Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ Registrikood: 12150756 KMKR: EE101473170 Järvevana tee 9, 11314 TALLINN, Eesti Vabariik Tel: (+372) 6 108 108 E-post: [email protected] www.heringson.ee Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn 05. mai 2025. a Edastatud e-postile [email protected] Vaidlustaja: Holdfast OÜ registrikood 11346747 Helgi tee 2, Peetri alevik, Rae vald, 75312 Harju maakond e-post: [email protected] Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Enno Heringson Advokaadibüroo Heringson GLO Järvevana tee 9, 11314 Tallinn tel: 6 108 108, 56 495 842 e-post: [email protected] Hankija: Kaitseliit registrikood: 74000725 Toompea tn 8, 10130 Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: Across the Borders OÜ Registrikood: 14994642 Kolmanda isiku vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart esindaja: Advokaadibüroo COBALT Aadress: Pärnu mnt 15, Tallinn Tel: 665 1888 menetlusdokumendid:[email protected] SEISUKOHT Kaitseliidu ja Across the Borders OÜ vastustele ning menetluskulude nimekiri Vaidlustuskomisjon vaatab riigihangete seaduse (edaspidi „RHS“) § 195 lg 2 ja § 196 lg 1 alusel Kaitseliidu riigihankes „Relvakappide ostmine“ (viitenumber 291853) Holdfast OÜ esitatud vaidlustuse läbi kirjalikus menetluses ning on pooltele andnud võimaluse esitada vaidlustuskomisjonile täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 05.05.2025. Esitame käesolevaga esmalt seisukohad Kaitseliidu ja Across the Borders OÜ vastustele (punktid 1 ja 2) ning seejärel menetluskulude nimekirja (punkt 3).  1. Seisukoht Kaitseliidu vastustele Käesoleva asja lahendamiseks tuleb tähele panna, et dokumendis „PAKKUJATELE ESITATAVAD KVALIFITSEERIMISNÕUDED“1 on kirjas sh juba originaalis osaliselt allakriipsutusega ning paksu fondiga: „Pakkujal peab olema hankeobjektiga seonduv tegevuskompetentsus. Pakkuja esitab viimase 36 kalendrikuu jooksul täidetud käesoleva hanke objektile vastavate olulisemate lepingute nimekirja koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta. Pakkuja peab tõendama, et on müünud viimase 36 kalendrikuu jooksul metallist valmistatud tooteid või militaartooteid kokku vähemalt 100 000 EUR väärtuses.“ Nii Kaitseliidu ja Across the Borders OÜ vastustes esitatud retoorikast jääb täies ulatuses arusaamatuks, mis mõte oleks antud juhul üldse hankija seatud nõudel, mille kohaselt: „Pakkujal peab olema hankeobjektiga seonduv tegevuskompetentsus.“ Nimelt Kaitseliit leiab: „Võimalike pakkujate ringi laiendamise eesmärgil seadis Hankija kvalifitseerimise tingimuse taotluslikult üldistatuna ja pidas vastavaks just mistahes metallist tooteid. Relvakapid ei ole tehniliselt keerukad tooted ja puudub vajadus pakkujate/tootjate/müüjate ringi kunstlikuks kitsendamiseks (piirdudes vaid eelnevalt metallist relvakappe tootnud/müünud isikutega).“ Kuidas just mistahes metallist tooteid müünud isikul on tegevuskompetentsus seoses hankeobjektiga, Kaitseliit ei selgita. On üheselt selge, et mistahes metallist tooted ei ole hankeobjektiga seonduvad ja seega ka mistahes metallist toodete müügiga tegelenud isikul ei saa olla seega ka hankeobjektiga seonduv tegevuskompetentsust. Ka näiteks naelad, nõelad, knopkad ja kirjaklambrid on metallist tooted, kuid ei seondu kuidagi hankeobjekti ehk siis relvakappidega. Kaitseliit märgib, et vaidlustaja viited CPV- koodidele pole asjakohased ning: „Hankija rõhutab veelkord, et kvalifitseerimiseks ei olnud esitatud nõuet, mille kohaselt kvalifitseeruvad vaid relvakappe eelnevalt müünud isikud.