Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ muutmine

Rahandusministeerium 06.05.2025 nr 1-17/25/2103 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord muutmine" eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Jürgen Ligi Käesolevaga saadame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruses nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Kaitseministeerium Regina Hermandi, 625 6479 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 24 .0 4 .2025 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 „ Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 59 4 lõike 10, § 59 5 lõike 4 ja § 59 6 lõike 5 alusel. Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruses nr 86 „ Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse pärast sõna „korraldamist“ sõnadega „ja täpsemad tingimused“; 2 ) paragrahvi 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks ; 3 ) määrust täiendatakse §-ga 2 1 järgmises sõnastuses: „ § 2 1 . Garanteeritud müügitulu määr Garanteeritud müügitulu määr käesoleva määruse tähenduses on pakkumises esitatud elektrituruseaduse §-des 59 4 –59 6 nimetatud toetusele kvalifitseeruva elektrienergia garanteeritud müügitulu eurodes megavatt-tunni kohta, mis koosneb: 1) elektrituruseaduse § 59 4 lõike 5 2 punktis 1 , 3 või 4 nimetatud tootmisseadme korral Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia kauplemisperioodi börsihinna ja toetuse summast, arvestades elektrituruseaduse § 59 4 lõike 5 1 punkti 5 alusel määratud toetuse ülemmäära ; 2) elektrituruseaduse § 59 6 alusel korraldatud vähempakkumisel Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilisest keskmisest kalendrikuu börsihinnast ja toetuse summast, arvestades elektrituruseaduse § 59 6 lõikes 7 nimetatud toetuse ülemmäära või statistilist ülekannet puudutaval vähempakkumisel pakkumises esitatud toetuse määra.“; 4 ) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust“ tekstiosaga „asjakohaseid Euroopa Liidu riigiabi reegleid “; 5 ) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) kui toetus on k onkurentsiseaduse § 34² lõikes 1 nimetatud riigiabi, siis k onkurentsiseaduse § 34² lõike 2² koha n e vii d e ja üldpõhimõtted .“; 6 ) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Vähempakkumise teate avaldamise ning pakkumise esitamise tähtpäeva vahele peab jääma vähemalt 42 päeva, kui vähempakkumine on suunatud elektrituruseaduse § 59 4 lõike 5 2 punktis 3 või 4 nimetatud tootmisseadmega elektrienergia tootmisele. “; 7) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks; 8 ) paragrahvi 12 lõike 2 punkt i 7 täiendatakse pärast sõna „pakutav“ sõnadega „võrguettevõtja võrku antav“ ja pärast sõnu „aasta kohta“ tekstiosaga „osakaal võrku antavast kogusest“; 9 ) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punkti ga 14 järgmises sõnastuses: „14) Kaitseministeeriumi tingimuslik või positiivne eelhinnang, kui tootmisseadme ehitamiseks nõutakse edaspidi nende kooskõlastus t.“; 10 ) paragrahvi 12 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast sõna „nimivõimsuse“ tekstiosaga „ planeeritava liitumispunkti võimsuse ja aadressi“; 11 ) paragrahvi 19 lõike 4 juhtlauses asendatakse tekstiosa „võetakse arvesse ka kõige esimene“ tekstiosaga „võib võtta arvesse ka kõige esimese“; 1 2 ) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Elektrituruseaduse § 59 4 lõike 5 2 punkti 3 ja 4 alusel korraldatud vähempakkumisega pakutud taastuvast energiaallikast täiendava elektrienergia tootmise kogust on lubatud ületada elektrituruseaduse § 59 4 lõikes 5 nimetatud korralduses märgitud mahus.“; 1 3 ) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Kui vähempakkumise tulemusel on õigus saada toetust kõigil vähempakkumisel osalenud pakkujatel, tuleb tõhusa konkurentsi taastamiseks kõrvaldada viimaseks jäänud pakkumus ja lähtudes Vabariigi Valitsuse juhistest järgmise võimaliku vähempakkumise tingimusi korrigeerida, sealhulgas vähendades toetatava elektrienergia maksimaalset kogust või toetuse ülemmäära.