Vangistusseaduse muutmise seadus

Meie 01.02.2024 nr 8-1/1191-1 Vangistusseaduse andmekaitse eelnõu Edastame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Sisekaitseakadeemiale, Riigiprokuratuurile, Andmekaitse inspektsioonile, vanglatele ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale arvamuse andmiseks vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 10 päeva jooksul arvates avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Kadri Margus 53090311 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 29.01.2024 Vangistusseaduse muutmise seadus § 1. Vangistusseaduse muutmine Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (edaspidi vangiregister) on andmekogu, mille eesmärk on: 1) tagada vangistuse, aresti, eelvangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimisega seonduvate ülesannete täitmine; 2) anda teavet isiku vangistuses ja eelvangistuses viibimise, aresti kandmise või kriminaalhooldusel viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta; 3) pidada vangla julgeoleku tagamiseks arvestust vangla või arestimaja territooriumile sisenevate ja sealt väljuvate isikute, sõidukite ning tehnikavahendite üle; 4) pidada arvestust vangistuses ja eelvangistuses viibivate, aresti kandvate ja kriminaalhooldusel viibivate isikute ning nende paiknemise üle; 5) tõhustada järelevalvet vanglate ja arestimajade tegevuse üle; 6) võimaldada süstematiseeritud andmetöötlust uuringute ja statistiliste ülevaadete tegemiseks, poliitika kujundamiseks, vanglate ja arestimajade sisemise töökorralduse analüüsimiseks ning otsuste tegemiseks; 7) võimaldada kinnipeetavatel kasutada vangiregistri iseteenindusportaali.“; 2) paragrahvi 51 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vangiregistri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) vangiregistri vastutav töötleja ja volitatud töötleja ning nende ülesanded; 2) vangiregistri ülesehitus; 3) andmeandjad ja nende edastatavad andmed; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord; 5) andmete vangiregistrisse kandmise ja järelevalve täpsem kord; 6) vangiregistri rahastamine; 7) muud korraldusküsimused.“; 3) paragrahvi 52 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vangiregistrisse kantud andmed on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. (2) Juurdepääs vangiregistrile antakse ja andmeid väljastatakse üksnes seadusega kindlaks määratud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud isikutele ja asutustele. (3) Andmeid võib teise riiki edastada seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks üksnes juhul, kui neid kasutatakse seadusega kindlaks määratud ülesannete täitmiseks, ning kooskõlas andmete töötlemise ja andmekogusse kandmise eesmärgiga. 1 (4) Kinnipeetavale, vahistatule, arestialusele ja kriminaalhooldusalusele väljastatakse nende kohta andmekogusse kantud andmeid nende digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud taotluse alusel. (5) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud taotlus on selgelt põhjendamatu või ülemäärane on õigus enne andmete väljastamist küsida tasu iga väljastava lehekülje eest alates 21. leheküljest kalendrikuus 0,19 eurot. (6) Andmesubjektile ei väljastata vangiregistrist andmeid ega teavet: 1) kui väljastamise tagajärjel võiksid saada avalikuks vanglatöös kasutatavad meetodid, taktikad või teave julgeolekuriskide hindamise kohta ning see võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist; 2) kui väljastamata jätmine on vajalik teise isiku või andmesubjekti õiguste või vabaduste kaitseks; 3) kui väljastamata jätmine on vajalik avaliku korra kaitseks või riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks. (7) Andmesubjektile ei väljastata vangiregistrist andmeid ega teavet kuni käesoleva paragrahvi lõikes 6 märgitud põhjuse äralangemiseni.“; 4) paragrahvi 53 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) andmed usulise kuuluvuse kohta, kui isik on need vanglale avaldanud;“; 5) paragrahvi 54 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vangiregistrisse kantud andmed kantakse üle registri arhiivi kolm kuud pärast vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse lõppemist või muude andmete sisestamist. Vangiregistrisse kantud andmeid säilitatakse arhiveerituna aresti kohta 10 aastat ja muid andmeid 50 aastat arhiivi kandmise kuupäevast arvates, kui vangiregistri põhimääruses ei ole sätestatud lühemat tähtaega. (2) Kainenema toimetamisega seonduvad isikuandmed kantakse üle registri arhiivi kolm kuud pärast kainenemiselt vabanemist ning neid säilitatakse kolm aastat registri arhiivi kandmise kuupäevast arvates. (3) Andmete arhiveerimise ja kustutamise tähtaja kulgemine katkeb, kui isik asub kandma vangistust, eelvangistust või aresti või ta määratakse kriminaalhooldusele. Sellisel juhul arhiveeritud andmed aktiveeritakse. (4) Kui ühe isikuga on seotud mitme tähtajaga andmed ning need ei ole kustunud, arvestatakse isiku kohta käivate andmete tähtaja kulgemist kõige viimasena saabuva tähtaja järgi. (5) Vangiregistri arhiivis asuvaid andmeid on õigus saada: 1) uurimisasutusel ja prokuratuuril kriminaalasjas kohtueelse menetluse toimetamiseks, jälitustoimingu planeerimiseks ja jälitustoiminguga teabe kogumiseks; 2) uurimisasutusel süütegude tõkestamiseks; 3) julgeolekuasutusel julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli tegemiseks; 4) vanglasse või kriminaalhooldusele vastuvõtmise ettevalmistamiseks; 5) taustakontrolli tegemiseks; 6) Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal teenistusliku järelevalve tegemiseks; 2 7) muul seadusest tuleneval juhul.“; 6) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Kinnipeetava vanglasse saabumisel hinnatakse tema riske eesmärgiga tagada vangla julgeolek ja kord ning korraldada karistuse täideviimine.“; 7) paragrahv 332 tunnistatakse kehtetuks; 8) seadust täiendatakse §-dega 1052–1057 järgmises sõnastuses: „§ 1052. Taustakontroll (1) Taustakontrolli tegemise eesmärgiks on tagada vangla julgeolek ja kord ning vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimise korraldamine ja sellega seotud teenuste osutamine usaldusväärsete isikute poolt. (2) Taustakontrolli teevad vanglateenistus ning käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikutele ka Justiitsministeeriumi siseauditiosakond. § 1053. Isikuandmete allikad taustakontrolli tegemisel Taustakontrolli tegemiseks on õigus saada isikuandmeid ning muud teavet: 1) riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt või muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult; 2) eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsiliselt isikult; 3) tehes päringu teise vastutava töötleja andmekogusse; 4) avalikest allikatest. § 1054. Isikud, kellele tehakse taustakontroll (1) Taustakontrolli võib teha järgmistele isikutele: 1) isik, kes on asunud või soovib asuda teenistusse, tööle, praktikale või vabatahtlikuks vanglasse, Justiitsministeeriumi vanglate osakonda või Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledžisse või õppima Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledžisse; 2) isik, kelle vanglateenistuse valvatavale objektile lubamist, ülesande täitmist seoses vangistuse, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimisega, sealhulgas üldkasuliku töö tegemise või kinnipeetavale töö kindlustamisega, otsustatakse, samuti isik, kellele avaliku ülesande või avaliku ülesande täitmist toetava ülesande usaldamist vanglateenistus otsustab või kes on seotud vanglale teenuse osutamisega; 3) isik, kelle lubamist käesoleva seaduse §-s 24 või 25 nimetatud kokkusaamisele otsustatakse, kui isik on kokkusaamiseks soovi avaldanud; 4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isiku, välja arvatud praktikandi, ja punktis 2 nimetatud isiku, kellele võimaldatakse vangla territooriumil iseseisvalt saatjata viibimine, vanemad, ka tegelikult kasvatanud isik, õde, vend, laps, ka tegelikult kasvatatud isik, abikaasa, endine abikaasa, registreeritud elukaaslane, endine registreeritud elukaaslane ja elukaaslane. (2) Vanglateenistuses olevale isikule tehakse taustakontrolli iga viie aasta järel pärast isiku vanglateenistusse või tööle võtmist, välja arvatud aeg, kui isiku teenistussuhe on peatunud, kuid kaasa arvatud aeg, kui teenistussuhe on peatunud käesoleva seaduse §-s 1364 sätestatud alusel. Samuti tehakse vanglateenistuses olevale isikule taustakontroll, kui esineb vähemalt üks järgmisest asjaoludest: 3 1) esineb põhjendatud kahtlus, et isik ei vasta enam teenistuskoha nõuetele, millele vastavust kontrolliti tema viimasel taustakontrollil; 2) esineb põhjendatud kahtlus, et isik võib ohustada vangla julgeolekut või korda, ning seda kahtlust ei ole võimalik muude, isiku privaatsust vähem riivavate meetmetega kinnitada ega ümber lükata; 3) isiku vastutus suureneb teisele teenistuskohale asumisel. (3) Taustakontrolli ei tehta järgmistele isikutele, kui nad täidavad oma tööülesandeid: 1) käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud isikud; 2) seaduses sätestatud järelevalveülesannet täitev isik ja haldusorgan; 3) kohtuvälise menetleja või uurimisasutuse ametnik, prokurör ja kohtunik; 4) välislepingu alusel karistuse täideviimisega seonduvat ülesannet täitev isik. § 1055. Andmete töötlemine taustakontrolli tegemisel (1) Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) isiku üldandmed ja kontaktandmete kasutusele võtmise aeg; 2) isiku varasemad nimed; 3) isikut tõendava dokumendi andmed; 4) sotsiaalmeedia kontode andmed; 5) andmed perekondlike sidemete kohta käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 4 loetletud isikutega; 6) välismaalase elamis- ja tööloa või elamisõiguse andmed; 7) isikule määratud karistuste andmed; 8) isiku hariduse, õppimise ja töötamise andmed; 9) isiku seotus majandustegevusega; 10) isiku seotus mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või ühendusega, mille tegevus on suunatud avaliku korra ja julgeoleku vastu; 11) andmed isiku viimase viie aasta välispiiri ületuste kohta riikidesse, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus; 12) andmed fakti kohta, kas isik oli või on kahtlustatav, süüdistatav või narkootikumidega seotud kriminaalasja tunnistaja ning prokuratuuri loal selle kriminaalasja sisulised andmed; 13) vangla ja teiste uurimisasutuste kogutud andmed, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid vahistatuga, kinnipeetavaga, arestialusega, kriminaalhooldusalusega või kuritegevusega seotud isikuga; 14) andmed isiku sõltuvushäirete kohta; 15) andmed avalikest allikatest isiku usaldusväärsuse, eetika ja kõlbeliste omaduste kohta; 16) vanglateenistuse tehtud eelmise taustakontrolli andmed. (2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) taustakontrolli tegemise täpsemad tingimused ja korra; 2) taustakontrolliga seotud andmete säilitamise täpsemad tingimused; 3) taustakontrolli tegemiseks andmete kontrollimise õigust omavad ametikohad; 4) käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud isikutele taustakontrolli tegemiseks vajaliku piiritletud andmete koosseisu käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud andmete loetelust; 5) käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku taustakontrolli ankeedi vormid. (3) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikule taustakontrolli tegemiseks võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetele töödelda järgmisi isikuandmeid: 4 1) isiku pankrotimenetluse, võlgade ümberkujundamise, maksekäsu kiiremenetluse ja isiku vastu suunatud raha maksmise nõude kohtuotsuse andmed; 2) korruptsioonivastase seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud andmed isiku vara kohta ning teisele isikule kuuluva vara kohta, mida isik kasutab; 3) karistusregistri arhiivi andmed; 4) jälitustegevuse käigus kogutud andmed, mis võimaldavad kontrollida isiku vastavust seaduses sätestatud nõuetele; 5) endise ja praeguse tööandja ning õppeasutuse esindajatelt saadud andmed isiku usaldusväärsuse ja kõlbeliste omaduste kohta. (4) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikule, kellele võimaldatakse vangla territooriumil iseseisvalt saatjata viibimine, taustakontrolli tegemiseks võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetele töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) isiku pankrotimenetluse, võlgade ümberkujundamise, maksekäsu kiiremenetluse ja isiku vastu suunatud raha maksmise nõude kohtuotsuse andmed; 2) korruptsioonivastase seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud andmed isiku vara kohta ning teisele isikule kuuluva vara kohta, mida isik kasutab; 3) karistusregistri arhiivi andmed. (5) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikule, kellele ei võimaldata vangla territooriumil iseseisvalt saatjata viibimine, taustakontrolli tegemiseks võib töödelda ainult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4, 7, 12, 13, 15 ja 16 sätestatud andmeid. (6) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikule taustakontrolli tegemiseks võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetele töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) andmed eestkoste seadmise kohta, eestkostja nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht, eestkoste alguse ja lõppemise aeg; 2) käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud kokkusaamise korral perekonnaseis ja suguluse andmed; 3) alaealise lapsega kokkusaamise korral andmed vanema hooldusõiguse, selle piiramise, äravõtmise ja lapse perekonnast eraldamise kohta; 4) andmed terviseseisundi kohta, kui käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud kokkusaaja avaldab soovi võtta kaasa ravimeid või meditsiinilist seadet. (7) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikute puhul võib töödelda ainult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 13 sätestatud andmeid ja kriminaalkaristuste andmeid. (8) Käesoleva seaduse § 1054 lõike 1 punktis 2 nimetatud juriidilise isiku puhul võib töödelda järgmisi andmeid: 1) juriidilise isiku nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed; 2) juriidilise isiku osalus teistes juriidilistes isikutes; 3) kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2, § 202, 203, 2031, 204, 205, 2051 või 2052 alusel lõpetatud menetlused, milles juriidiline isik oli kahtlustatav või süüdistatav; 4) menetlused kriminaalasjades, milles juriidiline isik on kahtlustatav või süüdistatav, ja väärteoasjades, milles juriidiline isik on menetlusalune isik; 5) juriidilise isiku omandis või kasutuses oleva sõiduki andmed, millega sisenetakse vanglateenistuse valvatavale objektile; 6) vangla ning Politsei- ja Piirivalveameti kogutud andmed, mis on võimaldavad tuvastada juriidilise isiku seoseid vahistatutega, kinnipeetavatega, arestialustega, kriminaalhooldusalustega või kuritegevusega seotud isikutega; 7) andmed riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingu süülise täitmata jätmise kohta viimase viie aasta jooksul. 