3. isiku seisukoht

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Hanke viitenumber 289200 Lõkke 5, 10122 Tallinn [email protected] 06. mai 2025 nr 1/36 VASTUS Aktsiaselts Goodpoint Chemicals OÜ vaidlustusele Kolmas isik: Aktsiaselts CHEMI-PHARM Registrikood: 10140819 Aadress: Harju maakond, Saku vald, Tänassilma küla, Tänassilma tee 11, 76406 e-post: [email protected] Kolmanda isiku vandeadvokaat Britta Oltjer-Jaadla lepinguline Cuesta Advokaadibüroo OÜ esindaja: Rävala pst 2, 10145 Tallinn tel: +372 6555 052 e-post: [email protected] Vaidlustuse Goodpoint Chemicals OÜ esindaja: Registrikood: 11612456 Aadress: Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Urda tee 2/1, 76404 e-post: [email protected] Hankija: Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla Registrikood: 10822269 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 68, 10617 e-post: [email protected] Asi: Goodpoint Chemicals OÜ vaidlustus riigihankes „Desinfektsioonivahendite ostmine“ (viitenumber 289200). Taotlused: 1. Jätta Goodpoint Chemicals OÜ vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. 2. Mõista vaidlustajalt Aktsiaseltsi CHEMI-PHARM kasuks välja tema poolt vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud. Jätta kõik Goodpoint Chemicals OÜ menetluskulud tema enda kanda. 1. Faktilised asjaolud 1.1. 14.01.2025 avaldas Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi ka kui hankija või LTKH) riigihangete registris avatud hankemenetluse hanketeate riigihankes viitenumbriga 289200 Cuesta Advokaadibüroo OÜ [email protected] Rävala pst 2, VII korrus, 10145 Tallinn www.cuesta.ee +372 655 5052  „Desinfektsioonivahendite ostmine“ (viitenumber 289200, edaspidi riigihange). Riigihange on jagatud 33 osaks. 1.2. Pakkumuste esitamise tähtajaks 05.03.2025 esitasid oma pakkumused erinevatele hanke osadele muuhulgas nii Goodpoint Chemicals OÜ (edaspidi ka kui vaidlustaja) kui ka Aktsiaselts CHEMI- PHARM (edaspidi ka kui kolmas isik). 1.3. 25.04.2025 korralduse nr 1-2/184 (edaspidi ka kui korraldus) p-ga 13 lükkas hankija vaidlustaja pakkumuse hanke osades 1, 4, 5, 6, 10, 12, 13, 14, 27, 28, 30 ja 32 (s.o. kõikides riigihanke osades, milles see oli esitatud) tagasi. Hankija tunnistas korralduse p-ga 16 kolmanda isiku pakkumuse edukaks hanke osades 1, 2, 4-14, 16, 21, 27-30 ja 32. 1.4. 29.04.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO või Vaidlustuskomisjon) Goodpoint Chemicals OÜ vaidlustus riigihankes tehtud hankija otsuste peale. 1.5. 29.04.2025 vaidlustuskomisjoni kirjaga tagastas Vaidlustuskomisjon vaidlustuse vaidlustajale riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 192 lg 2 alusel mitmete oluliste puuduste kõrvaldamiseks. 1.6. Vaidlustuskomisjon märkis oma kirjas kokkuvõtvalt, et vaidlustus on raskesti loetav, sh ei ole Vaidlustuskomisjonile arusaadav, millistes riigihanke osades on vaidlustus esitatud. Eeltoodust tulenevalt kohustas VAKO vaidlustajat: (i) esitama vaidlustuses selgelt vaidlustuse ese seotuna vaidlustatava riigihanke osaga ja nõuded mida vaidlustusega soovitakse saavutada, seotuna vaidlustatava riigihanke osaga; (ii) esitama vaidlustuses selgelt põhjendused, miks vaidlustaja arvab, et hankija otsuses esitatud põhjendused on valed (ja toonud seetõttu kaasa õigusvastase otsuse vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta); (iii) juhul, kui vaidlustaja eesmärk on saavutada vaidlustatud riigihanke osades ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamine põhjusel, et kui hankija ei oleks vaidlustaja pakkumust õigusvastaselt tagasi lükanud, tulnuks edukaks tunnistada tema pakkumus, siis kohustas Vaidlustuskomisjon vaidlustajat esitama vaidlustuses selgelt ka see vaidlustuse ese seotuna vaidlustatavate riigihanke osadega ja nõuetega mida vaidlustusega soovitakse saavutada. 1.7. Lisaks juhtis Vaidlustuskomisjon õigesti vaidlustaja tähelepanu asjaolule, et Vaidlustuskomisjonile riigihangete registrist kättesaadavate andmete alusel on Aktsiaseltsi CHEMI-PHARM pakkumus riigihanke osades 9, 14, 27 ja 30 Vaidlustaja pakkumusest soodsam (hindamiskriteeriumiks oli hankija määranud 100% hinna), siis jääb arusaamatuks, miks vaidlustaja arvab, et riigihanke osades 9, 14, 27 ja 30 tehtud otsused üldse rikuvad Vaidlustaja õigusi või kahjustavad tema huve. 1.8. Vaidlustuskomisjon palus vaidlustajal kõrvaldada vastavad puudused kahe tööpäeva jooksul, s.o. hiljemalt 02.05.2025. 1.9. Vaidlustaja esitas VAKO-le samal päeval muudetud vaidlustuse teksti korrigeeritud kujul. 