“ Samas seda, kuidas hankija teeb siis selgeks, kas pakkujal on nõutud hankeobjektiga seonduv tegevuskompetentsus, Kaitseliit kuidagi ei ava. Vaidlustaja on oma vaides selgitanud, et hankeobjektiga seonduvuse hindamisel tuleks esiteks lähtuda CPV- koodidest lähtuvalt sarnastest toodetest ning veelgi täpsemalt toodetest, millele kohalduvad standardi EN 1143-1 või EN 14450 nõuded ning EN1300 nõuded. Kuigi ka hanke tehnilised tingimused seadsid relvakappidele väga konkreetsed nõuded2, Kaitseliit märgituga ei nõustu, kuid ei selgita ka omalt poolt, millisele kriteeriumile või loogikale tuginedes ta siis pakkuja hankeobjektiga seonduva tegevuskompetentsuse kindlaks teeb. Isegi kui asuda seisukohale, et viimane ja täpsem kriteerium (so standarditel tuginev) on liiast, siis ilmselgelt seisukoht, mille kohaselt pakkuja on kvalifitseeritav ka juhul, kui ta on pelgalt mistahes metallist tooteid müünud, ei ole õige. Juhul, kui hankija oleks soovinud pakkujate ringi määratleda selliselt, siis oleks see tulnudki nii kirja panna ja lause, et: „Pakkujal peab olema hankeobjektiga seonduv tegevuskompetentsus“ üldse ära jätta, sest antud juhul on vastupidiselt Kaitseliidu väidetavale eesmärgile laiendada pakkujat ringi, eelmärgitud lause seda ilmselgelt ahendanud. Kuna Kaitseliit sätestas aga just sellise nõude, siis on see ilmselt heidutanud mitmeid pakkujaid – kui Kaitseliidu tänased selgitused oleks hankedokumendis sellisena ka väljendatud, siis oleks näiteks ka ilmselt mitmed suured bürookaupade jne pakkujad tulnud hankele osaleme. Samas puudub vaidlus, et sellist nõuet vaidlustatud ei ole ja seega tuleb sellest siiski lähtuda – mh hankijal endal. „Hankeobjektiga seonduvad“ ei ole aga igatahes mistahes metallist tooted, sest metallist toodete ring on äärmiselt lai. Seega on Kaitseliidu seisukoht vastuolus tema enda poolt seatud pakkuja kvalifitseerimise nõudega. 1 Riigihangete register 6.0.0 2 Näiteks (1.1) „Relvakapp peab tervikuna olema valmistatud vähemalt 3 mm paksusest teras(raud-) plekist, millel on vähemalt üks turvalukk või vastama selle turvalisust tõendava ja murdvarguse vastase kaitse klassi määrava standardi EN 1143-1 või EN 14450 nõuetele“ ning (1.2) „Relvakapi turvalukk peab vastama vähemalt EN1300 klass A standardile, mehhaanilise võtmega,“ jne. 2 Veelgi enam: nõue, mille kohaselt „Pakkujal peab olema hankeobjektiga seonduv tegevuskompetentsus“ on igati loogiline: nagu vaidlustuses esile toodud, siis relvakapp ei ole mingi suvaline, mistahes metalltoode, kuna sellele osas on sätestatud eraldi väga täpne regulatsioon sh nimetatud ära nõutavad sertifikaadid. Seetõttu ei pruugi iga suvaline relvakapi laadne toode, isegi kui ta selline näeb prima facie välja nagu relvakapp, olla nõuetele vastav. Näiteks kui hankeobjektiga seonduvat tegevuskompetentsust mitteomav isik relvakapile seatavaid nõudeid tähele ei pane ja tellib sellele sarnaneva või isegi selle nime all müüdava toote kuskilt Aasiast või mujal, kus analoogsed nõuded nagu Eesti ei kehti, siis selle tulemuseks on see, et hankelepingut ei täideta kohaselt ja kaitseliit ei pruugi soovitud ajaks nõuetele vastavaid relvakappe saadagi. Knopkade ja kirjaklambritega sellist muret ei oleks. Või naelte ja metallmööbliga. Ülaltoodust näeme, et nõue, mille kohaselt „Pakkujal peab olema hankeobjektiga seonduv tegevuskompetentsus“ on igati eesmärgipärane ning on kummastav, kuidas hankija ise seda nõuet ei soovi nüüd täita. Sealjuures on eriliselt kummastav veel Kaitseliidu väljaütlemine, mille kohaselt „Üldreegliks on, et pakkujate kvalifitseerimisel hankija pakkujatelt selgitusi ei küsi.“ RHS § 52 lg 2 sätestab, et hankija avab kõik pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitatud pakkumused, kontrollib kõigi pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ja riigihanke alusdokumentides sätestatule ja kvalifitseeritud pakkujate pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas peatükis sätestatud korras. RHS § 98 lg 4 tuleneb, et kui pakkuja või taotleja ei esita hankija antud tähtajaks kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente või esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Seega ei pea me ilmselt selgitama, et pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimine on hankija kohustus ning kui ta selles esitatud dokumentide põhjal veenduda ei aa, siis ta peab selgitusi küsima, mitte väita, et üldjuhul selgitusi ei küsita. Ei küsita siis, kui selleks vajadus puudub. Seega tuleb asuda seisukohale, et Kaitseliit on sisuliselt ise tunnistanud, et ei ole Across the Borders OÜ kvalifitseerimistingimustele vastavust sisuliselt kontrollinudki (antud juhul läbi alltöövõtja). 