Riigi Kinnisvara AS korralise üldkoosoleku protokoll

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2024 aruandeaasta lõpp: 31.12.2024 ärinimi: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts registrikood: 10788733 Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, postiaadress: Tartu mnt 85 postisihtnumber: 10115 telefon: +372 6063400 e-posti aadress: [email protected] Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 57 Bilanss 57 Kasumiaruanne 58 Rahavoogude aruanne 59 Omakapitali muutuste aruanne 60 Raamatupidamise aastaaruande lisad 61 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 61 Lisa 2 Raha 65 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 66 Lisa 4 Varud 66 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 67 Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud 67 Lisa 7 Materiaalsed põhivarad 68 Lisa 8 Immateriaalsed põhivarad 69 Lisa 9 Kapitalirent 69 Lisa 10 Kasutusrent 70 Lisa 11 Laenukohustised 71 Lisa 12 Võlad ja ettemaksed 72 Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad 73 Lisa 14 Sihtfinantseerimine 73 Lisa 15 Aktsiakapital 75 Lisa 16 Müügitulu 76 Lisa 17 Muud äritulud 76 Lisa 18 Kaubad, toore, materjal ja teenused 77 Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud 77 Lisa 20 Tööjõukulud 78 Lisa 21 Muud finantstulud ja -kulud 78 Lisa 22 Seotud osapooled 78 Aruande allkirjad 80 Vandeaudiitori aruanne 81 2 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts Tegevusaruanne Sisukord Juhatuse esimehe pöördumine ............................................................................................................... 4 Nõukogu esimehe pöördumine ............................................................................................................... 5 Tegevusaruanne....................................................................................................................................... 6 1. Riigi Kinnisvarast .................................................................................................................................. 6 1.1. Lühiülevaade................................................................................................................................. 6 1.2. Omaniku ootused Riigi Kinnisvarale ............................................................................................. 6 1.3. Strateegia ja eesmärgid ................................................................................................................ 7 1.4. Võtmenäitajad .............................................................................................................................. 9 1.5. 2024. aasta majandustulemused lühidalt .................................................................................. 10 2. Olulised sündmused .......................................................................................................................... 12 2.1. Tunnustused ............................................................................................................................... 16 3. Meie kliendid ..................................................................................................................................... 17 4. Kinnisvarapor-ell ............................................................................................................................... 20 4.1. Riigi Kinnisvara por-elli jaotus.................................................................................................... 20 4.2. Kinnisvarapor-elli piirkondlik ülevaade ..................................................................................... 21 4.3. Peamised muudatused kinnisvarapor-ellis ................................................................................ 22 4.4. Mi/evajaliku vara müük ............................................................................................................. 23 5. Arendusteenused .............................................................................................................................. 25 5.1. Arendusteenuste ülevaade ......................................................................................................... 25 5.2. Millega alustame või jätkame 2025. aastal?............................................................................... 26 5.3. Valminud kuns2teosed ja arhitektuurivõistlused ....................................................................... 27 6. Haldusteenused ................................................................................................................................. 28 6.1. Haldusteenuste ülevaade ........................................................................................................... 28 6.2. Energiatõhususe juh2mine ......................................................................................................... 30 6.3. Energia- ja veekasutus ................................................................................................................ 31 6.4. Energiamärgised ......................................................................................................................... 32 7. Majanduskeskkond ja riigihanked ..................................................................................................... 35 7.1. 2024. aasta majanduskeskkond.................................................................................................. 35 7.2. Riigihangete ülevaade ................................................................................................................ 36 7.3. Riigi Kinnisvara vabatahtliku ja keskse hankijana ....................................................................... 37 8. Partnersuhete juh2mine.................................................................................................................... 38 8.1. Tarnemahud................................................................................................................................ 38 8.2. Koostöö partneritega .................................................................................................................. 39 9. Meie töötajad .................................................................................................................................... 41 2 / 54 10. Panus kinnisvaravaldkonna arengusse ............................................................................................ 44 10.1. Bürookeskkonna planeerimine ................................................................................................. 44 10.2. Muudatused üürimudelis ......................................................................................................... 44 10.3. Hoonete keskkonnasäästlikkuse strateegia ja tehnilised nõuded mi/eeluhoonetele ............. 45 10.4. Liikmelisus ja koostöö erialaliitudega ....................................................................................... 45 10.5. S2pendiumikonkurss „Tuleviku 2pud“ ...................................................................................... 46 11. Hea ühingujuh2mise tava ................................................................................................................ 47 12. Riskijuh2mine, korruptsiooniennetus, ee2ka.................................................................................. 51 13. Kestlikkuse juh2mine ....................................................................................................................... 53 3 / 54 Juhatuse esimehe pöördumine Riigi Kinnisvara on loodud selleks, et tagada riigiasutustele keskkond, kus parimal moel täita endale seatud ülesandeid ning pakkuda Eesti riigi elanikele heal tasemel avalikke teenuseid. Kinnisvara arendamise ja haldamisega seotud ülesannete koondamine ühte ettevõttesse on võimaldanud tõsta teenuste kvaliteeti ning hoida kokku kulusid. Meie hallatav hooneportfell ulatub 1,7 miljoni ruutmeetrini, millega oleme jätkuvalt tugevaima valdkondliku kompetentsiga kinnisvaraettevõte Eestis. 2024. aasta oli kinnisvaraturul stabiilne – võrreldes varasema aastaga jäid samaks nii tehingute mahud kui hinnatasemed. Inflatsioon mõnevõrra taandus ning langesid ka intressitasemed. Tööjõukulude suur kasvutempo mõjutab negatiivselt ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ning loob surve ka siseriiklikult teenuste hindade kasvuks. Keerulisem oli aasta ehitusettevõtetele, kuna vähenes uute tellimuste maht – seda nii era- kui ka avalikus sektoris. Tihenenud konkurents ehitusturul pakub head võimalust uute kinnisvarainvesteeringute tegemiseks eelarvestatust soodsamate hindadega. Tervikuna on majanduskeskkond endiselt haavatav, sundides ka meid kõvasti pingutama, et säilitada hea koostöö teenusepakkujatega ning hoida ohjes riigi kinnisvarakulude kasv. 2024. aastal pöörasime suurt tähelepanu oma teenuste kvaliteedi tõstmisele. Tehnohooldusteenuse parandamiseks võtsime kasutusele tarkvaralahenduse, mis võimaldab planeerida seadmete hooldusgraafikuid ning seirata partnerite tegevust hoolduse teostamisel. Samuti uuendasime arendustegevuste planeerimise protsessi, mis võimaldab teha paremaid otsuseid investeeringute prioriseerimisel ning täpsemini planeerida projektide eelarveid ja ajakava. Nende ja ka mitmete teiste arendustegevuste tulemusena on meie klientide rahulolu pakutavate teenustega (mõõdetuna soovitusindeksina) kasvanud kahe aastaga 9 protsendilt 38 protsendini. Tulenevalt meie peamiste klientide, riigiasutuste, vajadusest kärpida kulusid oleme neil aidanud leida optimaalsemaid lahendusi pindade kasutamisel. Meie omandis oleva kinnisvara portfell on vähenenud 2,8 protsendi võrra, kuid vakantsete pindade osakaalu oleme suutnud hoida senisel tasemel. Üks aasta olulisem tegevus oli strateegiliste eesmärkide kokkuleppimine. Lisaks klientide vajadustele vastava tegevuskeskkonna pakkumisele on meie fookuses lähitulevikus kinnisvara säästlikum majandamine nii kulude kui ka keskkonna vaates. Jätkame riigi kinnisvaraportfelli konsolideerimist ning panustame oma töötajate erialasesse arengusse. Usume kindlalt, et järgmisteks aastateks seatud eesmärgid ja kavandatud tegevused aitavad tõsta meie klientide rahulolu teenustega veelgi. Tahame olla eeskujuks kogu kinnisvarasektorile kestlike lahenduste kasutamisel kinnisvarateenuste pakkumisel. Omades oma valdkonna hinnatumaid spetsialiste ning järgides meie põhiväärtusi – tegutseme targalt, hoolime ning teeme koostööd – saavutame endale seatud eesmärgid. Tänan kogu Riigi Kinnisvara meeskonda, meie koostööpartnereid ja kliente, kes on aidanud kaasa ettevõtte edule ning seatud eesmärkide saavutamisele. Tarmo Leppoja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse esimees 4 / 54 Nõukogu esimehe pöördumine Riigi Kinnisvara Aktsiaselts tegutseb riigi osalusega ettevõttena eesmärgiga pakkuda riigiasutustele optimaalset, keskkonnasäästlikku ja kuluefektiivset kinnisvarakeskkonda. Riigi Kinnisvara tegevus ja arengusuunad lähtuvad omaniku ootustest, mis on kooskõlas riigi pikaajalise strateegilise planeerimise dokumentidega, sealhulgas Eesti 2035 strateegiaga, kliimapoliitika põhialustega ning riigi kinnisvarapoliitika põhimõtetega. Omanik ootab Riigi Kinnisvaralt ka stabiilset omanikutulu. 2024. aastaks Riigi Kinnisvarale seatud finantseesmärgid said täidetud. Edukas aasta jätkusuutliku kinnisvarakeskkonna arendamisel Riigi Kinnisvara on 2024. aastal täitnud oma strateegilisi eesmärke, pakkudes nüüdisaegseid ja tõhusaid kinnisvaralahendusi riigi põhitegevuse toetamiseks. Selle tulemusena viidi lõpule mitmeid olulisi projekte, sealhulgas siseturvalisuse ja riigigümnaasiumide programmid. Uued ja renoveeritud töö- ja õpikeskkonnad Türil, Viljandis, Jüris, Paides, Haapsalus, Narvas ja Rael on otsene panus kvaliteetse ruumi loomisesse, mis on osa Riigi Kinnisvara strateegilistest eesmärkidest. Kinnisvarakeskkonna arendamine ja majanduslik efektiivsus Riigi Kinnisvara on edukalt võõrandanud riigile mittevajalikku vara 28,6 miljoni euro väärtuses, aidates seeläbi optimeerida riigi kinnisvaraportfelli ja tagada selle jätkusuutlikkust. Lisaks käivitati üürimudeli ajakohastamine, mis viib riigi kinnisvara haldamise turu tavadele lähemale ning suurendab kinnisvarakasutuse tõhusust. Roheenergia ja kestlik areng 2024. aastal saavutati märkimisväärne edu roheenergia kasutuselevõtus, viies edukalt lõpule taastuvelektri hanke. See toetab otseselt Riigi Kinnisvara eesmärki vähendada hoonete eluringi süsinikujalajälge ning täita Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi nõudeid. Roheelektri hange stabiliseerib ka energiakulusid ja lihtsustab riigiasutuste eelarve planeerimist. Tulevikufookus Eelmisel aastal tehtud edusammud kinnitavad Riigi Kinnisvara võimekust olla riigi kinnisvarapoliitika kujundamisel strateegiline partner. Aastate 2025–2028 strateegia keskendub kestlikule kinnisvarahaldamisele, mis toetab avalikke teenuseid, hoiab kulud kontrolli all ja minimeerib keskkonnamõju. Riigi Kinnisvara jätkab parimate praktikate rakendamist, olles innovatsiooni ja kestliku kinnisvarakasutuse eeskuju. Tänan kogu Riigi Kinnisvara meeskonda ja nõukogu eduka aasta ning pühendunud töö eest! Riigi Kinnisvara liigub kindlalt kestliku arengu suunas, olles jätkuvalt usaldusväärne ja vastutustundlik kinnisvarapartner riigile. Kaido Padar Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi nõukogu esimees 5 / 54 Tegevusaruanne 1. Riigi Kinnisvarast 1.1. Lühiülevaade Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi: Riigi Kinnisvara) loodi 2001. aastal selleks, et riigi vara oleks heaperemehelikult hoitud ja riigi põhitegevust toetav kinnisvarakeskkond tõhusalt tagatud. Meie kliendid on peamiselt riigiasutused ja teised avalike teenuste pakkujad ning teenuste portfelli võib laias laastus jagada kaheks: kinnisvara arendamine ja kinnisvara korrashoid. Lisaks nõustame nii riiki kui kliente mistahes kinnisvaraga seotud küsimustes hoonete energiatõhususest kinnisvara müügini. 23 aastaga oleme kasvanud Eesti riigi töö- ja tegevuskeskkondade asjatundjateks. Meie meeskonnas on 251 liiget, kes paiknevad üle Eesti Tallinna, Tartu, Pärnu ja Jõhvi kontorites. Joonis 1: Riigi Kinnisvara struktuur 1.2. Omaniku ootused Riigi Kinnisvarale 2024. aasta alguses kinnitas rahandusminister omaniku uuendatud ootused Riigi Kinnisvarale. Omanikuna soovib riik näha Riigi Kinnisvaras ennekõike:  strateegilist partnerit, kes kujundab riigi kinnisvarapoliitikat ja juhtimissüsteemi, aitab ellu viia ruumipoliitikat ning osaleb riigieelarve protsessis;  tarka tellijat ja eeskuju, avaliku sektori kinnisvaravaldkonna parimate praktikate loojat ja levitajat;  asjatundlikku ja hinnatud koostööpartnerit, kes soodustab kinnisvara ja avaliku sektori kestlikku arengut; 6 / 54   kinnisvarakeskkonna pakkujat, kes mõistab riigi valdkondlikke eesmärke ja kujundab optimaalsete elueakuludega töö- ja tegevuskeskkondi, mis samas toetavad riigi põhitegevust. Omaniku ootusest Riigi Kinnisvarale saab pikemalt lugeda meie kodulehelt. 