Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE)

Teie 19.06.2025 nr RIIGIKOGU/25- Riigikogu rahanduskomisjon 0567/-3T [email protected] Meie 30.06.2025 nr 1.1-11/2909-2 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE) Austatud rahanduskomisjoni esimees Vabariigi Valitsus otsustas 19.06.2025. a istungil mitte toetada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 22. mail 2025. a algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõud (661 SE) põhitoiduainete (juur- ja köögiviljad, piima-, liha-, teravilja- ning kalatooted) käibemaksumäära vähendamiseks 9%-le. Toiduainete maksumäära vähendamise ettepanekuid on valitsus sellel aastal arutanud juba kahel korral, sealhulgad koalitsioonis eelnõu autoritega (16. jaanuaril EKRE algatatud eelnõu 539 SE ja 10. aprillil arutati EKRE algatatud eelnõu 593 SE) ja otsustanud neid mitte toetada. Toiduainete käibemaksumäära vähendamise mittetoetamise põhjused ei ole muutunud. Põhitoiduainete käibemaksumäära vähendamine tooks kaasa suure riigieelarvelise kulu, mis ulatub hinnanguliselt 200 mln euroni aastas ja ei ole praeguses eelarvevseisus jõukohane. Ent see ei ole otstarbekas üksnes kulukuse, vaid ka ebaefektiivsuse tõttu. Esiteks mõjult hindadele. Praktika näitab, et käibemaksu määral ja toidu hinnal puudub usutav seos. Euroopa võrdlustes on madalama määraga riikides isegi pisut kõrgemad toidu hinnad. Euroopa Liidu statistika kohaselt oli 2023. aastal toiduainete hinnad Eestiga võrreldes kallimad näiteks Luksemburgis, Iirimaal ja ka Soomes, kus kehtib toiduainetele vähendatud käibemaksumäär ja meist kõrgema hinnatasemega Euroopa riikidest ainult Taanis on kõrgem ka toidu käibemaks. Alati on käibemaksumäära langetamisest tulenev riigi tulude vähenemine suurem kui soovitav majanduslik mõju. Näiteks Hispaanias rakendati 2023. aasta alguses ajutiselt käibemaksu nullmäära teatud toiduainetele, nagu puuviljad ja piimatooted. Esialgsed andmed viitavad, et kuigi hinnad langesid, ei olnud mõju püsiv ning mõne kuu jooksul hinnad stabiliseerusid kõrgemal tasemel kui esialgu oodati. Toidu käibemaksu vähendamise mõju hinnale oli väga lühiajaline ka Soomes. Toiduainete hinda ei kujundavad valdavalt muud tegurid. Kuigi soodusmäärad võivad pakkuda lühiajalist hinnasurvet allapoole, on nende pikaajaline mõju nähtamatu, sest riigi loobumine maksutulust loob ruumi hinnatõusuks, mille omastab tarneahel. Teiseks sotsiaalselt jaotuselt. Eeldades, et osa maaksukaost jääb tarneahela omandamata ja jõuab lõpphinda, jääb vastuargumendiks tõsiasi, et jõukamad leibkonnad kulutavad toidule absoluutsummas enam ja hinna vähenemise korral võidaksid rohkem nemad. 2020. aasta uuringu järgi omandaks 25,4% sellest jõukam ja 13,4% vaesem viiendik. Seega käibemaksusoodustusest saadav võit jaguneks vastupidi toetusvajadusele. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Eelnõu näeb ette maksumäära vähendamise põhitoiduainete. Ei temast ega seletuskirjast selgu paraku, kuidas sellist maksuobjekti määratleda, aga erandi kehtestamine ja vaidluste vältimine eeldab seda. Näiteks, kui suur peab vähendatud maksumääraga maksustatavas tootes olema teravilja sisaldus, kas hõlmatud on ka rafineeritud ja kondiitritooted, kas suure suhkrusisaldusega piimatoode on samuti põhitoiduaine, mis maksustatads vähendatud maksumääraga jne1. Administreerimise seisukohast on tegemist keeruka ja kuluka ettepanekuga. Toidu käibemaksu vähendamist ei toeta ka parimad rahvusvahelised eksperdid. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) peab efektiivseks käibemaksu laia maksubaasi ja üht kindlat, väheste eranditega maksumäära. Samuti oli äsja Eestit väisanud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) riigipõhine soovitus seista vastu survele eri kaupade maksumäära alandada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Aet Külasalu 5885 1300 [email protected] 1 Näited Ühendkuningriigi kohtupraktikast vaidlustest mahla ja smuuti, vahukommide ning piimajookide maksumäära üle on kättesaadavad järgmistelt linkidelt:  HM Revenue v The Core (SWINDON) Limited | [2020] UKUT 301 (TCC) | Upper Tribunal (Tax and Chancery Chamber) | Judgment | Law | CaseMine  Innovative Bites Ltd v Revenue & Customs (VALUE ADDED TAX - zero rating - food ) | [2022] UKFTT 352 (TC) | First-tier Tribunal (Tax) | Judgment | Law | CaseMine  Microsoft Word - Nestle UK Ltd v HMRC .doc 2