1.10. 30.04.2025 kirjaga edastas Vaidlustuskomisjon kolmandale isikule Goodpoint Chemicals OÜ vaidlustuse Goodpoint Chemicals OÜ pakkumuse tagasilükkamise ja Aktsiaseltsi CHEMI-PHARM pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele riigihanke osades 1 (hankija otsuses ilmselt inimliku eksituse tõttu märgitud 15), 4, 5, 6, 10, 12, 13, 28 ja 32 ning kaasas RHS § 192 lg 5 alusel esitatud vaidlustuse menetlusse kolmanda isikuna Aktsiaseltsi CHEMI-PHARM ning palus vastavalt RHS § 2  194 lg-te 5 ja 6 alusel kolme tööpäeva jooksul, st hiljemalt 06.05.2025, esitada Riigihangete vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse kohta. 1.11. Kolmas isik esitab juuresolevaga oma kirjaliku vastuse vaidlustuse osas. Vaidlustus on alusetu ja tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta. Kolmas isik esitab Goodpoint Chemicals OÜ vaidlustusele alljärgnevad sisulised vastuväited. 2. Kolmanda isiku vastuväited vaidlustusele 2.1. Vaidlustaja on ajanud omavahel segamini pakkumuse vastavuse kontrollimise ja eduka pakkumuse väljaselgitamise etapid 2.1.1. Vaidlustaja on oma vaidlustuse lk-l 3, p-s 1 viidanud, et kuna hindamiskriteeriumiks oli riigihankes 100% hind (mitte toote muud omadused), on hankija tema pakkumuse alusetult mittevastavaks tunnistanud ja tagasi lükanud. 2.1.2. Vaidlustaja on ajanud omavahel segamini pakkumuste vastavuse tingimused ja selle sisulise kontrolli hankija poolt ja vastavaks tunnistatud pakkumuste hulgast eduka pakkumuse valikule kehtestatud kriteeriumid. 2.1.3. Kolmas isik selgitab, et riigihanke tingimused jagunevad laias laastus alljärgnevalt: (i) vastavustingimused; (ii) kvalifitseerimise tingimused; (iii) hindamiskriteeriumid; (iv) kõrvaldamise alused; ja (v) hankelepingu tingimused. 2.1.4. Pakkumuse vastavuse tingimused on kriteeriumid, mida hankija peab kontrollima hankemenetluse kestel pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis. Hankija peab seejuures lähtuma nõuetest, mis on ette nähtud riigihanke alusdokumendis (edaspidi RHAD). Pakkumuse vastavustingimused peavad olema täidetud pakkumuse esitamise hetkel. Pakkumuse sisulise vastavuse kontroll RHS § 114 mõttes hõlmab nõudeid, mille täitmine oli nõutav pakkumuse esitamise hetke seisuga.1 Pärast seda, kui hankija on tingimuse täitmist kontrollinud, teeb hankija RHAD-s ette nähtud tingimusest ja pakkumuses esitatust lähtudes RHS § 114 lg 1 alusel otsuse, mille tulem saab RHS § 114 lg 2 alusel olla kas pakkumuse vastavaks tunnistamine või selle tagasilükkamine. 2.1.5. Nii nagu Vaidlustuskomisjon korrektselt oma 29.04.2025 kirjas rõhutas ja sellele ka vaidlustaja tähelepanu juhtis, ei ole vaidlustaja pakkumust üheski riigihanke osas vastavaks tunnistatud ega hinnatud, mistõttu see, millised on riigihankes pakkumuste hindamiskriteeriumid, ei saa kuidagi sisaldada faktilist põhjendust selle kohta, miks vaidlustaja arvab, et hankija otsus tema pakkumuse tagasilükkamise kohta on õigusvastane. 2.1.6. Vaatamata Vaidlustuskomisjoni eelviidatud suunistele ei ole vaidlustaja endiselt antud viga oma vaidlustuses korrigeerinud. Kolmas isik palub seetõttu vastavad vaidlustaja etteheited (s.o. väide, et hankija hindas ebaõigesti toodete omadusi, mitte hinda) vaidluse lahendamisel alusetuna kõrvale jätta. 1 TlnHKo 3-23-2824, p 32. 3 2.2. Kuna vaidlustaja poolt pakutud spender ei vastanud hanke osades 1, 4, 5, 6, 28 ja 32 hanke tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele, on hankija vaidlustaja pakkumise õiguspäraselt mittevastavuse tõttu tagasi lükanud 2.2.1. Hankija on oma 24.04.2025 korraldusega nr 1-2/184 lükanud vaidlustaja pakkumuse osades 1, 4, 5, 6, 27, 28 ja 32 tagasi, põhjendades seda alljärgnevalt: „Toode vajab spenderit, mis ei vasta hankes esitatud nõudmistele, hankija soovib metallist spenderit.“ 2.2.2. Kuna Aktsiaseltsi CHEMI-PHARM pakkumus oli riigihanke osas 27 vaidlustaja pakkumusest soodsam, siis viidatud osas puudub vaidlustajal vaidlustuse esitamise õigus ning vaidlustaja on oma vaidlustust vastavalt ka korrigeerinud. Vaidluse esemeks on seega küsimus, kas vaidlustaja pakkumus vastab antud osas (metallist spenderid) tehnilisele kirjeldusele pakkumuse osades 1, 4, 5, 6, 28 ja 32 (kolmas isik viitab, et osas 32 on hankija viidanud „dosaatoritele“, kuid arusaadavalt on ka siin pidanud hankija siiski silmas spenderit). 