Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon 05.05.2025 E-post: [email protected] Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 Edastatud elektrooniliselt e-postiaadressil [email protected] Vaidlustaja: Fallemark Ehitus OÜ Registrikood: 11289334 Laane tn 3a-11, 65603 Võru linn, Võru maakond e-post: [email protected] Vaidlustaja lepinguline esindaja: Heldur Raig Nord Legal OÜ Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Pärnu mnt 232/11, 11314 Ava kaart e-post: [email protected] Hankija: Tallinna Linnavaraamet Registrikood 75023757 Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn Telefon 640 4517, 640 4500 E-post [email protected] VAIDLUSTUS Tallinna Linnavaraameti 24.04.2025 käskkirjale nr 1.-9/50 riigihankes nr 288100 „Pisiremont- ja avariitööde tellimine Tallinna Linnavaraameti objektidele (raamhange)“ VAIDLUSTAJA TAOTLUSED: 1. Tunnistada osaliselt kehtetuks Tallinna Linnavaraameti 24.04.2025 käskkiri nr 1.- 9/50 ja otsus riigihankes nr 288100 „Pisiremont- ja avariitööde tellimine Tallinna Linnavaraameti objektidele (raamhange)“ ning 1.1 Tunnistada hankija Fallemark Ehitus OÜ (Registrikood: 11289334) kõrvaldamisotsus õigusvastaseks; 1.2 Tühistada käskkirja 24.04.2025 käskkiri nr 1.-9/50 punkt 2, millega vaidlustaja kõrvaldati hankemenetlusest; 1.3 Lubada Fallemark Ehitus OÜ (Registrikood: 11289334) pakkumuse hindamine hankemenetluses ning tunnistada vaidlustaja pakkumus riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavaks; 1.4 Kuivõrd vaidlustaja on õigusvastaselt kõrvaldatud, tunnistada kehtetuks ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. 2. Jätta kõik menetluskulud hankija Tallinna Linnavaraameti (Registrikood: Registrikood 75023757) kanda I. ASJAOLUD 1. 24.04.2025.a avaldas hankija Tallinna Linnavaraamet (edaspidi „hankija“) käskkirja nr 1.- 9/50 ja otsuse (Lisa 1) riigihankes nr 288100 „Pisiremont- ja avariitööde tellimine Tallinna Linnavaraameti objektidele (raamhange)“, millega kõrvaldati (käskkirja p. 2) riigihangete seaduse § 95 lg 4 p 8 alusel hankemenetlusest pakkuja FALLEMARK EHITUS OÜ (11289334) (edaspidi „vaidlustaja“) ning määras, et kõrvaldatud pakkuja FALLEMARK EHITUS OÜ (11289334) ei osale edasises riigihankes. 2. Hankija edastas vaidlusajale ka väljavõte protokollist koos käskkirjaga (Lisa 2). 3. Protokollist nähtuvalt otsustas hankija kõrvaldada riigihanke nr 288100 „Pisiremont- ja avariitööde tellimine Tallinna Linnavaraameti objektidele (raamhange)“ hankemenetlusest pakkuja FALLEMARK EHITUS OÜ (11289334) RHS § 95 lg 4 punkti 8 alusel, kuna pakkuja on väidetavalt oluliselt ja pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on rakendatud leppetrahvi. Vastavalt riigihangete registris olevatele andmetele rikkus pakkuja varasemalt, 2024. aastal, kokku nelja hankelepingut, mille tulemusena rakendati tema suhtes leppetrahve. Rikkumised puudutasid riigihangete nr 281688, 281687, 276298, 276298 tulemusena sõlmitud hankelepinguid. Kõigis nimetatud lepingutes seisnes rikkumine hankelepingu täitmise tähtaja olulises ületamises. Hankelepingu täitmise tähtaeg on lepingu oluline tingimus. Igas juhtumis ületas pakkuja tähtaja märkimisväärselt: esimeses lepingus umbes 50% võrra võrreldes lepingu täitmise perioodiga, teises 38%, kolmandas umbes 66% ning viimases lepingus rohkem kui 100%.Lepingute rikkumiste täpsem sisu ja viivituste üksikasjad on esitatud vastavas lisas. 