Teie 09.04.2025 nr 1-4/25/1708;
Kliimaministeerium KLIM/25-0361/-1K
[email protected] Meie 04.05.2025 nr 1.1-11/1770-2
Keskkonnaministri 20.12.2016. a
määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta
esitatavad keskkonnanõuded,
biokütuste, vedelate biokütuste ja
biomasskütuste säästlikkuse
kriteeriumid, vedelkütuste
keskkonnanõuetele vastavuse seire
ja aruandmise kord ning
biokütuste, vedelate biokütuste ja
biomasskütuste kasutamisest
tuleneva kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähenemise määramise
metoodika“ muutmine
Austatud härra Sutt
Kooskõlastame määruse eelnõu. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks § 5 lg 3, mille järel jääb
gaasiõli lubatud väävlisisalduseks 10 mg/kg (0,001% massist). Kaasnevalt tuleb üle vaadata
ka määruse lisad, sest näiteks lisaga 6 antavates nõuetes kergele kütteõlile (mis on määruses
gaasiõli üks alamliikidest) kehtestatakse suurimaks lubatud väävlisisalduseks ≤ 0,1 massi%,
mis on 100 korda rohkem.
Leiame, et lisaks käesoleva eelnõuga kavandatud muudatustele tuleks kaaluda järgmisi
ettepanekuid:
1. Reguleerida mootoribensiinis veesisaldus. Kehtiv regulatsioon ei piira mootoribensiinis
vee sisaldumist, mille tõttu ei ole järelevalveasutusel võimalik peatada veega saastunud
kütuse müüki üksnes kütusesse vee sattumise fakti tõttu (formaalselt ei pruugi veel
tegemist olla kvaliteedinõuetele mittevastava kütusega). Kirjeldatud lünga tagajärjel võib
veega saastunud mootoribensiini müügi peatamine jääda sõltuma vaid kütusemüüja
tahtest. Veesisalduse nõuet konkreetse numbrilise väärtusena me ei poolda, sest erinevatel
põhjustel on see keeruline. Lahendusena pakume KEM määruse lisasse üle võtta pliivaba
mootoribensiini standardi EVS-EN 228:2012+A1+NA:2017 punkti 5.4 Üldnõuded ja
katsemeetodid järgmine tingimus: „Pliivaba mootoribensiin ei tohi sisaldada võltsingu-
ega saasteaineid, mis muudavad kütuse kasutuskõlbmatuks pliivaba mootoribensiini jaoks
mõeldud bensiinimootoriga sõidukites.“ Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku KEM
määruse nr 73 lisadesse üle võtta need standardites EN 228 ja EN 590 toodud kvaliteeti
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
puudutavad nõuded, mis määruse lisades seni puuduvad. Kuna VKS § 8 ja selle alusel
kehtestatud MKM määruse nr 16 § 2 lg 1 kohaselt peab mootoribensiin ja diislikütus
vastama üksnes KEM määruses nr 73 esitatud nõuetele (mitte standarditele), on kehtivas
õiguses standard üle võetud vaid osaliselt. Teisisõnu: puuduvad osad olulised kvaliteeti
mõjutavad nõuded.
2. Märgime KEM määruse nr 73 ebakõla VKS regulatsiooniga, kuna „diislikütuse“ mõiste
on õigusaktides erinev ja sellest tekivad määruste vahel konfliktid.
VKS kehtestab kvaliteedinõuded diislikütusele ja keelab nõuetele mittevastava kütuse
käitlemise. „Diislikütuseks“ VKS kontekstis loetakse kolme kütust (KN-koodidega 2710 19
29, 2710 19 43 või 2710 20 11). Nõuded nendele kütustele on kehtestatud MKM 17.03.2010
määrusega nr 16, mille kohaselt peavad diislikütused vastama KEM määruses nr 73 toodud
nõuetele. Ebakõla tekibki KEM määrusest nr 73, milles loetake diislikütuseks üksnes KN-
koodidega 2710 19 43 või 2710 20 11 kütust. Sellest ja määruste sõnastusest tekib küsimus,
millistele nõuetele peab vastama KN-koodiga 2710 19 29 kütus?
Ühelt poolt loetakse seda VKS-s diislikütuseks ja seega peaks see kütus vastama diislikütuse
nõuetele (s.o määruse lisa 2, mis põhineb standardil EN 590). Samas jätab MKM määrus nr
16 koosmõjus KEM määrusega nr 73 võimalusi erinevateks tõlgendusteks. KEM määrus nr
73 käsitleb seda KN-koodi „gaasiõlina“, millele kehtivad diislikütusega võrreldes pea
olematud nõuded – vaid väävlisisalduse normeerimine. See on ka arusaadav, sest KEM
määruse (praegu kehtivas sõnastuses) kohaselt ongi gaasiõli kasutus väga piiratud. Kaasnevalt
on loodud olukord, kus VKS vaates saaks ühte liiki diislikütust tarbimisse lubada sisuliselt
ilma kvaliteedikontrollita.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lauri Lelumees 5885 1404
[email protected]
2