1.3. Strateegia ja eesmärgid 2024. aasta veebruaris alustasime 2025. kuni 2028. aasta strateegia kokkuleppimist ja Riigi Kinnisvara väärtuste ajakohastamist. Nõukogu kinnitas uuendatud strateegia vahetult enne suve lõppu. Riigi Kinnisvara varasema strateegiaperioodi peamised eesmärgid olid korraldada efektiivset kinnisvara korrashoiuteenust avaliku sektori hoonetes, parandada riigiasutuste töö- ja teenuste osutamise keskkonda ning vähendada nii pinnakasutust kui kinnisvarakulusid hoone elukaare jooksul. Me soovisime parandada kliendikogemust ja suurendada rahulolu meie teenustega. Aastatel 2023 kuni 2024 kasvas klientide rahulolu 12 protsendipunkti võrra ning partnerite osas säilitasime tugevad tarnijasuhted. Vähendasime pinda omandis olevas portfellis kokku 29 tuhande ruutmeetri ehk ligikaudu 3 protsendi võrra, jõudes 2024. aasta lõpu seisuga 994 000 ruutmeetrini. Pinna vähenemine tulenes nii mittevajaliku vara müügist kui uusehitiste valmimistest ja renoveerimistest, kus töötajaid koliti varasemast väiksematele pindadele. Strateegias aastateks 2025 kuni 2028 oleme seadnud viis peamist eesmärki: 1) loodud kinnisvarakeskkond toetab kliendi põhitööd 2) riigi kinnisvaraportfell on heaperemehelikult juhitud 3) meie pakutavad lahendused aitavad riigil kulusid kokku hoida 4) meie töötajad on asjatundlikud ja pühendunud 5) meie tegevuste keskkonnamõju on väike. Uue perioodi fookuses on jätkuvalt klientide rahulolu, et meie loodud töötingimused toetaksid kliente nende põhitegevuses – olgu selleks kontori- või õppetöö, elanike ohutuse tagamine või kultuuripärandi hoidmine. Me jätkame riigi kinnisvaraportfelli analüüsiga, et saaksime riigi kinnisvara veelgi efektiivsemalt kasutusele võtta. Me soovime hoida tugevaid suhteid oma partneritega ning leida koostöös uusi ehituslikke, tehnoloogilisi või töökorralduslikke lahendusi, mis aitaksid riigil kulusid säästa ning kahandada meie hoonete süsinikujalajälge. Investeerime enam hoonete energiatõhususse ning tehnosüsteemide uuendamisse, et vähendada hoonete soojustarbimist ning tagada parem sisekliima. Suurendame Riigi Kinnisvara portfellis taastuvenergia osakaalu, mille tarbeks viisime juba 2024. aastal läbi ka esimese sellesisulise hanke. Need on vaid üks osa meie ees seisvatest ülesannetest. Lisaks panustame uuel strateegiaperioodil pidevalt sellesse, et meie töötajad oleksid üha asjatundlikumad, pühendunud ning motiveeritud. 7 / 54 Joonis 2. Riigi Kinnisvara strateegia ühel lehel 8 / 54 1.4. Võtmenäitajad 2024 2023 2024 2023 MITTEVAJALIKU VARA FINANTS MÜÜK Müügitulu (mln eurot) 186 159 Müüdud objektide arv (tk) 55 35 Müüdud objektide tulu (mln Ärikasum (mln eurot) 78 43 eurot) 29 12 Puhaskasum (mln eurot) 68 34 Varade maht (mln eurot) 758 696 Varaportfelli tootlus (%) 8 8 KINNISVARAARENDUS Investeeringute maht (mln eurot) 131 166 sh oma varaportfell 66 58 valminud investeeringuobjektide arv (tk) 24 36 KINNISVARAPORTFELL sh oma varaportfell 14 20 Kinnisasjade arv (tk) 685 711 REMONTTÖÖDE sh omandis 464 510 KORRALDAMINE Kinnistute kogupindala (tuh.m²) 6292 6319 Tööde maht (mln eurot) 25 23 Hoonete netopind portfellis (tuh.m²) 1707 1736 sh oma varaportfell 16 17 sh omandis 994 1023 Objektide arv (tk) 370 366 Vakants (%) 4.1 6 sh oma varaportfell 304 301 TÖÖTAJAD Töötajate arv aasta lõpu seisuga (täistööajaga töötajaid) 237 239 ENERGIAPORTFELL Elektrienergia kogutarbimine Tööjõu voolavus (%) 6.3 4.4 (GWh) 258 180 sh oma varaportfell 69 71 Soojusenergia HANKED kogutarbimine (MWh) 105 - Riigihangete koguarv (tk) 1091 1111 sh oma varaportfell 83 - Riigihangete Energiamärgisega A, B, C kogumaht (mln eurot) 453 413 hooneid haldusportfellis (tk) 99 92 Energiamärgisega A, B, C hooneid haldusportfellis (tuh., m²) 227 193 9 / 54 1.5. 2024. aasta majandustulemused lühidalt Riigi Kinnisvara 12 kuu müügitulu oli 186,1 miljonit eurot, mis on 27,6 miljonit eurot rohkem kui 2023. aasta samal perioodil. Üüritulu ulatus 2024. aastal 101,2 miljoni euroni, kasvades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,1 miljonit eurot. Kasv on peamiselt tingitud üürile antud valminud uutest arendusobjektidest, ettevõttele riigi poolt üle antud kinnisvara mõjul kasvanud haldusportfellist ja üüri indekseerimisest. Vahendatud teenuste maht moodustas 53,1 miljonit eurot ja on aastatagusega võrreldes kasvanud 2,4 miljonit eurot. Kasv tuleneb eelkõige suurenenud üüri- ja haldusportfellist. Kinnisvaraarenduse teenuste tulu oli 3,1 miljonit eurot, kasvades eelmise aasta võrreldava perioodiga ühe miljoni euro võrra. 2024. aasta jooksul müüdi riigile mittevajalikku kinnisvara 28,6 miljoni euro väärtuses, võrreldes eelmise aastaga oli kasv 17 miljonit eurot. Ettevõtte põhitegevust iseloomustavad finantssuhtarvud 2024 2023 2022 Puhaskasumi marginaal (puhaskasum / müügitulu) 36,4% 21,7% 20,6% Ärikasumi marginaal (ärikasum / müügitulu) 41,9% 27,3% 25,5% Omakapitali tootlus (puhaskasum / perioodi keskmine 13,8% 7,6% 7,1% omakapital) Omakapitali määr (omakapital / varad) 68,0% 66,5% 70,2% Varade tootlus (puhaskasum / perioodi keskmised koguvarad) 9,3% 5,3% 5,0% Kinnisvaraportfelli tootlus ((ärikasum + kulum) / aasta keskmine 18,6% 13,6% 12,5% kinnisvaraportfell)* *Siin kinnisvaraportfell: pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvarainvesteeringud ja materiaalsed põhivarad (v.a Riigi Kinnisvara enda kontoriseadmed, kontoriga seotud muu materiaalne põhivara ning lõpetamata ehitised ja ettemaksed). Kaubad, toore ja materjal kokku oli 2024. aasta 12 kuuga 84,2 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2023. aasta sama perioodiga 7,6 miljonit eurot. Müügi eesmärgil ostetud teenused kasvasid 1,3 miljoni euro võrra, sarnaselt tulude kasvuga oli peamiseks põhjuseks kasvanud üüri- ja haldusportfell. Kinnisvara arenduskulud moodustasid 12 kuuga 2,4 miljonit eurot ning suurenesid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,4 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas haldusobjektide kulum 2024. aastal 3,4 miljonit eurot, mis on proportsioonis omanduses oleva vara mahu kasvuga. 2024. aasta ärikasum kokku oli 77,9 miljonit eurot, suurenedes eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 34,6 miljoni euro võrra. Ärikasumi marginaal oli 41,9%, võrdluseks 2023. aasta samal perioodil 27,3%. Marginaali kasvu peamine põhjus on suuremad keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise investeeringutoetused hoonete vastavusse viimiseks energiatõhususe miinimumnõuetega või uute energiatõhusate hoonete rajamiseks ning kasum mittevajaliku vara müügist. Puhaskasumiks kujunes 2024. aasta 12 kuuga 67,7 miljonit eurot, kasvades 2023. aasta sama perioodiga võrreldes 33,4 miljonit eurot. 10 / 54 Riigi Kinnisvara on kinnisvaraarenduses keskendunud eriotstarbeliste hoonete (nt päästehooned, politseihooned, koolimajad) ning büroo- ning teeninduspindade arendamisele. 2024. aasta 12 kuu jooksul investeeriti kokku 66,7 miljonit eurot (2023. aasta samal perioodil 66,9 miljonit eurot). Suurimad valminud või töös olevad investeeringuprojektid on Tallinnas Loodusmaja ehitamine 17,6 miljonit eurot, Tartu kohtumaja rekonstrueerimine 9,8 miljonit eurot, Rüütelkonna hoone rekonstrueerimine Eesti esindushooneks 7,9 miljonit eurot, Narva kordonihoone rekonstrueerimine 6,4 miljonit eurot ning Paide kohtu- ja riigimaja 3,4 miljonit eurot. Aktsiakapital moodustas 31.12.24 seisuga 275 miljonit eurot, millele lisandub 3,3 miljonit eurot registreerimata aktsiakapitali. Aktsiakapital kasvas riigi poolt ettevõtte omandisse vara üle andmise tulemusena 2023. aasta lõpuga võrreldes 13,6 miljonit eurot. Omakapital moodustas 31.12.24 seisuga 515,7 miljonit eurot, suurenedes 2023. aasta lõpu seisuga võrreldes 50,5 miljonit eurot, põhjuseks eelpoolmainitud üle antud vara väärtus ning 2024. aasta puhaskasumi kasv võrreldes 2023. aastaga. 2024. aasta kokkuvõttes on ettevõte püsinud seatud eesmärkide ja valitsussektori limiitide piires. Majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ei ole ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ega börsikursside muutumisega seonduvaid riske. 11 / 54 2. Olulised sündmused Jaanuar 12.01 Kilingi-Nõmme siseturvalisuse ühishoone sai nurgakivi. Veebruar 5.02 avati Narva Eesti gümnaasiumi ja põhikooli uus õppekompleks  Tellija: Haridus- ja Teadusministeerium  Projekti kestvus: juuli 2022 kuni jaanuar 2024  Netopind: 4948 m²  Projekti kogumaksumus: 17,6 miljonit eurot o Arhitekt: Kolm Pluss Üks OÜ o Sisearhitekt: T43 o Maastikuarhitekt: Lootusprojekt OÜ o Ehitaja: Nordlin Ehitus OÜ 7.02 avati Türi päästekomando (valminud 2023. a) 9.02 avati Viljandi päästekomando  Projekti kestvus: märts 2020 kuni jaanuar 2024  Netopind: 1368 m²  Projekti kogumaksumus: 4,3 miljonit eurot o Projekteerija: Acto Consult OÜ / GEPP LP OÜ ja KUU OÜ o Ehitaja: Embach Ehitus OÜ o Omanikujärelevalve: Keskkonnaprojekt OÜ. 13.02 valmis Narva Eesti gümnaasiumi ja põhikooli õppekompleksi skulptuur „Arenguhüpped“. Autor Ihan Toomik. 14.02 valmis Rae Gümnaasiumi reljeef „Lihtsuses peitub jõud“. Autorid Jenny Grönholm ja Jass Kaselaan. 20.02 avati Rae riigigümnaasium  Tellija: Haridus- ja Teadusministeerium  Projekti kestvus: jaanuar 2020 kuni detsember 2023  Netopind: 4371 m²  Projekti kogumaksumus: 17,8 miljonit eurot o Arhitekt: KOKO arhitektid OÜ o Sisearhitekt: KOKO arhitektid OÜ o Maastikuarhitekt: KOKO arhitektid OÜ o Ehitaja: Merko Ehitus Eesti AS 20.02 avati Pärnus aadressil Roheline 64 riigimaja  Projekti kestvus: aprill 2022 kuni november 2023  Netopind: 3336 m²  Projekti kogumaksumus: 6 miljonit eurot o Sisearhitekt: Kompro OÜ o Ehitaja: Tera Ehitus OÜ/AS Tartu Ehitus o Omanikujärelevalve: AS Infragate Eesti Märts 01.03 Haapsalu komando saavutas täiskõrguse 12 / 54 10.03 Kilingi-Nõmme ühishoones toodi alla sarikapärg 20.03 valmis Maaelu Teadmuskeskuse energiatõhus Venlo-tüüpi kasvuhoone  Tellija: Maaelu Teadmuskeskus  Projekti kestvus: juuli 2022 kuni märts 2024  Netopind: 1731 m²  Projekti kogumaksumus: 1,6 miljonit eurot o Eelprojekt: Topgreen OÜ ja Agorek OÜ o Ehitus- ja projekteerimistööd: Dreibau OÜ ja OÜ Arens o Omanikujärelevalve: Keskkonnaprojekt OÜ 22.03 Paide päästekomando saavutas oma maksimaalse kõrguse. Aprill 5.04 Kilingi-Nõmme ühishoone kunstikonkursi võitis Maret Sarapu klaaspannoo „Süsinik ja kevlar“. 10.04 avati Politsei- ja Piirivalveameti Pärnu üksik-jalaväepataljoni rekonstrueeritud laatsaretihoone  Projekti kestvus: jaanuar 2022 kuni aprill 2024  Netopind: 788 m²  Projekti kogumaksumus: 1,4 miljonit eurot o Põhiprojekti koostaja: Kuubik Projekt OÜ o Tööprojekti koostaja: PP Ehitusjärelevalve OÜ o Ehitajad: Tera Ehitus OÜ/Tartu Ehitus AS o Omanikujärelevalve: Inseneribüroo Telora OÜ o Nõrkvoolutööd: Optimus Systems AS 24.04 valmis Pärnu Roheline 64 riigimaja kunstikonkursi võitnud Arvi Andersoni ja Roman-Sten Tõnissoo kolmeosaline seeneniidistikust kasvatatud seinapannoo „Maadeavastajad“. Mai 07.05 kuulutati välja kunstikonkurss Loodusmaja kunstiteose leidmiseks. 8.05 toimus aruteluhommik projekteerijatele ja arhitektidele „Kelle asi on jätkusuutlik keskkond?“. 20.05 kuulutati välja Riigi Kinnisvara roheelektri hange avalikule sektorile. 21.05 kuulutati välja rahvusvaheline riigihange ERR-i uue telemaja ehitustöödeks. 30.05 toimus Riigi Kinnisvara kliendihommik. Juuni 5.06 toimus ümarlaud Riigi Kinnisvara tehnohooldusteenuste partneritele. 11.06 toimus ümarlaud Riigi Kinnisvara heakorrateenuste partneritele. Juuli 02.07 kuulutati välja Tartu kohtumaja kunstikonkurss. 5.07 Loodusmaja sai nurgakivi. August 05.08 Riigi Kinnisvara roheelektrihanke võitis Baltic Energy Partners OÜ. 13 / 54 12.08 alustati ajaloolise Liberty mõisa müügiga. 26.08 uue politseikvartali Rahumäe tee 6, Tallinn planeeringu ideevõistlusele esitatud kavandite seast valis žürii välja töö märgusõnaga „Kompass“, mille esitas arhitektuuribüroo Arhitekt11 OÜ.  Tellija: Politsei-ja Piirivalveamet  Esitati 18 taotlust, preemiafond 60 000 eurot. 29.08 Narva Vanalinna Põhikooli sisearhitektuurivõistluse võitis stuudio ARGUS OÜ ja Arhitekt Must OÜ ühispakkumine märgusõnaga „KAARED“. Autorid on Mari Rass, Margit Argus, Ott Alver, Alvin Järving ja Patrick Parbo.  Tellija Haridus- ja Teadusministeerium  Hinnati seitset kavandit, preemiafond 32 000 eurot September 04.09 valmis Tallinna 18 Paide kohtu- ja riigimaja kaheksast keraamilisest skulptuurist koosnev installatsioon „Tuvid“. Autor Mai Sööt-Arslan. 20.09 taasavati uuenduskuuri läbinud Keskkonnaameti Türi kontorihoone  Projekti kestvus: jaanuar 2023 kuni juuli 2024  Netopind: 711 m²  Projekti kogumaksumus: 1 miljon eurot o Ehitaja: Visare Ehitus OÜ o Omanikujärelevalve: Sweco EST OÜ 27.09 avati Jüri päästekomando  Projekti kestvus: veebruar 2020 kuni juuni 2024  Netopind: 1214 m²  Projekti kogumaksumus: 3,7 miljonit eurot o Arhitekt: Anu Kuhlbach ja InRoom OÜ o Ehitaja: Fund Ehitus OÜ 30.09 kuulutati välja Riigi Kinnisvara stipendiumikonkursi „Tuleviku tipud“. Oktoober 04.10 avati Paide kohtu- ja riigimaja  Projekti kestvus: jaanuar 2020 kuni märts 2024  Netopind: 3218,9 m²  Projekti kogumaksumus: 7,4 miljonit eurot o Projekteerija: KOKO arhitektid OÜ o Ehitaja: Tartu Ehitus OÜ o Omanikujärelevalve: Infragate Eesti AS 10.10 kuulutati välja Kohtla-Järve Järve Kooli uue õppehoone arhitektuurivõistlus.  Tellija: Haridus- ja Teadusministeerium.  Hanke tähtaeg detsembris 2024, hindamine jaanuaris 2025.  Preemiafond oli 32 000 eurot, esitati 14 kavandit,  Võidutöö märgusõnaga „TANGRAM”. Esitas Kolm Pluss Üks OÜ, autorid Lisette Eriste, Gert Guriev, Karin Harkmaa, Markus Kaasik ning Jana Pärn. 11.10 avati Keskkonnaagentuuri ilmakeskuse kunstikonkurss. 16.10 toimus konverents „Mõttemuutjad 2024“. 14 / 54 25.10 avati Paide päästekomando  Projekti kestvus: oktoober 2020 kuni september 2024  Netopind: 1378 m²  Projekti kogumaksumus: 5,3 miljonit eurot o Projekteerija: Acto Consult OÜ o Ehitaja: Fund Ehitus OÜ o Omanikujärelevalve: Sweco EST OÜ 28.10 kuulutati välja Loodusmaja kunstikonkurss. November 01.11 avati Haapsalu päästekomando  Projekti kestus: aprill 2020 kuni september 2024  Netopind: 2080 m²  Projekti kogumaksumus: 5 miljonit eurot o Arhitekt: Kuu OÜ, Juhan Rohtla o Ehitaja: Ehitustrust AS/Tallinna Ehitustrust OÜ o Omanikujärelevalve: Sweco EST OÜ 04.11 valmis Eesti Keele Instituudi büroohoones Roosikrantsi 6, Tallinn keraamilistest elementidest, karplubjakivist ja fotodest installatsioon „Vesi kõneleb meist“. Autorid Mari-Leen Kiipli ja Mari Volens. 18.11 valmisid Eesti renoveeritud esindushoones Kiriku plats 1, Tallinn tahvelmaalid „Meri“ ja „Puu“, autor Laurentsius. 26.11 avati Eesti esindushoone  Projekti kestvus: juuli 2022 kuni oktoober 2024  Netopind: 3499 m²  Projekti kogumaksumus: 17,9 miljonit eurot o Sisearhitekt: Pille Lausmäe o Ehitaja: Oma Ehitaja AS o Omanikujärelevalve: Keskkonnaprojekt OÜ. 28.11 selgusid Riigi Kinnisvara stipendiumikonkursi „Tuleviku tipud“ võidutööd. 29.11 avati Kilingi-Nõmmes uus siseturvalisuse ühishoone  Projekti kestvus: veebruar 2021 kuni oktoober 2024  Netopind: 1039 m²  Projekti kogumaksumus: 4,5 miljonit eurot o Projekteerija: Novarc Group AS o Arhitekt: Reino Rass o Sisearhitekt: Eeva Masso o Ehitaja: Embach Ehitus OÜ o Omanikujärelevalve: Keskkonnaprojekt OÜ. Detsember 02.12 Tartu kohtumaja kunstikonkurssi võitis Mirjam Hinni kavand. 05.12 valmis Kilingi-Nõmme ühishoone klaaspannoo „Süsinik ja kevlar“. Autor Maret Sarapu. 15 / 54 2.1. Tunnustused 2024. aastal jõudsime ettevõttena Eesti maineka tööandja TOP 10-sse ning pälvisime kolmandat korda ka Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE kaugtöömärgise, mida hoiab Riigi Kinnisvara juba 2018. aastast alates. Aasta betoonehitise konkursil pälvis Äripäeva ehitusuudiste eriauhinna ehitusettevõte Dreibau OÜ, kes oli Kiviõli Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti ühishoone ehituse peatöövõtja. Veebruaris avatud Rae riigigümnaasium pälvis aasta puitehitise tiitli. Aasta puitehitise arhitektid on KOKO arhitektid koosseisus Raivo Kotov, Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago, sisearhitektid Raili Paling, Kadri Kaldam ja Liis Lindvere ning maastikuarhitekt Eleriin Tekko. Insenerid on Tom Arula (PCC Projekt), Tatjana Hünne, Laur Lõvi, Oskar Tuvike (Makespace) ja Meelis Land (Novacon); hoone ehitaja Merko Ehitus Eesti. Hoone valmis Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel. 2024. aasta parima hoone ehitusprojekti tiitliga tunnustati Narva hariduskompleksi, mille projekteerimismeeskonda kuulusid OÜ Kolm Pluss Üks arhitektid Markus Kaasik, Karin Harkmaa, Jana Pärn ja Lisette Eriste, projekteerimise projektijuht kuni hoonete ehitamiseni oli Jaan Aru OÜ-st HOCO. Koolihoone tellis Haridus- ja Teadusministeerium ning lasteaia Narva linnavalitsuse kultuuriosakond. Muinsuskaitse 2024. aasta auhindade jagamisel tunnustati kahe preemiaga renoveeritud Rüütelkonna hoonet. Hästi restaureeritud kunstipärandi kategoorias pälvis aastaauhinna Eestimaa rüütelkonna hoone plafoonmaal ja hästi restaureeritud mälestise kategoorias sai aastaauhinna Eestimaa rüütelkonna hoone. Arhitekt Urmas Lõokese Arhitektuuribüroo OÜ, sisearhitekt Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo OÜ, ehitaja ja peatöövõtja Oma Ehitaja AS, omanikujärelevalve Keskkonnaprojekt OÜ, hoone sisustajad Standard AS, M.F. Leming OÜ, Kalla Mööbel OÜ ning audio-video Skarcon OÜ. Hoone restaureerimise ja rekonstrueerimise töödel osales üle 90 Eesti firma. Hoone tellis Riigikantselei. Hästi restaureeritud interjööri kategooria kandidaat oli Valga kohtu- ja riigimaja. Riigimaja projekteeris Projekt O2 OÜ (arhitektid Margit Aule, Laura Ojala, Karina Krestinov-Priddle; sisearhitektid Liis Tarbe, Margit Argus, Katariina Teigar). Ehitajad Tartu Ehitus AS ja Tera Ehitus OÜ, omanikujärelevalvet teostas Keskkonnaprojekt OÜ ning hoone tellis Rahandusministeerium. 