4. Riigihangete seaduse (RHS) § 185 lg 1 kohaselt võib mh pakkuja vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Sama sätte lg 2 kohaselt võib vaidlustuse esitada mh järgmiste hankija dokumentide või otsuste peale: ettevõtja kvalifitseerimine või kvalifitseerimata jätmine (p 4); pakkumuse vastavaks tunnistamine (p 5); pakkumuse edukaks tunnistamine (p 7); muu käesoleva seaduse alusel tehtud hankija otsus, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huvisid (p 8). RHS § 190 lg 4 p 1 järgi võib vaidlustusega nõuda hankija otsuse osalist või täielikku kehtetuks tunnistamist. 5. Vaidlustaja esitab käesolevaga kaebuse Hankija käskkirjast tulenevatele otsustele põhjendades seda alljärgnevalt Olulised asjaolud ja kaebuse peamised põhjendused 6. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eelduse puudumine. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks peab tuvastatud rikkumine olema oluline ja pidev, lepingu olulise tingimuse rikkumine, mille tulemusena on rakendatud leppetrahvi ning see seab kahtluse alla ettevõtja usaldusväärsuse. Kaebaja käitumine ei näita süstemaatilist ja tahtlikku lepingu rikkumist, Rikkumised olid seotud objektiivsete takistustega. 7. Leppetrahvide määr ja mõju. Hankija viidatud juhtumid ei olnud rasked, ega süsteemsed, et õigustada kõrvaldamist. Mõned leppetrahvid on vaidlustatud ning tegemist ei ole lepingute täitmata jätmise või tõsiste rikkumistega. 8. Proportsionaalsuse ja kaalutlusõiguse rikkumine. Hankija ei ole hinnanud juhtumite konteksti ega võtnud arvesse kaebaja koostöövalmidust ning varasemat korrektset tegutsemist. 9. Kaebaja ei ole jätnud töid tegemata ega põhjustanud kahju. Pärast väidetavaid rikkumisi on hankija osalenud ja mitmetel riigihangetel edukalt. Kaebaja ei olnud ka teadlik, et varasemate leppetrahvide osas oleks pidanud esitatud hankepassis detailselt kirjeldama ennetusmeetmeid. Tegemist on hindamisküsimuse, mitte tahtliku teabe varjamisega. Vaidlustaja esitab järgnevalt ka oma vastuväited hankija poolt protokollis avaldatud väidetavate rikkumiste kohta. 10. Riigihange: Uuemõisa Kodu kuue peremaja remont Viitenumber: 281688 Lepingu periood: 14.08.2024 – 14.12.2024. Vastuväide: Objektiga tutvumisel lepiti kokku et põrandaid vahetatakse kokku ca100m2 ja seinu parandatakse samuti ca 100 m2. Millegipärast ei soovinud hankija seda riigihangete keskkonda fikseerida. Vaidlustaja märgib, et algselt kokkulepitud töömaht (ca 100 m² põranda- ja seinapinda) suurenes objektil teostatud tööde käigus oluliselt kuni 200 m² põrandakatte ja 600 m² seinapinna värvimiseni. Tööde suurenemist ei kajastatud riigihangete keskkonnas ega lepingus, kuigi sellele juhiti objekti ülevaatusel tellija esindaja tähelepanu. Ehk tööde mahu suurenemine ei olnud põhjustatud vaidlustajast. Töid teostati toimiva erihooldekodu keskkonnas, kus ei olnud võimalik inimesi välja kolida (Tööde teostamine käis seal elevate inimest keskel, sest ühtegi maja polnud võimalik tühjaks teha). Sellest tulenevalt oli tööde tegemine 2 (7)  ajamahukam (ehk kui tööde mahud suurenevad drastiliselt, siis objektiivselt suureneb ka tööde teostamise aeg). Vaidlustaja osutab, et sellistes tingimustes oli objektiivne, et tööde tähtaeg pikenes. Leppetrahv tasuti poolte kokkuleppel. Kui vaidlustaja oleks teadnud, et nimetatud hanke raames tasutud leppetrahv saab edaspidi aluseks tema hankemenetlustest kõrvaldamisel, ei oleks vastustaja kindlasti leppetrahviga nõustunud. Vaidlustaja saab ja soovib nimetatud asjaolu ka täiendavalt tõendada kirjavahetustega, mille vaidlustaja esitab komisjoni määratud tähtaja jooksul. 