Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 02.05.2025 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 290179 Vaidlustaja: AS SEBE Registrikood: 10077848 Kassisilma tn 24, Räni alevik, Kambja vald 61708 Tartu maakond Esindajad: advokaadid Kätlin Sehver ja Kärt Saar Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 640 0900 E-post: [email protected], [email protected] Hankija: MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus Registrikood: 80375665 Pikk tn 13, 80010 Pärnu E-post: [email protected] VAIDLUSTUS RIIGIHANKE ALUSDOKUMENTIDELE  Sorainen – 2/23 – 1. TAOTLUSED 1. Peatada RHS § 193 lg 1 alusel riigihanke „Avalik liinivedu bussidega Pärnu linnaliinidel aastatel 2027 – 2036“ (viitenumber 290179) menetlus. 2. Kohustada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel hankijat viima vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega järgmised riigihanke alusdokumentide tingimused: 1) RHAD p-d 8.6, 8.7 ja 16.1, RHAD vorm 3 „Pakkumuse maksumus“ märkuste p-d 2 ja 3 ning vastavustingimus „Pakkumuse maksumuse esitamine“; 2) RHAD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p-d 2.1.1-2.1.3; 3) RHAD p 10.5; 4) RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 3.3 ja RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ lisa 8; 5) RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 3.7; 6) RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 6.1.6 ja RHAD p 10.6; 7) RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 8.2.6; 8) RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 8.2.11; 9) RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 8.2.12; 10) RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 8.7; 11) RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 9.4; 12) RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 11.5; 13) RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 11.7. 3. Kohustada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel hankijat viima vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega riigihanke alusdokumendid osas, milles need ei vasta RHS § 77 lg-tes 6-71 ning keskkonnaministri 16.02.2023 määruses nr 6 „Hankelepingu esemeks oleva maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused“ sätestatud tingimustele. 4. Kohustada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel hankijat viima vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ osas, milles see ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007 sätestatud tingimustele. 5. Jätta kõik vaidlustusmenetluse kulud MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus kanda ja mõista MTÜ-lt Pärnumaa Ühistranspordikeskus välja AS SEBE poolt vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud. 2. ASJAOLUD JA VAIDLUSTUSE ESE 1. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus (edaspidi hankija) korraldab avatud hankemenetlust „Avalik liinivedu bussidega Pärnu linnaliinidel aastatel 2027 – 2036“ (viitenumber 290179). Riigihangete registris avaldatud teabe kohaselt ületab riigihanke eeldatav maksumus rahvusvahelist riigihanke piirmäära. Hankija on määranud pakkumuste esitamise tähtajaks 12.05.2025 kl 12:00. 2. Vaidlustaja hinnangul on riigihanke alusdokumendid õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastuolus vaidlustuse taotluses loetletud tingimuste osas. Need tingimused on ka vaidlustuse esemeks.  Sorainen – 3/23 – 3. SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIKKUMINE 3. On üldteada, et vaidlustaja on sõitjate veo valdkonnas aktiivselt tegutsev ettevõtja, kes on osalenud ja osaleb arvukates liinivedude riigihangetes. 4. Vaidlustatud riigihanke alusdokumentide (edaspidi ka RHAD) tingimused rikuvad vaidlustaja subjektiivseid õigusi, sh õigust esitada riigihankes pakkumus lähtuvalt tingimustest, mis on arusaadavad ja läbipaistvad, osutuda riigihankes edukaks ja teenida hankelepingu täitmiselt tulu. Vaidlustatud RHAD tingimused on konkurentsi piiravad, ebaproportsionaalsed, põhjendamatud ning läbipaistmatud ja kontrollimatud. 5. Kui hankija seaks õiguspärased tingimused, mis vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele, siis võiks vaidlustaja osutuda antud riigihankes edukaks ja sõlmida hankijaga hankelepingu. 4. HANKETINGIMUSTE ÕIGUSVASTASUS 4.1. Pakkumuste hindamise alused on ebaselged 6. RHAD p-d 8.6, 8.7 ja 16.1 näevad ette järgmist: 1) Punkt 8.6: „Pakkumuse maksumus tuleb esitada Registri töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ toodud struktuuri kohaselt (lahtrisse „KM %“ /käibemaksu protsent/ tuleb pakkujal märkida pakkumuse tegemise hetkel Eesti Vabariigis kehtiv käibemaksu protsent). Lisaks Registris täidetavale pakkumuse maksumuse vormile esitab pakkuja RHAD Vormi 3 „Pakkumuse maksumus“. Vastuolude korral RHAD Vormi 3 andmete ja Registri töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kajastatud andmete vahel loetakse prioriteetseks RHAD Vormil 3 näidatud andmed.“ 2) Punkt 8.7: „Pakkuja esitab pakkumuses RHAD Vormi 9 „Pakkumuse maksumuse arvutus“. Pakkumuses vormil 3 esitatud normaalbussi ühe liinikilomeetri maksumus ja liigendbussi ühe liinikilomeetri maksumus peab vastama Vormil 9 „Pakkumuse maksumuse arvutus“ toodud andmetele. Vastuolu korral vorm 3 näidatud ühe liinikilomeetri maksumuse ja vormil 9 näidatud arvandmete vahel loetakse prioriteetseks vormil 9 näidatud ühikhinnad.“ 3) Punkt 16.1: „Hankija tunnistab edukaks pakkumuse, mille Registri pakkumuse maksumuse vormil ja RHAD Vormil 3 esitatud pakkumuse maksumus on väikseim. Juhul kui Registri pakkumuse maksumuse vormil ja RHAD Vormil 3 märgitud pakkumuse maksumuste vahel on erinevusi, lähtutakse ja loetakse prioriteetseks RHAD Vormil 3 märgitud pakkumuse maksumuse andmed. RHAD Vormil 3 esitatud pakkumuse maksumuse andmed peavad olema täielikus kooskõlas RHAD Vormil 9 esitatud maksumuse andmetega, erinevuste korral loetakse prioriteetseks RHAD Vormil 9 näidatud ühikhinnad.“ 7. Lisaks eelloetletud punktidele sisalduvad maksumuse andmete prioriteetsuse selgitused ka RHAD vorm 3 „Pakkumuse maksumus“ märkustes (vt tabeli all p-d 2 ja 3): 1) „Vastuolude korral HD Vormi 3 andmete ja Registri töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kajastatud andmete vahel loetakse prioriteetseks HD Vormil 3 näidatud andmed. Juhul kui HD Vormil 3 esinevates andmetes esineb vastuolu arvandmetes, loetakse prioriteetseks tulbas „Maksumus ühe liinikilomeetri (lkm) kohta“ esitatud ühikuhinnad.“ 2) „Käesoleval vormil esitatud normaalbusside ühe liinikilomeetri maksumus ja liigendbusside ühe liinikilomeetri maksumus peab vastama HD Vormil 9 „Pakkumuse  Sorainen – 4/23 – maksumuse arvutus“ toodud andmetele. Vastuolu korral vormil 3 näidatud ühe liinikilomeetri maksumuse ja vormil 9 näidatud arvandmete vahel loetakse prioriteetseks vormil 9 näidatud ühikhinnad.“ 8. Analoogsed selgitused sisalduvad ka vastavustingimuses „Pakkumuse maksumuse esitamine“: „Pakkumuse maksumus tuleb esitada Registri töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ toodud struktuuri kohaselt (lahtrisse „KM %“ /käibemaksu protsent/ tuleb pakkujal märkida pakkumuse tegemise hetkel Eesti Vabariigis kehtiv käibemaksu protsent). Lisaks Registris täidetavale pakkumuse maksumuse vormile esitab pakkuja RHAD Vormi 3 „Pakkumuse maksumus“. Vastuolude korral RHAD Vormi 3 andmete ja Registri töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kajastatud andmete vahel loetakse prioriteetseks RHAD Vormil 3 näidatud andmed.“ 9. Kõik eelloetletud sätted justkui viitavad, et õige pakkumuse maksumuse tuvastamisel on kõige kõrgem prioriteet RHAD vormil 9 „Pakkumuse maksumuse arvutus“ kajastatud ühikhindadel, kuid pole täpsustatud millistest lahtritest tuleks lähtuda. 10. RHAD vormil 9 „Pakkumuse maksumuse arvutus“ on väga palju erinevaid ühikhindade lahtreid, sh selliseid, mida liinikilomeetri maksumuse hulka ei arvestata. RHAD vormil 9 „Pakkumuse maksumuse arvutus“ olevad lahtrid ei kattu ka RHAD vormil 3 „Pakkumuse maksumus“ ega registri töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ olevate lahtritega – kui viimastel on lisaks ühe liinikilomeetri hinnale toodud ka liiniveo teenuse ühe aasta maksumus, siis RHAD vormil 9 „Pakkumuse maksumuse arvutus“ sellist lahtrit ei ole. 11. Kuna lahtrid ei ole omavahel üks-ühele võrreldavad ning hanketingimused lahtrite osas täpsemaid selgitusi ei jaga, jääb arusaamatuks, millistel andmetel on lõppastmes prioriteetsus õige pakkumuse maksumuse tuvastamisel. 12. RHAD p 16.1 järgi peaks hankija pakkuja edukaks tunnistamisel lähtuma registri töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ja RHAD vormil 3 „Pakkumuse maksumus“ toodud maksumusest. Selleks saab olla üksnes teenuse aastane maksumus, kuivõrd registri töölehel liinikilomeetri maksumust eraldi sisestada ei saa. Samas aga RHAD vorm 3 „Pakkumuse maksumus“ märkused viitavad, et prioriteetne on ühe liinikilomeetri maksumus, mitte teenuse aastane maksumus. 13. RHAD p 16.1 lubab hankijal pakkumuste hindamisel lähtuda üksnes teenuse aastasest maksumusest, kuna see on ainus näitaja, mis kajastub nii registri töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kui ka RHAD vormil 3 „Pakkumuse maksumus“ („Hankija tunnistab edukaks pakkumuse, mille Registri pakkumuse maksumuse vormil ja RHAD Vormil 3 esitatud pakkumuse maksumus on väikseim“). Seega ei saa hankija pakkumuste hindamisel tegelikkuses lähtuda RHAD vormil 3 „Pakkumuse maksumus“ kajastuvast liinikilomeetri hinnast ega RHAD vormil 9 „Pakkumuse maksumuse arvutus“ toodud ühikhindadest. 