Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 99-25/291119 Otsuse kuupäev 12.05.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Aktsiaseltsi Datel vaidlustus Muhu Vallavalitsuse riigihankes „Muhu valla haridusasutustele sülearvutite soetamine“ (viitenumber 291119) hankija otsustele jätta Aktsiaselts Datel kvalifitseerimata ning tunnistada edukaks AS-i Atea pakkumus Menetlusosalised Vaidlustaja, Aktsiaselts Datel, esindaja advokaat Kaspar Koppel Hankija, Muhu Vallavalitsus, esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Mari Mikson Kolmas isik, AS Atea, esindaja vandeadvokaat Marko Mehilane Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi Datel vaidlustus Muhu Vallavalitsuse riigihankes „Muhu valla haridusasutustele sülearvutite soetamine“ (viitenumber 291119). 2. Mõista Aktsiaseltsilt Datel Muhu Vallavalitsuse kasuks välja Muhu Vallavalitsuse lepinguliste esindajate kulud 864,93 eurot (käibemaksuta). 3. Mõista Aktsiaseltsilt Datel AS-i Atea kasuks välja AS-i Atea lepingulise esindaja kulud 720 eurot (käibemaksuta). 4. Jätta Aktsiaseltsi Datel poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 05.03.2025 avaldas Muhu Vallavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusega riigihanke „Muhu valla haridusasutustele sülearvutite soetamine“ (viite- number 291119) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Hankepass täiendavate selgitustega (edaspidi Hankepass), Riigihanke alusdokumendid (edaspidi HD), ja Tehniline kirjeldus (edaspidi TK). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 24.03.2025, esitasid pakkumuse 7 pakkujat, sh Aktsiaselts Datel ja AS Atea. 2. Muhu Vallavalitsuse 01.04.2025 korraldusega nr 104 „Avatud hankemenetlusega riigihanke nr 291119 „Muhu valla haridusasutustele sülearvutite soetamine“ tulemuste kinnitamine“ jättis Hankija mh Aktsiaseltsi Datel kvalifitseerimata ning tunnistas edukaks AS-i Atea pakkumuse. 3. 11.04.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Aktsiaseltsi Datel (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele jätta Aktsiaselts Datel kvalifitseerimata ning tunnistada edukaks AS-i Atea (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 21.04.2025 kirjaga nr 12.2-10/99 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 24.04.2025 ja neile vastamiseks 29.04.2025. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ning menetluskulude nimekirja Vaidlustaja, Hankija ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Aktsiaselts Datel, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Hankepassi IV osa Kvalifitseerimistingimused jaotise C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus kohaselt tuli arvestada RHS § 101 lg 1 p-is 2 ja lg-s 2 sätestatuga. Kvalifitseerimistingimuste selgituste kohaselt peab pakkuja olema eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt ühe hanke esemega sarnase lepingu ja lepingu maht peab olema vähemalt 30 arvutit (edaspidi Tingimus). Vaidlustaja esitas pakkumuse, millele oli Tingimusele vastavuse tõendamiseks lisatud Rae Vallavalitsusega sõlmitud rendileping, millega tarniti Rae Vallavalitsusele üle 100 komplekti arvuteid. 01.04.2025 otsusega jättis Hankija Vaidlustaja kvalifitseerimata. 5.2. RHS § 101 lg 1 p-i 2 kohaselt võib hankija pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuda vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade nimekirja hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate 2 (7) asjade müügi osas, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. Lepingu referentsperioodil „täidetuse“ nõude täitmiseks ei pea leping olema hanke alustamise ajaks lõplikult täidetud. Lepingu täitmisega seonduvat saab Hankija vajadusel kontrollida Vaidlustaja lepingupartneri poole pöördumisega. 5.3. Kuna õigusvastane on Hankija otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks on õigusvastased ka selle järgnevad otsused. 5.4. 24.04.