11. Riigihange: Uuemõisa kuue peremaja majaesiste varikatuste remont. Viitenumber: 281687. Lepingu periood: 14.08.2024 – 14.12.2024. Vastuväide: Vaidlustaja juhib tähelepanu, et hanke kirjelduses nõutud puitkonstruktsioonide osas lepiti kohapeal kokku ca 10% vahetamises, kuid tegelikkuses selgus vajadus ligi 60% konstruktsioonide välja vahetamiseks. Tellija esindaja ei olnud valmis muudatust ametlikult kinnitama ning keeldus muudatusi dokumenteerimast. Samuti tuli puitprusside erimõõtude tõttu oodata eraldi tarnet. Keeruliste ilmastikuolude tõttu tuli ehitada eraldi telk värvimistöödeks. Tellija esindaja vahetus tööde kestel, mistõttu kadus suhtluses järjepidevus. Leppetrahvi aktsepteerimine toimus jällegi vaidlustaja enda algatusel heade suhete hoidmiseks. Kui vaidlustaja oleks teadnud, et nimetatud hanke raames tasutud leppetrahv saab edaspidi aluseks tema hankemenetlustest kõrvaldamisel, ei oleks vastustaja kindlasti leppetrahviga nõustunud. Vaidlustaja saab ja soovib nimetatud asjaolu ka täiendavalt tõendada kirjavahetustega, mille vaidlustaja esitab komisjoni määratud tähtaja jooksul. 12. Riigihange: Tallinna kinnisvara remonttööde raamhange. Viitenumber: 276298, Lepingu nr: 3.1-5/833, Lepingu periood: 29.10.2024 – 15.12.2024. Vastuväide: Vaidlustaja ei nõustunud, ega nõustu endiselt leppetrahvi rakendamisega summas 5447,50 eurot. Tööde algus viibis, kuna tellija omanikujärelevalve sekkus alles tööde alustamisel. Tellija esindaja kasutas ebasobivat suhtlusstiili ja esitas leppetrahvihoiatuse enne, kui lepinguline tähtaeg oli saabunud. 13. Lepingu kehtivuse alguseks oli 29.10.2024. Töövõtja küsis Tellija esindaja Heiki Heimolalt korduvalt küsitud (nii suuliselt kui kirjalikult), et millal on võimalik objektil kokku saada omanikujärelevalve (edaspidi OJV) esindajaga. Tellija vastus Tööandja oli iga kord, et leping OJV teostajaga on alles sõlmimisel. Kuna tehnilises kirjelduses polnud välja toodud, milliseid materjale kasutada (peale SBS katte, mis pidi vastama TL1 klassile) ja millistest standarditest täpsemalt peaks juhinduma parapeti ehitusel (standardid ei ole seadusega kohustuslikud ja lisaks on ka tasulised), siis oli vaja OJV-ga materjalides ja tööjooniste sobivuses kokku leppida. Samuti ei olnud võimalik teostada töid, nagu parapeti ehitus, katte avamine, mille kinnitamisel oli vajalik esmalt teostada kontroll ja vormistada Kaetud tööde aktid. Majandus- ja taristuministri määrus (Vastu võetud 14.02.2020 nr 3) (edaspidi Määrus) „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“ § 7 lg 2 sätestab, et kaetud töö akt koostatakse iga haardeala või kaetava osa kohta enne selle katmist, kuid pärast seda, kui ehitustöö tegija pädev isik ja omanikujärelevalve tegija pädev isik on töö üle kontrollinud. Sama sätte lg 4 p 7 sätestab, et kaetud töö aktis märgitakse vähemalt: kaetud tööd kontrollinud omanikujärelevalve tegija ja tema pädeva isiku nimi. Ka Määruse § 13 lg-st 2 tuleneb, et ehitustöö ja omanikujärelevalve tegija pädev isik allkirjastavad kaetud töö akti. Lisaks tuleneb Määruse § 6 lg-st 3 (Nõuded ehituspäevikule), et ehituspäevikusse kantakse vähemalt: 11) omanikujärelevalve tegija ja tema pädeva isiku nimi. Ehk ehitustööde päevikud peavad olema allkirjastatud OJV pädevusega isiku poolt. 