14. RHAD p-d 8.6, 8.7 ja 16.1, RHAD vorm 3 „Pakkumuse maksumus“ märkused 2 ja 3 ning vastavustingimus „Pakkumuse maksumuse esitamine“ sisaldavad seega erinevate dokumentide ja hinnalahtrite prioriteetuse osas vastuolulist infot, mis pole kooskõlas RHS § 3 p 1 tuleneva läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Samuti pole sellised vastuolulised punktid kooskõlas RHS § 85 lg-ga 1, kuna ei taga pakkumuste reaalset konkurentsi. 15. Pakkuja ülesanne ei ole oletada, millist hindamismetoodikat hankija kohaldab, vaid hankija ülesanne on määratleda hindamismetoodika lähtuvalt RHS §-s 3 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttest.1 Seda hankija praegusel juhul teinud ei ole. 1 VaKo 34-19/206183, p 18.  Sorainen – 5/23 – 4.2. Hankedokumendid ei sisalda seaduses nõutud keskkonnahoidlikke tingimusi 16. Käesolevale hankele kohalduvad RHS § 77 lg-d 6-71: 1) RHS § 77 lg 6 kohaselt, kui hankelepingu esemeks on maanteesõiduk, peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama tingimusi, mis arvestavad sõiduki kogu kasutusiga hõlmavate energia- ja keskkonnamõjudega. 2) RHS § 77 lg 61 kohaselt, kui hankelepingu esemeks olevale asjale või teenusele on kehtestatud keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid, peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama tingimusi, mis arvestavad kogu kasutusiga hõlmavate energia- ja keskkonnamõjudega. 3) RHS § 77 lg 71 kohaselt kehtestab RHS § 77 lg-tes 6 ja 61 nimetatud keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused valdkonna eest vastutav minister määrusega. 17. RHS § 77 lg 71 alusel on keskkonnaminister kehtestanud keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused 16.02.2023 määrusega nr 6 „Hankelepingu esemeks oleva maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused“ (määrus nr 6). 18. Määruse nr § 6 lg 2 kohustab hankijat arvestama RHAD-s keskkonnahoidlike tingimustega ning seadma selle kohta nõudeid. Sama määruse § 6 lg 6 kohaselt peab hankija rakendama 50% ulatuses heiteta raskesõidukite hankimise osakaalu keskkonnahoidlike maanteesõidukite sihtarvu kogutasemest. Määruse nr 6 lisa kohaselt on keskkonnahoidlike raskesõidukite osakaalu hankimise sihtmäärad lepingutega hõlmatud raskesõidukite koguarvust kuni 31. detsembrini 2025 31%. 19. Praeguses hankes on hankelepingu esemeks 30 M3 kategooria I klassi sõidukit. Määruse nr 6 järgi peavad nendest 30-st 31% ehk 10 olema keskkonnahoidlikud raskesõidukid ning nendest 10-st omakorda 50% ehk 5 peavad olema heiteta raskesõidukid. 20. Määruse nr 6 § 4 p 1 määratleb, mis tingimustele peab vastama heiteta raskesõiduk, sh M3 kategooria I klassi sõiduk. Hankija on RHAD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p-s 2.1.3 sätestanud, et vähemalt 5 bussi (võivad olla nii normaal- kui ka liigendbussid) peavad olema elektribussid. Kuid tehniline kirjeldus ega ükski muu hankedokument ei sätesta, et elektribussid peavad olema just heiteta raskesõidukid määruse nr 6 § 4 p 1 tähenduses. Piisavaks ei saa lugeda tehnilise kirjelduse p-s 2.1.3 sisalduvat umbmäärast viidet määruse nr 6 §-le 4, mis isegi ei täpsusta konkreetset punkti, milles sisalduvatest nõuetest lähtuma peab. 21. Kui hankija soovinuks mitte järgida määrusest nr 6 tulenevat kohustust, tagada nõutav heiteta raskesõidukite osakaal, pidanuks ta määruse nr 6 § 6 lg 6 kohaselt RHAD-s kajastama analüüsi, millest selgub osakaalu mittejärgimise objektiivsed põhjused, põhjendamatu raskendatus ja ebamõistlikus. RHAD-s selline analüüs aga puudub. 22. Isegi kui heiteta raskesõidukite osakaalu nõue oleks RHAD-s määratletud, ei tagaks RHAD ikkagi määruse nr 6 tuleneva kohustusliku heiteta raskesõidukite arvu täitmist. 23. Hankelepingu esemeks olevast sõidukite arvust sõltub ka see, kui suur peab olema heiteta raskesõidukite osakaal. RHAD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ kohaselt on hankelepingu esemeks vähemalt 30 M3 kategooria I klassi sõidukit, mistõttu võib tegelik hankelepingu esemeks olev M3 kategooria I klassi sõidukite arv osutuda suuremaks. Suurem hankelepingu esemeks olevate sõidukite arv tingib määrusest nr 6 tulenevalt selle, et suurem peab olema ka heiteta raskesõidukite osakaal. RHAD ei seo heiteta raskesõidukite arvu hankelepingu esemeks olevate sõidukite arvuga, mistõttu ei ole tagatud määruse nr 6 tuleneva kohustusliku heiteta raskesõidukite arvu täitmine.  Sorainen – 6/23 – 24. Kuigi praegusel juhul ei nõutagi RHAD-s pakkujatelt heiteta raskesõidukeid, on kriteerium, et hankelepingu esemeks olevad elektribussid võivad olla nii normaal- kui ka liigendbussid, vastuolus määruse nr 6 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1161 eesmärkidega (direktiiv 2019/1161). Tulenevalt direktiivi 2019/1161 artiklist 1 on keskkonnahoidlike ja heiteta raskesõidukite hankimise piirarvude seadmise eesmärk mh edendada ja stimuleerida keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite turgu ning suurendada transpordisektori panust liidu keskkonna-, kliima- ja energiapoliitikatesse. 25. Direktiivi ja määrusega on vastuolus olukord, kus hankelepingu esemeks on nii normaal- kui ka liigendbussid, kuid heiteta raskesõiduki osakaalu täitmiseks piisaks ainult normaalbussidest, mis on tunduvalt väiksema sõitjate kandevõimega võrreldes liigendbussidega. 26. Eelnevast nähtuvalt on RHAD vastuolus RHS § 77 lg-tega 6-71, määrusega nr 6 ning direktiiviga 2019/1161. Hankijal tuleb viia RHAD õigusaktidega kooskõlla. 27. Kui hankija ei sätesta RHAD-s kehtivast õigusest tulenevaid kohustuslikke elemente, siis on RHAD õigusaktide nõuetega vastuolus. Eeltoodu omakorda tekitab pakkujatele, sh vaidlustajale ning hankijale ohu, et huvitatud isikud võivad tõstatada tingimuste puudumise nt Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluses, tuues nõnda kaasa näiteks hankemenetluse kehtetuks tunnistamise. Mistahes pakkujalt, sh vaidlustajalt ei peaks nõudma pakkumuse koostamist RHAD pinnalt, millest puuduvad seadusest, sh RHS-ist tulenevad kohustuslikud elemendid, mis võivad mh kaasa tuua riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise, liiatigi kui pakkumuse koostamine ja teenuse osutamise ettevalmistamine on pakkujale kulukas. 4.3. Tehnilises kirjelduses elektribussidele sätestatud tingimused on ebaproportsionaalsed ja piiravad konkurentsi 28. RHAD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p 2.1.3 näeb ette, et vähemalt 5 pakutavat bussi peavad olema elektribussid. Elektribuss võib olla nii normaal- kui liigendbuss. See tähendab, et elektribuss peab vastama normaal- või liigendbussile sätestatud paameetritele. 29. RHAD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p-d 2.1.1 ja 2.1.2 näevad ette busside minimaalse pikkuse ja sõitjakohtade arvu: normaalbussil on need vastavalt pikkus 12 m ja sõitjakohtade arv 88 ning liigendbussil pikkus 17,9 m ja sõitjakohtade arv 140. 30. Suurte, vähemalt 12-18 meetriste elektribusside hankimine ei ole Eesti praktikas tavapärane. Vaidlustajal, kes on üks suurimatest Eesti turul tegutsevatest bussifirmadest, ei ole selliseid busse olemas. Hanke tarbeks tuleks vaidlustajal vastavad bussid välismaalt tellida. 31. Suured elektribussid ei ole aga tavalised tootmises olevad bussid, mida saaks soetada kas kasutatuna järelturult (elektribussid pole veel järelturul levinud ja leida järelturult täpselt hanketingimustele vastavat bussi on ka võimatu) või tehaste poolt lattu toodetuna. Seetõttu tuleb vajalike busside pöörduda eritellimusega otse bussitootjate poole. 32. Vaidlustaja on suhelnud hanketingimuste järgsete elektribusside soetamise teemal Eesti turul tegutsevate suuremate edasimüüjatega (pakutavad bussimargid Iveco, MAN, Fencer, Mercedes Benz). Hanke mahukust (hangitakse 2 erinevat suurust CNG busse ja võimalikuna 2 erinevat suurust elektribusse) ja ajastatust (hanke ettevalmistusperioodi jääb pikk riiklik püha Euroopas) arvestades pole bussitootjate poolseid lõplikke pakkumisi vaidlustajale veel laekunud. Küll on aga edasimüüjad jaganud vaidlustajale elektribussidele indikatiivseid näitajaid nii elektribusside pikkuste, sõitjakohtade arvu kui ka akupakettide kohta. Lisaks on  Sorainen – 7/23 – vaidlustajal varasemast teada osade bussimarkide (SOR, MAN) elektribusside parameetrid teiste riigihangete (nt Viljandi linnaliini hange)2 raames saadud materjalidest. 33. Vaidlustajale seni teadaolevatest andmetest nähtub, et hankija poolt normaalbussile3 esitatavatele nõuetele (pikkus vähemalt 12 m, sõitjakohtade arv vähemalt 88) vastavaid elektribusse toodab üksainus Eestis esindatud bussimark – SOR (lisa 1). 4 Teiste bussimarkide (Iveco, Fencer, Mercedes Benz, Solaris) tootjate vähemalt 12-meetriste elektribusside sõitjakohtade arv jääb alla 88, mistõttu ei vasta need juba eos hankija seatud nõuetele (lisad 2-5). 34. Tuleb arvestada, et elektribussidel on CNG ja diiselbussidega võrreldes vähem sõitjakohti põhjusel, et elektribusside akud on rasked, mistõttu on elektribussi tühimass n-ö tavabusside omast suurem. Matemaatiliselt on bussi kandevõime (ehk sõitjate kogukaal) täismassi ja tühimassi vahe – sellest on omakorda tuletatud sõitjakohtade arv. Akude lisakaalu tõttu tuleb tootjatel hoida kokku sõitjate kaalult, mis väljendub väiksemas sõitjakohtade arvus. Mida rohkem on bussil akusid, seda raskem on bussi enda kaal ja seda vähem on võimalik tagada sõitjakohti. 