2.2.3. Tehnilises kirjelduses (Vorm 2 – Tehniline kirjeldus / hinnajaotustabel, Excel tabeli rida 67) on hankija spenderite (mida kutsutakse teisisõnu ka seinakandurite ja siinikanduritena) osas hanke tehnilises kirjelduses näinud ette alljärgneva tingimuse: „Kui pakutavad tooted ei sobi olemasolevate seinaspendritega, peab Pakkuja omal kulul vahetama pakutud toodetele sobiva metallist seina ja/või siinispendri vastu (vajadusel katma vahetusega tekkiva remondi kulu).“ Sealjuures on kirjeldus „metallist seina ja/või siinispendri vastu“ märgitud hankedokumendis punasega, rõhutades selle olulisust. 2.2.4. Kolmas isik toob näitlikustamiseks alljärgnevalt välja, et metallist seinaspenderid ja siinispenderid, mida hankija nõudis näevad välja alljärgnevad: Foto 1: Seinaspenderid dosaatorpudelitele ja dispensopudelitele. 4  Foto 2: Siinispenderid dosaatorpudelitele kangiga ja ilma. 2.2.5. Kolmandale isikule teadaolevalt puudub vaidlus, et vaidlustaja poolt pakutavad tooted ei sobi LTKH- s olemasolevate seinaspendritega, mistõttu rakendub vaidlustajale hankes edukaks osutumise korral kohustus spenderid välja vahetada. 2.2.6. Tehnilisest kirjeldusest tulenevalt peavad väljavahetatavad spenderid olema metallist. Vaidlustusest nähtuvalt puudub poolte vahel ilmselt vaidlus, et vaidlustaja on pakkunud spendereid, mis ei ole metallist. 2.2.7. Kolmandale isikule ei ole küll täpsemalt teada, milliseid konkreetseid spendereid on vaidlustaja pakkunud, kuid vaidlustuses esitatud andmetest tulenevalt ei ole need kindlasti metallist (vaidlustaja viitab sellele oma vaidlustuse p-s 2). 2.2.8. Vaidlustaja on seejuures esitanud Vaidlustuskomisjonile oma juhatuse liikme poolt allkirjastatud „ametliku“ kinnituskirja, milles vaidlustaja esindaja kinnitab, et ka vaidlustaja poolt pakutavad plastmassist spenderid on „väga head“ ja „samaväärsed“ hankija poolt RHAD tehnilises kirjelduses nõutud spenderitega. 2.2.9. Samuti on vaidlustaja oma vaidlustuses viidatud, et tema poolt pakutavad plastmassist spenderid tuleb lugeda vastavaks seetõttu, et need on olnud kasutusel ka varasemate hankelepingute raames ilma negatiivse tagasisideta. 2.2.10. Kolmandal isikul ei ole paraku võimalik nõustuda mitte ühegi vaidlustaja poolt eelnevalt esitatud argumendiga. 2.2.11. Esiteks. RHS § 114 lg 2 näeb ette, et hankija lükkab pakkumuse muuhulgas tagasi siis, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Sama sätte kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides toodud tingimustest. RHS § 120 lg 1 kohaselt tuleb ka hankeleping sõlmida RHAD-s ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Kohtupraktikast ja RHS §-st 3 tulenevate riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest tulenevalt on hankija seotud hankedokumentide kõigi tingimustega kuni hankelepingu täitmise etapi lõpuni. Hankijal on kohustus kohelda kõiki pakkujaid võrdselt. 5 2.2.12. Hanketingimuste lugemisel ja sisustamisel tuleb lähtuda sellest, mis on hanke alusdokumentides kirjas, st hinnata tuleb hankija poolt kehtestatud RHAD tingimuse sõnastust.2 Vajadusel tuleb RHAD tingimuse sisu väljaselgitamiseks kasutada kohtupraktikas üldtunnustatud tõlgendamismeetodeid. Sätte tekstist lähtuval grammatilisel tõlgendamisel tuleb juhinduda kasutatud sõnade tavatähendusest.3 VAKO praktikas on rõhutatud, et laiendavalt saab RHAD ebaselget või vastuolulist tingimust sisustada siiski vaid üksnes juhul, kui tingimuse tegelikku sisu ei ole võimalik harilikke tõendamisvõtteid kasutades välja selgitada.4 2.2.13. Praktikast tulenevalt on hankijal keelatud eirata iseenda poolt kehtestatud hanketingimusi. Hankija ei saa ka omistada RHAD sättele tõlgendust, mida sellel asjakohaseid tõlgendamisreegleid (s.o. grammatilist tõlgendamist) kasutades ei ole.5 2.2.14. Antud juhul on kohaldamisele kuuluv hanketingimus spendertitele esitatud nõuete osas selge ja üheselt mõistetav – hankija on soovinud metallist seina või siinispendrit. Hankija poolt kehtestatud nõuet ei ole võimalik ka kuidagi teistmoodi või laiendavalt tõlgendada (nt metallist spenderite asemel on võimalik pakkuda ka plastmassist spendereid). Vaidlustaja subjektiivsed hinnangud selle kohta, et ka tema poolt pakutav plastmassist spender on „väga hea“, ei oma praktikast tulenevalt käesolevas menetlusstaadiumis enam mistahes tähtsust. 2.2.15. Eeltoodud RHS regulatsioonist ja pikaaegsest praktikast tulenevalt ei ole võimalik nõustuda vaidlustaja seisukohaga, et hankija poolt hankes esitatud vastavustingimust – mis nõudis metallist spenderite olemasolu – oleks võimalik tõlgendada kuidagi laiendavalt ja lubada ühel pakkujal (vaidlustajal) esitada metallist spenderite asemel hoopis plastikust spendereid. Selline RHAD tõlgendus oleks vastuolus hankija poolt seatud tingimuse sisuga. 