiviil- ja kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevusele suunatud
eriprogrammid teineteist, kuid samas tuleks võtta arvesse ka Euroopa majandusjulgeoleku
strateegias rõhutatud vajadust suurendada ELi juhtpositsiooni ja konkurentsivõime tagamiseks
13
investeeringuid strateegilise kujunemisjärgus tehnoloogia alasesse teadus- ja
arendustegevusse. Kõikide poliitikavariantide puhul peab olema tagatud vastavus Euroopa
Liidu toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravate meetmete30 tingimustele ja
nendega seotud menetlustele, samuti muudele kujunemisjärgus tehnoloogiat käsitlevatele
regulatiivsetele nõuetele ja rahvusvahelistele kohustustele.
4.1. Poliitikavariant 1. Tegevuse jätkamine kehtiva raamistiku alusel
See poliitikavariant tugineks praegusele lähenemisviisile, mida on seni ellu viidud kehtiva
mitmeaastase finantsraamistiku alusel, kuid nõuaks sellesse paranduste tegemist. Samuti tuleks
hoogustada juba rakendatud meetmeid, millega ei ole veel mõju saavutatud. See on ainus
poliitikavariant, mida saab olemasolevate vahendite piires katsetada juba praeguste ELi
rahastamisprogrammide raames.
Selle alusel tehtavad algatused tugineksid asjakohastele meetmetele ja tegevustele, millega on
juba alustatud, nagu Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahend „Transition“, Euroopa
Kaitsefondi alla kuuluva ELi kaitseinnovatsiooni kava eri töösuunad, näiteks pooketehnoloogia
projektikonkursid, võimalus toetada programmi „InvestEU“ raames kahesuguse kasutusega
tehnoloogiat tootvaid ettevõtteid ning elutähtsat tehnoloogiat rakendavate meetmete tulemuste
suhtes kehtestatud täiendava kasutamise kohustus, nagu see oli programmi „Euroopa horisont“
COVID-19-ga seotud projektikonkursside puhul. See poliitikavariant näeks ette
kaitseuuringute käigus saadud tulemuste kasutamise tsiviilrakendustes, näiteks
võrsetehnoloogia projektikonkursside kaudu.
Kahesuguse kasutusega tehnoloogiasse tehtavaid investeeringuid aitaks edendada see, kui
komisjon ja Euroopa Investeerimispanga grupp, sealhulgas Euroopa Investeerimispank ja
Euroopa Investeerimisfond, lepiksid kokku kahesuguse kasutuse võimalusega tehnoloogia
ühises määratluses. Eelkõige peaks see puudutama investeeringuid sõjaväelise liikuvuse,
rohepöörde, elutähtsa taristu, sealhulgas elutähtsa kommunikatsioonitaristu, kujunemisjärgus
ja lõhkuva tehnoloogia ja kaitseinnovatsiooni ning kosmosetehnoloogia valdkonnas. Sellise
kokkuleppe saavutamine eeldaks seda, et Euroopa Investeerimispank vaatab läbi oma
kaitsealastest investeeringutest hoidumise poliitika, mis pärsib grupi ühisinvesteeringute
potentsiaali. Komisjon ja Euroopa Investeerimispanga grupp peaksid jätkama korrapärast
30
Eelkõige peab komisjon tagama kõigi poliitikavariantide vastavuse Euroopa Liidu piiravatele meetmetele
kolmandatele isikutele rahastuse andmisel. Sellistes olukordades peab komisjon alati otsima lahendusi, mis ei riku
Euroopa Liidu piiravaid meetmeid.
14
teabevahetust, et arutada võimalusi, mida pakuvad uued ELi algatused võtta ühiselt
kokkulepitud ulatuses ühismeetmeid.
Meetmeid tuleks rakendada praeguste programmide õigusnormide raames, muutes vajaduse
korral rakenduspõhimõtteid, ilma et see koormaks põhjendamatult komisjoni/rakendusameteid
või taotlejaid/toetusesaajaid. Selliste põhimõtete seas, mida saaks rakendada kehtivate
õigusnormide alusel ja mida võiks kasutada ka täiendavate valikuvõimaluste loomiseks, on
muu hulgas järgmised.