35. Hanketingimustes eeldatakse normaalbussidelt aastast liiniläbisõitu 1 737 252 km (RHAD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p 1.3). Lisades nendele liinikilomeetritele ka võimaliku tühisõidu, saame ühe normaalbussi keskmiseks läbisõiduks aastas 93 000 km. Ideaalolukorras 365 päeva keskmisena oleks ühe normaalbussi keskmine päevane läbisõit seega 255 km. 36. Selleks, et elektribuss suudaks läbida päevas keskmiselt vähemalt 255 km, peaks tema akupaketi mahutavus olema vähemalt 440-460 kWh. Ainsana 12-meetriseid ja 88 sõitjakohaga elektribusse pakkuva bussimargi SOR pakutava akupaketi mahutavus on aga vaid 242 kWh (vt lisa 1). Sellise akuga bussi maksimaalne päevane läbisõit akude täislaetuse korral on 120-130 km. Seda on hanketingimustest tuleneva normaalbussi keskmise päevase läbisõiduga (255 km) võrreldes ligi kaks korda vähem. 37. Vaidlustaja selgitab, et on elektribussi akupaketi võimaldatava läbisõidu arvutamisel lähtunud bussi halvimatest võimalikest sõidutingimustest, milleks on Eesti tingimustes tavapärane külm talv. Halvima ilmastikuoluga kaasneb ühtlasi suurim elektrikulu, mis omakorda märgatavalt vähendab elektribussi läbisõitu. Võrdluseks – isegi kui võtta aluseks elektribussi elektrikulu ideaaltingimustes, ei suudaks 242 kWh mahutavusega akupakett tagada elektribussile päevast läbisõitu üle 200 km. 38. Vaidlustajal on endal reaalne kogemus 350-360 kWh akupaketiga elektribusside kasutamisel. See on näidanud, et sellise akupaketiga elektribuss suudab akude täislaetuse korral talvetingimustes läbida maksimaalselt 180-200 km, ja sedagi vaid uute akude korral. Kuna akud hakkavad ajas mahtuvust kaotama, siis 10-aastase perioodi teises pooles ei pruugi sama elektribuss suuta sõita rohkem kui 160-180 km päevas. Ehk ka 350-360 kWh akupaketist (isegi kui see peaks tagama hankija nõutud sõitjakohtade arvu) tegelikkuses ei piisa, et läbida isegi normaalbusside keskmist päevast kilometraaži (255 km). 2 Viljandi linnaliinide hankes hangitakse klass I tüüpi ja vähemalt 82 sõitjakohaga elektribusse, kuid seal pole seatud busside pikkuse miinimumnõudeks 12 m. Vt riigihange „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2026- 2034” (viitenr 286130). 3 Vaidlustaja poolt käesolevas alapunktis esitatud selgitused busside pikkuse, sõitjakohtade arvu ja päevase keskmise läbisõidu kohta on toodud normaalbussi näitel, kuna vaidlustaja on seni saanud andmeid üksnes normaalbussi kategooriasse minevate elektribusside kohta. Tegelikkuses esinevad samad mured ka liigendbusside puhul, kuid vaidlustajal puuduvad hetkel liigendbusside kategooriasse minevate elektribusside andmed, mida eraldi välja tuua. 4 Vaidlustaja esitab väljavõtted bussitootjate esitatud infost, kust on eemaldatud käesoleva vaidlustuse esemesse mittepuutuvad andmed (nt vaidlustajale pakutav hind).  Sorainen – 8/23 – 39. Seda, et 350-360 kWh akupaketist elektribussile Eesti tingimustes sõitmiseks ei piisa, on kinnitanud ka Eestis laialdaselt kasutusel oleva bussimargi MAN esindaja (lisa 6). 40. Vaidlustajale laekunud info põhjal toodab näiteks Iveco 82-kohalisi elektribusse akupaketiga 346 kWh ja Fencer 82-kohalisi elektribusse akupaketiga 347 kWh (vt lisad 2-3). Need bussid ei vasta aga hanketingimuste järgsele sõitjakohtade ega suuda tagada elektribussile normaalbussi keskmist päevast läbisõitu (255 km). Mercedes Benz toodab 444 kWh akupaketiga elektribusse ja Solaris toodab 514 kWh akupaketiga elektribusse, mis suudavad iseenesest tagada elektribussile normaalbussi keskmise päevase läbisõidu (255 km), kuid ei vastaks samuti sõitjakohtade nõudele: neil on üksnes vastavalt 74 ja 76 sõitjakohta (vt lisad 4-5). 41. Vedaja saaks teoreetiliselt küll koostada elektribusside logistikat nii, et väikese akumahutavusega elektribussid sõidavad võimalikult vähe ehk nende päevased sõidud ei ületaks näiteks 160-180 km. Selline lähenemine oleks aga vastuolus hankija eesmärkidega. Hankija soovib liinidel näha keskkonnahoidlikke busse, kuid samal ajal ei ole võimalik selliseid busse etteantud tingimustel kuigi palju töös hoida. Sisuliselt peaks pakkuja soetama ühe tavabussi asemele kaks suure kapitalimahukusega elektribussi selleks, et ära katta ühele normaalbussile mõeldud tavapärase tööpäeva pikkust (päevane keskmine läbisõit 255 km). 42. Kuna elektribussid on väga kapitalimahukad, on pakkuja huvides nendesse tehtud investeering hankeperioodil tagasi teenida. Seega, kui pakkuja soetab hanketingimustes ettenähtud normaalbussi elektribussina, soovib pakkuja, et see elektribuss suudaks läbida vähemalt ühele normaalbussile arvestatud keskmise päevase läbisõidu (255 km). 43. Praegusel juhul on hankija RHAD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p-des 2.1.1-2.1.3 elektribussidele ettenähtud sõitjakohtade nõuetega aga loonud olukorra, kus (a) pakkujad saavad normaalbussile ettenähtud sõitjakohtade miinimumnõuetele vastavaid elektribusse tellida üksnes ühelt kohaliku esindatusega tootjalt, ning (b) nõuetele vastava elektribussiga ei ole võimalik keskmist päevast läbisõitu saavutada. Sisuliselt sunnib hankija pakkujat soetama busse ühelt kindlalt tootjalt ning seejärel valima, kas osutada teenust vastuolus hanke eesmärgiga või osutada hankijale teenust kahjumlikult. Selline tegevusviis on konkurentsi piirav, ebaproportsionaalne, põhjendamatu ning pakkuja suhtes liigselt koormav. 44. Eelnev on vastuolus RHS § 3 p-des 1-3 toodud põhimõtetega, mille kohaselt tuleb hanketingimused seada proportsionaalselt, asjakohaselt ja põhjendatult ega tohi moonutada konkurentsi. Samuti on eelnev vastuolus RHS § 88 lg-s 7 nõutuga, et tehniline kirjeldus ei tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Pakkumuse esitamisega seonduvad tehnilised ja rahalised riskid on pakkujate jaoks hetkel määramatud, mistõttu on takistatud pakkumuse esitamine. 4.4. Hankelepingu täitmiseks pole ette nähtud piisavat ettevalmistusaega 4.4.1. Elektribusside tellimise pikad tarneajad ei võimalda järgida hankija sätestatud ettevalmistustähtaega 45. RHAD p 10.3 kohaselt on ATL-i täitmise (s.o. liiniveo osutamise alguse) eelduslik alguskuupäev 01.01.2027. RHAD p 10.5 kohaselt tagab hankija pakkujatele ettevalmistusajaks ATL-i sõlmimise ja liiniveo osutamise alguse vahel vähemalt 12 kuud. 46. RHAD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p 2.1.3 näeb ette, et vähemalt 5 pakutavat bussi peavad olema elektribussid. Selleks, et hankijale tema soovitud piirkonnas ja tingimustel liiniveo teenust osutada, peab pakkuja seega soetama vähemalt 5 elektribussi. Nagu eespool selgitatud, tuleb elektribussid tellida välismaalt, pöördudes eritellimusega otse bussitootjate poole. Sobivaid busse järelturult saada ei ole.  Sorainen – 9/23 – 47. RHAD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p 3.1 kohaselt peavad bussid (sh elektribussid) olema hankijale esitlemiseks ja piletiseadmete paigaldamiseks Pärnus kohal hiljemalt 15.12.2026 või hiljemalt 16 päeva enne ATL täitmise algust juhul, kui ATL alusel teenuse osutamise algusaeg on hilisem kui 01.01.2027. 48. Selleks, et hankija 16-päeva nõuet täita, tuleb pakkujal vaidlustaja praktilistele kogemustele tuginedes bussid Eestisse kohale tarnida hiljemalt 1 kuu enne teenuse osutamise algust. Seda põhjusel, et enne busside hankijale ettenäitamist peab pakkuja kohapeal ära tegema kõik endapoolsed ettevalmistavad tegevused, sh registreerimistoimingud, kleepimine tellitud kujundusse, kaamerasüsteemide paigaldus jne. 49. Kui RHAD p 10.5 kohaselt tagab hankija pakkujatele ettevalmistusajaks 12 kuud, siis peaksid bussid kõikide vajalike ettevalmistustoimingute tegemiseks ning tähtaegselt hankijale esitlemiseks olema Eestis kohal olema hiljemalt 11 kuuga. Eeldades, et pakkuja paneb busside tellimuse teele koheselt pärast hankelepingu sõlmimist,5 peaks busside tarneajaks olema 11 kuud või vähem. 50. Reaalsuses ei suuda aga bussitootjad täita elektribusside puhul 11-kuulist või lühemat tarneaega. Vaidlustajale seni edastatud info pinnalt jäävad elektribusside tarneajad vahemikku 14–17 kuud (vt lisad 1-4). Võrdluseks – VaKo hiljutisest praktikast läbi käinud elektribusside tarneaega puudutavas vaidlustustuses viidati lausa 16-20-kuulisele elektribusside tarneajale.6 51. VaKo pikaaegsest praktikast tuleneb, et pakkujale peab jääma mõistlik ettevalmistusaeg hankelepingu täitmiseks.7 Lisaks tuleneb VaKo praktikast, et hankija ei või hanketingimustes eeldada, et pakkuja teeb hankelepingu täitmiseks vajalikud täiendavad investeeringud olukorras, kus temaga hankelepingu sõlmimine pole kindel.8 Seejuures on hankija kohustus hinnata, kas pakkujal, kellega hankeleping sõlmitakse, on enne teenuse osutamisega alustamist piisavalt aega ettevalmistumiseks.9 Piisava ettevalmistusaja vajadust ja selle puudumise vastuolu RHS § 88 lg-ga 7 on värskelt rõhutanud ka Tartu Ringkonnakohus haldusasjas 3-25-114. 52. Antud juhul ei ole hankija poolt RHAD p-s 10.5 antud 12-kuuline ettevalmistusaeg piisav selleks, et soetada hankija poolt nõutud elektribusse. Viidatud tingimus on vastuolus RHS § 3 p-des 1-3 sätestatud põhimõtetega ning RHS § 88 lg-ga 7, kuna on ebaproportsionaalne, ebasobiv ja konkurentsi piirav. 53. RHAD p-s 10.5 sätestatuga analoogses sõnastuses ettevalmistusaja hanketingimuse üle on just hiljuti VaKo-s vaieldud.10 Kuigi tolles asjas leidis VaKo, et vastuolu RHS-ga puudub, kaebas vaidlustaja VaKo otsuse halduskohtusse edasi.11 54. Halduskohus lõpetas 07.04.2025 määrusega asja menetlemise, kuna hankija Riigi Tugiteenuste Keskus oli ise teinud vajalikud korrektuurid hankedokumentides: vaidlustatud ettevalmistusaja klausli uus sõnastus ütleb, et ATL sõlmimise ja ATL alusel teenuse osutamise alguse vahele peab jääma kuni 18 kuud ettevalmistusaega.12 Seega on Riigi Tugiteenuste Keskus sisuliselt möönnud, et 12-kuuline ettevalmistusaeg on liiniveo riigihankes ebapiisav ning kohaldada tuleks kuni 18-kuulist ettevalmistusaega. 