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti. 5.4.1. Hankija ja Kolmas isik on seisukohal, et Vaidlustaja jäeti kvalifitseerimata, sest referentslepinguks pidi olema arvutite soetamise leping. See seisukoht on ekslik ja vastuolus RHS-i, direktiiviga 2014/24/EL (edaspidi Direktiiv) ning Euroopa kohtulahenditega. RHS § 98 lg 1 kohaselt peavad pakkuja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele seatud kvalifitseerimistingimused vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. RHS § 101 lg 1 p-i 2 kohaselt võib pakkuja pädevuse hindamiseks nõuda nimekirja asjade müügi või teenuste osutamise lepingutest. 5.4.2. Sülearvutite rendilepingu esitamisel on täidetud RHS-i nõuded Vaidlustaja pädevuse hindamiseks. Vaidlustaja on esitanud lepingu, mille alusel Vaidlustaja on andnud üle Rae vallale sadu sülearvuteid ja need kohustused on täidetud. Omandiõiguse üleandmine ei ole oluline hindamaks Vaidlustaja pädevust teha Hankijale kättesaadavaks ja anda kasutamiseks üle tehnilistele nõuetele vastavad sülearvutid. 5.4.3. Direktiivi art 58 lg 4 kohaselt Seoses tehnilise ja kutsealase suutlikkusega võib avaliku sektori hankija kehtestada nõudeid tagamaks, et ettevõtjatel on olemas vajalikud inim- ja tehnilised ressursid ning kogemused lepingu täitmiseks nõutaval kvaliteeditasemel. Vaidlustaja leiab, et tema inim- ja tehnilised ressursid ja kogemused on Hankija soovitud lepingu täitmiseks nõutaval kvaliteedi tasemel, sest sülearvutite müük ja rendile andmine vajab identset inim- ja tehnilisi ressursse ja kogemusi. Arvuti rentimises ja müümises pole sisulist erinevust – erinevus on üksnes formaalne ja seondub omandi ülemineku kokkuleppega, mis ei nõua erinevat kogemust rentimisega võrreldes. Seega ei ole vaidlustatud otsus kooskõlas Direktiivi art 58 lg-ga 4. Enamgi veel, Direktiivi XII lisa II osa sätestab, et ettevõtja tehnilist suutlikust tõendavad dokumendid a) ii) kohaselt võib hinnata kolme aasta jooksul tarnitud asjade loetelu. Direktiivi kohaselt tuleb hinnata tarnimist ja rentimise ning müügi eristamiseks puudub õiguslik alus. Nii rentimise kui ka müügi korral tuleb sülearvutid tarnida hankijale ja Vaidlustaja on seda asjaolu piisavalt tõendanud. 5.4.4. Kohtuasjas C-218/11 p-is 29 on leitud, et suutlikkuse miinimumtasemed peavad olema lepingu objektiga seotud ja proportsionaalsed. Suutlikkuse hindamisel tuleb objektiivselt hinnata pakkuja suutlikkust ning puudub vajadus minna kaugemale eesmärgi saavutamiseks vajalikust. Hankija otsus on vastuolus Euroopa Kohtu lahendiga. 5.4.5. Hankija on rikkunud RHS § 3 p-tes 1, 2 ja 3 sätestatud põhimõtteid, pidades sülearvutite rentimiseks sõlmitud rendilepingut ebasobivaks tõendamaks Vaidlustaja tehnilist ja kutsealast suutlikkust täita sülearvutite müümisel müügilepingut. Hankija ei ole tegutsenud proportsionaalselt ega läbipaistavalt, eelistades üht lepinguliiki. Hankija ei kohtle Vaidlustajat ka võrdselt teiste isikutega, kel on sama tehniline ja kutsealane suutlikkus. Samuti on Hankija jätnud tagamata konkurentsi efektiivse ärakasutamise. Müük ja rentimine ei ole olemuslikult erinevad – rendilepinguga ja müügilepinguga saab Hankija arvutid oma kasutusse. Asjaolu, et omandiõigus antakse müügilepingu korral üle ja rendilepingu korral on omandiõiguse üleandmine valikuline, ei muuda olematuks Vaidlustaja 3 (7) tehnilist ja kutsealast suutlikust tarnida sülearvuteid. 5.4.6. Hankija ja Kolmanda isiku seisukoht, et referentsleping pidi olema täidetud, on vastuolus kohtupraktikaga. 6. Hankija, Muhu Vallavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel. 6.1. Tingimuse kohaselt pidi pakkuja esitama Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud lepingu, mille sisuks oli arvutite soetamine mahuga vähemalt 30 arvutit. Tegemist on kehtiva kvalifitseerimise tingimusega. Kui pakkuja Tingimusele ei vasta, on Hankija kohustatud jätma ta HD p-i 14.3 alusel kvalifitseerimata. 