5 (9) Juriidilisest isikust taustakontrolli adressaadi usaldusväärsuse hindamisel võib lisaks juriidilisele isikule taustakontrolli teha ka tema juhtorgani liikmele, tegevjuhile või muule ettevõtja juhtimise üle valitsevat mõju omavale isikule, kui esineb põhjendatud kahtlus, et isik võib ohustada vangla julgeolekut või karistuse täideviimist. Nimetatud isikutele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 5. § 1056. Taustakontrolli tulemus ja andmesubjekti õigused (1) Vanglateenistus võib käesoleva seaduse §-s 1055 nimetatud andmete töötlemise tulemusena: 1) keelduda isiku võtmisest teenistusse, tööle, praktikale või vabatahtlikuks või lõpetada isikuga teenistus- või töösuhte või praktika; 2) keelduda isiku lubamisest vangla valvatavale objektile; 3) keelduda isiku lubamisest kokkusaamisele; 4) keelduda isiku osutatavast teenusest või muust koostööst isikuga. (2) Taustakontrolli käigus kogutud isikuandmeid võivad töödelda vanglateenistuse ja Justiitsministeeriumi ametnik, kelle pädevuses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemine, ning teda nõustav personalitöötaja. (3) Isikule tehakse teatavaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeldumise põhjus ja keeldumise aluseks olev asjaolu. (4) Keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata, kui selle avaldamine võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse täideviimist; 2) ohustada vangla või arestimaja julgeolekut või korda, sealhulgas kui võivad avalikuks tulla vanglateenistuses kasutatavate turvasüsteemide või turvameetmete kirjeldus või julgeoleku tagamise meetodid ja taktikad; 3) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 4) ohustada riigi julgeolekut või avaliku korra kaitset; 5) takistada kinnipeetava suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimist; 6) takistada kutse-eetika rikkumiste uurimist, avastamist ja selle eest vastutusele võtmist. (5) Keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalik. § 1057. Taustakontrolli andmete säilitamine Taustakontrolli andmeid säilitatakse kuni viis aastat alates taustakontrolli lõppemisest või teenistusest lahkumisest, teenistuses oleva isiku puhul kuni uue taustakontrolli tegemiseni. Pärast teenistusest või töölt lahkumist tekkinud õigusliku vaidluse korral säilitatakse andmeid kuni õigusliku vaidluse lõppemiseni.“; 9) paragrahv 1141 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punkt 5 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees 6 Tallinn, 2023 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 7  Vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga lisatakse vangistusseadusesse täiendavad isikuandmete töötlemist puudutavad sätted, mis täpsustavad andmesubjekti õiguste teostamise erisusi ja antavaid garantiisid. Õigusselguse huvides kirjutatakse täpsemalt lahti andmesubjektid, kelle andmeid ning millistel juhtudel on vanglateenistusel õigus töödelda vangistuse, eelvangistuse, aresti ja kriminaalhoolduse täitmise korraldamiseks, täideviimiseks ja sellega seotud teenuste osutamiseks, vangla julgeoleku ja korra tagamiseks ning seaduses sätestatud muu ülesande täitmiseks. Täpsustused hõlmavad muu hulgas vanglateenistuse valvatavale objektile lubatava isiku, vanglale teenuseid osutava isiku, samuti vangla julgeolekut või korda ohustada võiva isiku ning kinnipeetavaga kokkusaaja andmete töötlemise aluseid ja korda. Seaduse tasandil on kindlaks määratud isikuandmed, mida on õigus töödelda taustakontrolliks. Muudatustega suureneb isikute teadlikkus oma õigustest ning seaduse tasandil on isikutel võimalik mõista, milliseid andmeid nende taustakontrolli tegemiseks töödeldakse. Lisatud on vajalikud muudatused vangiregistris andmete töötlemise, sh vangiregistrist andmete väljastamise õiguslike aluste kohta. Muudetakse andmete säilitamise tähtaegasid ning uuendatakse vangiregistri eesmärke ning seal kogutavaid andmeid. Muudatused mõjutavad eelkõige registriga tegelevaid teenistujaid ning aitavad kaasa vangiregistri eesmärgipärasemale kasutamisele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõunik Kadri Margus [email protected], 53090311), karistuse täideviimise talituse nõunik Elen Tisler ([email protected]), sisekontrolli talituse juhataja Diana Kõmmus ([email protected]), õiguspoliitika osakonna andmekaitseõiguse talituse nõunik Kristel Niidas ([email protected], 53055220) ning julgeoleku ja teabe kaitse talituse nõunik Jaana Sahk- Labi ([email protected], 53077329). Seletuskirja on koostanud vanglate osakonna nõunik Kadri Margus, karistuse täideviimise talituse nõunik Elen Tisler ja sisekontrolli talituse juhataja Diana Kõmmus. Eelnõu rakendusakti kavandi(te) koostamise eest vastutab Justiitsministeeriumi vanglate osakond. Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse järgmisi seadusi: 1) vangistusseadus (VangS) avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 114 ja RT I, 06.07.2023, 115. Eelnõu ei ole otse seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Samuti ei taotleta eelnõuga Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammides seatud eesmärke. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk 1 Eelnõu eesmärgiks on tagada õigusselgus, tõhusamalt tagada õiguskorra kaitse ja vangla julgeolek ning aidata kaasa kinnipeetavate suunamisele õiguskuulekale käitumisele. Oluline on, et kinnipeetavate ja kriminaalhooldusalustega tegeleksid usaldusväärsed ning vanglateenistujatele kehtestatud nõudmistele vastavad isikud, kes ei oleks ise ohuks vangla julgeolekule ning oleksid võimelised omalt poolt kaasa aitama vangla kõige olulisemale eesmärgile, milleks on kuriteo toimepanijate suunamine õiguskuulekale käitumisele. Eesmärgi saavutamiseks täpsustatakse eelnõuga vanglateenistuse õigusi teostada põhjendatud juhtudel isikute suhtes taustakontrolli ehk sätestatakse taustakontrolli tegemiseks selgemad õiguslikud alused. Samuti täpsustatakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu puudutavaid sätteid. Võrreldes isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõuga1 on isikuandmete töötlemise sätetes tehtud mitmeid muudatusi. Andmed, mida on lubatud taustakontrolli tegemiseks töödelda, on kirjutatud täpsemaks ning isikute grupid, kellele taustakontrolli tehakse, on täpsemalt piiritletud. Seaduse tasandil on välja toodud isikute grupid, kellele taustakontrolli tehakse, ning andmed, mida vanglateenistusel on õigus töödelda. Lisaks on sätestatud andmete säilitamise tähtajad ning andmesubjektide garantiid. 2.1 Väljatöötamiskavatsusest Muudatuste kohta ei koostatud seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktist 5, sest seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. Eelnõuga viiakse kehtiv õigus kooskõlla praktikaga. Eelnõuga luuakse ministrile kohustus sätestada taustakontrolli käigus töödeldavate andmete täpsem loetelu ning mõju avaldub ministri juhtimisotsustes. HÕNTE § 63 järgi hinnatakse neid mõjusid iga kord ministri määruse eelnõu ettevalmistamise käigus. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene sätestab VangS-i kavandatud muudatused ja teine reguleerib eelnõu § 1 punkti 5 jõustumisaega. I. Vangistusseaduse muudatused VangS-i § 51 Kehtiva VangS § 51 lg 1 punkti 1 kohaselt on vangiregistri eesmärk kanda kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja KrHS-i §-s 2 nimetatud kriminaalhooldusaluste isikuandmed ühte andmekogusse ja neid töödelda. Nimetatud sättest ei selgu isikuandmete töötlemise eesmärk ning „isikuandmete töötlemine“ iseenesest ei saa olla andmete töötlemise eesmärk. Isikuandmete töötlemise eesmärk ei saa olla andmete kogumine iseenesest, vaid selleks on sisuline vajadus, miks nimetatud isikuandmeid töödeldakse. Seetõttu ei ole asjakohane kehtiv VangS § 51 lg 1 punkt 4, mille kohaselt on vangiregistri eesmärgiks töödelda vanglasse sisenevate ja vanglast väljuvate isikute, sõidukite ja nendega kaasa olevate tehnikavahendite andmeid. Isikuandmete töötlemise eesmärgiks saab olla vangla julgeoleku ja korra tagamine, milleks eespool nimetatud isikuandmeid on vaja töödelda. Samuti ei saa andmekogu eesmärk iseenesest olla VangS § 51 lg 1 punktis 5 nimetatud isikuandmete töötlemine kiiresti ja efektiivselt või punktis 6 nimetatud andmevahetus teiste andmekogudega, vaid andmekogu on 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/96c37d10-383c-40ad-87be-a8583008b994/isikuandmete- kaitse-seaduse-rakendamise-seadus 2 vahend, millega nimetatud võimalused kaasnevad. Sellest tulenevalt täpsustatakse vangiregistri pidamise eesmärke. Andmekogu eesmärgina lisatakse see, et kinnipeetavatel oleks võimalus kasutada vangiregistri iseteenindusportaali. Iseteenindusportaalis saab vangla võimaldada kinnipeetaval näiteks teha videokohtumisi, suhelda vanglaga, teha telefonikõnesid ja muid tegevusi, mis aitavad kaasa tema taasühiskonnastamisele. Samuti sätestatakse üheks eesmärgiks poliitika analüüsi tegemine. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada vangiregistri andmeid koguda ja kasutada eesmärgipäraselt lisaks uuringutele ja statistilistele ülevaadetele ka poliitika kujundamise ning vanglate töö sisemiseks korralduseks, näiteks võimaldada andmete põhjal igapäevaste raportite koostamist, tuvastada vanglate võimalikke töökorralduslikke probleeme jne. Vangiregister koosneb keskandmekogust, arhiivist, iseteenindusportaalist ja andmelaost. Andmeladu koosneb keskandmekogu ja arhiivi andmetest, mis ei võimalda isikut tuvastada. Lisaks muudetakse sama paragrahvi lõiget 3, mis on volitusnorm vangiregistri põhimääruse kehtestamiseks. Muudetud sättes tuuakse selgelt välja, et Vabariigi Valitsus peab määrusega sätestama vangiregistri töötlejad ja nende ülesanded, andmeandjate ja andmesaajate loetelu ja nende ülesanded, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsema korra, andmete vangiregistrisse kandmise, seal säilitamise ja järelevalve tegemise täpsema korra, vangiregistri rahastamise ja muud korraldusküsimused. VangS-i § 52 VangS § 52 muutmise eesmärk on ajakohastada säte, viies see kooskõlla nii isikuandmete kaitse seaduse kui ka andmekaitse üldmäärusega. Muu hulgas täpsustatakse, et vangiregistrist andmete väljastamisel andmesubjektile tuleb lähtuda IKS-ist või andmekaitse üldmäärusest, kuid arvestada VangS-is sätestatud erisusi andmesubjekti õiguste teostamisel. Seejuures on oluline märkida, et kuigi vangiregistrisse kantud teave on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave, ei mõjuta see andmesubjekti võimalust teostada oma andmekaitsealaseid õigusi. Andmesubjektil endal on õigus tema kohta töödeldavate andmetega tutvuda ning selle õiguse piiramine on võimalik ainult kindlatel seaduses sätestatud juhtudel. Seaduses tuuakse selgelt välja, et andmesubjektile ei väljastata vangiregistrist andmeid ega teavet kuni põhjuse äralangemiseni: 1) kui väljastamise tagajärjel võivad saada avalikuks vanglatöös kasutatavad meetodid, taktikad või teave julgeolekuriskide hindamise kohta ning see võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist; 2) kui väljastamata jätmine on vajalik teise isiku või andmesubjekti õiguste või vabaduste kaitseks; 3) kui väljastamata jätmine on vajalik avaliku korra kaitseks või riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks. VangS-i § 53 Paragrahvi täiendatakse punktiga 61, mis ütleb, et vangiregistrisse kantakse ka andmed kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusaluse usulise kuuluvuse kohta. VangS § 62 sätestab, et vanglateenistus tagab kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise. Kuigi on arusaadav, et vanglateenistus peab selle kohustuse täitmiseks usulise kuuluvuse kohta andmeid töötlema, lisatakse õigusselguse tagamiseks vangiregistri andmekoosseisu hulka andmed usulise kuuluvuse kohta. Andmeid võib töödelda vaid juhul, kui isik on enda usulise kuuluvuse vanglale avaldanud. VangS-i § 54 3 Isikuandmete töötlemisel kehtivast säilitamise põhimõttest tulenevalt võib isikuandmeid säilitada kujul, mis võimaldab andmesubjekti tuvastada üksnes seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldi. Sellest tulenevalt tuleb eesmärgi äralangemisel isikuandmed jäädavalt kustutada. Kehtiva VangS § 54 lõike 1 kohaselt töödeldakse isikuandmeid vangiregistris sel ajal, kui isik viibib vangistuses või eelvangistuses, kannab aresti või on