Hankija vastus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 [email protected] 02.05.2025. a HANKIJA VASTUS VISIONEST INSTITUTE OÜ 25.04.2025. a VAIDLUSTUSELE Riigihange: Riigihange „Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“ (viitenumber 287952) osades 3-6 Vaidlustaja: Visionest Institute OÜ Registrikood: 10342428, aadress: Peterburi tee 2, 11415 Tallinn Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus, aadress: Maakri 30, Tallinn 10145, e-post: [email protected], telefon: 53419810 Hankija: Maaelu Teadmuskeskus Registrikood: 70000869, aadress: J. Aamisepa tn 1, 48309 Jõgeva, e-post: [email protected] Lepinguline esindaja: advokaat Päivi Margna Advokaadibüroo LMP, aadress: Tartu mnt 25, Tallinn 10117, e-post: [email protected] Kolmas isik I: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Registrikood: 80007884, aadress: Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn Eesti Kolmas isik II: Kaubandus-Tööstuskoda Registrikood: 80004733, aadress: Toom-Kooli tn 17, 10130 Tallinn Kolmas isik III: EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT Registrikood: 80014737, aadress: Saku tn 15, 11314 Tallinn Kolmas isik IV: MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus Registrikood: 80354203, aadress: Jalaka tn 48, 50109 Kolmas isik V: Tartu Mahepõllumajanduse Koostöökogu Registrikood: 80399364, aadress: F. Tuglase tn 1-6, 51014 Tartu Hankija taotlused: 1. Jätta Visionest Institute OÜ vaidlustus rahuldamata; 2. Jätta vaidlustusega seotud menetluskulud Visionest Institute OÜ kanda; 3. Jätta Visionest Institute OÜ taotlus Rahandusministeeriumile järelevalve algatamise teatamiseks rahuldamata. 1. Faktilised asjaolud 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on Visionest Institute OÜ (edaspidi vaidlustaja) 25.04.2025. a vaidlustus Maaelu Teadmuskeskus (edaspidi hankija) riigihankes „Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“ (viitenumber 287952) osades 3-6 (edaspidi riigihange). 1.2. VAKO edastas pooltele kirjaliku menetluse teate, millega muuhulgas määrati tähtaeg seisukoha esitamiseks kuni 02.05.2025. a. 1.3. Käesolevaga esitab hankija seisukoha vaidlustaja 25.04.2025. a vaidlustusele. 2. Hankija seisukoht 2.1. Hankija on seisukohal, et vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. Hankija on riigihankemenetluse läbiviimisel järginud asjakohaseid norme ning riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh kohelnud pakkujaid võrdselt. Alljärgnevalt vastab hankija vaidlustaja etteheidetele vastavalt nende esitamise järjestusele vaidlustuses. 2.2. Vaidlustaja leiab, et hankijal on osas 3 kohustus sõlmida raamleping kolme pakkujaga. Hankija ei nõustu vastava väitega ja on seisukohal, et tulenevalt riigihanke alusdokumentidest (edaspidi ka RHAD) on hankijal õigus sõlmida raamleping kas kahe või kolme pakkujaga. RHAD kohaselt sõlmib hankija osas 3 raamlepingu „2 kuni 3“ lepingupartneriga. Eesti kohtupraktikas on korduvalt leitud, et kui raamlepingus lubatakse mitme pakkujaga lepingut, siis ei ole hankijal kohustust kasutada kogu vahemikku (vt nt Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-17-1806, p 20). Hankijal ei ole kohustust kehtestada potentsiaalsetele pakkujatele meelepäraseid hanketingimusi ning samuti ei saa võimalikud pakkujad hankedokumentide vaidlustamisega kaubelda endale sobilikke või soodsamaid hankelepingu tingimusi. Sarnaselt pakkujale ei ole ka Riigihangete Vaidlustuskomisjonil (VAKO) ja kohtu pädevuses hankijale ette kirjutada, mida ja millistel tingimustel hankida, välja arvatud juhul, kui need tingimused on vastuolus RHS või teiste õigusaktidega. Käesoleval juhul oli pakkumuste kvaliteetide vahe märkimisväärne ja vaid osadel pakkujatel olid vajalikud kogemused ning võimekus tagada hankele vastavat teenust kõrgel tasemel. Seetõttu piirdus hankija raamlepingu sõlmimisega väiksemas, kuid lubatud, mahus, rakendades kaalutlusõigust objektiivsete ja põhjendatud hindamistulemuste alusel. See on hankija kaalutlusotsus, millist pädevust pakkujatelt nõuda ning et hankija ei pea tegema hankelepingu eseme kindlaksmääramisel mööndusi enda objektiivselt põhjendatud vajaduste arvelt selleks, et võimalikult palju ettevõtjaid saaks riigihankest osa võtta (Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-23-865, p 10). Lk 2 / 12  Võttes arvesse eeltoodut on hankija seisukohal, et hankija ei olnud kohustatud edukaks tunnistama igal juhul kolm pakkumust, ning üksnes kahe pakkumuse edukaks tunnistamine on kooskõlas RHS-ga. 2.3. Vaidlustaja on seisukohal, et osas 3 ei ole vaidlustaja pakkumust hinnatud vastavalt hindamiskriteeriumitele õigesti, mistõttu on vaidlustajale antud hindepunktid ebaõiged. Vaidlustuse kohaselt on pakkumuste hindamise ja edukaks tunnistamise otsus hindamisotsus, mille suhtes on VAKO-l ja kohtul õigus teha intensiivsemat kontrolli. Hankija ei nõustu vaidlustajaga ning on seisukohal, et arvestades pakkumuse sisu, vastavad antud hindepunktid pakkumusele. Samuti ei nõustu hankija vaidlustajaga osas, et hindamise ja edukaks tunnistamise otsus on hindamisotsus. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-15-2102 selgitanud, et pakkumuste hindamisel on hankijal kaalutlusruum, mille kohtulik kontroll on piiratud, kuna kohus ei teosta haldusakti ega toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3) (p 25). Veelgi enam, RHS kommentaarides märgitakse expressis verbis, et kuivõrd edukaks tunnistamise otsuse näol on tegemist kaalutlusotsusega, peab otsus sisaldama asjakohaseid õiguslikke aluseid ja faktilisi asjaolusid, mis kaalutlusotsuseni viisid ning mis võimaldavad otsuse kohtulikku kontrolli. Seega on ekslik vaidlustaja seisukoht nagu oleks hindamise ja edukaks tunnistamise otsus hindamisotsus, mitte kaalutlusotsus, ning vastavale otsusele saab VAKO ja kohus kohaldada kaalutlusotsusest rangemat kontrolli. RKHKo haldusasjas nr 3-3-1-72-13 on selgitanud, et kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas otsus on kooskõlas kehtiva õigusega ja õiguse üldpõhimõtetega ning ei ole tehtud kaalutlusvigu (p 23). Riigikohtu seisukoht (RKHKo 3-20-1198, p 17) järeldab, et kohtulik järelevalve hindamisotsuste üle on piiratud ning kõrvaldada tuleb eelkõige olulised vead ja välistada meelevaldsus. Samuti kinnitab Riigikohus (RKHKo 3-3- 1-75-12, p 20), et hindamiskriteeriumide alusel tehtud otsuseid ei või kohus vabalt asendada, kui need on tehtud nõuetekohaselt kaalutletult. Vaidlustaja ei ole esile toonud, et hankija otsuses esineks menetlus- või vormivigu, samuti et vastav otsus oleks vastuolus kehtiva õiguse või õiguse üldpõhimõtetega. Hankija nõustub sellega. Eelkõige on vaidlustaja hinnangul hankija teostanud hindamiskriteeriumite alusel punkte andes kaalumisõigust ebaõigesti, kuid hankija sellega ei nõustu. Vaidlustaja väidab vaidlustuse punktis 2.2.14.1 seoses teenuse kvaliteedi hindamisega: „Vaidlustaja pakkumuses oli sihtrühma segmentide kirjeldus ja vajaduste kaardistus esitatud süsteemselt ja 6 põhjalikult (profiilid, intervjuud, eelanalüüsid). Avalikkusele suunatud tegevuste puhul on kirjeldatud onboarding-protsessi: teavituskirjad, materjalid, tehniline juhendamine. Koolitajate valiku kriteeriumid (9 punkti) sisaldavad avatust uutele esinejatele ning läbipaistvat hindamismeetodit. Ka riskid olid detailselt kaardistatud, sealjuures lektori puudumine, vähene registreerumine, tehnilised tõrked jpm, koos maandamistegevustega. Võrdluseks on tuvastatav, et Eesti Põllumajandus Kaubanduskoda ja Mahemajanduse Koostöökogu pakkumused on saanud sarnase tagasiside või isegi üldisema, kuid hindepunktid on seejuures 35. Vaidlustaja on seisukohal, et pakutava teenuse kvaliteet väärinuks 35 hindepunkti, kuna kõik eeldused selleks on täidetud.“ Hankija rõhutab, et vaidlustaja pakkumuses ei ole sihtrühma segmentide kirjeldust ega vajaduste kaardistust. Samuti ei ole koolitajate valiku kriteeriumid avatud uutele esinejatele. Vastupidi, pakkumuse kohaselt kaasatakse uusi esinejaid alles siis, kui pakkuja ei ole leidnud esinejat Lk 3 / 12  olemasolevast koostöövõrgustikust (ükski esineja kas ei sobi või ei saa teadmussiirdes osaleda). Riskide kaardistamine piirdub pakkumuses nelja punktiga, milles ei ole esile toodud potentsiaalseid riske ega riskide realiseerumise puhuks tegevusi või meetmeid. Nenditud on, et ollakse proaktiivsed ja kasutatakse riskide maandamise tööriistu ja metoodikaid. Arvestades esiletoodud puudusi on hankija seisukohal, et vaidlustaja pakkumus vastab 5 hindepunktile. Hankija selgitab, et üldisem tagasiside Eesti Põllumajandus Kaubanduskoja ja Mahemajanduse Koostöökogu pakkumustele on indikatsioon puuduste vähesusele, mistõttu ei ole asjakohane vaidlustaja väide, et kuna eeltoodud pakkujatele antud tagasiside on üldisem, siis väärinuks ka vaidlustaja 35 punkti. Hankija lisab, et edukaks tunnistatud pakkujad esitasid sisukad, sektoripõhiselt diferentseeritud tegevusplaanid, mis olid seotud AKIS eesmärkidega. Vaidlustaja pakkumus jäi üldsõnaliseks ja ei sisaldanud mahemajanduse kitsaskohtade selget lahendust. Vaidlustaja väidab vaidlustuse punktis 2.2.16.1 seoses meeskonna kogemuse mitmekesisuse hindamisega: „Vaidlustaja esitas meeskonna koosseisu (6 projektijuhti + tugi), sealjuures on kirjeldatud selged rollid ja asendatavus. Töökogemus toidusektoris (sh mahetootmisega haakuv) ulatub 600 osalejani ja 222 ettevõtteni 2022–2024 perioodil. Teistele antud tagasiside ja punktidega võrreldes on selgelt vaidlustajale tehtud ülekohut meeskonna hindamisel. Mahemajanduse pädevus ei olnud kohustuslik nõue ja see ei oleks ka loogiline, sest hanke ese on koolituste korraldamine, mitte põllumajandusalased teenused, mistõttu ei ole võimalik seda ka hindamisel arvesse võtta. Seega ei ole hankija tegevus hindamisel olnud RHS § 3 põhimõtetega kooskõlas. Eelnevast tulenevalt on vaidlustaja seisukohal, et meeskonna kogemuse mitmekesisuse kriteeriumis väärinuks vaidlustaja 35 hindepunkti.