“; 1 4 ) paragrahvi 20 lõigetes 2 ja 3 asendatakse tekstiosa „ei vasta §-des 10 ja 11“ tekstiosaga „ei vasta käesoleva määruse §-des 10–12 või elektrituruseaduses“; 1 5 ) paragrahvi 23 lõike 3 punkt i 5 täiendatakse enne sõna „toetuse“ sõnadega „ elektrienergia tootmise ja “; 1 6 ) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 4 – 6 järgmises sõnastuses: „ (4) Kui toetus on k onkurentsiseaduse § 34² lõikes 1 nimetatud riigiabi, siis sisaldab V abariigi Valitsuse korraldus k onkurentsiseaduse § 34² lõike 2 1 koha st vii d e t. ( 5 ) Vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkuja võib taotleda vähempakkumise läbiviijalt Vabariigi Valitsuse korralduse s käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 viidatud andmete muutmist 18 kuu jooksul pärast korralduse vastuvõtmist, kui pakkumises esitatud asukohas ei ole võimalik tootmist alustada tootjast sõltumatul põhjusel, mis on ilmnenud pärast pakkumuse esitamist. ( 6 ) Vähempakkumise läbiviija esitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse koos põhjendatud ettepanekuga vähempakkumise korraldajale, kes esitab selle Vabariigi Valitsusele otsustamiseks.“; 1 7 ) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse punktidega 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: „ 2 1 ) vähempakkumisele esitatakse ainult üks pakkumine või 2 2 ) põhjendatud vajaduse korral omal algatusel või “; 1 8 ) paragrahvi 25 lõi kest 2 kustutakse pärast sõna „§-s“ sõnad „59 4 või“; 1 9 ) paragrahvi 28 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär 24 .0 4 .2025 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Selleks, et Eestis oleks taskukohane, puhas ja kindel elektrivarustus, on meil vaja Eestisse võimalikult kiiresti uusi tootmisvõimsusi. Määruse eelnõuga uuendatakse taastuvelektri vähempakkumise raamistikku, võimaldamaks välja kuulutada uut taastuvelektri vähempakkumist (kavandatavalt 2 TWh mahus). Kavandatava v ähempakkumis e läbiviimi se eesmärgiks on hoogustada maismaatuuleparkide rajamist . Kehtiv ad tingimused ja kord määruses vähempakkumiste läbiviimiseks vaja vad muudatusi, et tagada kooskõla kehtivate riigiabi õigusaktidega. Eelnõuga on korrastatud õiguslik alus vähempakkumiste läbiviimiseks – tunnistatakse kehtetuks viide üksnes riigiabi loa alusel vähempakkumise läbiviimiseks, sest vähempakkumise läbiviimise aluseks saab olla ka üldise grupierandi määrus (edaspidi ka GBER). Eelnõuga on lisatud määrusesse ka täpsust used garanteeritud müügitulu määra sõnastus es. Lisaks täiendatakse määrust põhimõttega, et Vabariigi Valitsus määrab elektrituruseaduses sätestatud korraldusega ka tootmise tehnoloogia, suurima pakutava taastuvelektri koguse ja Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia kauplemisperioodi börsihinna summa, milleni võib maksta toetust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonna juht Karlis Goldstein (5885 1117, [email protected] ), meretuuleenergia nõunik Nikon Vidjajev (625 6455, [email protected] ), 625 6476) ja nõunik Regina Hermandi (625 6478, [email protected] ). Keeletoimetuse tegi Justiits - ja Digi ministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]) . Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba (53089696, [email protected] ) . 2. Eelnõu eesmärk Eelnõukohase määruse eesmärk on täiendada määrust selleks, et korraldada uu si vähempakkumi si. 3. Eelnõu sisu Eelnõukohase määrusega lisatakse sätted , mis reguleerivad Vabariigi Valitsus e määruse andmise põhimõtteid. Punktiga 1 täiendatakse § 1 selliselt, et määrus reguleerib elektrituruseaduses (edaspidi ka ELTS) sätestatust tulenevalt lisaks taastuvast energiaallikast energia tootmise eesmärgi saavutamiseks avaliku vähempakkumise korraldamist ka selle täpsema i d tingimus i . ELTS § 59 4 lõikega 10 on sätestatud, et vähempakkumise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Tegemist