➢ Nii tsiviil- kui ka kaitsealase teadus- ja arendustegevuse projekte ja nende tulemusi
tuleks kohandada nii, et neid saaks kasutada kahesuguse kasutusega rakenduste puhul,
lähtudes tulemuste otsimisel ELi andmebaasides olemasolevast teabest ning jälgides
käimasolevaid teadus- ja arendustegevuse projekte.
➢ Tuleks jätkata koostoimevõimaluste otsimist, edendades tsiviil- ja kaitsevaldkonna
teadus- ja arendustegevuse varase etapi teabevahetust ning vastavate tööprogrammide
(ja nende osade) paremat koordineerimist, sealhulgas tuleks kõikide programmide
puhul otsida võimalusi toetada teadus- ja arendustegevuses kommertskasutusele
eelnevaid hankeid, parandada juurdepääsu projektitulemustele ja projektiaruandlusele
ning ergutada teemapõhist teabevahetust tsiviil- ja kaitsekogukonna vahel.
➢ Kaalumist väärib võimalus kehtestada komisjoni 3. oktoobri 2023. aasta soovituse
alusel algatatud kollektiivse riskihindamise põhjal asjakohaste tööprogrammide osade
ning projektikonkursside suhtes, mis puudutavad nimetatud soovituses kindlaks
määratud elutähtsa tehnoloogia kasutusvaldkondi, täiendav kohustus kasutada teadus-
ja arendustegevuse tulemusi ELis (programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse
2021/695 artikli 39 alusel).
➢ Programmi „Euroopa horisont“ eriprogrammide alusel koostatud tööprogrammides
kasutatava teemade märgistamise eeskujul võiks kasutusele võtta kahesuguse
kasutusega kaupade märgistamise mehhanismi (nt projektikonkurssi või projekti
tasandi märgisega), millega anda teada tehnoloogia kahesuguse kasutuse võimalusest,
ning pooke- ja võrsehangetest.
➢ Toetusesaajatele, kes tegelevad kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga, tuleks pakkuda
vajaduse korral täiendavaid suunised ja toetust. Et ametiasutused ja
teadusorganisatsioonid võtaksid nõuetekohaselt arvesse riske, tuleb võtta aluseks
15
kahesuguse kasutusega kaupadega seotud teadusuuringuid käsitlevad ELi suunised31
ning teadusuuringute turvalisuse suurendamist käsitlev nõukogu soovituse ettepanek.
Poliitikavariant 1 on teostatav kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku alusel. Et tsiviil- ja
kaitsevaldkonna koostoime ja vastastikune täiendavus oleks süsteemne, tuleks siiski
ühtlustatud lähenemisviisi koos kokkulepitud mehhanismidega edasi arendada. Samuti oleks
vaja tsiviil- ja sõjalise tehnoloogia arengu edendamiseks parandada koordineerimist
programmitöö etapis ning teha teatavas ja asjakohases ulatuses tehnoloogia tegevuskavad
vastastikku kättesaadavaks.
4.2. Poliitikavariant 2. Lõpetada programmi „Euroopa Horisont“ jätkuprogrammi valitud
osade puhul keskendumine eranditult tsiviilvaldkonna rakendustele.
Selle poliitikavariandi elluviimine tähendaks tulevase mitmeaastase teadusuuringute ja
innovatsiooni raamprogrammi valitud osade sisulist ja rakenduslikku muutmist.
Selleks tuleks näiteks programmi „Euroopa horisont“ jätkuprogrammi valitud osade puhul, kus
kahesuguse kasutuse võimalusega tehnoloogia on kõige olulisem, asendada väljend
„keskendub eranditult“ väljendiga „keskendub“. Kõik ülejäänud programmi osad keskenduks
jätkuvalt „eranditult“ tsiviilrakendustele. Sel viisil saaks säilitada programmi „Euroopa
horisont“ jätkuprogrammi raames selle peamised poliitilised tunnusjooned, nagu
raamprogrammide pikaajaline avatus kolmandatele riikidele vastastikust huvi pakkuvates
valdkondades, võimaldades samas rakendada piiranguid programmi valitud osades, mis on
seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga.
