Hankija täiendav seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 24.04.2025 nr 12.2-10/102 Endla 13, 10122 Tallinn [email protected] Meie 08.05.2025 nr 12-7/641-7 Hankija: aktsiaselts TALLINNA SADAM Registrikood 10137319 Sadama tn 25, 10111 Tallinn [email protected] Vaidlustaja: KRAUSBERG EESTI OÜ Registrikood 11279028 Pirita tee 102, 12011 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn [email protected] Kolmas isik: SPS Grupp OÜ Registrikood 11394806 Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Lelle tn 24, 11318 Tallinn [email protected] HANKIJA TÄIENDAV SEISUKOHT 1. Ristsubsideerimise keelu kontroll. Vaidlustaja on nii Vaidlustuses kui ka 29.04.2025 ja 05.05.2025 esitatud täiendavates seisukohtades teadlikult ja vääralt tõlgendanud Hankija vastust Vaidlustustele ja Riigihankes kehtestatud tingimusi, sh ajanud tahtlikult segamini valve- AS Tallinna Sadam | Registrikood 10137319 | Sadama 25 | 15051 Tallinn | 631 8555 | [email protected] | www.ts.ee ja hoolduskoristuse maksumused/sagedused jne. Esiteks Hankija ei ole kordagi möönnud, et Kolmas isik on rakendanud Riigihanke osades 1 ja 2 ristsubsideerimist, vaid selgitanud vastupidist. Teiseks Vaidlustaja väljatoodud kalkulatsioonid kõigis kolmes dokumendis on ebaõiged ja tahtlikult eksitavad, mistõttu palub Hankija need jätta tähelepanuta. Eksitavate ja ebaõigete andmete esitamine on Hankija jaoks kummastav, kuna nagu 23.04.2025 saadetud vastuses selgitasime, osutab just Vaidlustaja hetkel Riigihanke osas 1 Hankijale puhastusteenust, mistõttu mahtudest ja erinevatest koristusliikidest väga hästi teadlik ning võimeline esitama ka korrektsed arvutused. 1.1. Riigihanke osas 1 on koristuse sagedused toodud RHAD Lisa 1.6.1 veergudes J ja Q ning täpsemad hooldus- ja valvekoristuse tingimused RHAD Lisas 1.3.1. Riigihanke osas 2 vastavalt siis RHAD Lisa 1.6.2 veerus H ning täpsemad hooldus- ja valvekoristuse tingimused RHAD Lisas 1.3.2. 1.2. RHAD Lisade 1.3.1 ja 1.3.2 kohaselt valvekoristust teostatakse vastavalt koristatava objekti seisundile selliselt, et hoonetes avalikus kasutuses olevates ruumides oleks nende lahtiolekuajal tagatud visuaalne puhtus ja ruumi funktsionaalsus. Hankija ei ole Riigihanke alusdokumentides kehtestanud valvekoristuste kordade arvu. Seevastu hoolduskoristus tuleb teostada üldiselt kord päevas või isegi harvem (tööpäeviti või konkreetsetel tööpäevadel). Nt reisijate teenindamisega seotud ruumides põhiliselt ajal kui terminal (-id) on suletud. 1.3. Pakkujad pidid RHAD Lisa 1.6.1 tabelis täitma neli veergu - K “Suvisel hooajal 1 m² hoolduskoristuse ühe korra hind (hind eurodes, ilma km-ta)“, N“ Suvise valvekoristuse 1m² (1 päev) hind (hind eurodes, ilma km-ta), R „Talvisel hooajal 1 m² hoolduskoristuse ühe korra hind (hind eurodes, ilma km-ta)“ U „Talvise valvekoristuse 1m² (1 päev) hind (hind eurodes, ilma km-ta)“. Veerud K ja R tuli täita hoolduskoristuse osas ning veerud N ja U tuli täita valvekoristuse osas. Riigihanke osas 2 tuli pakkujal täitja 2 veergu – K „1 m² hoolduskoristuse ühe korra hind (hind eurodes, ilma km-ta)“ ja N „ Ruumi ühe kalendrikuu valvekoristuse maksumus vastavalt Lisa 1.3.2 toodud vajadusele (hind eurodes, ilma km-ta)“. 