kriminaalhooldusel. Kuna isikuandmete töötlemine on ka nende hilisem säilitamine ja kustutamine, mida tehakse ka pärast vangistuses, eelvangistuses, aresti kandmisel või kriminaalhooldusel viibimist, tehakse VangS §-s 54 muudatused, et viia õiguslik regulatsioon kooskõlla isikuandmete kaitse seadusega. Kuivõrd praegune regulatsioon on raskesti jälgitav ning selle järgimine on praktikas osutunud keeruliseks, sätestatakse seaduses, et vangiregistrisse kantud andmed kantakse üle registri arhiivi kolm kuud pärast vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse lõppemist või muude andmete sisestamist. Muude andmete all on mõeldud andmeid, mis ei ole kindla isikuga seotud. Vangiregistrisse kantud andmeid säilitatakse arhiveerituna aresti korral 10 aastat ning muid andmeid 50 aastat arhiivi kandmise kuupäevast arvates, kui vangiregistri põhimääruses ei ole sätestatud lühemat tähtaega. Pikem tähtaeg on seotud muu hulgas isiku eeldatava eluajaga. Oluline on see, et kui isik on varem karistatud, peaksid olema andmed olemas juhul, kui isik uuesti vanglasse karistust kandma peaks sattuma. Andmete säilitamine on oluline, et hinnata kinni peetud isikutega seotud riske (nt suitsiidirisk, põgenemiskalduvus, oht ametnike/kaaskinnipeetavate suhtes) ning võtte kasutusele meetmed, et riskid ei realiseeruks. Täiendavalt saab varasemate andmete põhjal hinnata ka seda, mis taasühiskonnastavaid tegevusi on isikuga läbi viidud ning milline on olnud nende mõju. Kainenema toimetamisega seonduvad isikuandmed kantakse üle arhiivi kolm kuud pärast kainenemiselt vabanemist ning säilitatakse kolm aastat arhiivi kandmise kuupäevast arvates. Riigivastutuse seaduse § 17 lõike 3 järgi tuleb kahju hüvitamise taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega säilitatakse andmeid kainenemise kohta nii kaua, et võimaliku õigusvaidluse tekkimisel oleks võimalik neile tugineda. Andmete arhiveerimise ja kustutamise tähtaja kulgemine katkeb, kui isik asub kandma vangistust, eelvangistust, aresti või ta määratakse kriminaalhooldusele. Sellisel juhul aktiveeritakse arhiveeritud andmed ja jätkatakse uute andmete kogumist. Kuivõrd vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse teostamiseks on vaja töödelda ka varasemaid andmeid, peatub andmete arhiveerimise ja kustutamise tähtaeg. Samuti sätestatakse seaduses, et kui ühe isikuga on seotud mitme tähtajaga andmed ning need pole kustunud, arvestatakse kõigi isiku kohta käivate andmete tähtaja kulgemist kõige viimasena saabuva tähtaja järgi. See on oluline, et vanglal oleks olemas piisavalt isiku käivat infot, et eelmainitud riske hinnata. VangS-i § 14 VangS-i § 14 täiendatakse lõikega 12, mis sätestab, et kinnipeetava vastuvõtmisel vanglas hinnatakse tema riske, mille eesmärgiks on tagada vangla julgeolek ja kord ning korraldada karistuse täideviimine. Tegemist ei ole sättega, mis reguleerib individuaalse täitmiskava alusel riskide hindamist. Riske hinnatakse, et planeerida kinni peetud isiku vanglas viibimise käiku, kuid andmeid võib töödelda ka selleks, et tagada vangla turvalisus. Kuivõrd VangS § 851 lõike 3 kohaselt lähtutakse arestialuse, vanglasse toimetatud kuni 48 tunniks kinni peetud isiku, distsiplinaararesti kandva kaitseväelase või sundtoomisele allutatud isiku, samuti korrakaitseseaduse alusel vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis isiku vanglasse vastuvõtmisel VangS § 14 lõigetes 1–2 sätestatud alustest, kohaldub säte ka neile. VangS-i § 332 4 Muudatusega tunnistatakse kehtetuks säte, mis andis Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale õiguse jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale koguda andmeid, et otsustada isiku jälitusteabele juurdepääsu ja teenistusse võtmise üle. Praktikas ei ole vangla seda sätet kohaldanud ning ei pea sätte kohaldamist vajalikuks ka tulevikus. Taustakontrolli muudatused VangS-i täiendatakse §-dega 1052–1057, mis reguleerivad isikuandmete töötlemist. Muudatusega antakse vanglateenistusele selgemad alused taustakontrolli tegemiseks. Põhiseaduse § 11 teisest lausest tuleneb, et õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Taustakontrolli tegemine ning isikute andmete töötlemine kujutab endast riivet Eesti põhiseaduse §-s 26 sätestatud perekonna ja eraelu puutumatuse õigusele. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“2 Tegemist on kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga, mis lubab eraelu riivata vaid seadusega või seaduse alusel ja riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Kuivõrd taustakontrolli eesmärk on tagada riigi julgeolek ning tagada, et vangla territooriumile ning kinnipeetavatega saaksid kokku ning tegeleksid usaldusväärsed isikud, kes ei ohustaks vangla julgeolekut, saab taustakontrolli tegemist nende isikute suhtes pidada legitiimseks eesmärgiks. On oluline tagada, et vanglateenistuses oleksid ja vanglaametnike ettevalmistusteenistust korraldaksid usaldusväärsed ning vanglateenistujatele kehtestatud nõudmistele vastavad isikud, kes ei oleks ise ohuks vangla julgeolekule ning oleksid võimelised omalt poolt kaasa aitama vangla kõige olulisemale eesmärgile, milleks on kuriteo toimepanijate suunamine õiguskuulekale käitumisele. Kehtivate sätete järgi tehakse vanglasse teenistusse või vanglaametniku erialale õppima asuvale isikule taustakontroll (VangS-i § 1141 alusel). Lisaks kandidaatidele annab seadus õiguse teha taustakontrolli piiratud juhtudel ka juba teenistuses olevatele isikutele. Taustakontrolli raames küsitakse isikult andmeid, mis võimaldavad hinnata tema sobivust ametikohale. Vanglaametnike puhul on täpsemad nõuded sätestatud justiitsministri määrusega3, teiste teenistujate puhul enamasti ametijuhendiga. Samuti kontrollitakse ametnike vastavust avaliku teenistuse seadusest tulenevatele nõuetele. Lisaks kehtib kõigile vanglateenistujate eetikakoodeks4. Kehtiva õiguse kohaselt on taustakontrolli raames esitatud isikuandmete ankeedis5 märgitud andmete õigsuse kontrollimiseks pädevatel ametnikel õigus: 1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega vanglasse tööle asuda sooviva isiku isikuandmete kohta; 2) vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti tööandja ja õppeasutuse esindaja ning teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus; 2 RKHKo 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19 3 justiitsministri 23. juuli 2013. a määrus nr 23 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ 4 https://www.vangla.ee/et/karjaar-ja-tookohad/vanglateenistuja-eetikakoodeks 5 justiitsministri 23. juuli 2013. a määruse nr 27 „Vanglasse tööle asuda sooviva isiku isikuandmete ankeedi vormi kehtestamine ja andmete kontrollimise õigust omavate ametnike määramine“ lisa. 5 3) kontrollida, kas kandidaadiga seotud isikud (vanemad, õde, vend, laps, abikaasa, endine abikaasa, registreeritud elukaaslane, endine registreeritud elukaaslane ja elukaaslane) on kriminaalmenetluses kahtlustatavad, süüdistatavad või karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, ning kasutada selleks karistusregistri või karistusregistri arhiivi andmeid. Loetletud järelepärimise saanud asutus või isik on kohustatud vastama viivitamata. Vanglasse sisenemiseks peab isikul olema kas vangla või vanglate osakonna antud luba, kui õigus siseneda ei tulene isiku ameti- või töökohast (vt justiitsministri määruse6 § 19 lg 2). Vanglasse sisenemiseks taotletakse luba erinevatele teenusepakkujatele, nt turva- ja muude tehniliste süsteemide paigaldajad ja hooldajad, remonditööde teostajad, kaubatoojad, prügivedajad. Samuti käivad vanglas kinnipeetavatega tegelemas üldharidus- ja kutsekoolide õpetajad, AS-i Eesti Vanglatööstus töötajad, aga ka vabatahtlikud, nt tugiisikud. Samuti on iseseisev vanglas liikumise õigus vanglakomisjoni liikmetel. Vangla üldise julgeoleku tagamiseks (VangS § 66 lg 1) ning edukaks taasühiskonnastamiseks on äärmiselt oluline enne sissepääsuloa andmist kontrollida isiku tausta, et välistada julgeolekut ohustada võivate isikute vanglasse sisenemine ning olla veendunud, et poleks kahtlusi isiku võimes aidata kaasa õigusrikkujate õiguskuulekale käitumisele suunamisele. Vangla üldine julgeolek on lai mõiste ning seda ohustavad nt nii keelatud ainete ja esemete vangla territooriumile toimetamine, vanglas viibivate isikute elu ja tervise ohustamine, kinnipeetavate õhutamine süütegude toimepanemisele kui ka põgenemisele kaasaaitamine. Kontroll on vajalik kõigi vanglasse sisenevate isikute puhul, sest isegi juhul, kui ei ole otsest kokkupuudet ühegi kinnipeetavaga, ei ole välistatud nt keelatud aine või eseme üleandmine, jättes selle kokkulepitud kohta vangla territooriumil. Kinnipeetavaga kokkusaamisele tulevate isikute kontroll on vajalik, sest kinnipeetaval on lubatud kokku saada vaid sellise isikuga, kelle maine suhtes ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi (VangS § 24 lg 1). Samuti sätestab seadus, et loa andmisest keeldutakse, kui kokkusaamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega, võib ohustada vangla julgeolekut või korda või kokkusaaja või kinnipeetava tervist ja heaolu või kokkusaaja maines on alust kahelda (VangS § 24 lg 11 ja § 25 lg 11). Kokkusaaja kuritegelik taust, keelatud ainete tarvitamine, radikaliseerumise ilmingud vms on asjaolud, mille puhul vangla ei peaks kokkusaamiseks luba andma, sest sellise isikuga suhtlemine ei aita kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele (kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine) ning võib ohustada vangla julgeolekut. Samuti on oluline teada võimalikest perevägivalla juhtumitest, et välistada kokkusaamise lubamisega olukord, kus kokkusaamise käigus võib kinnipeetava või kokkusaaja elu ja tervis ohtu sattuda. Vanglateenistuse jaoks on oluline vangla julgeoleku tagamiseks, et vanglateenistujate ning näiteks vanglas alalise loaga ning ilma järelevalveta ringi liikuvate isikute riskid oleksid hästi teada. Näiteks võib perekonnaliige, kes on varem olnud seotud organiseeritud kuritegevusega, üritada enda lähedast mõjutada. Taustakontrollis sellise asjaolu väljatulek ei tähenda automaatselt seda, et isikut territooriumile ei lubata, vaid vanglateenistus peab arvestama suuremate riskidega. Samuti võib taustakontrolli käigus välja tulla, et isiku perekonnaliige viibib vanglas. Taustakontrolli tehakse vaid seaduses nimetatud isikutele ning nende suhtes töödeldavate andmete loetelu on seaduses välja toodud. Taustakontrolli eesmärgid kaaluvad üles kontrolliga kaasneva riive ning tegemist on riskide haldamise mõõduka meetmega. 6 justiitsministri 5. septembri 2011. a määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ 6 Kinnipeetavate riskide hindamiseks annab aluse IKS § 15, mille kohaselt võib õiguskaitseasutus isikuandmeid töödelda seaduse alusel, kui nende töötlemine on vajalik süüteo tõkestamise, avastamise või karistuse täideviimise eesmärgist tuleneva ülesande täitmiseks. Lisaks on VangS § 66 lg-s 1 sätestatud, et kinnipeetavate järelevalve tuleb korraldada viisil, mis tagab VangS-i ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. Selleks on oluline teada kinnipeetavate tausta laiemalt, kui vanglasse paigutamise aluseks olevast kohtuotsusest või -määrusest vanglale teatavaks saab. Kinnipeetavale tuleb koostada individuaalne täitmiskava (VangS § 16 lg 1), mille eelduseks on kinnipeetava riskihindamise tegemine vastavalt justiitsministri määruse7 §-le 3. Riskihindamise käigus tuleb analüüsida kinnipeetava kuritegelikku käitumist, eluaset, tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut, suhteid, sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist, tervist ja emotsionaalset seisundit, mõtlemist ja käitumist, hoiakuid, ohtlikkust. Narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitaja puhul on oluline tagada sõltuvusrehabilitatsioon (täitmisplaan8 § 5 lg 1 p 3) ning seda ka juhul, kui isik ise tarvitamist ega sõltuvust ei tunnista. Kui vanglal puudub info võimaliku sõltuvuse kohta, siis ei saa vastavaid riske maandavaid tegevusi täitmiskavas planeerida ning see omakorda raskendab karistuse täideviimise eesmärkide täitmist. Oluline on tuvastada kinnipeetavate võimalik seotus organiseeritud kuritegevusega, et vangla teaks sellest ja saaks pöörata nende isikute suhtlusele suuremat tähelepanu ning takistada neil seeläbi uute kuritegude toimepanemist või organiseerimist vangistuses viibimise ajal. See on vajalik õiguskorra kaitsmiseks (VangS § 6 lg 1). Vanglasisese paigutamise puhul on oluline teada kinnipeetavate võimalikke seoseid ning seda, kelle kokkupaigutamisel võib tekkida mõjutamise, ärakasutamise või füüsilise konflikti oht. Vanglateenistusel on kohustus kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb (VangS § 29 lg 21). Kinnipeetaval on kohustus vastavad andmed (telefoninumber ja isiku nimi) vanglale esitada (vangla sisekorraeeskirja9 § 511) ning vangla peab kontrollima esitatud andmete õigsust. Kõigi nende ülesannete täitmiseks on vanglal vaja töödelda ka isikuandmeid. Eelpool toodud põhjendused taustakontrolli vajalikkuse kohta ei ole midagi uut, vaid nendest lähtuvalt on vanglateenistus ka seni isikuandmeid kontrollinud. Muudatusega ei muudeta oluliselt praegust andmete töötlemise ulatust, vaid tehakse taustakontrolli regulatsioon selgemaks ning andmesubjekti jaoks läbipaistvamaks. Igal isikul on edaspidi võimalik seadust lugedes aru saada, mille alusel ja milliseid konkreetseid andmekoosseise on vanglateenistusel õigus tema suhtes töödelda. Oluline on siinjuures rõhutada, et tegemist ei ole kohustusega kõiki loetletud andmeid kontrollida, vaid võimalusega. VangS-i § 1052 VangS § 1052 sätestab taustakontrolli tegemise eesmärgi. Taustakontrolli tegemise eesmärgiks on tagada vangla julgeolek ja kord ning vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimise korraldamine ja sellega seotud teenuste osutamine usaldusväärsete isikute poolt. Taustakontroll on tugevalt seotud mõlema väljatoodud eesmärgiga. Vangla julgeolekut ja korda aitab tagada see, kui vangla territooriumile ei lasta isikuid, kelle puhul risk vangla julgeoleku ohustamiseks on suur. Lisaks on vangistust ning kriminaalhooldust võimalik täide viia üksnes 7 justiitsministri 14. mai 2008. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ 8 justiitsministri 25. märtsi 2008. a määrus nr 9 „Täitmisplaan“ 9 justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ 7 selleks teenistusse võetud inimeste abil. Vanglas kinni peetud isikutel või kriminaalhooldusalustel on õigustatud ootus, et teenistusse on valitud isikud, kes on valmis ja võimelised kohtlema oma hoolealuseid õiguspäraselt. Arvestades vanglateenistujatele nende ülesannete täitmiseks antud laialdasi õigusi ja volitusi, on ilmne, et riik peab hea seisma selle eest, et nende õiguste kuritarvitamise risk oleks viidud miinimumini. Taustakontroll aitab kaasa sellele, et kinni peetud isikute ja kriminaalhooldusalustega tegeleksid usaldusväärsed ja selleks tööks sobivad isikud. Vangla julgeoleku ja korra tagamise eesmärgi täitmiseks võib teha taustakontrolli näiteks isikutele, kes sisenevad vangla territooriumile mingisuguse töö tegemiseks ega aita otseselt kaasa kinnipeetavate taasühiskonnastamisele. Lisaks läheb selle eesmärgi alla näiteks praktikantide taustakontroll või nende isikute andmete töötlus, kelle puhul otsustatakse näiteks vanglateenistuse valvatavale objektile lubamine või VangS-i §-s 24 või 25 nimetatud kokkusaamisele lubamine. Samal ajal tuleb silmas pidada, et taustakontrolli tehakse teatud juhtudel ka vangistuse täideviimise eesmärgi täitmiseks. Näiteks teenistujate puhul on oluline ka see, et isik oleks üleüldiselt võimeline vangistuse või kriminaalhoolduse täideviimisele kaasa aitama. Isikuandmete töötlemine saab igal üksikul juhul toimuda ainult siis, kui selleks on olemas seaduslik alus ning töötlus on kooskõlas isikuandmete kaitse seaduses10 (IKS) ning isikuandmete kaitse üldmääruses11 (IKÜM) sätestatud andmete töötlemise põhimõtetega. Näiteks kui andmeid töödeldakse rohkem kui konkreetse toimingu sooritamiseks või otsuse vastuvõtmiseks vaja, rikutakse isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõtet ning seega ei ole kõnealune andmetöötlus õiguspärane. VangS-is sätestatud taustakontroll on vaieldamatult seotud nii vangla julgeoleku tagamise kui ka vangistuse eesmärgipärase täideviimisega. Lähtuvalt asjaolust, et taustakontrolli tehakse eelkõige isikutele, kes ei viibi VangS-i või KrHS-i alusel vanglateenistuse hoole all, on andmesubjektidele õigusselguse tagamiseks taustakontrolli tegemise kord täpsemalt lahti selgitatud. Selguse huvides on otstarbekas koondada kõikide taustakontrollile allutatud isikute kohta käivad sätted edaspidi ühe jaotise alla. Nii on taustakontrollile allutatud isikute jaoks lihtsamini mõistetav ja selgemini jälgitav, milliseid isikuandmeid vanglateenistus nende usaldusväärsuse ning nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks töötleb. Praegu kehtiva regulatsiooni järgi kontrollivad vanglateenistuse juhi ja vanglate osakonna sisekontrolli talituse juhataja ja nendega seotud vanglasse tööle asuda soovivate isikute ankeedis sisalduvaid andmeid Justiitsministeeriumi siseauditiosakonna ametnikud. Seda korda eelnõuga ei muudeta ning seega antakse lõikega 2 Justiitsministeeriumi siseauditiosakonna ametnikele teatud juhtudel andmete töötlemise õigus. VangS-i § 1053 VangS §-s 1053 on ära toodud, millistes allikatest on vanglateenistusel õigus saada oma ülesannete täitmiseks andmeid. Kui seadusest ei tulene teisiti, on vanglateenistusel oma ülesannete täitmiseks õigus saada isikuandmeid ning muud teavet riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt või muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult ja eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsiliselt isikult. Lisaks vanglateenistuse enda andmekogudele on õigus teha päringuid ka teise vastutava töötleja andmekogusse ning saada infot avalikest allikatest. 10 RT I, 11.03.2023, 11 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) 8 Sätte eesmärk on näha vanglateenistusele ette võimalus saada juurdepääs teabele, mis on vajalik konkreetsete ülesannete täitmiseks. Seejuures ei tähenda andmete saamise õiguse olemasolu, et vanglateenistus võib nõuda isikuandmeid ilma põhjenduseta, vaid mistahes isikuandmete saamiseks peab olema seadusest tulenev ülesanne ja konkreetse eesmärgiga seotud põhjendus. Vanglateenistus peab järgima IKS §-s 14 ja IKÜM-is sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, sealhulgas eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõtet. Kehtiv seadus nimetab sarnased õigused selgesõnaliselt vaid seoses taustakontrolli tegemisega. Näiteks on kehtiva seaduse § 1141 lg 4 p 1 kohaselt vanglateenistusel õigus taustakontrolli tegemiseks pöörduda järelepärimisega riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole. Samas on ilmne, et vanglateenistus peab kasutama ka muude seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kolmandatelt isikutelt saadavat infot. Samuti on otstarbekas ja ressursisäästlik, et olukorras, kus vanglateenistusel on õigus esitada nt teistele ametiasutustele üksikpöördumisi, oleks vanglateenistusel õigus pärida samu andmeid otse teise vastutava töötleja andmekogust. Ka on ilmne, et olukorras, kus andmed on avalikult kättesaadavad, peaks ka vanglateenistusel olema õigus neid oma ülesannete täitmiseks kasutada. VangS-i § 1054 VangS § 1054 sätestab isikute ringi, kelle suhtes tehakse taustakontrolli. Isikuandmete kontrollimisel on kehtestatud kategooriad lähtuvalt sellest, kui ulatuslik on isiku juurdepääs vangla territooriumile ja kokkupuude vangidega. Rakendusaktiga nähakse ette taustakontrolli täpsemad tingimused ja kord, kuna kontrolli ulatus isikute puhul on erinev. Kõige laiaulatuslikum taustakontroll tehakse eelnõu kohaselt isikule, kes soovib asuda teenistusse, tööle või praktikale vanglasse, Justiitsministeeriumi vanglate osakonda või Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledžisse või asuda õppima Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledžisse. Ka kehtiva seaduse § 1141 näeb ette õiguse teha taustakontrolli vanglasse teenistusse või tööle või vanglaametniku erialale õppima asuvale isikule ning VangS 1051 lg 4 annab õiguse teha taustakontrolli ka Justiitsministeeriumi koosseisus olevatele ametnikele ja töötajatele, kelle põhiülesanne on seotud vanglatega. Seega lisanduvad andmesubjektide loetellu varasemaga võrreldes kolm uut kategooriat – praktikandid, kriminaalhooldusabilised ning Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledži teenistujad. Kuigi praktikandiga ei sõlmita töölepingut ning teda ei nimetata ametikohale, sõlmitakse temaga praktikaleping ja ta liigub samamoodi nagu teenistuja vangla territooriumil iseseisvalt ning saab praktikaülesannete täitmiseks juurdepääsu infosüsteemidele. Ka KrHS § 17 nimetatud kriminaalhooldusabiline tegutseb sarnaselt ametnikule ning saab juurdepääsu infosüsteemidele. Kuivõrd praktikalepingu alusel tegutseja ja kriminaalhooldusabilise ülesanded ei erine olulisel määral teenistujatest, on põhjendatud nende tausta kontrollimine teenistujatega sarnases mahus. Ainsa erinevusena ei kontrollita praktikantide ja kriminaalhooldusabiliste puhul nendega seotud isikute tausta. Teisisõnu, neile ei laiene erandina VangS § 1055 lg 1 p 4. Kuivõrd praktikantide tegevus on lühiajalisem ja kriminaalhooldusabilised töötavad enamasti väljaspool vangla territooriumi ning nad mõlemad on juhendajate suurema tähelepanu all, ei oleks praktikantide ja kriminaalhooldusabiliste lähedaste andmete töötlemine vajalik. Seevastu Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledži õppejõududele tehakse muudatuse kohaselt edaspidi taustakontrolli samas mahus nagu sama kolledži õppuritele. Kuna Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledži teenistujad peavad samuti saama vanglas liikuda ja õppe sisuliseks korraldamiseks tuleb neile võimaldada ligipääs vanglateenistuse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud infole, on nende tausta kontrollimine samas mahus kadettide ja teiste vanglateenistujatega vältimatult vajalik. 9 On oluline tagada, et vanglateenistuses oleksid ja vanglaametnike ettevalmistusteenistust korraldaksid usaldusväärsed ning vanglateenistujatele kehtestatud nõudmistele vastavad isikud, kes ei oleks ise ohuks vangla julgeolekule ning oleksid võimelised omalt poolt kaasa aitama vangla kõige olulisemale eesmärgile, milleks on kuriteo toimepanijate suunamine õiguskuulekale käitumisele. Nii on oluline tagada, et vanglateenistujaks ei võetaks näiteks isikut, kes on ise tahtliku kuriteo toimepanemise eest süüdi mõistetud või kelle suhtes on kriminaalmenetlus pooleli, kelle sõpruskonda kuuluvad vangistuses viibivad isikud või kellel on probleeme alkoholi liigtarbimisega. Selliste riskide väljaselgitamine eeldab aga paratamatult isikuandmete töötlemist. Justiitsministeeriumi vanglate osakond on aastatel 2018–2022 rikkumise tõttu vanglateenistusest lahkujate taustakontrollide tulemusi analüüsides leidnud, et taustakontrollis kõrge riski saanud isik paneb suurema tõenäosusega teenistussuhte ajal toime rikkumise. Kuigi taustakontroll on mõistagi vaid üks väike osa terviklikust värbamisprotsessist ning enamik taustakontrollis tuvastatud riskikohtadest ei välista isiku teenistusse võtmist, on aastatepikkune vanglateenistujate taustakontrolli tegemise praktika siiski kinnitanud seda, et taustakontroll on sobilik meede isiku usaldusväärsuse ning vanglateenistujale kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Mh võimaldavad taustakontrollis tuvastatud riskid, nt suhtlemine vanglas kinni peetud isikuga, probleemid tööülesannete korrektse täitmisega eelmise tööandja juures, hulgalised liiklusrikkumised vms, pöörata juhil selliste asjaolude põhjustele täiendavat tähelepanu värbamisprotsessis ja katseajal. Selliste riskide teadmine ja jälgimine võimaldab nende avaldumisele teenistussuhte ajal kiiremini reageerida. Samuti on tegemist vajaliku meetmega, kuna võimalused riskide tuvastamiseks ning neile reageerimiseks teiste vahenditega on väga piiratud. Näiteks ei ole võimalik kõiki vanglateenistujaid ning nende asju vangla territooriumile sisenedes läbi otsida. Selleks, et läbiotsimisprotsess oleks siiski võimalikult tõhus, otsitakse tehnikavahendi abil määratud juhuvalimi alusel läbi pooled vangla territooriumile sisenevad ametnikud. Kuna vanglas kinni peetud isikud on väga huvitatud keelatud esemete vanglasse sissetoomisest ning on valmis sellise teenuse eest ametnikele maksma, on korruptsioonirisk ilmne. Sedalaadi peitkuritegude avastamine seevastu on väga keeruline ning võimalik enamasti vaid jälitustoimingute abil. Mõistagi ei kaasne ohud vaid keelatud esemetega. Teenistujatel on ka laialdased volitused kinnipeetavate või kriminaalhooldusaluste õiguste piiramiseks või soodustuste kohaldamiseks, samuti ligipääs väga suurele hulgale andmetele, sh eriliiki isikuandmetele, aga ka volitus vahetu sunni või teenistusrelvade kasutamiseks. Seetõttu on teenistujatele kehtestatud nõudmised üksikasjalikult ette nähtud erinevates õigusaktides, näiteks justiitsministri 23. juuli 2013. a määruses nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“. Erinevaid nõudeid hinnatakse erinevate meetmetega ning osa nõuete, nagu usaldusväärsuse hindamiseks on vajalik taustakontroll. Kuigi taustakontrolliga kaasneb vaieldamatult põhiõiguste riive, tuleb arvestada, et samade riskide maandamiseks kasutatavad muud meetmed, näiteks tihedam läbiotsimine territooriumile sisenedes, arvutisüsteemis tehtavate toimingute pidev kontrollimine vms, riivaksid isikute õigusi veelgi enam ning oleksid asutusele lisaks ka ülejõukäivalt ressursimahukad. Vangistust ning kriminaalhooldust on võimalik täide viia üksnes selleks teenistusse võetud inimeste abil. Vanglas kinni peetud isikutel või kriminaalhooldusalustel on õigustatud ootus, et teenistusse on valitud isikud, kes on valmis ja võimelised kohtlema oma hoolealuseid õiguspäraselt. Arvestades vanglateenistujatele nende ülesannete täitmiseks antud laialdasi õigusi ja volitusi, on ilmne, et riik peab hea seisma selle eest, et nende õiguste kuritarvitamise risk oleks viidud miinimumini. Kuigi taustakontroll riivab teenistujate ja vähesel määral ka 10 nende lähedaste privaatsuspõhiõigust, kaaluvad taustakontrolli eesmärgid üles kontrolliga kaasneva riive ning tegemist on riskide haldamise mõõduka meetmega. Ohu väljaselgitamiseks ja maandamiseks peab taustakontrolli tegemise õigus olema muu hulgas ka nende isikute kohta, kelle suhtes otsustatakse vanglateenistuse valvatavale objektile lubamine, ülesande täitmine seoses vangistuse või eelvangistusega või kriminaalhoolduse täideviimisega, sealhulgas üldkasuliku töö (ÜKT) tegemise või kinnipeetavale töö kindlustamisega, samuti isiku kohta, kellele tahetakse usaldada avalik ülesanne või avaliku ülesande täitmist toetav ülesanne või kes on seotud vanglale teenuse osutamisega. Vangla territooriumil töötab igapäevaselt mitmeid inimesi, kelle tööandjaks ei ole vanglateenistus, näiteks üld- ja kutsehariduskoolide õpetajad, AS Eesti Vanglatööstuse (AS EVT), AS Riigi Kinnisvara (RKAS) ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse töötajad. Vanglates osutavad teenust