2.2.16. Lisaks tooks selline laiendav tõlgendus kaasa ka teiste pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Juhul kui teised pakkujad oleks teadnud, et pakkuda võib lisaks metallist spenderitele ka plastmassist (või mistahes muust materjalist spendereid, mis ei ole metallist), oleks ka nemad hankes võinud pakkumuse esitada, või oleks nad seda teinud hoopis teistsugustel tingimustel. Eeltoodust tulenevalt ei aktsepteeri ka VAKO ja kohtute praktika sellist lähenemist.6 Samuti on Vaidlustuskomisjoni eelnevas praktikas leitud, et pakkuja enda subjektiivne arusaam sellest, mida temalt hankes nõutud on, ei puutu asjasse.7 2.2.17. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine on õiguspärane ning vaidlustus tuleb vastavas osas rahuldamata jätta. 2.2.18. Teiseks. Kolmas isik rõhutab, et käesolevas hankemenetluse etapis ei saa enam riigihanke alusdokumentides ette nähtud nõuete vajalikkust ega põhjendatust hinnata või küsimuse alla seada. Kui vaidlustaja oleks leidnud, et hankija on metallist spenderite nõude seadmisel tehnilises kirjelduses seadnud ebamõistliku hanketingimuse, tulnuks seda pikaajaliselt väljakujunenud 2 VAKOo 115-21/228896, p 27; 16-22/244231, p 12; RKÜKo 3-3-1-101-06, p 32. 3 VAKOo 16-22/244231, p 12, TlnRKo 3-17-1639, p 16. 4 VAKO 335-24/273122, p 7.1. 5 VAKO 04.07.2018 otsus nr 114-18/195081. 6 VAKO 57-19/204557, p 11; 37-21/231019, p 15, TlnHKo 3-21-874, p 13. 7 VAKO 25-23/254777, p 11. 6  Vaidlustuskomisjoni ja kohtupraktikast tulenevalt õigel ajal ette nähtud korras vaidlustada.8 Puudub vaidlus, et vaidlustaja seda antud juhul teinud ei ole. 2.2.19. Tartu Ringkonnakohus on selle aasta märtsis tehtud lahendis selgesõnaliselt rõhutanud, et halduskohtumenetluse seadustik (edaspidi HKMS) § 268 lg 4 sätestab, et isik ei saa hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Ringkonnakohus on seejuures selgitanud, et see säte väljendab sisuliselt kehtiva haldusakti siduvuse põhimõtet, mis on sätestatud haldusõiguse üldnormina ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg-s 2. HMS § 60 lg-st 2 tuleneb, et riigihanke alusdokumendid kui eelhaldusakt on sõltumata selle võimalikust õigusvastasusest täitmiseks kohustuslik.9 Täitmiseks on kohustuslik ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt.10 2.2.20. Kohus on seejuures arusaadavalt välja toonud, et selline põhimõte on vajalik selleks, et vältida vaidlusi haldusakti kohustuslikkuse üle olukorras, kus üks või teine menetlusosaline peab seda haldusakti õigusvastaseks. On ilmne, et olukord, kus isikud saavad vältida kehtiva haldusakti täitmist viitega selle õigusvastasusele, võib õiguskorras ja ühiskonnas laiemalt tekitada väga palju tõsiseid probleeme. Seepärast ongi mõistlik sätestada kehtiva haldusakti täitmiseks kohustuslikkuse põhimõte, kuid anda samas õiguste riive korral isikutele õigus selle haldusakti suhtes tühistamiskaebuse esitamiseks ja niiviisi selle kehtivusest vabanemiseks. Vaidlustajal on võimalik riigihanke alusdokumente kui eelhaldusakti tühistamiskaebusega vaidlustada. Kui vaidlustaja seda ei tee, siis on see tema enda riisiko. 2.2.21. Ka käesolevas asjas oli vaidlustajal võimalik riigihanke alusdokumente kui eelhaldusakti tühistamiskaebusega vaidlustada, kuid vaidlustaja ei ole seda teinud. 2.2.22. Olukorras, kus hanketingimuste vaidlustamise tähtaeg on möödunud, tähendab see, et RHAD tingimused on muutunud pakkujatele siduvaks. Pakkuja (vaidlustaja) ülesanne on tagada, et ta suudaks korrektselt kõiki tingimused täita. Vaidlustaja paraku seda tingimust plastikust spenderite pakkumisega antud juhul ei ole suutnud tagada. 2.2.23. Kolmandaks. Vaatamata eeltoodule ja juhindudes asjaolust, et vaidlustaja ei vaidlustanud hankija poolt seatud metallist spenderite nõuet, võib siiski asuda seisukohale, et selle nõude esitamise korral oleks selle rahuldamine praktikast tulenevalt suure tõenäosusega ka ilmselt äärmiselt ebatõenäoline. 2.2.24. Pakkujal ei ole subjektiivset õigust nõuda tehnilise kirjelduse kirjeldamist talle sobival viisil. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamine on hankija pädevuses.11 Hankelepingu eseme kirjeldamisel on hankijal lai kaalutlusruum.12 Enda vajadustest lähtumine ei ole käsitatav 8 Vt nt TrtRnKo nr 3-24-3242/19, p 12. 