Selle poliitikavariandi puhul saaks toetada strateegilist kujunemisjärgus tehnoloogiat sõltumata
sellest, mis valdkonnas programmi valitud osi rakendatakse, nii et ei oleks vaja lükata kõrvale
tipptasemel projekte, mis ei ole ette nähtud üksnes tsiviilrakendusteks.
Mis puudutab vahetegemist Euroopa Kaitsefondi jätkuprogrammi raames võetavate tulevaste
kaitseinnovatsiooni meetmetega, siis võimaldaks see poliitikavariant kavandada
pooketehnoloogia projektikonkursse, mis hõlmavad kaitsealaste projektide tulemusi, otse
programmi „Euroopa horisont“ jätkuprogrammi raames, samas kui Euroopa Kaitsefondi
jätkuprogramm pakuks jätkurahastust tsiviilprojektide kõige paljutõotavamate tulemuste
edasiarendamiseks kaitsevaldkonna vajaduste jaoks. See poliitikavariant meelitaks tõenäoliselt
31
EUR-Lex – 32021H1700 – ET – EUR-Lex (europa.eu)
16
tööstuslikke sidusrühmi rohkem teadus- ja arendustegevuse projektides osalema, mis aitaks
kaasa tsiviil- ja kaitsetööstuse vastastikusele täiendavusele.
Teisest küljest võib tsiviilvaldkonnas tegutsevatel sidusrühmadel olla tõrkeid osaleda
programmi valitud osa raames korraldataval projektikonkursil, kui selles ei keskenduta üksnes
tsiviilrakendustele.
Vastavalt valitud valdkonnale oleks vaja hinnata sellise lähenemisviisi võimalikku mõju
muudele programmidele. Lisaks tuleb komisjoni ettepanekute ettevalmistamisel hinnata
teistest ELi programmidest saadud kogemuste põhjal teatavaid parameetreid, eelkõige seoses
julgeolekualaste piirangutega. Sellised parameetrid peaksid hõlmama järgmist:
➢ programmide rakendusprioriteetide planeerimine ja programmitöö, tuginedes
programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa Kaitsefondi juhtimispõhimõtetest
tulenevatele usaldusväärsetele mehhanismidele;
➢ kahesuguse kasutuse võimalusega tehnoloogiavaldkondade kindlaksmääramine;
➢ eelarve jaotamise eelisjärjekord projektikonkursside ja teemade kaupa;
➢ liikmesriikide valitsuste koostööpartnerite kategooriad, sealhulgas riikide
ministeeriumid ja muud asutused;
➢ vastastikune täiendavus liikmesriikide prioriteetidega, mida saaks ELi meetmete
tulemuste edasiarendamiseks täiendada;
➢ võimalike (uute) toetusesaajate ring lähtuvalt nende suutlikkusest teha eri liiki
teadusuuringuid;
➢ taotlejate esitatud ja toetusesaajate loodud tundliku ja salastatud teabe käitlemine;
➢ toetuste hindamine ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ning protsessid,
eetikanõuded ja julgeolekukontroll;
➢ väliskontroll rahastamiskõlblike üksuste üle ja intellektuaalomandi õiguste haldamine;
➢ rahastamiskõlblikkus ja kulukategooriad ning nende hüvitamine;
➢ konsortsiumide struktuurid, mille puhul on määratud kindlaks osalejate ja
koordinaatorite kodakondsus, osalejate liigid ja nende suhteid reguleerivate
kokkulepete vorm;
➢ osalejate õigused, sealhulgas intellektuaalomandi kaitse, avatud teadus ja akadeemiline
vabadus;
➢ hankelepingute sõlmimise kord ning rahastamiskõlblikkuse ja valikukriteeriumite
eritingimused;
➢ juhtimisviisid;
17
➢ kaitsemeetmed tundliku tehnoloogia probleemsetesse sihtkohtadesse lekkimise
vältimiseks;
➢ rakendusviis ja programmidest tulenevate ülesannetega seotud volituste delegeerimine
rakendusametitele (või delegeerimata jätmine) ning otsused selleks vajaminevate
töötajate ja nende profiilide kohta.
Poliitikavariant 2 ja poliitikavariant 3 on vastastikku välistavad.
