Töövõtuleping

Kaitseväe kohaloleku sotsiaal- majanduslik mõju Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa näitel PAKKUMUS Tartu Ülikool Kaitseväe kohaloleku sotsiaal-majanduslik mõju Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa näitel PAKKUMUS Hankija: Kaitseministeerium (registrikood 70004502) Pakkuja: Tartu Ülikool (registrikood 74001073) Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja Pakkuja kontaktisik: Allan Allik, [email protected] Jaanuar 2024 2 SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................................................................. 3 1. UURINGU TAUST JA METOODIKA .................................................................................................................. 4 2. KOOSTÖÖ TELLIJAGA ................................................................................................................................... 15 3. PAKKUJA MEESKONNA TUTVUSTUS JA TÖÖJAOTUS .................................................................................... 16 4. TÖÖRÜHMA VARASEM KOGEMUS............................................................................................................... 17 5. UURINGU EELARVE ...................................................................................................................................... 20 3 1. UURINGU TAUST JA METOODIKA Kaitseväe kohaolul võib olla märkimisväärne sotsiaalne ja majanduslik mõju kogukondadele, kus nad asuvad. Need mõjud võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed ning sõltuvad erinevatest teguritest, sealhulgas baasi suurusest, selle tegevuse iseloomust ning kaitseväe ja kohaliku kogukonna vahelistest suhetest. Positiivsed sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mis võivad esineda: 1. Töökohtade loomine: Kaitseväe kohalolu loob sageli tööhõivevõimalusi kohalikele elanikele. Töökohad võivad ulatuda kaitseväelaste ametikohtadest kuni tsiviiltöötajateni tugiteenuste, näiteks hoolduse, logistika ja halduse valdkonnas.1 2. Majandusstiimulid: baaside ja harjutusväljakute olemasolu võib suurendada kohalikku majandust kaupade ja teenuste kulutuste suurenemise kaudu. See hõlmab eluaseme-, jaemüügi-, tervishoiu- ja meelelahutusteenuseid, millest saavad kasu kohalikud ettevõtted.2 3. Taristu arendamine: erinevate riikide kaitseväed investeerivad sageli kohalikku taristusse, sealhulgas teedesse, koolidesse ja tervishoiuasutustesse, et toetada kaitseväelaste ja nende perekondade vajadusi.3 4. Kultuuriline mitmekesisus: Kaitseväe baasid võivad kaasa aidata kogukonna kultuurilisele mitmekesisusele, kuna kaitseväelased ja nende perekonnad toovad piirkonda erineva tausta ja kogemused.4 5. Haridusvõimalused: Kaitseväe baasid võivad teha koostööd kohalike haridusasutustega, pakkudes nii kaitseväelastele kui ka tsiviilelanikele juurdepääsu haridusprogrammidele ja - ressurssidele.5 Negatiivsed sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mis võivad esineda: 1. Müra ja keskkonnaprobleemid: Kaitseväe baasid ja harjutusväljakud võivad tekitada mürasaastet ja avaldada keskkonnamõju, mis võib olla kohalike elanike jaoks murettekitav.6,7 1 Hooker, M. A., & Knetter, M. M. (2001). Measuring the Economic Effects of Military Base Closures. Economic Inquiry, 39(4), 583-598. https://doi.org/10.1086/696141 2 Zou, B. (2015). The Local Economic Impacts of Military Personnel. Journal of Labor Economics, 36(3). Retrieved from https://doi.org/10.1086/696141 3 Abrahams, D. The Military as an Economic Agent in Local Economic Development: The Case of South Africa. Urban Forum 18, 13–30 (2007). https://doi.org/10.1007/s12132-007-9001-x 4 Hicks, L., & Raney, C. (2003). The Social Impact of Military Growth in St. Mary’s County, Maryland, 1940- 1995. Armed Forces & Society, 29(3), 353-371. https://doi.org/10.1177/0095327X0302900303 5 Military.com Network. 2015. Collaboration helps shape Army University 6 Frantál, B., Kunc, J., Janurova, M., & Krejčí, T. (2020). Problems of Transforming Military Training Areas in a Post-Communist Space: Local Community Perceptions and Policy Implications. Transylvanian Review of Administrative Sciences, 2020, 40-58. https://doi.org/10.24193/tras.59E.3 7 Department of Defense Noise Program. (2018). Community and Environmental Noise: A Guide for Military Installations and Communities. http://dodnoise.org/chapter/understanding-noise 4  2. Elanikkonna liikuvus: Kaitseväelased on sageli suhteliselt lühikest aega konkreetses baasis, mis toob kaasa ajutise elanikkonna. See võib mõjutada kogukonna ühtekuuluvust ja muuta pikaajalise planeerimise keeruliseks.8 3. Kohalike teenuste koormus: kaitseväelaste ja nende perekondade sissevool võib koormata kohalikke teenuseid, nagu koolid, tervishoiuasutused ning politsei ja pääste teenused, mis toob kaasa suurenenud nõudluse ja võimaliku ressursipuuduse. Lisaks sattuvad täiendava koormuse alla kohalikud teed.9 4. Maakasutuse piirangud: Kaitseväe vajadus väljaõppe ja julgeoleku järele võib seada piiranguid kohaliku maa kasutamisele, piirates kogukonna arenguvõimalusi.10 5. Sotsiaalse integratsiooni väljakutsed: kaitseväelaste ja liitlaste kogukondadel võib tekkida probleeme tsiviilelanikkonnaga integreerumisel, mis on tingitud erinevustest elustiilis, kultuuris ja kaitseväelaste teenistussuhte iseloomust.11 Joonis 1. Kaitseväe ja kohaliku piirkonna vastastikmõjud 8 Mcclure, P., & Broughton, W. (2000). Measuring the Cohesion of Military Communities. Armed Forces & Society, 26, 473 - 487. https://doi.org/10.1177/0095327X0002600307. 9 Doussard, M. (2014). Reevaluating the Pursuit of Defense Investment. Economic Development Quarterly, 28(4), 339-350. https://doi.org/10.1177/0891242414551634 10 Clanahan, C. M. (2021). Urbanized Defense Communities: A Literature Review on the Policies, Politics, and Planning of Military Readiness and Local Land Use in the United States. Journal of Planning Literature, 36(3), 358-372. https://doi.org/10.1177/08854122211012720 11 Krooks, D., Whalley, L., & Anderson, H. (2012). Contingency Bases and the Problem of Sociocultural Context. . https://doi.org/10.21236/ada568613. 5 Käesoleva uuringu dokumendianalüüsi käigus kaardistatakse relevantsed mõjutegurid- ja ahelad, mille põhjal koostatakse intervjuukavad. Avalik arutelu Eesti Kaitseväe harjutusväljakute üle on mitmetahuline ja keskendunud viimastel aastatel peamiselt kolmele piirkonnale: Soodla, Sirgala ja Nursipalu. Igal harjutusväljal on oma eripärad, mida aruteludes käsitletakse. Avalik arvamus nende laienduste kohta on jagunenud. Riigikantselei tellitud Turu-uuringute ASi küsitluse kohaselt toetab umbes 49% eestlastest Kaitseväe harjutusväljade laiendamist, 45% on selle vastu. Laiendamise toetus on eestlastest vastajate seas suurem võrreldes Eestis elavate teistest rahvustest vastajatega. See uuring peegeldab keerulist tasakaalu riikliku julgeoleku vajaduste ning kohalike ja keskkonnaalaste murede vahel.12 Soodla harjutusvälja arendusprojektis oli oluline roll avalikul kaasatusel, kus keskenduti nii riiklikele kui ka kohalikele huvidele. Soodla harjutusvälja planeeringu eskiis ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm olid avalikul väljapanekul 2023. aasta esimeses pooles ning sellele järgnesid arutelud, kus koguti ettepanekuid ja arvamusi keskkonnamõjude, juurdepääsuteede ja harjutusvälja piiride osas.13 Sirgala harjutusvälja laiendamisel oli esiplaanil keskkonnamõju hindamine, kuna laiendus hõlmab metsamaa raadamist. 2020. aastal viidi läbi projekti keskkonnamõju hindamise protsess.14 Nursipalu harjutusvälja laiendamine on tekitanud tugevat avalikku vastukaja, kuna see puudutab suurt hulka eraomandis olevat maad ja mõjutab paljude inimeste elu. Laienduse plaanid said avalikkuse ette 2023. aastal, ja sellest ajast alates on toimunud arutelud ja istungid, kus käsitletakse laiendamise vajadust ja mõjusid. Nursipalu laiendus mängib olulist rolli Eesti iseseisva kaitsevõime väljaarendamises ja Kaitseväe kasvavate vajaduste katmisel15. Antud uuringu eesmärk on nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt analüüsida ja esitada tõenduspõhiseid andmeid selle kohta, millised sotsiaalmajanduslikud mõjud on kaitsejõudude paiknemisel kolmes Eesti piirkonnas. Uuringu keskmes on teostada mõjude hindamine, mille käigus eristatakse kaitseväe positsioneerimisest tulenevat otseseid ja kaudseid mõjusid muudest laiematest trendidest Eesti väikeasulates ja maapiirkondades, nagu näiteks elanikkonna, töökohtade, maksutulu ja teenuste arvu vähenemine. Uuringu käigus antakse hinnang mõjude olulisusele ja suunale ehk kas tegemist on vastavalt positiivse või negatiivse sotsiaalmajandusliku mõjuga. Käesoleva uuringu puhul lähtutakse tellija poolt sõnastatud uurimisküsimustest, mis jagunevad kolme temaatilisse plokki: 1. Kaitseväe kohalolu kirjeldus alates 2009. aastast ja liitlaste puhul alates 2014. aastast. 12 https://www.err.ee/1608999617/harjutusvaljade-laiendamise-pooldajaid-on-veidi-enam-kui-vastaseid 13 https://www.err.ee/1608776137/riik-alustas-kaitsevae-soodla-harjutusvaljaku-eriplaneeringut 14 Hendrikson & Ko OÜ (2020). Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine https://www.ttja.ee/media/386/download 15 Kaitseministeerium (2023). Avalik ohuhinnang, Eesti sõjalise kaitse korraldamine ning Nursipalu harjutusvälja roll 6 2. Kaitseväe kohalolu mõju kolmele Eesti piirkonnale: 1) Tapa vald, Kadrina vald, Järva vald, Rakevere linn; 2) Võru linn ja vald; 3) Lääne-Harjumaa: Keila linn, Lääne-Harju vald, sh Paldiski 3. Kaitseobjektide erinev mõju. Uuringu esimeses etapis keskendutakse dokumendianalüüsile. Dokumendianalüüsi primaarne eesmärk on koguda ulatuslikku ja asjakohast informatsiooni, mis on seotud uurimisteemaga. See on vajalik, et süvitsi mõista Kaitseväe kohaolu mõju hindamise konteksti ja vastata sellekohastele uurimisküsimustele. Lisaks pakub dokumendianalüüs kriitilist panust intervjuude – nii personaalsete kui ka fookusgrupi intervjuude – ja ekspertgrupi arutelude ettevalmistamisel, aidates kaasa asjakohaste sisendmaterjalide ja küsimustike koostamisele. Analüütilise protsessi käigus pööratakse tähelepanu erinevatele andmeallikate tüüpidele, mille hulka kuuluvad strateegilised dokumendid sh avalikud Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi dokumendid ja Kohalike omavalitsuste arengudokumendid ning teisalt varasemates teadusuuringutes kogutud andmed, millest antakse ülevaade teiste riikide kaitsevägede mõjudest ja praktikatest. Tabel 1. Uurimisküsimused, meetodid ja selgitused Küsimuse Uurimisküsimus Meetodid Registriandmed nr 1.1. Kuidas on kaitseväe kohalolu muutnud Statistikaameti andmebaas: kohalikku piirkonda Tapa linnaku ja majandusüksused; kaitseväe keskpolügooni näitel? sissetulekud uuritavatest Dokumendianalüüs, piirkondades 1.2. Kuidas on kaitseväe kohalolu muutnud Kontrafaktiline analüüs kohalikku piirkonda Taara linnaku ja Maa-ameti hinnastatistika: registriandmete baasil, Nursipalu harjutusvälja näitel? eluhoonetega hoonestatud kaardianalüüs, elamumaa tehingud hoone 1.3. Kuidas on kaitseväe kohalolu muutnud personaalintervjuud ja liigi järgi kohalikku piirkonda Ämari lennubaasi fookusgrupi intervjuud näitel? CORINE Land Cover andmebaas: maakasutuse muutus 2.1. Kuidas on muutunud nende linnade Kontrafaktiline analüüs Statistikaameti andmebaas: elanike arv võrreldes teiste sama suurte registriandmete baasil rahvastik rahvaloenduste Eesti linnadega ja millist rolli mängib aastatel, rahvaarv 5- kaitseväe kohalolu? aastaste vanuserühmade kaupa haldusüksuse järgi; ränne; sünnid, surmad; hinnanguline rahvaarv päevase asukoha järgi 2.2. Kuidas on muutunud nendes linnades Kontrafaktiline analüüs EMTA ning Statistikaameti töökohtade arv võrreldes teiste sama registriandmete baasil andmebaasid: hõivatute 7  suurte Eesti linnadega ja millist rolli arv sektorite lõikes; mängib kaitseväe kohalolu? Töötamise register/Rahvastikuregister: elu- ja töökohtade maatriks (haldusüksuste kaupa) 2.3 Kuidas on muutunud nendes linnades Teenuste kaardistus; EMTA ja Statistikaameti pakutavad teenused (nt toitlustus, vaba statistiline andmeanalüüs; andmebaasid: aja veetmise võimalused, taristu ja teed) Kvalitatiivne analüüs majandusüksuste arv võrreldes teiste sama suurte Eesti (Personaalintervjuud ja sektorite lõikes; linnadega ja millist rolli mängib kaitseväe fookusgrupi intervjuud) teeregister; kohalolu? 