on volitusnormist tulenevalt määruse reguleerimisala täpsustamisega. Punktiga 2 tunnistatakse § 2 punkt 3 kehtetuks. Punktis 3 on määratletud t ermin „garanteeritud müügitulu määr“ kui pakkumises esitatud elektrituruseaduse §-des 59 4 –59 6 nimetatud toetusele kvalifitseeruva elektrienergia garanteeritud müügihind, mis koosneb Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia tunni börsihinna ja elektrituruseaduse § 59 4 lõike 5 4 punktis 1 või punktis 3 nimetatud toetuse summast, elektrituruseaduse § 59 4 lõike 5 4 punktis 2 nimetatud toetuse määr, elektrituruseaduse § 59 6 lõikes 7 nimetatud toetuse määr või statistilist ülekannet puudutaval vähempakkumisel pakkumises esitatud toetuse määr eurodes megavatt-tunni kohta . Punkt 3 tunnistatakse kehtetuks. Kehtetuks tunnistamine on seotud mõiste muudatusega . Mõiste sätestatakse uues sõnastuses määrusesse lisatavas § -s 2 1 (seletuskirja punkt 3). Punktiga 3 täiendatakse määrust § - ga 2 1 , mille s täpsustatakse garanteeritud müügitulu määra mõiste t . Kuna mõiste on ELTS i § -de 59 4 –59 6 alusel korraldatud erinevatel vähempakkumistel erinevalt sisustatud, mh seotud kauplemisperioodi hinnaga (st iga tund/tulevikus 15min erinev toetuse määr) või kuu keskmise börsihinnaga (iga kuu erinev toetusmäär), siis tuleb definitsioon õigusselguse tagamiseks paremini liigendada ja lahti kirjutada. Lisaks korrastatakse mõiste selliselt, et see oleks seotud pakkumuses esitatud konkreetse pakkuja spetsiifilise toetuse arvestusega, nii nagu definitsiooni esimene osa kirjeldab: „ pakkumises esitatud, elektrituruseaduse §-des 59 4 –59 6 nimetatud toetusele kvalifitseeruva elektrienergia garanteeritud müügitulu eurodes megavatt-tunni kohta“. Kehtivas redaktsioonis on mõistes vastuolud, kuna pakkuja-spetsiifilise määra ja Vabariigi Valitsuse ELTS i § 59 4 lõike 5 1 punkti 5 alusel määratud toetuse ülemmäära asemel on ekslikult viidatud ELTSis märgitud maksimaalsetele toetusmääradele (§ 59 4 lõike 5 4 punktid 1–3). Samas ei ole mõiste tehnilisel korrastamisel tagasiulatuvat mõju, kuna seni sed ELTS i § -de 59 4 –59 6 alusel korraldatud vähempakkumiste teadetes ja Vabariigi Valitsuse antud korraldustes vähempakkumise võitjate kohta on toetuse arvestamis t kirjeldatud selliselt, et pakkumuses esitatud garanteeritud müügitulu määr koosneb vastavas sättes märgitud börsihinna ja toetuse summast. Paragrahvi 2 1 punktis 1 sätestatakse, et garanteeritud müügitulu määr määruse tähenduses on pakkumises esitatud ja elektrituruseaduse §-des 59 4 –59 6 nimetatud toetusele kvalifitseeruva elektrienergia garanteeritud müügitulu eurodes megavatt-tunni kohta, mis koosneb elektrituruseaduse § 59 4 lõike 5 2 punktis 1 või 3 nimetatud tootmisseadme korral Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia kauplemisperioodi börsihinna ja toetuse summast, arvestades elektrituruseaduse § 59 4 lõike 5 1 punkti 5 alusel määratud toetuse ülemmäära. Väljakuulutatud v ähempakkumistes viitas määruse § 2 punktis 3 kehtestatud garanteeritud müügitulu määra mõiste tunni börsihinnale ehk toona kehtinud kauplemisperioodi börsihinnale ning seejuures oli eesmärk seada toetuse hind sõltuvusse igast kauplemisperioodist. See erines varasematest vähempakkumistest, kus toetus sõltus kalendrikuu keskmisest börsihinnast. Kauplemisperioodi muutmise tõttu 15 minutile on vaja asendada tunni börsihind kauplemisperioodi börsihinnaga. Sama paragrahvi punkte 2 ja 3 rakendatakse teineteise alternatiivina. Sama paragrahvi punkti 2 kohaselt koosneb garanteeritud müügitulu määr elektrituruseaduse § 59 6 alusel korraldatud vähempakkumisel Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilisest keskmisest kalendrikuu börsihinnast ja toetuse summast, arvestades elektrituruseaduse § 59 6 lõikes 7 nimetatud toetuse ülemmäära või statistilist ülekannet puudutaval vähempakkumisel pakkumises esitatud toetuse määra. Punktiga 4 muudetakse § 3 lõike 1 sõnastust üldisemaks ja sätestatakse, et