14. EhS § 19 lg-te 1 ja 2 järgi on omanikul kohustus tagada ehitamise vastavus õigusaktide nõuetele, sh peab olema tagatud nii ehitise vastavus planeeringule kui ka ehitamiseks vajalike lubade olemasolu. EhS § 12 lg 1 sätestab kohustuse ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. 15. EhS § 20 lg 1 kohaselt tagab omanik ehitise ehitamise üle asjatundliku järelevalve (edaspidi omanikujärelevalve). Ehitusloakohustusliku ehitise üle võib omanikujärelevalvet teha kvalifikatsiooninõuetele vastav isik. EhS § 20 lg 2 kohaselt ei või majandustegevuse raames omanikujärelevalve tegija olla sama ehitise ehitaja ega olla seotud isikutega, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb. Esimest korda sai vaidlustaja teada, kes teostab OJV-d, 25.11.2024 kell 14.00, kui toimus esimene koosolek objektil. 25.11.2024 seisuga oli SBS kattega katust kaetud ja teostatud töid nii palju kui teha oli võimalik. Lepingu sõlmimise päevast oli möödas 3 (7)  27 päeva, kui esimest korda tuli objektile OJV esindaja. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Vaidlustaja on tõendanud, et tööde lõpptähtaeg pikenes Tellija enda tegevusest/tegevusetusest tingituna (OJV tagamata jätmine ning vastava dokumentatsiooni viibimine OJV puudumise tõttu). Seetõttu oli Tellija mh ka VÕS § 119 lg 1 mõttes vastuvõtuviivituses Töövõtjale vajalike dokumentide ja OJV tagamisega. Tööde viibimise põhjustasid ühtlasi Tellija enda mõjusfääris olevad asjaolud, mistõttu Tellija ei saa VÕS § 101 lg 3 järgi tugineda Töövõtja väidetavalt lepingurikkumisele, mis seisnes töö valmimise viibimises. 16. Kokkuvõttes: Tööde dokumentatsiooni (kaetud tööde aktid) ei aktsepteeritud õigeaegselt, kuigi need esitati. Samuti nõudis omanikujärelevalve hilinemisega tuletõkketööde registreerimist MTR-is, mille puudumine tingis täiendava ajakulu. Tellija koostöösoovitus oli madal ja vaidlustaja leiab, et lepingurikkumise olulise osa põhjuseks oli tellija tegevus ja tegevusetus. Vaidlustaja saab ja soovib nimetatud asjaolu ka täiendavalt tõendada kirjavahetustega, mille vaidlustaja esitab komisjoni määratud tähtaja jooksul. 17. Riigihange: Tallinna kinnisvara remonttööde raamhange. Viitenumber: 276298, Lepingu nr: 3.1-5/811 Lepingu periood: 26.10.2024 – 25.11.2024 Vastuväide: Vaidlustaja selgitab, et hilinemine oli tingitud tarnijate välisest probleemist, millele vaidlustaja ei saanud mõju avaldada. WC-potid ja inva-sanitaartooteid tarniti viivitusega seoses segadusega K- Rauta ja Onnineni vahelises tellimissüsteemis. Vaidlustaja esitas tellijale kogu kirjavahetuse, millest selgub, et tellimused olid õigeaegselt tehtud. Tellija esindaja siiski keeldus aktsepteerimast selgitusi ning väljendas vaidlustaja suhtes isiklikku vastumeelsust. Leppetrahv 2123 eurot tasuti, kuigi vaidlustaja ei pea end tekkinud olukorras süüdlaseks. Tegemist oli heatahtliku kompromissiga tellija suunal. Vaidlustaja saab ja soovib nimetatud asjaolu ka täiendavalt tõendada kirjavahetustega, mille vaidlustaja esitab komisjoni määratud tähtaja jooksul 4 (7) 18. Lisaks eeltoodule märgib vaidlustaja, et peale viidatud objektide valmimist on vaidlustaja sõlminud hankijaga 4-5 lepingut ja kõik on täidetud korrektselt. Lisaks veel varasemast ajast on vaidlustajaga sõlmitud ja täidetud kümneid hankelepinguid. 