1.4. Vaidlustaja on võtnud meelevaldselt Kolmanda isiku eeldatavad hoolduskoristuse ühikuhinnad ja teinud väidetava valvekoristuse sagedusega korrutuse ja seejärel väitnud, et sellise maksumusega ei ole võimalik ruume koristada1. Kolmas isik ei ole kordagi pakkunud valvekoristusele 1 eurosendist ühikuhinda, et selliseid arvutusi saaks tõe pähe võtta. Näiteks tuleb teha hoolduskoristust osades väikestes ruumides 8 korda kuus, mitte 6 korda päevas, mistõttu võib tõesti algselt tunduda, et mõned ühikuhinnad on kuu lõikes soodsad, kuid kui 1 Vaidlustaja esitatud valeväide 29.04.2025 saadetud seisukoha p-s 2.4: „Sisestades RHAD Lisa 1.6.1 reale 350 1,2 m2 pindalaga WC puhul nii suve- kui talvehooajal ühe ruutmeetri hooldus- ja koristamise hinnaks 1 eurosenti (0,01 eurot), saame lahtris X350 tulemuseks 26,27 eurot 36-kuulise lepinguperioodi kohta, s.o. 8,76 eurot aastas. On ilmselge, et 8,76 eurot ei kata antud ruumi koristamise kulu ühes aastas, kusjuures selliseid reisijate poolt üldkasutatavaid ruume tuleb koristada igapäevaselt 6 korda, nagu vaidlustuses välja tõime“. 2 süüvida töö tegelikku mahtu, siis tunduvad esitatud ühikuhinnad eluliselt usutavad. VAKO võib Kolmanda isiku esitatud Lisa 1.6.1 ja Lisa 1.6.2 tabeleid (Kolmanda isiku ärisaladus) vaadates veenduda, et Vaidlustaja kalkulatsioonid ei vasta tõele. 1.5. Samuti ei vasta tõele Vaidlustaja 05.05.2025 saadetud seisukoha p-s 3.6 toodud eeldused Kolmanda isiku poolt pakutavate ühikuhindade osas, mistõttu on ka vastavas lõigus tehtud arvutused väärad. 1.6. Hankija nõustub Vaidlustajaga, et mõne pakkuja või teiste pakkujate keskmiste ühikuhindade võrdlemine ei saa olla ainus viis kontrollida ristsubsideerimise keelu järgimist, kuid see on antud juhul väga hea indikaator selles veendumiseks. Hankijal on võimalik läbi pakkumuste/ühikuhindade võrdlemise saada teavet vastava valdkonna hinnataseme osas. Hankija jaoks jätkuvalt kummastav, et Vaidlustaja, kes on pakkunud praktiliselt identseid või isegi paljudel veergudel soodsamaid ühikuhindu leiab nüüd, et Kolmas isik ei ole võimeline ilma ristsubsideerimise keeldu rikkumata teenust osutada, kuid tema on selleks suuteline. Hankija jääb oma seisukoha juurde, et kui Vaidlustaja leiab, et Kolmas isik on oma pakkumust ristsubsideerinud, tähendab see ka asjaolu, et Vaidlustaja ise on oma pakkumust olulisel määral ristsubsideerinud. Mistõttu tuleks sellisel juhul ka Vaidlustaja pakkumus tagasi lükata, tal puuduks võimalus hankelepingusse jõuda ja tegemist oleks perspektiivitu vaidlustusega. VAKO on oma otsustes2 välja toonud, et „kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega tulenevalt RHS § 185 lgst 1 on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus. Vaidlustuse rahuldamine peab aitama kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele või rikutud õiguste taastamisele, mis tähendab seda, et vaidlustajal peab olema võimalus sõlmida hankijaga hankeleping. Kui vaidlustajal selline võimalus puudub, tuleb vaidlustus jätta RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata vaidlustuse esitamise õiguse puudumise tõttu“. Seega on äärmiselt ebatõenäoline, et Vaidlustajal oleks siiras veendumus selles, et Kolmas isik on oma pakkumust ristsubsideerinud, vaid Vaidlustaja lihtsalt soovib venitada Riigihankes lepingute sõlmisega. 