“ Hankija rõhutab, et nii pakutava teenuse kvaliteedi kui meeskonna kogemuse mitmekesisuse hindamise kriteeriumites on selgelt esile toodud, et pakkumuse esitamisel tuleb lähtuda hanke osast ja valdkonnast. Meeskonna kogemuse mitmekesisuse hindamiskriteeriumis on kirjas: „Kogemus tuleb esitada vastava hanke osas toodud valdkonna suhtes, et hinnata meeskonna asjakohasust ja sobivust raamlepingu täitmiseks.“ Riigihanke osa 3 valdkond on mahemajandus. Kogemus mahemajanduses ja toidusektoris ei ole ilmtingimata võrdustavad ning käesoleval juhul puudus vaidlustaja meeskonnal kogemus mahemajanduse valdkonnas. Lähim võimalik haakuv valdkond oli seotud toidusektori müügivõimekusega, mis aga hankija hinnangul ei anna kindlust, et pakkuja oleks suuteline tagama kompetentsi mahemajanduses. Seetõttu on hankija põhjendatult andnud vaidlustajale 5 hindepunkti. Hankija lisab, et edukate pakkujate meeskonnad omasid varasemat kogemust mahemajanduse tehnoloogiasiirde praktilises elluviimises ja koostöös teadusasutustega; vaidlustaja puhul see kogemus ei ilmnenud. 2.4. Vaidlustaja leiab, et hankijal on osas 4 kohustus sõlmida raamleping kolme pakkujaga (p 2.3.1). Hankija ei nõustu esitatud seisukohaga ning leiab, et hankijal on õigus sõlmida raamleping ka kahe pakkujaga. Hankija seisukoha põhjendused on esitatud käesoleva seisukoha punktis 2.2. 2.5. Vaidlustaja vaidlustab punktis 2.3.5.1 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale riigihanke 4 osas teenuse kvaliteedi eest antud 35 hindepunkti. Vaidlustaja on seisukohal, et: „Hindamiskriteeriumi osaks on ka asjaolu, et kavandatavad tegevused peavad olema realistlikud ja kuluefektiivsed, ühtlasi ei tohi need tekitada täiendavad halduskoormust, kuid tagasisidestatud neid osi ei ole, mistõttu on eeldatav, et neid ei olegi pakkumuses kirjeldatud. Pakkuja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pakkumus väärib seega 20 hindepunkti.“ Lk 4 / 12  Hankija toob esile, et esiteks on vale, et halduskoormuse osa on tagasisidestamata, vastupidi, hankija on esile toonud, et pakkumus on põhjalikult läbi mõeldud, süsteemne ja struktureeritud metoodika sihtrühma vajaduste kaardistamiseks, mis on seotud organisatsiooni igapäevaste töövoogudega ja seetõttu ei tekita liikmetele ülemäärast koormust. Lisaks eelnevale, hankija märgib, et kuluefektiivsuse osas ei ole tagasisidestatud ka vaidlustaja pakkumust, mistõttu kui vaidlustaja hinnangul viitab tagasiside puudumine puudusele pakkumuses, siis oleks pidanud hankija andma vaidlustaja pakkumisele samuti vähem arv punkte, s.o. 5. Hankijale ei ole arusaadav ka vaidlustaja käsitlus, mille kohaselt isegi kui vastavad puudused Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumuses esineksid, siis peaks just need puudused tingima ilmtingimata madalama hindepunkti saamise. Hankija rõhutab, et RHS § 117 lg 1 teine lause ei kohusta hankijat esitama hindamise kohta detailset ülevaadet, vaid see peab olema lühikokkuvõte. Õiguskirjanduses on esile toodud, et olukorras, kus hankija on hinnanud pakkumusi kvaliteedikriteeriumi alusel, kuid põhjendused hindepunktide andmise osas on väga lakoonilised ega võimalda aru saada, millest lähtuvalt on üks või teine pakkumus konkreetses hindamiskategoorias vastava arvu hindepunkte saanud, on otsus vastuolus RHS § 117 lg 1 teise lausega ning § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. Praegusel juhul ei ole hankija põhjendused lakoonilised, samuti on aru saada, millest lähtuvalt on hankija punkte andnud. Seetõttu on hankija põhjendamiskohustust täitnud nõuetekohaselt. 2.6. Vaidlustaja vaidlustab punktis 2.3.5.2 EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDULE riigihanke 4 osas teenuse kvaliteedi eest antud 35 hindepunkti. Kuivõrd vaidlustaja vastuväide on sisult sama Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale esitatud vastuväitega, siis ei hakka hankija oma seisukohta kordama. Hankija seisukoht on esitatud käesoleva seisukoha punktis 2.5. 2.7. Vaidlustaja on seisukohal, et osas 4 ei ole vaidlustaja pakkumust teenuse kvaliteedi osas hinnatud vastavalt hindamiskriteeriumitele õigesti, mistõttu on vaidlustajale antud hindepunktid ebaõiged. Vaidlustaja hinnangul väärinuks vaidlustaja pakkumus 20 hindepunkti asemel 35 hindepunkti. Vaidlustuse punktis 2.3.6.1 väidab vaidlustaja: „Vaidlustaja ei nõustu tagasiside ega antud punktidega. Hankija tagasisidestas, et vaidlustaja metoodika on „universaalne“ ega arvesta sektori spetsiifikat - tegelikult käsitletakse toidusektori eripärasid pakkumuses läbi osalejate profiilide, eraldiseisvate vajaduste ja ettevõttepõhiste andmete. Kogu koolitusprotsessi kvaliteedi tagamine oli detailselt kirjeldatud (õpikeskkond, tagasiside, järelanalüüs). Riskide juhtimise mehhanismid olid olemas ja realistlikud.