16 / 54 3. Meie kliendid Riigi Kinnisvara kliendid on riigiasutused ja avalike teenuste pakkujad. Toetame oma kliente kinnisvarakeskkonnaga seotud haldus-, arendus-, hanke- ja projektijuhtimise teenustega, nii et hoonete kasutajad saaksid keskenduda oma põhitegevusele. Selle kõige juures on kandev joon klientide tegevusvaldkondade eripära mõistmine. 2024. aasta detsembri lõpu seisuga juhib Riigi Kinnisvara 917 lepingulist kliendisuhet, millest 767 on üürilepingu- ja 150 halduslepingupõhised. Üürilepingu korral on Riigi Kinnisvara kas ise vara omanik või vahendame üüripinda kolmandalt osapoolelt ja osutame kliendile kokkulepitud korrashoiuteenuseid üürilepingu alusel. Halduslepingu korral on klient temale kuuluva hoonestatud kinnisvara andnud Riigi Kinnisvarale hallata ning tagame selle korrashoiu ja vastavuse kliendi vajadustele. Riigi Kinnisvara aktiivses kinnisvaraportfellis on kasutatava pinna osas valitsemisaladest suurima osakaaluga (42%) Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) asutused, kellega on sõlmitud nii üüri- kui halduslepinguid. Nende hulgas on palju gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste hooneid, kus pinnakasutus on keskmisest suurem, mistõttu on HTM osakaal lepingute arvust vaid 17%. Valitsemisaladest suuremad lepingupartnerid on veel Siseministeerium (SIM), kelle osakaal pinnast on 18% ja lepingute arvust 23%, ning Justiits- ja Digiministeerium (JUM), kelle osakaal pinnast on 13%, samas lepingute arvust vaid 7% tulenevalt kolme vangla suurest mahust kogu portfellis. Lepingute arvu poolest on olulise osakaaluga (17%) erasektori kliendid, samas on nende osakaal üüritud pinnast vaid 2%. Kuna Riigi Kinnisvara põhitegevus on suunatud riigisektori klientide teenindamisele, siis erasektori üürilepinguid saab käsitleda kui vakantsi juhtimise meedet ning erasektorile pakume üüripinda vaid juhul, kui olemasolevates hoonetes jääb seda vabaks. Erasektorile suunatud arendustegevusi Riigi Kinnisvara ei planeeri. Graafik 1. Kinnisvaraportfelli (üüri- ja halduslepingud) jaotus üüritava pinna järgi seisuga 31.12.2024 17 / 54 Kliendikogemuse kujundamine Riigi Kinnisvara on oma tegevuses seadnud kesksele kohale klientide rahulolu ning iga kliendigrupi vajadustega suhestume personaalselt. Otsustajad on meilt arenduste ja teenuste tellijad ning regulaarseid tagasiside andjaid on umbes 200. Kliendid on meie hallatavate hoonete juhtivtöötajad haldusküsimustes, neid on üle Eesti ligi 500 ja nende tagasiside annab reaalse pildi hoone seisukorrast kohapeal. Kasutajad on kõik meie hallatavate hoonete töötajad, kellest pea 2000-ga on meie suhtlus aktiivsem regulaarselt esitatud töötaotluste või uute töökeskkondade valmimisel saadetud rahuloluküsitluste kaudu. Kliendirahulolu mõõtmiseks kasutame nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid meetodeid. Vahetut tagasisidet klientide eesmärkide ja vajaduste osas saame iganädalastelt kliendikohtumistelt. Kaks korda aastas toimuvad kliendihommikud, kus jagame infot olulisemate teemade kohta ning saame vahetult suhelda. Juba neli aastat oleme kasutanud soovitusindeksi metoodikat (ingl Net Promoter Score ehk NPS), mille kaudu jõuab meieni tagasiside nii hoones toimuva ja pakutavate teenuste kvaliteedi kohta kui ka hinnang koostööle kontaktisikuga. Uusarenduste valmimise järel uurime rahulolu valminud töökeskkonnaga ning tutvustame tulemusi alati ka kliendi juures kohapeal. Järeltegevuste arutelud kliendiga on väga tõhusad, sest kokku tulevad ministeeriumi esindajad, asutuste juhid ja igapäevased kasutajad ning Riigi Kinnisvara kui teostaja – esile tulevad lähteülesandega seonduvad teemad, arhitektide taotlused hoonega ja lõppkasutaja vajadused. 2024. aastal saatsime välja 3023 ankeeti ja saime tagasi 605 vastust, vastamismääraks kujunes 29%. Eesti keskmine vastamismäär sarnastel küsitlustel on 16%. Riigi Kinnisvara kõrgem vastamismäär ja selle tõus aastate lõikes on saavutatud tänu kontaktibaaside regulaarsele uuendamisele, saatmiste optimaalsena hoidmisele intervalliga 120 päeva ning tagasiside andjatega tulemuste jagamisele. Graafik 2. Tagasiside küsimine Riigi Kinnisvara klientidelt 2022–2024. Allikas: Recommy.com 2024. aasta kumulatiivseks soovitusindeksiks kujunes kliendisuhetes 38%, mis on metoodika nelja kasutusaasta kõrgeim tulemus. Meie kliendid on rahulolu pakkuvana toonud välja, et probleemidele on lahendused kiired ja mõistlikud, koostöö toimib viperusteta ning kliendisuhtlus on sõbralik. Kliendid ootavad aga, et hinna ja kvaliteedi suhe saaks paremini paika, teenusepakkujate üle oleks tõhusam kvaliteedikontroll ning soovitakse rohkem jooksvat infot teostavate tööde edenemise kohta. 18 / 54 Graafik 3. Riigi Kinnisvara soovitusindeksi tulemused 2022–2024. Allikas: Recommy.com Suurima rahuloluga arendusobjektid olid Kuressaare kohtumaja (63%), Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium (62%), Valga kohtu- ja riigimaja (57%), Narva Gümnaasium (56%) ning Paide kohtu- ja riigimaja (54%). Küsime ankeedis tagasisidet ka meie teenustele ning kumulatiivse tulemusena suurim rahulolu oli kinnisvaraalase nõustamisega (46%) ja turvateenusega (46%), väikseim rahulolu oli heakorrateenusega (30%) ning ühtlasemad olid tulemused tehnohoolduse (35%), remonttööde korraldamise (34%), ja kinnisvara arendamisega (34%). Teenustega rahulolu vastuste jaotumine 2024 Tehnohooldus 48% 25% 17% 10% Heakord 40% 33% 14% 13% Turvateenus 46% 20% 11% 24% Remonttööd 48% 27% 17% 8% Kinnisvara arendamine 38% 19% 14% 30% Kinnisvaraalane nõustamine 45% 13% 12% 30% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Soovitajad (9-10) Neutraalsed (7-8) Mittesoovitajad (1-6) Ei osaka öelda Graafik 4. Riigi Kinnisvara teenustega rahulolu 2024. aastal. Allikas: Recommy.com Saabunud tagasisidet analüüsime iga üksiku vastuseni välja, järeltegevuste korraldamiseks toimuvad kvartaalsed koosolekud osakonnajuhtide ja piirkonnajuhtidega. 2024. aastal viisime läbi sisekoolituse kogu ettevõttele kliendikogemuse loomise kohta lähtudes töötaja tasandist. 2025. aastal oleme klientide rahulolu hoidmiseks ja tõstmiseks võtnud fookusesse teenindusstandardi loomise, sest tagasisidet arvestades ootavad kliendid meilt ühtlasemat teenuste kvaliteeti ning erinevate ametikohtade töös sarnasemat käekirja. 19 / 54 4. Kinnisvaraportfell 4.1. Riigi Kinnisvara portfelli jaotus Meie kinnisvaraportfell jaguneb viieks:  haldusportfell – kinnistud, mis kuuluvad Riigi Kinnisvarale, on kaetud üürilepingutega ja on tavapärases kasutuses;  arendusportfell – kinnistud, mille potentsiaali on arendustegevusega tõenäoline suurendada, ning varad, mille arendusprotsess on aktiivne;  müügiportfell – riigile mittevajalik vara, mida ei ole riigi vajadusteks enam vaja hoida ning mille Riigi Kinnisvara on otsustanud võõrandada, sellele vajadusel eelnevalt väärtust lisades;  lepinguline portfell – haldusobjektid, mis ei kuulu Riigi Kinnisvarale ja kus osutame haldusteenust lepingu alusel;  vaheüüriportfell – kinnistud, mille Riigi Kinnisvara üüritav osa kuulub kolmandale isikule ja mida Riigi Kinnisvara üürib omakorda riigiasutustele edasi. Seisuga 31.12.2024 oli Riigi Kinnisvara varaportfellis (haldus-, arendus- ja müügiportfell, edaspidi kokku: varaportfell) 464 kinnistut pindalaga 6,3 miljonit m2. Nendel kinnistutel paiknes 821 hoonet netopinnaga 993 929 m². Lepingulises portfellis oli 184 kinnistut pindalaga 7,8 miljonit m², kinnistutel paiknes 310 hoonet netopinnaga 637 819 m². Vaheüüriportfellis oli 37 kinnistut pindalaga 0,8 miljonit m², kinnistutel paiknes 39 hoonet netopinnaga 74 898 m². Üüritud/ Kinnisasjad Hoonete Netopind Üüripind Portfell % % % hallatud (tk) arv (m²) (m²) pind (m²) Haldus 388 57% 689 59% 918 288 54% 812 673 779 638 Müük 48 7% 85 7% 50 487 3% 22 764 3 878 Arendus 28 4% 47 4% 25 154 1% 22 078 7 925 Kokku 464 68% 821 70% 993 929 58% 857 515 791 441 Vaheüür 37 5% 39 3% 74 898 4% 65 980 65 839 Lepinguline 184 27% 310 27% 637 819 38% 589 814 582 238 Kokku 221 32% 349 30% 712 717 42% 655 794 648 077 Portfell 685 100% 1170 100% 1 706 646 100% 1 513 309 1 439 518 kokku Tabel 2. Kinnisvaraportfelli üldinfo seisuga 31.12.2024 Kinnisvaraportfell koosneb peaasjalikult mitteelukondlikust kinnisvarast, hoonete suletud netopinnast on elukondlikku kinnisvara vaid 5424 m². 20 / 54  Vahe- Lepingu- Haldus- Müügi- Arendus- Hoonestatus m2 % % % üüri % line % portfell portfell portfell portfell portfell Hoonestamata 1 493 035 26% 116 932 31% 69 696 36% 0 0% 46 534 1% maa Hoonestatud 4 221 323 74% 264 810 69% 126 614 64% 750 145 100% 7 756 957 99% maa Kokku 5 714 358 100% 381 742 100% 196 310 100% 750 145 100% 7 803 491 100% Tabel 3. Kinnisvaraportfelli jagunemine hoonestatuse järgi seisuga 31.12.2024 Portfell Soetusmaksumus* (€) Rahavoog NOI** Sissevool (€) Väljavool (€) Haldus 834 250 040 123 305 173 -55 472 780 67 832 393 Müük 15 217 222 711 748 -811 793 -100 045 Arendus 15 265 776 626 653 -475 758 150 895 Kokku 864 733 039 124 643 574 -56 760 332 67 883 243 * Vara soetusmaksumus ilma võimalike raamatupidamislike allahindlusteta. ** NOI (net operating income) ehk netotegevustulu. Tabel 4. Varaportfelli finantsvaade seisuga 31.12.2024 4.2. Kinnisvaraportfelli piirkondlik ülevaade Kinnisvaraportfelli piirkondlikuks juhtimiseks on Riigi Kinnisvara oma portfelli jaotanud nelja piirkonda. Põhjapiirkonna moodustavad Tallinn ja Harjumaa, lõunapiirkonda kuuluvad Viljan- di-, Jõgeva-, Tartu ja Tartumaa, Põlva-, Võru- ja Valgamaa, idapiirkond on Ida- ja Lääne- Virumaa ning läänepiirkonna kinnisvaraportfell koosneb Hiiu-, Saare-, Lääne-, Rapla-, Järva- ja Pärnumaast. Ligikaudu 61% kinnistute arvust ja 68% hoonestuse pinnast paikneb põhja- ja lõunapiirkonnas. Vahe- Lepingul Haldus- Arendus Müügi- üüri ine Kokku portfell portfell portfell portfell portfell Piir- kond Hoonestuse netopind (m²) Kinnist Osakaal Hoonestuse Osakaal ute arv netopind (m²) (tk) Põhja 411 949 8 856 38 700 54 034 206 571 207 30% 720 111 42% Lääne 118 429 5060 8689 5741 143 485 178 26% 281 405 16% Ida 127 232 0 3098 11 255 127 681 90 13% 269 265 16% Lõuna 260 679 11 237 0 3868 160 083 210 31% 435 867 26% Kokku 918 289 25 153 50 487 74 898 637 820 685 100% 1 706 648 100% Tabel 5. Kinnisvaraportfelli piirkondlik ülevaade seisuga 31.12.2024 21 / 54 4.3. Peamised muudatused kinnisvaraportfellis Kinnisasjade arv vähenes 9,0% võrra 510 objektilt 464 objektini, mis on suuresti tingitud muutustest arendusportfellis ja müügiportfellis:  haldusportfelli varade arv kahanes kolme kinnistu võrra ehk 0,8%;  arendusportfelli maht kahanes kaheksa kinnistu võrra ehk 22,2%, tulenevalt valminud arendusprojektidest ning väärtustamisele kuulunud varade müügiportfelli viimisest;  müügiportfelli maht vähenes 35 kinnistu võrra ehk 42,2% tulenevalt tavapärasest oluliselt suurema müügieesmärgi täitmiseks mittevajaliku vara müügist;  hoonestuse netopind varaportfellis kahanes 2,8% ehk 28 799 m² võrra;  elukondlik vara vähenes 1110 m² võrra ehk 17,0%, mis hõlmab 14 kinnistut; kuna elukondliku vara üürimine pole Riigi Kinnisvara põhitegevus, on fookuses selle müük;  haldusportfelli vakantsus püsis aasta jooksul vahemikus 4–5% ja oli aasta lõpu seisuga 4,1%; eesmärk on hoida haldusportfelli tegeliku vakantsuse (tegelikult väljaüüritav pind) taset 4,5% sees, et hoida vakantse pinna ülalpidamiskulu madalana ja samas tagada operatiivne valmisolek pakkuda remonttööde korral asenduspinda, alternatiivset üüripinda või vajaduse tekkides muud sarnast pinda;  varaportfelli tootlus oli kvartalite lõikes vahemikus 7,9–8,2%, olles detsembris tasemel 7,9%. Muutused RKASi lepingulises portfellis ja vaheüüriportfellis 2024. aastal Kinnisasjade arv kasvas lepingulises portfellis 172 objektilt 184 objektini ehk 7,0%, aga kahanes hoonestuse netopind 3545 m² võrra ehk 0,6%. Kinnisasjade arv kasvas vaheüüriportfellis 29 objektilt 37 objektile ehk 27,6% ja kasvas 2674 m² võrra ehk 3,7%. Riigi omandist ettevõttele üleantava vara perspektiiv 2024. aastal võttis Riigi Kinnisvara üle suletud netopinnas 7632 m² vajalikku ja 9958 m² mittevajalikku hoonestust. Vajalik vara liikus haldusportfelli ning mittevajalik vara müügiportfelli. Riigi Kinnisvara portfelli anti üle:  Narva mnt 2a kinnistu Tartus (KLIM)  Endine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hoone Tallinnas Lai tn 39//41 (REM)  Teaduse tn 2a kinnistu Sakus (RAM)  Jälgimäe tee 15 kinnistu Saku vallas, mis müüdi maha samal aastal (KUM)  Eesti Rahva Muuseumi kaks kinnistut Tartumaal – Erminurme tee 28 ja Ermipargi, Raadi alev (KUM)  Lõuna-Eesti muuseumide pärandihoidlate kaks kinnistut Tartus Narva mnt 177 ja 179 (KUM)  Spordibaasi kinnistu Kosel (KUM)  Kaks kinnistut Tallinnas Lennusadama tn T1 ja Vesilennuki tn 14 (KLIM). Seisuga 31.12.2024 oli ülevõtmisel kaks riigile vajalikku hoonestatud ja üks riigile mittevajalik hoonestatud kinnistu. Kui riigi omandis Riigi Kinnisvarale üle andmata vara hulgast arvestada maha Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi halduslepingutega kaetud pind, on riigi omandis ja haldamisel jätkuvalt ligi 64 000 m² hoonestust. 22 / 54  Varavalitseja Registrivara pind, m² Haridus- ja Teadusministeerium 584 118* Kliimaministeerium 26 598 Kultuuriministeerium 8102** Välisministeerium 8950 Kokku 627 768 * Sisaldab RKASi lepingulise portfelli hooneid ligikaudu 560 000 m2. ** Sisaldab RKASi lepingulises portfellis olevat hoonestust ligikaudu 3800 m2 Tabel 6. Riigi omandis olev vara. 4.4. Mittevajaliku vara müük Riigi Kinnisvara müüb riigiasutustele mittevajaliku kinnisvara reeglina avaliku enampakkumise teel. 2024. aasta jooksul võõrandasime mittevajalikku kinnisvara 55 tehinguga kokku 28,6 miljoni euro väärtuses. Viimase kolme aasta jooksul oleme müünud 123 kinnisvaraobjekti kokku üle 48 miljoni euro väärtuses. Graafik 5. Riigi Kinnisvara müügitulu ja müügitehingute arv 2022.–2024. aastal. Märkimisväärsemad hooned, mis leidsid 2024. aasta uued omanikud Objekt Aadress Tehingu Asukoht Kinnistu hind (€) pindala (m2 ) Endine Tallinna vangla Võtme tn 14, 8 700 000 Tallinn 49 191 kinnistukompleks Tallinn Haigla ning büroohoone Hiiu 42, Tallinn 3 710 500 Tallinn 9407 Liberty suvemõis Vabaõhumuuseumi 2 620 000 Tallinn 35 697 tee 10, Tallinn 23 / 54 Endise Tallinna vangla kinnistu näol on tegemist hea arenduspotentsiaaliga kinnistuga kesklinna piirkonnas, mis pakub mitmeid võimalusi leida uus perspektiiv kinnistu kasutuseks ja piirkonna arendamiseks. Märkimisväärne ja elevust tekitanud müügiobjekt oli 2024. aastal ka endine Liberty suvemõis Rocca al Mares, mille müügihind avalikul elektroonilisel enampakkumisel tõusis 2,62 miljoni euroni (alghind 890 000 eurot). 2025. aasta kinnitatud müügieelarve on 12,044 miljonit eurot. Suurematest müügiobjektidest väärib 2025. aastal märkimist endine Liivalaia kohtumaja kinnistu Tallinna kesklinnas, mis pakub detailplaneeringu vastuvõtmisel perspektiivset äri- ja elukondlikku arendusvõimalust. Samuti korraldame 2025. aastal enampakkumise Tallinnas Noblessneri sadama piirkonnas asuvale Vesilennuki tn 14 kinnistule ja Süsta tänava sadamakinnistutele. 24 / 54 5. Arendusteenused 5.1. Arendusteenuste ülevaade Riigi Kinnisvara on 2025.–2028. aasta strateegiaga seadnud eesmärgiks, et meie ehitatavad, renoveeritavad ja kasutatavad hooned oleksid kestlikud, energiatõhusad ja keskkonda vähem koormavad. Me oleme võtnud suuna keskendumaks uute hoonete ehitamise asemel olemasolevate hoonete renoveerimisele. Lisaks kestlikkusele on selle eelis ka kultuuripärandi hoidmine. 