19. Seega ei saa mitte kuidagi väita nagu oleks vaidlustaja olnud süüliselt rikkunud pidevalt olulisi tingimusi. 20. EHK § 95 lg 4 p 8 kooskõlla direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-ga g, mille kohaselt ei too kõrvaldamise aluse olemasolu kaasa mitte igasugune eelneva hankelepingu oluline või pidev rikkumine, mille tagajärjel on kasutatud sättes toodud meetmeid, vaid üksnes selline, kui rikutud on hankelepingu olulist tingimust. 21. Isegi kui Hankijal tekkis kartus, et vaidlustaja näol ei ole tegemist usaldusväärse pakkujaga seoses tema varasema rikkumistega ning ka muude avastatud asjaoludega, ei saanud Hankija riigihankes asuda kohaldama selliseid kõrvaldamise aluseid (RHS § 95 lg 4), mida Riigihanke alusdokumentides polnud. Viidatud rikkumisi ei olnud toodud ka vaidlusaluse riigihanke dokumentides. 22. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Viivituse kui kohustuse rikkumise alaliigiga on tegemist olukorras, kus kohustus täidetakse pärast tähtpäeva möödumist, sõltumata sellest, mis viivituse põhjustas (vt V. Kõve, teoses: P. Varul jt (koost), Võlaõigus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016, § 100 komm 5 ja 6.2.1). 23. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks ei anna aga alust mistahes lepingurikkumine, vaid ainult oluline või pidev rikkumine. Rikkumise olulisust ei saa hankest kõrvaldamisel hinnata vaid selle kaudu, kui tähtsaks pidas tellija varasemas lepingus rikutud kohustust, millises ulatuses erines lepingu täitmine kokkulepitust ja millised on rikkumise tagajärjed, kuigi neid asjaolusid tuleb hindamisel arvestada. 24. Riigikohus on lahendis 3-21-1733/58 märkinud, et RHS § 95 lg 4 p 8 ja direktiivi 2014/24 art 57 lg 4 p g näevad pakkuja kõrvaldamise täiendavate tingimustena ette asjaolu, et võlgniku suhtes on rakendatud õiguskaitsevahendeid. 25. Tulenevalt VÕS § 101 lg-st 3 ei ole õiguskaitsevahendit seoses lepingu rikkumisega võlgniku vastu võimalik rakendada, kui rikkumise põhjustas võlausaldaja enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Lisaks sellele poleks vähemalt üldjuhul proportsionaalne lugeda RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel oluliseks rikkumist, mis on VÕS § 103 kohaselt vabandatav tulenevalt asjaolust, mida võlgnik ei saanud mõjutada ega lepingu sõlmimise ajal arvestada. Sedalaadi rikkumine ei saa reeglina tekitada põhjendatud kahtlust ettevõtja usaldusväärsuses seoses tulevikus sõlmitavate hankelepingutega. Vaidlusalusel juhul on hankija viidatud väidetavad rikkumised vabandatavad. 