ka erinevad spetsialistid ja teenusepakkujad, nt ehitajad, prügivedajad, kaubavedajad, nõrkvoolupaigaldajad, hooldustöötajad, inventari paigaldajad, treeningute ja teraapiate tegijad jne. Piiramatu vabadus liikuda vangla territooriumil on ka näiteks vanglakomisjoni liikmetel. Vanglas peetakse tihti kinni isikuid, kellega kaasneb suurem risk, mis seisneb selles, et nende suhtlusringkonda kuuluvad isikud, kes üritavad otse või teiste isikute kaudu vangla julgeolekut otseselt ohustada. Vangla territooriumile lubatavate isikute andmete töötlemine on vajalik julgeolekut ohustavate tegude avastamiseks ja tõkestamiseks. Isikute puhul, kellele võimaldatakse vangla territooriumil iseseivalt saatjata viibimine, on riskid sarnased vanglateenistujatega, kuna neil võib olla ilma järelevalveta vahetu kokkupuude kinnipeetavatega. Sarnaselt vanglateenistujatega on ka mitmete teiste vangla territooriumil tegutsevate isikute eesmärgiks suunata kinnipeetavaid õiguskuulekale teele, näiteks kooliõpetajatel, tööandjatel, nagu AS EVT ja RKAS, ning vabatahtlikel. On oluline, et ka need vangistuse eesmärkide saavutamisesse panustavad isikud, kes ise ei ole vanglateenistujad, oleksid sobilikud seda rolli täitma. Lisaks nähakse ette, et taustakontrolli võib teha isikutele, kelle suhtes otsustatakse VangS-i §- s 24 või 25 nimetatud kokkusaamine juhul, kui isik on kokkusaamiseks soovi avaldanud. Arvestades, et isikud liiguvad vangla territooriumil ning neil on võimalus kokku puutuda kinnipeetavatega, peab vanglateenistus olema veendunud, et isikud ei ohusta vangide tervist ega julgeolekut jm. Kuna pikaajaline kokkusaamine toimub ilma järelevalveta alal ning isik võib vanglas viibida kuni kolm päeva (VangS § 25), on isiku territooriumil viibimisega seotud riskid. Oluline on, et kokkusaamisele lubatud isikud ei tooks vanglasse kinnipeetavatele keelatud esemeid (nt mobiiltelefonid, mälupulgad) või aineid (nt tubakas, narkootikumid, steroidid). Isegi kui kokkusaamine toimub klaasist vaheseinaga, on kokkusaajal võimalik kaasa võetud ese või aine vangla territooriumile kinnipeetavaga kokkulepitud kohta peita ning adressaadini võib see jõuda kaaskinnipeetava abil. Nt peidab kokkusaaja midagi tualettruumi, kust seda koristav kinnipeetav saab selle kaasa võtta ja edasi toimetada. Läbiotsimisega ei ole võimalik maandada kõiki riske, sest kasutusel olevad seadmed ei pruugi keelatud esemeid tuvastada, samuti ei ole võimalik teha kehaõõnsuste läbivaatust. Seepärast on oluline, et teaksime kokkusaamisele tulija tausta ning saaksime võimalusel välistada loa andmise neile isikutele, kelle puhul risk on suurem, või teaksime, kes on need isikud, kellele suuremat tähelepanu pöörata. Samuti on oluline tähele panna, et VangS § 24 lõike 11 punkti 3 ja § 25 lõike 11 punkti 3 kohaselt tuleb keelduda lühi- või pikaajalise kokkusaamise lubamisest olukorras, kus vanglateenistusel on põhjust kokkusaaja maines kahelda. Taasühiskonnastamise vaatest on oluline, et vanglateenistus oleks veendunud, et kokkusaamine kinnipeetavaga on ka viimase huvides ning täidaks karistuse täideviimise eesmärke. Seetõttu on oluline, et vanglateenistus oleks enne kokkusaamisele lubamist veendunud kokkusaaja taustas. Kehtiva seaduse § 1141 lg 2 ja lg 4 p 3 kohaselt on vanglateenistusel õigus töödelda vaid nende isikute perekonnaliikmete andmeid, kes on asunud või soovivad asuda teenistusse või tööle 11 vanglasse, Justiitsministeeriumi vanglate osakonda või asuda õppima Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledžisse. Muudatuse kohaselt on edaspidi õigus kontrollida ka Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledži teenistujatega seotud isikute andmeid. Samuti tekib õigus töödelda nende isikute perekonnaliikmete andmeid, kelle kohta otsustatakse vanglateenistuse valvatavale objektile lubamine, ülesande täitmine seoses vangistuse või eelvangistusega või kriminaalhoolduse täideviimisega, sealhulgas üldkasuliku töö tegemise või kinnipeetavale töö kindlustamisega, samuti isiku puhul, kellele tahetakse usaldada avalik ülesanne või avaliku ülesande täitmist toetav ülesanne või kes on seotud vanglale teenuse osutamisega, ning seda ainult juhul, kui isikule tuleb tagada vangla territooriumil iseseisvalt järelevalveta liikumise võimalus, või kui isik täidab vanglas kinnipeetava või kriminaalhooldusalusega seotud ülesannet ilma vanglateenistuse järelevalveta. Perekonnaliikmete andmete all peetakse silmas isiku vanemate (ka lapsendaja ja tegelikult kasvatanud isiku), õe (ka poolõe), venna (ka poolvenna), lapse (ka lapsendatu ja isiku, keda tegelikult kasvatati), abikaasa, endise abikaasa, registreeritud elukaaslase, endise registreeritud elukaaslase ja praeguse elukaaslase andmeid. Põhiseaduse § 11 teisest lausest tuleneb, et õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Taustakontroll on vajalik isiku usaldusväärsuse ja sobivuse hindamiseks. Nagu ka kehtivas seaduses, on pereliikme kohta kontrollitavate andmete hulk oluliselt väiksem kui taustakontrolli adressaadi puhul, kuna nende isikute andmete töötlemine on vajalik eeskätt selleks, et täpsustada kontrolli adressaadi perekondliku taustaga kaasnevaid olulisemaid riske. Seega ei ole põhjendatud nende isikute sama ulatuslik kontrollimine. Seotud isikute puhul on juba seaduse tasandil toodud välja, et nende puhul võib töödelda vaid isiku üldandmeid, vangla ja teiste uurimisasutuste andmeid, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid vahistatutega, kinnipeetavatega, arestialustega, kriminaalhooldusalustega või kuritegevusega seotud isikutega, ning kriminaalkaristuse andmeid. Seotud isikute nimekirja ei ole kehtiva seadusega võrreldes laiendatud. Vanglateenistuse jaoks on oluline vangla julgeoleku tagamiseks, et vanglateenistujate ning näiteks vanglas alalise loaga ning ilma järelevalveta ringi liikuvate isikute riskid oleksid hästi teada. Näiteks võib perekonnaliige, kes on varem olnud seotud organiseeritud kuritegevusega, üritada enda lähedast mõjutada. Taustakontrollis sellise asjaolu väljatulek ei tähenda automaatselt seda, et isikut territooriumile ei lubata, vaid vanglateenistus peab arvestama suuremate riskidega. Samuti võib taustakontrolli käigus välja tulla, et isiku perekonnaliige viibib vanglas. Taustakontrolli eesmärgid kaaluvad üles kontrolliga kaasneva riive ning tegemist on riskide haldamise mõõduka meetmega. Pereliikmete nimekirja koostamisel on eelnõus aluseks võetud kriminaalmenetluse seadustikus12 (KrMS) sisalduv regulatsioon nende isikute kohta, kellel on õigus keelduda ütluste andmisest isiklikel põhjustel (KrMS § 71). Lõikega 2 sätestatakse juhud, millal võib taustakontrolli teha vanglateenistuses olevale isikule. Kontrollifunktsiooni efektiivseks täitmiseks on vaja kontrollida isikuid ka teenistuse ajal, sest ei saa välistada, et teenistusse või tööle võtmist välistavad asjaolud võivad tekkida või ilmneda teenistuse või tööl oleku ajal. Riigikohtu halduskolleegium on otsuse nr 3-16-2498 punktis 18 selgitanud, et olukorras, kus eriseaduse järgi võib isiku tööle või teenistusse võtmise otsustamisel jälitustoiminguga saadud andmeid nõuetele vastavuse hindamiseks kasutada, võib neid kasutada ka teenistuses oleva ametniku puhul. Seega mutatis mutandis ei ole vajaduspõhise kordustaustakontrolli eraldi seaduses sätestamine vajalik. On ilmne, et kui asutusel on õigus isiku nõuetele vastavust kontrollida tema teenistusse võtmisel, peaks tal olema õigus kontrollida seda, kas isik jätkuvalt nõuetele vastab ka teenistuse vältel. Teisalt on õigusselguse huvides siiski otstarbekas need alused eraldi sätestada. Nii nagu kehtivas seaduses, on ka eelnõu kohaselt õigus kordustaustakontrolli teha siis, kui esineb põhjendatud 12 RT I, 11.03.2023, 26 12 kahtlus, et isik ei pruugi enam nõuetele vastata või võib vangla julgeolekut ohustada. Põhjendatud kahtluse all saab silmas pidada näiteks juhtumeid, kus prokuratuur või teine uurimisasutus annab teada vanglaametnikuga seotud kriminaalmenetlusest. Vanglateenistusel peab sellisel juhul olema õiguslik alus nende andmete töötlemiseks. Näiteks võib VangS § 1544 lg 1 kohaselt ametniku, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, ajutiselt teenistusest kõrvaldada. Samuti võib ametniku suhtes sellises olukorras alustada distsiplinaarmenetlust ilma, et tekiks vastuolu topeltkaristamise (ne bis in idem) keeluga. Kuid mistahes otsuse (kõrvaldamine/menetlemine) tegemiseks vajab vanglateenistus esmalt õigust tutvuda kriminaalasja materjalidega ulatuses, mida prokurör võimalikuks peab. Samuti võib vihje toimepandud rikkumise kohta tulla nt kolleegilt või muult isikult. Näiteks on ametnikel töökorraldusreeglitest tulenevalt kohustus anda teada väärteokaristusest ning sellise teavituse tegemata jätmist saab pidada ametniku usaldusväärsust kõigutavaks asjaoluks. Kui vanglateenistusele laekub vihje, et ametnik on vastava kohustuse täitmata jätnud, peab teenistusel olema õigus karistusregistrist andmeid kontrollida. Kuivõrd enne taustakontrolli täidab ametnik alati taustakontrolli ankeedi, on tal selles olukorras veel võimalik oma ausameelsust üles näidata sellega, et märgib saadud karistuse taustakontrolli ankeeti. Vangla julgeolekut võivad ohustada aga näiteks ametniku või tema lähedaste tihedad suhted kinnipeetavatega, näiteks teave selle kohta, et ametnik on kandnud mõne kinnipeetava kontole raha, kinnipeetav helistab ametniku eratelefonile, ametniku pereliige käib kinnipeetavaga kohtumas, toob talle pakke vms. Aga vangla julgeolekut võib ohustada ka näiteks asjaolu, et kohtutäitur on arestinud ametniku sissetuleku. Kui selline info ilmneb, eeldab täiendava teabe kogumine ning riskide hindamine taustakontrolli. Täiendavalt on kordustaustakontrolli alusena sisse toodud ka õigus teha taustakontrolli perioodiliselt iga viie aasta tagant. Üldreeglina ei tehta taustakontrolli isikute suhtes, kelle teenistussuhe on peatunud. Taustakontrolli tohib teha teenistussuhte peatumise ajal ainult neile isikutele, kes on suunatud õppima Sisekaitseakadeemia päevasesse õppesse. Perioodiline taustakontroll on vajalik, et tagada seda, et teenistuses ei oleks isikuid, kes nõuetele ei vasta, ning maandada vangla julgeoleku riske. 2023. aastal Justiitsministeeriumi vanglate osakonna koostatud analüüs näitas, et 27 protsendil vanglateenistujatest oli taustakontroll tehtud seitse või enam aastat tagasi. Samas oli vanglateenistusest probleemidega lahkujate seas kõige enam (55%) just neid, kelle viimasest taustakontrollist oli möödunud seitse või enam aastat. Lisaks tuvastati analüüsi käigus 17 staažikat teenistujat, kelle kohta puudub teadmine, et nad oleksid kunagi taustakontrolli läbinud. Nendele andmetele tuginedes on eelnõusse lisatud õigus teha ka vanglateenistujatele perioodilist taustakontrolli iga viie aasta tagant. Mh on põhjust loota, et perioodiline taustakontroll motiveerib ametnikke toimepandud rikkumistest aktiivsemalt teatama. Kuigi selline kohustus on ka praegu olemas, on nt väärteokaristuse ilmsiks tuleku tõenäosus väike, kui ametnik hoidu nt vastutusrikkamale ametikohale kandideerimisest. Kuigi kriminaalmenetluse ja -karistuse fakti saladuseks jäämine on vähem tõenäoline tänu uurimisasutuste koostööle, ei saa siiski välistada võimalust, et vanglateenistuses töötab praegu inimesi, kes VangS § 114 lg 1 nõuetele ei vasta. Kuigi ka kehtiv seadus lubab vanglateenistuses oleva isiku suhtes taustakontrolli teha juhul, kui ta nimetatakse uuele ametikohale või temaga sõlmitakse uus tööleping, kirjutatakse see õigus õigusselguse huvides eraldi alusena välja. Kuna praktikas puudub vajadus taustakontrolli tegemiseks olukorras, kus isiku vastutus kahaneb või jääb samaks, on õigus eelnõus ära toodud kitsamalt, st taustakontrolli on muude eelduste puudumise korral õigus teha vaid siis, kui vastutus suureneb. Vastutuse suurenemise all saab silmas pidada olukorda, kus isik saab juurde töökohustusi, töökohustused muutuvad vastutusrikkamaks (näiteks laieneb otsustuspädevus, suureneb juurdepääs infole, mis võib julgeolekut ohustada) või isik saab juhtivama positsiooni. Iga positsiooni muutumise korral ei ole taustakontrolli tegemine proportsionaalne, seega vajab taustakontrolli tegemine igal eraldi juhul hinnangut ning tegemise põhjendamist. Mh on oluline 13 rõhutada, et õigus kontrollida ei tähenda kohustust seda teha. Näiteks olukorras, kus inimene on alles hiljuti läbinud perioodilise taustakontrolli ning selles riske ei tuvastatud ning puudub mõistlik kahtlus, et taustakontrolli tulemus oleks vahepeal muutunud, ei pea vastutuse suurenemise korral taustakontrolli uuesti tegema – sõltuvalt asjaoludest võib selline kontroll olla ebaproportsionaalne. Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette loetelu isikutest, kelle andmeid ei kontrollita. Sellesse kategooriasse kuuluvad näiteks kinnipeetavaga kokkusaamisele tulnud kaitsja, notar, vaimulik, advokaadist esindaja ja konsulaartöötaja. Lähtuma peab VangS § 26 eesmärgist. Kõik isikud peavad tõendama oma seisundit ning näitama ära konkreetse asja, mille ajamiseks on vaja kinnipeetavat külastada. Kinnipeetava kaitsja on isik, kes osaleb tema kriminaalasjas lepingulisel alusel või määratud korras (KrMS § 42) või kes osutab talle õigusabi pärast süüdimõistmist ja karistuse kandmisele asumist. Vastavalt KrMS § 47 lg-le 2 ei saa kaitsja seisundit lugeda lõppenuks seni, kuni säilib seaduslik võimalus kaitsealuse huvides mis tahes korralise või erakorralise kohtukaebuse esitamiseks või talle muu õigusabi osutamiseks (RKHK 3-3-1-30-05 p-d 10–11). Kaitsja võib olla advokaat või muu isik vastavalt KrMS §-le 42 ja VTMS §-le 20. Igal konkreetsel juhul peab kaitsja näitama, millisel eesmärgil ta kinnipeetavaga kohtub (RKHK 3-3-1-21-05); ühekordne varasem õigusteenuse osutamine (nt taotluse koostamine) ei muuda teda veel kinnipeetava alaliseks kaitsjaks. Esindaja on isik, kellele kinnipeetav on andnud volituse tehingu tegemiseks vastavalt TsÜS §-le 118 või oma huvide esindamiseks haldusmenetluses, ning see saab olla ainult advokaat. Vastavalt AdvS §-le 22 on advokaat advokatuuri liige – vandeadvokaat, vandeadvokaadi vanemabi või vandeadvokaadi abi. Advokatuuri kuulumist tõendavad advokatuuri liikmetunnistus ja advokaaditunnistus. Vaimulik on usuühendusse kuuluv isik. Usuühendus on kirik, kogudus, koguduste liit või klooster (KiKoS§-d 2 ja 20). Konsulaartöötaja on lähetajariigi teenistuja, kelle ülesanne on lähetajariigi kodanike huvide kaitsmine asukohariigis, passi vm reisidokumendi vm tõendi väljastamine, lähetajariigi kodanike esindamine kohtus, perekonnaseisutoimingute tegemine jms (KonS). Konsulaartöötaja võib olla peakonsul, konsul, asekonsul või konsulaaresindaja ning ta võib oma ametit pidada elukutselisena või aukonsulina. Kinnipeetav võib kokku saada konsulaartöötajaga, kui ta on vastava välisriigi kodanik. Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid (NotS § 2). Kokkusaamine notariga on võimalik tõestamistoimingu (nt notariaalset vormi nõudva tehingu) sooritamiseks. Samuti ei kohaldata andmete kontrolli sätteid sellistele isikutele nende tööülesannete täitmise raames, kellel on seadusega sätestatud järelevalveülesande täitmise kohustus (näiteks õiguskantsleri nõunikule), kohtuvälise menetleja või uurimisasutuse ametnikule, prokurörile ja kohtunikule ning välislepingu alusel ülesannet täitvale isikule (näiteks kinnipidamistingimusi hindavale rahvusvahelise organisatsiooni esindajale). Järelevalveülesande täitmise kohustusega isiku all ei ole silmas peetud näiteks vanglakomisjoni liiget. Kõnealuste isikute puhul ei tehta kontrolli, kui nende vanglasse sisenemine on tööülesannetega seotud, aga kui isik tuleb vanglasse eraviisiliselt, näiteks kohtuma oma sõbra või sugulasega, siis käsitletakse neid sarnaselt teiste kokkusaajatega. VangS-i § 1055 VangS § 1055 sätestab isikuandmed, mida võib töödelda taustakontrolli tegemiseks. Taustakontrolli tehakse, et kontrollida isiku nõuetele vastavust ja tagada vangla julgeolek ning õiguskorra kaitse. Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda isiku üldandmeid. Isiku üldandmed on isiku nimi, isikukood (sh sünniaeg), sugu, kodakondsus, kontaktandmed (elukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress) ja emakeel. Isiku nime ja isikukoodi teadmine on taustakontrolli tegemise esmaseks ja vältimatuks eelduseks. Kui isikul puudub isikukood, on 14 vaja teada isiku sünniaega. Kuna osa toiminguid, nt läbiotsimist, tohivad teha vaid kinnipeetavaga samast soost ametnikud, on ka isiku sugu mõnikord oluline. Lisaks on oluline teada isiku sugu juhtudel, kus isikul puudub isikukood ning selle põhjal ei ole sugu võimalik kindlaks teha. Ametnike puhul tuleneb Eesti kodakondsuse nõue avaliku teenistuse seaduse § 14 lg-st 1, vanglaametnikele lisaks VangS § 113 lg-st 1. Lisaks tuleneb KodS §-st 3 topeltkodakondsuse keeld, millest seadus lubab vaid piiratud erisusi, seega on oluline mh kontrollida, et praegune või tulevane teenistuja ei oma mitme riigi kodakondsust. Kuigi töölepingu alusel töötavate isikute puhul ei tulene seadusest Eesti kodakondsuse nõuet, on kodakondsuse tuvastamine siiski oluline, et hinnata võimalikke riske. Kontaktandmete all peetakse silmas nii isiku elukoha aadressi kui ka kõigi kasutusel olevate sidevahendite andmeid, sh telefon, e-post. Kontaktandmed on peamiselt vajalikud selle jaoks, et tuvastada vanglal oleva info pinnalt sidemeid kinnipeetavatega. Näiteks kontrollitakse, kas kinnipeetavad on isikule helistanud, kas isiku aadressile on saadetud vanglast kirju või vastupidi. Täiendavalt on oluline teada isiku perekonnaseisu, lähedaste andmeid (need, kelle tausta on õigus kontrollida), lisaks ka asutuses töötavate lähedaste andmeid. Et välistada eksimusi seoses andmete muutumisega, küsitakse ankeedis ka aega, mis ajast inimene sellel aadressil elab või telefoninumbrit kasutab. Sotsiaalmeedia kontode ning e-posti aadressi andmeid kasutatakse eelkõige selleks, et tuvastada, kas isiku avalikkusele suunatud kuvand on kooskõlas vanglateenistuja eetikakoodeksiga. Näiteks kontrollitakse, kas internetis on avalikustatud erootilise sisuga fotosid, kuritegevust õigustavaid või riigivastaseid sõnumeid jms. Sõltuvalt avaldatud materjali sisust võib vanglateenistus kas loobuda inimese värbamisest või selgitada talle vajadust korrastada oma sotsiaalmeedia profiile. Samuti on taustakontrolliks vaja teada isiku varasemaid nimesid ning isikut tõendava dokumendi andmeid. Asutus peab veenduma, et isik, kelle puhul taustakontrolli tehakse, on tõesti see, kes väidab ennast olevat. Samuti tuleb tagada, et isiku varasem elukäik ei jää saladuseks seetõttu, et ta on vahepeal nime muutnud. Võrreldes kehtiva isikuandmete ankeediga lisandub üksnes küsimus isiku kodakondsuse kohta. Selle küsimuse lisamise vajaduse on tinginud praktilises elus kerkinud probleem, kus vanglateenistus on teada saanud teenistuja või kandidaadi topeltkodakondsusest teise sisejulgeolekuasutuse käest, kus kodakondsuse infot taustakontrollis küsitakse ja kontrollitakse ka muud kui vaid Eesti kodakondsuse olemasolu. Taustakontrolli raames kontrollitakse ka isiku karistuste andmeid. Silmas on peetud nii kriminaal-, väärteo- kui ka distsiplinaarkaristusi. Rakendusaktiga kitsendatakse, mis karistusi on õigus millise isikute grupi puhul kontrollida. VangS § 114 lg 1 p 1 järgi välistab tahtliku kuriteo toimepanemine teenistusse võtmise, seda olenemata karistusandmete kustutamisest. Kehtivad karistused võivad mõjutada ka lühiajalisele kokkusaamisele lubamist, kui tegemist ei ole isiku pereliikmega. Näiteks annab kehtiv kriminaalkaristus aluse kahelda isiku maines ning kokkusaamine kriminaalkorras karistatud isikuga ei ole kooskõlas karistuse täideviimise eesmärkidega. Isiku varasema hariduse, õppimise ja töötamise andmed on olulised, et selgitada, kas kandidaadil on nõutud haridus. Lisaks võimaldab õpingute või töötamise andmete teadmine küsida asutusest tagasisidet. Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda ka andmeid, mis näitavad isiku seotust majandustegevusega. Majandustegevuse all peetakse silmas näiteks andmeid äriregistrist ning tegevuslubade registrist, kus saadakse infot isiku osaluse kohta juhatuse liikmena, nõukogu liikmena, tegeliku kasusaajana jne. Lisaks töödeldakse isiku andmeid, mis on seotud mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või ühendusega, mille tegevus on suunatud avaliku korra või julgeoleku vastu, ning andmeid isikuga seotud rahaliste kohustuste rikkumise kohta. Isik peab olema usaldusväärne ning kahtlusi võib äratada asjaolu, kui isik on seotud äriühinguga, mis tegeleb keelatud või kahtlase tegevusega. Mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või ühendusega seotust äriregistrist ei kontrollita. Kuivõrd nende seast võib kontrollida vaid ühendusi, mille tegevus on suunatud avaliku korra ja julgeoleku vastu, võib vanglateenistus sellekohase info saada näiteks Politsei- ja Piirivalveametilt. 15 Riskiriiki reisimise andmed on olulised, et tuvastada isiku sidemeid nende riikidega. Riskiriikide all peetakse silmas välisriike, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus. Vanglateenistus on korduvalt hoiatanud oma ametnikke riskiriikidesse reisimisega kaasnevate ohtude eest ning rangelt soovitanud sellistest reisidest hoiduda. Samas puudub vanglateenistusel ka põhjendatud kahtluse korral õigus kontrollida isiku piiriületusi. Isiku reisid riskiriikidesse võivad ohustada vangla julgeolekut. Arvestades nende riikide suurt huvi informatsiooni koguda ning sellel eesmärgil isikuid koostööle värvata ja mõjutada, on tõenäoline, et riskiriiki reisinud isikul võib olla kokkupuude selle riigi eriteenistustega. Värvatud või mõjutatud isik võib täita talle antud ülesannet, mis võib olla nii otseselt kui kaudselt vangla julgeolekut ohustav. Seepärast on oluline kontrollida riskiriikidesse reisimist mitte ainult vanglateenistujate, vaid ka muude isikute puhul, kes vangla territooriumil saatjata liiguvad või kinnipeetavatega kokku puutuvad. Seni pole seda võimalust olnud. Samuti on taustakontrolli raames õigus töödelda andmeid fakti kohta, kas isik oli või on kahtlustatav, süüdistatav või narkootikumidega seotud kriminaalasja tunnistaja ning prokuratuuri loal ka selle kriminaalasja sisulisi andmeid. Kriminaalmenetluse andmete all on mõeldud ka näiteks jälitustoimingutega kogutud andmeid. Lisaks kontrollitakse ka vangla ja teiste uurimisasutuste kogutud andmeid, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid vahistatutega, kinnipeetavatega, arestialustega, kriminaalhooldusalustega või kuritegevusega seotud isikutega, ning andmeid isiku sõltuvushäirete kohta. Selliste andmete all pole silmas peetud andmeid tervishoiutöötajatelt, vaid andmeid, mis võivad näiteks olla vangiregistri andmekogus (näiteks isik on kainenema toimetatud) või politsei andmebaasis (väljakutsed seoses alkoholi liigtarvitamisega). Samuti võib taustakontrolli tegemisel töödelda andmeid avalikest allikatest, mis näitavad isiku usaldusväärsust ja kõlbelisi omadusi. Näiteks sätestab KrHS-i § 13 lg 1, et kriminaalhooldusametnikuks võib nimetada isiku, kellel on kriminaalhooldustööks vajalikud kõlbelised omadused. Võib esineda juhtumeid, kus infot isiku usaldusväärsuse või käitumiseetika kohta ei saada varem loetletud andmete põhjal, vaid tegemist võib olla avalikest allikatest saadava infoga. Uue taustakontrolli tegemisel võib arvesse võtta ka eelmiste taustakontrollide andmeid. Taustakontrolli andmete all on mõeldud vanglateenistuse varem tehtud kontrolli andmeid. VangS § 1055 lg 2 annab justiitsministrile volituse kehtestada määrusega taustakontrolli tegemise täpsemad tingimused ja korra, taustakontrolliga seotud andmete säilitamise täpsemad tingimused, taustakontrolli tegemiseks andmete kontrollimise õigust omavad ametikohad ning seadusesse planeeritava § 1054 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud isikute suhtes taustakontrolli tegemiseks vajaliku piiritletud andmete koosseisu samas paragrahvis sätestatud andmete loetelust. Seaduses pole vajalik ega mõistlik sätestada kogu taustakontrolli tegemist puudutavat korda. Seega täpsustatakse see ministri määruses. Punktiga 5 antakse justiitsministrile volitus kehtestada taustakontrolli ankeedi vormid. Kuivõrd andmed, mida isikute kohta töödeldakse, on õigusaktide tasandil kindlaks määratud, ei ole vaja kõikide isikute jaoks ankeedivorme kehtestada. Isikuid teavitatakse nende andmete töötlemisest, kuid ankeetide täitmist kõigilt VangS § 1054 lõikes 1 nimetatud isikutelt ei oleks proportsionaalne nõuda. Ankeetide funktsiooniks saab pidada nii seda, et vanglateenistus saab vajaliku info isiku kohta, kui ka seda, et saab kontrollida isiku usaldusväärsust. Kuna ankeedi täitmise näol on tegemist isiku ulatusliku kaasamiskohustusega, siis on seaduses sätestatud isikute ring, kes on kohustatud taustakontrolli ankeeti täitma. Ka kehtiva VangS § 1141 lõike 1 kohaselt peab vanglasse tööle sooviv isik esitama Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale või vanglale isikuandmete ankeedi. VangS § 1055 lõigete 3 ja 4 järgi võib § 1054 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku ja punktis 2 nimetatud isiku, kellele võimaldatakse vangla territooriumil iseseisvalt saatjata viibimine, 16 taustakontrolli tegemiseks lisaks lõikes 1 loetletud andmetele töödelda ka isiku pankrotimenetluse, võlgade ümberkujundamise, maksekäsu kiirmenetluse ja ning isiku vastu suunatud raha maksmise nõude kohtuotsuse andmeid. Senises praktikas ei ole VangS § 1054 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikute puhul neid andmeid kontrollitud. Loetletud andmed võivad näidata, et isikul on makseraskused, ning tuua endaga kaasa täiendava korruptsiooniriski. Lisaks võib töödelda korruptsioonivastase seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud andmeid isiku vara kohta ning teisele isikule kuuluva vara kohta, mida isik kasutab. Korruptsioonirisk vanglateenistuses on suur. Neid mitteõiguskuulekaid isikuid, kes on väga huvitatud ametnike või teiste töötajate mõjutamisest, on palju nii vanglas kui ka kriminaalhooldusel. Eelkõige on suur risk teenistujate puhul, aga ka muude isikute puhul, kes puutuvad vahetult kokku kinnipeetavate või kriminaalhooldusalustega, seega on vajalik eeltoodud andmete töötlemine. Täiendavalt on nende isikute puhul lubatud töödelda karistusregistri arhiivi andmeid. Tegemist on isikutega, kellel on vabam juurdepääs vangla territooriumile ning sealhulgas vahetu kontakt kinnipeetavatega. Seega on põhjendatud nende puhul ka karistusregistri arhiivi andmete töötlemine. Lisaks on vanglal õigus isiku tööle või teenistusse võtmise otsustamisel töödelda endise ja praeguse tööandja ning õppeasutuse esindajatelt saadud andmed isiku usaldusväärsuse ja kõlbeliste omaduste kohta. VangS § 1055 lg 5 sätestab, et § 1054 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikule, kellele ei võimaldata vangla territooriumil iseseisvalt saatjata viibimist, taustakontrolli tegemiseks võib kontrollida ainult lõike 1 punktides 1–3, 7, 12, 13, 15 ja 16 sätestatud andmeid. Nimetatud andmekoosseisud ei erine seni praktikas töödeldavatest isikuandmetest. Kuivõrd tegemist on isikutega, kes ei saa iseseisvalt vangla territooriumil viibida, ei ole proportsionaalne kontrollida kõiki lõikes 