Hankija vastus

Lp Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 27.06.2025 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Kaisa Poller Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Liis Kikas Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE Vaidlustusasja nr: 155-25/287952 Riigihange: „Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“ (viitenumber 287952) Vaidlustaja: Visionest Institute OÜ Registrikood 10342428 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus e-post [email protected] Hankija: Maaelu Teadmuskeskus Registrikood 70000585 Hankija esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Kolmas isik: MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus Registrikood 80354203 e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Jätta vaidlustus läbi vaatamata, või alternatiivselt, jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista hankija menetluskulud välja vaidlustajalt vastavalt hankija menetluskulude nimekirjale.  NOVE - 2/6 - I ASJAOLUD 1. 06.02.2025 kuulutas Maaelu Teadmuskeskus („Hankija“) välja avatud hankemenetlusega riigihanke „Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“ (viitenumber 287952, „Hange“). Hange on jaotatud kuueks osaks, neist osa nr 6 on „Horisontaalsed teadmussiirde tegevused“. Hange on kõikides osades suunatud raamlepingu sõlmimisele kahe kuni viie pakkujaga. 2. Hankes osas nr 6 esitasid tähtajaks (18.03.2025) pakkumuse üheksa pakkujat, nende seas Visionest Institute OÜ („Vaidlustaja“) ja MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus („Kolmas isik“). 3. 01.04.2025 tunnistas Hankija Hanke osas nr 6 esitatud pakkumused vastavaks. 4. 15.04.2025 tunnistas Hankija Hanke osas nr 6 edukaks viis enim hindepunkte teeninud pakkumust. Need pakkumused olid esitatud järgmiste pakkujate poolt: Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Kolmas isik ja Northern Roots MTÜ. 5. 25.04.2025 esitas Vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse, millega vaidlustas mh Hanke osas nr 6 Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise – vaidlustusasi nr 107-25/287952. 6. 26.05.2025 tegi VAKO eelviidatud asjas otsuse, millega mh jättis vaidlustuse Kolmanda isiku pakkumuse Hanke osas nr 6 vastavaks tunnistamise peale läbi vaatamata ja rahuldas vaidlustuse Kolmanda isiku pakkumuse Hanke osas nr 6 edukaks tunnistamise peale, tunnistades viimati mainitud otsuse kehtetuks. VAKO otsus on nimetatud osas jõustunud. Vaidlustaja pöördus VAKO otsuse peale küll edasikaebusega halduskohtusse, kuid seda üksnes osaliselt, hõlmamata Hanke osa nr 6. 7. 10.06.2025 tegi Hankija Hanke osas nr 6 uue pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse, tunnistades teiste seas taaskord edukaks ka Kolmanda isiku pakkumuse. 8. 19.06.2025 esitas Vaidlustaja VAKO-le vaidlustuse nõudega tunnistada kehtetuks Hankija 10.06.2025 otsus Kolmanda isiku pakkumuse Hanke osas nr 6 edukaks tunnistamise kohta. 9. 20.06.2025 teavitas VAKO Hankijat vaidlustuse esitamisest ning edastas Hankijale vaidlustuse materjalid, paludes vaidlustusele vastata hiljemalt 27.06.2025. 10. Käesolevaga esitab Hankija oma vastuse vaidlustusele. Hankija peab vaidlustust alusetuks ning palub selle jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED A. Vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata 11. Ehkki vaidlustus on formaalselt ja nominaalselt esitatud Kolmanda isiku pakkumuse Hanke osas nr 6 edukaks tunnistamise otsuse peale1, tuleneb vaidlustuse sisust, et tegelikult on Vaidlustaja etteheited suunatud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamisele. Vaidlustaja väidab läbivalt, et Kolmanda isiku pakkumus on mittevastav ning tuleks seega tagasi lükata. (Selline arusaam on väär ning seda on lähemalt selgitatud allpool.) 