Riigihangete vaidlustuskomisjon /kuupäev digitaalallkirjas/ E-post:
[email protected] Riigihanke nimetus: Kodus elavate dementsusega inimestele ja nende hoolduskoormusega lähedastele suunatud sekkumispraktikate ja tugisüsteemide analüüs Sotsiaalministeeriumile (hanke viitenumber 282115) Vaidlustaja: Civitta Eesti AS Registrikood 11092241 Riia tn 24a, 51010 Tartu linn, Tartu maakond Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood 70007340 Lõkke tn 4, Kesklinna linnaosa, 10122, Tallinn, Harju maakond Kontaktisik: Katre Illak VAIDLUSTUS Hankija otsusele 24.04.2025 riigihankes “Kodus elavate dementsusega inimestele ja nende hoolduskoormusega lähedastele suunatud sekkumispraktikate ja tugisüsteemide analüüs Sotsiaalministeeriumile” (viitenumber 282115), millega tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi Civitta Eesti AS pakkumus. TAOTLUSED: Palun tunnistada kehtetuks hankija 24.04.2025 otsus, millega lükati tagasi Civitta Eesti AS pakkumus kui mittevastav. Mõistja hankijalt vaidlustaja kasuks välja tasutud riigilõiv. I Asjaolude kokkuvõte ja vaidlustuse ese, vaidlustaja õiguste rikkumine Hankija avaldas 10.03.2025 riigihangete registris (edaspidi register) hanketeate riigihanke “Kodus elavate dementsusega inimestele ja nende hoolduskoormusega lähedastele suunatud sekkumispraktikate ja tugisüsteemide analüüs Sotsiaalministeeriumile”, hanke viitenumber 282115 (edaspidi hange) väljakuulutamise kohta. Hange korraldati avatud hankemenetlusena teenuse ostmiseks ning eduka pakkuja selgitamise aluseks on (i) hind (kogumaksumus osakaal 30), (ii) teenuse kirjeldus (osakaal 50) ning (iii) töörühma kirjeldus ja rollide jaotus ning seotud kogemus. Hanke üldandmete kohaselt ei ületa hanke maksumus rahvusvahelist piirmäära ning seega kuulub vaidlustuse esitamisel tasumisele riigilõiv summas 640 eurot, mille vaidlustaja on tasunud. Civitta Eesti AS (edaspidi vaidlustaja) esitas käesolevas hankes pakkumuse. Hankija tegi 24.04.2025 otsuse, millega lükati tagasi vaidlustaja pakkumus, kuna väidetavalt ei vasta see hanke alusdokumentides esitatud nõuetele. Hankija tegi vaidlustatava otsuse riigihangete registri kaudu nähtavaks 24.05.2025 ning samal kuupäeval sai antud otsus vaidlustajale teatavaks. Tulenevalt RHS § 181 lg-st 1 on käesolev vaidlustus esitatud tähtaegselt. Vaidlustaja saatis 26.05.2025 hankijale märgukirja, millega palus hankijal otsus üle vaadata ning kontrollida seal esitatud mittevastavuse aluseid. 30.05.2025 saatis hankija vastuse, mille kohaselt jääb oma otsusele kindlaks. Vaidlustaja vaidlustab hankija otsuse vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta, kuna vaidlustaja pakkumus vastab riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning riigihanke alusdokumentide ja seaduse õigel kohaldamisel oleks hankija pidanud vaidlustaja pakkumuse vastavaks tunnistama. Käesolevaga vaidlustatud otsus rikub vaidlustaja õigust jätkata osalemist hankemenetluses. II Vaidlustuse põhjendused seonduvalt pakkumuse väidetava mittevastavusega Hankija on vaidlustaja pakkumuse tagasi lükanud, kuivõrd väidetavalt ei vasta vaidlustaja pakkumus analüüsi aja- ja tegevuskava vormile. Hankija märgib oma otsuses, et pakkumuses on esitatud aja- ja tegevuskava koos vastutajate ning nende rollidega, kuid puuduvad tegevuse maksumused. Samuti toob hankija välja, et hankija ei saa puuduvaid andmeid pakkujalt selgituste küsimise käigus pärima minna, sest uute andmete esitamine peale pakkumuse esitamist ei ole lubatud. 