1.7. Hankija on sisuliselt kontrollinud ristsubsideerimise keelu järgimist. Lisaks 23.04.2025 saadetud vastusele selgitame, et võrdlesime pakutud ühikuhindu nii teiste pakkujatega kui ka hindasime, kas esitatud ühikuhinnaga on võimalik vastavat ruumi koristada. Hankijal ei tekkinud kahtlust, et pakutud ühikuhinnaga ei oleks võimalik ruume koristada, kuna hoolduskoristuse puhul on väikesed ruumid nagu lift, koridor, trepikoda jne hõlpsasti koristatavad, üldiselt on tegemist tühjade pindadega, kust puuduvad erinevad esemed (nt mööbel), liikluskoormus ei ole pindadel suur, mistõttu ei kulu ka nende koristamiseks liialdaselt ressurssi (seda asjaolu ilmestab ka Vaidlustaja pakkumus). Lisaks on juba valvekoristusega tagatud paljudel objektidel visuaalne puhtus ja ruumi funktsionaalsus. Kuna nimetatud ruumide koristamiseks kuluv ressurss on Hankija hinnang Riigihanke kogumahtu hinnates marginaalne on proportsionaalselt marginaalsed ka muud kaasuvad kulud, mida Vaidlustaja on loetlenud 29.04.2025 esitatud täiendava seisukoha p-s 2.2. 2 nt VAKO 08.06.2022 otsus nr 74-22/241946, 19.08.2021 otsus nr 133-21/234323. 3 1.8. Tõele ei vasta ka Vaidlustaja väide 05.05.2025 esitatud seisukohas, mille kohaselt 1 eurosendist (0,01) hinda 75 korda, s.o. järelikult 75 eraldi ruumi kohta. Varasemalt selgitasime, et 1 ruumi kohta pidi pakkuja esitama 4 erinevat ühikuhinda. Hankija tõi 23.04.2025 saadetud vastuse punktis 7.1 välja, et Kolmas isik on pakkunud RHAD Lisas 1.6.1 (veerud: suvise ja talvise 1 m² hoolduskoristuse ühe korra hind) 1 eurosendist ühikuhinda 75-l korral, mitte 75 ruumi osas. 1.9. Vaidlustaja toob 29.04.2025 esitatud täiendava seisukoha p-i 2.3 viimases lauses välja, et Hankija väidab, et tal ei tulnud mõttessegi ristsubsideerimist kontrollida, sest hinnad tundusid õigetena. Hankija ei ole midagi sellist väitnud, vaid selgitas 23.04.2025 esitatud vastuses, et Hankijal ei tekkinud faktilisi asjaolusid hinnates kahtlust, et Kolmas isik oleks oma pakkumust ristsubsideerinud. Seejärel heidab Vaidlustaja p-s 2.5 ette, et Hankija ei ole sisuliselt kontrollinud ristsubsideerimise keeldu. Kummastav on see, et Vaidlustaja heidab algselt Hankijale ette, et ei ole üldse kontrollitud ristsubsideerimise keeldu, aga siis jällegi leiab, et Hankija on seda teinud, aga mitte sisuliselt. Hankija on kontrollinud ristsubsideerimise keeldu sisuliselt vastavalt Riigihanke alusdokumentides toodud nõutele ja pakkumuse esitatud infole (vt p 1.7). 1.10. Hankijale nähtub, et kuna Vaidlustajal puuduvad selged ja asjakohased tõendid ning argumendid Kolmanda isiku poolse ristsubsideerimise keelu rikkumise osas, siis Vaidlustaja eesmärk on üksnes vett sogada pannes ristsubsideerimise keelu ja põhjendamatult madala maksumuse vahele võrdusmärgi. Varasemalt on VAKO kinnitanud, et tegemist on erinevate instituutidega (nt VAKO otsus nr 127-21/234323 p 32). Veelgi enam, ristsubsideerimise keeld on pakkumuse vastavustingimus, mistõttu vaidlustatav läbi pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse, kuid põhjendamatult madalat pakkumust on võimalik vaidlustada edukaks tunnistamise otsuse kaudu. 2. Põhjendamatult madala maksumuse kontroll. Hankija põhjalikud selgitused põhjendamatult madala maksumuse osas on esitatud 23.04.2025 saadetud vastuses. 