1 nimetatud andmeid. Seaduse tasandil kitsendatakse nende isikute kohta töödeldavate andmete hulka. Kontrollitakse vaid nii palju andmeid, et anda hinnang sellele, kas isik võib vanglas viibides ohustada vangla julgeolekut või korda, ning hinnangu põhjal kas lubada või keelata isiku sissepääsus vanglasse. VangS § 1055 lg 6 sätestab, et isiku kohta, kelle puhul otsustatakse §-s 24 või 25 nimetatud kokkusaamine, võib täiendavalt töödelda andmeid eestkoste seadmise kohta. Sellisteks andmeteks on eestkostja nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht, eestkoste alguse ja lõppemise aeg. VangS-i §-s 25 nimetatud kokkusaamise korral võib töödelda andmeid perekonnaseisu ja suguluse kohta. Pikaajalisele kokkusaamisele lubatakse vaid VangS § 25 lg- s 1 nimetatud isikuid ning seetõttu on oluline selgeks teha, kas kokkusaaja vastab seaduses sätestatud tingimustele. Alaealise lapsega kokkusaamise korral on lubatud töödelda andmeid vanema hooldusõiguse, selle piiramise, äravõtmise ja lapse perekonnast eraldamise kohta. Kui kinnipeetavalt on hooldusõigus täielikult ära võetud, siis see küll ei välista lapsega kokkusaamist, kuid selleks peab olema seadusliku esindaja nõusolek. Lisaks peab alaealise vanglasse lubamiseks olema tema seadusliku esindaja nõusolek. Töödelda võib ka andmeid terviseseisundi kohta, kui VangS § 25 lõikes 1 nimetatud kokkusaaja avaldab soovi võtta kaasa ravimeid või meditsiinilist seadet. Kokkusaaja terviseandmete töötlemine on seni olnud probleemne, sest õigust nende andmete esitamist nõuda ei ole ja seda on saadud teha ainult isiku nõusolekul. Andmed terviseseisundi kohta on aga vajalikud tõestamaks, et kokkusaajal on vältimatult vaja vanglasse kaasa võtta ravimeid, sh narkootilisi ja psühhotroopseid, või järgida kindlat ravi. Oluline on see, et ravimid oleks arsti poolt kokkusaajale määratud ning see oleks tõendatav. Kui isik ei suuda tõendada, et narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavad ravimid on talle arsti poolt määratud, võib nende valdamise puhul olla tegemist väär- või kuriteoga. VangS § 1055 lg 7 sätestab, et perekonnaliikmete ehk § 1054 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikute suhtes võib kontrollida ainult isiku üldandmeid, vangla ning Politsei- ja Piirivalveameti kogutud andmeid, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid vahistatutega, kinnipeetavatega, 17 arestialustega, kriminaalhooldusalustega või kuritegevusega seotud isikutega, ja kriminaalkaristuse andmeid. Seotud isikute puhul on täpne andmekoosseis välja toodud seaduse tasandil. Lisaks tuleb silmas pidada, et perekonnaliikmete taustakontrolli tehakse vaid piiratud juhtudel. Kuna tegemist on seotud isikutega, ei ole proportsionaalne kõikide § 1055 lõikes 1 nimetatud andmete kontrollimine. Seega kontrollitakse vaid selliseid andmeid, mis on vajalikud, et oleks võimalik hinnata teenistuja või näiteks ilma järelevalveta vangla territooriumil viibiva isiku riske. VangS § 1055 lg 8 näeb ette juriidilise isiku andmete kontrollimise sätted. Vangla julgeoleku ja eduka taasühiskonnastamise tagamiseks on oluline, et juriidilised isikud, kes teenust pakuvad, oleksid usaldusväärsed ning poleks ise seotud kuritegevusega. Näiteks avavangla või üldkasuliku töö teenusepakkujad peavad olema seaduskuulekad isikud. Seetõttu kontrollitakse juriidilise isiku osalemist süüteomenetlustes ning töödeldakse andmeid, mis on vajalikud, et tuvastada juriidilise isiku seoseid vahistatutega, kinnipeetavatega, arestialustega, kriminaalhooldusalustega või kuritegevusega seotud isikutega. Täiendavalt töödeldakse andmeid riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingu süülise täitmata jätmise kohta viimase 5 aasta jooksul. Andmed näitavad juriidilise isiku usaldusväärsust. Lisaks võib töödelda ka juriidilise isiku omandis või tema kasutuses oleva sõiduki andmeid, millega soovitakse vangla territooriumile siseneda. Sõiduki andmete kontrollimise eesmärk on tuvastada, kas sõidukit on kasutatud süüteo toimepanemiseks või kas seda kasutab mõni kurjategija. Sellisel juhul on põhjendatud kahelda juriidilise isiku usaldusväärsuses. Lõikega 9 nähakse ette, et juriidilisest isikust taustakontrolli adressaadi usaldusväärsuse hindamisel võib lisaks juriidilisele isikule taustakontrolli teha ka tema juhtorgani liikmele, tegevjuhile või muule ettevõtja juhtimise üle valitsevat mõju omavale isikule, kui esineb põhjendatud kahtlus, et isik võib ohustada vangla julgeolekut või karistuse täideviimist. Nimetatud isikutele kohaldatakse § 1055 lõiget 5. Vangla julgeoleku tagamiseks on oluline, et juriidilised isikud ning nendega seotud füüsilised isikud oleksid usaldusväärsed. Seega võib osutuda vajalikuks ka juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku taustakontroll. Taustakontrolli tehakse vaid juhul, kui juriidilise isiku taustakontrolli käigus tuleb välja informatsiooni, mis võib näiteks viidata kahtlustele juriidilise isiku juhtorgani liikme usaldusväärsuses. VangS-i § 1056 VangS § 1056 lõige 1 selgitab, et taustakontrolli tulemusena saab vanglateenistus keelduda isiku võtmisest teenistusse, tööle või praktikale, keelduda isikule vangla territooriumile sisenemiseks loa andmisest või keelduda vanglale teenuse osutamisega seotud isiku teenusest või muust koostööst. Näiteks kui vanglale puhastusteenust pakkuva ettevõtte koristaja andmete kontrollimine näitab, et tegemist on isikuga, kes võib ohustada vangla julgeolekut, näiteks on tegemist korduvalt süüdi mõistetud isikuga, võib vangla keelduda selle isiku teenustest ning esitada ettevõttele taotluse uue koristaja määramiseks. Säte kohaldub ka juriidilistele isikutele, näiteks kui taustakontrolli käigus selgub, et juriidilise isiku tegevus ei ole olnud seaduslik, tuleb nende riskidega arvestada ning vanglateenistus võib keelduda juriidilise isiku teenusest. Samuti saab selle sätte all keelduda näiteks ÜKT andjaga koostöö tegemisest või vanglakomisjoni liikmeks nimetamisest. VangS § 1056 lõige 2 näeb ette, et taustakontrolli käigus kogutud isikuandmeid võib jagada vanglateenistujate ja Justiitsministeeriumi ametnikega, kelle pädevuses on lõike 1 punktides nimetatud otsuse tegemine, ning neid nõustavate personalitöötajatega. Taustakontrolli tegija ei pruugi olla sama isik, kes teeb lõpliku otsuse näiteks isiku teenistusse või vangla territooriumile lubamise üle. Seega on oluline, et oleks õiguslik alus taustakontrolli tulemuste jagamiseks ka nende isikutega, kes otsuse teevad. 18 Lõikega 3 sätestatakse, et üldreeglina keeldumise põhjus ja keeldumise aluseks olev asjaolu avaldatakse. Põhjust ei avaldata kuni selle äralangemiseni ulatuses, milles selle avaldamine võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse täideviimist; 2) ohustada vangla või arestimaja julgeolekut või korda, sh võib avalikuks tulla vanglateenistuses kasutatavate turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjeldus; 3) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 4) ohustada riigi julgeolekut või avaliku korra kaitset; 5) takistada distsiplinaarmenetluse läbiviimist kinnipeetava suhtes; 6) takistada ametieetika rikkumiste uurimist, avastamist ja nende eest vastutusele võtmist. Seda õigustavaks asjaoluks on, et taustakontrolli tegemisel kogutakse ja analüüsitakse andmeid, mille teatavaks saamine võib ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Kõnealune säte on ka keeldumise aluseks juhul, kui keeldumise põhjuseid ning asjaolusid küsitakse teabenõude vormis. IKÜM-i artikli 23 alusel võib piirata nimetatud määruse artiklites 12–22 ja 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui selline piirang austab põhiõiguste ja - vabaduste olemust ning on ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede. Igal üksikul juhul on oluline hinnata, kas põhjuse avaldamine võib kaasa tuua seaduses sätestatud tagajärgi. VangS-i § 1057 VangS-i § 1057 sätestab, kuidas säilitatakse taustakontrolli andmeid. Taustakontrolli andmeid säilitatakse kuni viis aastat alates taustakontrolli lõppemisest või teenistusest lahkumisest, teenistuses oleva isiku puhul kuni uue taustakontrolli tegemiseni. Pärast teenistusest või töölt lahkumist tekkinud õigusliku vaidluse korral säilitatakse andmeid kuni õigusliku vaidluse lõppemiseni. Täpsema andmete säilitamise ja kustutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuivõrd ei pruugi olla vaja säilitada kõigi isikugruppide puhul taustakontrolli andmeid viis aastat, võimaldatakse ministri määrusega säilitamistähtaegu lühendada. Teenistuse all peetakse silmas teenistust vanglateenistuses. Andmete säilitamine on oluline nii õiguslike vaidluste lahendamiseks kui ka selleks, et teenistuse vältel oleks võimalik isiku riske teada ilma selleks iga kord uut taustakontrolli tegemata. VangS-i § 1141 Uute sätete jõustumisel tunnistatakse varasemad taustakontrolli reguleerivad sätted kehtetuks, kuna kehtima jäädes kordaksid nad osaliselt eelnõus sätestatud regulatsiooni. II. Seaduse jõustumine Eelnõu §-ga 2 sätestatakse eelnõu § 1 punkt 5 jõustumise tähtaeg. Arvestades infosüsteemide arendusele kuluvat aega, kavandatakse eelnõu § 1 punkti 5 jõustumiseks 01.01.2026. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 19 Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu õigust. Eelnõu kirjutamisel on arvesse võetud isikuandmete kaitse üldmääruses13 ja õiguskaitseasutuste direktiivis14 sätestatut. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga tehakse VangS-is muudatusi, millest mitmed on tehnilist laadi (nt normide täpsustamine) ega evi käsitlust väärivaid mõjusid. Eraldi käsitletakse mõjude analüüsis kahte peamist gruppi sisulisi muudatusi (taustakontrolli regulatsiooni sätete täpsustamine ja vangiregistri sätete muutmine) 6.1. Taustakontrolli regulatsiooni muutmine Kavandatavad muudatused Eelnõuga lisatakse VangS-i täiendavad isikuandmete töötlemist puudutavad sätted, mis täpsustavad andmesubjekti õiguste teostamise erisusi. Õigusselguse huvides kirjutatakse täpsemalt lahti andmesubjektid, kelle andmeid ning millistel juhtudel on vanglateenistusel õigus töödelda. Täiendavalt kirjutatakse selgemalt lahti taustakontrolli tegemisel töödeldavate andmete koosseis ja säilitamine ning andmesubjekti õigused taustakontrolli tegemisel. Sihtrühm Muudatuste sihtrühmadeks on vanglateenistusse kandideerivad isikud (2022. aastal 634 isikut), vanglateenistujad (01.10.2023 seisuga 117715 isikut), praktikandid, kriminaalhooldusabilised (2023. aasta seisuga umbes 30 isikut), vanglale teenust pakkuvad isikud ning ka isikud, kes soovivad juurdepääsu vangla valvatavale territooriumile (nt kokkusaajad). 2022. aastal väljastati Tartu Vanglas 5454, Tallinna Vanglas 7892 ja Viru Vanglas 5137 lühiajalist sissepääsuluba. Sotsiaalne mõju: mõju inimeste õigustele Isikuandmete töötlemise eesmärgi sõnastamine aitab andmesubjektil mõista, millise avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks tema andmeid töödeldakse, ning hinnata andmete kogumise eesmärgipärasust. Sihtrühma jaoks on tegemist positiivse, kuid eelkõige kaudse mõjuga, st muudatused ei mõjuta sihtrühma käitumist ega tingi kohanemisvajadust. Tervikuna on muudatustega kaasnev sotsiaalne mõju andmesubjektidele väike ning mitte oluline. Kuivõrd taustakontrolle tehakse ka kehtiva seaduse alusel, ei too muudatused kaasa oluliselt suuremat halduskoormust. Taustakontrollidel on regulaarne mõju vaid vanglateenistujatele, kellele tehakse taustakontrolli minimaalselt iga viie aasta tagant. Muudatustel on positiivne mõju isikute õigustele. Kuivõrd seaduse tasandil on töödeldavad andmed ammendavalt sätestatud, saavad andmesubjektid parema ülevaate enda õigustest. Kogutavate andmete kategooriate sõnastamine seaduse tasandil tagab andmetöötluse suurema läbipaistvuse ning võimaldab andmesubjektil paremini hinnata, kas kogutavad andmed on vajalikud ja kogumine põhjendatud. 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK. 15 Vanglateenistujate ametnike ja töötajate arv. https://www.vangla.ee/et/uudised-ja-arvud/vanglateenistujate- ametnike-ja-tootajate-arv (05.11.2023) 20 6.2. Vangiregistri sätted Kavandatavad muudatused Muudatustega korrastatakse vangiregistri andmekogu eesmärke ning kehtestatakse selge volitusnorm, mis annab parema ülevaate, mis peab vangiregistri põhimääruses olema sätestatud. Lisaks muudetakse selgemaks vangiregistrisse kantavate andmete arhiveerimise ja säilitamise tähtajad. Sihtrühm Vangiregistri sätete muutmine puudutab eelkõige registriga tegelevaid teenistujaid ja vastutavaid töötlejaid (umbes 1000 isikut). Lisaks puudutavad muudatused kõiki isikuid, kelle andmeid vangiregistris töödeldakse, sh kinnipeetavaid, vahistatuid, arestialuseid ning kriminaalhooldusaluseid, kuid kuna neile otsest mõju ei kaasne, saab mõju pidada nende suhtes kaudseks. Mõju riigivalitsemisele: mõju keskvalitsuse korraldusele Enamik andmekogu puudutavatest muudatustest on õiguslikku laadi ja nendega ei kaasne vajadust töökorralduslikeks ega tehnoloogilisteks muudatusteks. Eelnõuga võimaldatakse vangiregistris andmeid töödelda ka poliitika kujundamise ning vanglate töö sisemiseks korralduseks. Tegemist on positiivse muudatusega, kuivõrd andmete põhjal on näiteks võimalik koostada raporteid ning tuvastada vanglate võimalikke töökorralduslikke probleeme. Erandiks on andmete säilitustähtaega puudutavad muudatused ehk säilitustähtaja lühendamine, mis nõuab andmete kustutamise funktsiooni muutmist. Vastutavad töötlejad (Justiitsministeerium) peavad koostöös halduritega (Registrite ja Infosüsteemide Keskus) tagama, et säilitustähtaja möödumisel isikuandmed infosüsteemist kustutatakse. Muudatustega tehakse arhiveerimise ja kustutamise tähtaja arvutamine lihtsamini jälgitavaks. Muudatused on positiivsed, kuna andmekogu eesmärgid on selgemalt välja toodud ning andmete arhiveerimise ja kustutamise tähtajad seaduses selgemalt välja toodud. Muudatused võivad tuua kaasa ühekordse koormuse kasvu tulenevalt infosüsteemi ühekordsest arendusest, kuid vähendavad pikaajalist töökoormust, kuivõrd säilitustähtajad on selgemalt sätestatud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatuste tegemisega seaduses võivad kaasneda mõningad muudatused vanglate töökorralduses. Kuivõrd taustakontrolli tehakse ka praegu, ei kaasne seaduse rakendamisega täiendavaid kulusid. Registrisätete muutmine võib tuua kaasa ühekordse koormuse kasvu tulenevalt infosüsteemi ühekordsest arendusest, kuid samas muudatused vähendavad pikaajalist töökoormust, kuivõrd säilitustähtajad on selgemalt sätestatud. Muudatusega sätestatakse andmete arhiveerimise ja kustutamise ühetaoline regulatsioon, mis aitab vanglateenistusel teha mõistlikuma ressursikuluga arendusi, mis hoiab kokku nii kulusid kui ka teenistujate tööaega. Täpsem töömaht selgub pärast infosüsteemi analüüsi valmimist. 