Lp Ulvi Reimets
Riigihangete vaidlustuskomisjon
Advokaadibüroo NOVE OÜ
Tallinn Registrikood: 12984303
Estonia pst 9, Solaris keskus
05.05.2025 10143 Tallinn
Tel: +372 610 8010
[email protected]
www.nove.ee
Andrus Kattel Marika Mugur
Arsi Pavelts, PhD Heili Püümann
Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Laura Raadik
Veikko Puolakainen Kristiina Koll
Mari Past Liis Kikas
Madis Abel
ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus
Andra Olm
Sten Tikerpe
[email protected] Mart Parind
VAIDLUSTUS
(UUS TERVIKTEKST)
Vaidlustusasja nr: 109-25/-
Riigihange: Riigihankega ''Viimsi valla lillede ja puude kastmis-, väetamis-,
ning hooldusteenus'' (viitenr 292282) tellitavale teenusele
järelevalve tellimine perioodiks 12.05.2025–31.08.2025
Vaidlustaja: Haldo haldus OÜ
Registrikood 16680988
Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind
Advokaadibüroo NOVE
e-post
[email protected]
Hankija: Viimsi Vallavalitsus
Registrikood 75021250
e-post
[email protected]
TAOTLUSED:
1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 25.04.2025 otsus
„tagastada“ (tagasi lükata) Haldo haldus OÜ pakkumus riigihankes, milles raames
tellitakse riigihanke ''Viimsi valla lillede ja puude kastmis-, väetamis-, ning hooldus-
teenus'' (viitenr 292282) tulemusena sõlmitava lepingu alusel osutatavale teenusele
järelevalvet perioodiks 12.05.2025–31.08.2025.
2. Jätta kõik menetluskulud hankija kanda ning mõista vaidlustaja menetluskulud välja
hankijalt vastavalt vaidlustaja menetluskulude nimekirjale.
NOVE - 2/4 -
I ASJAOLUD
1. 14.03.2025 kuulutas Viimsi Vallavalitsus („Hankija“) välja lihthankemenetlusena korralda-
tava riigihanke „Viimsi valla lillede ja puude kastmis-, väetamis-, ning hooldusteenus“ (viitenumber
292282, „Teenushange“). Selles hankes on edukaks tunnistatud Kavepro Kinnisvarateenused OÜ
pakkumus, kuid hankelepingut ei ole veel sõlmitud.
2. 21.04.2025 alustas Hankija väljaspool riigihangete registrit allapoole lihthanke piirmäära
jäävat nn väikehanget Teenushankega tellitavale teenusele järelevalve tellimiseks perioodiks
12.05.2025–31.08.2025 („Järelevalvehange“). Hankija saatis e-kirja teel välja vastavad hinna-
päringud, mille kohaselt „edukaks osutub madalaima hinnaga pakkumine“ (vt lisa 1).
3. Järelevalvehankes esitas tähtajaks (25.04.2025 kl 8:00) pakkumuse mh Haldo haldus OÜ
(„Vaidlustaja“), kelle pakkumus on teadaolevalt odavaim.
4. 25.04.2025 kl 8:22 saatis Hankija Vaidlustajale e-kirja, paludes esitada mõned tõendid.
Umbes 40 min hiljem, veel enne kui Vaidlustaja oli jõudnud vastata, saatis Hankija Vaidlustajale
uue e-kirja järgmise sisuga (vt lisa 2):
„Haldo haldus OÜga on Viimsi vallal kehtiv III piirkonna hooldusleping. Lepingus on ettevõtte
esindajaks märgitud Ülle Liivat. Kastmisteenus 2025 hanke edukaks tunnistati Kavepro
Kinnisvarateenused OÜ kelle esindaja on samuti Ülle Liivat.
Anname teada, et tagastame teie pakkumise, kuna järelevalvatava teenuse osutaja ei saa
esitada pakkumist iseenda järelevalveks.
Küsimustele ei ole vaja vastata.“
5. Vaidlustaja arvates on tema pakkumuse „tagastamine“, mida riigihankeõiguse tavapärases
leksikas tuleb ilmselt pidada pakkumuse tagasilükkamiseks, õigusliku aluseta. Seetõttu esitas
Vaidlustaja 29.04.2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) selle otsuse peale vaidlustuse.
6. 30.04.2025 osutas VAKO, et vaidlustuses on mõned kõrvaldatavad puudused ning saatis
vaidlustuse Vaidlustajale puuduste kõrvaldamiseks tagasi.
7. Käesolevaga kõrvaldab Vaidlustaja tema algses vaidlustuses esinenud puudused. Parema
ülevaatlikkuse huvides ja VAKO nõudel on esitatud vaidlustuse uus ja täiendatud terviktekst.