12. Teisisõnu püüab Vaidlustaja Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu, mis on pakkumuste hindamise tulem, vaidlustada pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust, mis on pakkumuse vastavuse kontrolli tulem. See ei ole menetluslikult võimalik ega lubatav. Pakkumuste hindamise ja selle järelmina pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasus saab seisneda selles, et pakkumuste hindamisel on rikutud menetlusreegleid või on lõppotsustus parima pakkumuse osas sisult ebaõige.2 Praegu aga ei väida seda, et Hankija oleks Kolmanda 1 Siit edasi ei ole enam Hanke osa täpsustatud. Kui ei ole öeldud just teisiti, on silmas peetud Hanke osa nr 6. 2 VAKOo 219-18/200962, p 6.  NOVE - 3/6 - isiku pakkumusele andnud liiga palju hindepunkte või teinud hindamisel mõne muu vea, isegi mitte Vaidlustaja. Kõik Vaidlustaja etteheited seonduvad pakkumuse vastavuse kontrolliga. 13. Sellega seonduvalt tuleb toonitada, et Hankija ei ole vastu võtnud uut otsust Kolmanda isiku pakkumuse ega ühegi teise pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta. Jätkuvalt on jõus Hankija 01.04.2025 sellekohased otsused (vt ülal p 3). VAKO jättis juba oma 26.05.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 107-25/287625 Vaidlustaja vaidlustuse Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse peale läbi vaatamata, kuna vaidlustus oli esitatud mittetähtaegselt. Seda enam on vaidlustus sama otsuse peale mittetähtaegne täna, veel u kuu aega hiljem. Liiatigi takistab nüüd vaidlustuse läbivaatamist ka tõik, et samas asjas on juba VAKO otsus (RHS § 192 lg 3 p 3). 14. Lisaks eelnevale seab Hankija kahtluse alla Vaidlustajal vaidlustamisõiguse olemasolu. Nimelt tuleneb RHS § 185 lg-st 1, et vaidlustuses väidetav RHS-i rikkumine peab omakorda rikkuma vaidlustaja õigusi või kahjustama tema huve. Seda mõistetakse vastavalt VAKO ja kohtute praktikale nii, et riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve on õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus3 ning seega peab vaidlustuse rahuldamine positiivselt mõjutama vaidlustaja võimalust hankelepingu sõlmimiseks.4 Antud juhul näib Vaidlustaja olevat arusaamisel, et kui Kolmas isik peaks konkurentsist välja langema, siis tagab see Vaidlustajale raamlepingu. Nii see ei ole. Hanke tingimuste järgi sõlmitakse raamleping Hanke osas nr 6 kahe kuni viie pakkujaga.5 Järelikult ei pea Hankija sõlmima raamlepingut tingimata viie pakkujaga. Seetõttu, isegi kui alanud vaidlustusmenetlus peaks päädima tulemusega, et Kolmas isik langeb Hankest välja, siis ei pea Hankija Vaidlustajaga raamlepingut sõlmima. 15. Võttes arvesse eeltoodut, taotleb Hankija, et VAKO jätaks vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p 1 (mittetähtaegsus) ja/või p 3 (samas asjas on VAKO otsus) ja/või p 7 (vaidlustamisõiguse puudu- mine) alusel läbi vaatamata. Olgu märgitud, et vaidlustuse läbi vaatamata jätmist ei takista asjaolu, et VAKO on vaidlustuse esiti menetlusse võtnud. Nagu VAKO on seda korduvalt märkinud, on VAKO-l pädevus jätta vaidlustus sellekohase aluse ilmnemisel läbi vaatamata vaidlustusmenetluse mistahes faasis.6 B. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õiguspärane 16. Kui VAKO peaks eelnevast hoolimata otsustama, et vaidlustus tuleb sisuliselt läbi vaadata, siis taotleb Hankija alternatiivselt, et vaidlustus jäetaks rahuldamata. Hankija on õiguspäraselt tunnistanud Kolmanda isiku pakkumuse (uuesti) edukaks. ▪ Hankija tegevus ei ole vastuolus VAKO varasema otsusega 17. Vaidlustaja püüab vaidlustuse ptk-s 2.2 jätta muljet justkui oleks vaidlustatud otsus vastuolus VAKO 26.05.2025 otsusega. Selline seisukoht on väär. Vaidlustaja on VAKO otsust valesti mõistnud või moonutab seda teadlikult. Seetõttu on asjatud ka Vaidlustaja viited RHS § 200 lg-le 6 ja seda tõlgendavale kohtupraktikale. 18. Kuna VAKO jättis oma 26.05.2025 otsusega vaidlustuse Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse peale läbi vaatamata, siis VAKO ei võtnud sisulist seisukohta küsimuses, kas kõnealune pakkumus on vastav või mitte (RHS § 197 lg 8). Kõik Vaidlustaja vastu- pidised mõista andmised on otseselt ja raskekoeliselt eksitavad. Mida VAKO tegi, oli see, et ta tuvastas Hankija poolt ekslikult arvutusvea parandamise sätetele (RHS § 117) tuginemise, kuivõrd Kolmanda isiku pakkumuses ei olnud tehtud mitte eksimust matemaatilises tehtes, vaid pakku- muses sisaldus ebakõla kahe dokumendi vahel. Just seetõttu, teatava formaalse ja menetlus- tehnilise vea pärast, VAKO rahuldas vaidlustuse Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise osas.7 3 TrtRKo 3-18-1248, p 24; TlnHKo 3-23-1696, p 12; TrtHKm 05.12.2022, 3-22-2334, p 14; VAKOo 5-18/192791, p 20. 4 TrtRKo 3-21-439, p 30. 5 Hanke alusdokument „Lisateave“, p 5.3.6. 6 Nt VAKOo 10-18/194138, p 8 ja 9; 64-18/192746, p 28. 7 VAKO otsuse p 16 ja alap-d.  NOVE - 4/6 - 19. Enamgi veel, VAKO ei andnud oma 26.05.2025 otsuses isegi mitte kaudselt mõista, et Kolmanda isiku pakkumus on mittevastav ja kuulub tagasilükkamisele. Sellise tõlgenduse on Vaidlustaja ise VAKO otsusele meelevaldselt omistanud. VAKO otsus räägib „vastuolust“ pakkumuses, mitte pakkumuse mittevastavusest. See on oluline vahe, mida Vaidlustaja ei näi mõistvat või on otsustanud ignoreerida. Iga vastuolu pakkumuses ei tähenda tarvidust pakkumus mittevastavana tagasi lükata. Pakkumuses vigade kõrvaldamise kohta on RHS-is eraldi sätted ning väga mahukas kogum VAKO ja kohtute praktikat, mis on kahtlemata hästi teada nii VAKO-le kui Vaidlustajale, mistõttu ei ole siinkohal sellesse riigihankeõiguse ABC-sse laskutud, eriti kuna see pole ka otseselt vajalik. 20. Mis puudutab Vaidlustaja viidet VAKO 26.05.2025 otsuse p-le 16.2.38, siis selles punktis VAKO refereeris Vaidlustaja seisukohti. Tegu ei ole VAKO hinnanguga, nagu Vaidlustaja püüab eksitavalt näidata. 21. Olles öelnud eelnevat, siis igal juhul ei pidanud Hankija pärast VAKO otsust ja selles antud VAKO selgitusi, mille siduvust Hankija mõistagi möönab (RHS § 200 lg 6), enda 01.04.2025 otsust Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta kehtetuks tunnistama ja võtma vastu uut otsust Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse osas, olgu see siis positiivse või negatiivse sisuga. Kõigepealt, nagu juba korduvalt märgitud, 01.04.2025 vastavusotsus on muutunud n-ö lõplikuks, kuna seda ei vaidlustatud tähtaegselt. Teiseks – ja mis tähtsamgi – VAKO leiud 26.05.2025 otsuses ei tingi vajadust varem tehtud otsust Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta muuta, see on otsus lõppjärelduses õige. Selgitame alljärgnevalt lähemalt. 