Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ
Registrikood: 12150756 KMKR: EE101473170
Järvevana tee 9, 11314 TALLINN, Eesti Vabariik
Tel: (+372) 6 108 108
E-post:
[email protected]
www.heringson.ee
Riigihangete vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85, 10115 Tallinn 05. mai 2025. a
Edastatud e-postile
[email protected]
Vaidlustaja: Holdfast OÜ
registrikood 11346747
Helgi tee 2, Peetri alevik,
Rae vald, 75312 Harju maakond
e-post:
[email protected]
Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Enno Heringson
Advokaadibüroo Heringson GLO
Järvevana tee 9, 11314 Tallinn
tel: 6 108 108, 56 495 842
e-post:
[email protected]
Hankija: Kaitseliit
registrikood: 74000725
Toompea tn 8, 10130 Tallinn
e-post:
[email protected]
Kolmas isik: Across the Borders OÜ
Registrikood: 14994642
Kolmanda isiku vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart
esindaja: Advokaadibüroo COBALT
Aadress: Pärnu mnt 15, Tallinn
Tel: 665 1888
menetlusdokumendid:
[email protected]
SEISUKOHT
Kaitseliidu ja Across the Borders OÜ vastustele ning menetluskulude nimekiri
Vaidlustuskomisjon vaatab riigihangete seaduse (edaspidi „RHS“) § 195 lg 2 ja § 196 lg 1
alusel Kaitseliidu riigihankes „Relvakappide ostmine“ (viitenumber 291853) Holdfast OÜ
esitatud vaidlustuse läbi kirjalikus menetluses ning on pooltele andnud võimaluse esitada
vaidlustuskomisjonile täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni
05.05.2025. Esitame käesolevaga esmalt seisukohad Kaitseliidu ja Across the Borders OÜ
vastustele (punktid 1 ja 2) ning seejärel menetluskulude nimekirja (punkt 3).
1. Seisukoht Kaitseliidu vastustele
Käesoleva asja lahendamiseks tuleb tähele panna, et dokumendis „PAKKUJATELE ESITATAVAD
KVALIFITSEERIMISNÕUDED“1 on kirjas sh juba originaalis osaliselt allakriipsutusega ning paksu
fondiga:
„Pakkujal peab olema hankeobjektiga seonduv tegevuskompetentsus. Pakkuja esitab viimase 36
kalendrikuu jooksul täidetud käesoleva hanke objektile vastavate olulisemate lepingute nimekirja
koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta. Pakkuja peab
tõendama, et on müünud viimase 36 kalendrikuu jooksul metallist valmistatud tooteid või
militaartooteid kokku vähemalt 100 000 EUR väärtuses.“
Nii Kaitseliidu ja Across the Borders OÜ vastustes esitatud retoorikast jääb täies ulatuses
arusaamatuks, mis mõte oleks antud juhul üldse hankija seatud nõudel, mille kohaselt: „Pakkujal
peab olema hankeobjektiga seonduv tegevuskompetentsus.“ Nimelt Kaitseliit leiab: „Võimalike
pakkujate ringi laiendamise eesmärgil seadis Hankija kvalifitseerimise tingimuse taotluslikult
üldistatuna ja pidas vastavaks just mistahes metallist tooteid. Relvakapid ei ole tehniliselt keerukad
tooted ja puudub vajadus pakkujate/tootjate/müüjate ringi kunstlikuks kitsendamiseks (piirdudes
vaid eelnevalt metallist relvakappe tootnud/müünud isikutega).“ Kuidas just mistahes metallist
tooteid müünud isikul on tegevuskompetentsus seoses hankeobjektiga, Kaitseliit ei selgita. On
üheselt selge, et mistahes metallist tooted ei ole hankeobjektiga seonduvad ja seega ka mistahes
metallist toodete müügiga tegelenud isikul ei saa olla seega ka hankeobjektiga seonduv
tegevuskompetentsust. Ka näiteks naelad, nõelad, knopkad ja kirjaklambrid on metallist tooted, kuid
ei seondu kuidagi hankeobjekti ehk siis relvakappidega.