30.04.2025 antud vastuses on hankija jäänud samale seisukohale, lisades ka, et nõue teenib eelkõige eesmärki hinnata tegevuste ulatust ja proportsionaalsust pakutud töö kogumaksumuse suhtes, samuti võimaldab see kontrollida, kas pakkuja on pakkumuse koostamisel arvestanud kõigi nõutud tegevustega. Samuti on ta esitanud viite Euroopa Kohtu ja VAKO praktikale, mille kohaselt olukorras, kus vorm pidi sisaldama konkreetseid numbrilisi näitajaid (ühikhinnad, maksumused), mille alusel oleks hankija saanud kontrollida (ning vajadusel pidanud kontrollima) pakkumuse maksumuse õigsust ja põhjendatust ning millest lähtuvalt täidetakse sõlmitavat hankelepingut, ei piisa üksnes kogumaksumuse esitamisest. Vaidlustaja hankija seisukohtadega ei nõustu. Vastavalt RHS § 114 lg-le 1 kontrollib hankija avatud pakkumuste vastavust hanke alusdokumentidele. Vastavalt RHS § 114 lg-le 2 lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui pakkuja ei ole esitanud tähtajaks hankija nõutud selgitusi. Siinkohal on oluline rõhutada, et hankijal on kohustus kontrollida pakkumuse sisulist vastavust hankes seatud tingimustele. Käesoleval juhul ei oma üksikute tegevuste maksumused mingit tähendust pakkumuse sisulise hindamise seisukohalt – need ei ole hindamiskriteeriumiks, ei ole vajalikud tööde mahu hindamiseks ning samuti puudub neil ka roll hankelepingu täitmisel, kuna maksegraafik ja maksepostide osakaalud on hankelepingu projektid juba ette määratud. Enamgi veel, vastavalt hankija poolt seatud hindamiskriteeriumitele võib hindamisele jõuda pakkumus, milles aja- ja tegevuskava ei ole üldse esitatud hankija poolt ette antud vormil. Hindamiskriteerium, millele hankija nähtavasti ka oma 30.04.2025 kirjas viitab, on hanke alusdokumentide hulka kuuluva “Hindamismetoodika” punktis 2.3 nimetatud “Analüüsi aja- ja tegevuskava”, mille eest võib hindamisel saada 10, 5 või 1 punkti. Madalaima punktisumma saab järgneval juhul: “KASIN: Aja- ja tegevuskava on esitatud, kuid tellija jaoks ebapiisav. Esineb põhimõttelisi puudujääke ja/või ebatäpsusi (nt ei ole kasutatud selle esitamiseks mõeldud vormi, tegevusi ei ole eriti detailsemaks kirjutatud või nende kirjeldus pole piisavalt põhjalik, puuduvad vastutajad ja läbiviijad, esitatu võimaldab mitmeti tõlgendamist).” Eelnevas on otsesõnu öeldud, et hindamisele võib jõuda ka pakkumus, mis ei ole üldse hanke alusdokumentide koosseisu kuulunud vormil ja milles puuduvad palju sisulisemad komponendid kui hind, mis hankijale pakkumuse sisu vastavuse hindamisel olukorras, kui kõik vastutajad, läbiviijad ja tegevused on kirjeldatud, ei anna. Seesuguse sõnastuse kaudu on hankija selgelt öelnud, et pakkujad on vabad valima, kas üldse kasutavad etteantud aja- ja tegevuskava vormi ning millist seal nimetatud infot vormile kannavad. Arvestades, milliseid puuduseid on hankija nimetanud madalaimate punktide ehk 1 punkti väärilistena, ei oleks praegusel juhul alust pakkumusele isegi sedavõrd madalaid punkte anda, kuid et hetkel ei toimu vaidlus selle üle, ei ole põhjust analüüsida, millise punktisumma peaks pakkumus selles kriteeriumis