22. Nagu VAKO tuvastas, esineb Kolmanda isiku pakkumuses vastuolu. Kolmas isik on riigihangete registri („RHR“) töölehele „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ sisestanud ühe üldkulude määra, Vormile 1 aga teise üldkulude määra. See ei ole Hankijale üllatuseks, kuna Hankija tegeles selle teemaga ka juba enne eelmist vaidlustusmenetlust – see on kajastatud ka VAKO 26.05.2025 otsuses. Siis, tõsi, vaatles Hankija seda teemat ekslikult arvutusvea instituudi valguses. 23. Olgu selle tehnilise eksimusega kuidas on, lõppastmes tegi Hankija juba toona õige otsuse, lähtudes üldkulude määrast, mille Kolmas isik on kandnud enda pakkumuse koosseisus esitatud Vormile 1 (sealne lahter C8). Nimelt, Hankes kehtestatud hindamiskriteeriumi nr 3 „Tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr“ juurde on lisatud järgmine selgitus: „Pakkuja sisestab riigihanke maksumusena üldkulude määrade tabelist (Vorm 1) tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määra (exceli tabeli lahter C8).“ Lisaks sätestab Hanke alusdokumendi „Lisateave“ p 3.7 järgmist: „Kontaktsete tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr, veebipõhiste tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr ning trükiste väljaandmisega seotud üldkulude määr peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud raamlepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Nimetatud kolm määra tuleb esitada Vormil 1 „Üldkulude määrad“, kus esitatud määrad liidetakse kokku järgmiste osakaaludega: 60% kontaktsete tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr, 30% veebipõhiste tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr ja 10% trükiste väljaandmisea seotud üldkulude määr. Saadud summa moodustab hinnatava „Tegevuse korraldamisega seotud üldkulude määra“.“ 24. Sellest tuleneb nii eraldi kui koosmõjus selgesti, et n-ö õige pakutav üldkulude määr on see, mille pakkuja on kirja pannud Vormi 1 lahtrisse C8. Just see arvuline näitaja tuli kanda ka RHR-i. Kui juhtub eksitus ning RHR-i ja Vormi 1 andmed erinevad, nagu Kolmandal isikul juhtuski, prevaleerib Hanke tingimuste järgi Vorm 1. Veelkord ja teisisõnu: Vorm 1 on pakkuja pakutava üldkulude määra n-ö algallikas ning sealne info tuleb kanda RHR-i hindamislehele kui sekundaar- sesse dokumenti vaid põhjusel, et pakkumused esitatakse läbi RHR-i. On ka igati loogiline, et 8 Vt vaidlustuse p 2.2.4.  NOVE - 5/6 - Hankija soovis Hanke alusdokumentidesse kirja panna konstruktsiooni, mille kohaselt võetakse hindamisel aluseks Vorm 1 ja seal toodud arvulised näitajad – sellisel juhul on olemas detailne kululoend, millest lepingu täitmisel lähtuda. Seevastu RHR-i töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ täidetav vorm on formaalsus, ilma milleta ei ole võimalik RHR-is pakkumust esitada. 25. Eelneva valguses on arusaamatu, alusetu ja ilmselgelt otsitud Vaidlustaja argumentatsioon, et Hanke tingimused ei näe ette ühe või teise dokumendi ülimuslikkust või isegi kui näeb, siis on see hoopis RHR-i hindamisleht, mitte Vorm 1.9 Selline käsitlus on eelkirjeldatud faktilis-õigusliku tegelikkusega diametraalses vastuolus. Hoopis asjasse puutumatu on Vaidlustaja viide kohtu- praktikale, mis puudutab eksimust nn arvulise vastavustingimuse vastu.10 Käesolev kaasus puudutab olukorda, kus pakkumus sisaldab ühes dokumendis ühte üldkulude määra ja teises dokumendis teist üldkulude määra, mitte aga olukorda, kus pakkuja on esitanud nõutust ühe päeva võrra lühema kehtivusajaga garantiikirja või pakkunud nõutust 2 cm lühemat mööblieset vmt. 26. Kirjeldatud vastuolu Kolmanda isiku pakkumuses on kõrvaldatav puudus. See puudus (üks dokument ütleb ühe asja kohta A, teine dokument aga sama asja kohta B) on