4.3. Poliitikavariant 3. Luua kahesuguse kasutusega tehnoloogia teadus- ja
arendustegevuse jaoks spetsiaalne instrument
See poliitikavariant võib realiseeruda mitmesugustes vormides.
➢ Näiteks võib luua kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud teadusuuringute jaoks
omaette instrumendi, millel on oma eelarve, osalemise ja tulemuste levitamise nõuded,
komiteemenetluse/juhtimise sätted, hindamis- ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid,
konsortsiumide struktuuri reeglid jne.
➢ Võib suurendada toetust kahesuguse kasutusega tehnoloogia kasutuselevõtuks ELi
turul spetsiaalse mehhanismi või struktuuri kaudu (mis luuakse rakendusameti juurde
või spetsiaalse ühisettevõttena) või ELi hankevajadustega (nt IRIS2) seotud ja ELis
asutatud lõppkasutajate korraldatavate riigihangete kaudu või hangete toetusvahendite
kasutamise kaudu (nt tolli- ja piirivalveseadmete puhul). Olenevalt sellest, kas
omanik/lõppkasutaja (esmakordne turuleviija) on ELi asutus, riiklik valitsusasutus või
äriasutus, võib ette näha mitu erinevat allvarianti. Meetmete puhul, mille lõppkasutaja
esindab riigiasutusi, tuleb arvesse võtta ELi lisaväärtust (nt ühishangete hõlbustamine).
➢ Võib kavandada kahesuguse kasutusega tehnoloogia juhtprojekte,32 mis toetavad
elutähtsa tehnoloogia arendamist, tuginevad koostoimele teiste ELi
poliitikavaldkondade ja instrumentidega ning mida rakendatakse võimaluse korral
kooskõlas Euroopa Investeerimispanga kahesuguse kasutusega tehnoloogia
programmiga. Sellised projektid tugineksid komisjonis või koostöös liikmesriikidega
tehtud ettevalmistava töö tulemustele ning EL oleks nende puhul kaitse- ja
tsiviilvaldkonna avalikku huvi pakkuvate teenuste juhtiv klient. Näiteks võib tuua ELi
kosmosesüsteemide tulevaste põlvkondade tehnoloogia (kaitse-, julgeoleku- ja
32
Need projektid võivad tugineda ka elutähtsale tehnoloogiale ja neid võib kavandada koos Euroopa
Investeerimispangaga vastavalt komisjoni teatises „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs“ esitatud
seisukohale: „strateegiliste projektide ning olulisemate tehnoloogiate ja tööstussuutlikkuse toetamiseks töötab
komisjon välja uusi meetmeid, nagu ELi vahenditel ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenudel põhinevate
projektikonkursside omavaheline koordineerimine“.
18
keskkonnapoliitika raames), ELi autonoomsed sõidukid (kaitse- ja piirikontrolli ning
mere- ja elutähtsa taristu edendamise poliitika raames) ja muud üleeuroopalist huvi
pakkuvad projektid. Kuna lõppkasutajate vajadused võivad operatiivnõuetest johtuvalt
üksteisest erineda, on ülimalt oluline kaasata asjaomaseid sidusrühmi kohe algusest
peale.
See poliitikavariant suurendaks märkimisväärselt kahesuguse kasutusega teadus- ja
arendustegevuse nähtavust, kuid võib juba niigi ülekoormatud teadus- ja arendustegevuse
toetamise raamistikku veelgi keerukamaks muuta. Võrreldes poliitikavariandiga 2 oleks
eelarve jaotus kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevuse ning
üksnes tsiviilotstarbelise teadus- ja arendustegevuse vahel läbipaistvam ja selgem, sest selle
saaks sätestada õigusaktis, millega luuakse programmi „Euroopa horisont“ jätkuprogramm.
Samas tooks see kaasa jäikuse vahendite eraldamises programmiperioodi jooksul. Lisaks tekiks
dubleerimise oht, mis mõjutaks prioriteetide planeerimist ja programmitööd kahesuguse
kasutusega teadus- ja arendustegevuse ning üksnes tsiviilotstarbelise teadus- ja
arendustegevuse vahel, samuti seoses nende meetmetega, mida võetakse üksnes kaitseotstarbel
Euroopa Kaitsefondi jätkuprogrammi raames. Tõenäoliselt on ka väga vähe olukordi, kus
tehnoloogia projektijärgne kahesuguse kasutuse võimalus ei mõjutaks lõpptoote turuletoomist
tsiviil- või kaitsesektoris, millel on tavaliselt üsna erinevad nõuded (vt punkt 2). Kokkuvõttes
on tõenäoline, et see poliitikavariant muudaks praeguse süsteemi veelgi keerukamaks. Seda nii
taotlejate jaoks, kes peaksid esitama veel ühe taotluse mõne muu mehhanismi/programmi
kohta, millel on teistest erinevad nõuded, kui ka komisjoni jaoks, kes peaks hakkama
koordineerima kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevuse ning
muid teadus- ja arendustegevuse projektikonkursse, millel on erinevad komiteemenetluse ja
juhtimise põhimõtted.
Poliitikavariant 3 ja poliitikavariant 2 on vastastikku välistavad.
5. KOKKUVÕTE
Kahesuguse kasutusega tehnoloogiat hõlmava teadus- ja arendustegevuse tulemuslikum
toetamine ELi tasandil looks uusi võimalusi, kuid tekitaks ka uusi kitsaskohti. Tsiviil- ja
kaitsealase koostoime optimeerimine võib tuua kasu Euroopa tööstusele ning kiirendada
teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutuselevõttu majanduses. Samal ajal on
kahesuguse kasutusega tehnoloogia alase teadus- ja arendustegevuse potentsiaali raske
ennustada, isegi kui see on ette nähtud üksnes tsiviil- või kaitseotstarbelisteks rakendusteks.
19
Jõupingutusi tsiviil- ja kaitsesektori vastastikuse täiendavuse edendamiseks tuleks teha nii, et
peetakse silmas nende sektorite eripära.
Euroopa majandusjulgeoleku strateegia esimene prioriteet edendada omaenda
konkurentsivõimet nõuab, et EL säilitaks konkurentsieelise rohe- ja digipöörde seisukohast
olulise elutähtsa ja kujunemisjärgus tehnoloogia vallas, sealhulgas kasutades nii tsiviil- kui ka
kaitsevaldkonnas paremini ära ELi rahastatud teadus- ja arendustegevuse projektide tulemusi,
kuid samal ajal tuleb pöörata tähelepanu ka majandusjulgeoleku strateegia teistele
prioriteetidele: tugevdada tuleb nii kaitset ähvardavate ohtude eest kui ka partnerlussuhteid.
Käesoleva valge raamatuga algatab komisjon koos avaliku sektori asutuste,
kodanikuühiskonna ning tööstus- ja akadeemiliste ringkondadega ulatusliku
konsultatsiooni kahesuguse kasutusega tehnoloogia strateegilise toetamise poliitikavariantide
üle. Valges raamatus antakse ülevaade praegusest õigusraamistikust, mida iseloomustab
vastastikku välistav keskendumine kas tsiviil- või kaitserakendustele, samuti „kahesuguse
kasutuse“ ühiselt kokkulepitud määratluse puudumine, ning tuuakse välja praegustes ja
tulevastes ELi rahastamisprogrammides ette nähtud võimalused ning põhiparameetrid, mis
vajavad täiendavat analüüsi. Konsultatsioon võimaldab igakülgset dialoogi kõigi asjaomaste
osapooltega ja laob aluse komisjoni edasistele sammudele.
Komisjon kutsub üles esitama avalikul konsultatsioonil käesolevas dokumendis esitatud
poliitikavariantide kohta oma märkusi. Konsultatsioon on kättesaadav aadressil:
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say_en. Konsultatsioon on
märkuste esitamiseks avatud kuni 30. aprillini 2024. Tavapäraselt avaldab komisjon avaliku
konsultatsiooni tulemusel saadud tagasiside. Samas on võimalik esitada taotlus, et tagasiside
jääks osaliselt või täielikult konfidentsiaalseks. Sellisel juhul tuleb edastatava dokumendi
esimesele leheküljele teha selge märge avaldamiskeelu kohta ja saata komisjonile tagasiside
mittekonfidentsiaalne versioon, mille ta võib avaldada.