9 HMS-i kohaldatavuse osas eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele vt RKHKm 3-3-1-32-03 p 12 ja 3-3-1-12-05, p 11. 10 RKHKo 3-3-1-50-09, p 13. 11 TrtRngKo nr 3-20-718. 12 TlnRngKo nr 3-20-157. 7  põhjendamatu takistusena riigihanke avamisel konkurentsile. Hankija ei pea määratlema hankelepingu eset viisil, et pakkumuse saaks esitada võimalikult suur hulk ettevõtjaid.13 2.2.25. Asjaolu, et hankija ise või mõni teine hankija on varasemates hangetes aktsepteerinud ka plastikust spendereid, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel mistahes sisulist tähtsust. 2.2.26. Veelgi enam, siinkohal juhib kolmas isik tähelepanu ka asjaolule, et vaatamata sellele, et vaidlustaja on oma juhatuse liikme poolt allkirjastatud kinnituskirjas viidanud, et: „GOODPOINT CHEMICALS OÜ pudelikandurid, ilma ühegi negatiivse tagasisideta, on olnud kasutuses järgmistes Eesti haiglates: Tartu Ülikooli Kliinikum 2013 - 2016 (3 aastane hange)“. Kolmas isik peab siinkohal oluliseks välja tuua, et Tartu Ülikooli Kliinikumi hiljuti läbiviidud hangetes on nõutud samuti metallist spendereid (vt 2022.a. riigihange viitenumbriga 258662 ning 2025 riigihange viitenumbriga 291219 mille tehnilistes kirjeldustes (vt lisa 1, tehniline kirjeldus, vormistatud analoogselt käesolevale riigihankele) oli ette nähtud alljärgnev nõue: „Pudelite kandurid peavad olema purunematust ja kergesti hooldatavast desinfitseeritavast roostevabast metallist, mitte plastikust“. 2.2.27. Pakkujal puudub kohtu- ja vaidlustuskomisjoni praktikast tulenevalt subjektiivne õigus nõuda tehnilise kirjelduse kirjeldamist talle sobival viisil. Oluline on üksnes see, et tingimus oleks põhjendatud ja tagaks hankija arvates soovitud tulemuse.14 Kolmanda isiku hinnangul puuduvad mistahes mõistlikud põhjused sedastamaks, et metallist spenderite nõue ei ole põhjendatud. 2.2.28. Ilmselt on hankija esitanud RHAD-is metallist spendrite paigaldamise nõude, kuna teaduslikud uuringud on näidanud, et haiglatingimustes on poleeritud pinnaga metallspender mikroobide kasvuks ebasobivam (s.o. piirab mikroobide kasvu) võrreldes plastikuga, selle poorse pinna tõttu. Lisaks on metallist spenderid võrreldes plastikuga ka oluliselt vastupidavamad.15 2.2.29. Neljandaks. Kokkuvõtvalt peab kolmas isik vajalikuks juhtida tähelepanu ka asjaolule, et vaidlustaja poolt esitatud väide, et metallist spender on „samaväärne“ plastikust spenderiga (vaidlustuse p 2 ja vaidlustusele lisatud nn „samaväärsuse tõend“) ning seetõttu tuleks ka plastikust spenderit aktsepteerida kui tehnilisele kirjeldusele vastavat, ei ole RHS kohaselt asjakohane. 2.2.30. RHS § 114 lg 3 näeb ette, et kui hankija on viidanud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses RHS § 88 lg-s 2 nimetatud tingimusele, ei lükka ta pakkumust tagasi mittevastavuse tõttu, kui pakkuja tõendab oma pakkumuses hankijale vastuvõetaval viisil mis tahes asjakohaste tõendite abil, et tema pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega kooskõlas. RHS § 88 lg 1 näeb ette, et kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, koostab hankija tehnilise kirjelduse kas hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldusena, mis võib sisaldada ka keskkonnahoidlikkuse kriteeriume ja mis peab olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks, või RHS § 88 lg-s 2 nimetatud viisil või neid kahte omavahel kombineerides. 13 VAKO 199-19/213197. 14 VAKOo 121-18/192627, p 14; 241-18/202280, p 14; 21-23/257731, p 14. 15 Study finds stainless steel beats plastic in combating bacteria • healthcare-in-europe.com 8 2.2.31. RHS § 88 lg 2 sätestab hankijale kohustuse võtta tehnilise kirjelduse koostamisel aluseks standardid just samas lõikes toodud järjekorras. Viidatud loetelu, mille puhul on hankijal kohustus võimaldada samaväärseid tooteid, on oma olemuselt ammendav. 2.2.32. Vaidlusalusel juhul oli tehnilises kirjelduses kehtestatud nõude (spenderid peavad olema metallist) näol tegemist konkreetse ning selgelt välja toodud nõudega, millele pakkumus pidi vastama. Vaidlustaja esitatud argument nõutud toote osas on oma olemuselt nõue toote materjalile – metall. Tegemist ei ole RHS § 88 lg-s 2 nimetatud alusega, mille asemel võib pakkuda samaväärset. Tulenevalt RHS § 114 lg-st 1 peab hankija kontrollima pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Käesoleval juhul ei ole vaidlustaja pakkunud mitte metallist spendereid, vaid plastikust spendereid. Seega ei vastanud vaidlustaja pakkumus tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele. Sellest tulenevalt on korrektne ka hankija järeldus, et vaidlustaja pakkumus ei ole kooskõlas tehnilise kirjelduse nõudega, kuna pakutud ei ole metallist spenderit. 