2.4. Kuidas on muutunud nende linnade Kontrafaktiline analüüs EMTA ja Statistikaameti maksutulu võrreldes teiste sama suurte registriandmete baasil; andmebaasid: Kohalike Eesti linnadega ja millist rolli mängib eelarvete põhitegevuse kaitseväe kohalolu? tulud, kulud ja tulem piirkonna/haldusüksuse järgi 2.5 Kuidas on muutunud nende linnade Kontrafaktiline analüüs PPA ja Politsei statistika turvalisus võrreldes teiste sama suurte registriandmete baasil; Eesti linnadega ja millist rolli mängib Kvalitatiivne analüüs kaitseväe kohalolu? (Personaalintervjuud ja fookusgrupi intervjuud) 3.1 Kuidas eristub sotsiaalmajanduslik mõju Hindamistulemuste ja eritüübiliste kaitseväe kohalolu vormide mõjude süntees (maaväebaas/üksused, õhuväebaas, ekspertpaneeli seminari harjutusväli) lõikes? põhjal Uurimisküsimustele vastamiseks kombineeritakse uuringu teises etapis registriandmetel põhinev kvantitatiivne ja GIS andmeanalüüs kolmandas etapis kvalitatiivsete analüüsimeetoditega. Uuringu keskne analüüsimeetod on kontrafaktilist analüüs, mille puhul toimub osalus- ja kontrollgrupi tulemuste võrdlemine, kasutades lisaks sobitamise tehnikat, leides osalusgrupile sarnaseim kontrollgrupp. Seejärel viiakse läbi osalus- ja kontrollgrupi näitajate muutuste hindamine (DiD-meetod, ingl k difference in differences ehk erinevuste erinevuse arvutamine). Kuna meetod tugineb kvantitatiivsetel andmetel, siis rakendamine on võimalik juhul kui on olemas algtaseme väärtus ja vastava näitaja lõppväärtus hinnatava perioodi lõpus. Tegemist on loomuliku eksperimendiga, mille juures analüüsitakse mõjutatud rühma mitte-mõjutatud rühmaga. Mõjutatud rühmana mõistetakse siinkohal kolme piirkonda, mis on kaitseväe kohaloluga, mitte-mõjutatud piirkonnana aga vastavalt valitud Kaitseväe kohaloluta piirkondasid. 8 Asjakohaste riiklike ja kohalike andmekogudena hõlmatakse vähemalt järgnevaid – rahvastikuregister, töötamise register, äriregister, maa-ameti geoportaal, PRIA andmekogud, teeregister, EHIS ning kohalikud andmekogud, mis kirjeldavad kohalike teenuste tarbimist piirkondade elanike poolt. Andmaks hinnangut Kaitseväe kohalolu mõjule piirkonnas teostatakse registriandmete analüüsi eelpool mainitud piirkondade osas kui ka kontrafaktilise kontrollgrupi osas ehk piirkondadel, mis paiknevad sarnases geograafilises asukohas ning mis on oma rahvaarvult sama suured. Tabel 2. Kaitseväe kohalolekuga uuritavad piirkonnad ja nende kontrafaktilised kontrollgrupid Kaitseväe kohaoluga piirkonnad Kontrafaktiline kontrollgrupp 1) Tapa vald, Kadrina vald, Järva vald, Rakevere Viljandi linn, Viljandi vald, Põhja-Sakala vald (38 linn (39 109 elanikku) 158 elanikku) 2) Võru linn ja Võru vald ( 22 172 elanikku) Valga vald ja Otepää vald (21 616 elanikku) 3) Lääne-Harjumaa: Keila linn, Lääne-Harju vald, Kose vald, Kohila vald ja Rapla vald sh Paldiski (24 189 elanikku) (28 822 elanikku) Joonis 2. Käesolevas uuringus käsitletavad Kaitseväe kohaloluga piirkonnad ja kontrafaktilised kohaoluta piirkonnad 9 Käesoleva uuringu kolmanda etapi raames rakendatakse nii personaalintervjuude kui ka fookusgrupi intervjuude meetodit, mille ülesandeks on kvantitatiivsete näitajate valideerimine ja rikastamine kvalitatiivse informatsiooniga. Personaalintervjuu on meetod, kus teemade valdkonnad ja huvipakkuvad küsimused on ette määratletud avatud vormis. Intervjuu käigus suunab intervjueerija vestlust, lähtudes kindlaksmääratud küsimustest ja nendega seotud lisaküsimustest. See lähenemine tagab, et erinevate intervjuude puhul kogutakse uurimisküsimustele vastused järjepidevalt. Poolstruktureeritud intervjuus on võimalik teemade käsitlust laiendada, kui see tundub vajalik. Intervjueeritavale võidakse saata intervjuukava enne kohtumist, et ta saaks küsimustega tutvuda ja intervjuuks valmistuda. Vajaduse korral kutsutakse samasse intervjuusse kaks inimest samast asutusest, kui nende kogemused toetavad üksteist. Fookusgrupi lähenemine eristub oma keskendumisega konkreetsele teemale või eesmärgile, antud juhul valitseb fookus teatud prioriteetsele suunale või meetmele. Grupp, mis koosneb ideaalis neljast kuni kaheteistkümnest osalejast ja moderaatorist, kaasatakse arutellu, mis põhineb eelnevalt ettevalmistatud poolstruktureeritud küsimustel ja jaguneb mitmeks etapiks. Efektiivse fookusgrupi intervjuu läbiviimiseks on vajalik hoolikalt planeeritud ja koostatud küsimustik. Antud andmekogumise meetodit peetakse kõige sobivamaks käesoleva uurimisülesande jaoks, kuna see võimaldab fokusseeritud arutelu, keskendudes Kaitseväe kohaloleku sotsiaalsetele ja majanduslikele mõjudele piirkondlikul tasandil, lisaks probleemidele ja võimalikele lahendustele. Arutelu käigus tekib sünergia ning ideede paljusus, mis viib parema lõpptulemuseni. Fookusgruppide optimaalse suurus on neli kuni kaheksa inimest, et tagada arvamuste mitmekesisus ja iga osaleja aktiivne kaasatus. Intervjuud kestavad tavaliselt poolteist kuni kaks tundi ja neid juhib kogenud analüütik, kelle rolliks on arutelu suunamine, hoidudes samal ajal osalejate mõjutamisest või katkestamisest. Osalejatelt nõutakse eelnevat nõusolekut intervjuu salvestamiseks ja selle põhjal transkriptsiooni koostamiseks. Saadud transkriptsioone analüüsitakse ning tulemused sünteesitakse kasutades interpreteerimist ja kvalitatiivset sisuanalüüsi. Fookusgrupi intervjuud viiakse läbi teemagruppide põhiselt: 1. KOV esindajate grupp 2. Kaitseväe grupp (hõlmates tsiviilkoostöö ja välise kommunikatsiooniga seotuid teenistujaid) 3. Kohalike ettevõtjate grupp 4. Kohaliku kogukonna grupp (hõlmates piirkonna MTÜ-de eestkõnelejaid ja külavanemaid) Fookusgrupi intervjuud viiakse läbi nimetatud teemagruppide järgi asukohapõhiselt Lääne-Harjumaa, Võru ja Tapa rühmades. Mõjude hindamine viiakse läbi Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei (2021) juhendmaterjali16 üldmetoodika alusel. Hindamise läbiviimiseks võetakse aluseks struktureeritud hindamismaatriks (vt tabel 3), milles kirjeldatakse olulised mõjud ning hinnatakse mõju olulisust vastavalt selle: 16 Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2021. Mõjude hindamise metoodika 10 a) ulatuse, b) esinemise sageduse c) sihtrühma suuruse d) ebasoovitavate mõjude riski osas Tabel 3. Mõju hindamismaatriks näidis Mõju hindamiseks kasutatakse metoodilise instrumendina 3-astmelisi skaalasid (suur/keskmine/väike) ja nende sisu on vastavalt neljale hindamiskriteeriumile järgnev: 1) Mõju ulatus • Mõju ulatus on suur, kui sihtrühma (inimene, ettevõte, keskkond) senine toimimine võib muutuda märkimisväärselt võrreldes varasemaga ning eeldab sihiteadlikku kohanemist • Mõju ulatus on keskmine, kui sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi • Mõju ulatus on väike, kui objekti kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks 2) Mõju sagedus Mõju avaldumise sageduse määramisel tuleb arvestada mõju avaldumise regulaarsust ja tihedust. • Mõju avaldumise sagedus on suur, kui mõjutatud adressaat (inimene, ettevõte, keskkond) puutub muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt või reeglipäraselt ja tihti (näiteks iga päev) • Mõju avaldumine on keskmine, kui kokkupuude on regulaarne või reeglipärane, aga mitte igapäevane • Mõju avaldumine on väike, kui kokkupuude on ebaregulaarne, juhuslik ja harv . 3) Sihtrühma suurus 11 Mõjutatud sihtrühma suurust hinnates tuleb esmalt määrata erinevad sihtrühmad, kellele mõju avaldub. Mõju olulisuse hindamisel analüüsitakse sihtrühma suhtelist suurust, võrreldes seda kõigi samasse gruppi kuuluvate objektidega määratud territooriumil. Näiteks, kui mõjutatud on teatud osa elanikkonnast, ettevõtetest või territooriumist, siis hinnatakse selle suurust võrreldes vastavalt kogu määratud elanikkonnaga, ettevõtete arvuga või territooriumiga. Sihtrühma saab pidada: • suureks, kui mõjutatud on üle poole kohalikust elanikkonnast, ettevõtete arvust või territooriumist • Sihtrühma suurus on keskmine, kui mõjutatud objektide hulk võrreldes kogu grupi suurusega on 5– 50% • väike, kui mõjutatud on alla 5% grupist. Mõju hinnata oluliseks ka siis, kui sihtrühma suurus on keskmine või väike, kuid tegemist on ühiskonna jaoks väga olulise sihtrühma või tundliku küsimusega. 4) Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski juures hinnatakse kaasnevate mõjude toimet sihtrühmadele – kas tegemist on negatiivse (koormav, piirav jne) või positiivse (kergendav, vabastav jne) toimega mõjudega. • Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on suur, kui mõjuvaldkonnas sihtrühmadele kaasnevad mõjud on selge negatiivse iseloomuga. • Risk on keskmine, kui kaasnevad mõjud on pigem negatiivse iseloomuga, ja • väike, kui negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad või on vähesed. 