Kaitseliit märgib, et vaidlustaja viited CPV- koodidele pole asjakohased ning: „Hankija rõhutab
veelkord, et kvalifitseerimiseks ei olnud esitatud nõuet, mille kohaselt kvalifitseeruvad vaid
relvakappe eelnevalt müünud isikud.“ Samas seda, kuidas hankija teeb siis selgeks, kas pakkujal on
nõutud hankeobjektiga seonduv tegevuskompetentsus, Kaitseliit kuidagi ei ava. Vaidlustaja on oma
vaides selgitanud, et hankeobjektiga seonduvuse hindamisel tuleks esiteks lähtuda CPV- koodidest
lähtuvalt sarnastest toodetest ning veelgi täpsemalt toodetest, millele kohalduvad standardi EN
1143-1 või EN 14450 nõuded ning EN1300 nõuded. Kuigi ka hanke tehnilised tingimused seadsid
relvakappidele väga konkreetsed nõuded2, Kaitseliit märgituga ei nõustu, kuid ei selgita ka omalt
poolt, millisele kriteeriumile või loogikale tuginedes ta siis pakkuja hankeobjektiga seonduva
tegevuskompetentsuse kindlaks teeb.
Isegi kui asuda seisukohale, et viimane ja täpsem kriteerium (so standarditel tuginev) on liiast, siis
ilmselgelt seisukoht, mille kohaselt pakkuja on kvalifitseeritav ka juhul, kui ta on pelgalt mistahes
metallist tooteid müünud, ei ole õige. Juhul, kui hankija oleks soovinud pakkujate ringi määratleda
selliselt, siis oleks see tulnudki nii kirja panna ja lause, et: „Pakkujal peab olema hankeobjektiga
seonduv tegevuskompetentsus“ üldse ära jätta, sest antud juhul on vastupidiselt Kaitseliidu
väidetavale eesmärgile laiendada pakkujat ringi, eelmärgitud lause seda ilmselgelt ahendanud. Kuna
Kaitseliit sätestas aga just sellise nõude, siis on see ilmselt heidutanud mitmeid pakkujaid – kui
Kaitseliidu tänased selgitused oleks hankedokumendis sellisena ka väljendatud, siis oleks näiteks ka
ilmselt mitmed suured bürookaupade jne pakkujad tulnud hankele osaleme. Samas puudub vaidlus,
et sellist nõuet vaidlustatud ei ole ja seega tuleb sellest siiski lähtuda – mh hankijal endal.
„Hankeobjektiga seonduvad“ ei ole aga igatahes mistahes metallist tooted, sest metallist toodete
ring on äärmiselt lai. Seega on Kaitseliidu seisukoht vastuolus tema enda poolt seatud pakkuja
kvalifitseerimise nõudega.
1
Riigihangete register 6.0.0
2
Näiteks (1.1) „Relvakapp peab tervikuna olema valmistatud vähemalt 3 mm paksusest teras(raud-) plekist,
millel on vähemalt üks turvalukk või vastama selle turvalisust tõendava ja murdvarguse vastase kaitse klassi
määrava standardi EN 1143-1 või EN 14450 nõuetele“ ning (1.2) „Relvakapi turvalukk peab vastama vähemalt
EN1300 klass A standardile, mehhaanilise võtmega,“ jne.