2.2.33. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu vaidlustaja väide, et tema poolt pakutud plastikust spenderid olid hankija poolt nõutud spenderitega samaväärsed. Kuna pakutud spenderite materjaliks ei olnud metall, olid need tehnilise kirjelduse p-le 6 mittevastavad. Juhul kui hankija oleks aktsepteerinud spendereid, mis ei oleks olnud metallist, oleks hankija kohelnud ebavõrdselt kõiki muid pakkujaid, kes pakkusid RHAD-is nõutud metallist spendereid. 2.2.34. Nagu ka eelnevalt rõhutatud, siis asjaolu, et vaidlustaja pakutud spendereid on kasutatud varasemates hangetes, ei ole iseseisvaks pakkumuse vastavuse aluseks. Pakkumuse vastavuse tingimused saavad siiski tuleneda ainult kõnesolevas riigihankes kehtestatud tingimusest (antud juhul metallist spenderite nõudest). 2.2.35. Riigihanke osades 1, 4, 5, 6, 28 ja 32 on vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist lisaks metallist spenderite puudumisele põhjendatud ka teiste asjaoludega. Pakkumuse mittevastavuse tingib selle mittevastavus kasvõi ühele hankija poolt seatud tingimusele. Seetõttu on juba puhtalt metallist spenderite puudumine õiguspäraseks põhjuseks kõigis nimetatud hanke osades vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks ning hankija lõppjäreldus vaidlustaja pakkumuse suhtes vastavates hanke osades ka õige. 2.3. Kuna vaidlustaja poolt osas 6 pakutud toote näidis ei sisaldanud isopropanooli, on hankija vaidlustaja pakkumuse viidatud osas õigesti mittevastavuse tõttu tagasi lükanud 2.3.1. Hankija on oma 24.04.2025 korraldusega nr 1-2/184 lükanud vaidlustaja pakkumuse osas 6 tagasi põhjendades seda alljärgnevalt: „Pakutud toode ei sobi kuna näidis ei sisalda isopropanooli, mida hankija on küsinud.“ 2.3.2. Hankija on osa 6 tehnilises kirjelduses seadnud soovitavale käte antiseptilisele vahendile väga selge nõude: „Alkoholibaasiline: isopropanooli ja etanooli segu, min. 65-70g/100g“. Lisaks on hankija tehnilise kirjelduse tabeli p-s 61 selgelt rõhutanud: „Pakkumusele lisaks peavad pakkujad esitama nõutud (tulp P) näidised (originaalpakendis, varustatud toote koodi/ref nr.-ga, toote nimetusega, 9  vastava pakkumuse osa numbriga). Hankija kasutab esitatud näidiseid oma töös, hindamaks nende sobivust.“ 2.3.3. Vaidlustaja on oma vaidlustuses väitnud alljärgnevat: „Hankija viitas tagasi lükkamise aluseks asjaolule, et pakutud näidis ei sisalda isopropanooli. Teistes hankepositsioonides on hankija aktsepteerinud ainult etanoolil põhinevaid käteantiseptikume. Seega ei ole isopropanooli puudumine objektiivne tagasi lükkamise alus, ega mõjuta pakutud toote vastavust tehnilistele tingimustele. Lisaks vastab Goodpoint Chemicals OÜ pakutud antiseptikum täielikult sihtotstarbelisele kasutusele ja desinfitseerimisnõuetele, olles samaväärne hankes nõutud tootega, nagu kinnitatud ametlikus kinnituskirjas. Selliselt on OSA 6 tagasi lükkamise alus õigusvastane, kuna see rikub pakkumuste võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid (RHS § 3 lg 1) ning ei põhine objektiivsel ega võrdsel tehnilisel hindamisel.“ 2.3.4. Kolmas isik kinnitab, et ta jääb kõigi oma eelnevas alapunktis 2.2. toodud vaidlustusele esitatud vastuväidete juurde (neid siinkohal täiendavalt kordamata), kuna need on kohaldatavad ka osas, mis puudutab vaidlustaja poolt pakutud toote koostise mittevastavust tehnilise kirjelduse nõudele. 2.3.5. Ei saa olla vaidlust, et selliselt sõnastatud RHAD nõude täitmiseks tuli pakkujal pakkuda toodet, mis sisaldab isopropanooli. Tegemist oli üheselt mõistetava ja kehtiva RHAD tehnilise kirjelduse tingimusega. Vaidlustaja sellist toodet ei pakkunud, mistõttu on hankija tema pakkumuse (lisaks spenderinõude täitmata jätmisele) põhjendatult tagasi lükanud. Juhul kui hankija oleks aktsepteerinud sellise koostisega toodet, mis on tehnilise kirjeldusega vastuolus, oleks hankija selliselt rikkunud oluliselt riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ja pannud ebavõrdsesse olukorda kõik need pakkujad, kes esitasid oma pakkumuse tuginedes kehtivale tehnilisele kirjeldusele (s.o. pakkudes ispopropanooli sisaldavat toodet). 