5) Koondmõju hindamine Hinnates iga kriteeriumit kolme palli süsteemis (suur, keskmine, väike), on võimalik määratleda, kas konkreetne mõju on oluline või mitte. Kui neljast kriteeriumist vähemalt üks on saanud hinnangu „suur“ või vähemalt kaks kriteeriumi on saanud hinnangu „keskmine“, kvalifitseerub mõju oluliseks. Mõjude ja nende olulisuse määramise kirjeldamisel tehakse vahet olulistel mõjudel, mida on vajalik täiendavalt analüüsida, ja ebaolulistel mõjudel, mida ei ole kavas täiendavalt analüüsida. Selline mõjude hindamine viiakse läbi vähemalt iga ülal sõnastatud uurimisküsimuse (hindamisteema) osas. Vajadusel täpsustatakse ja/või lisatakse hindamisteemasid. Hindamispaneeli liikmed saavad hindamise läbiviimise alusena töö eelnevate etappide süstematiseeritud tulemused (kirjalike materjalidena). Hindamistulemused on eelduslikult konsensuslikud, kuid vajadusel kasutatakse ka enamushääle põhimõtet (arvestades ka hindamisteema ja eksperdi valdkondlikku kompetentsi). Viimases uuringuetapis korraldatakse valideerimisseminar, mis on suunatud lõplike järelduste kinnitamisele. Need seminarid on mõeldud eelkõige uuringu tulemuste usaldusväärsuse ja 12 eesmärgistatuse ülevaatamiseks, samuti tulemuste ühiseks ja põhimõtteliseks analüüsiks. Antud seminaride käigus valideeritakse kuni viis põhilist järeldust. Seminaridel osaleb 10-20 inimest, kes on valdkonna tähtsamatest huvigruppidest või on ala eksperdid sh Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi esindajad, kohalike omavalitsuste juhid, regionaalarengu eksperdid ning kodanikuühiskonna MTÜ-de esindajad. Iga seminar kestab kuni kaks tundi ja on juhitud. Seminari ajal antakse osalejatele esmalt ülevaade uuringu eesmärkidest ja senisest mõjude analüüsist, samuti tutvustatakse esialgseid tulemusi. Seejärel arutatakse osalejatega läbi olulisemad hindamisjäreldused ja koostatakse lõplikud soovitused. 13 Tabel 4. Uuringu aja- ja tegevuskava 14 2. KOOSTÖÖ TELLIJAGA Uuringu tulemuste kvaliteedi ja Tellija ootustele vastamise tagamiseks on tähtis, et Tellija ja Pakkuja vahel toimuks kogu uuringu käigus tihe ja efektiivne koostöö. Pakkuja peab koostöö all silmas: ➢ regulaarset suhtlust Pakkuja ja Tellija esindajate vahel (telefoni teel, meili teel, Skype, Teams vms. veebikohtumised, näost näkku kohtumised töökoosolekutel), ➢ paindlikkust töökoosolekute planeerimisel ja pidamisel (nii Tellija kui Pakkuja poole pealt kompromissid sobiva aja ja vormi valikul), ➢ kiiret ja ausat mõlemapoolset infovahetust, ➢ mõlemapoolset varajast teavitamist ja kursis hoidmist kõigist võimalikest uuringut mõjutavatest teguritest (meeskonnaliikmete vahetumine, muutused ajakavas jms.), ➢ probleemide mõlemapoolset konstruktiivset lahendamist, ➢ kokkulepetest kinnipidamist, ➢ Tellija poolset mõistvat suhtumist uuringu tegemisel ettetulevatesse võimalikesse probleemidesse ja takistustesse, ➢ Pakkuja poolset õigeaegset ja kvaliteetset tööde esitamist Tellijale. Kõik olulisemad muudatused, mis projekti jooksul tekivad (nt. meeskonnaliikmete vahetus, muutused aja- ja/või tegevuskavas jms.) kooskõlastame eelnevalt Tellijaga. 15 3. PAKKUJA MEESKONNA TUTVUSTUS JA TÖÖJAOTUS Pakkuja, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, arvestab uuringu teemaga, mistõttu kaasab uuringu koostamisse sobiva kompetentsiga projektijuhi ja analüüsi koostajad (edaspidi analüütik). Olulisel kohal on kõikide osapoolte aktiivne osalemine ja tekkinud küsimuste lahendamine, mille peab eelkõige tagama projektijuht. Seetõttu on pakkuja uuringumeeskonda kaasatud vajalike kompetentsidega analüütikud ja seejuures on arvestatud, et analüütikuid oleks piisavalt, mis tagab tööde teostamise ka võimalike ettenägematute asjaolude (nt. haigestumised) vms korral. Meie uurimismeeskonna liikmetel on pikaajaline kogemus uuringutega regionaalpoliitika ja majandusarengu valdkonnas. Uuringu meeskonda kuuluvad: Allan Allik töötab Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüütikuna. Allan on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis regionaalplaneerimise ja inimgeograafia erialal. Ta on osalenud mitmetes regionaalpoliitika, piirialade, planeerimise ja kohalike omavalitsuste teenuste analüüsiga seotud projektides nii analüütikuna kui ka projektijuhina ning rakendanud metoodikat praktikas. Antud projektis on Allan projektjuhiks tegeledes administratiivse juhtimisega seotud ülesannetega nagu ajakava ja meeskonna töö jälgimine, suhtlus Tellijaga. Eesti Teadusinfosüsteemi profiil: https://www.etis.ee/CV/Allan_Allik Jaanus Veemaa töötab Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) analüütikuna. Jaanus on omandanud doktorikraadi Tartu Ülikoolis geograafia (regionaalplaneerimise ja inimgeograafia) erialal. Ta on tegelenud analüütikuna mitmetes regionaalpoliitika, planeerimise ja kohalike omavalitsustega seonduvates projektides (Oulu Ülikool, OÜ Geomedia, Tartu Ülikool), olnud Tartu Ülikoolis õppejõud (lugenud poliitilist geograafiat, inimgeograafia teoreetilisi lähtekohti, geopoliitikat ja turismigeograafiat) ning Euroopa Komisjoni Horisont 2020 raamprogrammi hindamisekspert. Jaanusel on suur kogemus nii kvantitatiivses andmeanalüüsis, kvalitatiivses analüüsis (eelkõige süva- ja individuaalintervjuude, kognitiivsete intervjuude, grupiintervjuude ja fookusgrupi intervjuude läbiviimine ja analüüs) kui dokumendianalüüsis. Eesti Teadusinfosüsteemi profiil: https://www.etis.ee/CV/Jaanus_Veemaa/ Veiko Sepp töötab Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse vanemanalüütikuna. Ta on Tartu Ülikooli inimgeograafia teadusmagister, kel on pikaajalised kogemused regionaalpoliitiliste uuringute läbiviimisest. Muuhulgas on ta viimastel aastatel eksperdi, analüütiku ja metoodikuna koostanud Riigikogu Arenguseire Keskusele „Eesti regioonide majandusarengut mõjutavate trendide analüüsi“, vedanud kohalike avalike teenuste tasemete seire metoodika väljatöötamist (miniomavalitsus.ee), ning uuringute „Era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes“. Eesti Teadusinfosüsteemi profiil: https://www.etis.ee/CV/Veiko_Sepp 16 4. TÖÖRÜHMA VARASEM KOGEMUS Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskusel on lai kompetents majandus- ja regionaalarengu valdkonnas, mis hõlmab nii akadeemilist uurimistööd kui ka praktilisi rakendusuuringuid. Käesoleva pakkumuse aluseks olev analüüs saab hõlmama aspekte nii majanduse, ettevõtluse, regionaalpoliitika kui ka riigikaitse uurimise valdkonnast. Töörühma viimaste aasta jooksul teostatud majanduskeskkonna ja regionaalarengu analüüsid: 1. Koidula piiripunkti töö ümberkorraldamisega kaasnevate sotsiaalsete ja majanduslike mõjude eelhinnang (2023, täistekst) Tellija: Siseministeerium Projektimeeskond: Veiko Sepp, Allan Allik, Jaanus Veemaa, Helen Urmann, Eiki Berg 2. Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-majandusliku olukorra, siseturvalisuse, piirijulgeoleku ja kogukonna uuring (2022-2023, täistekst) Rahastajad: Kaitseministeerium, Siseministeerium Projektimeeskond: Veiko Sepp, Eiki Berg, Allan Allik, Helen Urmann, Kristel Vits 3. Trendide ruumilise mõju analüüs. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2040“ alusuuring Rahandusministeeriumile (2022-2023) Tellija: Rahandusministeerium Projektimeeskond: Veiko Sepp, Garri Raagmaa, Uku Varblane, Allan Allik, Ene Tubelt, Helen Urmann, Siim Espenberg 4. Kohalike omavalitsuste roll rohepöörde elluviimisel Eestis (2022, täistekst, juhend) Tellija: Riigikantselei Projektimeeskond: Veiko Sepp, Merle Mägi, Heli Einberg, Aveliina Helm, Antti Roose, Maie Kiisel, Kristiina Vain, Mirjam Võsaste, Jaanus Veemaa, Garri Raagmaa, Liina Joller-Vahter 5. Planeerimisseaduse mõju järelhindamine Rahandusministeeriumile (2021-2022) Tellija: Rahandusministeerium Projektimeeskond: Veiko Sepp, Jaanus Veemaa 6. Rapla maakonna avalike- ja erateenuste osutamise võrgustiku rahvastikumuutustega ja tulevikutrendidega kohandamise võimaluste uuring (2021-2022) Tellija: Raplamaa Omavalitsuste Liit 17  Projektimeeskond: Veiko Sepp, Allan Allik, Merle Mägi, Jaanus Veemaa, Meri Külm, Ene Tubelt 7. EL struktuurifondide rakenduskava eelhindamine: mõju inimesele ja sotsiaalsele keskkonnale (2020-2021) Tellija: Hendrikson & Ko OÜ Projektimeeskond: Veiko Sepp, Merli Aksen, Kaidi Nõmmela, Aivi Themas 8. Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine (2020-2021, aruanne, kõik materjalid asuvad DataDOI keskkonnas) Tellija: SA Eesti Teadusagentuur Projektimeeskond: Jaanus Veemaa, Veiko Sepp, Kristjan Pulk, Siim Espenberg, Uku Varblane 9. Nutikate välisinvesteeringute uuring: Eestis tegutseva välisosalusega ettevõtete analüüs, et selgitada välja uute välisinvesteeringute maandamise fookus ja kriteeriumid (2019-2020, infoleht, täistekst) Tellija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur Projektimeeskond: Urmas Varblane, Uku Varblane, Kristjan Pulk, Tiia Vissak, Oliver Lukason, Siim Espenberg, Veiko Sepp, Helen Urmann, Gaygysyz Ashyrov, Triin Kask, Janika Sillamäe 10. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine (2019-2020, täistekst, lisa, infoleht) Tellija: Rahandusministeerium Projektimeeskond: Siim Espenberg, Merli Aksen, Kerly Espenberg, Mart Laatsit, Kadri Lees, Kerli Lill, Jaan Masso, Merle Mägi, Garri Raagmaa, Amaresh Tiwari, Helen Urmann, Jaanus Veemaa Koostööpartner: Tallinna Tehnikaülikool 11. Eesti regionaaltasandi arengu analüüs (2019-2020, kokkuvõte, täistekst, esitluse slaidid) Tellija: Harjumaa Omavalitsuste Liit Projektimeeskond: Veiko Sepp Koostööpartnerid: Tallinna Ülikool, Geomedia OÜ 12. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna "Jätkusuutlik linnapiirkondade areng" vahehindamine (2019-2020, täistekst) Tellija: Rahandusministeerium Projektimeeskond: Veiko Sepp, Merle Mägi, Jaanus Veemaa 13. Tartu ettevõtlusuuring (2019-2020, täistekst, esitluse slaidid) Tellija: Tartu Linnavalitsus Projektimeeskond: Veiko Sepp, Uku Varblane, Carl-Martin Keerberg 18 14. Šiauliai piirkonna majandusarengu potentsiaali hindamine ja investeeringute atraktiivsuse arendamine (2018) Tellija: Šiaulių miesto savivaldybės administracija Projektimeeskond: Uku Varblane, Jaanus Veemaa Koostööpartnerid: Smart Continent LT UAB 15. Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs (2018, täistekst) Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Projektimeeskond: Tarmo Puolokainen, Kaia Kask, Andres Võrk, Uku Varblane, Kaidi Nõmmela, Jaanus Veemaa 16. Kasvualade edenemise uuring (2018, täistekst) Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Projektimeeskond: Siim Espenberg, Kaidi Nõmmela, Uku Varblane, Jaan Masso, Kadri Lees, Veiko Sepp Koostööpartnerid: Tallinna Tehnikaülikool, Technopolis Group Eesti 17. Uuring „Arengu ruumiline ja strateegiline kavandamine, sh regionaaltasandi funktsioonid ruumilise arengu suunamisel“ (2017, täistekst) Tellija: EV Rahandusministeerium Projektimeeskond: Veiko Sepp Koostööpartnerid: Irbis Konsultatsioonid, Hendrikson ja Ko 18. Euroopa kahanevate piirkondade muutustega kohanduv areng läbi nutikate ja uuenduslike lahenduste (2017, täistekst) Tellija: EV Rahandusministeerium Projektimeeskond: Veiko Sepp, Jaanus Veemaa 19 5. UURINGU EELARVE Uuringu tegemise eelarveks on 29 900 eurot, millele lisandub käibemaks 22%. Uuringu kogumaksumus on seega 36 478 eurot. 