2. Seisukoht Across the Borders OÜ vastustele Kolmas isik on loomulikult huvitatud, et tema pakkumuse edukaks tunnistamine jääks kehtima, mistõttu tuleb ka tema väiteid sellega seonduvalt sellisena mõista, asja lahendamise seisukohalt neil väärtus puudub. Küll aga on oluline siin tähele panna seda, et kolmaski isik ei ole mitte asunud selgitama enda (õigemini oma alltöövõtja) hankeobjektiga seonduvat tegevuskompetentsust, vaid on sama moodi toonud esile retoorika, et vaidlustus põhineb kvalifitseerimistingimuse ebaõigel (kitsendaval) tõlgendusel. Märgitust tulenevalt puudub meil vaidlus, et Across the Borders OÜ ega tema alltöövõtja ei tugine sellele, et neil oleks toodete müügikogemus, millele kohalduksid standardi EN 1143-1 või EN 14450 ja kõige olulisemana EN1300 klass A standardi nõuded või et nad oleks müünud käesoleva hanke objektile vastavaid esemeid. Ometi pole Dokumendis „PAKKUJATELE ESITATAVAD KVALIFITSEERIMISNÕUDED“ mitte pelgalt kirjas vaid see, et „Pakkujal peab olema hankeobjektiga seonduv tegevuskompetentsus,“ vaid kavlifitseerimise tingimusena on kirjas ka see, et: „Pakkuja esitab viimase 36 kalendrikuu jooksul täidetud käesoleva hanke objektile vastavate olulisemate lepingute nimekirja…“. Arvestades Across the Borders OÜ vastust, siis on selge see, et käesoleva hanke objektile vastavaid esemeid ei tema ega ta alltöövõtja müünud ei olegi. Iseenesest õige on see, et hankija ei ole kvalifitseerimistingimust täpsustanud CPV koodidega, kuid siit tekibki küsimus, kuidas siis sisustada hankeobjektiga seonduma pidavat tegevuskompetentsus ning käesoleva hanke objektile vastavat olulisemate lepingute nimekirja. Leiame, et CPV-koodide süsteem on üheks väga selgeks kriteeriumiks, mille põhjalt saab sellekohaseid järeldusi teha. 3 Samuti, nagu juba selgitatud, on hankeobjektiga seonduv tegevuskompetentsus ning käesoleva hanke objektile vastavad esemed defineeritavad läbi standardi EN 1143-1 või EN 14450 ning EN1300 klass A standardi nõuetele vastavate toodete. See tähendab, et antud juhul ei ole meiltegemist olukorraga, kus kvalifitseerimise tingimuse täpset sisu ei ole võimalik tuvastada. Kvalifitseerimise sisu on hetkel võimalik väga täpselt tuvastada, mistõttu on täiesti ainetu ka viide Tartu Halduskohtu otsusele nr 3-18-1149. Märgime, et vastavas lahendis oli olukord hoopis teine ning kohus märkis seal asjakohaselt (p 20): „Hanketeate osa III p 1.3 lg-s 4 ja kvalifitseerimistingimuste osa „Tehniline ja kutsealane pädevus“ p- s 4 on sätestatud nõue: „Pakkujal peab olema ettevõttesisene ISO 9001:2000, ISO 14001:2004, OHSAS 18001:2007 seeria standardil (või analoogsel standardil) põhinev sertifitseeritud juhtimise süsteemid või ettevõttesisene kvaliteedijuhtimissüsteem.“ Hankija on sisustanud menetluse käigus nimetatud tingimust järgmiselt: „Pakkujal peab olema ISO 9001 ja ISO 14001 sertifitseeritud juhtimise süsteemid või ettevõttesisene kvaliteedijuhtimissüsteem ning lisaks OHSAS 18001 seeria standardil põhinev sertifitseeritud juhtimise süsteemi või analoogne nimetatule“. Kohus nõustub VAKO-ga ning leiab, et arvestades, et hankija on eelnimetatud nõude märkimisel kasutanud vaheldumisi ainsuse ja mitmuse vormi, ei ole hankija eesmärk kvalifitseerimistingimuse kehtestamisel järgitav. Antud juhul ei ole mõistetav, kas tuleks kvalifitseerida pakkuja, kes vastab hankija poolt hiljem välja toodud tingimustele, või piisab pakkuja kvalifitseerimiseks üksnes ühe ettevõttesisese standardi olemasolust.