ELTSi §-des 59 4 –59 6 nimetatud vähempakkumise võitjale makstav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse asjakohaseid riigiabi õigusakte. K ehtiva sätte sõnatuse kohaselt tuleb riigiabi andmisel järgida Euroopa Komisjoni (edaspidi k omisjon ) keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning k omisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust. Sättes viidatud suuniseid rakendas k omisjon perioodi 2014 – 2020 keskkonna- ja energiaalaste abimeetmete ühisturuga kokkusobivuse hindamise l, nüüd on need asendatud uute suunistega ( „K liima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022 “ ). Teatud tingimustel on võimalik taastuvenergia tootmise toetamiseks anda riigiabi ka riigiabiloata (nt grupierandi määruse alusel selles ettenähtud tingimustel). Muudatus ei muuda põhimõtet ega kohustust taotleda riigiabi andmiseks k omisjonilt riigiabiluba, kui riigiabi andmiseks on vaja riigiabil uba . See kohustus on sätestatud nii Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 l õikes 3 kui ka konkurentsiseaduse § 30 1 lõikes 2 1 . Samas peab riigile jääma paindlikkus ja vabadus otsustada, milliste EL riigiabi õigusaktide alusel on riigil kõige otstarbekam konkreetse abimeetme rakendamiseks k omisjonilt riigiabiluba taotleda. Punktiga 5) täiendatakse § 7 lõiget 1 uue punktiga 9, millega sätestatakse, et kui toetus on konkurentsiseaduse § 34² lõikes 1 nimetatud riigiabi, siis vähempakkumise teates tuleb esitada konkurentsiseaduse § 34² lõike 2² kohane viide ja üldpõhimõtted. Konkurentsiseaduse § 34 2 lg 2 2 nõuab, et „Kui grupierandiga hõlmatud riigiabi antakse abikava raames, peab abi andja viitama vastavale Euroopa Komisjoni grupierandi määrusele ja määruse asjakohasele artiklile ning sätestama abikavas muud grupierandi määruses sätestatud asjakohased üldpõhimõtted “. Üldpõhimõtted on üldise grupierandi määruse puhul: - täpne viide vastavale Euroopa Komisjoni määrusele ja vastavale artiklile; - välistused, sh loetelu mitteabikõlblikest sektoritest, raskustes ettevõtja toetamise välistus, välistus ettevõtjatele, kellel on tagasi maksmata Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel tagasinõutu toetus (võib ka viitega grupierandi määruse vastavatele artiklitele); - ergutava mõju nõue vastavalt grupierandi määruse artiklile 6 (kui asjakohane); - abikõlblikud kulud vastavalt grupierandi määrusele; - abi suurus ja osakaal, mis ei ületa grupierandi määruses sätestatud; - abi andmisega seotud dokumentide säilitamise nõue (abi andjal) vastavalt grupierandi määruse artiklile 12 (s.o 10 aastat viimase abi andmisest ehk otsuse tegemisest). Punktiga 6 täiendatakse § 8 lõikega 4 , mille kohaselt peab vähempakkumise teate avaldamise ning pakkumise esitamise tähtpäeva vahele peab jääma vähemalt 42-päevane ajavahemik, kui vähempakkumine on suunatud ELTS i § 59 4 lõike 5 2 punktis 3 nimetatud tootmisseadmega ehk maismaatuulepargiga elektrienergia tootmisele. Määruse § 8 l õige 2 näeb ette 180 päeva pakkumiste esitamiseks. Maismaatuuleparkide tarbeks toetuse andmise alus on grupierandi määrus. Grupierandi määruse artik li 42 l õike 2 punkti a) kohaselt tuleb abi andmise vähempakkumise teade avaldada vähemalt kuus nädalat enne taotluste esitamise tähtaega. Seetõttu on uute le maismaatuuleparkidele suunatud vähempakkumiste ks ettenähtud lühem ehk 42 päeva pikkune ajavahemik, mis peab jääma vähempakkumise teate avaldamise ja pakkumise esitamise tähtpäeva vahele. Punktiga 7 tunnistatakse määruse § 11 kehtetuks. Elektrituruseaduse § 59 1 „toetuse tingimused“ lõikes 8 on sätestatud, et kui käesoleva seaduse § 59 4 lõike 5, § 59 5 lõike 1 või § 59 6 lõike 1 alusel välja kuulutatud vähempakkumise võitnud tootja võõrandab oma vähempakkumises kasutatud tootmisseadme pärast § 59 4 lõikes 11, § 59 5 lõikes 5 või § 59 6 lõikes 8 nimetatud korralduse vastuvõtmist, läheb toetuse saamise õigus üle tootmisseadme uuele elektrienergia tootjast