8. Rakendusaktid Eelnõuga kehtestatava § 1055 lõike 2 alusel kehtestatakse justiitsministri määrus „Taustakontrolli tegemise kord, ankeedivormi kehtestamine ja andmete kontrollimise õigust omavate ametnike määramine“ (rakendusakti kavand lisatud seletuskirjale). Kuna isikute taustakontrolli ankeedid kehtestatakse ühes määruses, tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 23. juuli 2013. a määrus nr 27 „Vanglasse tööle asuda sooviva isiku isikuandmete ankeedi vormi kehtestamine ja andmete kontrollimise õigust omavate ametnike määramine“. 21 Lisaks muudetakse eelnõue § 51 lõiget 3, mille alusel on kehtestatud justiitsministri 01. märtsi 2018. a määrus nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“. Seoses volitusnormi muudatusega on vajalik teha vastavad muudatused ka vangiregistri põhimääruses. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu §-ga 2 sätestatakse eelnõu jõustumise tähtaeg. Arvestades infosüsteemide arendusele kuluvat aega, kavandatakse eelnõu jõustumiseks 01.01.2026. Teised seaduse punktid jõustuvad üldises korras, kuna tehtavate muudatuste puhul tagab üldine vacatio legis adressaatidele piisava aja regulatsiooniga tutvumiseks ning oma tegevuste planeerimiseks. Vanglad on saanud osaleda kavandatud muudatuste väljatöötamises. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse andmiseks Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, vanglatele, Sisekaitseakadeemiale, Riigiprokuratuurile, Andmekaitse Inspektsioonile ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. 22  RAKENDUSAKTI KAVAND Justiitsministri määrus Taustakontrolli tegemise kord, ankeedi vormi kehtestamine ja andmete kontrollimise õigust omavate ametnike määramine Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 1055 lõike 2 alusel. § 1. Taustakontrolli tegemise õigust omavad ametnikud (1) Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud isikutele on õigus teha taustakontrolli Justiitsministeeriumi vanglate osakonna sisekontrolliametnikel ja vanglate sisekontrolliametnikel. (2) Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud taustakontrollis kontrollivad vanglateenistuse juhi ja vanglate osakonna sisekontrolli talituse juhataja ja nendega seotud vanglasse tööle asuda soovivate isikute ankeedis sisalduvaid andmeid Justiitsministeeriumi siseauditiosakonna ametnikud. (3) Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikutele on õigus teha taustakontrolli vanglate teabe- ja uurimisosakonna ametnikel, üksuse juhil ja inspektor-kontaktisikul. (4) Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud isikutele on õigus teha taustakontrolli Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse ametnikel ning vanglate teabe- ja uurimisosakonna ametnikel. § 2. Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku taustakontroll (1) Isiku kohta, kes on asunud või soovib asuda teenistusse, tööle, praktikale või vabatahtlikuks abiliseks vanglasse, Justiitsministeeriumi vanglate osakonda või Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledžisse või õppima Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledžisse, on õigus töödelda järgimisi isikuandmeid: 1) isiku üldandmed ja kontaktide kasutusele võtmise aeg; 2) isiku varasemad nimed; 3) isikut tõendava dokumendi andmed; 4) sotsiaalmeedia kontode andmed; 5) isiku viimase viie aasta töö-, ameti- ja õppekohtade andmed, sealhulgas tööandja, ametiasutuse või õppeasutuse nimetus ja aadress; 6) andmed isiku viimase viie aasta välispiiri ületuste kohta riikidesse, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus; 7) isiku seotus majandustegevusega; 8) isiku seotus mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või ühendusega, mille tegevus on suunatud avaliku korra ja julgeoleku vastu, sealhulgas organisatsiooni või ühenduse nimetus, asukoht, registrikood ja tegevuse eesmärk ning isiku ülesanded; 9) isiku pankrotimenetluse, võlgade ümberkujundamise, maksekäsu kiiremenetluse ja ning isiku vastu suunatud raha maksmise nõude kohtuotsuse andmed; 10) andmed isikule määratud kriminaalkaristuste kohta, sealhulgas karistusregistri arhiivi kantud andmed; 11) andmed fakti kohta, kas isik on olnud viimase kümne aasta jooksul toimunud narkootikumidega seotud kriminaalasjas tunnistaja ning prokuratuuri loal selle kriminaalasja sisulised andmed; 12) andmed distsiplinaarkaristuste kohta; 13) andmed fakti kohta, kas isik on käimasolevas kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav ning prokuratuuri loal selle kriminaalasja sisulised andmed; 14) prokuratuuri loal andmed kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2, § 202, 203, 2031, 204, 205, 2051 või 2052 alusel lõpetatud menetluste kohta, milles isik oli kahtlustatav või süüdistatav; 15) isiku kuni kümne aasta vanused andmed karistusseadustikus, liiklusseaduses, maksukorralduse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses, avaliku teabe seaduses ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud väärteokaristuste kohta; 16) vangla ja teiste uurimisasutuste andmed, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid vahistatuga, kinnipeetavaga, arestialusega, kriminaalhooldusalusega või kuritegevusega seotud isikuga; 17) andmed isiku sõltuvushäirete kohta; 18) andmed avalikest allikatest isiku usaldusväärsuse, eetika ja kõlbeliste omaduste kohta; 19) vanglateenistuse tehtud eelmise taustakontrolli andmed; 20) korruptsioonivastase seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud andmed isiku vara kohta ning teisele isikule kuuluva vara kohta, mida isik kasutab; 21) jälitustegevuse käigus kogutud andmed, mis võimaldavad kontrollida isiku vastavust seaduses sätestatud nõuetele; 22) endise ja praeguse tööandja ning õppeasutuse esindajatelt saadud andmed isiku usaldusväärsuse ja kõlbeliste omaduste kohta; 23) isiku vanemate, õe, venna, lapse, abikaasa, endise abikaasa, samuti elukaaslase üldandmed, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 16 sätestatud andmed ja kriminaalkaristuste andmed. § 3. Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku taustakontroll (1) Isiku kohta, kelle suhtes otsustatakse vanglateenistuse valvatavale objektile lubamine, ülesande täitmine seoses vangistuse, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimisega, sealhulgas üldkasuliku töö tegemise või kinnipeetavale töö kindlustamisega, samuti isiku suhtes, kellele tahetakse usaldada avalik ülesanne või avaliku ülesande täitmist toetav ülesanne või kes on seotud vanglale teenuse osutamisega, on õigus töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) isiku üldandmed ja kontaktandmete kasutusele võtmise aeg; 2) isiku varasemad nimed; 3) isikut tõendava dokumendi andmed; 4) sotsiaalmeedia kontode andmed; 5) andmed kehtivate kriminaalkaristuste kohta; 6) andmed fakti kohta, kas isik on käimasolevas kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav ning prokuratuuri loal selle kriminaalasja sisulised andmed; 7) vangla ja teiste uurimisasutuste andmed, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid vahistatuga, kinnipeetavaga, arestialusega, kriminaalhooldusalusega või kuritegevusega seotud isikuga; 8) andmed avalikest allikatest isiku usaldusvääruse, eetika ja kõlbeliste omaduste kohta. (2) Kui isikule võimaldatakse viibida vangla territooriumil iseseisvalt saatjata, on õigus töödelda lisaks tema järgmisi isikuandmeid: 1) isiku viimase viie aasta töö-, ameti- ja õppekohtade andmed, sealhulgas tööandja, ametiasutuse või õppeasutuse nimetus ja aadress; 2) isiku seotus majandustegevusega; 3) isiku seotus mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või ühendusega, mille tegevus on suunatud avaliku korra ja julgeoleku vastu, sealhulgas organisatsiooni või ühenduse nimetus, asukoht, registrikood ja tegevuse eesmärk ning isiku ülesanded; 4) andmed isikule määratud kriminaalkaristuste kohta, sealhulgas karistusregistri arhiivi kantud andmed; 5) kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2, § 202, 203, 2031, 204, 205, 2051 või 2052 alusel lõpetatud menetlused, milles isik oli kahtlustatav või süüdistatav; 6) isiku kuni kümne aasta vanused andmed karistusseadustikus, liiklusseaduses, maksukorralduse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses, avaliku teabe seaduses ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud väärteokaristuste kohta; 7) andmed isiku viimase viie aasta välispiiri ületuste kohta riikidesse, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus; 8) korruptsioonivastase seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud andmed isiku vara kohta ning teisele isikule kuuluva vara kohta, mida isik kasutab; 9) isiku vanemate, õe, venna, lapse, abikaasa, endise abikaasa, samuti elukaaslase üldandmed, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 sätestatud andmed ja kriminaalkaristuste andmed. § 4. Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 3 nimetatud isiku taustakontroll (1) Isiku kohta, kelle lubamist vangistusseaduse § 24 lõikes 1 sätestatud kokkusaamisele otsustatakse, on õigus töödelda järgimisi isikuandmeid: 1) isiku üldandmed ja kontaktandmete kasutusele võtmise aeg; 2) isiku varasemad nimed; 3) isikut tõendava dokumendi andmed; 4) sotsiaalmeedia kontode andmed; 5) andmed eestkoste seadmise kohta, eestkostja nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht, eestkoste alguse ja lõppemise aeg; 6) alaealise lapsega kokkusaamise korral andmed vanema hooldusõiguse, selle piiramise, äravõtmise ja lapse perekonnast eraldamise kohta; 7) isiku seotus majandustegevusega; 8) isiku seotus mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või ühendusega, mille tegevus on suunatud avaliku korra ja julgeoleku vastu, sealhulgas organisatsiooni või ühenduse nimetus, asukoht, registrikood ja tegevuse eesmärk ning isiku ülesanded; 9) andmed kehtivate kriminaalkaristuste kohta; 10) andmed fakti kohta, kas isik on käimasolevas kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav ning prokuratuuri loal selle kriminaalasja sisulised andmed; 11) isiku kuni kümne aasta vanused andmed karistusseadustikus, liiklusseaduses, maksukorralduse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses, avaliku teabe seaduses ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud väärteokaristuste kohta; 12) vangla ja teiste uurimisasutuste andmed, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid vahistatuga, kinnipeetavaga, arestialusega, kriminaalhooldusalusega või kuritegevusega seotud isikuga; 13) andmed avalikest allikatest isiku usaldusvääruse, eetika ja kõlbeliste omaduste kohta. (2) Isiku kohta, kelle lubamist vangistusseaduse §-s 25 lõikes 1 sätestatud kokkusaamisele otsustatakse, on õigus töödelda järgimisi isikuandmeid: 1) isiku üldandmed ja kontaktandmete kasutusele võtmise aeg; 2) isiku varasemad nimed; 3) andmed eestkoste seadmise kohta, eestkostja nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht, eestkoste alguse ja lõppemise aeg; 4) vangistusseaduse §-s 25 nimetatud kokkusaamise korral perekonnaseis ja suguluse andmed; 5) alaealise lapsega kokkusaamise korral andmed vanema hooldusõiguse, selle piiramise, äravõtmise ja lapse perekonnast eraldamise kohta; 6) vangla ja teiste uurimisasutuste andmed, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid vahistatuga, kinnipeetavaga, arestialusega, kriminaalhooldusalusega või kuritegevusega seotud isikuga; 7) andmed terviseseisundi kohta, kui vangistusseaduse §-s 25 lõikes 1 nimetatud kokkusaaja avaldab soovi võtta kaasa ravimeid või meditsiinilist seadet. § 5. Juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku taustakontroll (1) Juriidilise isikuga seotud füüsiliste isikute, sealhulgas töötajate, kontrollimisel kohaldatakse § 3 lõiget 1. § 6. Taustakontrollist teavitamine Käesoleva määruse paragrahvides 2–5 nimetatud isikuid teavitatakse taustakontrolli teostamisest. § 7. Taustakontrolli ankeedi vorm Määrusega kehtestatakse vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku taustakontrolli ankeedi vorm (lisa 1). Lisa 1. Vangistusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku isikuandmete ankeedi vorm EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/24-0094 - Vangistusseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.02.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c9b91bf4-c210-47d2-b211-b964f257861f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c9b91bf4-c210-47d2-b211-b964f257861f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main