6.2. Vaidlustaja esitas referentslepinguna Rae kVallavalitsusega sõlmitud rendilepingu, mille kohaselt tarnib Vaidlustaja Rae Vallavalitsusele perioodil 27.06.2022 kuni 19.09.2026 üle 100 komplekti arvuteid. See leping ei vasta Tingimusele. Hankija soovis referentslepinguna arvutite soetamise lepingut, mis on võlaõigusseaduse mõttes käsitletav müügilepinguna. Selline referentslepingu nõue seati põhjusel, et Riigihanke tulemiks on Hankijale 61 sülearvuti, 32 arvutitega ühilduva doki ja 32 sobiva arvutikoti soetus (Hankija ostab ja pakkuja müüb, mitte ei toimu nende seadmete rentimist, mis on üksnes seadmete kasutusse andmine) ning Hankija soovis saada kindlust, et pakkuja on võimeline kohaselt täitma sõlmitavat hankelepingut (müüma Hankijale soovitud mahus seadmeid) ja vastutama sellise hankelepingu täitmise eest. Seadmete rendi võimekus ja kogemus ei ole samastatav seadmete müügi võimekuse ja kogemusega. Järelikult pakkumuses nimetatud rendileping ei vasta RHAD-is esitatud soetuslepingu nõudele ning Hankija jättis Vaidlustaja õigesti kvalifitseerimata. 6.3. Referentsleping pidi olema täidetud. Põhjendamatu on vaidlustuses esitatud väide, nagu võiks Tingimustele vastavaks lugeda ka alles täitmisel oleva rendilepingu. Nagu selgitatud, ei ole rendileping kestvuslepinguna Riigihankes referentslepinguna sobiv. Samuti nägi Tingimus üheselt ette, et referentsleping peab olema täidetud. Müügilepingu puhul ei saakski rääkida jätkuvalt täitmisel oleva müügilepingu võimaldamisest referentslepinguna, sest müügileping ei ole kestvusleping. Täitmata müügilepingu alusel ei ole kokkulepitud täitmist toimunud ja sellel ei oleks varasema kogemuse tõendamisel mingit mõtet. 6.4. Eeltoodust lähtuvalt oli Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine õiguspärane, mistõttu on õiguspärane ka sellele järgnenud Hankija 01.04.2025 otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 6.5. 24.04.2025 esitas Hankija täiendava seisukoha, milles selgitas, et Riigihankega teostatavat seadmete ostu rahastatakse osaliselt Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) poolt projekti „Hariduse IKT keskse juhtimismudeli rakendamine Saaremaa ja Muhu vallas“ (nr 2021-2027.5.02.23- 0143) raames, mistõttu on Riigihanke läbiviimisel Hankija koostööpartneriks RTK. RTK hinnangul ei ole Vaidlustaja esitatud sülearvutite rentimise leping Tingimusele vastav. 7. Kolmas isik, AS Atea, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel. 7.1. Vaidlustuse kohaselt on Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine õigusvastane, kuna Hankija jättis välja selgitamata, mis ulatuses oli Vaidlustaja poolt hankepassis esitatud referentsleping (arvutite rentimine Jüri Gümnaasiumile) Riigihankes pakkumuste esitamis ajaks täidetud. See, kas ja mis ulatuses on Vaidlustaja referentsleping tähtajaga 27.06.2022-19.09.2026 täidetud, ei oma sisulist tähendust, kuna referentsleping ei vasta Tingimusele, mille kohaselt hanke esemega sarnaseks täidetud lepinguks loetakse lepingut mille sisuks on arvutite 4 (7) soetamine asutustele/ettevõtetele ja ühe lepingu maht peab olema vähemalt 30 arvutit. Hankija on vastuses vaidlustusele selgitanud, et Tingimuses nõutud arvutite soetamine all on silmas peetud arvutite müügilepingut ja Vaidlustaja esitatud arvutite rentimise leping ei vasta Tingimusele. 7.2. Hanketingimuste tõlgendamisel lähtutakse samas valdkonnas tegutseva mõistliku isiku arusaamast. RHAD määratlust arvutite soetamine ei ole mõistlikult võimalik käsitleda ja mõista viisil, et see tähendab arvutite rentimist: 1) vaidlust ei ole, et Riigihanke sisuks ja esemeks on sülearvutite ostmine ning et eduka pakkujaga sõlmitakse müügileping (mitte rendilepingu); 2) juba Riigihanke nimetuses on arvutite ostmise tähistamisel kasutatud terminit soetamine ja on üheselt aru saada, et Hankija on kasutanud ostmise tähistamiseks ka terminit soetamine; 3) Kolmas isik mõistis Tingimuses ja mujalgi RHAD-is kasutatud määratlust arvutite soetamine üheselt kui arvutite ostu-müüki ehk sellisena nagu on sätestatud ka Hankelepingu projektis. Arvestades Riigihanke eset ja RHAD-i tingimusi, ei olnud pakkujal mõistlikult võimalik jõuda käsitlusele, et arvutite soetamine tähendab rentimist; 4) Vaidlustaja hankepassis esitatud referentslepingu (“Sülearvutite ja dokkide rentimine Jüri Gümnaasiumile“, RH 249256) esemeks oli arvutite rentimine, mitte müük. Eeltoodust nähtuvalt ei vasta Vaidlustaja referentsleping Tingimusele ja Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine on õiguspärane. 