omanikule. Tootmisseadme uus omanik teavitab vähempakkumise läbiviijat tootmisseadme omandamisest 14 päeva jooksul pärast tootmisseadme omandamist. Määruse sõnastus on tekitanud põhjendamatut segadust ja seaduse ning määruse erinevat tõlgendamist. Seadusega sätestatu annab täpse sisendi selle kohta, et kui seade võõrandatakse, siis lähevad uuele omanikule üle õigused toetuse saamiseks. Toetuse saamise alused sellisel juhul ei muutu ja seadmete uus omanik peab toetuse saamiseks täitma kõik seadusest tulenevad tingimused, mis on toetuse saamise aluseks. Punktiga 8 muudetakse määruse § 12 lõike 2 punkti 7 ning täpsustatakse sõnastust , et pakkuja peab pakkumises esitama osakaalu võrku antavast taastuvenergia kogusest. Muudatus e põhjenduseks on asjaolu, et vähempakkumisel osalemisel võib pakkuja osaleda kas kogu võrku antava või ainult osalise võrku antava osakaaluga. Punktiga 9 täiendatakse määruse § 12 lõiget 2 punktiga 14 . Pakkumuses tuleb esitada Kaitseministeeriumi tingimuslik või positiivne eelhinnang, kui tootmisseadme ehitamiseks nõutakse edaspidi nendega tuulepargi ehitamise kooskõlastamist. Ehk kuigi uute radaritega on tuuleparkide kõrguspiirangud leebemaks muutunud, võib teatud piirkonda püstitav tuulepark takistada riigikaitse seisukohast oluliste radarite tööd. Punktiga 10 muudetakse määruse § 12 lõiget 5. Muudatuse kohaselt peab pakkuja pakkumises välja tooma tootmisseadme planeeritava liitumispunkti võimsuse ja aadressi. Punktiga 11 muudetakse määruse § 19 lõi get 4 , sätesta des , et kui garanteeritud müügitulu määrade põhjal reastatud pakkumistes ei summeeru pakutud kogused vähempakkumise esemeks oleva koguse täiskordseni, võib võtta arvesse ka kõige esimene järgmistele kriteeriumidele vastav pakkumi s e. Kehtiva määruse kohaselt tuleb võtta arvesse ka kõige esimene järgmistele kriteeriumidele vastav pakkumine, muudatusega nähakse ette kaalutlusruum – võib võtta arvesse, kuid ei pea seda tegema. Muudatusega antakse paindlikkust vähempakkumiste korraldamise ks , vältides kohustus t võtta arvesse pakkumine, mis ei pruugi olla turuolukorrale või eesmärkidele parim. Kaalutlusruumi lisamine võimaldab vähempakkumise läbiviijal otsustada, kas konkreetne pakkumine vastab kõige paremini projekti eesmärkidele. See aitab paremini hallata riske ja optimeerida energiaturule tulevaid pakkumisi vajaduse kohaselt . Punktiga 1 2 täiendatakse § 19 lõikega 5 1 ja sätestatakse, et uue l vähempakkumise l pakutud taastuvast energiaallikast täiendava elektrienergia tootmise kogust on lubatud ületada elektrituruseaduse § 59 4 lõikes 5 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduse s märgitud mahus. Muudatuse kohaselt võib Vabariigi Valitsuse korraldusega uuel vähempakkumisel pakutud taastuvenergia kogust vajadusel ületada lõikes 5 sätestatud mahus selleks, et saaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vähempakkumised läbi viidud. Muudatuse eesmärk on seotud taastuvenergia eesmärgi saavutamisega. ELTS i § 59 4 lõike s 5 on sätestatud, et kui prognoosi kohaselt ei saavutata sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärke, volitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri korraldama eesmärgi saavutamiseks vajaliku elektrienergia koguse kõige soodsama tootja leidmiseks avaliku vähempakkumise. Kehtiva määruse kohaselt võib juhul, kui garanteeritud müügitulu määrade põhjal reastatud pakkumistes ei summeeru pakutud kogused vähempakkumise esemeks oleva koguse täiskordseni, võ tta arvesse ka kõige esime s e järgmistele kriteeriumidele vastav pakkumine. Vähempakkumise esemeks olevat kogust on lubatud ületada kuni 20 protsenti, kui on võimalik esitada võitjaks lisaks madalamat garanteeritud müügitulu määra pakkunud pakkujale või pakkujatele veel üks pakkuja, kelle pakkumises esitatud koguse lisandumisel ületatakse vähempakkumise esemeks olev kogus kuni 20 protsenti. Kui pakkumises esitatud koguse lisandumisel ületatakse vähempakkumise esemeks