3. Kolmanda isiku meeskond vastab Riigihankes kehtestatud nõutele. Vaidlustaja heidab Hankijale ette, et Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontroll on olnud formaalne, mitte sisuline, samuti ka tõika, et Hankijal puudub igasugune kindel teadmine, et nimetatud isikud on üleüldse Kolmanda isiku töötajad või et nad on andnud selleks nõusoleku. 3.1. Vastavustingimuse kohaselt ei pidanud meeskonna liikmed töötama Kolmanda isiku juures töölepingu alusel, samuti ei pidanud meeskonna liikmed esitama riigihankes kinnitust, et osalevad lepingu täitmises. Hankija on lähtunud Kolmanda isiku pakkumust kontrollides omaenda poolt seatud tingimustest. Hankija ei pea ega saa sisustada vastavustingimust teisiti kui Riigihankes kehtestatud ja hakata kontrollima pakkumuse vastavust tingimustele, mida Riigihankes kehtestatud ei ole nagu Vaidlustaja õigeks peab. 3.2. Siiski Hankija jaoks on oluline, et lepingu täitmisel kasutataks pakkumuses toodud meeskonda, mistõttu on Hankija Hankelepingu projekti p-s 4.2 kehtestanud kohustuse, mille 4 kohaselt […]eeldab Tellija, et Lepingu täitmisel kasutatakse isikut, kelle Töövõtja esitas hanke pakkumuse koosseisus pakkumuse vastavaks tunnistamisel. Nimetatud isiku vahetamine on lubatud tingimusel, et Töövõtja poolt pakutud asendusisik vastab samadele nõuetele nagu oli alusdokumentides esitatud töödejuhatajale. 3.3. Sama kehtib ka Riigihanke osas 1 vahetuse vanemate osas. Vastavalt hankelepingu p- le 4.3 […] eeldab Tellija, et Lepingu täitmisel kasutatakse isikut, kelle Töövõtja esitas hanke pakkumuse koosseisus pakkumuse vastavaks tunnistamisel. Nimetatud isiku(te) vahetamine on lubatud tingimusel, et Töövõtja poolt pakutud asendusisik vastab samadele nõuetele nagu oli alusdokumentides esitatud vahetusevanemale. 3.4. Kokkuvõtvalt Hankija on oma hoolsuskohustust täitnud ja kontrollinud Kolmanda isiku vastavust sisuliselt ja leidnud õiguspäraselt, et Kolmas isik vastab Riigihankes kehtestatud tingimustele. 4. Kolmas isik vastab Riigihankes kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele. Hankija jääb oma 23.04.2025 saadetud vastuses toodud seisukoha juurde, et on piisava hoolsusega kontrollinud Kolmanda isiku vastavust Riigihankes kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele ja õiguspäraselt Kolmanda isiku kvalifitseerinud. 5. Kokkuvõtvalt. Vaidlustaja väited kõigis kolmes esitatud dokumendis baseeruvad erinevatel eeldustel, vääratel tõlgendustel ja on kohati vasturääkivuses Vaidlustaja enda pakkumuse ja väidetega, mitte ei põhine faktilistel asjaoludel. Vaidlustaja heidab Hankijale ette, et ta ei ole sisuliselt kontrollinud Kolmanda isiku pakkumuse vastavust ega ka kvalifikatsiooni, mis ei vasta tõele. Riigikohus on otsuse 3-19-1464 p-s 16 sedastanud, et hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada. Hankijal ei olnud nii pakkumust kogumis kui ka Vaidlustaja poolt väljatoodud tingimusi kontrollides alust eeldada, et Kolmas isik oleks esitanud valeandmeid ja ei vastaks Riigihanke toodud tingimustele. Hankija on lähtunud Kolmanda isiku pakkumust kontrollides Riigihankes kehtestatud tingimustest ja viinud pakkumuse osas läbi sisulise kontrolli piisava hoolsusega, et olla veendunud oma otsuste õiguspärasuses. Võttes arvesse eeltoodut palub Hankija jätta Vaidlustuse täies ulatuses rahuldamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Poller Hankejuht 5