20 Töövõtuleping 1. Lepingupooled Kaitseministeerium, registrikood 70004502, asukohaga Sakala 1, Tallinn 15094, innovatsiooni osakonna juhataja Miiko Perise isikus (edaspidi Tellija), kes tegutseb volituse alusel, ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukohaga Ülikooli 18, Tartu 50090, grandikeskuse juhataja Siret Rutiku isikus (edaspidi Töövõtja), kes tegutseb rektori 29.12.2017 käskkirja nr 19 alusel, edaspidi nimetatud ka eraldi pool ja koos pooled, sõlmisid heas usus käesoleva töövõtulepingu (edaspidi Leping) järgnevas: 2. Lepingu dokumendid Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lisast 1 „Kaitseministeeriumi tellitava uuringu lähteülesanne“, Lisast 2 „Pakkumus“ ning lisadest, mis vormistatakse vajadusel pärast Lepingu sõlmimist. 3. Lepingu objekt 3.1 Lepingu objektiks on vastavalt Töövõtja pakkumusele uuringu „Kaitseväe kohaloleku sotsiaal-majanduslik mõju Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa näitel“ läbiviimine ning selle põhjal koondaruande koostamine, esitamine ja avalikkusele tutvustamine (edaspidi töö). 3.2 Töö eesmärk ja kirjeldus ning sellele esitatud nõuded on toodud Lepingu lisas 1. 4. Töö teostamine ning poolte õigused ja kohustused 4.1 Töö teostamine toimub kooskõlas Lepingu ja selle lisadega ning samalaadsele tööle tavapäraselt esitatavate nõuetega ning järgides hea teadustava väärtuseid ja tegevuspõhimõtteid. 4.2 Töö hõlmab kõiki töid ja toiminguid, mida ei ole nimetatud Lepingus ega selle lisades, kuid mis on olemuslikult vajalikud antud töö eesmärgipäraseks ja nõuetekohaseks teostamiseks. 4.3 Töövõtja õigused ja kohustused: 4.3.1 Töövõtja kohustub teostama töö kvaliteetselt ning tagama, et töö vastutav autor vastab lepingu lisas 1 toodud tingimustele. 4.3.2 Töövõtja kohustub teostama ja Tellijale üle andma töö ja selle etapid hiljemalt Lepingu punktis 5 sätestatud tähtpäevadel ja viisil. 4.3.3 Töövõtja kohustub kinni pidama töö teostamise käigus Tellijaga kokku lepitud tähtaegadest. 4.3.4 Töövõtjal on õigus Lepingus ettenähtud tähtaegade pikendamiseks, kui talle ei ole õigeaegselt ja Tellija süül üle antud kokkulepitud lähteandmeid, kui Tellija viivitab oma kohustuste täitmisega või kui vääramatu jõu asjaolude tõttu või muudel Töövõtjast mitteolenevatel asjaoludel ei ole Lepingu tähtajaline täitmine võimalik. Nimetatud asjaolude esinemisel lepivad pooled kõikides ajaliselt hilisemates tähtaegades kokku kirjalikult. 4.3.5 Töövõtjal on õigus saada Tellijalt tööks vajalikku teavet, andmeid ja dokumente, tingimusel, et Tellijal on selline teave, andmed ja dokumendid olemas ning neile ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut, mis takistab nende väljastamist Töövõtjale. 4.3.6 Töövõtjal on õigus saada töö teostamise eest Tellijalt tasu vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele. 4.4 Tellija õigused ja kohustused: 4.4.1 Tellija tasub Töövõtjale lepingu kohaselt tehtud ja Tellijale üle antud töö eest Lepingus sätestatud tasu Lepingus sätestatud tingimustel. 4.4.2 Tellijal on õigus igal ajal kontrollida töö teostamise käiku ja vastavust lähteülesandele 1 ning nõuda Töövõtjalt selle kohta ülevaadet ja selgitusi. 5. Lepingu tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine 5.1 Töö Tellijale üleandmise lõpptähtaeg on 11.11.2024. Töö vaheetappide tähtajad on toodud Lepingu lisas 1. 5.2 Töövõtja esitab Tellijale töö digitaalselt allkirjastatuna Lepingu punktis 12.1 nimetatud Tellija esindaja e-posti aadressil. 5.3 Töövõtja annab tehtud töö Tellijale üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis allkirjastatakse Lepingu punktis 12 nimetatud poolte esindajate poolt. Tellijal on õigus keelduda akti allkirjastamisest, kui töös esinevad puudused. Avastatud puudustest teavitab Tellija Töövõtjat 5 tööpäeva jooksul puuduste avastamisest ning annab Töövõtjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuni lepingutingimustele vastava töö üleandmiseni Tellijale loetakse Töövõtja töö üleandmisega viivitanuks. 6. Lepingu maksumus ja arveldamise kord 6.1 Lepingu maksumus on 29 900 (kakskümmend üheksa tuhat üheksasada) eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu maksumus sisaldab kõiki kulusid, mis on vajalikud töö teostamiseks, muu hulgas tasu varaliste õiguste loovutamise ja loa andmise eest isiklike õiguste kasutamiseks kogu autoriõiguste kehtivuse perioodil. 6.2 Töövõtja esitab Tellijale arve pärast Tellija poolt akti alusel töö vastu võtmist. Arve esitatakse e-arvena (XML-vormingus masintöödeldav arve). Arvele peab olema märgitud Tellija esindaja nimi ja Lepingu number. Arvel märgitud maksetähtaeg peab olema vähemalt 28 kalendripäeva arve esitamisest. 6.3 Tellija kontrollib enne arve tasumist Töövõtjal maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib Tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit. 7. Intellektuaalse omandi õigused 7.1 Töövõtja kinnitab ja tagab, et talle kuuluvad töö tulemi (edaspidi teos) ja selle koostisosade autoriõigused ja/või muu intellektuaalse omandi õigused või tal on muu õiguslik alus töö tulemile ja selle koostisosadele. 7.2 Töövõtja kinnitab, et teose autor või autorid (edaspidi autor) on loovutanud või loovutavad oma varalised õigused Töövõtjale ning on piiranud või piiravad oma autoriõiguse seaduses nimetatud isiklike õiguste teostamise viisi ja ulatust nii, et Tellijal on õigus kasutada teost Lepingus sätestatud ulatuses ja viisil. Eelkõige, kuid mitte ainult, loevad pooled teose õiguspäraseks kasutamiseks järgmist: 7.2.1 Tellijal on õigus ilma autori nõusolekuta teha ise või tellida kolmandatelt isikutelt teoses muudatuste tegemine. Pooled loevad selliseid muudatusi autori au ja väärikust mittekahjustavateks ja teose puutumatust mittekahjustavateks; 7.2.2 Tellija võib ilma autori nõusolekuta lisada ise või tellida kolmandatelt isikutelt teosele teiste autorite teoste ja muude lisade lisamise, mida Tellija peab vajalikuks teose kasutamisel. Pooled loevad selliseid lisasid töötaja kui autori au ja väärikust mittekahjustavateks. 7.3 Lepingu allkirjastamisega kinnitab Töövõtja, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks vajalikud varalised autoriõigused ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud teose täielikuks teostamiseks ja varaliste õiguste loovutamiseks Lepingu punktis 7 toodud ulatuses ning et nende suhtes ei ole kolmandatel isikutel nõudeid. 7.4 Töövõtja loovutab Tellijale kõik varalised õigused teosele. Kõik teose varalised õigused lähevad Tellijale üle teose eest tasumise hetkest. Kui teos antakse üle osadena ning osa moodustab autoriõigusega kaitstud teose, siis lähevad osaga seotud varalised õigused Tellijale üle vastava etapi eest tasumisest arvates. 2 7.5 Tellija võib teose autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud keskkonnas, toel või formaadis. Tellijal on õigus muuhulgas: 7.5.1 teha ise või tellida kolmandatelt isikutelt teoses muudatuste tegemine. Pooled loevad selliseid muudatusi autori au ja väärikust mittekahjustavateks ja teose puutumatust mittekahjustavateks; 7.5.2 lisada ise või tellida kolmandatelt isikutelt teosele teiste autorite teoste ja muude lisade lisamise, mida Tellija peab vajalikuks teose kasutamisel. Pooled loevad selliseid lisasid autori au ja väärikust mittekahjustavateks; 7.5.3 teost kasutada mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil; 7.5.4 teost reprodutseerida (sh tasuta jagada, avalikult kättesaadavaks teha või müüa); 7.5.5 teost üldsusele edastada, sealhulgas neid (üldsusele) kättesaadavaks teha (sh internetis) või eksponeerida, samuti avalikult esitada. 7.6 Tellijal on õigus käesolevas punktis nimetatud autori isiklikke ja varalisi õigusi kasutada kogu autoriõiguste kehtivuse perioodil. 7.7 Tasu varaliste õiguste Tellijale ülemineku ja isiklike õiguste kasutamise eest sisaldub Lepingu maksumuses ning Töövõtjal ei ole õigust nõuda täiendavat tasu nende õiguste üleandmise eest (sh Lepingu sõlmimise ajal tundmatute kasutusviiside lubamise eest tulevikus). 8. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekunõuded 8.1 Lepingu täitmisel teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada Tellija huve, on konfidentsiaalsed. Konfidentsiaalse teabe, v.a isikuandmed ja asutusesiseseks teabeks märgitud teave, identifitseerimiseks peab see olema kas kirjalikus või digitaalses vormis, varustatuna märkega "konfidentsiaalne". Kui konfidentsiaalset teavet edastatakse poolele esmakordselt suulises vormis, kohustub edastaja andma teabele kirjaliku või digitaalse vormi koos eelnimetatud märkega 1 (ühe) nädala jooksul arvates selle suulise konfidentsiaalse teabe edastamisest. Vastavasisulise informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist Töövõtja või Töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui Lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisel Tellija ja tema allasutuse kohta Töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 8.2 Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on Töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib käesolevas Lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid ning omab baasteadmisi isikuandmete töötlemise nõuetest. 8.3 Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 8.4 Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad ja töötajad ning lepingupartnerid ja muud isikud (edaspidi alltöövõtjad), keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid Lepingus sätestatud konfidentsiaalsus- ja julgeolekunõuetest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt nende nõuete tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Alltöövõtjate poolt konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimuste täitmise eest vastutab Töövõtja. Juhul, kui Töövõtja edastab Lepingu täitmisel alltöövõtjale uuringu teostamise eesmärke ja/või selle 3 sisu puudutavat teavet, on Töövõtja kohustatud selle alltöövõtja töösse kaasamise Tellijaga eelnevalt kirjalikult kooskõlastama. 8.5 Töövõtja kohustub tagama Lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Juhul, kui Lepingu täitmise käigus töötleb Töövõtja isikuandmeid, kohustuvad pooled pärast käesoleva lepingu jõustumist ning enne niisuguse Lepingust tuleneva toimingu tegemist, mille käigus Töövõtja töötleb isikuandmeid, sõlmima omavahel isikuandmete töötlemise lepingu Tellija etteantud vormil. 8.6 Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 9. Poolte vastutus 9.1 Lepinguliste kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral kannavad pooled vastutust vastavalt Lepingus ning õigusaktides sätestatule. 9.2 Kui Tellija hilineb arve tasumisega, on Töövõtjal õigus nõuda Tellijalt viivist 0,25% tasumata summast iga hilinenud päeva eest. 9.3 Kui Töövõtja ei anna Tellijale tööd üle Lepingus sätestatud tähtaegadel, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,25% töö maksumusest iga tähtaega ületanud päeva eest. 9.4 Kui Töövõtja rikub mistahes lepingulist kohustust, v.a viivitamine töö üleandmisega, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 5% Lepingu maksumusest ning lisaks kõikide kahjude hüvitamist. 