2024. aasta läks ajalukku siseturvalisuse ja päästetööde valdkonnas kuue pääste- ja ühishoone avamisega Türil, Viljandis, Jüris, Paides, Haapsalus ja Kilingi-Nõmmes. Sellised projektid annavad suure panuse kohalike kogukondade turvalisusesse ja reageerimisvõimekusse eriolukordades, väärtustades päästjate tööd heade elu- ja töötingimuste, kvaliteetse puhkeala ja treeningvõimaluste kaudu. Eesti esindushoone restaureerimise ja rekonstrueerimise projekt kõnetas ajaloolise väärtuse ja keerukuse poolest, olles erakordselt tähendusrikas ja vastutusrikas ülesanne. Tööde käigus leiti hoone esimese korruse laest haruldane lõuendalusel plafoonmaal, mis on pärit 1694. aastast ning on seni teadaolevatest Eestis leitud maalingutest suurim – kokku 60 ruutmeetrit. 2024. aasta suvel valmis Paide riigimaja ning 2025. aastal jätkame Võru riigimaja ehitushankega. Riigiga koostöös oleme üle vaatamas 2018. aastal koostatud riigimajade kontseptsiooni, et hinnata, kas riigimajade algne plaan vastab tänastele vajadustele. Seetõttu on praegu muud tööd riigimajadega peatatud. Graafik 6. Arendus- ja teenusprojektide investeeringute maht 2022.–2024. aastal. 25 / 54 Remonttööde korraldamise eesmärk on tagada üüripindade ja hoonete seisukorra säilitamine. 2024. aastal teostasime remonttöid ligikaudu 25,4 miljoni euro eest. Kokku tegime 2499 remonttööd 370 erineval objektil. Endiselt on suurim remonttööde tellija Haridus- ja Teadusministeerium. Graafik 7. Remonttööde maht 2022.–2024. aastal 2024. aastal jätkusid teenusprojektidena Rahvusraamatukogu rekonstrueerimistööd ning Viljandi Maakonnahaigla ja Tervisekeskuse „Tervikum“ ehitustööd, mille valmimine on kavandatud 2025. aastasse. 2024. aasta sügisel korraldasime ehitushanke ja sõlmisime ehitustöövõtulepingu Eesti Rahvusringhäälingu hoonekompleksi ehituseks. 2024. aastal jätkuv majanduse jahenemine kajastus ka ehitussektoris, mõju oli nähtav hangete korraldamisel, kus pakkujaid oli keskmisest rohkem ja hinnad, võrreldes prognoosidega, olulisemalt madalamad. 5.2. Millega alustame või jätkame 2025. aastal? Suurematest arendusprojektidest jätkuvad Tallinnas Loodusmaja ja Tartus Kalevi tn 1 kohtuhoone ehitustööd, millest viimane valmib 2025. aasta sügiseks. Loodusmaja valmib 2026. aastal. 2025. aastal saavad valmis Paldiski mnt 245, Tallinn asuva ilmavaatlusjaama peahoone rekonstrueerimistööd ning alustame Maaelu Teadmuskeskuse Jõgevale rajatava Aretuskeskus II ehitustöödega. 2025. aastal korraldame Võru riigimaja ehitushanke ning alustame ehitustöödega. Suurematest projekteerimistest jätkame Tallinnas, Lasnamäe tn 2 rekonstrueerimist IT- majaks. 26 / 54 Riigi fookus on järjest enam siseturvalisusel, kus oluline roll on kanda ka Riigi Kinnisvaral. Koostöös Siseministeeriumiga planeerime erinevaid mahukaid arendustegevusi, muuhulgas Väike-Maarja õppeväljakul autodroomi ehitust, Tallinnas Sisekaitseakadeemiale uue ühiselamu jaoks ehitushanke korraldamist ning Võrus eriettevalmistuse taristu projekteerimis- ehitustöid alliansshanke mudeliga. 2025. aastal on projektijuhtimisteenusena teostatavate remontide prognoositud maht kaks korda suurem kui 2024. aastal. 5.3. Valminud kunstiteosed ja arhitektuurivõistlused Valminud kunstiteosed Eestis kehtib alates 2011. aastast kunstiteoste tellimise seadus, mille eesmärk on tuua rohkem kunsti avalikku ruumi ning mille kohaselt suunatakse 1% avalikku kasutusse antava ehitise maksumusest kunstiteoste tellimiseks. Avaliku kunstikonkursi teel tellitavate taieste ampluaa on lai, hõlmates nii traditsioonilisi õli- või akrüülmaale, graafikat ja skulptuuri kui ka interaktiivseid installatsioone, videoteoseid ning valgus- ja heliobjekte. Riigi Kinnisvara korraldatud kunstikonkurssidel osalemine on alati olnud populaarne, kuid viimastel aastatel on huvi veelgi kasvanud. Aastatel 2018–2022 esitati konkursile keskmiselt 25 kavandit, 2023. aastal 35 ja 2024. aastal juba 46 kavandit. 2024. aastal valmis Riigi Kinnisvara korraldatud kunstiteoste tellimise konkursside tulemustel viis teost kogumaksumusega 283 900 eurot. 2024. aastal korraldasime neli kunstiteoste tellimise konkurssi: Eesti esindushoonele, Kilingi- Nõmme ühishoonele, Loodusmajale ja Tartu kohtumajale. Lõppenud arhitektuurivõistlused Riigi Kinnisvara eesmärk on leida uute hoonete eskiislahendused ideevõistluste kaudu, mistõttu korraldame suure avaliku tähelepanuga või linnaehituslikult olulisematele arendusobjektidele arhitektuurivõistlusi. Avalikud ideekonkursid loovad ühiskonnas ruumivaldkonna trende ja nende läbiviimisega anname eeskuju kogu avalikule sektorile. Võistluste arv sõltub suuresti prioriteetsete projektide iseloomust. 2024. aastal viisime läbi kolm ideekonkurssi, preemiasummad olid kokku 124 000 eurot. Kokku esitati 26 ideekavandit, see on hea tulemus ja näitab jätkuvat usaldust Riigi Kinnisvara kui tellija vastu. 27 / 54 6. Haldusteenused 6.1. Haldusteenuste ülevaade Haldusteenuste peamine ülesanne on tagada kinnisvaraportfelli elukaare toimimine võimalikult efektiivselt ja kasutaja vajadustest lähtuvalt. Korrashoiujuhtimise teenused on tehnohooldus, heakorra- (sh sise- ja väliheakord) ja remonttööd, valveteenus (sh tehniline ja mehitatud valve), omanikukohustuste täitmine ning tarbimis- ja tugiteenuste osutamine ja vahendamine. Valdavalt kõik teenused, v.a halduse ja omanikukohustuste kandmise, ostame riigihangetega erasektori partneritelt. 2024. aasta suurimad väljakutsed seisnesid surves teenushindade kasvule ja sarnaselt eelmise, 2023. aastaga ka hoonete energiatõhususe parandamises ning toimepidevuse tagamises. Kui THI kasv (nelja aasta libisev keskmine) oli 2024. aastal 9,2%, siis kogukulude kasv jäi 5,5% juurde. Seega saame öelda, et kokkuhoiumeetmete leidmine on edukalt jätkunud ning kulud on kasvanud vähem kui üldine hindade kallinemine. Korrashoiuteenuste valdkonnas mõjutavad teenuste maksumust kõige enam tööjõukulud, seda nii 2024. aastal kui ka järgnevatel aastatel. Mais 2023 allkirjastatud Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ning majandus- ja infotehnoloogiaministri hea tahte kokkuleppega lepiti kokku alampalga kasvutempos 2027. aastani, mil see peaks moodustama 50% keskmisest palgast. Teenusepakkujate tööjõukulude kasv mõjutab otseselt ka korrashoiuteenuste kulusid. Samuti mõjutab korrashoiuteenuste maksumust riigi maksupoliitika üldisemalt: käibemaksu tõus, lisanduv mootorsõidukimaks, energiahindade tõus, nõuded süsinikujalajälje vähendamiseks, mis nõuab lähiaastatel elektriautodele üleminekut ning suurendab kulusid jmt. Üks 2024. aasta suurim õnnestumine on edukas rohehanke läbiviimine. Kuulutasime välja riigihanke taastuvelektri kasutuse laiendamiseks avalikus sektoris, et vähendada hoonete keskkonnamõju ja stabiliseerida energiakulusid. Hanke võitis Baltic Energy Partners OÜ, pakkudes hinda 83,25 €/MWh, millele lisandub käibemaks. Leping sõlmitakse 2025.–2026. aastaks ja hõlmab 35 GWh taastuvelektrit aastas, s.o ligikaudu pool Riigi Kinnisvara hoonete elektritarbimisest. Meie eesmärk on suurendada taastuvelektri osakaalu ning vähendada riigiasutuste energiakulude kõikumisi. Taastuvelektrile üleminek on oluline ka Eesti majanduse konkurentsivõime ja kulude kokkuhoiu seisukohalt. Kinnisvaraportfellide haldamise mudelid Üürimudel – varad on Riigi Kinnisvara omandis ja klient tasub üüri nende kasutamise eest. Lisaks kogub Riigi Kinnisvara remondikomponenti, et hoida varasid hoone elukaare vältel heas seisukorras. Üürimudel on Riigi Kinnisvara peamine portfelli haldamise ärimudel. Üürimudeliga on kaetud 464 kinnistut ehk 993 929 m². Üürimudeli kinnistute osakaal on oluliselt suurem üürimudeli hoonete netopinna osakaalust seetõttu, et portfellis olevad korteriomandid on eraldi kinnistuna arvel, kuid netopind on neil ühiku kohta väike. Haldusmudel (lepinguline portfell) – varad on klientide, valdavalt riigi või riigi sihtasutuste, omandis ja nende kasutamise eest klient ei maksa üüri, vaid tasub haldusteenuste ja kokkulepitud korrashoiuteenuste eest. Remondikomponenti lepingu raames ei koguta ning Riigi Kinnisvara planeerib ja korraldab remonttöid koos kliendiga ja tööde eest tasub klient oma eelarvest. Haldusmudeliga on kaetud 184 kinnistut, kokku 637 819 m². 28 / 54 Vaheüürimudel - kinnistud, kus Riigi Kinnisvara poolt üüritav osa kuulub kolmandale isikule ja mida Riigi Kinnisvara omakorda annab üürile riigiasutustele. Vaheüüris on 37 kinnistut, 74 898 m². 2024. aastal valmisid ja anti haldusesse üle:  Viljandi Päästekomando (Metsküla tee 1 Viljandi)  Jüri Päästekomando (Talli tn 4, Jüri)  Pärnu üksik-jalaväepataljoni laatsaretihoone (Tammsaare pst 70, Pärnu)  Paide Päästekomando (Järve tee 4, Paide)  Eesti esindushoone (Kiriku plats 1, Tallinn)  Paide Riigimaja (Tallinna tn 18, Paide)  Haapsalu Päästekomando (Tallinna mnt 85, Haapsalu)  Türi keskkonnaamet (F. J. Wiedemanni tn 13, Türi)  Kilingi-Nõmme Päästekomando (Pärnu tn 79, Kilingi-Nõmme). Lisaks alustasime 2024. aastal halduslepingu alusel teenusega:  Rae Riigigümnaasium (Aruküla tee 22, Jüri)  Narva Eesti Gümnaasium (Hariduse tn 3, Narva). Haldusteenuste seisukohalt algab uute objektide käivitamine arendusfaasis, kus kinnisvarahaldurid osalevad projektimeeskonnas. Enne hoone kasutuselevõtmist planeerime korrashoiuteenused, kooskõlastame teenuste nõuded klientidega ja viime läbi riigihanked. Soovime kaasata teenuseosutajad varakult, et nad saaksid hoonega tutvuda ja meeskonnad komplekteerida. Tehnohoolduse korral osalevad partnerid hoone katsetamistes ehitusprotsessi lõpus. Kinnisvarahalduri mahukam panustamine algab teenuste hanke algatamisega ja jätkub pooleaastase käivitamisperioodiga, kus fookus on lisaks igapäevase haldamise sujuvale korraldamisele ka kliendi sisseelamise toetamisel. Töötaotlused ja teenuste kvaliteet Riigi Kinnisvara korraldab klientide hoonetega seotud operatiivküsimuste lahendamist klienditoe teenuse kaudu. Klient saab oma küsimuse, ettepaneku või lahendamist vajava probleemiga pöörduda telefoni või e-kirja teel klienditoe spetsialisti poole, kes registreerib töötaotluse ja edastab selle töövõtjale täitmiseks. Kliendil on võimalus töötaotlusi ka ise sisestada ja jälgida nende täitmist haldustarkvaras Works. Mittevastavuste kõrvaldamine tähtaegselt on oluline näitaja, et tagada klientide rahulolu. 2024. aastal on tähtaegselt täidetud töötaotluste arv jäänud samale tasemele (76%) võrreldes 2023. aastaga. 2025. aastal on eesmärk tähtaegselt täidetud töötaotluste arv tõsta vähemalt 80%-ni. Töötaotluste arv on kasvutrendis: võrreldes 2022. aastaga tuli 2023. aastal juurde 3364 töötaotlust ja 2024. aastal lisandus veelgi 939 töötaotlust, 2024. aasta lõpuks jõuti 50 741 töötaotluseni. Suurema osa kõigist töötaotlustest moodustavad tehnohoolduse tööd. Töötaotlustes on nii ennetustegevused, materjalide tellimused, kliendi täiendava soovi alusel tehtavad tööd kui ka järelevalve ja kontrollide käigus tuvastatud ja registreeritud mittevastavused. Meie üks peamine fookus on sisseostetavate korrashoiuteenuste kvaliteedi parandamine. 2024. aasta üks peamine tegevus oli ennetava hoolduse mooduli kasutuselevõtmine. Aasta lõpuks oli sisestatud ca 87 000 seadet. 2025. aastal on plaanis jätkata järjest töövõtjate 29 / 54 liidestamisega, et kõik ennetava hoolduse töötaotlused saaksid aasta lõpuks ennetava hoolduse mooduli kaudu menetletud. Samuti jätkame järjepidevat tööd oma koostööpartneritega, et täiendada hanketingimusi ning -põhimõtteid. Oleme võtnud eesmärgiks liita veelgi rohkem oma koostööpartnereid meie infovälja, korraldades selleks ümarlaudu ja koostööpartneritele suunatud sündmusi. Selleks, et kulusid kokku hoida ja parandada tehniliste mittevastavuste avastamist, viisime 2024. aastal läbi digioperaatorteenuse hanke 16 Haridus- ja Teadusministeeriumi koolimaja osas. 2025. aastal on plaanis kaardistada järgmine osa objekte, mille osas annaks digioperaatorteenuse kasutamine kokkuhoidu ja vajalikku tehnilist tuge. 6.2. Energiatõhususe juhtimine Hallates suurt hulka hooneid, mille energiatarbimine on märkimisväärne, on oluline tarbimise jälgimine ja tõhususe juhtimine. Tõhus energiatarbimine aitab vähendada energiakulusid, see omakorda säästab raha. Tõhususe juhtimine suurendab hallatava kinnisvara väärtust ja loob hoones parema sisekliima, näiteks stabiilsema temperatuuri ja parema õhukvaliteedi. Energiatarbimise vähendamine panustab kestlikusse ning loob eeskuju teistele organisatsioonidele ja üksikisikutele, innustades ka teisi säästlikumalt käituma. Riigi Kinnisvara eesmärk on viia hallatav portfell kestlikumaks, tehes selleks investeeringuid ja muudatusi hoonete toimivuse tagamiseks. Aastatel 2025 kuni 2028 on Riigi Kinnisvara seadnud endale eesmärgiks vähendada portfelli summaarset energia erikasutust 3% aastas. Läheme järk-järgult üle taastuvenergiale ja töötame välja hinnariski maandamise meetmed, eesmärgiga vähendada meie keskkonnajalajälge, minimeerida börsihindade volatiilsuse mõju elektrihinnale ning panustada riiklikku eesmärki suurendada taastuvenergia kasutuse osakaalu. 2024. aastal rakendasime kvartaalsete ülevaadete protsessi, milles toome välja suurimad energiatarbijad ja suurimad muutujad ning selgitame välja ootamatute muudatuste põhjused. 2024. aastal ajakohastasime ka varaportfelli energiamärgiseid. Viisime läbi mitme suure eritarbimisega hoone energiaauditi saamaks detailset ülevaadet hoone toimivusest ja tuvastamaks meetmed energiatõhususe parendamiseks. Koostasime halduritele, hooldajatele ja kasutajatele juhise, millele pöörata tähelepanu, et tagada hoone energiatõhus toimivus. Nagu eelpool juba mainitud, rakendasime energiatõhustamiseks digioperaatorteenust ning viisime läbi kauglugemishanke, eesmärgiga leida partner, kes suudab meile pakkuda erinevate arvestite/mõõtjate ning sensorite kaugelt lugemist, võimaldamaks tarbimisandmete operatiivset ja kuluefektiivset lugemist. Nii saame kiiremini avastada tarbimisanomaaliaid, rikkeid ja kadusid, et leida säästmise viise ja kohti. Üks murekoht on piisavalt detailsete andmete kättesaadavus, et teha teadlikumaid otsuseid. Selle näide on hoone alamarvestite puudus ja arvestite säilitatud andmete lühike ajalugu. Me suuname oma tähelepanu ja tegevused hoone kasutajate teadlikkusele ning harimisele. On ilmselge, et hoone energiatõhusasse toimivusse annab märgatava panuse hoone tegelik kasutaja ja kasutajate teadlikkuse kasvatamine on kindlasti prioriteet. Lisaks kasutajatele on oluline tehnosüsteemide ja hoone kui terviku efektiivne toimimine. Selleks on vaja hoonet ja selle tehnosüsteeme regulaarselt ja kvaliteetselt hooldada, rakendades vajadusel probleeme ennetavaid meetmeid. Võrreldes naaberriikidega on meie riiklik hoonete energiatõhususe regulatsioon ambitsioonikas ja nõuete täitmine vajab erinevas mahus investeeringuid. Riigi Kinnisvarana soovime suunata hoonete energiatõhususe kavandamist tegelikkuse prognoosimise suunas, 30 / 54 arvestades näiteks tuleviku kliimat. Analüüsides peame arvestama, et hooned ja hoonete tehnosüsteemid ei toimi perfektselt. Lisaks tuleb arvestada kasutajate käitumise võimaliku mõjuga, mis suurendab analüüside ebakindlust. Tegelik prognoos on kohane alus hilisema hoone energiatõhususe toimivuse hindamiseks. 6.3. Energia- ja veekasutus Riigi Kinnisvara prioriteet on hoonete energiatarbimise vähendamine ja energiatõhususe suurendamine. Hoonete energiakasutusest tulenevat keskkonnamõju vähendame remonttööde, regulaarse energiakasutuse jälgimise ja ülekuludele kiirelt reageerimisega ning hoone kasutaja teadlikkuse tõstmisega. Uusarenduste ja mahukamate rekonstrueerimiste aluseks on kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuded. Uusarendused kavandatakse energiatõhususe klassi A, olulised rekonstrueerimised vähemalt klassi C. Energiatarbimist ja -tõhusust suuname juhiste ja tegevustega alates kinnisvara põrandapinna optimeerimisest (arvestades kasutaja vajadusi), arendamisest, ehitamisest (sh komplekskatsetustega) ja haldamisest ning lõpetades hooldamise (k.a ennetava hooldusega) ja vara portfellist väljumisega (vara müügiga). Me jälgime regulaarselt hoonete energia- ja veekasutust, analüüsime andmeid ning kaasajastame meetmeid tarbimise stabiliseerimiseks ja vähendamiseks. Riigi Kinnisvara tarbimine organisatsioonina on marginaalne, moodustades organisatsioonivälisest tarbimisest ca 1%. Organisatsioonivälise tarbimise all mõistame oma kinnisvaraportfelli energia- ja veekasutust, mida mõjutavad otseselt meie kliendid ja koostööpartnerid, kelle teadlikust ja tegutsemist saame mõjutada. Graafikul on haldus- ja lepingulise portfelli viimase kolme aasta energia- ja veekasutuse näitajad võrrelduna portfelli kasvuga. 