2.3.6. Kuna hankija tuvastas, et vaidlustaja poolt esitatud näidis osas 6 ei sisaldanud isopropanooli ning oli seetõttu mittevastav, on hankija selles hanke osas vaidlustaja pakkumuse põhjendatult tagasi lükanud. 2.3.7. Asjakohatu on ka vaidlustaja väide, et tema poolt pakutud etanoolibaasiline toode oli samaväärne ispopropanooli sisaldava tootega ja tuleb asjakohatuna kõrvale jätta. Kuna vaidlustaja ei pakkunud toodet, mida hankija oli RHAD-is nõudnud (toode ei sisaldanud isopropanooli), oli vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine igal juhul põhjendatud. Asjaolu, et muudes osades on aktsepteeritud ka vaid etanoolibaasilisi tooteid ei oma samuti tähtsust. Nagu eelnevalt viidatud, tuleneb RHS § 114 lg-st 2, et hankija lükkab pakkumuse muuhulgas tagasi siis, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Sama sätte kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides toodud tingimustest. Kuna antud juhul esinesid vaidlustaja pakkumuses sisulised kõrvalekalded RHAD-is esitatud tingimustest, ei olnud hankijal muud võimalust, kui pakkumus tagasi lükata. 2.4. Vaidlustaja etteheited hankija pakkumuste vastavuse kontrolli osas osades 1, 4, 5, 10, 12, 13 ja 28 ei ole õiged. Pakkumises esinesid sisulised puudused ja kõrvalekalded RHAD-st, mistõttu on pakkumus õigesti tagasi lükatud 2.4.1. Hankija on oma 24.04.2025 korraldusega nr 1-2/184 lükanud vaidlustaja pakkumuse hanke osades 1, 4, 5, 10, 12, 13 ja 28 põhjendades seda toote näidise mittevastavusega hankija poolt hankes 10  kehtestatud nõuetega (toode on ärritava lõhnaga, imendub kaua, pritsib ja määrib ning korki on ebamugav kasutada). 2.4.2. Hanke alusdokumentide punkti 7.3 ja vastavustingimuse p 1 kohaselt tuli pakkujatel esitada hankijale oma pakutavate toodete näidised. Hankija sellise tegevuse eesmärgiks oli kontrollida, kas pakkujate pakutavad tooted (desinfektsioonivahendid) vastavad hankija nõudmistele. 2.4.3. Lisaks on hankija tehnilise kirjelduse tabeli p-s 60 selgelt rõhutanud: „Pakkumusele lisaks peavad pakkujad esitama nõutud (tulp P) näidised (originaalpakendis, varustatud toote koodi/ref nr.-ga, toote nimetusega, vastava pakkumuse osa numbriga). Hankija kasutab esitatud näidiseid oma töös, hindamaks nende sobivust.“ 2.4.4. Desinfektsioonivahenditele esitatavad tehnilised nõuded on täpsemalt toodud välja veerus D „Kirjeldus/sihtotstarve/omadused“. Nimetatud Exceli tabel avaneb küll viisil, kus nö „kastides“ sisalduv tekst ei ole kastis täielikult loetav (sisu tuleb noolega üles-alla kerida, et kasti kogu sisu oleks nähtav), kuid vaidlust ei saa olla selles, et need tingimused on hankija poolt kehtestatud, need pidid olema kõigile pakkujatele arusaadavad ning keegi pakkujatest neid vaidlustanud ei ole. 2.4.5. Esiteks. Hanke osade 4, 5, 10 ja 13 osas on hankija toonud vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise põhjendusena (pisut erinevas sõnastuses) välja, et pakutav toode on kas terava, ebameeldiva või ärritava lõhnaga. 2.4.6. Hanke osade tehniline kirjeldus osades 4 ja 5 sisaldas nõuet, et toode „ei sisalda värvi ja lõhnaaineid“. Hanke osa 10 (naha värvitu antiseptikum) nägi ette, et toode peab olema nahka mitteärritav kuid ilmselgelt on hankija nimetatud osas testimisel leidnud, et see osutus siiski ärritavaks ning osas 13 pakutud toode on samuti kasutatud tooraine tõttu ärritav. 2.4.7. Osa 13 puhul juhib kolmas isik tähelepanu asjaolule, et tehnilise kirjelduse p 3 kohaselt pidi pinnadesinfektant (osa 13) muuhulgas vastama EL direktiivi MDD 93/42 EEC (edaspidi Direktiiv) nõuetele. Eeltoodust lähtuvalt on hankija põhjendatult pakkumuste vastavuse kontrolli teostamisel hinnanud, kas pakkumuste koosseisus esitatud näidised vastavad muuhulgas Direktiivi nõuetele. 2.4.8. Nimetatud Direktiivi art 3, „Põhinõuded“ kohaselt peavad meditsiiniseadmed (mille hulka loetakse ka pinnadesinfektandid16 vastama I lisas sätestatud põhinõuetele. Direktiivi I lisa „Olulised nõuded“ jaotise I „Üldnõuded“ p 1 kohaselt peavad meditsiiniseadmed olema kavandatud ja valmistatud nii, et need sihtotstarbelise kasutamise korral ei seaks ohtu isikute (või patsientide) ohutust ja tervist. 2.4.9. Hankija on hanke osas 13 jõudnud järeldusele, et pakkumuse tagasilükkamise põhjendusena viidatud terav lõhn on järelikult piisavalt tõsine probleem, et pakutavat toodet ei saa selle jaoks hankija poolt kavandatud eesmärkidel (sõltuvalt ruumide ventilatsioonist, desinfitseeritavate pindade asukohast, ruumide suurusest jne) kasutada, kuna selle kasutamine võib tuua kaasa eelnevas punktis kirjeldatud võimalikud negatiivsed tagajärjed. Hankija poolt selliselt väljendatud 16 https://www.ravimiamet.ee/meditsiiniseadmed/meditsiiniseadmed-igapaevaelus/mis-meditsiiniseade, vt viimane lause. 