5 (7) 26. Kui rikkumise põhjustasid varasema hankelepingu pooled ühiselt või nad olid kokku leppinud realiseerunud riskide jagamises, ei ole RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine välistatud, kuid neid asjaolusid tuleb pakkuja usaldusväärsuse hindamisel mõistlikult arvestada. Tõendamiskoormus võlausaldaja poolt rikkumise põhjustamise ja rikkumist vabandatavate asjaolude osas on üldjuhul varasemat lepingut rikkunud pakkujal. Hankija omakorda peab ettevõtja tegevust hoolikalt ja erapooletult analüüsima, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, mh sanktsiooni kohaldamise otsust, ja otsustama proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, kas tema arvates on ettevõtja vastutav puudujääkide eest (Delta Antrepriză, p 29). Vaidlustuskomisjon ja kohus peavad hankija vastavat otsust kontrollides veenduma, et pakkuja õiguste piiramise alusena näidatud oluline või pidev rikkumine on tegelikult aset leidnud. 27. Vaidlusalusel juhul ei saa varasemate lepingute väidetavat rikkumist töövõtja ehk vaidlustaja poolt järeldada vaid asjaolust, et tööd ei valminud kokkulepitud tähtajaks. 28. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et kui tellija andis professionaalsele töövõtjale sootuks valed andmed või kui andmete puudulikkus oli võimalik avastada alles ehitamise käigus, siis ei saa eeldada, et sellest tulenevat hinnariski kannaks töövõtja (otsus nr 2-15- 15662/55, p 18). Samuti pole sellistes olukordades põhjendatud asetada kogu riski töö tähtaegse valmimisega seoses töövõtjale ning pidada teda ebausaldusväärseks. 29. Hankija on lähtunud üksnes sellest, et Vaidlustaja on tähtaegasid oluliselt ja pidevalt rikkunud, kuid teadmata Vaidlustaja poolselt seisukohta ja kindlaks tegemata kõiki selle hankelepingu rikkumiste asjaolusid ei saanud Hankija järeldada, et RHS § 98 lg 4 p-i 8 faktiline koosseis on selle hankelepingu rikkumistest tulenevalt täidetud. 30. Veelkord, Vaidlustaja rikkumisi saab pidada vabandatavateks ja need ei täida RHS § 95 lg 4 p-i 8 faktilist koosseisu. 31. Hankija kaalutlus ei olnud ka kooskõlas kaalutlusõiguse piiride, eesmärgi ja muude kaalutlusreeglitega. 32. Seega vaidlustaja taotleb: Tunnistada osaliselt kehtetuks Tallinna Linnavaraameti 24.04.2025 käskkiri nr 1.-9/50 ja otsus riigihankes nr 288100 „Pisiremont- ja avariitööde tellimine Tallinna Linnavaraameti objektidele (raamhange) ning a) Tunnistada hankija Fallemark Ehitus OÜ (Registrikood: 11289334) kõrvaldamisotsus õigusvastaseks; b) Tühistada käskkirja 24.04.2025 käskkiri nr 1.-9/50 punkt 2, millega vaidlustaja kõrvaldati hankemenetlusest; c) Lubada Fallemark Ehitus OÜ (Registrikood: 11289334) pakkumuse hindamine hankemenetluses ning tunnistada vaidlustaja pakkumus riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavaks; d) Kuivõrd vaidlustaja on õigusvastaselt kõrvaldatud, tunnistada kehtetuks ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. e) Jätta kõik menetluskulud hankija Tallinna Linnavaraameti (Registrikood: Registrikood 75023757) kanda. 6 (7)  II. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 33. RHS § 121 lg 1 järgi on käesolev vaidlustus tähtaegne. 34. Vaidlustaja on käesolevalt vaidlustuselt tasunud riigilõivu (lisa 3). 35. Vaidlustaja soovib käesoleva vaidlustuse lahendamist kirjalikus menetluses. 36. Vaidlustaja soovib vaidlustusmenetluse käigus esitada täiendavaid tõendeid, mis kinnitavad vaidlustaja väidetavaid asjaolusid; 37. Heldur Raig kinnitab, et on käesolevas asjas vaidlustaja lepinguline esindaja (lisa 4). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Heldur Raig Fallemark Ehitus OÜ lepinguline esindaja Lisad: 1. Tallinna Linnavaraameti käskkiri nr 1.-9/50 ja otsus 2. väljavõte protokollist 3. Riigilõivu maksedokument; 4. Volikiri 7 (7)