olevat kogust enam kui 20 protsenti, võetakse pakkumine arvesse vaid juhul, kui vähempakkumise esemeks olevast taastuvelektri kogusest 120 protsen t i ja madalamat garanteeritud müügitulu määra pakkunud pakkuja või pakkujate pakutud koguste vahe on suurem kui pakutud minimaalne aastane toodang. Punktiga 1 3 täiendatakse paragrahvi 19 lõikega 8 põhimõttega, et kui vähempakkumise tulemusel on õigus saada toetust kõigil vähempakkumisel osalenud pakkujatel, tuleb tõhusa konkurentsi taastamiseks kõrvaldada viimaseks jäänud pakkumus ja lähtudes Vabariigi Valitsuse juhistest järgmise võimaliku vähempakkumise tingimusi korrigeerida, sealhulgas vähendades toetatava elektrienergia maksimaalset kogust või toetuse ülemmäära. Määruse muudatusega sätestatakse, et kui vähempakkumise tulemusel saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel osalenud pakkujad, tuleb tõhusa konkurentsi taastamiseks järgmise vähempakkumise tingimusi korrigeerida, näiteks vähendades toetatava elektrienergia maksimaalset kogust või toetuse ülemmäära. Kui korraldatud vähempakkumisel osutuvad edukaks ning saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel pakkumise esitanud tootjad, peab valitsus järgmise vähempakkumise tingimusi korrigeerima (nt vähendades hangitava elektri kogust või pakutavat toetuse suurust), et järgmisel vähempakkumisel sama olukord ei korduks ning kõik pakkuma tulevad tootjad ei saaks õigust toetusele. Lisaks näeb eelnõu ette, et olukorras, kus vähempakkumise tulemusel saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel osalenud pakkujad, tuleb kõrvaldada tõhusa konkurentsi taastamiseks pakkumise reastamisel viimaseks jäänud pakkumus. Viimase pakkuja kõrvaldamine tagab, et kui pakkujaid on vähe, siis kõik vähempakkumisel osalejad ei saa automaatselt toetust ning selliselt soodustab see konkurentsi toetuse saamisel ja ühtlasi avaldab positiivset mõju pakkumuste hinnale. Punktiga 1 4 muudetakse määruse § 20 lõigete 2 ja 3 sõnastust. K ehtivate sätete kohaselt on vähempakkumise läbiviijal õigus nõuda lisainfot või tagastada pakkumine, kui pakkuja või tootmisseade ei vasta määruse §-de 10 ( „Nõuded tootmisseadmetele“ ) ja 11 ( „Nõuded pakkujale“ ) nõuetele. Muudatuse kohaselt on vähempakkumise läbiviijal sama õigus ka juhul, kui pakkuja või tootmisseade ei vasta määruse §-s 12 ( „Nõuded pakkumisele“ ) või ELTS i s sätestatud nõuetele. Pakkumuse võib tagastada näiteks siis, kui andmed selles on puudulikud ja pakkuja ei kõrvalda puudus i . Selleks võib olla olukord, kus pakutav toodetav energiakogus on liiga väike, või sama tootmisseadet on kasutatud mitmes pakkumuses. Samas kui pakkumuses on puudu volitus või tootmisseadme andmed, on pakkumise läbiviijal õigus küsida ka lisainfot, et kõik vaja likud andmed oleks esitatud. Punktiga 1 5 täiendatakse § 23 l õike 3 punkti 5. Kehtiva punkti 5 kohaselt peab Vabariigi Valitsus korralduse ga kehtestama vähempakkumise võitjale toetuse maksmise ajavahemiku. Muudatuse kohaselt peab Vabariigi Valitsus lisaks toetuse maksmise ajavahemikule sätestama korralduses ka elektrienergia tootmise ajavahemiku. Vähempakkumise tulemuseks ei ole üksnes tootja õigus saada toetust. Vähempakkumise tulemusel tekib tootjale ka kohustus vähempakkumise teates märgitud perioodil elektrit toota. Tegemist on tootja kohustusi täpsustava muudatusega. Antud muudatusega on vajalik määratleda ka elektritootmise alustamise tähtaeg. Senine regulatsioon seda ei võimalda, kuid oluline on määratleda tootmise alustamise tähtaeg, mis oleks kooskõlas ka toetuse maksmise alustamise tähtajaga. Tagatakse täpsem õigusselgus toetuse maksmise alustamise ja tootmise alustamise tähtaja osas. Punktiga 1 6 täiendatakse § 23 lõigetega 4 - 6 . Lõikega 4 sätestatakse, et kui toetus on konkurentsiseaduse § 34² lõikes 1 nimetatud riigiabi, siis sisaldab Vabariigi Valitsuse korraldus konkurentsiseaduse § 34² lõike 2 1 kohast viidet. Konkurentsiseaduse § 34 2 lg 2 1 sätestab , et