11  põhjendus (ärritav lõhn) on järelikult Direktiivi vastavale nõudele tuginedes piisavaks aluseks pakkumuse tagasilükkamiseks hankija poolt. 2.4.10. Nimetatud hanke osade kontekstis on hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta põhjendatud, kuna nimetatud toodete tehniline kirjeldus tõi otsesõnu välja, et toode ei tohi sisaldada lõhnaaineid ega tohi olla ärritav. Hankija eesmärgiks oli siin ilmselgelt soov tagada, et hangitavad tooted ei tekitaks nö „lõhnahäiringut“ ja sellel eesmärgil ka pakkujate poolt esitatud tootenäidiseid kontrolliti. 2.4.11. Eeltoodust lähtuvalt olukorras, kus hankija tuvastas nimetatud hanke osades, et pakutav toode ei olnud lõhna osas kooskõlas RHAD tehnilise kirjelduse lõhnatingimusega, oli hankija vastavasisuline otsus pakkumuse kõrvaldamise kohta igal juhul õiguspärane. 2.4.12. Teiseks. Hanke osas 10 on hankija toonud vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise põhjendusena välja asjaolu, et toode ei sobi kuna korki on ebamugav kasutada. Pakkujal oli kohustus esitada pumppudel 500ml koos niisutuspumbaga +/- 50 ml. Kuna vaidlustaja esitas pumppudeli asemel korgiga pudeli, tuli toode tunnistada RHAD-le mittevastavaks. 2.4.13. Kolmandaks. Hanke osas 12 on hankija toonud vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise põhjendusena välja asjaolu, et toode ei sobi, kuna pritsib ja määrib valades liialt. Antud positsioonis hangitakse värvilist naha antiseptikumi, mida kasutatakse operatsioonieelseks naha antiseptikaks, on seetõttu tegemist väga intensiivset värvi tootega, mis valades pritsib ja rikub ümbritsevad esemed. Toodet on keeruline antud olukorras rikutud pindadelt eemaldada, mistõttu ei ole toode sihipäraselt kasutatav. 2.4.14. Neljandaks. Hanke osas 5 on hankija märkinud, et pakutud toode ei sobi, kuna imendub liiga kaua ning muudab tavapärase protseduuri seetõttu liialt pikaks ning samuti raskendades kummikinnaste kätte tõmbamist. 2.4.15. Hanke osas 5 on hankija tehnilises kirjelduses märkinud: „Käte hügieeniline antiseptika: kestus mitte üle 30 sek“. Hankija on toote näidist hinnates ilmselt leidnud, et kestus ületab 30 sekundit, sest toode ei kuiva selle aja jooksul kätel. 2.4.16. Viiendaks. Hanke osas 28 on tehnilises kirjelduses märgitud: kreem või emulsioon normaalsele, kuivale või kahjustatud nahale; lõhna- ja värvaineteta või minimaalselt lõhnastatud; nahka mitteärritav; nahka niisutav ja hooldav toime (sisaldab niisutavaid aineid) ei sisalda parabeene, metüülisotiasolinooni, formaldehüüdi vabastajaid nahasõbralik pH. Hanke osas 28 pakutud kreem ei imendu ilmselt hästi, tõenäoliselt kõrge rasvasisalduse tõttu, pidurdades selleläbi normaalset töörütmi. Haiglatöötaja saab alustada tööprotseduure alles peale kreemi täielikku imendumist. Kreemi, mis ei imendu, ei ole võimalik haiglas kasutada. 2.4.17. Kokkuvõtvalt on kolmas isik seisukohal, et vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine on õiguspärane ning vaidlustus tuleb seetõttu rahuldamata jätta. Sellest tulenevalt on kõigis vaidlustatud osades õiguspärane ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. 12 3. Menetluslikud küsimused 3.1. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab kooskõlas RHS § 190 lg-ga 1¹, et on kolmanda isiku lepinguliseks esindajaks käeoleva vastuse esitamisel ja asja edasises menetluses. Palume kõik menetlusdokumendid ja muu info edastada kolmanda isiku lepingulisele esindajale. 3.2. Vastuse esitamise tähtaegsus. Vaidlustuskomisjoni 30.04.2025 e-kirjaga määrati menetlusosalistele Goodpoint Chemicals OÜ poolt esitatud vaidlustusele vastamise tähtajaks 06.05.2025. Sellest lähtuvalt on Aktsiaseltsi CHEMI-PHARM vastus vaidlustusele esitatud vaidlustuskomisjonile tähtaegselt. 3.3. Tõendid. Soovimata vaidlustusasja toimikut tarbetult koormata, ei lisa kolmas isik oma vastusele tõendeid, mis on VAKO-le ning teistele menetlusosalistele riigihangete registrist nähtavad ja kättesaadavad või mis on juba esitatud Vaidlustuskomisjonile vaidlustuse lisadena. 3.4. Kirjalik menetlus. Kolmas isik on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 3.5. Menetluskulud. Kolmas isik palub jätta menetluskulud täies ulatuses vaidlustaja kanda. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Britta Oltjer vandeadvokaat 13