5 VaKo praktika kohaselt ei saa pakkujalt eeldada investeeringute tegemist ehk busside tellimist enne hankelepingu sõlmimist – vt VaKo 163-21/240266, p 5.5; 152-22/256269, p 8. 6 Vt VaKo 27-25/286130. 7 Vrd VaKo 163-21/240266 ja 152-22/256269. 8 VaKo 163-21/240266, p 5.5; 152-22/256269, p 8. 9 VaKo 164-21/235325, p 13. 10 VaKo 27-25/286130 11 Haldusasi 3-25-693. 12 Vt riigihanke „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2026-2034” (viitenr 286130) alusdokument „ATL lepinguprojekt (v5)“ p 9.1.  Sorainen – 10/23 – 55. RHS § 3 p-des 1-3 § 88 lg-s 7 sätestatud põhimõtete ja nõuetega oleks kooskõlas, kui RHAD p 10.5 näeks ette, et hankija tagab ka käesoleva hanke puhul pakkujatele ettevalmistusajaks ATL-i sõlmimise ja liiniveo osutamise alguse vahel vähemalt 18 kuud. See tähtaeg arvestaks elektribusside tellimise, ehitamise, Eestisse tarnimise ning Eestis vajalike ettevalmistustegevuste peale kuluvat reaalset ettevalmistusaega. 4.4.2. Elektribusside tarbeks tuleb rajada uus laadimistaristu 56. Ettevalmistusaja pikendamise vajadust toetab veel ka asjaolu, et hankija nõutud elektribusside tarbeks tuleb rajada Pärnu piirkonda täiendav laadimistaristu. 57. RHAD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p 3.26 kohaselt hankija ei garanteeri pakkujale busside elektriga laadimise võimalusi, vastavad kokkulepped tarnijatega tuleb sõlmida pakkujal endal. 58. Pärnu linnas puudub täna laadimisvõimekus viiele elektribussile selliselt, et kõik bussid saaksid korraga olla laadimistsüklis öisel liinisõidust vabal ajal. Busside laadimine ühe kiirlaadimisjaamaga avalikus tanklas pole busside arvu ja liinigraafikut silmas pidades realistlik. 59. Hankijale tema soovitud piirkonnas ja tingimustel elektribussidega liiniveo teenuse osutamiseks vajalik laadimistaristu ei teki iseenesest ega üleöö, vaid pakkuja peab tegema selleks olulisi jõupingutusi ja kulutusi. Kuivõrd hetkel on Pärnu linnas elektribusside laadimisvõimalused hankelepingu täitmiseks ebapiisavad, tuleks pakkujal taotleda võrguettevõtjalt (Elektrilevi) uusi liitumisvõimsusi ning alustada vajalike laadimispunktide rajamisega. Taristu valmimiseks vajalikud tööd võtavad aga aega. 60. Vaidlustaja on pöördunud Elektrilevi poole laadimistaristu tarbeks uue liitumisühenduse (s.o. liitumispunkti) rajamise prognoosi saamiseks. Elektrilevi selgituste kohaselt võtab standardlahenduse järgi uue liitumispunkti rajamine aega 330 päeva (s.o. 11 kuud) alates pakkujalt liitumistaotluse saamisest (lisa 7). Kui peaks aga juhtuma, et olemasolevad piirkonnaalajaamad ei võimalda pakkujale vajalikku liitumisvõimsust tagada (nt puudub piisavalt vaba võrguvõimsust), peaks Elektrilevi selgituste kohaselt vahetama olemasolevates alajaamade trafod välja võimsamate vastu. Sellisel juhul kuluks liitumispunkti rajamiseks lausa 3 aastat (vt lisa 7). 61. Varasematest Elektrilevi hangetest on näha, et ainuüksi uute alajaama trafode tellimisele ja tarnele kulub ligi aasta. Näiteks hankes „Pärnu-Jaagupi alajaama V2T jõutrafo ostmine ja paigaldamine (IK1574)“ viitenumbriga 291104, on hankedokumendi „291104 Hanke maht ja tehnilised nõuded“ p-s 2 sisalduva ajakava kohaselt trafo tarneks ja paigalduseks ette nähtud 360 päeva. 62. Lisaks Elektrilevi poolt teostatavatele liitumispunkti rajamise töödele (sh võimalikule trafode tellimisele) eeldab uue laadimistaristu valmimine ka pakkuja poolseid pingutusi. Pakkuja peab projekteerima, tellima ja paigaldama laadimisjaamad, samuti teostama vajaliku kaabelduse jm elektritööd, mis on vajalikud laadimisjaamade ühendamiseks Elektrilevi liitumispunktiga. Selliste tööde tegemine eeldab pakkujalt märkimisväärseid investeeringuid ning võtab aega 11 kuud (lisa 8). 63. Kuigi Elektrilevi ja pakkuja poolt korraldatavaid töid on võimalik teostada osaliselt paralleelselt, ei ole siiski võimalik olukord, kus mõlemad tööd valmivad samaaegselt. Enne uue liitumisvõimsuse pakkuja kasutusse andmist peab Elektrilevi teostama liinivõrgu katsetused ning nende tulemustest selgub, kas ja kuidas on liitujal võimalik oma elektripaigaldist (s.o. laadimisjaamu) liitumispunktiga ühendada. Teisisõnu, enne Elektrilevi katsetustulemuste kinnitamist pole pakkujal isegi piisavat kindlust laadimisjaamade ehitusega alustamiseks.  Sorainen – 11/23 – 64. Vaidlustaja on suhelnud laadimisjaamade rajamisega tegeleva töövõtjaga, kelle sõnul on esinenud praktikas juhtumeid, kus Elektrilevi on teostanud liinivõrgu katsetusi tervelt aasta aega. Tõenäolisem on siiski, et Elektrilevilt laekuvad katsetustulemused minimaalselt 6-7 kuuga. Sellest hetkest saab laadimisjaamade ehitusega, millele kulub 11 kuud. 65. Seega kulub Elektrilevi ja pakkuja poolt laadimistaristu rajamiseks korraldatavate tööde teostamiseks praktikas kokku vähemalt 17-18 kuud. Hankija on aga jätnud pakkujale üksnes 12-kuulise ettevalmistusaja, mis ei ole piisav laadimistaristu rajamiseks vajalike mahukate toimingute tegemiseks. 66. Kokkuvõtvalt ei ole pakkujatel võimalik teha hankelepingu täitmiseks vajalikke ettevalmistusi, s.t soetada elektribusse ja rajada nende laadimiseks vajalikku taristut RHAD p-s 10.5 viidatud 12-kuulise ettevalmistusaja jooksul. Isegi kui pakkuja alustaks elektribusside tellimisega ja laadimistaristu rajamiseks vajalike täiendavate liitumisvõimsuste taotlemisega täna (mida VaKo praktika kohaselt hankija pakkujalt eeldada ei saa), ei suudaks pakkujad hanketingimustes sätestatud 12-kuulise ettevalmistusaja tingimust täita. 67. Hankija poolt RHAD p-s 10.5 sätestatud 12-kuuline ettevalmistusaja tingimus on seega vastuolus RHS § 3 p-des 1-3 § 88 lg-s 7 toodud põhimõtete ja nõuetega. Hankijal tuleb nimetatud tingimus viia õigusaktidega kooskõlla. Reaalselt on pakkujatel vaja rohkem kui 18 kuud ettevalmistusaega, vähema ajaga on pakkujatel keeruline (kui mitte võimatu) soetada hankija soovitud elektribussid ning ka rajada neile vajalik laadimistaristu. 4.5. Hankija on seadnud pakkujatele liiniringide logistika koostamiseks ebamõistlikud piirangud 68. RHAD näeb ette järgnevad tingimused busside liiniringidele, busside arvule ja liinikilomeetrite tasustamisele: 1) RHAD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p-d 2.1.1 ja 2.1.2 näevad ette, millised bussitüübid peavad olema vedaja omandis või kasutuses: (1) vähemalt 20 normaalbussi, milledest 17 on samaaegselt liinidel töötavate busside arv, 1 igapäevaselt reservi planeeritav busside arv ning vähemalt 2 bussi remondivajaduse katteks, ja (2) vähemalt 10 liigendbussi, milledest 8 on samaaegselt liinidel töötavate busside arv, 1 igapäevaselt reservi planeeritav busside arv ning vähemalt 1 buss remondivajaduse katteks. 2) RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p-s 3.3 ja 3.4 kirjeldavad, kuidas tasutakse pakkujale liinikilomeetrite (lkm) eest: (1) Liigendbussidega teostatud liinikilomeetrite tasu leidmiseks korrutatakse tellija poolt liigendbussidega teenindamiseks ette nähtud liiniringidel tegelikult teostatud läbisõit lepingus sätestatud liigendbussi liinikilomeetri maksumusega (eurot/lkm). (2) Normaalbussidega teostatud liinikilomeetrite tasu leidmiseks lahutatakse kogu liinikilomeetrite hulgast lepingu p 3.3. nimetatud läbisõit ja saadud tulemus korrutatakse lepingus sätestatud normaalbussi liinikilomeetri maksumusega (eurot/lkm). 3) RHAD vorm 3 „Pakkumuse maksumus“ ja RHAD vorm 9 „Pakkumuse maksumuse arvutus“ kohaselt esitab pakkuja eraldi ühikhinnas ja pakkumuse normaalbussi liinikilomeetri hinnale ja liigendbussi liinikilomeetri hinnale. 4) ATL lisas 7 on toodud Pärnu linna avalike bussiliinide sõiduplaanid. 5) ATL lisas 8 on toodud Pärnu linna avalike bussiliinide liiniringid ja nendel nõutavad bussitüübid. Dokumendis sisalduva tabeli all olev märkus sätestab järgmist: „Käesolevas lisas olevas tabelis on näidatud liiniringid, millel tellija nõuab liigendbussi  Sorainen – 12/23 – kasutamist ja liiniringid, millel võib vedaja kasutada normaalbusse. Normaalbussi asendamine liigendbussiga on lubatud, kuid mitte vastupidi.“ 69. ATL lisad 7 ja 8 annavad pakkujale võimaluse koostada busside logistika ehk sõidujärjekorrad (s.o. liiniringide läbimise eeskiri) igale bussitüübile eraldi. Logistikat peaks aga pakkujal olema võimalik koostada selliselt, et RHAD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p-s 2.1.1 hankija poolt etteantud normaalbusside arvuga saaks teenindatud ATL lisas 8 hankija poolt ette antud normaalbussi liiniringid ning RHAD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p-s 2.1.2 hankija poolt etteantud liigendbussidega saaks teenindatud ATL lisas 8 hankija poolt ette antud liigendbusside liiniringid, lähtudes seejuures: 1) hankija poolt RHAD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p-des 2.1.1 ja 2.1.2 toodud juhistest samaaegselt liinidel töötavate busside arvu osas (normaalbussil 17 ja liigendbussil 8) ning 2) põhimõttest, et konkreetse bussitüübi liinikilomeetri eest maksab hankija konkreetse bussitüübi liinikilomeetri hinda, vastavalt RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p-des 3.3 ja 3.4 sätestatule. 70. Praegusel juhul ei ole aga pakkujal võimalik etteantud tingimustest lähtudes sellist logistikat koostada. 