140 000 130 000 124233 120505 117744 120 000 MWh; vesi x10m3 110 000 100 000 90 000 81881 77413 80651 80 000 70 000 60 000 46551 45788 50 000 41102 40 000 30 000 20 000 10 000 0 2022 - 1 075 073 m2 2023 - 1 101 416 m2 2024 - 1 107 579 m2 Vee kasutus, x10 m3 Soojusenergia, MWh Elektrienergia, MWh Graafik 8. Riigi Kinnisvara energia- ja veekasutus 2022–2024 31 / 54 Soojusenergia Kasutame hoonete soojaga varustamisel valdavalt kaugkütet. Soojusvarustuse suhteline jaotus 20,9% 1,4% 0,5% 1,4% 0,1% 74,2% Kaugküte Maagaas Kerge kütteõli Põlevkiviõli Pellet Puit Graafik 9. Lokaalselt toodetud soojusenergia jaotus erinevate energiaallikate lõikes 2024. aastal Energiatarbimine Riigi Kinnisvara haldus- ja lepingulises portfellis on erineva kasutusprofiili ja otstarbega kinnistuid ja hooneid, mida on võimalik jagada viide gruppi: büroo, sisejulgeolek, vanglad, haridus- ja kultuurihooned. Energia- ja veetarbimise intensiivsust iseloomustab erikasutus, mille dünaamika on nähtav järgmistel graafikutel. Graafik 10. Elektri- ja soojusenergia erikasutus 2022.–2024.aastal. 6.4. Energiamärgised Energiamärgis annab ülevaate hoone energiatõhususest ja kasutusintensiivsusest – klass A energiamärgisega hooned on suurima energiatõhususega ning klass H märgisega tarbivad enim. Energiamärgise klass on hoonete tehnilise olukorra ja kasutaja kasutusharjumuste indikatsioon. Riigi Kinnisvara kaardistab hoonete andmeid järjepidevalt ning ajakohastab, koostab ja väljastab hoonetele energiamärgiseid. 32 / 54 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusest „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ tulenevalt peab hoone energiamärgise klass olema vähemalt C või parem, et see vastaks energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiamärgise klass C nõue kehtib oluliselt rekonstrueeritavale, klass B uushoonele, mille korral pole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt võimalik rajada lokaalset taastuvenergiat tootvat süsteemi (näiteks PV-parki), klass A kõigile ülejäänud (piiranguteta) uushoonetele. Riigi Kinnisvara uusarendused on kõik kavandatud energiamärgise klass A hooneteks. Ülevaade Riigi Kinnisvara haldusportfelli hoonete energiatõhususest Riigi Kinnisvara haldusportfelli hoonetest on 385 sellised, millele energiamärgis on kohustuslik. Haldusportfellis olevate hoonete valimisse ei ole kaasatud hooned, millele energiatõhususe nõuded ei kohaldu (s.t erinevad miljöö- ja kultuuriväärtuslikud hooned, sisekliima tagamiseta hooned). 180000 Hoonete suletud netopindala, m2 160000 140000 120000 100000 80000 60000 40000 20000 44 17 38 88 60 52 40 45 0 A B C D E F G H Graafik 11. Energiatõhususe klasside jaotus haldusportfelli hoonetes 2024. aastal. Joonise kohaselt vastab vähemalt klass C energiatõhususe miinimumnõuetele 26% ning 74% hoonetest ei vasta. Kokku on lepingulises portfellis 214 hoonet, millele energiamärgis on kohustuslik. Lepingulises portfellis olevatest hoonetest on välja arvatud hooned, millele energiatõhususe nõuded ei kohaldu (s.t erinevad miljöö- ja kultuuriväärtuslikud hooned, sisekliima tagamiseta hooned). 33 / 54  180000 Hoonete suletud netopindala, m2 160000 140000 120000 100000 80000 60000 40000 20000 16 16 37 32 21 8 3 1 0 A B C D E F G H Graafik 12. Lepingulise portfelli hoonete energiatõhususe klasside jaotus 2024. aastal. Hoonetest, millele on väljastatud energiamärgis, vastab vähemalt klassi C energiatõhususe miinimumnõuetele 32% ning 68% hoonetest ei vasta (sisaldab ka märgiseta hooneid). 34 / 54 7. Majanduskeskkond ja riigihanked 7.1. 2024. aasta majanduskeskkond Statistikaameti andmetel toimus 2024. aastal ehitushinnaindeksi tõus võrreldes 2023. aasta keskmisega 1,6%. 2024. aasta neljandas kvartalis kasvas ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 0,4% ja võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 1,3%. Ehitushinnaindeksi kasvu 2024. aastal võrdluses 2023. aasta keskmisega mõjutas enim palgatõus, mis moodustas 65% kogu indeksi kasvust. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi 1,6% tõusu 2024. aastal tingisid näiteks tööjõu kallinemine 6,3% ning masinate kasutamise kallinemine 1,7%. Statistikaameti andmetest nähtub, et materjalide hinnad vähenesid 1,1%. 2024. aasta neljanda kvartali võrdluses kolmanda kvartaliga kallinesid ehitusmaterjalid 0,6%, masinate kasutamine 0,3% ja tööjõukulud kasvasid 0,1%. See teeb omakorda kokku ehitushinnaindeksi kasvuks 0,4%. Neljandas kvartalis panustas indeksi kasvu enim taas tõusma hakanud ehitusmaterjalide hind, mis moodustas indeksi kasvust 85%. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes kolmanda kvartaliga 0,8% ning võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 0,9%. Maa- ja Ruumiameti andmetest lähtuvalt toimus 2024. aastal kokku 40 636 ostu- müügitehingut, aasta varem, 2023. aastal, oli tehinguid kokku 40 643. Neljandas kvartalis toimus 11 520 ostu-müügitehingut kogusummas 1,7 miljardit eurot, mis on 13% enam kui 2023. aasta neljandas kvartalis tehtud tehingute arv. 2023. ja 2024. aasta võrdluses suurenes hoonestamata maa tehingute arv 20% ja hoonestatud maa tehingute arv 21%. Maa- ja Ruumiameti andmetest nähtub, et eluruumina müüdud korteriomandid moodustasid kolmandas kvartalis 41% kõigist tehingutest, hoonestatud maa 42% ja hoonestamata maa 14%. Ehitusettevõtete kindlustunde indikaator 2024. aastal (keskmine -19) on jätkuvalt sarnane 2020.aastast alates (keskmine -24). Eelmisel aastal oli näitaja keskmiselt -20. Ehitustegevuse peamine mõjutaja on ebapiisav nõudlus. Ehitusturg on jätkuvalt mõjutatud nii ehitushindade ja intressimäärade tõusust kui ka tarbija kindlustunde vähenemisest. Tallinna bürooturu areng on jätkuvalt aktiivne ning 2024. aasta lõpu seisuga on ehitusjärgus büroopinda 114 000 ruutmeetrit, mis on 9% kogu büroopinnast. Tulenevalt uutest pakkumistest turul ja ruumi optimeerimise tõttu jätkas vakantsusmäär A- ja B-klassi büroopindade osas veidi kasvamist ning ületas aasta lõpuks 11% künnise. A- ja B-klassi büroopindade üürimäärad jäid vahemikku vastavalt 16,5–22 €/m2/kuu ja 10–16,5 €/m2/kuu, mis on eelmise aastaga võrreldes jäänud samale tasemele. Jätkuvalt on kasvamas Tallinna jaemüügiturg, kus avati 2024. aastal seitse uut kauplust kogupinnaga 7200 ruutmeetrit ning alustati veel lisaks kahe suurema kaupluse ehitusega. Samuti lisandus pinda juurde autosalongide ja -teeninduste näol (26 700 m²), millest osa on veel ehitusjärgus. Vaatamata erinevatele väljakutsetele ja tootmise vähenemisele toimus tööstushoonete sektoris lisanduva pinna näol (177 400 m²) suurim hüpe alates 2007. aastast. Allikad: Colliers, Eesti Konjunktuuriinstituut, Maa- ja Ruumiamet, Statistikaamet, Eesti Rahvusringhääling, Postimees. 35 / 54 7.2. Riigihangete ülevaade Riigi Kinnisvara tellib kõik asjad, teenused ja ehitustööd lähtudes riigihangete seadusest ja ettevõtte hankekorrast, mis on leitavad meie kodulehelt. Andmed planeeritavate hangete kohta avaldame samuti kodulehel, ettevõtte hankeplaanis. Riigi ühe suurima hankijana korraldasime 2024. aastal 1091 hanget eeldatava maksumusega ca 453 miljonit eurot. Menetlusliikidest korraldasime arvuliselt kõige enam hankeid alla lihthanke piirmäära (70%), mille osakaal rahalises arvestuses oli ca 3,5% (eeldatava maksumuse alusel). Suurima rahalise maksumuse moodustasid avatud hankemenetlused kogusummas ligi 407 miljonit eurot (ca 90% rahalisest mahust). Hankeobjekti järgi liigitatuna on suurema arvulise osakaaluga ehitushanked, moodustades ligi 56% kõigist hangetest ning 50% rahalises arvestuses (eeldatava maksumuse alusel). 406,65 Hangete eeldatav maksumus 800 400 mEUR Hangete arv 600 300 mEUR 400 200 200 15,67 5,57 19,56 100 5,84 0 0 Hangete arv Hangete (eeldatav) maksumus Graafik 13: 2024. aasta hanked menetlusliigi ja eeldatava maksumuse põhiselt 700 300 600 223,2 225 500 173,84 Hangete arv 400 mEUR 150 300 Hangete eeldatav maksumus mEUR 200 56,25 75 100 74 410 607 0 0 asjad teenused ehitustööd Hangete arv Hangete (eeldatav) maksumus Graafik 14: 2024. aasta hanked hankeobjekti ja eeldatava maksumuse põhiselt. 36 / 54  1500 750 580 1111 1091 962 1000 Hangete arv 500 mEUR 453 413 500 250 0 0 2022 2023 2024 Graafik 15: hangete koguarv ja eeldatav maksumus 3 aasta lõikes. 7.3. Riigi Kinnisvara vabatahtliku ja keskse hankijana Vabariigi Valitsuse 26.03.2020 korralduse nr 89 alusel on Riigi Kinnisvara määratud vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes. Korraldame hankeid teiste hankijatega sõlmitud kokkulepetes sätestatud ulatuses ja tingimustel. Vabatahtliku keskse hankijana korraldasime 2024. aastal kokku 67 hanget, sõlmitud lepingute kogumaksumusega ligi 167 miljonit eurot. Keskse hankijana korraldatud suurim hange oli Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ehitustööde hange hankelepingu maksumusega üle 40 miljoni euro. Keskse hankijana korraldasime arvuliselt kõige enam hankeid Haridus- ja Teadusministeeriumile, aga ka Politsei- ja Piirivalveametile. Lisaks hankimisele vabatahtliku keskse hankijana viisime 2024. aastal läbi ka seitse ühishanget, sõlmitud lepingute maksumusega ligi 24 miljonit eurot, millest suurima rahalise mahu moodustasid elektrienergia ühishanked. Energiahanke portfelli ühishangetes osaleb kokku 14 ministeeriumi ja asutust. Ühishankega saavutame mastaabiefekti, mille tulemusena on teenuse marginaal oluliselt soodsam. Riigi Kinnisvara korraldatava hanke maht hõlmab 30% kogu riigisektori elektrienergia tarbimise mahust. Graafik 16. Elektrienergia ja maagaasi ühishangete mahud 2022.–2024. aastal. 37 / 54 8. Partnersuhete juhtimine 8.1. Tarnemahud Riigi Kinnisvara teenuste tarnemaht oli 2024. aastal olulisemate teenuste kategooriate lõikes kokku 132,1 miljonit eurot. Suurima osakaalu (ligikaudu 60%) tarnetest moodustasid ehitus- ja remonttööd ligi 79 miljoni euro väärtuses. Graafik 17. 2024. aasta tarnemahud teenuste kaupa. Graafik 18. 2022. – 2024. aastate tarnemahud teenuste kaupa. 38 / 54 8.2. Koostöö partneritega Partneritega koostöösuhete hoidmine ja tugevdamine on Riigi Kinnisvara püsiv eesmärk ning 2024. aastal panustasime partnerkogemuse täiustamisesse mitmete tegevuste kaudu: toimusid ümarlauad kategooriajuhtide eestvedamisel, mais toimus aruteluhommik projekteerijatele ja arhitektidele, konverentsil „Mõttemuutjad 2024“ kohtusid kinnisvaraarenduse ja halduse valdkonna eksperdid nii avalikust kui erasektorist. Lisaks tavapärastele kohtumistele toimusid suuremate koostööpartneritega kohtumised ka juhtkondade tasemel, et hangetes osalemine oleks veelgi sujuvam ning lepingusuhted alltöövõtjatega ei jõuaks sanktsioneerimisfaasi. Partnerkogemust seirame juba kolmandat aastat soovitusindeksi küsitluste kaudu järgmistes valdkondades: sisustus ja eritehnoloogia, energiateenused, turvateenused, remontööd, heakord, tehnohooldus, projekteerimine ja ekspertiisid, ehitus ja remondid. Lisaks haldusteenuseid pakkuvatele koostööpartneritele küsime tagasisidet ka arenduspartneritelt (ehituse peatöövõtja, omanikujärelvalve teostaja, sisustuslahenduste pakkujad), kes arendusprotsessi lõppedes hindavad koostöö sujumist ning tähtaegadest ja lubadustest kinnipidamist. Aasta jooksul saatsime välja 1502 ankeeti ning saime 379 vastust, vastamismääraks kujunes 25%. Partneritelt alustasime soovitusindeksi küsimisega 2022. aastal üksikute kategooriate kaupa ning oleme järk-järgult valimit laiendanud, seega ei tähenda väiksem vastamismäär vastamisaktiivsuse vähenemist. Esmane küsimine ja kõrgem vastamismäär on uue tegevuse korral tavapärane. 2024. aastaks oleme kaasanud märkimisväärse hulga partnereid, kes annavad meile regulaarselt nii tunnustavaid hinnanguid kui ka toovad julgelt välja parendusettepanekud. Graafik 19. Tagasiside küsimine Riigi Kinnisvara koostööpartneritelt 2022.–2024. aastatel. Allikas: Recommy.com Teenusepakkujate küsitluses palusime anda hinnangud järgmistele kokkupuutepunktidele: hankeprotsessi korraldus (sh lähteülesande ja hinnapakkumise struktuuri selgus), tööülesannete selgus lepingu täitmisel, lubadustest kinnipidamine ja koostöö kontaktisikuga. 39 / 54 Graafik 20. Koostööpartnerite rahulolu 2024. aastal (kumuleeruv). Allikas: Recommy.com Koostööd Riigi Kinnisvaraga hindavad kõrgemalt energiateenuste ja remondivaldkonna partnerid ning väga suur on rahulolu ka arenduspartneritel. 2024. aasta lõpuks kujunes partnerite soovitusindeksiks 51%. Partnerid on toonud välja, et Riigi Kinnisvara on pädev tellija, projektijuhtimine on tasemel ning suhtlemine ja koostöö kontaktisikuga sujuvad. Arengukohtadena on partnerid toonud välja, et lepingute tüüptingimused võiksid olla paindlikumad, hinnastamise struktuur läbipaistvam ning hankeprotsess võiks olla pakkujasõbralikumalt üles ehitatud. Graafik 21. Koostööpartnerite soovitusindeks 2022.–2024. aastal. Allikas: Recommy.com 40 / 54 9. Meie töötajad 2024. aasta lõpu seisuga töötas Riigi Kinnisvaras 251 inimest (sh vanemapuhkusel viibivad töötajad), kellest täistööajaga 237 ja osalise tööajaga 14 töötajat. Riigi Kinnisvaras töötas kaks erivajadusega inimest. Eelmisel aastal ühines meie meeskonnaga 33 uut liiget. Meie juures oli praktikal seitse inimest. Riigi Kinnisvara juhtkonnas on meeste ja naiste osakaal võrdne: juhtkonda kuulub seitse naist ja seitse meest. Analüüsisime korrigeerimata soolise palgalõhe (SPL) andmeid võrreldes meeste ja naiste kuu põhipalga ja aasta kogutasu erinevust. Korrigeerimata SPL näitab üldist erinevust soolise tasustamise vahel kogu ettevõttes. Negatiivsed väärtused tähendavad, et mehed teenivad – X% vähem kui naised. Kategooria Kuu põhipalga erinevus Aasta kogutasu erinevus Spetsialistid 2% 4% Vanemspetsialistid 3% 5% Eksperdid -2% 0% Juhid 1% 4% Tabel 7. Sooline palgalõhe Riigi Kinnisvaras. 2024. aastal oli prioriteetsete tegevuste hulgas tasusüsteemi uuendamine. Tasusüsteem reguleerib töötajate töötasu ning muude tasude maksmise tingimusi ja korda ning ühtlasi tagab töö tasustamise selguse ja läbipaistvuse. Põhipalkade määramisel võtame aluseks palgaturu info. Lisaks hindame töö sisu ja rolli ning töötaja kompetentsi ja tulemuslikkust. Peamine muudatus tulemustasude arvestamisel ja maksmisel oli süsteemi viimine lävendipõhiseks ning tulemustasu osakaalu vähendamine aasta kogutasu arvestuses. Meie eesmärk on tagada töötajatele konkurentsivõimeline töötasu ning tunnustada väga heade töötulemuste eest. 26 25 113 38 138 162 Põhi Lõuna Ida Lääs mehi naisi Graafik 22. Töötajate arv piirkonniti. Graafik 23. Töötajate sooline jaotus. 41 / 54  28 3 21 21 62 44 67 89 79 88 <30 30-39 40-49 50-59 60-69 >70 ≤1 1-5 5-10 10+ Graafik 24. Töötajate vanuseline jaotus Graafik 25. Töötajate staaž 2 25 17 19 149 39 Põhiharidus Keskharidus Keskeriharidus Kutseharidus Rakenduslik kõrgharidus Kõrgharidus Graafik 26. Töötajate haridustase Riigi Kinnisvara panustab järjepidevalt turvalise ja tervisliku töökeskkonna loomisesse ning järgib kõiki kehtivaid tööõigusega seotud seaduseid ja õigusakte. 2024. aastal täiendati tööohutusega seotud protseduure ja ajakohastati tööohutusjuhendeid. Registreeriti üks tööõnnetus, mis oli põhjustatud teenusepakkuja hooletusest. Töövaidlusi Riigi Kinnisvara vastu 2024. aastal ei esitatud. Ühtegi rikkumist, mis viitaks diskrimineerimisele või inimõiguste rikkumisele, ei toimunud. Meie strateegia alustala on asjatundlikud ja pühendunud inimesed. Riigi Kinnisvara juhtimiskultuuri hindamiseks jälgime kolme mõõdikut: pühendumuse indeks, töötajate vabatahtlik voolavus ja koolitustunnid töötaja kohta. Töötajate pühendumuse jälgimiseks viime igal aastal läbi töötajate pühendumuse ja rahulolu uuringu. Suur pühendumus on oluline, sest see toob kaasa parema tööjõu tootlikkuse, parema klientide teenindamise ning loob kindla vundamendi ettevõtte eesmärkide saavutamisele. Samuti vähendab kõrge pühendumus personali liikumist, mis omakorda aitab meil säilitada teadmisi ja kogemusi. Pühendunud töötajad on sagedamini avatumad uutele algatustele. Pühendumuse indeksi määramiseks ja rahulolu mõõtmiseks oleme kasutanud 2021. aastal väljatöötatud avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu uuringu metoodikat. 2024. aastal vastas küsitlusele 87% töötajatest ja pühendumuse indeks oli 100 palli skaalal 85,6 (2023: 84,1). Meie eesmärk on hoida pühendumuse määr vähemalt 80 punkti juures. Pühendumuse väga kõrge koondhinnang näitab töötajate tugevat sidet nii oma töö kui ka organisatsiooniga. Töötajad on rahul oma tööga ning ettevõtte töökeskkonnaga. Samuti soovitatakse Riigi Kinnisvara tööandjana ning usutakse ettevõtte tulevikuplaanidesse. Seda kõike toetavad kõrged hinnangud nii vahetule juhtimisele kui ka ettevõtte ja muudatuste juhtimisele. Kõrgetest hinnangutest hoolimata soovime enam tähelepanu pöörata info liikumisele ja koostööle 42 / 54 üksuste vahel. Tasusüsteemi uuendamine on olnud oluline samm töötajate hea töö tunnustamise ja konkurentsivõimelise töötasu pakkumise suunas. Tööjõu vabatahtlik voolavus oli 2024. aastal 6,3% (kogu voolavus 9,7%), mis on viimase aastaga ca 2% tõusnud, kuid on väiksem võrreldes 2022. aastaga. Meie eesmärk on hoida tööjõu vabatahtlik voolavus alla 8% aastas. Riigi Kinnisvara toetab inimeste professionaalset arengut. 2024. aastal investeerisime töötajate erialaste teadmiste laiendamiseks ca 115 tuhat eurot. Lisaks osalemisele erinevatel seminaridel ja konverentsidel väljaspool ettevõtet pakkusime sisukat sisekoolituste programmi ning arendasime meeskonnatöö oskusi. Uute töötajate jaoks korraldame 3–4 korda aastas uue töötaja infopäevi, mille eesmärk on tutvustada ettevõtte eesmärke, väärtusi ja erinevaid tegevusvaldkondi. 2024. aastal saigi uue hoo sisse meie sisekoolituste programm, kus fookus oli seatud teadmiste, oskuste ja kogemuste jagamisele ettevõtte sees. Sisekoolitustel keskendusime nii tehniliste oskuste kui ka suhtlemis- ja eneseväljendusoskuste parendamisele. Tegelesime teadlikkuse parandamisega operatsioonide juhtimisest ning töötasime läbi projektijuhtimise erinevad etapid. Ettevõtte väärtuste ajakohastamiseks korraldasime strateegiapäeva, kuhu olid kutsutud kõik töötajad. Juhtkonna läbiviidud eeltööle järgnesid töötoad, kus arutlesime väärtuste tähenduse ja rakendatavuse üle. Koostöös töötajatega sõnastasime uued väärtused, mis on aluseks meie igapäevasele tegevusele. Selline kaasav lähenemine tagas, et uued väärtused kajastavad meie ühiseid arusaamu ja toetavad ettevõtte strateegilisi eesmärke. Meie jaoks on oluline inimeste füüsiline ja vaimne tervis. Katame töötajate tervise edendamise kulusid. Vastavalt eelistusele said töötajad valida lisatervisekindlustuse või sportimise toetamise vahel. Lisaks pakume oma inimestele võimalust kasutada kolme tervisepäeva aastas, säilitades nende töötasu. Meie traditsioon on ka iga-aastane tervisekuu korraldamine, mis keskendub töötajate teadlikkuse parandamisele ja tervislike eluviiside propageerimisele. Me tegutseme targalt. Teeme koostööd. Me hoolime. 43 / 54 10. Panus kinnisvaravaldkonna arengusse 10.1. Bürookeskkonna planeerimine 2024. aastal ajakohastasime büroopindade planeerimise põhimõtete dokumenti, mis paneks kasutaja uute büroopindade loomisel või üüripinna uuendamisel arvestama paindlikkuse põhimõtteid, julgustama tööpõhimõtete ülevaatamist ning tegema informeeritud otsust lähtudes hoone tegeliku kasutuse statistikast. Analüüsisime Riigi Kinnisvara haldusportfelli, mis näitas, et keskmiselt on büroopinda täiskohaga töötaja kohta 21 m², mis on palju võrreldes näiteks Skandinaavia avaliku sektori büroopinna kasutamise statistikaga (keskmiselt 14 m² töötaja kohta). Selleks, et parandada riigiasutuste töö- ja teenuste osutamise keskkonda, võtsime eesmärgiks optimeerida pinnakasutust 10–12 m², mis ühtlasi tähendab ka kinnisvarakulude optimeerimist. Pinnakasutuse tõhustamine on Riigi Kinnisvara 2025. kuni 2028. strateegias üks peamistest eesmärkidest. 2024. aastal läbisime koostöös Rahandusministeeriumiga Innosprindi, täiendasime büroopindade planeerimise põhimõtetes osapoolte tegevusi. Töö tulemusel saime kokkuvõtliku protsessiskeemi, mis hõlmab eri osapooli, võimaldab eesmärke kokku leppida, muudatusi juhtida ning viia ellu vajaduspõhist planeerimist, sh saavutada pinnakokkuhoidu. 2025. aastal jätkame koos Rahandusministeeriumiga büroopindade planeerimise põhimõtete edasiarendamist. Edaspidi on bürookeskkonna planeerimise ja kasutuse uued põhimõtted osa Riigi Kinnisvara lähteülesannetest ja hangetest ning rakenduskava tegevustena nõustame asutusi ja nende juhte vastavalt nende vajadustele. 10.2. Muudatused üürimudelis Riigi Kinnisvara üürimäära arvutatakse kulupõhise mudeli alusel, tuginedes Vabariigi Valitsuse määrusele „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise“ ning kinnisvararahanduse baasprintsiipidele, kus üüriga teenitakse tagasi investeeritud põhiosa ja intressi. Tulenevalt sellest, et üürimudel on kulupõhine, kus kõik üürikomponendid on arvutatud kindlate reeglite põhjal ning on üürnikule nähtavad, kogub Riigi Kinnisvara remondikomponenti üüripinna seisukorra säilitamiseks üüriperioodil, mis varieerub üldjuhul viiest kolmekümne aastani. 2024. aastal analüüsisime koostöös Rahandusministeeriumiga üürimudeli ajakohasust ning valmistasime ette muudatusettepanekud, mis toovad üürimudeli turul kehtivale kinnisvaramudelile lähemale ning lahendavad probleemid, mis on tulnud ilmsiks klientide tagasisidest. Konkreetsemalt on muutmise ettepanekutest otsustamisel kapitalikomponendi lõppväärtuse arvestuse muutmine, kasutades lõppväärtusena turuväärtust; remonditeenuse vähendamine, mille tõttu väheneb kogutav remondikomponent; sisustuse amortisatsiooniperioodi pikendamine, mis kajastab paremini sisustuse tegelikku kasutust, ning sisustuse remonditeenuse lõpetamine, mis on osutunud harvarakenduvaks teenuseks. Ettepanekute ellurakendamisega võib kaasneda ülalnimetatud määruse muutmise vajadus ning avalduda ka mõju Riigi Kinnisvara tulude, kulude ja investeeringute suurusele. Täpne ulatus sõltub konkreetsetest muudatustest, mille otsustamine on planeeritud 2025. aasta esimesse poolde. 44 / 54 10.3. Hoonete keskkonnasäästlikkuse strateegia ja tehnilised nõuded mitteeluhoonetele Aastal 2024 oli fookus juhendi „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele“ uuendamisel, milles sisalduvad nõuded ja tähelepanekud saavad olema üha enam luubi all meie projektides ka aastal 2025. Keskkonnasäästlikkus algab sellest, millised hoones olevad lahendused on ajas kestvad ja vastupidavad. Näiteks koolitasime oma töötajaid ning partnereid, et luua teadmist ja julgust nõuda tehniliste nõuete täitmist nii projekteerimisel kui ehitamisel. Koolitamisega jätkame ka järgmistel aastatel. Lisaks on siin ka oluline roll hoone kasutajatel ja nende teadlikkusel. Tehnilistesse nõuetesse lisandus uus peatükk 17 „Väliruum“, mille eesmärk on luua kinnistule kliimakindlat väliruumi, arvestades üha sagenevaid ekstreemseid ilmastikuolusid – näiteks nii pikemad põuaperioodid, intensiivsemad sajuhood kui ka tugevamad tuuled. Väärtuspõhistes hangetes oleme kaasamas rätsepastiilis lahendusi, et parimal võimalikul viisil luua kestlikku väärtust uuele või renoveeritavale hoonele – seda nii projekteerimis- kui ehitushangetes. Järgmine oluline teema on hoone süsinikujalajälg, milles tugineme septembris 2024 avaldatud Eesti meetodis olevatele indikaatoritele. Süsinikujalajälg on lihtsalt number, kui me ei analüüsi seal sisalduvat teadmist. See tähendab, et oluline on mõista juba hoone varajases staadiumis nii materjalide kui lahenduste vastupidavust ja ruumide kohandatavatust funktsioonide muutumisel. Lisaks ka hoone asukoha mõju – kitsamas vaates hoone vundamentide valik, laiemas ligipääsetavus ja ühenduvus olemasoleva taristuga. Hoonete keskkonnasäästlikkuse strateegia on enamat kui süsinikujalajälje arvutamine, see hõlmab endas laia teemaderingi alates niiskusturvalisusest, materjalide vastupidavusest ja väliruumi kliimakindlusest kuni ligipääsetavuse ja ruumide kohandatavuseni ning kaasatud osapoolte teadlikkuseni. Nende kõigi teemadega läheme veelgi enam süvitsi aastal 2025 selleks, et meie loodavad hooned oleksid ajas vastupidavad ning mõistlike ülalpidamiskuludega. 10.4. Liikmelisus ja koostöö erialaliitudega Riigi Kinnisvara lööb kaasa järgmistes organisatsioonides:  PuRE-Net (Public Real Estate Network, www.pure-net.org) ühendab Euroopa riikide avaliku sektori kinnisvaraga tegelevaid organisatsioone. Võrgustik on Riigi Kinnisvarale hea võimalus vahetada teadmisi ja kogemusi riigisektori kinnisvara arendamise, ehitamise ja korrashoiu valdkondades.  PARE (www.pare.ee) on personali- ja inimeste juhtimise valdkonna professionaalide suurim võrgustik Eestis.  Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit (www.ekkliit.ee) koondab kinnisvara korrashoiuga tegelevaid ettevõtteid.  Eesti Maksumaksjate Liit (www.maksumaksjad.ee) nõustab ja koolitab Riigi Kinnisvara maksude valdkonnas.  Muinsuskaitse Nõukogu (https://www.muinsuskaitseamet.ee/noukogud) on Kultuuriministeeriumi juures tegutsev nõuandev kogu, kuhu kuuluvad laiapõhjalise taustaga eksperdid nii arheoloogia, arhitektuuri, restaureerimise, kunsti kui 45 / 54  teadusajaloo alalt. Nõukogu analüüsib muinsuskaitse valdkonda ning teeb ettepanekuid selle arendamiseks.  Digitaalehituse klaster (https://digitaalehitus.ee) keskendub teadmistepõhise ehituse arendamisele ning nutikate ja lisaväärtust loovate võimaluste leidmisele ja rakendamisele kinnisvaravaldkonnas.  Ligipääsetavuse osas teeb Riigi Kinnisvara koostööd nii Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, Kliimaministeeriumi kui Riigikantseleiga.  Samuti lööme kaasa Eesti Standardikeskuse komiteedes panustades näiteks ehitusinformatsiooni modelleerimise ning valve- ja kaitsetegevuses kasutatavate süsteemide tehnilistesse komiteedesse. 10.5. Stipendiumikonkurss „Tuleviku tipud“ Riigi Kinnisvara on toetanud stipendiumikonkursiga „Tuleviku tipud“ valdkondlikku teadus- ja arendustegevust 14 aasta jooksul, eesmärgiga innustada üliõpilasi looma kasutajasõbralikku ja säästvamat kinnisvarakeskkonda. Stipendiumile saavad kandideerida kõik bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppe, inseneri- või magistriõppe ning doktoriõppe tudengid Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Tallinna Ülikoolist, TalTechist, Eesti Maaülikoolist ja Eesti Kunstiakadeemiast. 2024. aasta konkursile esitati 27 lõputööd, mille seast Riigi Kinnisvara žürii selgitas välja neli parimat, kelle vahel jagati 14 000 eurot. Parimate tööde autorid õppisid seekord kõik magistriõppes. Stipendiumi vääriliseks tunnistati Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe tudengi lõputöö „Normaalsed keskkonnad normaalsetele inimestele“, mille sisuks on hea avaliku ruumi loomine ligipääsetavuse kaudu arvestades vaegnägijate võimalusi. Kolm stipendiumi omistati Tallinna Tehnikaülikooli magistrandidele, kelle lõputööd keskendusid vastavalt taaskasutatava puidu tulepüsivusele, hoonete demonteeritavate elementide korduvkasutatavusele ning kliimamuutustest tuleneva merepinna tõusu mõjule Tallinna merepiirile ja hoonestusele. Lisaks rahalisele toetusele on stipendiaatidel võimalus oma uurimustööd, järeldusi ja tulevikuplaane tutvustada ka sisekoolitusel kõikidele Riigi Kinnisvara töötajatele. 46 / 54 11. Hea ühingujuhtimise tava Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ainuomanik on Eesti Vabariik. Omaniku esindaja on rahandusminister. Ainuomanik Eesti Vabariik ootab äriühingult stabiilset omanikutulu ning ootuspärane dividend on 50–100% puhaskasumist, võttes arvesse ettevõtte kapitalistruktuuri ja investeerimisvajadust. Riigi Kinnisvaral kui riigi äriühingul on tulenevalt riigivaraseadusest ja põhikirjast kohustus rakendada Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) ning kestliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldada selle järgimist majandusaasta aruandes. Riigi Kinnisvara on 100% riigile kuuluv äriühing ja selle asutajaõiguste teostajaks on Vabariigi Valitsuse poolt määratud Rahandusministeerium. Sellest on tingitud mõned iseärasused ja erandid juhtimises üldkoosoleku ja nõukogu tasandil, mis on selles aruandes välja toodud. Üldkoosolek Aktsionäride üldkoosolek on Riigi Kinnisvara kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosoleku pädevuses on äriseadustiku § 298 lõikes 1 ja muude seaduses nimetatud küsimuste otsustamine. Üldkoosoleku kokkukutsumise otsustab ja korraldab juhatus vastavalt seaduse nõuetele. Üldkoosoleku päevakorra kinnitab nõukogu. Üldkoosoleku otsused avalikustatakse Riigi Kinnisvara veebilehel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates, järgides seaduses sätestatut. Riigi Kinnisvara ei järgi järgnevaid üldkoosoleku korraldamisega seonduvaid HÜTi punkte: p 1.2.1 – üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehakse samaaegselt selle saatmisega aktsionäridele ja/või avaldamisega riikliku levikuga päevalehes kättesaadavaks ka emitendi veebilehel; p 1.2.3 – samaaegselt seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste täitmisega avalikustab juhatus emitendi veebilehel päevakorraga seotud olulise teabe, mis on talle esitatud või muul viisil kättesaadav; p 1.2.4 – mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku toimumist avaldab nõukogu emitendi veebilehel enda ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta; p 1.3.3 – emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt internet). Korraline üldkoosolek toimub kord aastas nelja kuu jooksul pärast kontserni majandusaasta lõppu juhatuse määratud ajal ja kohas. 2024. aastal tegi üldkoosolek 14 otsust, mis on avaldatud aadressil www.rkas.ee. Juhatus Riigi Kinnisvara tegevjuhtimise eest vastutab juhatus, kes lähtub ettevõtte juhtimisel nõukogu korraldustest ja suunistest, omaniku ootustest ning nõukogu kinnitatud strateegiast. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatuse liikmed kinnitab nõukogu vastavalt juhatuse esimehe ettepanekutele. Vastavalt põhikirjale võib juhatusel olla üks kuni viis liiget. Juhatuse liige valitakse põhikirja järgi tähtajaliselt kuni viieks aastaks. Aruande koostamise hetkel on Riigi Kinnisvara juhatus kaheliikmeline. 2024. aastal kuulusid juhatusse Janek Lepp ja Tarmo Leppoja, kes on ka juhatuse esimees. 2024 aasta jooksul toimus 52 juhatuse koosolekut. Juhatuse liikmete ülesanded ja tasu on määratletud sõlmitud teenistuslepingus. Ühe majandusaasta jooksul on Riigi Kinnisvara nõukogu otsusel juhatuse liikmele tulemuslikkuse 47 / 54 eest makstavate täiendavate tasude piirmäär juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordne keskmine kuutasu. Juhatuse liikme tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne juhatuse liikme volituste tähtaja möödumist maksab Riigi Kinnisvara juhatuse liikmele ühekordse hüvitisena lahkumishüvitist tagasikutsumise ajal kehtiva juhatuse liikme kolme kuu tasu ulatuses. 2024. aasta jooksul on arvestatud juhatuse liikmetele tasusid, mis sisaldavad nii põhitasu, isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist, puhkusekompensatsiooni kui ka 2023. aasta eesmärkide täitmise eest nõukogu määratud tulemustasu kokku järgmiselt: Janek Lepp 112 999,02 eurot, Tarmo Leppoja 117 628,17 eurot. Nõukogu Nõukogu annab järelevalve kohta aru omanikule. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi nõukogul on neli liiget, kes on ametisse määratud rahandusministri kui omaniku esindaja otsusega, võttes arvesse riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee ettepanekud. Nõukogu tööd juhib esimees. Nõukogu liikmetele seatud nõuded ja ootused on sätestatud äriseadustikus ja riigivaraseaduses. Lisaks juhindub nõukogu Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi põhikirjast ja nõukogu töökorrast. Nõukogu planeerib Riigi Kinnisvara tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu annab juhatusele korraldusi ettevõtte juhtimise korraldamiseks. Nõukogu otsustab ettevõtte arengustrateegia ja investeerimispoliitika üle, kinnisasjade tehingute teostamise ning juhatuse koostatud investeeringute kava ja aastaeelarve vastuvõtmise üle. Põhikirja kohaselt on nõukogul kolm kuni viis liiget. Nõukogu liige nimetatakse ametisse kuni kolmeks aastaks. Nõukogu tegevust korraldab nõukogu esimees. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt aruandeperioodi alguses kinnitatud tööplaanile, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2024. aastal pidas nõukogu kokku seitse koosolekut. Alates 12.06.2017 on nõukogu esimehe tasu ainuaktsionäri otsusega 1000 eurot kuus ja nõukogu liikme tasu 500 eurot kuus. Nõukogu liikmete tasusid makstakse iga kuu ning arvestatud tasust arvatakse maha seadusega ettenähtud maksud. Lahkumishüvitusi või muid makstavaid hüvesid nõukogu liikmetele ette nähtud ei ole. 2024. aastal kuulusid nõukokku Norman Aas (kuni 24.04.2024), Kaido Padar (nõukogu esimees), Pärt-Eo Rannap, Eve Murumaa ja alates 28.05.2024 Liina Linsi. 2024. aastal maksti nõukogu liikmetele tasusid järgmiselt: Norman Aas 2000 eurot, Kaido Padar (nõukogu esimees) 12 000 eurot, Pärt-Eo Rannap 6000 eurot, Eve Murumaa 6000 eurot ja Liina Linsi 3590,91 eurot. Siseauditid ja auditikomitee Riigi Kinnisvara siseauditi osakond viis 2024. aastal läbi järgmised plaanilised auditid. 1. 2024-001 Kinnisvaraarenduse projektide lõpetamine ja haldusteenustele üleandmine; 2. 2024-002 Tööohutuse korraldamine ja tagamine kinnisvaraarenduse ja haldusteenuste osakonna töötajate osas Riigi Kinnisvara objektidel; 3. 2024-003 Hooneautomaatika korraldus; 4. 2024-004 Juhtimiskava koostamise protsess (esitamine jaanuaris 2025). Kõiki audiitorite tähelepanekuid arvestades on RKAS koostanud tegevuskavad, et likvideerida kitsaskohad. 48 / 54 Auditikomitee ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalvega seotud küsimustes. Komitee teostab järelevalvet raamatupidamise korraldamise, finantseelarve ja aruannete koostamise ja kinnitamise, finantsriskide juhtimise, raamatupidamise aastaaruande ja audiitorkontrolli protsessi, sisekontrollisüsteemi toimimise ning tegevuse seaduslikkuse üle. Komitee koosseisu ja esimehe määrab nõukogu. Auditikomitee koosolekud toimuvad vastavalt kokkulepitud ajakavale, kuid mitte harvem kui kord kvartalis. Auditikomitee tegevusaruanne esitatakse nõukogule kord aastas. Auditikomitee esitab oma tegevusaruande enne, kui nõukogu majandusaasta aruande heaks kiidab. Ettevõtte auditikomitee on kolmeliikmeline. Komitee liige määratakse kolmeks aastaks, kuid nõukogu otsusel võib komitee liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda. 2024. aastal toimus kuus auditikomitee koosolekut. Oma ülesannete täitmisel teeb komitee koostööd nõukogu, juhatuse, siseaudiitorite, audiitorite ning vajadusel ettevõtteväliste ekspertidega. Mitte nõukogu liikmest auditikomitee liige saab tasu, mis vastab 75%-le Riigi Kinnisvara nõukogu liikmele määratud kuutasust ja mitte nõukogu liikmest esimees saab 100% Riigi Kinnisvara nõukogu liikmele määratud kuutasust. Nõukogu liikmest auditikomitee liige saab auditikomitee koosoleku toimumise kuu täiendavaks tasuks 133 eurot komitee esimehele ja 88 eurot komitee liikmele. 2024. aastal kuulusid komiteesse Taavi Saat (esimees, nõukogu väline liige), Norman Aas (kuni 24.04.2024), Piret Kustasson-Seilmaa (nõukogu väline liige) ja Eve Murumaa (alates 25.04.2024). Auditikomitee liikmetele makstud tasud 2024. aastal: Taavi Saat 6000 eurot, Eve Murumaa 352 eurot, Piret Kustasson-Seilmaa 4500 eurot ja Norman Aas 176 eurot. Juhatuse ja nõukogu koostöö Juhatus ja nõukogu lähtuvad Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhtimisel omaniku ootustest, äriühingu strateegiast, visioonist, väärtustest ning ettevõtte tegevust reguleerivatest õigusaktidest. Eesmärk on olla läbipaistev nii oma majandustegevuses, informatsiooni avalikustamises kui ka suhetes aktsionäriga, klientide, partnerite ja huvigruppidega. Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõttele seatud lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Teabe avaldamine Riigi Kinnisvara veebilehel www.rkas.ee on toodud välja andmed ja info, mis kuuluvad õigusaktidest tulenevalt avaldamisele. Veebilehel on esitatud majandusaasta aruanded, üldkoosoleku otsused, majandustulemused, tegevusnäitajad, põhitegevuse ülevaade, struktuur, strateegia kokkuvõtte, uudised ja teated ning muu informatsioon, mis on üldsusele vajalik. Veebilehel olevat informatsiooni (sh uudiseid ja teateid) uuendatakse pidevalt. Finantsaruandlus ja auditeerimine Ettevõtte raamatupidamisaruanded koostatakse Eesti finantsaruandluse standardite alusel. Audiitori valikul lähtub ettevõte audiitori sõltumatusest, pädevusest, usaldusväärsusest ning tema teenuse hinnast. Audiitorteenus tellitakse riigihangete seadusest juhindudes. Juhatuse koostatud 2024. majandusaasta aruannet auditeerib audiitorfirma AS PricewaterhouseCoopers. 49 / 54 Riigi Kinnisvara juhatus avalikustab lisaks majandusaasta aruandele ettevõtte veebilehel www.rkas.ee regulaarselt ka kvartaalsed vahearuanded. Majandusaasta I ja III kvartali kasumiaruanne, bilansi ja rahavoogude aruanne avalikustatakse hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks, majandusaasta II ja IV kvartali kasumiaruanne, bilansi ja rahavoogude aruanne kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist. Üldkoosolekule esitatakse kinnitamiseks majandusaasta aruanne, mille on allkirjastanud juhatuse ja nõukogu liikmed. 50 / 54 12. Riskijuhtimine, korruptsiooniennetus, eetika Riigi Kinnisvara riskijuhtimise eesmärk on mõista, hinnata ja juhtida tegevusega kaasnevaid riske, vähendades võimalikke tagasilööke ja toetades eesmärkide saavutamist. Riske hindavad ja jälgivad riskijuht koostöös vastava valdkonna spetsialistidega, kelle tööd ja eesmärke riskid võivad mõjutada. Riskijuhil on ka maandamistegevusi kontrolliv roll. Vähemalt kord aastas vaatavad Riigi Kinnisvara juhtorganid ajakohastatud riskide hindamise kokkuvõtted üle, et veenduda riskide hindamise ja maandamismeetmete asjakohasuses. 2024. aastal läbiviidud regulaarse riskide hindamise tulemusena on riskide seires 63 riski, millest valdav enamus on tegevusriskid (41 tk) või finantsriskid (15 tk). Ülejäänud riskid on jaotatud pettuste (3 tk), strateegiliste (2 tk), maine- (1) ja väliskeskkonnast (1) tulenevate riskide vahel. Pärast maandamismeetmete rakendamist on 63 riskist enamus hinnatud madalaks (40), millele järgnevad tingimuslikud (13) ja väheolulised riskid (10). Sarnaselt 2023. aastaga ei ole maandamistegevustega arvestamise järel Riigi Kinnisvaral riske, mida saaks käsitleda kui kriitilisi. 2022.–2023. aastal suurema riskifooni loonud Ukraina sõjast tingitud tarneahelate katkemine ehitussektoris ning järsk energiahindade tõus on tasandunud, turg on olukorraga kohanenud ja seetõttu riskitase Riigi Kinnisvara tegevusvaldkonnas ei ole tõusnud. Talitluspidevuse tagamine 2024. aastal jätkus ettevõtte talitluspidevuse plaanide uuendamine ja elluviimine koos juhendite ajakohastamisega. Koostöös klientidega kaardistasime kõrgendatud riskitasemega objektid, mille osas jätkub pidev seire ning talitluspidevust parendavate tegevuste elluviimine. Osalesime Siseministeeriumi juhitud töögrupis, mille ülesanne oli valmistada ette õigusaktid varjendite ja varjumiskohtade loomiseks, sh nende tehnilised tingimused. Juhtimissüsteemi korrastamine Jätkasime Riigi Kinnisvara protsesside uuendamist lähtudes ettevõtte struktuurist ning protsessikirjelduse põhimõtetest. 2024. aastal valmisid mitmed IT-arendused, mis lihtsustavad informatsiooni ühtset ning turvalist käitlemist nii ettevõtte sees kui ka klientidega informatsiooni vahetamisel. Korruptsiooniennetus Riigi Kinnisvaral on nulltolerants korruptsiooni mis tahes vormide suhtes. Tugineme aususele ja läbipaistvusele ning peame oluliseks, et kõik töötajad järgiksid samasuguseid eetilisi tõekspidamisi. Korruptsiooni ennetamise meetmed Riigi Kinnisvaras on:  töötajate eetikakoodeks  tarnijate ärieetika koodeks  väärkäitumisest teavitamise reeglistik  vihjeliin  nelja silma printsiibist lähtuvad reeglid protsesside ja tehingute läbiviimisel  selgelt reglementeeritud hankeprotseduurid ning fikseeritud piirmääradega volitused tehingute teostamiseks  tegevuste logimine, ligipääsuõiguste ning IT-süsteemide tsentraalne haldus ja varundamine. 51 / 54 Oleme pühendunud koostööle oma tarnijatega ning korruptsiooniennetuse ühe meetmena oleme kehtestanud Riigi Kinnisvara tarnijate ärieetika koodeksi. Koodeksi eesmärk on anda tarnijatele suuniseid, kuidas vastutustundlikult tegutseda. Tarnijate ärieetika koodeks kehtib kõikidele Riigi Kinnisvara tarnijatele ja nende alltöövõtjatele. Vihjeliin 2024. aastal laekus Riigi Kinnisvara vihjeliinile üheksa sisulist vihjet, millest kolm võeti menetlusse ja kuus suunati edasi vastutava valdkonna juhile, kuna tegemist oli valdkonna probleemide lahendamisega, mitte pettuse riski kahtlusega. Kolme menetletud vihje osas huvide konflikti ega muid rikkumisi ei tuvastatud. Huvide deklareerimine Ärihuvide deklareerimise ning huvide konfliktist hoidumise kord määratleb iga töötaja konkreetsed tegevused huvide konflikti kahtluse korral, sh kingituste vastuvõtmise ja teenustest keeldumise tingimused. Ühtlasi on määratletud töötajate ring, kes on kohustatud vähemalt üks kord aastas esitama isiklike huvide deklaratsiooni. 2024. aastal kontrolliti 212 Riigi Kinnisvara töötaja esitatud deklaratsiooni. Kontrollide tulemusena ei tuvastatud Riigi Kinnisvara töötajate seas võimalikku huvide konflikti või korruptsiooni kahtlusega seotud tegevusi. 52 / 54 13. Kestlikkuse juhtimine Kestlikkuse teema Viide aruande alapeatükile Kliimamuutuste 1.3 Strateegia ja eesmärgid (olulise mõju seos leevendamine ja strateegiaga) kliimamuutustega 1.4 Võtmenäitajad (energia kogutarbimine) kohanemine 6.1 Haldusteenuste ülevaade (kliimamuutuste Energiatõhusus leevendamisega seotud tegevused, süsinikuheite vähendamine, taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärk) 6.2. Energiatõhususe juhtimine (kliimamuutuste leevendamisega seotud eesmärk ja tegevused) 6.3. Energia- ja veekasutus (kliimamuutuste leevendamisega seotud tegevused, energiaallikate jaotus) 6.4 Energiamärgised (kliimamuutuste leevendamisega seotud tegevused) 7.4 Riigi Kinnisvara vabatahtliku ja keskse hankijana (olulise mõju seos ärimudeli ja strateegiaga) 10.3 Hoonete keskkonnasäästlikkuse strateegia ja tehnilised nõuded mitteeluhoonetele (kliimamuutustega kohanemisega seotud põhimõtted ja tegevused) Ringmajandus ja 5.1 Arendusteenuste ülevaade (olulise mõju seos ressursside kasutamine strateegiaga) 6.1 Haldusteenuste ülevaade (olulise mõju seos strateegiaga) 10.1 Bürookeskkonna planeerimine (olulise mõju seos strateegiaga, ressursside kasutamisega seotud eesmärgid ja tegevused) 10.3 Hoonete keskkonnasäästlikkuse strateegia ja tehnilised nõuded mitteeluhoonetele (ringmajandusega seotud põhimõtted) Oma töötajad 1.3 Strateegia ja eesmärgid (olulise mõju seos strateegiaga) Võrdne kohtlemine ja 9. Meie töötajad (olulise mõju seos strateegiaga, võrdsed võimalused mitmekesisuse näitajad, töötasu, sotsiaalkaitse, tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud, töötajatega seotud Koolitus ja oskuste eesmärgid ja tegevused, koolituse ja oskuste arendamine) arendamine 53 / 54 Mitmekesisus Lõppkasutajate kaasamine 10.4 Liikmelisus ja koostöö erialaliitudega (sidusrühmade huvid ja seisukohad) Äriline käitumine 3. Meie kliendid (sidusrühmade huvid ja seisukohad) Ettevõtte kultuur 8.2 Koostöö partneritega (sidusrühmade huvid ja seisukohad) Korruptsiooni ennetus ja avastamine 11. Hea ühingujuhtimise tava (haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll) 12. Riskijuhtimine, korruptsiooniennetus, eetika (ärilise käitumise poliitika ja ettevõtluskultuur, tarneahela juhtimine, korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine) 54 / 54 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (tuhandetes eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 47 682 29 424 2 Nõuded ja ettemaksed 23 959 17 568 3 Varud 14 604 10 518 4 Kokku käibevarad 86 245 57 510 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 1 752 1 842 3 Kinnisvarainvesteeringud 5 608 6 940 6 Materiaalsed põhivarad 662 567 627 581 7 Immateriaalsed põhivarad 2 058 2 054 8 Kokku põhivarad 671 985 638 417 Kokku varad 758 230 695 927 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 12 539 9 795 11 Võlad ja ettemaksed 29 299 31 839 12 Sihtfinantseerimine 3 165 0 14 Kokku lühiajalised kohustised 45 003 41 634 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 142 189 131 201 11 Võlad ja ettemaksed 55 374 57 923 12 Kokku pikaajalised kohustised 197 563 189 124 Kokku kohustised 242 566 230 758 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 275 008 261 416 15 Registreerimata aktsiakapital 3 281 57 15 Ülekurss 3 2 Kohustuslik reservkapital 14 650 12 933 15 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 154 976 156 419 Aruandeaasta kasum (kahjum) 67 746 34 342 Kokku omakapital 515 664 465 169 Kokku kohustised ja omakapital 758 230 695 927 57 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (tuhandetes eurodes) 2024 2023 Lisa nr Müügitulu 186 089 158 532 16 Muud äritulud 30 763 6 442 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused -84 162 -76 558 18 Mitmesugused tegevuskulud -2 243 -2 036 19 Tööjõukulud -14 334 -10 380 20 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -35 832 -32 535 6,7,8 Muud ärikulud -2 372 -170 Kokku ärikasum (-kahjum) 77 909 43 295 Muud finantstulud ja -kulud -4 521 -3 727 21 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 73 388 39 568 Tulumaks -5 642 -5 226 15 Aruandeaasta kasum (kahjum) 67 746 34 342 Sealhulgas: Tulu varade sihtfinantseerimisest 30 557 6 138 14 Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse -1 115 -864 langus Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise 38 304 29 068 netomeetodi korral 58 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes) 2024 2023 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 77 909 43 295 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 35 832 32 535 6,7,8 Muud korrigeerimised -28 280 -6 067 Kokku korrigeerimised 7 552 26 468 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -508 2 452 Varude muutus 8 675 4 223 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -330 -3 180 Laekumised sihtfinantseerimisest 1 2 14 Kokku rahavood äritegevusest 93 299 73 260 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -72 224 -60 664 7,8 soetamisel Laekumised sihtfinantseerimisest 27 946 7 488 14 Laekunud intressid 795 393 Kokku rahavood investeerimistegevusest -43 483 -52 783 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 25 000 40 000 11 Saadud laenude tagasimaksed -11 236 -8 452 11 Makstud intressid -5 380 -4 118 21 Makstud dividendid -34 300 -32 100 15 Makstud ettevõtte tulumaks -5 642 -5 226 15 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -31 558 -9 896 Kokku rahavood 18 258 10 581 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 29 424 18 843 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 18 258 10 581 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 47 682 29 424 2 59 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes eurodes) Kokku Aktsiakapital Registreerimata Ülekurss Kohustuslik Jaotamata nimiväärtuses aktsiakapital reservkapital kasum (kahjum) 31.12.2022 260 572 0 2 11 327 190 125 462 026 Aruandeaasta kasum 0 0 0 0 34 342 34 342 (kahjum) Emiteeritud aktsiakapital 844 57 0 0 0 901 Väljakuulutatud 0 0 0 0 -32 100 -32 100 dividendid Muutused reservides 0 0 0 1 606 -1 606 0 31.12.2023 261 416 57 2 12 933 190 761 465 169 Aruandeaasta kasum 0 0 0 0 67 746 67 746 (kahjum) Emiteeritud aktsiakapital 13 592 3 224 1 0 0 16 817 Väljakuulutatud 0 0 0 0 -34 300 -34 300 dividendid Muutused reservides 0 0 0 1 717 -1 717 0 Muud muutused 0 0 0 0 232 232 omakapitalis 31.12.2024 275 008 3 281 3 14 650 222 722 515 664 Täiendavat informatsiooni omakapitali kirjete kohta on toodud raamatupidamise aastaaruande lisas 7 ja 15. 