“ Hankija rõhutab, et vaidlustaja pakkumuses ei ole ühtegi viidet sektori spetsiifikale, mistõttu on täiesti vale vaidlustaja vastupidine väide. Samuti puudus põhjalik riskide kaardistamine või maandamistegevuste kirjeldus (välja toodud vaidlustaja enda poolt vaidlustuse lk 13-14). Pakkumuses on üksnes mööndud, et kasutatakse riski maandamise tööriistu ja metoodikaid. Vaidlustaja väidab, et on tuvastatav, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja EESTI TOIDUAINETETÖÖSTUSE LIIT pakkumused sisaldasid vähem täpseid mehhanisme. Mille alusel selline väide tuvastatav on, pole vaidlustaja põhjendanud. Kõrgemad punktid anti sisulise metoodika ja mõõdikute esitamise eest. Vaidlustaja meetodid ei näidanud selget mõju ega seost riigihanke osa valdkonnaga. Võttes arvesse eeltoodut on hankija seisukohal, et vaidlustaja pakkumus vastas 20 hindepunktile ning hankija on teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt. 2.8. Vaidlustaja on seisukohal, et osas 4 on vaidlustaja meeskonna kogemuse mitmekesisust hinnatud ebaõigesti 5 hindepunkti vääriliseks ning vaidlustaja oleks pidanud saama 35 hindepunkti. Lk 5 / 12  Vaidlustaja väidab punktis 2.3.7.1: „Hankija tõi välja tagasisidest, et „puudub toidutootmise pädevus“, kuid pakkumuses oli selgelt kirjeldatud toidusektori-alane kogemus, koostöö 222 ettevõttega, sh eksport ja müük. Meeskonna suurus, rollid ja asendused olid täpselt määratletud. Toidutootmise pädevus ei olnud kohustuslik nõue ja see ei oleks ka loogiline, sest hanke ese on koolituste korraldamine, mitte toidutootmise ja toiduohutuse alased teenused, mistõttu ei ole võimalik seda ka hindamisel arvesse võtta.“ Hankija ei nõustu vaidlustajaga, et toidutootmine ja toidusektori-alane kogemus on igal juhul võrdsustavad ning praegusel juhul ei olnud vaidlustaja toidusektori-alane kogemus kuidagi seotud toidutootmisega. Seetõttu on hankija tagasiside põhjendatud ja õige. Samuti kordab hankija, et riigihanke osa valdkond on hindamise kriteeriumis esile toodud ning pakkujad pidid esitama oma kogemuse just vastavas valdkonnas. Vaidlustaja seda ei teinud. Edukaks tunnistatud pakkujad esitasid tõendeid olemasolevate koostöövõrgustike kohta või varasemaid edukaid kogemusi toidutootmise valdkonnas. Seetõttu on hankija õigustatult andnud vaidlustaja pakkumusele 5 hindepunkti. 2.9. Vaidlustaja on seisukohal (p 2.3.8-2.3.9), et hankija oleks pidanud osas 4 EESTI TOIDUAINETE TÖÖSTUSE LIIDU ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumused tagasi lükkama, sest tegemist on põhjendamatult madala maksumustega pakkumustega. Hankija vaidlustaja seisukohaga ei nõustu, sest RHS § 115 kohaldub RHS 2.ptk-le ning teatud erihangetele, mille puhul see on seaduses sätestatud. Raamlepingule RHS § 115 ei kohaldu. Isegi kui asuda seisukohale, et RHS § 115 kohaldub ka raamlepingu regulatsioonile, siis RHS § 115 lg 1 kohaselt peab madala maksumuse kahtluseks olema objektiivne alus, mis viitaks sellele, et lepingut ei ole võimalik pakutud tingimustel täita. Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud, et üksnes sellest, et pakkumuses on teatud teenuste ühikuhinnad võrreldes teiste pakkujate esitatud hindadega oluliselt madalamad, ei pidanud vastustajal tekkima kahtlust pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Pakkumust tuleks hinnata tervikuna ning lisaks hinnaerinevusele peaks tuvastamist leidma täiendavad asjaolud, mis seavad pakkumuse tõsiseltvõetavuse kahtluse alla (vt nt 3-17-5244, p 13; 3-18-1116, p 16- 18). Hankija leiab, et madal hind võib olla konkurentsieelis ega nõua automaatselt täiendavat selgitust, kui see ei tähenda hanke eesmärkide ohtu seadmist. Praegusel juhul eristuvad ühikuhinnad oluliselt pakkujatel, kes on avalik-õiguslikud nendest, kes on eraõiguslikud. Hankija hinnangul võib selline erinevus tuleneda olemasolevatest infrastruktuuridest. Seetõttu puudus hankijal kahtlus lepingu täitmise osas, st objektiivne alus pakkumuste tagasi lükkamiseks. 2.10. Vaidlustaja on seisukohal, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pakkumus riigihanke osas 5 väärinuks 35 hindepunkti asemel 20 hindepunkti, sest: „kolm pakkujat on teinud kooskõlastatud tegevusi. See iseenesest on ka kõrvaldamise alus kooskõlastatud tegevuse tõttu § 95 lg 4 p 5 kohaselt. Lisaks on oluline puudus vähene otsekontakt põllumajandus- ja toidutootjatega - see võib mõjutada pakkuja võimet täielikult mõista ja rahuldada sihtrühma vajadusi, mis on oluline kvaliteedi tagamise aspekt. Hindamiskriteeriumi osaks on ka asjaolu, et kavandatavad tegevused peavad olema realistlikud ja kuluefektiivsed, tagasisidestatud seda osa aga ei ole, mistõttu on eeldatav, et seda osa pakkumuses kirjeldatud ei ole.“ Hankija on seisukohal, et esile toodud kaalutlused ei anna põhjust Eesti Kaubandus- Tööstuskojale antud hindepunktide vähendamiseks. Vähene otsekontakt riigihanke osa valdkonna isikutega on hankija hinnangul Eesti Kaubandus-Tööstuskoja pakkumuses kompenseeritud hästitöötava koostööga. Vaidlustaja vastuväite osas, mis puudutab kuluefektiivsus ja realistlikkust, on hankija oma seisukoha juba esitanud (p 2.5). Seetõttu on Lk 6 / 12  hankija arvamusel, et puudub alus Eesti Kaubandus-Tööstuskojale antud hindepunktide muutmiseks. 