71. Vaidlustaja on kõiki ülaltoodud lähtepunkte aluseks võttes püüdnud koostada ATL lisade 7 ja 8 alusel logistikat tööpäeva hommikuse tipptunni ajaks (kuni ca kl 9:00), kuivõrd sel ajal on liinidel kasutusel maksimumarv busse. Selle tulemusel koostatud näidistabelist (lisa 9) nähtub, et tööpäeva hommikuse tipptunni ajal on samaaegselt liinidel töötavate normaalbusside miinimumvajadus vähemalt 19, mitte RHAD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p-s 2.1.1 sätestatud 17. 72. Tööpäeva hommikusel tipptunnil 19 normaalbussi samaaegse kasutamise vajadust illustreerib hästi vaidlustaja tehtud väljavõte ATL lisas 7 kajastatud sõiduplaanidest (lisa 10). Sõiduplaanides on hankija ette näinud 18 normaalbussi väljumist, milles sisaldub vabalt valitud kellaaeg 6:48. See tähendab igal juhul 18 normaalbussi samaaegse kasutamise vajadust. 19nda normaalbussi vajadus on omakorda tingitud asjaolust, et liini nr 16 Vana Sauga lõpp-peatusest, kuhu buss peab jõudma kell 6:42, ei jõua buss tühisõitu kasutades ühelegi väljumisele. Ehk igal juhul on kell 6:42 Vana Sauga lõpp-peatusesse jõudev buss samaaegselt liinil nende 18 bussiga, mille väljumisaegade hulgas on kl 6:48. 73. Selleks, et tööpäeva hommikuse tipptunnil saaks sõidetud hankija poolt samaaegselt liinidele nõutud maksimaalse busside arvuga ehk 17 normaalbussiga ja 8 liigendbussiga (s.o. kokku 25 bussiga), peaks pakkuja koostama logistika selliselt, et liigendbussidega sõidetakse ka normaalbussile ette nähtud liinikilomeetreid. Selline vahetus on küll ATL lisa 8 kohaselt iseenesest lubatud (vt ATL lisa 8 tabeli all olevat märkust), kuid see on pakkujale majanduslikult kahjulik. Seda põhjusel, et normaalbussi liinikilomeetri eest makstav hind on madalam kui liigendbussi liinikilomeetri eest makstav hind. Samas RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 3.3 kohaselt makstakse liigendbusside liinikilomeetri hinda üksnes liigendbussidega teenindamiseks ette nähtud liiniringide eest. 74. Pakkujal peab olema võimalus ATL lisade 7 ja 8 järgi koostada logistika selliselt, et normaalbussidega saab teenindada normaalbussidele ette nähtud liiniringe ja liigendbussidega saab teenindada liigendbussidele ette nähtud liiniringe. Samuti peab pakkujal olema võimalus saada ATL lisade 7 ja 8 järgi koostatud logistika alusel kõikide liigendbussidega tehtud sõitude eest tasu lähtudes ATL projekti p-s 3.3 kajastatud liigendbussi liinikilomeetri hinnast. ATL lisa 8 tabeli all oleva märkusega lubatud busside vahetusvõimaluse kasutamine saab olla vaid pakkuja vaba valik, mitte hankija poolt ettemääratud kohustus.  Sorainen – 13/23 – 75. RHS § 3 p-de 1-2 kohaselt peab hankija tegevus olema kontrollitav, läbipaistev ja proportsionaalne ning pakkujatele seatavad tingimused peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Praegusel juhul on hankija mitmete erinevate hanketingimuste koosmõjus tekitanud olukorra, mis sunnib pakkujat osutama hankijale teenust kahjumlikult. Selline tegevusviis ei ole lubatud. 76. ÜTS § 23 lg 2 kohaselt peavad avaliku teenindamise lepingu täitmise eest makstavad tasud katma avaliku liiniveo kulud. Riigikohus on selgitanud, et ÜTS § 23 lg-t 2 peab silmas pidama lisaks pakkujale ka hankija hankemenetluse kui ka lepingu täitmise ajal.13 Lisaks kulude katmisele peab määruse 1370/2007 artikli 4(1)b)(ii) kohaselt avaliku teenuse osutaja saama avaliku teenindamise lepingust mõistlikku kasumit – seda on kinnitanud nii VaKo kui ka Tallinna Ringkonnakohus.14 Olustikus, milles avaliku teenindamise lepingu täitmine ei võimalda kulusid katta, võivad saada kahjustada ülesande täitmise kvaliteet, avalikud huvid ja puudutatud isikute õigused.15 77. Hankija peab tegema ATL projekti p-s 3.3 ja ATL lisas 8 korrektuurid selliselt, et pakkuja saaks kasutada normaalbussidele ettenähtud liiniringidel normaalbusse ja liigendbussidele ettenähtud liiniringidel liigendbusse, saades seeläbi iga liigendbussiga tehtud liiniringi eest liigendbussile ettenähtud liinikilomeetri tasu. Teisisõnu, hankija peab tagama, et pakkujale ATL alusel makstav tasu katab pakkuja tegelikud kulud ja mõistliku kasumi. 78. Kui pakkuja soovib endast tulenevatel põhjustel kasutada normaalbussi liinidel normaalbussi asemel kasutada liigendbussi, on see pakkuja enda riisiko ja otsus. Kuid hankija tegevus peab siiski võimaldama pakkujal kasutada õigeid bussitüüpe õigetel liiniringidel ning saada teostatud liinikilomeetrite eest õiget tasumäära. 4.6. Hankelepingu projekt on vastuolus EL õigusega 79. ATL peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1370/2007 (määrus 1370/2007).16 Määruse 1370/2007 art 4 lg 1 kohaselt on ülemäärase hüvitise maksmine keelatud. Määruse 1370/2007 tõlgendamiseks antud Euroopa Komisjoni teatise (KOM teatis)17 kohaselt kohaldub ülemäärase hüvitise maksmise keeld ka võistleva pakkumismenetluse raames sõlmitud ATL-idele (vt KOM teatise ptk 2.6). 80. KOM teatise ptk 2.6.3 kohaselt peavad pädevad asutused tegema korrapäraseid järelkontrolle, et tuvastada igasugune ülemäärane hüvitamine, ja nägema ATL-ides ette tagasinõude mehhanismid, mille alusel nõutakse kõik ülemäärased hüvitised tagasi. Seega tuleneb määrusest 1370/2007 ja KOM teatisest, et ATL-i regulatsioon peab hõlmama: (1) ülekompenseerimise keeldu, (2) reegleid, mille alusel ülekompenseerimist kontrollitakse ja välditakse, (3) reegleid üleliigselt makstud hüvitise tagasinõudmise kohta, kui ülekompenseerimise on tuvastatud. Kui ATL regulatsioon ei välista ülemäärase hüvitise maksmist ega näe ette ülemäärase hüvitise vältimise järelkontrolli ega ülemäärase hüvitise tagasinõudmise reegleid, on vastav ATL vastuolus määrusega 1370/2007. 13 RKHKo 3-18-1946, p 29. 14 VaKo 15-24/270797, p 11. TlnRnKo 3-15-127/58, p 31. 15 RKHKo 3-18-1946, p 29. 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, 23. oktoober 2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1–13), konsolideeritud versioon kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02007R1370-20171224 17 Komisjoni teatise määruse (EÜ) nr 1370/2007 (mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel) tõlgendamissuuniste kohta (ELT C 222, 26.6.2023, lk 1–27). Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52023XC0626(01)  Sorainen – 14/23 – 81. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ ei sisalda eelviidatud sätteid. ATL projekti p 1.2. kohaselt tuginevad lepingutingimused küll määrusele 1370/2007, kuid määrusega nõutud regulatsiooni selles kajastatud pole. Seega on ATL projekt määrusega 1370/2007 vastuolus. Hankijal tuleb viia ATL projekt määrusega 1370/2007 kooskõlla. 82. Riigikohus on varasemalt leidnud, et VaKo peab vaidlustusmenetluses kohaldama ka Eesti ja Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtteid, põhiseadust ja Euroopa Liidu riigihankeõiguse norme. Vaidlustuskomisjoni pädevus selleks tuleneb PS § 3 lg-st 1, põhiseaduse täiendamise seaduse §-st 2 ning Euroopa Liidu lepingu art 4 lg-st 3.18 83. Mistahes pakkujale, sh ka vaidlustajale, on oluline see, et hankeleping sisaldaks kõiki klausleid, mis võivad teenuse osutamist ja selle eest tasustamist mõjutada, kuivõrd sellel alusel kujundab pakkuja oma majandustegevust, sh hinnastab pakkumusega seotud riske. Määrusest 1370/2007 tulenevate tingimuste seadmine hankelepingus on pakkujate, sh vaidlustaja huvides seetõttu, et vaidlustaja suudaks mõistlikult ette näha hankija tegevust teenuse eest tasustamisel ja võimaliku ülekompenseerimise kontrollimisel ning riigiabi tagasinõudmisel. 84. Kui kõnealused tingimused on seadmata, siis võivad selle tagajärjeks olla ka kulukad ja pikaaegsed õigusvaidlused võimaliku ülekompenseerimise osas ja selle tagasinõudmise aluste üle, mille eredaks näiteks on hetkel pooleliolev kohtuvaidlus riigi ja AS GoBus vahel.19 85. Olustikus, milles Euroopa Liidu õigus, antud juhul EL otsekohalduv määrus, kohustab hankijat hankelepingus ette nägema teatud regulatsiooni, kuid hankija seda pole teinud, esineb vastuolu RHS § 3 p-ga 1, kuna hankija tegevus ega tema koostatud RHAD pole läbipaistev. 4.7. Hankelepingu projektis sätestatud tingimused on ebaselged ja õigusvastased 86. VaKo praktikas on rõhutatud, et hankelepingu tingimused peavad olema läbipaistvad, kontrollitavad, proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud (RHS § 3 p-d 1 ja 2). Hankelepingu tingimused (sh leppetrahvid) ei saa olla meelevaldsed, ebamõistlikud ja põhjendamatult karmid. Sõlmitavas hankelepingus ette nähtud leppetrahvid peavad olema sõnastatud selgelt ja üheselt arusaadavalt, nad peavad lähtuma sõlmitava hankelepingu eesmärgist ja olema mõistlikus suuruses. 20 87. Lisaks on VaKo rõhutanud, et RHS § 3 p-des 1-3 sätestatud üldpõhimõtetega on vastuolus hankelepingu tingimus, mis üht lepingupoolt ebamõistlikult kahjustab või millega rikutakse lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu oluliselt teise lepingupoole kahjuks.21 88. Antud juhul sisaldab hankija poolt avaldatud RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ mitmeid punkte, mis on vastuolus RHS § 3 p-des 1-3 toodud põhimõtetega, kuna need on kas a) kontrollimatud ja ebaselged b) asjakohatud ja põhjendamatud või c) vedaja suhtes ebamõistlikud ja põhjendamatult karmid. Käsitleme selliseid punkte alljärgnevalt. 4.7.1. ATL projekti p 3.7 89. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p-s 3.7 on ette nähtud normaalbussi ja liigendbussi liinikilomeetrite maksumuste kvartaalne indekseerimine, mis lähtub Statistikaameti poolt avaldatava tarbijahinnaindeksi (THI) muutustest maksimaalselt kuni 5% ulatuses (kohaldub mõlemas suunas). 