7.3. Kuivõrd Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine on õiguspärane, on vaidlustus põhjendamatu ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse osas. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Hankepassis on RHS § 101 lg 1 p-i 2 alusel kehtestatud Tingimus järgmises sõnastuses: Pakkuja peab olema riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) vahetult eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt ühe (1) hanke esemega sarnast lepingut. Sarnaseks lepinguks loeb hankija lepingut, mille sisuks on arvutite soetamine asutustele/ettevõtetele ja ühe lepingu maht peab olema vähemalt 30 arvutit. 9. RHAD-ist nähtuvalt Riigihanke esemeks on 61 (kuuekümne ühe) sülearvuti (edaspidi arvuti), 32 (kolmekümne kahe) arvutitega ühilduva doki ja 32 (kolmekümne kahe) arvutite jaoks sobiva arvutikoti soetamine koos transpordiga. Ostu rahastatakse osaliselt projektist „Hariduse IKT keskse juhtimismudeli rakendamine Saaremaa ja Muhu vallas“, projekti nr. 2021-2027.5.02.23-0143. (TK p-id 1 ja 2). Puudub vaidlus, et Riigihanke tulemusena sõlmitakse sülearvutite ja dokkide soetamiseks ostu- müügileping (RHAD dokumendina kehtestatud Hankelepingu projekt). Vaidlustuskomisjon leiab, et RHAD-ist, sh eelviidatud TK p-idest 1 ja 2, nähtub ühemõtteliselt, et Hankija käsitleb arvutite ja dokkide soetamist nende ostuna ostu-müügilepingu alusel, seega läheb Riigihanke ese üle Hankija omandusse. Eeltoodust nähtub, et Tingimuse teisest lausest Sarnaseks lepinguks loeb hankija lepingut, mille sisuks on arvutite soetamine asutustele/ettevõtetele ja ühe lepingu maht peab olema vähemalt 30 arvutit, tulenevalt loetakse Tingimuse mõttes sarnaseks lepinguks niisugust lepingut, mille sisuks on olnud arvutite üleminek teise asutuse või ettevõtte omandusse. 10. Tõendamaks enda vastavust Tingimusele esitas Vaidlustaja oma pakkumuses sisalduvas hankepassis referentslepinguna lepingu Sülearvutite ja dokkide rentimine Jüri Gümnaasiumile (üle 100 sülearvuti) (edaspidi Leping). Lepingu periood 27.06.2022 - 19.09.2026, summa – 143 635,68 eurot, hankija (Lepingus tellija) - Rae Vallavalitsus. 5 (7) Hankija jättis Vaidlustaja kvalifitseerimata järgmise põhjendusega: Sülearvutite ja dokkide rentimine ei vasta nõutud tingimusele - sülearvutite soetamine (vt 28.03.2025 riigihangete registris koostatud Kvalifitseerimise otsus). 11. Vaidlustaja poolt hankepassis referentslepinguna nimetatud Leping on riigihanke „Sülearvutite ja dokkide rentimine Jüri Gümnaasiumile“ (viitenumber 249256) tulemusena sõlmitud „Leping Jüri Gümnaasiumile sülearvutite ja dokkide rentimiseks nr 6-4/16“, mille objektiks oli eelnimetatud riigihanke alusdokumentide kohaselt Jüri Gümnaasiumile 48 kuuks 147 sülearvuti ja 120 doki rentimine. Ei ole vaidlust, et Leping on rendileping, mitte müügileping. Rendilepingu tulemusel ei toimu lepingu eseme üleminekut teise isiku omandusse, ehk lepingu eseme soetamist, mistõttu Vaidlustaja esitatud Lepingu puhul ei ole tegemist Riigihanke esemega sarnase lepinguga nagu on Tingimuses nõutud. Rendileping ei ole Tingimuse mõttes sarnane ostu-müügilepinguga. 12. Vaidlustuskomisjon märgib, et RHS §-i 101 lg 1 p-ist 2 ei tulene, et asjade ostmisel võiks pakkuja või taotleja oma tehnilist ja kutsealast pädevust tõendada nii kindlaksmääratud tunnustele vastavate asjade müügi kui ka teenuse osutamise lepingutega (pakkuja valikul), nagu näib arvavat Vaidlustaja. RHS § 101 lg 1 p-i 2 tuleb käsitleda koos lõike preambuliga, ning kõnealustest sätetest koosmõjus nähtub, et asjade ostmisel võib hankija nõuda, vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade olemusele, nimekirja kindlaks määratud tunnustele vastavate asjade müügi lepingutest ning teenuste tellimisel, vastavalt hankelepingu alusel tellitavate teenuste olemusele, nimekirja kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest. Vaidlusaluse Riigihankega soovib Hankija osta asju (arvuteid ja dokke) ning on Tingimuses kehtestanud õiguspäraselt nõude asjade müügi (soetamine) lepingu esitamiseks. 13. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna Lepingu sisuks ei olnud arvutite soetamine asutustele/ettevõtetele, ei tõenda Vaidlustaja esitatud Leping Vaidlustaja vastavust Tingimusele. Vaidlustusmenetluses on Vaidlustaja püüdnud anda Tingimusele sisu, mis ei vasta RHS-ile, Tingimuse sõnastusele ega RHAD-ile kogumis. 14. 24.04.2025 esitatud täiendavates seisukohtades on Vaidlustaja asunud sisuliselt väitma, et Tingimus ei vasta Direktiivi ja RHS § 101 lg 1 p-i 2 nõuetele, ehk vaidlustama RHAD-i. Vaidlustuskomisjon märgib, et tulenevalt RHS § 189 lg 2 p-ist 2 ei ole hankemenetluse praeguses etapis vaidlus RHAD-i nõuete üle enam võimalik. Vaidlust ei saa olla selles, et Vaidlustaja ega ükski teine pakkuja ei vaidlustanud Tingimust RHS-iga ettenähtud korras ega tähtajal ning seega pidid nii Hankija kui ka pakkujad juhinduma tingimusest selliselt nagu see RHAD-is kehtestati. Hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-19-1501, p 22 ja EKo C-336/12, p-d 36–37, 39–40). Riigikohus on muuhulgas märkinud, et kuna RHAD on olemuselt eelhaldusakt, siis puuduks hankijal võimalus jätta vaidlustatud RHAD-i punktid hiljem kohaldamata isegi juhul, kui halduskohus peaks tuvastama nende õigusvastasuse (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-3-1-45-12, p 29). 15. Vaidlustuskomisjon möönab, et Vaidlustajal on põhimõtteliselt õigus sellest, et referentsperioodil „täidetuse“ nõude täitmiseks ei pea leping olema riigihanke alustamise ajaks täidetud lõplikult vaid ainult ulatuses, mis on kvalifitseerimise tingimuses nõutud. Samas ei oma see asjaolu praeguses vaidlustusasjas mingit tähendust, kuna Vaidlustaja on esitanud Tingimusele vastavuse tõendamiseks Lepingu, mille sisuks ei ole arvutite soetamine, nagu on nõutud Tingimuses, vaid arvutite rendile andmine. 16. Lähtudes eeltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks on kooskõlas RHS § 98 lg-ga 51 ja alused selle kehtetuks 6 (7) tunnistamiseks puuduvad. Hankija otsuse Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks on Vaidlustaja vaidlustanud üksnes hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest lähtudes. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus jätta Vaidlustaja kvalifitseerimata on õiguspärane, on järelikult õiguspärane ka Hankija otsus tunnistada Kolmanda isiku pakkumus edukaks. 17. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 17.1. Hankija on esitanud tähtaegselt taotluse oma lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks Vaidlustajalt kogusummas 1 578,50 eurot (käibemaksuta), 7,30 tunni õigusabi osutamise eest, keskmise tunnihinnaga 216,23 eurot. Vaidlustuskomisjon leiab, et kuna vaidlustusasi on sisult lihtne ning tavalisest märgatavalt vähem mahukas (sh on Hankija sisuline vastus vaidlustusele alla lehekülje), on Hankija lepinguliste esindajate kulud põhjendamatult suured. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on Hankija põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 864,93 eurot, kokku 4 tunni õigusabi osutamise eest. 17.2. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotluse oma lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks Vaidlustajalt kogusummas 720 eurot (käibemaksuta), 3 tunni õigusabi osutamise eest keskmise tunnihinnaga 240 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku menetluskulud on täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb Vaidlustajalt välja mõista. 17.3. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad Vaidlustaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivistik 7 (7)