II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
8. Järelevalvehanget korraldatakse nn väikehankena, mis allub RHS §-s 3 sätestatud riigihanke
korraldamise üldpõhimõtetele ning Hankija asutusesisesele hankekorrale.1 Lisaks, kuivõrd Hankija
on Järelevalvehanke algatanud hinnapäringus (lisa 1) kehtestanud tingimusi tellitava teenuse sisu,
pakkumuse vormistamise ja eduka pakkuja valiku osas, peab Hankija erinevate riigihankeõiguslike
printsiipide koosmõjus kinni pidama neistki. Viimase osas on VAKO leidnud, et hankija peab
„rangelt järgima jõustunud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimusi. /---/ kuni
hinnapakkumuste esitamiseni oli Hankijal õigus ja võimalus muuta Hinnapäringut /---/, kuid pärast
hinnapakkumuste esitamist oli Hankija kohustatud [juhinduma Hinnapäringust].“2
9. Hankija hankekorras reguleerib allapoole lihthanke piirmäära jäävate riigihangete korralda-
mist § 18. Vaadeldes seda paragrahvi tervikuna ja süstemaatiliselt, ei anna hankekord Hankijale
õigust lükata väikehankes esitatud pakkumust tagasi põhjusel, mille peale Hankija on tulnud alles
pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Teisisõnu ei luba hankekord Hankijal mõelda pärast
pakkumuste esitamise tähtaja lõppu välja vastavustingimusi, mida eelnevalt välja saadetud hinna-
päring ei sisaldanud. Hankekorra § 18, tõlgendades seda RHS § 3 valguses, annab mõista, et
Hankija valmistab väikehankes ette pakkumuse esitamise ettepaneku, mis peab sisaldama kõiki
väikehankele kohalduvaid tingimusi. Nimelt oleks vastuolus nii läbipaistvuse ja kontrollitavuse
1
VAKOo 98-17/-, p 14; 59-20/-, p 8; 150-20/-, p 8. RHS § 3 üldpõhimõtetest juhindumine on eraldi ära märgitud ka Viimsi valla
hankekorra § 3 lg-s 1.
2
VAKOo 38-23/-, p 12.1.
NOVE - 3/4 -
põhimõtetega (RHS § 3 p 1) kui ka isikute võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 3 p 2), kui
Hankijal võiks olukorras, kus ta on hanke tingimused eelnevalt hinnapäringus teatavaks teinud ning
pakkujad on pakkumused teinud lähtuvalt sellest, pärast pakkumuste laekumist ja avamist mõnele
pakkumusele ette heita mittevastavust tingimusele, mille olemasolust too teadlik polnud ega
pidanudki olema.
10. Eelnevast tulenevalt on Hankija esitatud põhjus Vaidlustaja pakkumuse „tagastamiseks“ juba
üldteoreetilisel pinnal – a priori – alusetu. Hankija on „jooksvalt“ välja mõelnud hinnapäringus
teatavaks tegemata tingimuse ja heitnud Vaidlustajale ette selle üllatusliku tingimuse mittejärgimist.
Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted sellist käitumist ei luba, ka mitte väikehankes.
11. Lisaks eelnevale, vaadeldes Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse põhjendust
detailsemalt, väljendub kõnealuse otsuse õigusvastasus veel mitmes aspektis.
12. Esiteks, Hankija osutatud „Viimsi valla kehtiv III piirkonna hooldusleping“, mille partneriks
Vaidlustaja on, ei puutu kuidagi asjasse. Järelevalvehankega hangitakse järelevalvet Teenus-
hankega tellitavale teenusele (2025. a kastmis-, väetamis- ja hooldusteenus) ning Teenushankes
on lepingule lähedal Kavepro Kinnisvarateenused OÜ, mitte Vaidlustaja. Hankija on erinevaid asju
meelevaldselt ja ebaloogiliselt sidunud. Pole isegi mitte teoreetilist alust rääkida „iseenda
järelevalvest“.
13. Teiseks on Hankija teinud alusetuid ja kontrollimata järeldusi tõigast, et teatavas Vaidlustaja
hoitavas hankelepingus on Vaidlustaja kontaktisikuks märgitud Ülle Liivat, kes on Kavepro
Kinnisvarateenused OÜ juhatuse liige ja ainuosanik. Viimati nimetatud faktist ei saa teha järeldust,
et Ülle Liivat on tingimata Vaidlustaja kontaktisik ka kõigis tulevastes hankelepingutes. Antud juhul,
st Järelevalvehankes, ei olegi Ülle Liivat esindatud mitte üheski rollis: tema ei ole esitanud
pakkumust, teda ei ole ka pakkumuses nimetatud (vt lisa 2, samuti lisa 3). Hankija võinuks ja
pidanuks sel teemal Vaidlustajalt selgitusi küsima, enne kui ta Vaidlustaja pakkumuse rutakalt
„tagastas“. Sedasi saanuks Hankija vältida ebaseadusliku otsuse tegemist.
14. Kolmandaks on ülepea küsitav, millisel õiguslikul alusel mõtleb Hankija Järelevalvehanget
Teenushankega ühildada, kuivõrd viimase alusdokumendid (eeskätt tehniline kirjeldus ja hanke-
lepingu kavand) ei näe ette teenuseosutaja allumist kolmanda osapoole järelevalvele.
15. KOKKUVÕTE. Hankija otsus lükata Vaidlustaja pakkumus tagasi on õigusvastane mitmel
põhjusel. Esiteks on Hankija pärast pakkumuste esitamise tähtaega välja mõelnud ja heitnud
Vaidlustajale ette sellise vastavustingimuse mittetäitmist, mida ei olnud hinnapäringus teatavaks
tehtud. Teiseks on Hankija eksinud faktides, leides erinevate hangete ja tegijate vahel seoseid,
mida tegelikult ei eksisteeri.
III MENETLUSLIKUD AVALDUSED
16. Tähtaegsus. Järelevalvehanke eeldatav maksumus jääb eelduslikult allapoole lihthanke
piirmäära (RHS § 14 lg 1 p 2). RHS § 189 lg 41 sätestab, et vaidlustuse esitamisele riigihankes,
mille eeldatav maksumus on väiksem kui lihthanke piirmäär, kohaldatakse lihthankemenetluses
vaidlustuse esitamisele sätestatud tähtaegu. RHS § 189 lg 4 järgi peab vaidlustus lihthanke-
menetluses tehtud hankija otsuse peale olema VAKO-le laekunud kolme tööpäeva jooksul alates
päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide
kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Hankija teavitas Vaidlustajat tema
pakkumuse „tagastamisest“ reedel, 25.04.2025 ja Vaidlustaja vaidlustas selle otsuse VAKO-s
teisipäeval, 29.04.2025. Järelikult oli (algne) vaidlustus tähtaegne.
17. Tähtajaks on esitatud ka käesolev vaidlustuse uus ja täiendatud terviktekst. Nimelt andis
VAKO 30.04.2025 RHS § 192 lg 2 alusel Vaidlustajale kahe tööpäevase tähtaja vaidlustuses
esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Seega tuli puudused kõrvaldada hiljemalt 05.05.2025 ning sel
päeval esitatud dokument on tähtaegne.
NOVE - 4/4 -
18. Riigilõiv. Järelevalvehanke eeldatav maksumus jääb allapoole rahvusvahelist piirmäära
(RHS § 14 lg 3). Sellest tulenevalt on Vaidlustaja RHS § 186 ja RLS § 258 lg 1 p 1 alusel tasunud
vaidlustuse riigilõivu summas 640 eurot (vt lisa 4).
19. Vaidlustamisõigus. RHS § 185 lg 1 järgi eeldab riigihankes vaidlustuse esitamine, et:
(i) vaidlustaja on pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja;
(ii) hankija tegevus rikub RHS-i; ja
(iii) hankija poolt RHS-i rikkumine rikub omakorda vaidlustaja õigusi või kahjustab tema
huve,3 st vaidlustuse rahuldamine peab positiivselt mõjutama vaidlustaja võimalust
hankelepingu sõlmimiseks.4
Vaidlustaja on Järelevalvehankes pakkumuse esitanud isik, kes heidab vaidlustuses Hankijale ette
Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist vastuolus RHS-iga ja Järelevalvehanke hinnapäringuga.
Et Vaidlustaja on teadaolevalt esitanud odavaima pakkumuse, peaks Hankija enda kehtestatud
reeglite järgi Vaidlustaja pakkumuse konkurentsi naasmise korral edukaks tunnistatama just
Vaidlustaja pakkumuse. Seega on Vaidlustajal vaidlustuse esitamise õigus. Eraldi olgu toonitatud,
et kuna ka allapoole lihthanke piirmäära jääv nn väikehange on „riigihange“ RHS § 4 p 16 mõttes,
siis võimaldab RHS § 185 lg 1 vaidlustada hankija tegevust ka väikehankes.5
20. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Vaidlustajat selles vaidlustusasjas
esindada (RHS § 190 lg 11).
21. Menetlusliik. Vaidlustaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses (RHS § 190 lg 1 p 7).
22. Tõendid. Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaidlustusele lisanud tõendeid,
mis on VAKO-le riigihangete registrist vabalt kättesaadavad (RHS § 190 lg 7).
23. Suhtluskanal. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema
volitatud esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel).
Lugupidamisega
Mart Parind
Vandeadvokaat
Lisad:
1) Hinnapäring;
2) Hankija ja Vaidlustaja kirjavahetus;
3) Vaidlustaja hinnapakkumus;
4) Riigilõivu maksekviitung.
3
VAKO 21.05.2018, 61-18/192746, p 15; I. Pilving, M. Parind. RHS § 189 komm 23. – M. A. Simovart, M. Parind (koost).
Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
4
TrtRKo 3-21-439, p 30. VAKO ja kohtute väljakujunenud praktika järgi on isiku riigihankes osalemise ainus seaduslik eesmärk
majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Vastavalt on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve õiguspärane hanke-
lepingu sõlmimise võimalus. Vt selle kohta nt TrtRKo 3-18-1248, p 24; TlnHKo 3-23-1696, p 12; TrtHKm 05.12.2022, 3-22-2334,
p 14; VAKOo 5-18/192791, p 20.
5
VAKOo 98-17/-, p 13; 15-18/-, p 10 ja 11.