ületatav eelkäsitletud konfliktide lahendamise mehhanismi kaudu. Sealjuures pole isegi vaja küsida pakkujalt selgitust, kuna Hanke tingimused annavad Hankijale õige lahenduse ette ka ilma pakkujaga konsulteerimata. Ühtlasi ei ole tegu pakkumuse sisulise muutmisega, mis oleks keelatud. Kolmas isik ei ole pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva esitanud uut üldkulude määra, ka ei ole Hankija seda ise välja mõelnud. Hankija pelgalt valis kahest vastuolulisest arvnäitajast selle, mille ta Hanke tingimuste järgi niisuguses olukorras valima pidi. Hankija ei teinud seda mitte vaid Kolmanda isiku, vaid ka teiste analoogilise eksimuse teinud pakkujate pakkumuste puhul. 27. Oleks menetlusökonoomiliselt ebamõistlik ja tarbetu 01.04.2025 otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta VAKO 26.05.2025 järel kehtetuks tunnistada, et siis vastu võtta uus samasisuline otsus, kuivõrd mingit sisulist ja pakkumuse tagasilükkamist tingivat viga selles pakkumuses ei esine. Selle asemel saab Hankija sedastada, et tema 01.04.2025 otsus on ka VAKO otsuses esitatud selgituste valguses ja pärast täiendavat, nüüd siis korrektset, õiguslikku analüüsi õige. 28. Niisugune varem tehtud otsuse tagasiulatuv uute ja täiendavate argumentidega ülekontrolli- mine ja -valideerimine on õiguspärane, seda on kinnitanud Riigikohus kohtusüsteemi kõrgeimal tasemel. Nimelt, VAKO leidis vaidlustusasjas nr 53-20/218279 tehtud otsuses, et hankija ei saa aprillis sedastada, et tema märtsikuine otsus on õige (mh) põhjustel, millest märtsis otsust tehes ei lähtutud. VAKO otsus kaevati edasi ning lõppastmes leidis Riigikohus haldusasjas nr 3-20-924 tehtud otsuses (ja enne teda ka mõlemad alamad kohtuastmed), et selline otsuse „tagantjärele täiendav motiveerimine“ on võimalik.11 Sellest on praegu lähtunud ka Hankija. See nähtub otse- sõnu mh Hankija 10.06.2025 uutest hindamisprotokollidest, kus Hankija on selgitanud, miks ta on pakkumuste uuel hindamisel12 võtnud aluseks just pakkujate Vormil 1 esitatud üldkulude määrad. ▪ Kolmanda isiku pakkumust on õigesti hinnatud 29. Nagu ülal selgitatud, sai ja pidigi Hankija pakkumuste uue hindamise läbi viima tegelikult samadel alustel mis varemgi. Nimelt, pärast VAKO osutatud menetlustehniliste vigade mõttelist korrigeerimist tuli pakkumusi hinnata samade näitajate alusel kui varem. Seega on ka pakkumuste pingerivi jätkuvalt sama. 30. Hankija ei ole pakkumuste hindamisel, mille tulemuseks pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on, eksinud. Hankija on toiminud kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb hindamine läbi viia vastavalt avaldatud hindamismetoodikale. Hanke alusdokumentidest on üheselt tuletatav, et üldkulude määra puhul on hinnatavaks näitajaks just Vormil 1 toodud arv. 9 Vaidlustuse p 2.3.4 ja 2.3.5. 10 Vaidlustuse p 2.3.6. 11 RKHKo 3-20-924, p 10.1, 12.1 ja 17. 12 Selle oli Hankija VAKO 26.05.2025 otsuse järel sunnitud uuesti läbi viima.  NOVE - 6/6 - III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 31. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Hankijat selles asjas esindada (RHS § 190 lg 11). 32. Menetlusliik. Hankija eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses. 33. Tõendid. Hankija ei ole menetlusökonoomiast lähtudes käesolevale vastusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le RHR-ist vabalt kättesaadavad. 34. Suhtluskanal. Hankija palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema volitatud esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat