Meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu

Teie 17.04.2025 nr 1-11/467-1; Kultuuriministeerium KUM/23-0728/-4K [email protected] Meie 12.05.2025 nr 1.1-11/1942-2 Meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu Austatud proua minister Kooskõlastame meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu alljärgnevate märkustega. 1. Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse meediateenuste seadust §-ga 16², mille kohaselt avaliku sektori asutused peavad igal aastal elektrooniliselt ja kasutajasõbralikul viisil tegema avalikult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 lõikes 2 nimetatud teabe. 1.1. Eelnõus puudub info aruandlusperioodi ja aruande esitamise tähtaja/tähtaegade kohta. Sama info on puudu TTJA koostatava aruande kohta (lõige 3). 1.2. Nimetatud sätte rakendamisega seonduvalt tekib ka küsimus, et mis infot ja kas üldse asutus peab avaldama. Eelnõu kohaselt on selleks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 lõikes 2 nimetatud teave, kuid seletuskirja kohaselt hakkab Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) saama RTK saldoandmike infosüsteemist infot kõigi avaliku sektori asutuste maksete kohta, millega on ostetud riiklikku reklaami (v.a info kontsernide kohta, kuhu saajad kuuluvad – meie täpsustus). RTK kogub valitsussektori üksustelt makseandmikke, vt rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrus nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ Lisa 9. Iga valitsussektorisse kuuluv isik esitab saldoandmike infosüsteemi igakuuliselt, kus avaldatakse: Makseandmiku vorm Maksja Saaja Saaja Saaja Kuu- Summa Konto- Tegevus- registri- registri- tehingu- nimi päev klass ala kood kood partneri kood Kokkuleppel RTK-ga muudetakse nimetatud määrust ning kontoplaani luuakse uus kulukonto „Meediakulud“ (seni kajastusid need kulud kontoklassis „Majandamiskulud) ning Kultuuriministeerium peaks andma sisendi kontoplaani selgitustesse, mis juhul tuleb seda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kulutust seaduse alusel sellel kontol kajastada. Selle konto maksed tuleb omakorda avaldada eraldi makseandmikes (eraldi kontoklassina). TTJA peab eelnõu § 16² lõike 3 kohaselt koostama asutuste avalikuks tehtud teabe kohta aruande ja avalikustama oma veebilehel. Seega tekib küsimus, et kui TTJA saab saldoandmike infosüsteemist andmed, v.a. kontsernide kohta ja avaldab need oma veebilehel, siis miks asutus peab sellesama teabe tegema avalikult kättesaadavaks. See info saab olema makseandmike avaandmetena olemas ja ilmselt TTJA ka eraldi aruannet koostama ei hakka. Kokkuvõttes – eelnõu regulatsioon ja seletuskiri ei haaku omavahel. 1.3. Üheselt ei ole selge, mis on riiklik reklaam. Tulenevalt Euroopa meediavabaduse määruse selgituspunktist 13 tuleks riiklikku reklaami üldiselt käsitada kui reklaami- või enesetutvustustegevust, avalikke teadaandeid või teabekampaaniaid. Määruse artikli 2 punktist 19 tulenevalt on riiklik reklaam edendamise või eneseedendamise sõnumi või avaliku teate või teabekampaania paigutamine, reklaam, avaldamine või levitamine meediateenuses või digiplatvormil, tavaliselt makse või muu tasu eest. Seletuskirjas võiks sisalduda näidisloetelu, mis peaks kuuluma riikliku reklaami alla. Tekkis näiteks küsimus, kas riigiasutuse tööpakkumiskuulutus, mis avaldatakse digiplatvormil ja milles kiidetakse oma asutust, on riiklik reklaam. 1.4. Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 kohaselt ei tule üldsusele kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks teha ainult riiklikule reklaamile kulunud vahendid, vaid sama artikli lõikest 1 tulenevalt ka eelnevalt riiklikule reklaamile planeeritavad vahendid ja sõlmitavad tarne- või teenuse osutamise lepingud. Palume Kultuuriministeeriumil selgitada, kuidas asutused seda peaksid rakendama. 2. Palume seletuskirja 7. peatükki täiendada eelnõu rakendamisega kaasnevate kulude suuruse ning katteallika osas, silmas pidades erinevate valitsusasutuste (TTJA, RTK) kuuluvust erinevate ministeeriumide alla, mis eeldab ka eelnevat kooskõlastust vastavate asutustega. Juhul kui sellega ei ole arvestatud, siis juurde märkida, et „Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta vastava valitsemisala eelarvest.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Marge Kaskpeit 5885 1423 [email protected] Tuuli Levandi 5885 1487 [email protected] 2