2.11. Vaidlustaja vaidlustab punktis 2.3.3.2 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale riigihanke 5 osas teenuse kvaliteedi eest antud 35 hindepunkti. Kuivõrd vaidlustaja vastuväide on sisult sama Eesti Kaubandus-Tööstuskoja suhtes samas hanke osas esitatud vastuväitega, siis ei hakka hankija oma seisukohta kordama. Hankija seisukoht on esitatud käesoleva seisukoha punktis 2.5 ja 2.10. 2.12. Vaidlustaja leiab, et vaidlustaja pakkumus hanke osas 5 oleks pidanud saama teenuse kvaliteedi osas 20 hindepunkti asemel 35 hindepunkti. Vaidlustaja põhjendab enda arvamust mh järgmiselt. „Hindamiskriteeriumi kohaselt peab 35p saamiseks pakkuja arusaam teadmussiirde tegevuste kvaliteedi tagamisest olema väga hästi kooskõlas hanke eesmärgiga ning olema põhjalikult, arusaadavalt ja argumenteeritult lahti kirjutatud. Vaidlustaja pakkumuse koosseisus esitatud „Kvaliteedi tagamise protsess“ dokumendi lk 2 on kirjeldatud, et teadmussiirde programmi kvaliteedi tagamise põhimõtted on läbimõeldud, süsteemsed ja sihtrühmale väärtust loovad.“ Hankija rõhutab ka vaidlustaja enda poolt väljatoodut, et 35 hindepunkti saamiseks pidid vastavad põhimõtted olema põhjalikult lahti kirjutatud. Hankija hinnangul ei vasta lause „teadmussiirde programmi kvaliteedi tagamise põhimõtted on läbimõeldud, süsteemsed ja sihtrühmale väärtust loovad“ põhjalikkuse kriteeriumile. „Hindamiskriteeriumis on kirjeldatud 35p saamise eeldusena asjaolu, et selgelt on kirjeldatud, kuidas tuvastatakse sihtrühma vajadused, kuidas arvestatakse sihtrühma erinevate profiilidega ning mil moel arvestatakse nendega tegevuse kavandamisel. Protsessi kirjeldamise lk 2 on kirjeldatud selgelt, et sihtrühmale suunatud tõhus kommunikatsioon hõlmab uudiskirju, sotsiaalmeediat, erialaseid võrgustikke ja otsekontakte. Lisaks kogutakse osalejatelt põhjalikku tagasisidet ja arvestatakse nende soovitusi edasiste tegevuste planeerimisel.“ Vaidlustaja esile toodud kommunikatsioon on pakkumuses esitatud teabe põhjal seotud vaidlustaja poolse teabe edastamisega sihtrühmadele. Pakkumuses puudub viide, et vastav kommunikatsioon puudutaks kuidagigi sihtrühma vajaduste tuvastamist. Samuti puudub selgitus, kuidas arvestatakse saadud tagasiside – seda nõuab aga 35 hindepunkti saamiseks hindamismetoodika. „Hindamiskriteerium sätestab ka 35p puhul nõude, et tegevuste kvaliteeti mõjutavad riskid on väga hästi kaardistatud, kooskõlas hanke tegevustega ning nende maandamise tegevused on eesmärgipärased, väga hästi läbi mõeldud ja teostatavad. Pakkumuses esitatud dokumendi lk 8 on vaidlustaja kirjeldanud riskide maandamise põhimõtteid, mis hõlmavad varakult koolitajate ja osalejate leidmist, proaktiivset tegutsemist, iganädalast riskide analüüsi ja dokumenteerimist ning varuplaanide loomist.“ Vaidlustaja toob õigesti ise esile, et sõnaselgelt on vaidlustaja pakkumuses esile toonud vaid ühe riski – koolitajate ja osalejate leidmine. Rohkem riske vaidlustaja enda pakkumuses kaardistanud ei ole. Ka maandamistegevused on vaidlustaja pakkumuses täpselt nii üldsõnalised nagu vaidlustaja vaidlustuses esile toonud on, st puudub nõutav läbimõeldus. Hankija hinnangul ei vasta selline pakkumus maksimaalsetele hindepunktidele. Kokkuvõtlikult on hankija seisukohal, et esile toodud puudused vaidlustaja pakkumuses, millele on hankija ka edukaks tunnistamise otsuses tuginenud, vastavad vaidlustaja pakkumuse sisule ega ole hankija meelevaldse käsitluse tulemusena fabritseeritud. Arvestades esinevaid puuduseid ei ole hankija hinnangul võimalik anda vaidlustaja pakkumusele maksimaalseid hindepunkte. Seega on hankija kaalutlusotsus olnud kooskõlas hindamise kriteeriumite ja hindamismetoodikaga. Lk 7 / 12 2.13. Vaidlustaja väidab (p 2.4.6-2.4.7), et vähemalt EESTI TOIDUAINETE TÖÖSTUSE LIIDU ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumised oleks tulnud põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi lükata. Hankija ei nõustu sellise seisukohaga. Hankija on oma seisukohta põhistanud menetlusdokumendi punktis 2.9. 2.14. Vaidlustaja väidab (p 2.4.8-2.4.9), et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja EESTI TOIDUAINETETÖÖSTUSE LIIDU ja Eesti Kaubandus Tööstuskoja kõrvaldamata jätmine on vastuolus RHS § 94 lg 4 p-ga 5. Vaidlustaja leiab, et nimetatud pakkujate esitatud tegevuskavast selgus, et iseseisvalt riigihankel osalevad pakkujad ehk konkurendid KonkS mõttes kavatsevad teha koostööd. Hankija ei nõustu vaidlustajaga ja on seisukohal, et Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja, EESTI TOIDUAINETETÖÖSTUSE LIIDU ja Eesti Kaubandus Tööstuskoja on jäetud õiguspäraselt kõrvaldamata, sest puudub alus arvata, et pakkujate vahel oleks konkurentsi kahjustav kokkulepe. Õiguskirjanduses on selgitatud, et riigihangete kontekstis saavad konkurentsi kahjustavad tegevused puudutada eeskätt pakkumuste kooskõlastamist (ingl bid-rigging).1 Veelgi enam, Euroopa kohus on selgitanud, et nende taotlejate või pakkujate automaatne hankemenetlusest kõrvalejätmine, kellel on teiste konkurentidega kontrolli- või koostöösuhted, läheb kaugemale sellest, mis on vajalik kokkumängu ärahoidmiseks ja seega võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise ja läbipaistvuskohustuse täitmise tagamiseks. Automaatne hankemenetlusest kõrvalejätmine kujutab endast ümberlükkamatut eeldust, et kontrolli- või koostöösuhtes ettevõtjate poolt sama hanke raames esitatud pakkumused on vastastikku mõjutatud, ja see välistab nende pakkujate võimaluse tõendada, et pakkumused on esitatud sõltumatult ning on seega vastuolus liidu huviga tagada võimalikult paljude pakkujate osalemine (C-769/21, p-d 34- 38). Praegusel juhul tugineb vaidlustaja sellele, et pakkujad oma igapäeva toimingutes teevad koostööd, jagavad andmeid. Selline tegevus ei ole aga pakkuja kõrvaldamise aluseks. Vastupidine ei oleks ka mõeldav, sest sellisel juhul oleks alati välistatud pakkujad, kes kasvõi ühte teenust endale sisse ostavad, st koostööd teevad. RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluste tinglik “vabatahtlikkus” seisneb selles, et kui hankija on kontrolli tulemusel tuvastanud mõne seesuguse aluse esinemise pakkuja või taotleja suhtes, siis erinevalt sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud nn kohustuslikest kõrvaldamise alustest, millele peab vältimatult järgnema ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamine, peab hankija kaalutlema, kas ettevõtja kõrvaldada või mitte. Kuivõrd hankija ei tuvastanud RHS § 95 lg 4 p 5 esinemist, siis ei pidanud hankija kaalutlema, kas pakkujaid kõrvaldada või mitte. Seetõttu ei tähenda kaalutluse puudumine otsusest, et hankija tegevuses esineb minetusi. 2.15. Vaidlustaja on seisukohal, et MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse pakkumus oleks tulnud osas 6 jätta vastavaks tunnistamata, sest riigihangete registri töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad” punktis 3 esitatud üldkulude määra parandamine hankija poolt ei olnud RHS § 117 lg 3 alusel lubatud. Hankija ei nõustu vaidlustajaga ja leiab, et vastav eksimus tuleks lugeda arvutusveaks RHS § 117 lg 3 mõistes. Hankija selgitab lisaks juba esitatud selgitustele juurde, et sh MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse esitatud andmetes esinenud viga tulenes riigihangete registri kasutamise tehnilisest vormistusest ning esines vastava pakkuja kõikides pakkumustes (st nt kui pakkuja esitas pakkumuse mitmes osas, siis see viga esines igas osas). Võttes arvesse Vormis 1 esitatud andmeid oli seega hankijale aru saada, et registri töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" punkti 3 sisestatava üldkulude määra sisestamisel on pakkujad teinud sisuliselt 1 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. § 95, komm 59. Lk 8 / 12  arvutusvea, kusjuures eksimuse olemust arvestades ei tekkinud kahtlust, kas õiged andmed on Vormis 1 või registris. Hankija hinnangul on oluline, et vastava vea parandamisel peeti silmas RHS üldpõhimõtteid, mille kohaselt arvutusvea parandamine ei tohi rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet ning peab põhinema objektiivselt tuvastataval ja põhjendatud infol. Käesoleval juhul oli vea iseloom ja paranduse loogika üheselt tuvastatav, see ei andnud pakkujale konkurentsieelist ega muutnud hinnatud pakkumuse sisu – mistõttu oli parandamine õiguspärane ja kooskõlas RHS § 117 lg 3 mõtte ja eesmärgiga. Kohtupraktikas (Tallinna Halduskohtu otsus 3-18-1598, p 34) on samuti kinnitatud, et arvutusviga peab olema ilmne ega tohi nõuda pakkumuse sisu muutmist ega muudatusi selles, mis puudutab hindamise aluseks olevaid sisulisi aspekte. Seega on lubatud parandada näiteks aritmeetiline eksimus või vormistustehniline sisestusviga, kuid mitte sisulist pakkumust. Eeltoodust tulenevalt on hankija seisukohal, et kuivõrd arvutusviga sh MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse pakkumuses oli tehnilisest vormistusest tulenevalt, siis ei ole õigusega vastuolus MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse pakkumuse edukaks tunnistamine. Vaatamata eeltoodule, isegi kui tuvastatakse, et vastav parandus ei ole kooskõlas RHS § 117 lg- ga 3, siis ei muuda see kuidagi vaidlustaja positsiooni käesolevas riigihankes. RHAD nägi ette, et osas 6 sõlmib hankija raamlepingu 2-5 pakkujaga. Hankija tunnistaski hanke osas 6 edukaks viis pakkujat - Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Mahepõllumajanduse Koostöökogu, EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT, MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus ja Northern Roots MTÜ. Nendest madalaimad punktid olid Northern Roots MTÜ-l – 67,6 hindepunkti ja MTÜ-l Eesti Maaelu Nõuandeteenistus – 68,68 hindepunkti. Vaidlustaja sai vastavas hanke osas kokku 41,08 hindepunkti, mis on oluliselt vähem kui madalamate punktidega edukaks tunnistatud pakkujad. Arvestades, et hankijal on õigus sõlmida raamleping ka vähemate pakkujatega, näiteks ainult nelja pakkujaga ning vaidlustaja hindepunktid on oluliselt madalamad (sh puudus olulisel määral vajaminev meeskondlik pädevus), siis ei oleks vaidlustajat endiselt edukaks tunnistatud. 