abi andmise otsuses , mis annab abi saajale õigusliku aluse abi saada, peab märkima, et antav abi on grupierandiga hõlmatud riigiabi . Antud juhul on abi andmise otsus VV otsus (VV määruse § 23). Seega on täiendatud ka kehtiva määruse § 23. Lõike 5 kohaselt võib vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkuja juhul, kui pakkumises esitatud asukohas ei ole võimalik tootmist alustada tootjast sõltumatul põhjusel, mis on ilmnenud pärast pakkumuse esitamist, taotleda Vabariigi Valitsuse korralduse muutmist 18 kuu jooksul pärast selle vastuvõtmist. Kuna võrguga liitumise leping tuleb teha 18 kuuga, on ka asukoha muutmise taotlemine piiratud 18 kuuga. Eesmärk on vältida anomaalset menetlust, kus mainitud juhul peab võitjal 18 kuuga olema liitumisleping . Lõike 6 kohaselt esitab vähempakkumise läbiviija lõikes 4 nimetatud taotluse koos põhjendatud ettepanekuga vähempakkumise korraldajale, kes esitab selle Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. Muudatuse eesmärk on luua võimalus põhjendatud juhtudel pakkumises märgitud tootmisseadme asukohta muuta, kui pakkumises esitatud asukohas ei ole võimalik tootmist alustada tootjast sõltumatul põhjusel, mis on ilmnenud pärast pakkumuse esitamist. Punktiga 1 7 täiendatakse määruse § 24 lõiget 1 punktidega 2 1 ja 2 2 . Määruse § 24 lõige 1 sätestab alused, millal peab vähempakkumise korraldaja vähempakkumise kuulutama nurjunuks. Eelnõu § 24 lõike 1 p unkti 2 1 kohaselt tuleb vähempakkumine tunnistada nurjunuks ka juhul, kui vähempakkumisele esitatakse ainult üks pakkumine. Vähempakkumise tulemusel makstav toetus on riigiabi. Riigiabi andmise lubatavuse üks eeldus i on asjaolu, et abisaajad on välja selgitatud tõhusa s konkurentsi s . Tõhusa konkurentsi olemasolu on omakorda eelduseks, et taotletav ja makstav toetus o n proportsionaalne ega ülekompenseeriks tootjaid. Nendele põhimõtetele ei vasta olukord, kus vähempakkumisele esitatakse ainult üks pakkumine. Seetõttu tuleb vähempakkumine nurjunuks kuulutada, kui vähempakkumisele esitatakse ainult üks pakkumine. Punkt i 2 2 kohaselt võib vähempakkumise korraldaja kuulutada vähempakkumise nurjunuks ka põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Muudatuse eesmärk on anda vähempakkumise korraldajale suurem paindlikkus ja kontroll protsessi üle, võimaldades vähempakkumise nurjunuks kuulutada ka siis, kui ilmneb ootamatu või põhjendatud vajadus. See aitab ennetada olukordi, kus vähempakkumise jätkamine võib põhjustada ebamõistlikke riske või viia sobi matute tulemusteni. Muudatus tagab, et vähempakkumise korraldaja saab reageerida kiiresti turuolukorra muutustele või muudele ettenägematutele asjaoludele, hoides protsessi läbipaistva ja paindlikuna. Punktiga 1 8 täiendatakse paragrahvi 25 lõiget 2 teise lausega ja sätestatakse, et kui vähempakkumise võitnud pakkumuses sisaldus enam kui üks tootmisseade, loetakse elektrituruseaduse § 108 lõike 3 tähenduses tootmise alustamise ajaks päev, millal kõigi samas pakkumuses sisaldunud nõuetekohaste tootmisseadmetega alustati tootmist, või võitjaks tunnistatud pakkuja põhjendatud taotluse alusel päev, millal osa pakkumuses sisaldunud nõuetekohaste tootmisseadmetega alustati tootmist. Lisatava lausega täpsustatakse, millal loetakse tootmine alustatuks, kui vähempakkumise võitja pakutud toodetava elektri kogust toodetakse mitme tootmisseadmega. Kui vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkumuses sisaldus enam kui üks tootmisseade, loetakse elektrituruseaduse seaduse § 108 lõike 3 mõistes tootmise alustamise ajaks päev, millal kõik samas pakkumuses osalenud nõuetekohased tootmisseadmed alustasid tootmist. Alternatiivselt – kui võitjaks tunnistatud pakkuja seda taotleb – võib tootmise alustamise ajaks lugeda päeva, millal osa pakkumuses osalenud nõuetekohaseid tootmisseadmeid on alustanud tootmist sama sätte mõistes. Muudatuse eesmärk on luua õigusselgus küsimuses, millal loetakse tootmine alustatuks, kui