2
Veelgi enam: nõue, mille kohaselt „Pakkujal peab olema hankeobjektiga seonduv
tegevuskompetentsus“ on igati loogiline: nagu vaidlustuses esile toodud, siis relvakapp ei ole mingi
suvaline, mistahes metalltoode, kuna sellele osas on sätestatud eraldi väga täpne regulatsioon sh
nimetatud ära nõutavad sertifikaadid. Seetõttu ei pruugi iga suvaline relvakapi laadne toode, isegi kui
ta selline näeb prima facie välja nagu relvakapp, olla nõuetele vastav. Näiteks kui hankeobjektiga
seonduvat tegevuskompetentsust mitteomav isik relvakapile seatavaid nõudeid tähele ei pane ja
tellib sellele sarnaneva või isegi selle nime all müüdava toote kuskilt Aasiast või mujal, kus
analoogsed nõuded nagu Eesti ei kehti, siis selle tulemuseks on see, et hankelepingut ei täideta
kohaselt ja kaitseliit ei pruugi soovitud ajaks nõuetele vastavaid relvakappe saadagi. Knopkade ja
kirjaklambritega sellist muret ei oleks. Või naelte ja metallmööbliga.
Ülaltoodust näeme, et nõue, mille kohaselt „Pakkujal peab olema hankeobjektiga seonduv
tegevuskompetentsus“ on igati eesmärgipärane ning on kummastav, kuidas hankija ise seda nõuet ei
soovi nüüd täita. Sealjuures on eriliselt kummastav veel Kaitseliidu väljaütlemine, mille kohaselt
„Üldreegliks on, et pakkujate kvalifitseerimisel hankija pakkujatelt selgitusi ei küsi.“ RHS § 52 lg 2
sätestab, et hankija avab kõik pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitatud pakkumused, kontrollib
kõigi pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas
seaduses ja riigihanke alusdokumentides sätestatule ja kvalifitseeritud pakkujate pakkumuste
vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hindab vastavaks tunnistatud
pakkumusi käesolevas peatükis sätestatud korras. RHS § 98 lg 4 tuleneb, et kui pakkuja või taotleja ei
esita hankija antud tähtajaks kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente või esitatud
dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente ja need
andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta
kättesaadavad, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Seega ei pea me ilmselt selgitama,
et pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimine on hankija kohustus ning kui ta selles esitatud dokumentide
põhjal veenduda ei aa, siis ta peab selgitusi küsima, mitte väita, et üldjuhul selgitusi ei küsita. Ei
küsita siis, kui selleks vajadus puudub. Seega tuleb asuda seisukohale, et Kaitseliit on sisuliselt ise
tunnistanud, et ei ole Across the Borders OÜ kvalifitseerimistingimustele vastavust sisuliselt
kontrollinudki (antud juhul läbi alltöövõtja).
2. Seisukoht Across the Borders OÜ vastustele
Kolmas isik on loomulikult huvitatud, et tema pakkumuse edukaks tunnistamine jääks kehtima,
mistõttu tuleb ka tema väiteid sellega seonduvalt sellisena mõista, asja lahendamise seisukohalt neil
väärtus puudub. Küll aga on oluline siin tähele panna seda, et kolmaski isik ei ole mitte asunud
selgitama enda (õigemini oma alltöövõtja) hankeobjektiga seonduvat tegevuskompetentsust, vaid on
sama moodi toonud esile retoorika, et vaidlustus põhineb kvalifitseerimistingimuse ebaõigel
(kitsendaval) tõlgendusel. Märgitust tulenevalt puudub meil vaidlus, et Across the Borders OÜ ega
tema alltöövõtja ei tugine sellele, et neil oleks toodete müügikogemus, millele kohalduksid
standardi EN 1143-1 või EN 14450 ja kõige olulisemana EN1300 klass A standardi nõuded või et
nad oleks müünud käesoleva hanke objektile vastavaid esemeid.
Ometi pole Dokumendis „PAKKUJATELE ESITATAVAD KVALIFITSEERIMISNÕUDED“ mitte pelgalt
kirjas vaid see, et „Pakkujal peab olema hankeobjektiga seonduv tegevuskompetentsus,“ vaid
kavlifitseerimise tingimusena on kirjas ka see, et: „Pakkuja esitab viimase 36 kalendrikuu jooksul
täidetud käesoleva hanke objektile vastavate olulisemate lepingute nimekirja…“. Arvestades Across
the Borders OÜ vastust, siis on selge see, et käesoleva hanke objektile vastavaid esemeid ei tema ega
ta alltöövõtja müünud ei olegi. Iseenesest õige on see, et hankija ei ole kvalifitseerimistingimust
täpsustanud CPV koodidega, kuid siit tekibki küsimus, kuidas siis sisustada hankeobjektiga seonduma
pidavat tegevuskompetentsus ning käesoleva hanke objektile vastavat olulisemate lepingute
nimekirja. Leiame, et CPV-koodide süsteem on üheks väga selgeks kriteeriumiks, mille põhjalt saab
sellekohaseid järeldusi teha.