saama. Hankija 30.04.2025 kirjas esitatud viide Euroopa Kohtu ja VAKO praktikale ühikhindade olulisuse küsimuses ei ole praegu asjakohane. Esiteks ei ole tegu ühikhindadega. Tegu on teenusega, mille ühikhind on tunni hind. Kui küsitud on tegevuste hindasid, siis tegu on täielikult vaid hankija statistilist uudishimu rahuldava informatsiooniga, mis ei aita tal hinnata, kas tegevusi on pakutud asjakohases ja mõistlikus mahus, sest ta ei tea ühegi spetsialisti töötunni hinda, mis aitaks tal mahtu välja arvutada. Spetsialistide töötunni maksumused võivad seesuguse teenuse osutamisel kordades varieeruda. Samas juhime tähelepanu, et tegevuste ajaline maht, mille vastu hankijal võiks pakkumust hinnates olla põhjendatud sisuline huvi, on pakkumuse metoodilises osas detailselt esitatud. Teiseks ei ole viide kõnealusele praktikale asjakohane, sest tegevuste hindadest lähtuvalt ei täideta tegelikult hankelepingut. Vormil on küll lause, mille kohaselt pakkuja poolt pakkumuse esitamisel ajakavas märgitud hinnad on lõplikud ning ei kuulu muutmisele, aga arvestades hankelepingu projektis ette nähtud maksetingimusi, mille kohaselt maksed toimuvad kogumaksumusest arvutatavate kindlaksmääratud osamaksetena, on tegu täiesti sisutühja deklaratsiooniga. Olukorda, kus kellelgi tekiks vajadus või soov üksikute tegevuste hindasid muuta, ei saa ette tulla, kui hankelepingus fikseeritakse kogumaksumus ning osamaksete suurused hankija poolt määratud protsentidena. Samuti ei saaks ette tulla olukorda, kus hankija tunnistab mistahes jaotusega summades tegevuste maksumusi sisaldava pakkumuse mittevastavaks, kui pakkumuse ülejäänud osas on esitatud igati asjakohased tegevuste kirjeldused ja mahud. Ka siit nähtub, et tegevuste hind ei ole praegu pakkumuse sisulist vastavust määrav detail ehk selle puudumine ei saa olla aluseks pakkumuse mittevastavaks tunnistamisel, aga samas, kui hankijal on statistiline huvi seda teada saada, võib ta seda täiendavalt küsida. Pakkumus, milles on juba esitatud kogumaksumus, tegevuste kirjeldus, ajakava ja isegi tegevuste ajaline maht, ei saaks seesuguse päringu tulemusel kuidagi sisuliselt muutuda. Sellest tulenevalt on vaidlustaja seisukohal, et tegevuste maksumused on info, mille puudumine ei ole hankija poolt seatud tingimuste kohaselt takistuseks pakkumuse vastavaks tunnistamisel ja hindamisele jõudmisel, kuid juhul, kui hankijal on statistilisest uudishimust lähtuv soov hindasid siiski teada saada, on tal võimalus seda täpsustavalt küsida, sest tegemist on infoga, mis on formaa l set laadi ja mille täpsustamine ei muuda kuidagi pakkumuse sisu ega anna pakkujale ebaõiglast konkurentsieelist. Käesolevaga on pakkumuse tagasilükkamine ilma selgitusi küsimata üllatuslik ning vastuolus hea halduse tavaga. Hankija märgib oma otsuses, et pakkumuses esitatud analüütik Annette Schultz ei vasta alusdokumentides nõutud tingimustele ning ei saa analüütiku rollis meeskonnas osaleda. Hankija väitel ilmneb isiku CV-s loetletud projektidest ainult ühe projekti “Vaktsineerimise korraldust toetav tööriist” puhul välisriikide praktikate või süsteemide analüüsimise kogemus. Hankija jäi oma seisukoha juurde ka pärast vaidlustajalt 26.04.2025 märgukirjas otsesõnalist tähelepanu juhtimist, et nõudele vastavad kõik CV-s nimetatud