9.5 Konfidentsiaalsusnõuete rikkumise korral Töövõtja või tema poolt määratud töid tegevate isikute poolt, on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 50% Lepingu maksumusest ja/või Leping üles öelda. 9.6 Tellijal on õigus töö eest tasumisel vähendada Töövõtjale Lepingu alusel makstavat tasu leppetrahvi summa võrra. 9.7 Olulise lepingutingimuse rikkumisel Töövõtja poolt, on Tellijal õigus Lepingust taganeda, esitades Töövõtjale e-posti teel kirjalikus vormis lepingust taganemise avalduse, ning nõuda lisaks leppetrahvile kahjude hüvitamist, sh töö kolmandalt isikult tellimisel hinnavahe hüvitamist. Oluliseks Lepingu rikkumiseks loetakse eelkõige võlaõigusseaduse § 116 lõikes 2 ja § 647 sätestatut. 9.8 Pooled on vabastatud vastutusest Lepingu mittetäitmise või mittekohase eest, kui Lepingu mittetäitmine või mittekohane täitmine on tingitud vääramatust jõust. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud poolelt oodata, et ta Lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 9.9 Kui vääramatu jõu asjaolud takistavad lepingujärgsete kohustuste täitmist, siis vastava kohustuse täitmise aeg pikeneb ajavahemiku võrra, mil kohustuse täitmine oli takistatud vääramatu jõu tõttu. 9.10 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu tõttu, on kohustatud sellest kohe teatama teisele poolele. 9.11 Vääramatu jõud ei vabasta pooli kohustusest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekkida võiva kahju vältimiseks või vähendamiseks. 9.12 Kui vääramatu jõu mõju kestab üle 30 (kolmekümne) päeva, on ühel poolel õigus sellest eelnevalt teisele poolele kirjalikult teatades Lepingu osaliseks või täielikuks ülesütlemiseks, ilma selleta, et ühel pooltest oleks õigus nõuda sellest tulenevalt kahjude hüvitamist. 9.13 Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja 4 vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 9.14 Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks omavahelisel kokkuleppel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. 10. Lepingu kehtivus 10.1 Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest mõlema poole allkirjastamise õigust omava esindaja poolt ja kehtib kuni selle nõuetekohased täitmiseni. 10.2 Poolel on õigus Lepingust taganeda ja nõuda kahjude hüvitamist, kui teine pool on Lepingut oluliselt rikkunud. Lepingust taganemise kohta edastab pool teisele poolele e-posti teel kirjalikus vormis Lepingust taganemise avalduse. Lepingust taganemine loetakse toimunuks e-kirja saatmisest Lepingu punktis 12 toodud e-posti aadressil. 10.3 Leping lõpeb poolte kirjalikul kokkuleppel, Lepingus toodud või asjakohastes õigusaktides ettenähtud alustel. 11. Muud tingimused 11.1 Lepingu sõlmimisel ja täitmisel juhinduvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest ning sõlmitavast Lepingust ja selle lisadest. 11.2 Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta. 11.3 Kõik Lepingu muudatused ja täiendused Lepingule kehtivad vaid sel juhul, kui nad on vormistatud kirjalikult ja allkirjastatud mõlema poole selleks õigust omavate isikute poolt. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on Lepingu muudatused ja täiendused tühised. Kontaktisiku muutumist ei loeta Lepingu muutmiseks. 11.4 Poolte vahelised lepinguga seotud õiguslikku tähendust omavad avaldused, teated jms peavad olema edastatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis. 12. Poolte esindajad Lepingu täitmisel 12.1 Tellija esindaja lepingu täitmisel on Rika Margat, kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna strateegilise kommunikatsiooni planeerija, [email protected], +372 717 0027. 12.2 Täitja esindaja lepingu täitmisel on Allan Allik, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüütik, [email protected], +372 5669 4684. 12.3 Pooltel on õigus oma esindajaid muuta teavitades sellest teist poolt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 13. Lepingupoolte andmed Kaitseministeerium Tartu Ülikool Sakala 1, Tallinn 15094 Ülikooli 18, Tartu 50090 Reg nr 70004502 Reg nr 74001073 Tel 717 0012 Tel 737 5100 Rahandusministeeriumi arveldusarve SEB Pank arvelduskonto EE891010220034796011 EE281010102000234007 viitenumber 2800048972 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Miiko Peris Siret Rutiku Innovatsiooni osakonna juhataja Grandikeskuse juhataja 5  Lisa 1 Kaitseministeeriumi tellitava uuringu lähteülesanne Uuringu tellija üksus Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakond Kontaktisik tellija üksuses Rika Margat, strateegilise kommunikatsiooni planeerija, [email protected] Uuringu pealkiri Kaitseväe kohaloleku sotsiaal-majanduslik mõju Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa näitel Uuringu taust ja varasemate uuringute tulemused Sõjalise riigikaitse arendamise kontekstis on toonud avalikkuse tähelepanu küsimusele, milline on kaitseväe kohalolu (eriti linnakud, aga ka muu taristu) sotsiaal-majanduslik mõju. Ühelt poolt leiab avalikus debatis nii viiteid sellele, et kaitseväe kohalolu on aidanud kaasa luua töökohti, elavdanud kohalikku kaubandust ja toonud kohalikesse omavalitsustesse maksumaksjaid, teisalt kostab ka kriitilisemaid väiteid, justkui sunniksid näiteks harjutusväljad ja sellega kaasnevad ebamugavused inimesi mujale kolima. Üks terviklik käsitlus neil teemadel aga puudub. Seepärast soovib Kaitseministeerium objektiivse pildi saamiseks kõnealuse uuringu läbi viia. Uuringu eesmärk ja uuringuga lahendatavad probleemid Uuringu eesmärk on tuua selgust ja numbriliselt illustreerida seda, kas ja kuidas kaitseväe kohalolu on avaldanud sotsiaalmajanduslikku mõju kolmes Eesti piirkonnas [1) Tapa vald, Kadrina vald, Järva vald, Rakevere linn; 2) Võru linn ja vald; 3) Lääne-Harjumaa: Keila linn, Lääne-Harju vald, sh Paldiski] viimase 15 aasta jooksul. Arvestada tuleb ka liitlaste kohaloluga Eestis alates 2014. aastast. Uuringus lahendatav probleem seisneb selles, et eristada kaitseväe kohalolekust tulenev otsene ja kaudne mõju muudest üldisematest trendidest Eesti väikelinnades ja maapiirkondades (elanike, töökohtade ja teenuste vähenemine). Kuidas on kaitseväe kohalolu mõjutanud mainitud kolmes piirkonnas elanike ja töökohtade arvu ning teenuseid ja maksutulu. Uurimisküsimused 1. Kaitseväe kohalolu kirjeldus alates 2009. aastast ja liitlaste puhul alates 2014. aastast. 1.1. Kuidas on kaitseväe kohalolu muutnud kohalikku piirkonda Tapa linnaku ja kaitseväe keskpolügooni näitel? 1.2. Kuidas on kaitseväe kohalolu muutnud kohalikku piirkonda Taara linnaku ja Nursipalu harjutusvälja näitel? 1.3. Kuidas on kaitseväe kohalolu muutnud kohalikku piirkonda Ämari lennubaasi näitel? 2. Kaitseväe kohalolu mõju kolmele Eesti piirkonnale: 1) Tapa vald, Kadrina vald, Järva vald, Rakevere linn; 2) Võru linn ja vald; 3) Lääne-Harjumaa: Keila linn, Lääne-Harju vald, sh Paldiski. 2.1. Kuidas on muutunud nende linnade elanike arv võrreldes teiste sama suurte Eesti linnadega ja millist rolli mängib kaitseväe kohalolu? 2.2. Kuidas on muutunud nendes linnades töökohtade arv võrreldes teiste sama suurte Eesti linnadega ja millist rolli mängib kaitseväe kohalolu? 2.3. Kuidas on muutunud nendes linnades pakutavad teenused (nt toitlustus, vaba aja veetmise võimalused, taristu ja teed) võrreldes teiste sama suurte Eesti linnadega ja millist rolli mängib kaitseväe kohalolu? 2.4. Kuidas on muutunud nende linnade maksutulu võrreldes teiste sama suurte Eesti linnadega ja millist rolli mängib kaitseväe kohalolu? 2.5. Kuidas on muutunud nende linnade turvalisus võrreldes teiste sama suurte Eesti linnadega ja millist rolli mängib kaitseväe kohalolu? 3. Kaitseobjektide erinev mõju. 3.1 Kuidas eristub sotsiaalmajanduslik mõju eritüübiliste kaitseväe kohalolu vormide (maaväebaas/üksused, õhuväebaas, harjutusväli) lõikes? 1 Uurimismeetodid Uurimistöö eeldab andmekorjet ja analüüsivõimet. Uurimustöö peab koosnema eraldi andmekorjest nii olemasolevate andmete sh statistika kui vajadusel täiendava info hankimisest, sh fookusgrupid (tähtaeg mitte hiljem kui juuni 2024.a), intervjuud kohalike omavalitsuste ja ettevõtluse esindajatega, esialgsete järelduste esitamist tellijale (tähtaeg mitte hiljem kui september 2024. a) ja lõpliku koondaruande esitamisest (tähtaeg mitte hiljem kui november 2024.a). Analüüsi käigus töötatakse läbi sarnased uuringud, sh teiste riikide kontekstis. Analüüsi käigus sõnastatakse vastused uurimisküsimustele. Küsitluse käigus küsitakse fookusgrupi arvamust analüüsi käigus sõnastatud järeldustele (kolm kuni viis kõige olulisemat järeldust). Küsitluse fookusgrupp hõlmab lähtuvalt analüüsi tulemustest kohalike omavalitsuste esindajaid ja teisi isikuid, kelle teadmised ja oskused aitavad kaasa uuringu eesmärkide saavutamisele. Hinnapakkumises tuleb näidata, milline on pakkuja nägemus andmete kogumise ja analüüsi meetoditest. Uurimustöö metoodika tuleb esitada valdkonna teadustöö kavale vastavas tavapärases mahus, st peamised andmete kogumise ja analüüsi meetodid. Uuringu eelarve Uuringu ajakava Uuring viiakse ellu 2024. aasta jooksul. Uuring jaguneb järgmisteks etappideks: - olemasolevate andmete kogumine, täiendavate andmete kogumine, sh fookusintervjuud; - aruande koostamine, sh vahekokkuvõte uuringu tellijaga; - aruande esitamine; - aruande tutvustamine avalikkusele. Hinnapakkumises tuleb näidata ära, milline on pakkuja tegevuste täpsem ajakava ning projekti lõpptulemuse üleandmise tähtaeg. Oodatavad tulemused, väljundid Analüüsi käigus peaks valmima analüüs, mis vastab kolme näite varal selgelt küsimustele, kas ja milline on kaitseväe kohalolu sotsiaalmajanduslik mõju. Analüüsitulemusi peab suutma põhjendada statistiliselt ja need on koostatud laiemale avalikkusele arusaadavas vormis. Uurimistulemuste rakendamine kaitseministeeriumi töös ja haldusalas Uuringu tulemusi peab olema võimalik kasutada kaitseministeeriumi haldusala tegevuses. Uuringu autori varalised õigused lähevad üle Kaitseministeeriumile. Tehnilised nõuded: ootused pakkujale, uurimisrühmale, pakkumuse esitamine, aruandlus Pakkujal ja tema pakkumuses nimetatud uuringu vahetul teostajal peab olema varasem uurimustöö kogemus avaliku halduse, riigiteaduste või ruumiuuringute valdkonnas. Uuringu vahetu teostaja ja eksperdid peavad valdama eesti keelt kõrgtasemel. Töö kvaliteedi tagab pakkuja. Töö koosneb analüüsist ja seda toetavast põhjalikust andmestikust ja statistikast. Uuringu käigus viiakse vajadusel läbi täiendav andmekorje, sh fookusgrupi intervjuud. Pakkumuses tuleb välja tuua järgmised andmed: 1) lühikokkuvõte kavandatava uuringu temaatikast; 2) kavandatav andmete kogumise ja analüüsi metoodika; 3) uuringu vahetu teostaja ja peamiste ekspertide andmed; 4) kavandatavate tegevuste kava ja tööde ajakava; 5) hinnapakkumus summana. Uurimusrühm annab tehtud uuringust ja selle tulemustest ülevaate ning esitleb koos kaitseministeeriumi valitsemisalaga analüüsi ja uuringut tellijaga kokku lepitud ajal avalikkusele. 