18 RKHKm 3-17-1151, p 6. 19 Kohtuvaidlusele on viidatud nt: Bussifirma tõmbas riigile koti pähe ja paneb kosmilise tasuvusega tasku 10 miljonit eurot aastas. Eesti Ekspress 30.10.2024. 20 VaKo 148-19/210037, p 7.1. 21 VaKo 245-24/286075, p 9.  Sorainen – 15/23 – 90. Säte sisaldab indekseerimise tulemusel korrigeeritud liinikilomeetrite maksumuse arvutamise valemeid koos selgitustega ning näidet valemi rakendamise kohta. Samuti sisaldab säte järgnevat: “Vedaja tasu kvartaalne korrigeerimine toimub tellija ühepoolse tahteavaldusega vedajale, arvestades mh vedaja reaalsete kulude muutumist lepingu täitmisega seoses. /.../ Tellija ja vedaja võivad vedaja tasu kvartaalse korrigeerimise kohta allkirjastada kahepoolse ATL lisa (lisa 1 vormil), kuid kahepoolse lisa vormistamata jätmine ei mõjuta tellija õigust ühepoolselt vedaja tasu korrigeerida.“ 91. Eelneva sätte näol on tegemist on vedaja suhtes ebamõistliku ja põhjendamatult karmi tingimusega. 92. ÜTS § 23 lg 2 esimese lause kohaselt peavad ATL täitmise eest makstavad tasud katma avaliku liiniveo kulud. Seda sätet ei pea silmas pidama ainult vedaja pakkumust tehes, vaid ka hankija nii hankemenetluse kui ka lepingu täitmise ajal.22 Lisaks kulude katmisele peab määruse 1370/2007 artikli 4(1)b)(ii) kohaselt avaliku teenuse osutaja saama avaliku teenindamise lepingust mõistlikku kasumit – seda on kinnitanud nii VaKo kui ka Tallinna Ringkonnakohus.23 93. Praeguses sõnastuses ei taga RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p-s 3.7 sätestatud indekseerimine, et vedaja poolt saadavad ATL alusel saadavad tasud katavad tema kulud ning tagavad lisaks mõistliku kasumi. 94. Esiteks viitab ATL projekti p 3.7 sõnastus, et hankijal on vaba voli otsustada, kas indekseerimist kohaldada või mitte (vrd „tellija ühepoolne tahteavaldus“, „tellija õigus ühepoolselt korrigeerida“). Teisisõnu, hankija võib igakordse THI tõusu korral otsustada, et ta ei korrigeeri hindu ega kompenseeri vedajale kulude tõusu. 95. Samal ajal võib hankija igakordse THI languse korral otsustada hindu korrigeerida ja seeläbi vedajale vähem maksta. Hankija võib sisuliselt ka otsustada, et kogu 10-aastase lepingu täitmise perioodi jooksul ei rakenda ta indekseerimist kordagi. Selline lähenemine on vedajat ebamõistlikult kahjustav ja ebaproportsionaalne. 96. Üldiselt on tavaline, et ATL-d sisaldavad hinna indekseerimise sätteid, kuid pikaaegse hangetel osalemise kogemusega vaidlustaja pole veel näinud sätet, mis sisaldaks taolist hankija ühepoolse tahteavalduse klauslit. Kui indekseerimise säte on ATL-i lisatud, rakendub see reeglina automaatselt (st ilma hankijapoolse täiendava otsustuseta). See on ka loogiline RHS § 123 lg 1 p 2 vaatest, mis näeb ette, et riigihanke alusdokumentides (sh hankelepingu projektis) ette nähtud muudatuse sisu ja kohaldamistingimused peavad olema selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt määratletud. 97. Riigikohus on rõhutanud, et riigihanke võitnud vedaja peab kandma mõistlikku riski, kuid kogu riski asetamine vedajale ei ole ATL alusel toimuva liiniveo puhul kooskõlas avalike ülesannete delegeerimise põhimõtetega.24 Olukorras, kus vedaja peab niigi võtma pakkumuse esitamisega erinevate kulukomponentide kallinemise riski 10-aastase lepingu täitmise perioodi jooksul ning ainus mehhanism selle riski maandamiseks on THI alusel tehtav indekseerimine, peaks vedajale olema tegelike kulude tõusu korral tagatud indekseerimise rakendumine. Pakkuja arvestab pakkumust tehes kulude indekseerimise võimalusega ja hankija ühepoolne otsus indekseerimist mitte rakendada oleks vedajat põhjendamatult koormav. 98. Lisaks eelnevale on ATL projekti p 3.7 ka ebaselgelt sõnastatud. 99. Viidatud punktis sisalduvad valemid sisaldavad komponenti „THIkva“, mille kirjeldus on sõnastatud järgnevalt: „Statistikaameti poolt avaldatav tarbijahinnaindeksi muutus 22 RKHKo 3-18-1946, p 29 23 VaKo 15-24/270797, p 11. TlnRnKo 3-15-127/58, p 31. 24 RKHKo 3-21-958, p 20.  Sorainen – 16/23 – jooksvale kvartalile eelnevas kvartalis võrreldes kvartaliga, mil saabus pakkumuste esitamise tähtaeg lepingu sõlmimisele eelnenud riigihankes.“ 100. Teadupärast avaldab Statistikaamet THI muudatused protsentides,25 mistõttu peaks valemite järgi liinikilomeetrite maksumused korrutama läbi vastava protsendiga. Näiteks 3,8%- lise THI tõusu korral peaks valemi järgi 2000-eurose liinikilomeetri maksumuse korrigeerimise arvutama järgnevalt: liinikilomeetri uus hind = 0,038 x 2000 eurot = 76 eurot. Samas sisaldub ATL projekti p-s 3.7 valemite kohta näide, kus THI muutuse protsendile on liidetud täisarv 1 ja siis korrutatud liinikilomeetri maksumus sellega: liinikilomeetri uus hind = 1038 x 2000 eurot = 2076 eurot. 101. Sellest on näha, et ATL projekti p-s 3.7 sisalduv valemite kirjeldus ja nende kohta esitatud näide ei lähe omavahel kokku. Pakkujale on iseenesest arusaadav, et uue liinikilomeetri maksumuse leidmisel on õige lähtuda näitest, kuid RHS § 3 p-st 1 tuleneva läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte valguses peaks õigele tulemusele jõudma ka puhtalt valemi enda kirjeldusest lähtudes. Seega tuleks hankijal valemite kirjeldusi korrigeerida selliselt, et nende pinnalt ei saaks tekkida vastuolulist arvutuskäiku. 102. Eelnevast tulenevalt on RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 3.7 vastuolus RHS § 3 p-dest 1-3 tulenevate põhimõtetega. Hankijal tuleb nimetatud punkt viia seadusega kooskõlla. 103. Vaidlustaja rõhutab, et hankelepingu täitmise aeg (10 aastat) on väga pikk ning igal hankelepingu tingimusel on seetõttu vedaja suhtes pikaajaline mõju. Pakkujate (sh vaidlustaja) õiguste kaitseks on õigustatud nõuda hankijalt, et hankelepingu tingimused oleks selged, läbipaistvad, proportsionaalsed ja pakkujat mitte ebamõistlikult kahjustavad. Pakkujat ei saa sundida minema 10 aastaks ebamääraste tingimustega hankelepingusse, sest pakkujal pole võimalik sellisel viisil riske hinnata. Teenuse korraldus (sh tasu indekseerimine) ATL täitmise ajal peab olema pakkujate jaoks juba täna ettenähtav ja mõistlik, vastasel juhul ei saa pakkujad pakkumusi esitada. 4.7.2. ATL projekti p 6.1.6 104. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 6.1.6 sätestab järgneva hankija kohustuse: „teavitama vedajat ette vähemalt 10 (kümme) päeva kehtivate sõiduplaanide, väljumisaegade või marsruutide muudatustest, millega kaasneb kuni 1%-line veomahu muutus võrreldes kehtivate sõiduplaanidega. Juhul kui sõiduplaanide muutmine toob kaasa veomahtude muutuse 1% - 5% või muudetakse bussitüüpide jaotust liiniringidel, on etteteatamise aeg vähemalt 40 (nelikümmend) päeva. Rohkem kui 5% veomahu muutmise korral on etteteavitamise aeg vähemalt 90 (üheksakümmend) päeva enne muudatuse ellurakendamist. Etteteatamise tähtajad võivad kokkuleppel vedajaga olla ka lühemad.“ 105. Samasisuline säte sisaldub ka RHAD p-s 10.6, koos täiendusega, et „Vedaja kohustub vajadusel tagama vajalikud ressursid, sh nõuetekohased bussid, muudatuste ellurakendamiseks.“ 106. Viidatud sätetes sisalduvad veomahu muutustest etteteatamise ajad on ebamõistlikult lühikesed. Kui hankija kavandab veomahu muutuse näiteks tipptunnile, kus kõik vajalikud bussid on liiniveoga hõivatud, võib ka vähem kui 1%-line veomahu muutus luua olukorra, kus vedajal tuleb kasutusele võtta lisabuss(-id). Vedajal ei pruugi aga olla võimalik vaid 10-päevase etteteatamistähtajaga lisabussi(-busse) hankida. 107. Täiendava, kõikidele RHAD nõuetele vastava samaväärse bussi (v.a elektribussi) soetamine võib võtta aega kuni 90 päeva – see aeg hõlmab samaväärse bussi leidmist 25 Kättesaadav Statistikaameti kodulehel: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks  Sorainen – 17/23 – välismaiselt järelturult (kohalikul järelturul pole reeglina busse saadaval), bussi transporti Eestisse, bussi viimist kõikidele tehnilistele nõuetele vastavaks jne. Sama mure on ka 1-5%-lise veomahu muutuse ning bussitüüpide jaotuse muutusele liiniringidel korral – vedaja võib olla sunnitud kasutusele võtma lisabussi(-id) ja 40-päevase etteteatamise puhul ei ole seda lihtsalt võimalik teha. Kohane etteteavitamisaeg kõikide veomahu muudatuste ja bussitüüpide jaotuse muutusele korral, mis eeldavad vedajalt lisabussi(-de) (v.a. elektribussi) hankimist, on seega vähemalt 90 päeva. 108. Elektribusside puhul on aga võimatu hankida uut samaväärset bussi (s.o. elektribussi) ka 90 päevaga. Nagu eespool viidatud, ei ole elektribusse järelturul saada ning hanketingimustele vastavaid busse tuleb tootjatelt eraldi tellida. Uute elektribusside tarneajad jäävad aga minimaalselt vahemikku 14-17 kuud. Seega, mistahes veomahu muudatuste korral, millega kaasneb lisabussi(-de) hankimise vajadus, tuleb hankijal arvestada, et lisabuss(-id) ei saa olla elektribussid. 109. Eelneva tõttu on ATL projekti p 6.1.6 ja RHAD p 10.6 ebaproportsionaalsed, põhjendamatud ja pakkujaid liigselt piiravad. Need punktid on vastuolus RHS § 3 p-des 1-3 tulenevate põhimõtetega. 4.7.3. ATL projekti p 8.2.6 110. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 8.2.1 sätestab, et lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse seda, kui vedaja kasutab lepingu täitmisel busse, mille kasutamist ei ole vedaja tellijaga eelnevalt kooskõlastanud või mis ei vasta lepingu nõuetele. 