2.16. Vaidlustaja vaidlustab (p 2.5.12.1) Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale antud hindepunktid hanke osas 6 seoses teenuse kvaliteediga. Vaidlustaja hinnangul oleks Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda pidanud saama 35 hindepunkti asemel 20 hindepunkti. Vaidlustaja vastuväide seisneb selles, et hankija ei ole tagasisides eraldi esile toonud kuluefektiivsust ja tegevuste realistlikkust. Hankija on selles osas oma seisukoha juba esitanud, kuid kordab, et vastavate märksõnade puudumine tagasisides ei tähenda, et pakkumus oleks olnud selles osas puudulik. Vaidlustaja enda tagasiside samuti ei käsitle vastavaid sisupunkte, kuid vaidlustaja enda hindamispunktide osas vähendamist ei taotle. Hankija jääb antud hindepunktide juurde ega leia, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale antud hindepunkte tuleks vähendada. 2.17. Vaidlustaja vaidlustab (p 2.5.12.2) Mahepõllumajanduse Koostöökogule antud hindepunktid hanke osas 6 seoses teenuse kvaliteediga. Vaidlustaja hinnangul oleks Mahepõllumajanduse Koostöökogu pidanud saama 35 hindepunkti asemel 20 hindepunkti. Vaidlustaja heidab ette: „Hankija on kirjeldanud, et sihtrühma kirjeldamine on teostatud üldisel tasemel arvnumbriteta ehk see vajab tegelikult täiendavat detailsust, et vastata 35 hindepunkti eeldustele. Hindamiskriteeriumi osaks on ka asjaolu, et kavandatavad tegevused peavad olema realistlikud ja kuluefektiivsed, samuti halduskoormust vähendavad - tagasisidestatud seda osa aga ei ole, mistõttu on eeldatav, et seda osa pakkumuses kirjeldatud ei ole.“ Lk 9 / 12  Kordamata juba mh punktis 2.16 selgitatust lisab hankija, et sihtrühma kirjeldamine arvumbriga ei ole hindamise kriteeriumi või hindamismetoodikaga nõutud. Isegi, kui arvnumbrid oleks nõutud, siis vaidlustaja ise on samuti jätnud arvnumbrid esitamata. Kuid taaskord ei pea vaidlustaja vajalikuks mh iseenda hindepunktide langetamist, vaid üksnes teise pakkuja omi. Eelnevast tulenevalt, kuna vaidlustaja ei ole esile toonud, et Mahepõllumajanduse Koostöökogu pakkumuses esineksid puudused, mis tingiksid hindamispunktide alandamise, on Mahepõllumajanduse Koostöökogule antud punktid kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1. 2.18. Vaidlustaja vaidlustab talle hanke osas 6 antud hindepunktid seoses teenuse kvaliteediga ja leiab, et ta oleks pidanud saama 20 hindepunkti asemel 35 hindepunkti. Hankija ei nõustu sellega, sest vaidlustaja pakkumuses esinesid olulised puudused. Vaidlustaja selgitab: „Vaidlustaja on seisukohal, et hankija ei ole õiguspäraselt kontrollinud teenuse kvaliteeti vastavalt hindamiskriteeriumitele. Vaidlustaja leiab, et kogu teenuse sisu kirjeldus vastab 35 hindepunkti saamise eeldustele täielikult. Hankija tagasiside on üldine, selle tulemusel ei ole võimalik tuvastada, mis probleemid täpsemalt esinesid ja kuidas need väljendusid. Vaidlustaja on põhjalikult, arusaadavalt ja argumenteeritult lahti kirjutanud teadmussiirde tegevuste kvaliteedi tagamise põhimõtted. Sihtrühma vajaduste tuvastamine ja erinevate profiilidega arvestamine on selgelt kirjeldatud. Otsese kasu hindamine sihtgrupile on detailselt põhjendatud. Tegevuste kvaliteedi tagamine ja kvaliteedikontrollitegevused on selgelt ja veenvalt kirjeldatud. Kavandatud tegevused on realistlikud ja kuluefektiivsed ning toetavad hanke eesmärke. Riskid ja nende maandamistegevused on hästi kaardistatud ja eesmärgipärased. Sisuliselt on vaidlustaja adresseerinud pakkumuse koosseisus esitatud „Kvaliteedi tagamise protsess“ dokumendi sisu käesoleva dokumendi p-s 2.5.9 ning arvestades, et osas 5 ja 6 oli pakkumuse hindamismetoodika sisu ja pakkuja poolne pakkumuse ülesehitus sama, siis vaidlustaja neid seisukohti käesolevaga ei korda.“ Kordamata samuti punktis 2.12 esile toodut rõhutab hankija üksnes, et täielikult on põhistamata väide, nagu ei oleks võimalik hankija poolt antud tagasisidest tuvastada, mis probleemid täpsemalt esinesid. Hankija hinnangul on selge, et esinesid järgmised probleemid – sisustamata on valdkonna sihtrühma mõistmine; pakkumusest ei selgu, kuidas arvestatakse sektori spetsiifikat; sisseelamisprotsess ei võta arvesse, et hange sisaldab avalikkusele suunatud üritusi ja materjale; kvaliteedinõuded koolitajatele on liiga piiravad; riskide kaardistamine ja hindamine on üldsõnaline, nimetamata on korraldajast endast tulenevad riskid. Vaidlustaja väide nagu oleks pakkumine kõiki neid küsimusi tegelikult põhjalikult selgitanud, on vale. Ainuüksi väärib märkimist see, et riske on esile toodud vaid üks. Edukaks tunnistatud pakkujad said kõrgemad hindepunktid tänu sisuliselt paremale ja põhjalikumale teenuse kavandusele, riskide juhtimise mehhanismidele ja meeskonna kogemusele. Eeltoodud asjaolud kogumis andsid vaidlustajale vastavas hanke osas teenuse kvaliteedi eest 20 hindepunkti. Hankija hinnangul on selge, et pakkumus ei vastanud 35 hindepunkti tasemele. 