2  Kaitseväe kohaloleku sotsiaal- majanduslik mõju Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa näitel PAKKUMUS Tartu Ülikool Kaitseväe kohaloleku sotsiaal-majanduslik mõju Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa näitel PAKKUMUS Hankija: Kaitseministeerium (registrikood 70004502) Pakkuja: Tartu Ülikool (registrikood 74001073) Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja Pakkuja kontaktisik: Allan Allik, [email protected] Jaanuar 2024 2 SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................................................................. 3 1. UURINGU TAUST JA METOODIKA .................................................................................................................. 4 2. KOOSTÖÖ TELLIJAGA ................................................................................................................................... 15 3. PAKKUJA MEESKONNA TUTVUSTUS JA TÖÖJAOTUS .................................................................................... 16 4. TÖÖRÜHMA VARASEM KOGEMUS............................................................................................................... 17 5. UURINGU EELARVE ...................................................................................................................................... 20 3 1. UURINGU TAUST JA METOODIKA Kaitseväe kohaolul võib olla märkimisväärne sotsiaalne ja majanduslik mõju kogukondadele, kus nad asuvad. Need mõjud võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed ning sõltuvad erinevatest teguritest, sealhulgas baasi suurusest, selle tegevuse iseloomust ning kaitseväe ja kohaliku kogukonna vahelistest suhetest. Positiivsed sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mis võivad esineda: 1. Töökohtade loomine: Kaitseväe kohalolu loob sageli tööhõivevõimalusi kohalikele elanikele. Töökohad võivad ulatuda kaitseväelaste ametikohtadest kuni tsiviiltöötajateni tugiteenuste, näiteks hoolduse, logistika ja halduse valdkonnas.1 2. Majandusstiimulid: baaside ja harjutusväljakute olemasolu võib suurendada kohalikku majandust kaupade ja teenuste kulutuste suurenemise kaudu. See hõlmab eluaseme-, jaemüügi-, tervishoiu- ja meelelahutusteenuseid, millest saavad kasu kohalikud ettevõtted.2 3. Taristu arendamine: erinevate riikide kaitseväed investeerivad sageli kohalikku taristusse, sealhulgas teedesse, koolidesse ja tervishoiuasutustesse, et toetada kaitseväelaste ja nende perekondade vajadusi.3 4. Kultuuriline mitmekesisus: Kaitseväe baasid võivad kaasa aidata kogukonna kultuurilisele mitmekesisusele, kuna kaitseväelased ja nende perekonnad toovad piirkonda erineva tausta ja kogemused.4 5. Haridusvõimalused: Kaitseväe baasid võivad teha koostööd kohalike haridusasutustega, pakkudes nii kaitseväelastele kui ka tsiviilelanikele juurdepääsu haridusprogrammidele ja - ressurssidele.5 Negatiivsed sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mis võivad esineda: 1. Müra ja keskkonnaprobleemid: Kaitseväe baasid ja harjutusväljakud võivad tekitada mürasaastet ja avaldada keskkonnamõju, mis võib olla kohalike elanike jaoks murettekitav.6,7 1 Hooker, M. A., & Knetter, M. M. (2001). Measuring the Economic Effects of Military Base Closures. Economic Inquiry, 39(4), 583-598. https://doi.org/10.1086/696141 2 Zou, B. (2015). The Local Economic Impacts of Military Personnel. Journal of Labor Economics, 36(3). Retrieved from https://doi.org/10.1086/696141 3 Abrahams, D. The Military as an Economic Agent in Local Economic Development: The Case of South Africa. Urban Forum 18, 13–30 (2007). https://doi.org/10.1007/s12132-007-9001-x 4 Hicks, L., & Raney, C. (2003). The Social Impact of Military Growth in St. Mary’s County, Maryland, 1940- 1995. Armed Forces & Society, 29(3), 353-371. https://doi.org/10.1177/0095327X0302900303 5 Military.com Network. 2015. Collaboration helps shape Army University 6 Frantál, B., Kunc, J., Janurova, M., & Krejčí, T. (2020). Problems of Transforming Military Training Areas in a Post-Communist Space: Local Community Perceptions and Policy Implications. Transylvanian Review of Administrative Sciences, 2020, 40-58. https://doi.org/10.24193/tras.59E.3 7 Department of Defense Noise Program. (2018). Community and Environmental Noise: A Guide for Military Installations and Communities. http://dodnoise.org/chapter/understanding-noise 4  2. Elanikkonna liikuvus: Kaitseväelased on sageli suhteliselt lühikest aega konkreetses baasis, mis toob kaasa ajutise elanikkonna. See võib mõjutada kogukonna ühtekuuluvust ja muuta pikaajalise planeerimise keeruliseks.8 3. Kohalike teenuste koormus: kaitseväelaste ja nende perekondade sissevool võib koormata kohalikke teenuseid, nagu koolid, tervishoiuasutused ning politsei ja pääste teenused, mis toob kaasa suurenenud nõudluse ja võimaliku ressursipuuduse. Lisaks sattuvad täiendava koormuse alla kohalikud teed.9 4. Maakasutuse piirangud: Kaitseväe vajadus väljaõppe ja julgeoleku järele võib seada piiranguid kohaliku maa kasutamisele, piirates kogukonna arenguvõimalusi.10 5. Sotsiaalse integratsiooni väljakutsed: kaitseväelaste ja liitlaste kogukondadel võib tekkida probleeme tsiviilelanikkonnaga integreerumisel, mis on tingitud erinevustest elustiilis, kultuuris ja kaitseväelaste teenistussuhte iseloomust.11 Joonis 1. Kaitseväe ja kohaliku piirkonna vastastikmõjud 8 Mcclure, P., & Broughton, W. (2000). Measuring the Cohesion of Military Communities. Armed Forces & Society, 26, 473 - 487. https://doi.org/10.1177/0095327X0002600307. 9 Doussard, M. (2014). Reevaluating the Pursuit of Defense Investment. Economic Development Quarterly, 28(4), 339-350. https://doi.org/10.1177/0891242414551634 10 Clanahan, C. M. (2021). Urbanized Defense Communities: A Literature Review on the Policies, Politics, and Planning of Military Readiness and Local Land Use in the United States. Journal of Planning Literature, 36(3), 358-372. https://doi.org/10.1177/08854122211012720 11 Krooks, D., Whalley, L., & Anderson, H. (2012). Contingency Bases and the Problem of Sociocultural Context. . https://doi.org/10.21236/ada568613. 5 Käesoleva uuringu dokumendianalüüsi käigus kaardistatakse relevantsed mõjutegurid- ja ahelad, mille põhjal koostatakse intervjuukavad. Avalik arutelu Eesti Kaitseväe harjutusväljakute üle on mitmetahuline ja keskendunud viimastel aastatel peamiselt kolmele piirkonnale: Soodla, Sirgala ja Nursipalu. Igal harjutusväljal on oma eripärad, mida aruteludes käsitletakse. Avalik arvamus nende laienduste kohta on jagunenud. Riigikantselei tellitud Turu-uuringute ASi küsitluse kohaselt toetab umbes 49% eestlastest Kaitseväe harjutusväljade laiendamist, 45% on selle vastu. Laiendamise toetus on eestlastest vastajate seas suurem võrreldes Eestis elavate teistest rahvustest vastajatega. See uuring peegeldab keerulist tasakaalu riikliku julgeoleku vajaduste ning kohalike ja keskkonnaalaste murede vahel.12 Soodla harjutusvälja arendusprojektis oli oluline roll avalikul kaasatusel, kus keskenduti nii riiklikele kui ka kohalikele huvidele. Soodla harjutusvälja planeeringu eskiis ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm olid avalikul väljapanekul 2023. aasta esimeses pooles ning sellele järgnesid arutelud, kus koguti ettepanekuid ja arvamusi keskkonnamõjude, juurdepääsuteede ja harjutusvälja piiride osas.13 Sirgala harjutusvälja laiendamisel oli esiplaanil keskkonnamõju hindamine, kuna laiendus hõlmab metsamaa raadamist. 2020. aastal viidi läbi projekti keskkonnamõju hindamise protsess.14 Nursipalu harjutusvälja laiendamine on tekitanud tugevat avalikku vastukaja, kuna see puudutab suurt hulka eraomandis olevat maad ja mõjutab paljude inimeste elu. Laienduse plaanid said avalikkuse ette 2023. aastal, ja sellest ajast alates on toimunud arutelud ja istungid, kus käsitletakse laiendamise vajadust ja mõjusid. Nursipalu laiendus mängib olulist rolli Eesti iseseisva kaitsevõime väljaarendamises ja Kaitseväe kasvavate vajaduste katmisel15. Antud uuringu eesmärk on nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt analüüsida ja esitada tõenduspõhiseid andmeid selle kohta, millised sotsiaalmajanduslikud mõjud on kaitsejõudude paiknemisel kolmes Eesti piirkonnas. Uuringu keskmes on teostada mõjude hindamine, mille käigus eristatakse kaitseväe positsioneerimisest tulenevat otseseid ja kaudseid mõjusid muudest laiematest trendidest Eesti väikeasulates ja maapiirkondades, nagu näiteks elanikkonna, töökohtade, maksutulu ja teenuste arvu vähenemine. Uuringu käigus antakse hinnang mõjude olulisusele ja suunale ehk kas tegemist on vastavalt positiivse või negatiivse sotsiaalmajandusliku mõjuga. Käesoleva uuringu puhul lähtutakse tellija poolt sõnastatud uurimisküsimustest, mis jagunevad kolme temaatilisse plokki: 1. Kaitseväe kohalolu kirjeldus alates 2009. aastast ja liitlaste puhul alates 2014. aastast. 12 https://www.err.ee/1608999617/harjutusvaljade-laiendamise-pooldajaid-on-veidi-enam-kui-vastaseid 13 https://www.err.ee/1608776137/riik-alustas-kaitsevae-soodla-harjutusvaljaku-eriplaneeringut 14 Hendrikson & Ko OÜ (2020). Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine https://www.ttja.ee/media/386/download 15 Kaitseministeerium (2023). Avalik ohuhinnang, Eesti sõjalise kaitse korraldamine ning Nursipalu harjutusvälja roll 6 2. Kaitseväe kohalolu mõju kolmele Eesti piirkonnale: 1) Tapa vald, Kadrina vald, Järva vald, Rakevere linn; 2) Võru linn ja vald; 3) Lääne-Harjumaa: Keila linn, Lääne-Harju vald, sh Paldiski 3. Kaitseobjektide erinev mõju. Uuringu esimeses etapis keskendutakse dokumendianalüüsile. Dokumendianalüüsi primaarne eesmärk on koguda ulatuslikku ja asjakohast informatsiooni, mis on seotud uurimisteemaga. See on vajalik, et süvitsi mõista Kaitseväe kohaolu mõju hindamise konteksti ja vastata sellekohastele uurimisküsimustele. Lisaks pakub dokumendianalüüs kriitilist panust intervjuude – nii personaalsete kui ka fookusgrupi intervjuude – ja ekspertgrupi arutelude ettevalmistamisel, aidates kaasa asjakohaste sisendmaterjalide ja küsimustike koostamisele. Analüütilise protsessi käigus pööratakse tähelepanu erinevatele andmeallikate tüüpidele, mille hulka kuuluvad strateegilised dokumendid sh avalikud Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi dokumendid ja Kohalike omavalitsuste arengudokumendid ning teisalt varasemates teadusuuringutes kogutud andmed, millest antakse ülevaade teiste riikide kaitsevägede mõjudest ja praktikatest. Tabel 1. Uurimisküsimused, meetodid ja selgitused Küsimuse Uurimisküsimus Meetodid Registriandmed nr 1.1. Kuidas on kaitseväe kohalolu muutnud Statistikaameti andmebaas: kohalikku piirkonda Tapa linnaku ja majandusüksused; kaitseväe keskpolügooni näitel? sissetulekud uuritavatest Dokumendianalüüs, piirkondades 1.2. Kuidas on kaitseväe kohalolu muutnud Kontrafaktiline analüüs kohalikku piirkonda Taara linnaku ja Maa-ameti hinnastatistika: registriandmete baasil, Nursipalu harjutusvälja näitel? eluhoonetega hoonestatud kaardianalüüs, elamumaa tehingud hoone 1.3. Kuidas on kaitseväe kohalolu muutnud personaalintervjuud ja liigi järgi kohalikku piirkonda Ämari lennubaasi fookusgrupi intervjuud näitel? CORINE Land Cover andmebaas: maakasutuse muutus 2.1. Kuidas on muutunud nende linnade Kontrafaktiline analüüs Statistikaameti andmebaas: elanike arv võrreldes teiste sama suurte registriandmete baasil rahvastik rahvaloenduste Eesti linnadega ja millist rolli mängib aastatel, rahvaarv 5- kaitseväe kohalolu? aastaste vanuserühmade kaupa haldusüksuse järgi; ränne; sünnid, surmad; hinnanguline rahvaarv päevase asukoha järgi 2.2. Kuidas on muutunud nendes linnades Kontrafaktiline analüüs EMTA ning Statistikaameti töökohtade arv võrreldes teiste sama registriandmete baasil andmebaasid: hõivatute 7  suurte Eesti linnadega ja millist rolli arv sektorite lõikes; mängib kaitseväe kohalolu? Töötamise register/Rahvastikuregister: elu- ja töökohtade maatriks (haldusüksuste kaupa) 2.3 Kuidas on muutunud nendes linnades Teenuste kaardistus; EMTA ja Statistikaameti pakutavad teenused (nt toitlustus, vaba statistiline andmeanalüüs; andmebaasid: aja veetmise võimalused, taristu ja teed) Kvalitatiivne analüüs majandusüksuste arv võrreldes teiste sama suurte Eesti (Personaalintervjuud ja sektorite lõikes; linnadega ja millist rolli mängib kaitseväe fookusgrupi intervjuud) teeregister; kohalolu? 2.4. Kuidas on muutunud nende linnade Kontrafaktiline analüüs EMTA ja Statistikaameti maksutulu võrreldes teiste sama suurte registriandmete baasil; andmebaasid: Kohalike Eesti linnadega ja millist rolli mängib eelarvete põhitegevuse kaitseväe kohalolu? tulud, kulud ja tulem piirkonna/haldusüksuse järgi 2.5 Kuidas on muutunud nende linnade Kontrafaktiline analüüs PPA ja Politsei statistika turvalisus võrreldes teiste sama suurte registriandmete baasil; Eesti linnadega ja millist rolli mängib Kvalitatiivne analüüs kaitseväe kohalolu? (Personaalintervjuud ja fookusgrupi intervjuud) 3.1 Kuidas eristub sotsiaalmajanduslik mõju Hindamistulemuste ja eritüübiliste kaitseväe kohalolu vormide mõjude süntees (maaväebaas/üksused, õhuväebaas, ekspertpaneeli seminari harjutusväli) lõikes? põhjal Uurimisküsimustele vastamiseks kombineeritakse uuringu teises etapis registriandmetel põhinev kvantitatiivne ja GIS andmeanalüüs kolmandas etapis kvalitatiivsete analüüsimeetoditega. Uuringu keskne analüüsimeetod on kontrafaktilist analüüs, mille puhul toimub osalus- ja kontrollgrupi tulemuste võrdlemine, kasutades lisaks sobitamise tehnikat, leides osalusgrupile sarnaseim kontrollgrupp. Seejärel viiakse läbi osalus- ja kontrollgrupi näitajate muutuste hindamine (DiD-meetod, ingl k difference in differences ehk erinevuste erinevuse arvutamine). Kuna meetod tugineb kvantitatiivsetel andmetel, siis rakendamine on võimalik juhul kui on olemas algtaseme väärtus ja vastava näitaja lõppväärtus hinnatava perioodi lõpus. Tegemist on loomuliku eksperimendiga, mille juures analüüsitakse mõjutatud rühma mitte-mõjutatud rühmaga. Mõjutatud rühmana mõistetakse siinkohal kolme piirkonda, mis on kaitseväe kohaloluga, mitte-mõjutatud piirkonnana aga vastavalt valitud Kaitseväe kohaloluta piirkondasid. 8 Asjakohaste riiklike ja kohalike andmekogudena hõlmatakse vähemalt järgnevaid – rahvastikuregister, töötamise register, äriregister, maa-ameti geoportaal, PRIA andmekogud, teeregister, EHIS ning kohalikud andmekogud, mis kirjeldavad kohalike teenuste tarbimist piirkondade elanike poolt. Andmaks hinnangut Kaitseväe kohalolu mõjule piirkonnas teostatakse registriandmete analüüsi eelpool mainitud piirkondade osas kui ka kontrafaktilise kontrollgrupi osas ehk piirkondadel, mis paiknevad sarnases geograafilises asukohas ning mis on oma rahvaarvult sama suured. Tabel 2. Kaitseväe kohalolekuga uuritavad piirkonnad ja nende kontrafaktilised kontrollgrupid Kaitseväe kohaoluga piirkonnad Kontrafaktiline kontrollgrupp 1) Tapa vald, Kadrina vald, Järva vald, Rakevere Viljandi linn, Viljandi vald, Põhja-Sakala vald (38 linn (39 109 elanikku) 158 elanikku) 2) Võru linn ja Võru vald ( 22 172 elanikku) Valga vald ja Otepää vald (21 616 elanikku) 3) Lääne-Harjumaa: Keila linn, Lääne-Harju vald, Kose vald, Kohila vald ja Rapla vald sh Paldiski (24 189 elanikku) (28 822 elanikku) Joonis 2. Käesolevas uuringus käsitletavad Kaitseväe kohaloluga piirkonnad ja kontrafaktilised kohaoluta piirkonnad 9 Käesoleva uuringu kolmanda etapi raames rakendatakse nii personaalintervjuude kui ka fookusgrupi intervjuude meetodit, mille ülesandeks on kvantitatiivsete näitajate valideerimine ja rikastamine kvalitatiivse informatsiooniga. Personaalintervjuu on meetod, kus teemade valdkonnad ja huvipakkuvad küsimused on ette määratletud avatud vormis. Intervjuu käigus suunab intervjueerija vestlust, lähtudes kindlaksmääratud küsimustest ja nendega seotud lisaküsimustest. See lähenemine tagab, et erinevate intervjuude puhul kogutakse uurimisküsimustele vastused järjepidevalt. Poolstruktureeritud intervjuus on võimalik teemade käsitlust laiendada, kui see tundub vajalik. Intervjueeritavale võidakse saata intervjuukava enne kohtumist, et ta saaks küsimustega tutvuda ja intervjuuks valmistuda. Vajaduse korral kutsutakse samasse intervjuusse kaks inimest samast asutusest, kui nende kogemused toetavad üksteist. Fookusgrupi lähenemine eristub oma keskendumisega konkreetsele teemale või eesmärgile, antud juhul valitseb fookus teatud prioriteetsele suunale või meetmele. Grupp, mis koosneb ideaalis neljast kuni kaheteistkümnest osalejast ja moderaatorist, kaasatakse arutellu, mis põhineb eelnevalt ettevalmistatud poolstruktureeritud küsimustel ja jaguneb mitmeks etapiks. Efektiivse fookusgrupi intervjuu läbiviimiseks on vajalik hoolikalt planeeritud ja koostatud küsimustik. Antud andmekogumise meetodit peetakse kõige sobivamaks käesoleva uurimisülesande jaoks, kuna see võimaldab fokusseeritud arutelu, keskendudes Kaitseväe kohaloleku sotsiaalsetele ja majanduslikele mõjudele piirkondlikul tasandil, lisaks probleemidele ja võimalikele lahendustele. Arutelu käigus tekib sünergia ning ideede paljusus, mis viib parema lõpptulemuseni. Fookusgruppide optimaalse suurus on neli kuni kaheksa inimest, et tagada arvamuste mitmekesisus ja iga osaleja aktiivne kaasatus. Intervjuud kestavad tavaliselt poolteist kuni kaks tundi ja neid juhib kogenud analüütik, kelle rolliks on arutelu suunamine, hoidudes samal ajal osalejate mõjutamisest või katkestamisest. Osalejatelt nõutakse eelnevat nõusolekut intervjuu salvestamiseks ja selle põhjal transkriptsiooni koostamiseks. Saadud transkriptsioone analüüsitakse ning tulemused sünteesitakse kasutades interpreteerimist ja kvalitatiivset sisuanalüüsi. Fookusgrupi intervjuud viiakse läbi teemagruppide põhiselt: 1. KOV esindajate grupp 2. Kaitseväe grupp (hõlmates tsiviilkoostöö ja välise kommunikatsiooniga seotuid teenistujaid) 3. Kohalike ettevõtjate grupp 4. Kohaliku kogukonna grupp (hõlmates piirkonna MTÜ-de eestkõnelejaid ja külavanemaid) Fookusgrupi intervjuud viiakse läbi nimetatud teemagruppide järgi asukohapõhiselt Lääne-Harjumaa, Võru ja Tapa rühmades. Mõjude hindamine viiakse läbi Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei (2021) juhendmaterjali16 üldmetoodika alusel. Hindamise läbiviimiseks võetakse aluseks struktureeritud hindamismaatriks (vt tabel 3), milles kirjeldatakse olulised mõjud ning hinnatakse mõju olulisust vastavalt selle: 16 Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2021. Mõjude hindamise metoodika 10 a) ulatuse, b) esinemise sageduse c) sihtrühma suuruse d) ebasoovitavate mõjude riski osas Tabel 3. Mõju hindamismaatriks näidis Mõju hindamiseks kasutatakse metoodilise instrumendina 3-astmelisi skaalasid (suur/keskmine/väike) ja nende sisu on vastavalt neljale hindamiskriteeriumile järgnev: 1) Mõju ulatus • Mõju ulatus on suur, kui sihtrühma (inimene, ettevõte, keskkond) senine toimimine võib muutuda märkimisväärselt võrreldes varasemaga ning eeldab sihiteadlikku kohanemist • Mõju ulatus on keskmine, kui sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi • Mõju ulatus on väike, kui objekti kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks 2) Mõju sagedus Mõju avaldumise sageduse määramisel tuleb arvestada mõju avaldumise regulaarsust ja tihedust. • Mõju avaldumise sagedus on suur, kui mõjutatud adressaat (inimene, ettevõte, keskkond) puutub muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt või reeglipäraselt ja tihti (näiteks iga päev) • Mõju avaldumine on keskmine, kui kokkupuude on regulaarne või reeglipärane, aga mitte igapäevane • Mõju avaldumine on väike, kui kokkupuude on ebaregulaarne, juhuslik ja harv . 3) Sihtrühma suurus 11 Mõjutatud sihtrühma suurust hinnates tuleb esmalt määrata erinevad sihtrühmad, kellele mõju avaldub. Mõju olulisuse hindamisel analüüsitakse sihtrühma suhtelist suurust, võrreldes seda kõigi samasse gruppi kuuluvate objektidega määratud territooriumil. Näiteks, kui mõjutatud on teatud osa elanikkonnast, ettevõtetest või territooriumist, siis hinnatakse selle suurust võrreldes vastavalt kogu määratud elanikkonnaga, ettevõtete arvuga või territooriumiga. Sihtrühma saab pidada: • suureks, kui mõjutatud on üle poole kohalikust elanikkonnast, ettevõtete arvust või territooriumist • Sihtrühma suurus on keskmine, kui mõjutatud objektide hulk võrreldes kogu grupi suurusega on 5– 50% • väike, kui mõjutatud on alla 5% grupist. Mõju hinnata oluliseks ka siis, kui sihtrühma suurus on keskmine või väike, kuid tegemist on ühiskonna jaoks väga olulise sihtrühma või tundliku küsimusega. 4) Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski juures hinnatakse kaasnevate mõjude toimet sihtrühmadele – kas tegemist on negatiivse (koormav, piirav jne) või positiivse (kergendav, vabastav jne) toimega mõjudega. • Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on suur, kui mõjuvaldkonnas sihtrühmadele kaasnevad mõjud on selge negatiivse iseloomuga. • Risk on keskmine, kui kaasnevad mõjud on pigem negatiivse iseloomuga, ja • väike, kui negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad või on vähesed. 