111. See punkt on ebaproportsionaalne, põhjendamatu ja pakkujaid liigselt piirav ning seetõttu vastuolus RHS § 3 p-des 1-3 tulenevate põhimõtetega. Kui vedaja poolt kasutatav buss vastab kõikidele RHAD nõuetele (sh samaväärsuse osas), ei saa tegemist olla olemuslikult olulise lepingurikkumisega, isegi kui vedaja on jätnud selle bussi kasutamise (nt asendusbussina) hankijaga eelnevalt kooskõlastamata. 112. Hankelepingu eesmärgiks on tagada hanketingimustele vastava teenuse katkematu osutamine ja olukorras, kus vedaja on seda teinud, ei saa ta olla lepingut oluliselt rikkunud. Sellises olukorras oleks hankija poolt põhjendamatu rakendada vedaja suhtes olulisest lepingurikkumisest tulenevaid sanktsioone (nt ATL projekti p-s 8.3 ettenähtud leppetrahvi). 113. RHS § 3 p-des 1-3 tulenevate põhimõtetega vastuolu kõrvaldamiseks tuleb hankijal muuta RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p-i 8.2.1 selliselt, et RHAD nõuetele vastava bussi kasutamine ka juhul kui see on hankijaga eelnevalt kooskõlastamata ei kvalifitseeruks oluliseks lepingurikkumiseks. Hankija eelneva kooskõlastuse nõude rikkumine võib eraldiseisvalt kvalifitseeruda väheoluliseks lepingurikkumiseks. 114. Kuna hankelepingu täitmise aeg (10 aastat) on väga pikk, on igal hankelepingu tingimusel vedaja suhtes pikaajaline mõju. Pakkujate (sh vaidlustaja) õiguste kaitseks on õigustatud nõuda hankijalt, et hankelepingu tingimused oleks selged, läbipaistvad, proportsionaalsed ja pakkujat mitte ebamõistlikult kahjustavad. 4.7.4. ATL projekti p 8.2.11 115. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 8.2.11 sätestab, et lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse seda, kui vedaja on pannud toime kolm või enam vähemolulist rikkumist 3 (kolme) kuu jooksul. Hankija ei ole nimetatud punkti sõnastuses täpsustanud, et vähemolulised rikkumised peavad olema toimunud 3 järjestikuse kuu jooksul, erinevalt näiteks ATL projekti p 11.4.1 sõnastusest.  Sorainen – 18/23 – 116. See viitab, et hankija tahe on olnud eristada p 8.2.11 ja p 11.4.1 olukordi ning lubada p 8.2.11 alusel oluliseks rikkumiseks kvalifitseerida vähemolulisi rikkumisi, mis on aset leidnud ükskõik milliste lepingu täitmise perioodi (s.o. 10 aasta) hulka kuuluva 3 kuu jooksul. 117. Praeguses sõnastuses on see punkt ebaproportsionaalne, põhjendamatu ja pakkujaid liigselt piirav ning seetõttu vastuolus RHS § 3 p-des 1-3 tulenevate põhimõtetega. Lepingu täitmise periood on väga pikk (10 aastat) ning on tõenäoline, et kogu selle aja jooksul leiab aset mitmeid vähemolulisi rikkumisi. Kuid hankijal ei tohiks olla õigus neid rikkumisi piiramatult summeerida ja sedakaudu oluliseks rikkumiseks ümber kvalifitseerida. 118. Punkti 8.2.11 mõte peaks olema rangemalt sanktsioneerida lühikese ajaperioodi ehk 3 järjestikuse kuu jooksul aset leidnud vähemolulisi rikkumisi. RHS § 3 p-des 1-3 tulenevate põhimõtetega vastuolu kõrvaldamiseks tuleb hankijal muuta RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p-i 8.2.11 selliselt, et oluliseks rikkumiseks loetaks 3 järjestikuse kuu jooksul aset leidnud kolme või enamat vähemolulist rikkumist. 119. Taaskord on oluline pidada silmas, et hankelepingu täitmise aeg (10 aastat) on väga pikk ning igal hankelepingu tingimusel on vedaja suhtes pikaajaline mõju. Pakkujate (sh vaidlustaja) õiguste kaitseks on õigustatud nõuda hankijalt, et hankelepingu tingimused oleks selged, läbipaistvad, proportsionaalsed ja pakkujat mitte ebamõistlikult kahjustavad. Pakkujat ei saa sundida minema 10 aastaks ebamääraste tingimustega hankelepingusse, sest pakkujal pole võimalik sellisel viisil riske hinnata. Teenuse korraldus (sh vedaja rikkumiste kvalifitseerimine ja sanktsioneerimine) ATL täitmise ajal peab olema pakkujate jaoks juba täna ettenähtav ja mõistlik, vastasel juhul ei saa pakkujad pakkumusi esitada. 4.7.5. ATL projekti p 8.2.12 120. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 8.2.12 sätestab, et lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse seda, kui vedaja ei ole ükskõik millist rikkumist kõrvaldanud tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul. 121. Ka see punkt on praeguses sõnastuses ebaproportsionaalne, põhjendamatu ja pakkujaid liigselt piirav ning seetõttu vastuolus RHS § 3 p-des 1-3 tulenevate põhimõtetega. Ükskõik millise rikkumise (sh vähemolulise rikkumise) kvalifitseerimine oluliseks rikkumiseks peaks eeldama seda, et hankija on andnud selle kõrvaldamiseks vedajale rikkumise iseloomust lähtuva mõistliku pikkusega tähtaja. Ilma vastava täienduseta võiks hankija sisuliselt anda vedajale iga vähemolulise rikkumise kõrvaldamiseks 1-päevase tähtaja ning vedaja suutmatuse korral seda tähtaega järgida kvalifitseerida rikkumise ümber oluliseks rikkumiseks ning rakendada vedaja suhtes olulisest lepingurikkumisest tulenevaid sanktsioone (nt ATL projekti p-s 8.3 ettenähtud leppetrahvi). 122. RHS § 3 p-des 1-3 tulenevate põhimõtetega vastuolu kõrvaldamiseks tuleb hankijal muuta RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p-i 8.2.12 selliselt, et hankija antud tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks peab olema mõistlik. 4.7.6. ATL projekti p 8.7 123. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 8.7 sätestab järgmist: „Pooled on kokku leppinud, et eraldiseisva dokumendina leppetrahvide või muude rahaliste sanktsioonide nõudmise kohta kirjalikke nõudekirju ei koostata, vaid piisab puuduse või muu lepingurikkumise fikseerimisest aktis ning sellest tingitud sanktsiooni ja vastava vedaja tasu vähendamise kajastamisest lepingu lisa 6 formaadis aruandes sõltumata vedaja poolt aruande allkirjastamisest. Juhul kui vedaja ei ole puuduste fikseerimise aktile p 8.5 tähtajaks kirjalikult vastu vaielnud, puudub vedajal õigus vastu vaielda nimetatud puuduse alusel rakendatud leppetrahvile või tasust mahaarvamisele.“  Sorainen – 19/23 – 124. Eelviidatud sätte viimases lauses sisalduv tellijapoolsetele sanktsioonidele vastuvaidlemise välistus on pakkujate suhtes ebamõistlik. Hankeleping sisaldab arvukalt leppetrahvisätteid, millest mitmed on ka õigusaktidega vastuolus (vt allpool ATL projekti p-de 9.4 ja 11.5 kohta käivaid selgitusi). 125. ATL projekti p 8.7 eeldab, et vedaja peab suutma igale tellija koostatud puuduste aktile (mitte nõudekirjale) esitada kirjalikud (!) vastuväited ATL projekti p-s 8.5 sätestatud tähtaja ehk 5 tööpäeva jooksul. Tegemist on väga lühikese tähtajaga ning on ebamõistlik eeldada, et vedaja suudab igale hankija pöördumisele (mitte nõudekirjale) selle aja jooksul vastuväiteid esitada. 126. ATL projekti p 8.7 rikub poolte lepinguliste õiguste ja kohustuste tasakaalu oluliselt vedaja kahjuks, mis on VaKo praktika kohaselt RHS § 3 p-des 1-3 sätestatud üldpõhimõtetega vastuolus.26 Hankijale on selle sättega tehtud nõuete maksmapanek maksimaalselt mugavaks, samal ajal kui vedajale on tehtud nõuetele vastuvaidlemine maksimaalselt ebamugavaks. Hankija ei pea leppetrahvide saamiseks esitama isegi eraldi nõudekirja ega tasaarvestusavaldust, kuid eeldab vedajalt, et viimane esitab kõikidele nõuetele kirjalikud vastuväited 5 tööpäeva jooksul. 127. Vedaja seaduslik õigus teise lepingupoole ehk hankija nõuetele (sh nt ATL projekti p 11.5 alusel automaatselt rakenduvale leppetrahvinõudele) vastu vaielda ei saa olla muudetud näilikuks. Leping peab reaalselt võimaldama vedajal enda õiguseid kaitsta, sh vaielda vastu hankija (põhjendamatutele) leppetrahvinõuetele. 128. ATL projekti p 8.7 on praegusel kujul selgelt ebaproportsionaalne, põhjendamatu ja pakkujaid liigselt piirav ning seetõttu vastuolus RHS § 3 p-des 1-3 tulenevate põhimõtetega. Vastuolu kõrvaldamiseks tuleb hankijal eemaldada ATL projekti p 8.7 sõnastusest viimane lause, mis välistab vedaja võimaluse hankija nõuetele pärast ATL projekti p-s 8.5 sätestatud tähtaja möödumist vastuväiteid esitada. 4.7.7. ATL projekti p 9.4 129. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 9.4 on sõnastatud järgnevalt: “Pärast lepingu sõlmimist tellijale antav täitmistagatis antakse hiljemalt 30 (kolmkümmend) päeva enne lepingu täitmise esimest päeva. Juhul kui vedaja ei ole tähtaegselt täitmistagatist andnud, on tellijal õigus lepingust taganeda ja nõuda vedajalt leppetrahvi kuni summas, mis vastab täitmistagatise täiele ulatusele.” 130. VaKo praktikas on selgitatud, et hankelepingus ettenähtud leppetrahvid ei saa olla meelevaldsed, ebamõistlikud ja põhjendamatult karmid. Leppetrahvid peavad olema sõnastatud selgelt ja üheselt arusaadavalt, peavad nad ka lähtuma sõlmitava hankelepingu eesmärgist ja olema mõistlikus suuruses.27 Samu seisukohti on väljendanud ka halduskohus.28 131. Veel on VaKo praktikas selgitatud, et leppetrahvi suurus peab olema proportsionaalne võrdluses riigihanke esemega, eriti maksumuse või mahuga,29 proportsionaalne võrdluses rikkumise ulatusega ja tagajärje raskusastmega30 ning olema erineva kaaluga rikkumuste puhul erinev.31 Näiteks on VaKo pidanud ebaproportsionaalseks leppetrahvi 20% lepingu 26 VaKo 245-24/286075, p 9; VaKo 197-21/242498, p 20. 27 VaKo 148-19/210037, p 7.1. 28 TlnHKo 3-18-752, p 17. 29 VaKo 112-12/133895. 30 VaKo 209-15/167094; 207-15/167094. 31 VaKo 214-14/154639.  Sorainen – 20/23 – maksumusest tellijapoolse lepingu lõpetamise korral32 ning leppetrahvi umbes 60% hanke eeldatavast maksumusest lepingu täitmisega alustamise tagamiseks.33 132. Praegusel juhul sätestab ATL projekti p 9.4 leppetrahvi juhuks, kui vedaja ei ole hiljemalt 30 päeva enne hankelepingu täitmise algust esitanud hankijale täitmistagatist. Leppetrahvisumma võrdub täitmistagatise summaga, mis on ATL projekti p 9.1 kohaselt 650 000 eurot. Sellises summas leppetrahvi rakendamine on ebaproportsionaalne olukorras, kus vedaja pole isegi veel alustanud teenuse osutamist ega saanud hankijalt ühtegi makset, olles ise samal ajal hankelepingu täitmiseks teinud olulisi ettevalmistusi ja investeeringuid (sh nt busside soetamiseks ja hanketingimustele vastavusse viimiseks). 