3
Samuti, nagu juba selgitatud, on hankeobjektiga seonduv tegevuskompetentsus ning käesoleva
hanke objektile vastavad esemed defineeritavad läbi standardi EN 1143-1 või EN 14450 ning EN1300
klass A standardi nõuetele vastavate toodete. See tähendab, et antud juhul ei ole meiltegemist
olukorraga, kus kvalifitseerimise tingimuse täpset sisu ei ole võimalik tuvastada. Kvalifitseerimise
sisu on hetkel võimalik väga täpselt tuvastada, mistõttu on täiesti ainetu ka viide Tartu Halduskohtu
otsusele nr 3-18-1149.
Märgime, et vastavas lahendis oli olukord hoopis teine ning kohus märkis seal asjakohaselt (p 20):
„Hanketeate osa III p 1.3 lg-s 4 ja kvalifitseerimistingimuste osa „Tehniline ja kutsealane pädevus“ p-
s 4 on sätestatud nõue: „Pakkujal peab olema ettevõttesisene ISO 9001:2000, ISO 14001:2004,
OHSAS 18001:2007 seeria standardil (või analoogsel standardil) põhinev sertifitseeritud juhtimise
süsteemid või ettevõttesisene kvaliteedijuhtimissüsteem.“ Hankija on sisustanud menetluse käigus
nimetatud tingimust järgmiselt: „Pakkujal peab olema ISO 9001 ja ISO 14001 sertifitseeritud juhtimise
süsteemid või ettevõttesisene kvaliteedijuhtimissüsteem ning lisaks OHSAS 18001 seeria standardil
põhinev sertifitseeritud juhtimise süsteemi või analoogne nimetatule“. Kohus nõustub VAKO-ga ning
leiab, et arvestades, et hankija on eelnimetatud nõude märkimisel kasutanud vaheldumisi ainsuse
ja mitmuse vormi, ei ole hankija eesmärk kvalifitseerimistingimuse kehtestamisel järgitav. Antud
juhul ei ole mõistetav, kas tuleks kvalifitseerida pakkuja, kes vastab hankija poolt hiljem välja toodud
tingimustele, või piisab pakkuja kvalifitseerimiseks üksnes ühe ettevõttesisese standardi
olemasolust.“ Pragune olukord on hoopis teine.