2.19. Vaidlustaja vaidlustab hanke osas 6 ka meeskonna kogemuse mitmekesisusele antud hindepunktid ja leiab, et vaidlustaja oleks pidanud saama 5 hindepunkti asemel 35 hindepunkti. Vaidlustaja selgitab: „Esiteks, hankes ei ole nõuet, mille kohaselt peaks pakkujal olema põllumajandussektori alane pädevus, ja see ei oleks ka loogiline, sest hanke ese on koolituste korraldamine, mitte põllumajandusalased teenused, mistõttu ei ole selle hindamine lubatav. Lisaks on tuvastatav, et EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT ja Eesti Maaelu Nõuandeteenistus said vastavalt 20 ja 35 hindepunkti, kuigi tagasiside kohaselt olid neil meekonna kogemused piiratud või tõendamata. Hankija hindamine selles kriteeriumis ei ole olnud Lk 10 / 12  selge, arusaadav, võrdne ega objektiive. Vaidlustaja vääriks 35 hindepunkti, kuna kõik 35 hindepunkti saamise eeldused hindamismetoodika kohaselt on täidetud.“ Vaidlustaja ei ole esile toonud, mille põhjal vääriks vaidlustaja just 35 hindepunkti. Samuti, horisontaalse teadmussiirde tegevused hanke osas 6 on suunatud põllumajandussektorile, mistõttu ei ole meelevaldne nõuda pakkujatelt kogemust põllumajandussektoriga. Teiste pakkujate esitatud meeskonna kogemuse kirjeldused ei mõjuta kuidagi vaidlustaja esitatud kogemuse hindamist, seetõttu ei ole asjakohane see, kuidas hinnati nt EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU ja Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse meeskonna kogemusi. Hankija jääb selle juurde, et arvestades esitatud pakkumust, vastab vaidlustaja meeskonna kogemuse mitmekesisuse kirjeldus 5 hindepunktile. 3. Seisukoht järelevalve taotlusele 3.1. Hankija on seisukohal, et vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. RHS ei anna vaidlustajale õigust taotleda, et VAKO teavitaks Rahandusministeeriumi järelevalve algatamise vajadusest. RHS § 195 lg 10 on VAKO diskretsiooniotsus. 3.2. Siiski märgib hankija, et arvestades käesolevas seisukohas esitatud selgitusi, on selge, et vaidlustaja on oluliselt asjaolusid moonutanud. Hankija tegevus raamlepingu koostööpartnerite leidmisel on olnud kooskõlas RHS-ga ja õiguse üldpõhimõtetega. 3.3. Vaidlustaja hinnangul tuleks järelevalve algatada eelkõige kolmel põhjusel. 3.4. Esiteks, vaidlustaja leiab, et RHAD-st ei ole aru saada, millisel juhul sõlmitakse raamleping 2 või 3 pakkujaga. Hankija sellega ei nõustu. Hindamise kriteeriumite hindamisel määrab hankija pakkumustele punktid vastavalt hindamismetoodikale. Pakkumused, mis saavad oluliselt vähem punkti, ei tunnistata edukaks. Hankijal võib olla huvi võimalikult paljude koostööpartnerite vastu, kuid juhul, kui pakkumused ei vasta hindamise kriteeriumitele, ei saa hankijalt nõuda, et ta sõlmiks raamlepingu ka pakkujaga, kes sisuliselt ei ole pädev lepingut täitma. Vaidlustajaga saaks nõustuda siis, kui hankija oleks edukaks tunnistanud ka pakkumisi, millel on samaväärne või madalam hindepunktide arv vaidlustajaga. Käesoleval juhul sellist ebavõrdset kohtlemist aga toimunud ei ole. Hankija on edukaks tunnistanud üksnes kõrgeid hindepunkte saanud pakkumused. 3.5. Teiseks väidab vaidlustaja, et hankija on jätnud RHAD-s seadmata minikonkursile kehtivad hindamiskriteeriumide kataloogi. Hankija on need välja toonud raamlepingu punktis 3.11. Arvestades raamlepingu eset, ei ole mõeldav, et hindamise kriteeriumite hindamismetoodika oleks tervenisti lahti kirjutatud, sest see erineb oluliselt olenevalt sellest, kas tellitakse konverentsi, veebiloengut või õppereisi. 3.6. Kolmandaks, vaidlustaja leiab, et kuna RHAD-is sisalduv algusaeg 01.04.2025. a on möödas, kuulub hange kehtetuks tunnistamisele RHS § 73 lg 3 p 6 alusel. Hankija ei nõustu ka sellega. Hankija selgitab esmalt, et käesoleval juhul on tegemist raamlepingute sõlmimiseks läbiviidava menetlusega. Raamleping ei kohusta hankijat sõlmima mitte ühtegi hankelepingut, mistõttu ei mõjuta RHAD-i sisestatud alguskuupäev kuidagi raamlepingu või selle raames sõlmitavate hankelepingute täitmist. Hankija selgitab siiski, et tegemist on tehnilise piiranguga riigihangete registris. Kuivõrd raamleping sõlmitakse AKIS-st tulenevalt kuni 29.12.2029. a, s.o. kauemaks kui neli aastat, siis tuleb hankijal vajadusel põhjendada, miks on põhjendatud RHS § 29 lg-s 2 sätestatud tähtajast pikem raamleping. Et vastav asjaolu oleks üheselt kõikidele pakkujatele arusaadav, sisestas Lk 11 / 12  hankija registrisse raamlepingute lõpukuupäeva. Kahjuks ei ole võimalik sisestada ainult lõpukuupäeva ja register nõuab ka alguskuupäeva sisestamist. Oluline on esile tuua, et raamlepingute projektides on selgelt kirjas, et lepingud jõustuvad lepingu sõlmimisega. 4. Menetluslikud küsimused 4.1. Menetluse liik. Hankija nõustub vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses RHS § 196 kohaselt. 4.2. Esindusõigus. Hankijat esindab advokaat, kes kinnitab esindusõiguse olemasolu. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). Advokaat Päivi Margna kinnitab enda esindusõigust. 4.3. Menetluskulud. Hankija palub vaidlustajalt välja mõista menetluskulud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Päivi Margna, advokaat Maaelu Teadmuskeskuse lepingule esindaja Lk 12 / 12