650 000-eurone leppetrahv ähvardab vedajat mh juhul, kui täitmistagatise esitamisega hilinetakse ainult 1 päev – ATL projekti p 9.4 nimelt ei erista hilinemise kestust ehk erineva kaaluga rikkumisi. 133. ATL projekti p-s 9.4 ette nähtud leppetrahv on selgelt ebamõistlik ja vedaja suhtes põhjendamatult karm. Selline leppetrahv on vastuolus RHS § 3 p-dest 1 ja 2 tulenevate proportsionaalsuse ja põhjendatuse põhimõtetega. 4.7.8. ATL projekti p 11.5 134. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 11.5 sisaldab samuti leppetrahviklauslit, mis on sõnastatud järgnevalt: “Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tellija poolt vedajast tingitud asjaoludel, mis kujutavad endast vedaja lepingurikkumist, on tellijal õigus nõuda vedajalt leppetrahvi lepingu täitmistagatise summa ulatuses, mida loetakse täiendavaks leppetrahviks ülesütlemist tinginud lepingurikkumiste eest. Käesolevas punktis nimetatud leppetrahv muutub sissenõutavaks alates tellija poolt vedajale lepingu ülesütlemise teate esitamisest..” 135. Viidatud punktis esineb mitu murekohta: esiteks on punkt sõnastatud ebaselgelt ja vastuoluliselt ning teiseks on ettenähtud leppetrahvisumma ebamõistlikult suur. 136. ATL projekti p 11.5 esimene lause viitab, et lepingu ülesütlemise korral on tellijal õigus vedajalt leppetrahvi nõuda. Sätte teine lause aga viitab, et leppetrahv muutub automaatselt sissenõutavaks, kui tellija esitab vedajale lepingu ülesütlemise teate. Ehk teisisõnu, leppetrahvi kohaldamine on justkui kohustuslik ega eelda hankija kaalutlusotsust. Need kaks lauset on omavahel selges vastuolus, mistõttu ei vasta punkt 11.5 RHS § 3 p-s 1 toodud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttele. 137. Nagu eespool viidatud, on nii VaKo kui ka halduskohus korduvalt rõhutanud, et leppetrahvi kohaldamise tingimused peavad olema selged ja üheselt arusaadavad, vastasel juhul on nad vastuolus RHS § 3 p-ga 1.34 Pakkuja ei pea oletama, kuidas punktis 11.5 toodud leppetrahv kohaldub, vaid hankija ülesanne on sõnastada leppetrahvisäte selgelt ja üheselt arusaadavalt. 138. Lisaks vastuolulisele sõnastusele sisaldab ATL projekti p 11.5 sarnaselt eespool käsitletud ATL projekti p-ga 9.4 ebamõistlikku leppetrahvi. Punkt 11.5 ei lähtu VaKo praktikast, kuna see erista erineva kaaluga rikkumisi, ei lähtu rikkumise ulatusest või selle tagajärje raskusastmest ega võimalda ka hankijal nõutava leppetrahvi summat valida. Igal juhul rakendub selle sätte alusel (automaatselt!) leppetrahv täitmistagatise summas 650 000 eurot. Selline leppetrahv on eespool viidatud VaKo ja halduskohtu praktika vaates selgelt ebamõistlik ja ebaproportsionaalne. 32 VaKo 195-13/143651. 33 VaKo 223-15/168116. 34 Vt nt VaKo 187-13/144900, p 21; 94-19/207932, p 10.2; 148-19/210037, p 7.1.  Sorainen – 21/23 – 139. Eelnevast tulenevalt on ATL projekti p 11.5 vastuolus RHS § 3 p-dest 1 ja 2 tulenevate läbipaistvuse, kontrollitavuse, proportsionaalsuse ja põhjendatuse põhimõtetega. Hankijal tuleb viia vastav säte õigusaktidega kooskõlla. 4.7.9. ATL projekti p 11.7 140. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 11.7 sätestab järgmist: “Tellija poolt lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel vedajast tingitud asjaolude tõttu kohustub vedaja jätkama tellija nõudmisel lepingu täitmist seni, kuni tellija poolt leitud uus vedaja alustab veoteenuse osutamist. Tellijal on õigus sätestada lühem periood, mille vältel vedaja on kohustatud lepingu täitmist jätkama. Lepingu täitmise jätkamise periood on maksimaalselt 6 (kuus) kuud.“ 141. Eelnev punkt on sõnastatud vastuoluliselt. Kuigi punkt kohaldub lepingu lõppemise järgsele ajale, paneb see vedajale kohustuse jätkata lepingu täitmist. Kui leping on lõppenud, sellega ka lõppenud pooltevaheline võlasuhe ning vedajal puuduvad hankija ees kohustused, mida täita. Kehtiva õiguse järgi ei saa leping ei saa olla samal ajal lõppenud ning vedajale täitmiseks kohustuslik. 142. Lisaks ei selgu ATL projekti p 11.7 sõnastusest (ega ühestki teisest ATL projekti punktist), kas ja millist tasu hankija vedajale lepingu lõppemise järgselt teenuse jätkamise eest maksab. Olukorras, kus leping on lõppenud, puudub vedajal õiguslik alus hankijalt lepingus ettenähtud tasu nõudmiseks. Vedajalt ei saa aga eeldada hankijale teenuse osutamist tasuta, eriti veel 6 kuud järjest. 143. Seejuures on hankijal ÜTS § 21 lg 3 p 2 valguses põhjendamatu nõuda vedajalt ATL lõppemisel teenusega jätkamist, kuivõrd hankijal on sellises olukorras võimalik sõlmida kuni 2-aastane otseleping. Hankija õigused on seega piisavalt kaitstud ning puudub tegelik vajadus sundida vedajat ATL projekti p 11.7 alusel teenusega jätkama. Selline erakorraline meede, kus hankija sunnib vedaja ettevõtlusvabadust oluliselt riivates jätkuvalt teenust osutama, olukorras kus pakkuja seda ei soovi ja leping on lõppenud (nt pakkuja enda ülesütlemise tulemusel), ei ole põhjendatud ega proportsionaalne, eriti juhul kui seadus võimaldab hankijal sõlmida otselepingut. 144. Hanketingimused peavad RHS § 3 p-de 1 ja 2 kohaselt olema läbipaistvad, kontrollitavad, proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud ega tohi olla vedaja suhtes ebamõistlikud ja põhjendamatult karmid. Praegusel kujul ATL projekti p 11.7 nendele tingimustele ei vasta. 145. ATL projekti p 11.7 on RHS § 3 p-dega 1 ja 2 vastuolus, kuna (1) hankija õigused lepingu lõppemise olukorras on ÜTS § 21 lg 3 p 2 kaudu juba piisavalt tagatud, mistõttu puudub vajadus nõuda vedajalt lepingu lõppemisel teenusega jätkamist, ning (2) hankija õigusele nõuda vedajalt teenuse jätkamist ei korrespondeeru pakkuja õigus saada selle teenuse eest hüvitist. 146. VaKo on varasemalt jaatanud vastuolu RHS § 3 p-ga 1 olukorras, kus õiguste-kohustuste tasakaal on ühe lepingupoole kahjuks kaldu selliselt, et ühel poolel on õigus nõuda ühepoolselt täiendavat tööd, kuid samas puudub nimetatud poolel kohustus hüvitada täiendava tööga kaasnevad kulud.35 147. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ p 11.7 tuleks hankelepingust välja jätta või alternatiivselt, sõnastada ringi nii, et see kajastab selgelt ja üheselt arusaadavalt, millisel õiguslikul alusel toimub teenuse jätkamine pärast lepingu lõppemist ning kuidas toimub sellisel juhul vedajale teenuse eest tasumine. Pakkuja rõhutab, et tema ülesanne ei ole oletada, kuidas ATL projekti p 11.7 vm hankelepingu punkt praktikas rakendub, vaid hankija ülesanne on määratleda hankelepingu tingimused lähtuvalt RHS §-s 3 sätestatud põhimõtetest. 35 VaKo 197-21/242498, p 20.  Sorainen – 22/23 – 5. HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUS 148. VaKo võib vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankemenetluse peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse peatamise tõttu kahjustada (RHS § 193 lg 1). 149. Käesoleva vaidlustusega on vaidlustaja taotlenud hankija kohustamist viia RHAD-s sätestatud tingimused vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Seega on vaidlustuse esitamise eesmärgiks saavutada olukord, milles hankija kehtestaks õigusvastaste tingimuste asemel õiguspärased tingimused. Selle eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, kui pakkumused on esitatud, kuna sellest ajahetkest on RHAD, sh selles sisalduvad õigusvastased tingimused, pooltele siduvad. Lisaks ei ole VaKo pädevuses kohustada hankijat RHAD-d muutma pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist. 150. Arvestades, et pakkumuste esitamise tähtajaks on 12.05.2025 ja vaidlustus on esitatud 02.05.2025, saabuks pakkumuste esitamise tähtaeg vaidlustusmenetluse kestel. Kui riigihanke menetlust antud juhul ei peatata, saaks vaidlustaja õigused seega pöördumatult kahjustada. Vaidlustuskomisjoni pikaaegse ja järjepideva praktika kohaselt on eeltoodud põhjendustel riigihanke peatamine õigustatud. 151. Vaidlustaja leiab, et hankemenetluse peatamisega ei rikuta hankija ega muude võimalike pakkujate huve, sest riigihankega taotletud eesmärke on võimalik saavutada ka õigusaktide nõuetega kooskõlla viidud RHAD alusel. 6. MENETLUSLIKUD TEATED 152. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 12.05.2025. Seega on vaidlustus RHS § 189 lg 2 p 2 alusel tähtaegne, kui on esitatud hiljemalt 02.05.2025. 153. Käesoleva vaidlustuse lisa 8 sisaldab vaidlustaja ärisaladust. Vaidlustaja palub selles sisalduvat teavet (sh töövõtja nime, tööde sisu) VaKo otsuses mitte kajastada. 154. Vaidlustaja on RLS § 258 lg 1 p 1 alusel tasunud riigilõivu 1280 eurot, kuivõrd riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast suurem (lisa 11). 155. Vaidlustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 156. Advokaadi esindusõigust eeldatakse (RHS § 190 lg 11). Lisad: 1) SOR elektribussi andmed; 2) Iveco elektribussi andmed; 3) Fencer elektribussi andmed; 4) Mercedes Benz elektribussi andmed; 5) Solaris elektribussi andmed; 6) MAN esindaja kiri; 7) Elektrilevi kiri; 8) Laadimistaristu rajamise tööde hinnapakkumine; 9) Tööpäeva hommikuse tipptunni logistika näidistabel;  Sorainen – 23/23 – 10) Väljavõte ATL lisa 7 sõiduplaanidest; 11) Riigilõivu maksekorraldus. Lugupidamisega Kätlin Sehver Kärt Saar advokaat advokaat