“ Pragune olukord on hoopis teine. Veelgi enam: Tartu Halduskohus märkis vastavas lahendis, et: „Olukorras, kus ei ole võimalik üheselt kindlaks teha, kas pakkuja peab vastama kõikidele loetelus toodud nõuetele, ühele või osadele neist, rikub see pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid.“ Praegusel juhul on seadnud hankija kolm tingimust: 1. „Pakkujal peab olema hankeobjektiga seonduv tegevuskompetentsus.“ – ei hankija ega Across the Borders OÜ isegi ei väida, et neil oleks hankeobjektiga seonduv tegevuskompetentsus ning selles osas ei esitata isegi mingeid põhjendusi. Probleemist üritatakse üle saada sellega, et proovitakse esimest so käesolevaga sätestatud nõuet sisustada hoopis kolmanda tingimusega so väitega, et pakkuja on müünud viimase 36 kalendrikuu jooksul metallist valmistatud tooteid või militaartooteid kokku vähemalt 100 000 EUR väärtuses. Kuigi me leiame, et ka seda nõuet sisustatakse vääralt, siis isegi kui hankija tõesti mõtles vastava nõude all mistahes metallist valmistatud tooteid, siis ei sisusta see kuidagi hankeobjektiga seonduva tegevuskompetentsuse nõuet. hankeobjektiga seonduva tegevuskompetentsuse nõue on seega igal juhul täitmata ning seda nii laiemat kui kitsamast tõlgendusest hoolimata. Kui pakkuja ei ole esitanud hankeobjektiga seonduva tegevuskompetentsuse osas mistahes tõendeid ega väiteid, pole meil ka midagi , mida kitsamalt või laiemalt tõlgendada; 2. „Pakkuja esitab viimase 36 kalendrikuu jooksul täidetud käesoleva hanke objektile vastavate olulisemate lepingute nimekirja koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta.“ Ei hankija ega Across the Borders OÜ isegi ei väida, et viimane oleks esitanud käesoleva hanke objektile vastavate lepingute nimekirja. Muide meenutame, et tsiteeritud lõigus esile toodud allakriipsutus pärineb juba hankija dokumendist. Vastav nõue ei seondu nõutava käibesummaga -seda tuleb eraldi tõendada; 3. „Pakkuja peab tõendama, et on müünud viimase 36 kalendrikuu jooksul metallist valmistatud tooteid või militaartooteid kokku vähemalt 100 000 EUR väärtuses.“ Isegi kui tõlgendada vastavat nõuet nii, et nõutav käibenumber peaks tulenema ainult mistahes metallist valmistatud toodetest või militaartoodetest, siis isegi kui vastav käibenumber on täidetud, siis sellega ei ole kuidagi täidetud eelmised kaks kvalifitseerimise nõuet. Seega erinevalt haldusasjas nr 3-18-1149 käsitletust on olukord antud juhul väga selge ning kinnitab, et meie vaidlustus kuulub rahuldamisele. 4 3. Menetluskulude nimekiri Holdfast OÜ menetluskulud on antud juhul järgmised: 1. Vastavalt RHS § 186 ning RLS § 258 lg 1 p 2 on vaidlustaja tasunud riigilõivu 640 eurot; 2. Holdfast OÜ kulu õigusabile so lepingulisele esindajale on 1 170,00 eurot + KM = 1 427,40 eurot (lisa 1, Advokaadibüroo Heringson GLO arve nr 1250501). Juhime tähelepanu, et arve lisaks on ka selle detailne spetsifikatsioon, millest näeme, et tegemist on põhjendatud ja vajalikus ulatuses osutatud õigusabiga. Arvestades ülaltoodust ning juhindudes asjakohastest õigusnormidest sh RHS palun: 1. Tunnistada kehtetuks riigihankes „Relvakappide ostmine“ (viitenumber: 291853) Kaitseliidu 21. aprilli 2025. a kvalifitseerimise otsus, millega kvalifitseeriti Across the Borders OÜ; 2. Tunnistada kehtetuks riigihankes „Relvakappide ostmine“ (viitenumber: 291853) Kaitseliidu 21. aprilli 2025. a vastavusotsus, millega tunnistati vastavaks Across the Borders OÜ pakkumus; 3. Tunnistada kehtetuks riigihankes „Relvakappide ostmine“ (viitenumber: 291853) Kaitseliidu 21. aprilli 2025. a edukaks tunnistamise otsus, millega tunnistati edukaks Across the Borders OÜ pakkumus ning millega ei tunnistatud edukaks Holdfast OÜ pakkumust; 4. Mõista hankijalt sihtasutus Kaitseliit vaidlustaja Holdfast OÜ kasuks välja tema poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv täies ulatuses, samuti ja lepingulise esindaja kulud. Enno Heringson Vandeadvokaat Allkirjastatud digitaalselt ja edastatud elektrooniliselt Lisad: 1. Advokaadibüroo Heringson GLO arve nr 1250501. 5