Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. detsembri 2003. a määruse nr 265 „Jäämurdetööde kord“ muutmine

Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium 09.02.2024 nr 1-4/24/764 Kliimaministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. detsembri 2003. a määruse nr 265 „Jäämurdetööde kord“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. detsembri 2003. a määruse nr 265 „Jäämurdetööde kord“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Sama: Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Sadamate Liit, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon Teadmiseks: AS Eesti Varude Keskus, Riigilaevastik, Transpordiamet Katerin Peärnberg, 715 5820 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 25.01.2024 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. detsembri 2003. a määruse nr 265 „Jäämurdetööde kord“ muutmine Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 50 lõike 1 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. detsembri 2003. a määruses nr 265 „Jäämurdetööde kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrus sätestab jäämurdetööde korra ja määrab kindlaks sadama pidaja, jäämurdja teenuseid vajava laeva kapteni, laevaagendi ja Transpordiameti vastastikuse suhtlemise jäämurdetööde korraldamisel.“; 2) paragrahvis 2 asendatakse sõnad „Transpordiameti peadirektor“ sõnadega „Transpordiamet“; 3) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigi poolt jäämurdjatega teenindatavad sadamad on Muuga sadam, Tallinna ja Kopli lahe sadamad, Paldiski Põhjasadam, Paldiski Lõunasadam, Pakrineeme sadam, Kunda sadam ja Sillamäe sadam. Nimetatud sadamaid teenindatakse Soome lahe piires kuni sadama akvatooriumini. Pärnu sadamat teenindatakse Liivi lahe piires avamere poolt kuni kohani, mis on määratletud koordinaatidega 58º 21',4 N ja 24º 27',0 E.“; 4) paragrahvi 3 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad „sadama valdaja“ sõnadega „sadama pidaja“; 5) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 4. Jäämurdetööde korraldamine ja teostamine (1) Jäämurdetöid korraldab Transpordiamet. Jäämurdetöid teostab Riigilaevastiku hallatavate laevadega Riigilaevastik koostöös Transpordiametiga. (2) Transpordiamet võib moodustada jäämurdetööde korraldamiseks nõuandva organina jäästaabi. (3) Transpordiamet avaldab jäämurdetööde perioodi alguse ja lõpu ning jäämurdja teenindatavatele laevadele kehtestatud piirangud „Teadaannetes meremeestele“ ning Transpordiameti koduleheküljel.“; 6) paragrahvi 5 lõike 7 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) liinilaevad ja strateegilist julgeolekut tagavad laevad;“; 7) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt) Minister Keit Kasemets Kantsler  Kliimaministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. detsembri 2003. a määruse nr 265 „Jäämurdetööde kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Majandus- ja taristuministri 30. novembri 2022. a käskkirja nr 239 „Riigilaevastiku moodustamine“ punkti 1 kohaselt loodi alates 1. jaanuarist 2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning alates 1. juulist 2023 Kliimaministeeriumi hallatav riigiasutus Riigilaevastik, mis alustas ülesannete täitmist ning teenuste osutamist 1. juulil 2023. Samal kuupäeval liikusid riigile kuuluvad jäämurdevõimega laevad „Tarmo“ ja „EVA-316“ koos meeskondadega Riigilaevastiku koosseisu. Jäämurdetöid jäi korraldama ja koordineerima endiselt Transpordiamet, sh haldama jäämurdja Botnica prahilepingut. Muudatuste tõttu on vaja ajakohastada määrus, mis reguleerib jäämurdetööde kord a ning reguleerida Transpordiameti ning Riigilaevastiku tööjaotus jäämurde korraldamisel ja