Veelgi enam: Tartu Halduskohus märkis vastavas lahendis, et: „Olukorras, kus ei ole võimalik üheselt
kindlaks teha, kas pakkuja peab vastama kõikidele loetelus toodud nõuetele, ühele või osadele neist,
rikub see pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid.“ Praegusel juhul on seadnud
hankija kolm tingimust:
1. „Pakkujal peab olema hankeobjektiga seonduv tegevuskompetentsus.“ – ei hankija ega Across
the Borders OÜ isegi ei väida, et neil oleks hankeobjektiga seonduv tegevuskompetentsus ning
selles osas ei esitata isegi mingeid põhjendusi. Probleemist üritatakse üle saada sellega, et
proovitakse esimest so käesolevaga sätestatud nõuet sisustada hoopis kolmanda tingimusega so
väitega, et pakkuja on müünud viimase 36 kalendrikuu jooksul metallist valmistatud tooteid või
militaartooteid kokku vähemalt 100 000 EUR väärtuses. Kuigi me leiame, et ka seda nõuet
sisustatakse vääralt, siis isegi kui hankija tõesti mõtles vastava nõude all mistahes metallist
valmistatud tooteid, siis ei sisusta see kuidagi hankeobjektiga seonduva
tegevuskompetentsuse nõuet. hankeobjektiga seonduva tegevuskompetentsuse nõue on
seega igal juhul täitmata ning seda nii laiemat kui kitsamast tõlgendusest hoolimata. Kui
pakkuja ei ole esitanud hankeobjektiga seonduva tegevuskompetentsuse osas mistahes
tõendeid ega väiteid, pole meil ka midagi , mida kitsamalt või laiemalt tõlgendada;
2. „Pakkuja esitab viimase 36 kalendrikuu jooksul täidetud käesoleva hanke objektile vastavate
olulisemate lepingute nimekirja koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste
lepingupoolte kohta.“ Ei hankija ega Across the Borders OÜ isegi ei väida, et viimane oleks
esitanud käesoleva hanke objektile vastavate lepingute nimekirja. Muide meenutame, et
tsiteeritud lõigus esile toodud allakriipsutus pärineb juba hankija dokumendist. Vastav nõue ei
seondu nõutava käibesummaga -seda tuleb eraldi tõendada;
3. „Pakkuja peab tõendama, et on müünud viimase 36 kalendrikuu jooksul metallist valmistatud
tooteid või militaartooteid kokku vähemalt 100 000 EUR väärtuses.“ Isegi kui tõlgendada
vastavat nõuet nii, et nõutav käibenumber peaks tulenema ainult mistahes metallist valmistatud
toodetest või militaartoodetest, siis isegi kui vastav käibenumber on täidetud, siis sellega ei ole
kuidagi täidetud eelmised kaks kvalifitseerimise nõuet.
Seega erinevalt haldusasjas nr 3-18-1149 käsitletust on olukord antud juhul väga selge ning
kinnitab, et meie vaidlustus kuulub rahuldamisele.
4
3. Menetluskulude nimekiri
Holdfast OÜ menetluskulud on antud juhul järgmised:
1. Vastavalt RHS § 186 ning RLS § 258 lg 1 p 2 on vaidlustaja tasunud riigilõivu 640 eurot;
2. Holdfast OÜ kulu õigusabile so lepingulisele esindajale on 1 170,00 eurot + KM = 1 427,40 eurot
(lisa 1, Advokaadibüroo Heringson GLO arve nr 1250501). Juhime tähelepanu, et arve lisaks on
ka selle detailne spetsifikatsioon, millest näeme, et tegemist on põhjendatud ja vajalikus
ulatuses osutatud õigusabiga.
Arvestades ülaltoodust ning juhindudes asjakohastest õigusnormidest sh RHS
palun:
1. Tunnistada kehtetuks riigihankes „Relvakappide ostmine“ (viitenumber: 291853) Kaitseliidu 21.
aprilli 2025. a kvalifitseerimise otsus, millega kvalifitseeriti Across the Borders OÜ;
2. Tunnistada kehtetuks riigihankes „Relvakappide ostmine“ (viitenumber: 291853) Kaitseliidu 21.
aprilli 2025. a vastavusotsus, millega tunnistati vastavaks Across the Borders OÜ pakkumus;
3. Tunnistada kehtetuks riigihankes „Relvakappide ostmine“ (viitenumber: 291853) Kaitseliidu 21.
aprilli 2025. a edukaks tunnistamise otsus, millega tunnistati edukaks Across the Borders OÜ
pakkumus ning millega ei tunnistatud edukaks Holdfast OÜ pakkumust;
4. Mõista hankijalt sihtasutus Kaitseliit vaidlustaja Holdfast OÜ kasuks välja tema poolt
vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv täies ulatuses, samuti ja lepingulise esindaja kulud.
Enno Heringson
Vandeadvokaat
Allkirjastatud digitaalselt ja edastatud elektrooniliselt
Lisad:
1. Advokaadibüroo Heringson GLO arve nr 1250501.
5