Teie 16.04.2025 nr 2-5/25-00702;
Riigikantselei RIIGIKOGU/25-0395/-
[email protected] 2T
Meie 12.05.2025 nr 1.1-11/1935-2
Energiakandjate aktsiisitõusude kehtetuks
tunnistamise seaduse eelnõu (627 SE)
Riigikogu Isamaa fraktsiooni 14. aprillil 2025. a algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja
elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 627 SE (edaspidi eelnõu) nägi ette
eesseisvate kütuseaktsiisimäära tõusude ära jätmist. Seega eelnõu mõtte järgi oleks pidanud
ära jääma ka käesoleva aasta 1. maist jõustunud diislikütuse, kütteõlide, gaaside ja
elektrienergia aktsiisitõusud, ning samuti bensiini aktsiisimäära edasised tõusud.
Seega tuleks tabelis 1 toodud kütuste aktsiisimäärad langetada tagasi 2024. aasta tasemele (nt
diislikütuse puhul kehtivalt 428 eurolt 399-le eurole). Tabelis 1 on toodud energiatoodete
aktsiisimäärad aastatel 2024–2027 vastavalt vastuvõetud aktsiisiseaduse muudatustele.
Tabelis 2 on toodud bensiini aktsiisimäära muudatused. Isamaa eelnõu eesmärk on jätta
bensiini aktsiisimäära tulevikumuudatused ära, ehk määr jääks 563 eurole 1000 liitri kohta.
Tabel 1. Energiatoodete aktsiisimäärad aastatel 2024–2027 (eurot)
Kuni Alates
ENERGIATOODE
30.04.2024 1.05.2024 1.05.2025 1.05.2026 1.05.2027
Diislikütus (1000 l) 372 399 428 459 493
3
Maagaas (1000 m ) 40 47,81 56,42 66,58 79,14
Vedelgaas (1000 kg) 55 65,01 79,91 90,98 107,71
Kerge kütteõli (1000 l) 372 399 428 459 493
Raske kütteõli (1000 kg) 422 456 490 525 559
Põlevkivikütteõli
414 447 481 515 548
(1000 kg)
Veeldatud mootori-
55,79 58,34 60,9 63,45 66
maagaas (1000 kg)
Mootorimaagaas
40 41,83 43,66 45,5 47,32
(1000 m3)
Elektriaktsiis (1 MWh) 1 1,45 2,1 3,07 4,47
Tabel 2. Bensiinide aktsiisimäär kuni 2028. aastani
Kehtiv
1.07.25 1.05.26 1.05.27 1.05.28
määr €
Bensiinid
563 591 621 652 684
1000 l
Rahandusministeerium ei toeta algatatud eelnõud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Eelnõu koostaja ei ole välja pakkunud rahalist katteallikat eelnõus pakutud muudatustele,
kuigi soovitakse langetada nii diislikütuse, vedelgaasi, kütteõlide ja maagaasi aktsiisimäära
ning ära jätta pliivaba bensiini aktsiisitõusud. Eelnõu koostaja põhjendab aktsiisimäärade
langetamise vajadust kõrgete energiahindadega. Viimase kolme aasta jooksul on vedel- ja
gaasiliste kütuste hinnad sõltuvalt kütuse liigist kas langenud või püsinud ligikaudu samal
tasemel. Näiteks bensiini- ja diislikütuse jae- ja hulgimüügi hinnad on langenud tulenevalt
eelkõige nafta maailmaturu hinna langusest. Eelnõu koostaja ei ole esitanud informatsiooni
selle kohta, milliste kütuste hinnad on tõusnud.
Rahandusministeerium hindab eelnõuga kavandatud aktsiisilangetuste mõjusid järgmises
tabelis, seda suurima tarbimismahuga kütuste kohta. Juba 2026. aastal väheneks aktsiisi- ja
käibemaksu laekumine kokku 41 mln euro võrra aastas, mis kasvab veelgi.
Tabel 3. Eelnõu mõju suurima tarbimismahuga kütuste aktsiisi- ja käibemaksu laekumisele
aastatel 2025–2028 (mln €)
Diislikütus Bensiin Maagaas KOKKU (mln €)
2025 -9 -5 -1 -16
2026 -27 -10 -4 -41
2027 -50 -11 -8 -69
2028 -43 -13 -10 -66
2029 -46 -11 -10 -67
Eesti riigi kulutused on seoses julgeoleku tagamisega märkimisväärselt suurenenud. Kui
samaaegselt vähendada oluliselt kütuseaktsiisi laekumist, toob see vältimatult kaasa vajaduse
leida vähenevale aktsiisitulule katteallikas. Samuti tuleb arvestada, et aktsiis kütuse lõpphinna
vähendamise meetmena on limiteeritud mõjuga ja kohmakas.
Täiendavalt toome välja Kliimaministeeriumi sisendi. Eesti on võtnud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2023/1791/EL täitmise kohustuse, mis käsitleb energiatõhusust ja
kehtestanud Vabariigi Valituse määrusega energiasäästukohustuse jaotuskava. Eesti kogu
kumulatiivne energiasäästu eesmärk on 21 295 GWh. Eesmärgi täitmisel on arvesse võetud
ka eeldatav aktsiisi tõus perioodil 2025–2028.
Eestil on kumulatiivsest energiasäästust meetmetega kaetud 13 018 GWh ehk riik peab lisaks
leidma täiendavaid meetmeid ~8000 GWh jagu. Kliimaministeeriumi prognoos aktsiisi
mõjule oli saavutada säästuefekti kütuste tarbimise vähenemisest -1574 GWh. Tühistades
elektri- ja kütuseaktsiiside tõusu, siis prognoositav kaotus kumulatiivses säästus on 591 GWh,
moodustades 2% kumulatiivsest energiasäästu kohustusest. Arvestades et riigil on vaja leida
täiendavaid meetmeid kohustuse täitmiseks, ohustab iga tagasilöök eesmärkide saavutamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lauri Lelumees 5885 1404,
[email protected]
Kadri Klaos 5885 1367,
[email protected]
2