5) Koondmõju hindamine Hinnates iga kriteeriumit kolme palli süsteemis (suur, keskmine, väike), on võimalik määratleda, kas konkreetne mõju on oluline või mitte. Kui neljast kriteeriumist vähemalt üks on saanud hinnangu „suur“ või vähemalt kaks kriteeriumi on saanud hinnangu „keskmine“, kvalifitseerub mõju oluliseks. Mõjude ja nende olulisuse määramise kirjeldamisel tehakse vahet olulistel mõjudel, mida on vajalik täiendavalt analüüsida, ja ebaolulistel mõjudel, mida ei ole kavas täiendavalt analüüsida. Selline mõjude hindamine viiakse läbi vähemalt iga ülal sõnastatud uurimisküsimuse (hindamisteema) osas. Vajadusel täpsustatakse ja/või lisatakse hindamisteemasid. Hindamispaneeli liikmed saavad hindamise läbiviimise alusena töö eelnevate etappide süstematiseeritud tulemused (kirjalike materjalidena). Hindamistulemused on eelduslikult konsensuslikud, kuid vajadusel kasutatakse ka enamushääle põhimõtet (arvestades ka hindamisteema ja eksperdi valdkondlikku kompetentsi). Viimases uuringuetapis korraldatakse valideerimisseminar, mis on suunatud lõplike järelduste kinnitamisele. Need seminarid on mõeldud eelkõige uuringu tulemuste usaldusväärsuse ja 12 eesmärgistatuse ülevaatamiseks, samuti tulemuste ühiseks ja põhimõtteliseks analüüsiks. Antud seminaride käigus valideeritakse kuni viis põhilist järeldust. Seminaridel osaleb 10-20 inimest, kes on valdkonna tähtsamatest huvigruppidest või on ala eksperdid sh Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi esindajad, kohalike omavalitsuste juhid, regionaalarengu eksperdid ning kodanikuühiskonna MTÜ-de esindajad. Iga seminar kestab kuni kaks tundi ja on juhitud. Seminari ajal antakse osalejatele esmalt ülevaade uuringu eesmärkidest ja senisest mõjude analüüsist, samuti tutvustatakse esialgseid tulemusi. Seejärel arutatakse osalejatega läbi olulisemad hindamisjäreldused ja koostatakse lõplikud soovitused. 13 Tabel 4. Uuringu aja- ja tegevuskava 14 2. KOOSTÖÖ TELLIJAGA Uuringu tulemuste kvaliteedi ja Tellija ootustele vastamise tagamiseks on tähtis, et Tellija ja Pakkuja vahel toimuks kogu uuringu käigus tihe ja efektiivne koostöö. Pakkuja peab koostöö all silmas: ➢ regulaarset suhtlust Pakkuja ja Tellija esindajate vahel (telefoni teel, meili teel, Skype, Teams vms. veebikohtumised, näost näkku kohtumised töökoosolekutel), ➢ paindlikkust töökoosolekute planeerimisel ja pidamisel (nii Tellija kui Pakkuja poole pealt kompromissid sobiva aja ja vormi valikul), ➢ kiiret ja ausat mõlemapoolset infovahetust, ➢ mõlemapoolset varajast teavitamist ja kursis hoidmist kõigist võimalikest uuringut mõjutavatest teguritest (meeskonnaliikmete vahetumine, muutused ajakavas jms.), ➢ probleemide mõlemapoolset konstruktiivset lahendamist, ➢ kokkulepetest kinnipidamist, ➢ Tellija poolset mõistvat suhtumist uuringu tegemisel ettetulevatesse võimalikesse probleemidesse ja takistustesse, ➢ Pakkuja poolset õigeaegset ja kvaliteetset tööde esitamist Tellijale. Kõik olulisemad muudatused, mis projekti jooksul tekivad (nt. meeskonnaliikmete vahetus, muutused aja- ja/või tegevuskavas jms.) kooskõlastame eelnevalt Tellijaga. 15 3. PAKKUJA MEESKONNA TUTVUSTUS JA TÖÖJAOTUS Pakkuja, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, arvestab uuringu teemaga, mistõttu kaasab uuringu koostamisse sobiva kompetentsiga projektijuhi ja analüüsi koostajad (edaspidi analüütik). Olulisel kohal on kõikide osapoolte aktiivne osalemine ja tekkinud küsimuste lahendamine, mille peab eelkõige tagama projektijuht. Seetõttu on pakkuja uuringumeeskonda kaasatud vajalike kompetentsidega analüütikud ja seejuures on arvestatud, et analüütikuid oleks piisavalt, mis tagab tööde teostamise ka võimalike ettenägematute asjaolude (nt. haigestumised) vms korral. Meie uurimismeeskonna liikmetel on pikaajaline kogemus uuringutega regionaalpoliitika ja majandusarengu valdkonnas. Uuringu meeskonda kuuluvad: Allan Allik töötab Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüütikuna. Allan on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis regionaalplaneerimise ja inimgeograafia erialal. Ta on osalenud mitmetes regionaalpoliitika, piirialade, planeerimise ja kohalike omavalitsuste teenuste analüüsiga seotud projektides nii analüütikuna kui ka projektijuhina ning rakendanud metoodikat praktikas. Antud projektis on Allan projektjuhiks tegeledes administratiivse juhtimisega seotud ülesannetega nagu ajakava ja meeskonna töö jälgimine, suhtlus Tellijaga. Eesti Teadusinfosüsteemi profiil: https://www.etis.ee/CV/Allan_Allik Jaanus Veemaa töötab Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) analüütikuna. Jaanus on omandanud doktorikraadi Tartu Ülikoolis geograafia (regionaalplaneerimise ja inimgeograafia) erialal. Ta on tegelenud analüütikuna mitmetes regionaalpoliitika, planeerimise ja kohalike omavalitsustega seonduvates projektides (Oulu Ülikool, OÜ Geomedia, Tartu Ülikool), olnud Tartu Ülikoolis õppejõud (lugenud poliitilist geograafiat, inimgeograafia teoreetilisi lähtekohti, geopoliitikat ja turismigeograafiat) ning Euroopa Komisjoni Horisont 2020 raamprogrammi hindamisekspert. Jaanusel on suur kogemus nii kvantitatiivses andmeanalüüsis, kvalitatiivses analüüsis (eelkõige süva- ja individuaalintervjuude, kognitiivsete intervjuude, grupiintervjuude ja fookusgrupi intervjuude läbiviimine ja analüüs) kui dokumendianalüüsis. Eesti Teadusinfosüsteemi profiil: https://www.etis.ee/CV/Jaanus_Veemaa/ Veiko Sepp töötab Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse vanemanalüütikuna. Ta on Tartu Ülikooli inimgeograafia teadusmagister, kel on pikaajalised kogemused regionaalpoliitiliste uuringute läbiviimisest. Muuhulgas on ta viimastel aastatel eksperdi, analüütiku ja metoodikuna koostanud Riigikogu Arenguseire Keskusele „Eesti regioonide majandusarengut mõjutavate trendide analüüsi“, vedanud kohalike avalike teenuste tasemete seire metoodika väljatöötamist (miniomavalitsus.ee), ning uuringute „Era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes“. Eesti Teadusinfosüsteemi profiil: https://www.etis.ee/CV/Veiko_Sepp 16 4. TÖÖRÜHMA VARASEM KOGEMUS Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskusel on lai kompetents majandus- ja regionaalarengu valdkonnas, mis hõlmab nii akadeemilist uurimistööd kui ka praktilisi rakendusuuringuid. Käesoleva pakkumuse aluseks olev analüüs saab hõlmama aspekte nii majanduse, ettevõtluse, regionaalpoliitika kui ka riigikaitse uurimise valdkonnast. Töörühma viimaste aasta jooksul teostatud majanduskeskkonna ja regionaalarengu analüüsid: 1. Koidula piiripunkti töö ümberkorraldamisega kaasnevate sotsiaalsete ja majanduslike mõjude eelhinnang (2023, täistekst) Tellija: Siseministeerium Projektimeeskond: Veiko Sepp, Allan Allik, Jaanus Veemaa, Helen Urmann, Eiki Berg 2. Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-majandusliku olukorra, siseturvalisuse, piirijulgeoleku ja kogukonna uuring (2022-2023, täistekst) Rahastajad: Kaitseministeerium, Siseministeerium Projektimeeskond: Veiko Sepp, Eiki Berg, Allan Allik, Helen Urmann, Kristel Vits 3. Trendide ruumilise mõju analüüs. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2040“ alusuuring Rahandusministeeriumile (2022-2023) Tellija: Rahandusministeerium Projektimeeskond: Veiko Sepp, Garri Raagmaa, Uku Varblane, Allan Allik, Ene Tubelt, Helen Urmann, Siim Espenberg 4. Kohalike omavalitsuste roll rohepöörde elluviimisel Eestis (2022, täistekst, juhend) Tellija: Riigikantselei Projektimeeskond: Veiko Sepp, Merle Mägi, Heli Einberg, Aveliina Helm, Antti Roose, Maie Kiisel, Kristiina Vain, Mirjam Võsaste, Jaanus Veemaa, Garri Raagmaa, Liina Joller-Vahter 5. Planeerimisseaduse mõju järelhindamine Rahandusministeeriumile (2021-2022) Tellija: Rahandusministeerium Projektimeeskond: Veiko Sepp, Jaanus Veemaa 6. Rapla maakonna avalike- ja erateenuste osutamise võrgustiku rahvastikumuutustega ja tulevikutrendidega kohandamise võimaluste uuring (2021-2022) Tellija: Raplamaa Omavalitsuste Liit 17  Projektimeeskond: Veiko Sepp, Allan Allik, Merle Mägi, Jaanus Veemaa, Meri Külm, Ene Tubelt 7. EL struktuurifondide rakenduskava eelhindamine: mõju inimesele ja sotsiaalsele keskkonnale (2020-2021) Tellija: Hendrikson & Ko OÜ Projektimeeskond: Veiko Sepp, Merli Aksen, Kaidi Nõmmela, Aivi Themas 8. Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine (2020-2021, aruanne, kõik materjalid asuvad DataDOI keskkonnas) Tellija: SA Eesti Teadusagentuur Projektimeeskond: Jaanus Veemaa, Veiko Sepp, Kristjan Pulk, Siim Espenberg, Uku Varblane 9. Nutikate välisinvesteeringute uuring: Eestis tegutseva välisosalusega ettevõtete analüüs, et selgitada välja uute välisinvesteeringute maandamise fookus ja kriteeriumid (2019-2020, infoleht, täistekst) Tellija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur Projektimeeskond: Urmas Varblane, Uku Varblane, Kristjan Pulk, Tiia Vissak, Oliver Lukason, Siim Espenberg, Veiko Sepp, Helen Urmann, Gaygysyz Ashyrov, Triin Kask, Janika Sillamäe 10. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine (2019-2020, täistekst, lisa, infoleht) Tellija: Rahandusministeerium Projektimeeskond: Siim Espenberg, Merli Aksen, Kerly Espenberg, Mart Laatsit, Kadri Lees, Kerli Lill, Jaan Masso, Merle Mägi, Garri Raagmaa, Amaresh Tiwari, Helen Urmann, Jaanus Veemaa Koostööpartner: Tallinna Tehnikaülikool 11. Eesti regionaaltasandi arengu analüüs (2019-2020, kokkuvõte, täistekst, esitluse slaidid) Tellija: Harjumaa Omavalitsuste Liit Projektimeeskond: Veiko Sepp Koostööpartnerid: Tallinna Ülikool, Geomedia OÜ 12. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna "Jätkusuutlik linnapiirkondade areng" vahehindamine (2019-2020, täistekst) Tellija: Rahandusministeerium Projektimeeskond: Veiko Sepp, Merle Mägi, Jaanus Veemaa 13. Tartu ettevõtlusuuring (2019-2020, täistekst, esitluse slaidid) Tellija: Tartu Linnavalitsus Projektimeeskond: Veiko Sepp, Uku Varblane, Carl-Martin Keerberg 18 14. Šiauliai piirkonna majandusarengu potentsiaali hindamine ja investeeringute atraktiivsuse arendamine (2018) Tellija: Šiaulių miesto savivaldybės administracija Projektimeeskond: Uku Varblane, Jaanus Veemaa Koostööpartnerid: Smart Continent LT UAB 15. Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs (2018, täistekst) Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Projektimeeskond: Tarmo Puolokainen, Kaia Kask, Andres Võrk, Uku Varblane, Kaidi Nõmmela, Jaanus Veemaa 16. Kasvualade edenemise uuring (2018, täistekst) Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Projektimeeskond: Siim Espenberg, Kaidi Nõmmela, Uku Varblane, Jaan Masso, Kadri Lees, Veiko Sepp Koostööpartnerid: Tallinna Tehnikaülikool, Technopolis Group Eesti 17. Uuring „Arengu ruumiline ja strateegiline kavandamine, sh regionaaltasandi funktsioonid ruumilise arengu suunamisel“ (2017, täistekst) Tellija: EV Rahandusministeerium Projektimeeskond: Veiko Sepp Koostööpartnerid: Irbis Konsultatsioonid, Hendrikson ja Ko 18. Euroopa kahanevate piirkondade muutustega kohanduv areng läbi nutikate ja uuenduslike lahenduste (2017, täistekst) Tellija: EV Rahandusministeerium Projektimeeskond: Veiko Sepp, Jaanus Veemaa 19 5. UURINGU EELARVE Uuringu tegemise eelarveks on 29 900 eurot, millele lisandub käibemaks 22%. Uuringu kogumaksumus on seega 36 478 eurot. 20