mitme tootmisseadmega tootmiseks esitatakse üks pakkumus. Tootmisseadmete paljususe korral tuleb täpsustada toetusperioodi algus. Mitme tootmisseadmega pakkumuse tootmiskohustus on kõigi tootmisseadmete kohta ning ühtlasi on toetuse kehtivusaeg ELTS § 108 alusel sama. Eelduslikult suudab võitja täita tootmiskohustuse (pakutud koguse), kui kõik pakkumuses osalenud nõuetekohased tootmisseadmed on alustanud tootmist viidatud lõike 3 mõistes. Samuti on määruse § 12 lõikes 6 sätestatud, et kõik vähempakkumise tingimused peavad olema täidetud kõigi pakkumuses esitatud tootmisseadmete puhul. See tähendab ka nõuetekohast tootmise alustamist. Kui võitja soovib tootmiskohustuse täita vähemate tootmisseadmetega, kui pakkumuses esitati, tuleb pakkujal esitada taotlus toetuse maksjale, et arvestada tootmise alustamise ajana päeva, millal osa pakkumuses osalenud nõuetekohaseid tootmisseadmeid alustasid tootmist ELTS § 108 lõike 3 mõistes. Punktiga 1 9 tunnistatakse § 28 lõige 2 kehtetuks. Eelnõu koostamise käigus on analüüsitud lõike 2 mõjuala ja on jõutud järeldusele, et lähtudes põhiseaduse § -s 3 sätestatud seaduslikkuse põhimõttest peab kõik põhiõiguste piiramise seisukohalt olulised tingimused kehtestama seadusandja. Toetuse andmise korralduse kehtetuks tunnistamise aluse sätestamine määrusega ei ole põhiseaduspärane. Elektrituruseaduses on kehtetuks tunnistamise alused piisava põhjalikkusega kehtestatud. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud üldise grupierandi määrusega ( Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks) , mille alusel kavandatakse vähempakkumine välja kuuluta da . 5. Määruse mõjud Määruse muudatused on täpsustavad ja selgitavad ning nendega seoses olulisi mõjusid ei kaasne. Määruse alusel ja Vabariigi Valitsuse korraldusega läbiviidavad vähempakkumised aitavad kaasa taastuvelektri kasutuselevõtmisele. Täpsustuvad uu e vähempakkumis e väljakuulutamise sätted, tagatakse õigusselgus. Määruse vastuvõtmisega ei korraldata vähempakkumist , määrus seab paika vähempakkumise korraldamiseks vajalikud õiguslikud alused . Vähempakkumise läbiviimiseks tuleb Vabariigi Valitsusel vastu võtta vastav korraldus. Vähempakkumisega seotud mõjude analüüs esitatakse nimetatud korralduse eelnõu seletuskirjas. 6. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu rakendamise l riigieelarvele lisakulusid ei teki. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse EISi kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile . Eelnõu saadetakse tutvumiseks põhivõrguettevõtjale Elering, huvirühmadele, sh taastuvelektri arendaja tele taastuvenergeetika nõukoja üldlisti kaudu . Lisaks saadetakse eelnõu tutvumiseks ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstuspoliitika listis olevatele ettevõtjatele, Elektrilevi AS i le, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Keskkonnaagentuurile ning pankadele. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustu mine on seotud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (541 SE) jõustumisega, sest antud eelnõuga tehakse muudatused elektrituruseaduses . Määruse jõustumise tähtaeg on seotud energiamajanduse korralduse seaduse § 32 1 lõikes 1 sätestatud kohustusega, et aastaks 2030 peab taastuvelekter moodustama elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 100%. Vähempakkumise võitjad peavad jõudma vähempakkumise tulemuste väljakuulutamise järel sõlmida projektiga seotud lepingud (sh. võrgu-, tarne-, ja maakasutuslepingud) ning püstitada tootmisrajatised. Seetõttu on oluline vähempakkumine kuulutada välja võimalikult kiiresti. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0481 - Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.05.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c94877ad-cd94-42f0-9747-ff733fcdce30 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c94877ad-cd94-42f0-9747-ff733fcdce30?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main