projektid. Vaidlustaja hankija seisukohtadega ei nõustu. Väide, et Annette Schultzi CV-s nimetatud muud projektid ei vasta hankedokumentides sätestatud tingimustele, ei ole tõene. Kõik CV-s toodud projektid vastavad nimetatud nõuetele, st sisaldavad töid, mis hõlmavad välisriikide praktikaid ja süsteemide analüüsimise kogemust. Projekte, mis sellele tingimusele ei vasta, ei ole CV-s üldse esitatud. Hankija otsus eirab esitatud teabe sisu ja konteksti. Kuna praeguseni ei ole hankija vaidlustajale vastavasisulist päringut esitanud ning ka juba viidatud märgukirjas tähelepanu juhtimine ei suunanud hankijat avalikest andmebaasidest ega päringute teel täitma RHS 114 kohast kohustust kontrollida pakkumuse vastavust sisuliselt, on hankija menetluses kehtivaid tähtaegasid arvestades sunnitud praegu vaidlustusega esitama vaidlustuse Lisas 1 tellijate kinnituskirjad, et vähemalt 3 projekti (vastavustingimuse kohaselt on nõutud 2, nii et rohkem ei ole pakkumuse vastavaks tunnistamiseks vajalik) vastavad nõudele, mille osas hankija on pakkumuse mittevastavaks tunnistanud. Hankija 30.04.2025 kirjas esitatud väide, et ta lähtus vastavuse hindamisel ainuüksi CV-s esitatud sõnastusest koosmõjus asjaoluga, et isegi vaidlustaja poolt tema eksimusele tähelepanu juhtimine ei suunanud teda projektide sisu päriselt kontrollima, viitab selgelt, et hankija ei ole täitnud oma kohustust pakkumuse vastavust sisuliselt hinnata. Projektide kirjeldusi saab esitada erinevas sõnastuses, aga kui projektid on esitatud, ei saa hankija hoolsuskohustus pakkumuse sisulisel kontrollimisel piirduda sellega, et ta otsib esitatud dokumendist oma nõudes sisaldunud sõnu, nende puudumisel tunnistab pakkumuse mittevastavaks, olemasolul vastavaks - mõlemal juhul on hankijal kohustus kontrollida, kas esitatud info ka sisuliselt nõudele vastab. Olgugi, et praegusel juhul on vaidlustaja veendunud, et kõik esitatud analüütikud vastavad vastavustingimusele, juhib vaidlustaja tähelepanu, et väide, mille kohaselt kõik sellele vastama peavad, kui neid esitatakse enam kui 2, on hankija poolt esitatud alles otsuses mitte vastavustingimuses. Vastavustingimuse kohaselt peab pakkujal olema vähemalt 2 nõudele vastavat analüütikut ning puudub märge, et juhul, kui sama nimetusega spetsialiste esitatakse rohkem, peavad ka nemad vastama kogu tingimusele. Otsusega ei ole hankijal õigust hanke alusdokumente täiendada, mistõttu seesugune viide otsuses on asjakohatu. Eelnevast nähtuvalt on hankija jätnud täitmata oma kohustuse kontrollida pakkumuses esitatud andmete sisu ning teinud otsuse, millel tegelikult puudub alus, ning jäänud sellele kindlaks ka siis, kui talle on otsesõnu öeldud, et ta on eksinud. Selline hankijapoolne kohustuste eiramine läheb tugevalt vastu hea halduse tavaga ning riigihangete korraldamise aluspõhimõtetega. III Avaldused Vaidlustaja avaldab, et soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Juhindudes RHS § 190 lõikest 7 ei ole käesolevale vaidlustusele lisatud neid hankega seotud dokumente, mis on Riigihangete registri vahendusel kättesaadavad. Kui vaidlustuskomisjonile ei ole asja lahendamisel tähtsad dokumendid/andmed kättesaadavad, on vaidlustaja valmis need viivituseta esitama. Lisad: Riigilõivu tasumist kinnitav dokument Lisa 1 - Tellijate kinnituskirjad (3 tk)