20
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Haridus- ja Teadusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/24-00242
Resolutsiooni teema: Kahesuguse kasutusega tehnoloogia teadus- ja arendustegevus
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva
algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
- VALGE RAAMAT kahesuguse kasutusega tehnoloogia alasele teadus- ja arendustegevusele
antava toetuse tõhustamise poliitikavariantide kohta, COM(2024) 27.
EISi toimiku nr: 24-0043
Tähtaeg: 15.04.2024
Adressaat: Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Haridus- ja Teadusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks
antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 01.04.2024
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 25.04.2024 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi §
6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (17.04.2024) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid
EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 15.04.2024.
Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 12.02.2024
Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme
[email protected], 693 5201
09.02.2024
VALGE RAAMAT kahesuguse kasutusega
tehnoloogia alasele teadus- ja arendustegevusele
antava toetuse tõhustamise poliitikavariantide
kohta, COM(2024) 27
Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule
Kujundada seisukoht
Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 01.04.2024
KOKi esitamise tähtpäev 17.04.2024
VV esitamise tähtpäev 25.04.2024
Vastutav ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium;
Kaasvastutajad: Kaitseministeerium, Välisministeerium, Siseministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium
Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus
Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju
(RKKTS § 152¹ lg 1 p 2);
Sisukokkuvõte
Eesmärk on käivitada avalik konsultatsioon uurimaks välja, kas praegused ELi
rahastusprogrammid kahesuguse kasutusega (nii tsiviil- kui ka sõjalisel
otstarbel) tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamiseks on endiselt
asjakohased, arvestades praegusi geopoliitilisi ohtusid. Püütakse leida
vastust küsimusele, kuidas parandada Euroopa tööstuses tsiviil- ja
kaitsetehnoloogia integreeritust ja vastastikust täiendavust ning võimaldada
tsiviilotstarbelise teadus- ja arendustegevusega loodud tehnoloogia
kasutamist kaitsealastes rakendustes ja ka vastupidi.
ELi teadus- ja tehnoloogiaarenduse mitmeaastases raamprogrammis on
tsiviilrakenduste ja kaitsealaste teadusuuringute toetamiseks eraldi
eriprogrammid ning neile kehtivad erinevad osalemisreeglid, eelarve,
rahastamiskõlblikkuse tingimused ja juhtimissüsteem, samas on seatud ka
eesmärgiks vastastikune täiendavus, koostoime ja dubleerimise vältimine.
Raamprogrammi „Euroopa horisont“ eriprogrammi alusel saab toetada
üksnes tsiviilrakendustele keskenduvaid teadus- ja
arendustegevusprojekte, isegi kui neil oleks kasutuse potentsiaal ka
kaitsevaldkonnas.
Kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuse koostööprojekte, millega luua
kaitserakendusi, rahastatakse Euroopa Kaitsefondist, mille raames
kohaldatakse projekti tulemuste suhtes sageli ekspordikontrolli ja vajaduse
korral salastatakse projekti rakendamise ajal sellega seotud teave. Samal ajal
võib nendel projektidel olla ka asjakohaseid tsiviilrakendusi, kuid nende
kahesugusest kasutamisvõimalusest tulenev strateegiline ja tundlik olemus
nõuab suurema tähelepanu pööramist julgeolekunõuetele, mistõttu ELi
rahastatavate algatuste suhtes tuleks järjepidevuse huvides kohaldada samu
julgeolekunõudeid.
Konsultatsioonis pakutakse välja kolm poliitikavalikut:
1. Tegevuse jätkamine kehtiva raamistiku alusel.
2. Lõpetada programmi „Euroopa Horisont“ jätkuprogrammi valitud
osade puhul keskendumine eranditult tsiviilvaldkonna rakendustele.
3. Luua kahesuguse kasutusega tehnoloogia teadus- ja
arendustegevuse jaoks spetsiaalne instrument.
Kas EL algatus reguleerib karistusi või haldustrahve? Ei
Kas nähakse ette uue asutuse loomine (järelevalvelised või muud asutused)?
Ei
Kas lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi? Ei
Kaasamine
Kaasata kõik asjassepuutuvad sidusrühmad ja partnerid.
2