tegemisel. Samuti lisatakse riigi poolt jäämurdjatega teenindatavate sadamate hulka Paldiski lootsimispiirkonnas asuv Pakrineeme sadam, mille kaudu on võimalik laevadel Eestisse tarnida LNG-d. Tegemist on energiajulgeolekut tagava sadamaga. Eelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi merendusosakonna õigusnõunik Katerin Peärnberg ([email protected]), Riigilaevastiku õigus- ja hankeüksuse juht Katrin Andre ([email protected]) ja sama asutuse lootsinduse teenistuse direktor Margus Haljaste ([email protected]). Eelnõu koostamisel osalesid Transpordiameti õigusosakonna jurist Ene Lillipuu ([email protected]) ja laevaliikluse juhtimise osakonna jäämurde koordinaator Martin Kaarjärv ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Helen Holtsman ([email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on jäämurdetööde korra ajakohastamine. 3. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kaheksast muutmispunktist. Eelnõu punktiga 1 asendatakse määruse tekstis läbivalt mõiste „sadama valdaja“ mõistega „sadama pidaja“ vastavas käändes. Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 1 lõiget 1 ning täpsustatakse määruse reguleerimisala. Kuna alates 1. juulist 2023. a haldab riigile kuuluvaid jäämurdevõimega laevu ning nende meeskondi Riigilaevastik ning seetõttu teeb ka jäämurdetöid, on korrigeeritud ebatäpsus, mille kohaselt sätestab määrus vaid jäämurde tegemise korra. Määrus reguleerib nii jäämurdetööde korraldamist kui ka teostamist. Seega on sarnaselt määruse pealkirjale kasutatud sõnastuse „jäämurdetööde teostamise kord“ asemel üldisemat sõnastust „jäämurdetööde kord“, mis hõlmab nii jäämurdetööde korraldamist kui ka teostamist. 1 Transpordiamet ja Riigilaevastik lepivad omavahelise vastastikuse suhtlemise korra jäämurdetööde korraldamisel kokku asutuste vahelises koostöökokkuleppes. Samuti on sättes asendatud mõiste „sadama valdaja“ mõistega „sadama pidaja“, asendades varem õigusaktides kasutatud mõiste korrektse kehtivas sadamaseaduses kasutatava mõistega. „Sadama valdaja“ mõistet kasutati varem kehtinud sadamaseaduses. Aastal 2009 võeti vastu uus sadamaseadus, kus kasutatakse mõistet „sadama pidaja“. Määrus pärineb aastast 2003, kui kehtis veel vana sadamaseadus. Samuti on täpsustatud sätet keeleliselt ja normitehniliselt. Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 2 sõnastust selliselt, et jäämurdetööde perioodi alguse ja lõpu määrab Transpordiameti peadirektori asemel Transpordiamet. Sõnastus ühtlustatakse meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) sõnastusega. Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse § 3 lõiget 1. Riigi poolt jäämurdjatega teenindatavate sadamate hulka lisatakse Paldiski lootsimispiirkonnas asuv Pakrineeme sadam, mille kaudu on võimalik laevadel Eestisse tarnida LNG-d. Kuna tegu on energiajulgeoleku tagamisega seotud sadamaga, siis vaatama sellele, et jääkaartide järgi on Pakrineeme sadama piirkond olnud üldiselt läbi aastate jäävaba, on oluline, et külmematel talvedel, kui jää katab suuremat osa Soome lahte, oleks Pakrineeme sadamas jäämurre tagatud. Samuti täiendatakse sätte teist ja kolmandat lauset ning täpsustatakse, et esimeses lauses nimetatud sadamaid teenindatakse kuni sadama akvatooriumini vaid Soome lahe piires (Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvatel merealadel) ning Pärnu sadamat vaid Liivi lahe piires. Vastasel juhul võib määrust tõlgendada selliselt, et laev võib nõuda jäämurret läbi Väinamere näiteks Pärnust Paldiskisse ja vastupidi. Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse § 4. Sätte pealkirja muudetakse selliselt, et säte reguleeriks lisaks jäämurdetööde korraldamisele ka jäämurdetööde teostamist. Lõikesse 1 lisatakse teine lause, sätestades Riigilaevastiku ja Transpordiameti tööjaotuse jäämurdetöödel. Jäämurdetöid korraldab Transpordiamet ning jäämurdetöid teeb ehk teostab Riigilaevastik koostöös Transpordiametiga. Sama täpsustus tehakse ka MSOS-is. Kuna Transpordiamet korraldab jäämurret, on koostöö ja omavaheline suhtlus kahe asutuse vahel vajalik ning seetõttu on sätestatud, et Riigilaevastik teostab jäämurret koostöös Transpordiametiga. Riigilaevastik teostab sealjuures jäämurret nende laevadega, mis liikusid alates 1. juulist 2023. a Riigilaevastiku koosseisu (jäämurdevõimega laevad „Tarmo“ ja „EVA-316“) ning mida Riigilaevastik põhimääruse järgi haldab. Riigilaevastik teostab jäämurret vaid jäämurdjatega teenindatavates sadamates, mis on nimetatud määruse § 3 lõikes 1. Lisaks Riigilaevastiku laevadele teostab jäämurdetöid jäämurdja Botnica riigihanke tulemusena Transpordiametiga sõlmitud lepingu alusel. Lõikes 2 tehakse Transpordiameti kohta samasugune muudatus nagu §-s 2. Lisaks on mõiste „jäämurdetegevus“ asendatud mõistega „jäämurdetööd“, et ühtlustada määruses kasutatavaid mõisteid. Lõige 3 reguleerib jäämurdetöödega seotud info avaldamist. Muudatuse alusel täpsustatakse Transpordiameti avaldatav teave ning teabe avaldamise kanalid. Uuendatud sõnastuses säte näeb ette, et Transpordiamet avaldab jäämurdetööde perioodi alguse ja lõpu ning jäämurdja teenindatavatele laevadele kehtestatud (MSOS-i § 45 lõikest 51 tulenevad) piirangud 2 „Teadaannetes meremeestele“ ning Transpordiameti koduleheküljel. NAVTEX teel teateid praktikas ei edastata ning seega on see määrusest välja jäetud . Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 5 lõiget 7 ning täiendatakse eelistuste nimekirja, millest lähtutakse laevadele jäämurdeteenuste osutamisel. Sõnastust on täiendatud seoses Pakrineeme sadama lisandumisega riigi poolt jäämurdjatega teenindatavate sadamate hulka. Pakrineeme sadama puhul on tegemist energiajulgeoleku tagamisega seotud sadamaga ning sellisesse sadamasse peavad strateegilist julgeolekut tagavad laevad saama vajaduse korral siseneda eelisjärjekorras. Samuti on oluline, et eelisjärjekorras teenindatakse ka muid strateegilist julgeolekut tagavaid laevu. Sõnastust on vastavalt täpsustatud. Eelnõu punktiga 7 tunnistatakse määruse § 7 lõige 2 kehtetuks. Inimeste pääste ja varapääste regulatsioon on sätestatud teistes õigusaktides ning puudub vajadus korrata seda jäämurdetööde korda reguleerivas määruses. Päästeoperatsioone (merel või laevatatavates vetes ohus oleva laeva või muu vara päästmiseks läbiviidav toiming) reguleerib kaubandusliku meresõidu seadus ning vara merepääste 1989. aasta rahvusvaheline konventsioon. Otsingu- ja päästetöid (ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, veesõiduki, õhusõiduki või sõiduki otsimine ja päästmine) reguleerib Vabariigi Valitsuse 30.06.2022 määrus nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ ning rahvusvaheline mereotsingute ja -pääste 1979. aasta konventsioon. Eelnõu punktiga 8 tunnistatakse määruse § 8 kehtetuks. Riigilaevastikul on võimalik jäämurdeteenust osutada ka tasulise teenusena, prahtides jäämurdevõimega laeva koos meeskonnaga välja. MSOS-i 144. peatükk reguleerib Riigilaevastiku osutatavaid tasulisi teenuseid, sealhulgas võib Riigilaevastik osutada tasulist veesõiduki rendi-, haldamis- ja mehitamisteenust. Teenuste tasumäärad ja nende eest tasumise kord on sätestatud kliimaministri 22. juuni 2023. a määruses nr 39 „Riigilaevastiku osutatavate tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise kord“. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei tehta terminoloogilisi muudatusi. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 6. Määruse mõjud Määrusel on positiivne mõju majandusele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Määrusel puuduvad mõjud muudele valdkondadele. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju majandusele Jäämurde valmidus on otseselt seotud Eesti meremajandusega. Statistikaameti andmetel toimub vähemalt 60% Eesti ekspordist ja impordist meritsi. 1 Kui laevadel pole võimalik jää tõttu 1 Meremajanduse valge raamat 2022–2035. 3 sadamatesse siseneda, mõjutab see otseselt Eesti eksporti ja importi. Koostöö täpsustamine asutuste vahel tagab jäämurdetööde sujuvama korralduse, mis omakorda parandab talvisel perioodil jäämurdetööde teostamist. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Jäämurre on riigikaitseline ülesanne. Liitlasvägedel peab olema 24/7 ligipääs Eesti sadamatesse. Külmematel talvedel võivad mereteed Balti riikidesse olla jäätunud. Määrusel on samuti positiivne mõju energiajulgeolekule, arvestades Pakrineeme sadama lisamist riigi poolt jäämurdjatega teenindatavate sadamate hulka. Pakrineeme sadama vajadus gaasitarnete tagamisel on tõenäoliselt kriitilisim just talveperioodil, mil jääolud meie piirkonnas võivad häirida vajalike aluste ligipääsu sadamale. 7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Jääkaartide järgi on Pakrineeme sadama piirkond olnud üldiselt jäävaba ning seega ei too selle sadama lisamine jäämurdjatega teenindatavate sadamate nimekirja Transpordiametile ja Riigilaevastikule aastate lõikes juurde olulist lisatööd. Töökoormus võib suureneda väga külmadel talvedel, kui sissesõit Pakrineeme sadamasse ning sadama akvatoorium võivad olla jäätunud. Riigilaevastik ja Transpordiamet peavad seega sellistes oludes olema valmis teenindama Pakrineeme sadamat. Pakrineeme sadama lisandumisega jäämurdjate valmisoleku kulubaas siiski ei suurene. Jooksvate kulude lisandumisega (kütus, laevapere liikmetega seotud jm kulud) tuleb arvestada külmadel talvedel, kui sissesõit Pakrineeme sadamasse ning sadama akvatoorium võivad olla jäätunud. Jäämurdeteenust rahastatakse kaudselt kogutavast veeteetasust. MSOS-i § 501 lõige 2 näeb ette, et laeva Eesti sadamasse või sadama reidile sisenemise eest peab maksma veeteetasu ning veeteetasu peab maksma kõigi laevade eest laeva lipuriigist sõltumata. Seega makstakse veeteetasu ka Pakrineeme sadamasse sisenemisel (välja arvatud MSOS-i §-s 509 ettenähtud erandid, nagu riigi haldusülesandeid täitvad laevad). MSOS-i § 504 lõike 1 tähenduses kuulub Pakrineeme sadam koordinaatidel 59°23'03.44''N; 24°04'25.53''E Soome lahe lääneosa sadamate piirkonda, kuhu kuuluvad Soome lahes meridiaanist 24°00'E kuni meridiaanini 25°30'E asuvad sadamad (MSOS-i § 504 lõike 11 punkt 2). Riigilaevastikul on võimalik jäämurdeteenust osutada ka tasulise teenusena, prahtides jäämurdevõimega laev koos meeskonnaga välja, teenides riigile sellega tulu. MSOS-i 144. peatükk reguleerib Riigilaevastiku osutatavaid tasulisi teenuseid, sealhulgas võib Riigilaevastik osutada tasulist veesõiduki rendi-, haldamis- ja mehitamisteenust, sealhulgas prahtida koos meeskonnaga välja jäämurdevõimega laevu „Tarmo“ ja „EVA-316“. Teenuste hinnad on sätestatud kliimaministri 22. juuni 2023. a määruses nr 39 „Riigilaevastiku osutatavate tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise kord“. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 4 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Siseministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Sadamate Liidule ning Logistika ja Transiidi Assotsiatsioonile. Eelnõu saadetakse teadmiseks Riigilaevastikule, Transpordiametile ja AS-ile Eesti Varude Keskus. 5