60 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Riigi Kinnisvara AS (lühendina RKAS või ettevõte) 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga kasutades soetusmaksumuse printsiipi, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes, kui ei ole teisiti märgitud. Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused Kuni 31.12.2023 oli kasutusel kasumiaruande skeem 2 ja alates 31.12.2024 a lõppenud aruandeaastast on kasutusel skeem 1. Muudatus viidi sisse, kuna skeem 1 annab tõepärasema ja asjakohasema ülevaate ettevõtte kasumi kujunemisest. Vastavalt RTJ2 p24 nõuete järgi on aruande kasumiaruande võrdlusandmed viidud üle uuele esitusviisile. Finantsvarad Ettevõttel on järgmised finantsvarad: raha, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded. Raha, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste finantsvarade korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse finantsvara algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgmistel perioodidel intressitulu sisemise intressimäära meetodil. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Nõuded loetakse ebatõenäoliselt laekuvaks (ehk nende osas kajastatakse allahindlus) siis, kui nõue on rohkem kui 6 kuud üle tähtaja. Nõudeid hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvaks ka varem, kui on muid sündmusi, mis viitavad sellele, et nõude kaetav väärtus on väiksem kui nõude bilansiline väärtus. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Finantsvarade väärtuse langus Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid korrigeeritud soetusmaksumuse või soetusmaksumuse meetodil kajastatud finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse languse osas. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise intressimääraga) ning soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse alla summani, mida põhjendatud hinnangu kohaselt võiks saada, kui seda finantsvara peaks müüma bilansipäeva seisuga. Väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Raha Bilansis kajastatud raha sisaldab pangakontode ja lühiajaliste deposiitide saldosid. 61 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruandes näidatud raha ekvivalendid on väga likviidsed, riskivabad ja lühiajalised investeeringud, mida saab kiiresti realiseerida rahaks. Äritegevuse rahavood on koostatud kasutades kaudset meetodit. Investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood on esitatud aruandeperioodi brutolaekumiste ja väljamaksetena. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro (ettevõtte arvestusvaluuta on euro). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Varud Müügiks ostetud kaubad ning tooraine ja materjal võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega seotud veo- ning teistest otsestest väljaminekutest, millest on maha arvatud hinnaalandid. Aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena üle antud kinnistud, mis on plaanis müüa, kajastatakse varudes. Need võetakse arvele hindamisaktides toodud harilikus väärtuses, millele on lisatud tehingukulud. Varud on hinnatud lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimismaksumus on hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks, turustamiseks ja müügi sooritamiseks. Varude arvestamisel kasutatakse individuaalse hindamise meetodit. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuna kajastatakse kinnisvaraobjekte (maa, hoone), mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse kasvu eesmärgil ja mida ei kasutata enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteeringuks Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ning mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis arvele algselt tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Edasi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Komponentarvestust ei kasutata ning varale ja tema osadele kehtib ühtne amortisatsioonimäär. Ettevõtte kinnisvarainvesteeringutele rakendatav amortisatsioonimäär on 4%. Maad ei amortiseerita. Hilisemad kulutused lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele juhul, kui on tõenäoline, et ettevõte saab seoses kulutustega tulevikus majanduslikku kasu ning kulutuste soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Muud hilisemad kulutused (näiteks pisiremont, hooldus) kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele. Kinnisvarainvesteeringu kajastamine bilansis lõpetatakse objekti ümberliigitamisel. Kui kinnisvaraobjekti kasutuseesmärk muutub selliselt, et erasektori kasutuses olnud objekt läheb üle avaliku sektori kasutusse, liigitatakse vara ümber põhivaraks. Kui kinnisvaraobjekti kohta on vastu võetus otsus selle müümise kohta, liigitatakse vara ümber varuks. Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objekti suhtes selle vararühma arvestuspõhimõtteid, kuhu objekt on üle kantud. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates 10 000 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel 100%-liselt kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Laenude intressikulusid põhivara soetusmaksumuses ei kapitaliseerita. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Arvelevõetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud (näiteks mõne varaobjekti teatud osade asendamine) lisatakse 62 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne varade bilansilisele väärtusele siis, kui on täidetud järgmised kriteeriumid: (a) on tõenäoline, et ettevõte saab sellest tulevikus majanduslikku kasu ning (b) nende soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Kõik teised väljaminekud kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara grupile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Maad ja kunsti ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberliigitamisel kinnisvarainvesteeringuks või varuks. Hoonestusõiguslepingute alusel kasutatavad kinnistud Materiaalse põhivara hulgas on lisaks ettevõtte omanduses olevatele kinnistutele ka hoonestusõiguslepingu alusel kasutatavad põhivarad. Ettevõte renoveeris hoonestusõiguslepingu alusel kasutatavatel kinnistutel paiknevad hooned ning kajastab neid kuni lepingu lõppemiseni oma põhivaras. Arvestuspõhimõte on identne ettevõtte materiaalse põhivara arvestusmeetodile. Immateriaalne põhivara võetakse arvele ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: • varaobjekt on ettevõtte poolt kontrollitav; • on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus tulu; • objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Edaspidi kajastatakse immateriaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Vara väärtuse langus avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul Lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile ei tehta varade väärtuse teste ega kajastata varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Vara väärtuse langus, va avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul Igal bilansipäeval hinnatakse, kas on märke, mis viitavad vara väärtuse langusele. Juhul, kui on kahtlusi mõne varaobjekti väärtuse langemise suhtes alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara väärtuse test, mille käigus leitakse vara kaetav väärtus. Juhul, kui väärtuse test ei ole teostatav üksiku varaobjekti osas, viiakse väärtuse test läbi väikseima varade grupi, kuhu see vara kuulub, ehk raha teeniva üksuse kohta. Kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga vara neto müügihinnast miinus tehingukulud ja kasutusväärtusest. Kasutusväärtus on vara kasutamisest ja kasutusjärgsest müügist eeldatavalt saadavate rahavoogude nüüdisväärtus, kasutades diskontomäärana sarnase riskitasemega investeeringute oodatavat tulusust. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hoone ja ehitised 25 a Sisustus 5-10 a Andmetöötlusseadmed 5a Immateriaalne põhivara 5a Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, välja arvatud avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis nimetatud ühisesse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste vahelised rendilepingud, mida kajastatakse alati kasutusrendina. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik 63 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Ettevõte kui rendileandja Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas (võrdub saadaolevate rendimaksete nüüdisväärtusega, pluss renditava vara garanteerimata jääkväärtus rendiperioodi lõpuks). Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks. Finantstulu jagatakse rendiperioodile arvestusega, et rendileandja tulususe määr on igal ajahetkel kapitalirendi netoinvesteeringu jäägi suhtes sama. Rendilepingute sõlmimisega kaasnevad esmased otsekulutused (komisjonitasud ja notaritasud), mis jäävad rendileandja kanda, võetakse arvesse rendi sisemise intressimäära ja kapitalirendinõude arvestusel ning kajastatakse tulu vähendusena rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes ettevõtte sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kasutusrendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad esmased kulutused kajastatakse rendileandja bilansis varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt sisemise intressimäära meetodit kasutades intressikulu. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Bilansis kajastatakse eraldis juhul, kui ettevõttel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või tegevusest tingitud kohustis, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille kohustise summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhatuse hinnangutest, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest ning need kajastatakse bilansis summas, mis on bilansipäeva seisuga vajalikud eraldisega seotud kohustiste rahuldamiseks. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, kuid mille realiseerumise tõenäosus on emaettevõtja juhtkonna hinnangul väiksem kui mitterealiseerumise tõenäosus, on avalikustatud tingimuslike kohustistena raamatupidamise aastaaruande lisades. Sihtfinantseerimine Tulenevalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist kajastavad need avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamisaruandeid lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist, sihtfinantseerimist järgmiselt: sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Sihtfinantseerimine võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses. Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse kasumiaruandes „Muu äritulu“ kirjel. Mitterahalisel sihtfinantseerimisel võetakse saadud vara bilansis arvele tema õiglases väärtuses. Kohustuslik reservkapital 64 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Vastavalt äriseadustikule tuleb igal majandusaastal reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Tulud Tulu varade ja kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu varade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel või juhul, kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis vaheaktide alusel. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Kapitalirendilepingute intressitulu kajastatakse müügituludes. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Jaotatud kasumi maksumääraks oli kuni 31.12.2024 a 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Alates 2019. aastast ja kuni 31.12.2024 a oli võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära sai kasutada dividendimaksetele, mis ulatusid kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis olid maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel oli 2018. a esimene arvesse võetav aasta. Alates 01.01.2025 a väljamaksetel maksustatakse dividende 22/78 maksumääraga. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisades. Lisa 2 Raha (tuhandetes eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Arvelduskontod 26 682 17 424 Tähtajalised hoiused 21 000 12 000 Kokku raha 47 682 29 424 Tähtajalised deposiidid on 3-kuulise tähtajaga ja teenivad intressi kuni 3,53% aastas. 65 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 15 612 15 612 0 0 Ostjatelt 15 635 15 635 0 0 laekumata arved Ebatõenäoliselt -23 -23 0 0 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed 100 100 0 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 8 033 8 033 0 0 Ettemaksed 124 124 0 0 Kapitalirendi nõuded 1 842 90 222 1 530 9 Kokku nõuded ja 25 711 23 959 222 1 530 ettemaksed 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 14 488 14 488 0 0 Ostjatelt 14 502 14 502 0 0 laekumata arved Ebatõenäoliselt -14 -14 0 0 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed 554 554 0 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 2 236 2 236 0 0 Ettemaksed 209 209 0 0 Kapitalirendi nõuded 1 923 81 234 1 608 9 Kokku nõuded ja 19 410 17 568 234 1 608 ettemaksed Muude nõuete alla on kajastatud laekumata kuid tulusse kantud sihtfinantseeringuid 7 911 tuhat eurot (2023: 2 125 tuhat eurot). Vt ka lisa 14. Lisa 4 Varud (tuhandetes eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Müügiks ostetud kaubad 14 604 10 518 Kokku varud 14 604 10 518 2024. aastal teostati allahindlust 2 288 tuhande euro (2023: 91 tuhat) väärtuses varudena kajastatavate müügiks hoitavate kinnistute neto realiseerimismaksumuse languse tõttu. 66 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (tuhandetes eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 8 0 7 Käibemaks 0 868 415 0 Üksikisiku tulumaks 0 292 0 257 Sotsiaalmaks 0 493 0 450 Kohustuslik kogumispension 0 25 0 19 Töötuskindlustusmaksed 0 33 0 29 Ettemaksukonto jääk 100 139 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 100 1 719 554 762 Vt ka lisa 3 ja 12. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intress ning trahv. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma. Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud (tuhandetes eurodes) Soetusmaksumuse meetod Kokku Maa Ehitised 31.12.2023 Soetusmaksumus 4 451 4 261 8 712 Akumuleeritud kulum -320 -1 452 -1 772 Jääkmaksumus 4 131 2 809 6 940 Amortisatsioonikulu 0 -159 -159 Ümberliigitamised -580 -593 -1 173 31.12.2024 Soetusmaksumus 3 871 3 496 7 367 Akumuleeritud kulum -320 -1 439 -1 759 Jääkmaksumus 3 551 2 057 5 608 Vt ka lisa 10. Kuna RKAS oma kinnisvaraportfelli majandustegevuses kinnisvarainvesteeringuteks ja põhivaraks ei jaga, siis ei peeta ka eraldi arvestust kinnisvarainvesteeringutena kajastatud varade teenitud tulude ja haldamisega otseselt kaasnevate kulude üle. Nimetatud kulud sisalduvad müüdud toodangu kuludes. Seisuga 31.12.2024 nagu ka 31.12.2023 ei ole kinnisvarainvesteeriguid laenukohustiste tagatisena panditud. 67 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Materiaalsed põhivarad (tuhandetes eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja põhivarad Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed projektid 31.12.2023 Soetusmaksumus 32 301 765 339 88 29 424 38 058 1 432 39 490 866 642 Akumuleeritud kulum 0 -224 237 -37 -14 787 0 0 -239 061 Jääkmaksumus 32 301 541 102 51 14 637 38 058 1 432 39 490 627 581 Ostud ja parendused 1 40 0 0 68 172 111 68 283 68 324 Maa ja varem kasutusel 1 40 0 0 0 41 olnud ehitiste ost Uute ehitiste ost, 0 68 172 111 68 283 68 283 uusehitus, parendused Amortisatsioonikulu 0 -32 267 -17 -2 645 0 0 0 -34 929 Allahindlused väärtuse 0 -58 0 -37 0 0 0 -95 languse tõttu Müügid 0 0 0 0 -1 486 0 -1 486 -1 486 (jääkmaksumuses) Ümberliigitamised -780 59 024 0 3 587 -64 731 0 -64 731 -2 900 Ümberliigitamised 0 61 164 0 3 567 -64 731 0 -64 731 0 lõpetamata projektidest Ümberliigitamised 0 6 0 0 0 0 0 6 kinnisvarainvesteeringutega Ümberliigitamised -780 -2 126 0 0 0 0 0 -2 906 varudega Muud ümberliigitamised 0 -20 0 20 0 0 0 0 Muud muutused 3 049 3 023 0 0 0 0 0 6 072 31.12.2024 Soetusmaksumus 34 571 826 074 88 32 875 40 013 1 543 41 556 935 164 Akumuleeritud kulum 0 -255 210 -54 -17 333 0 0 0 -272 597 Jääkmaksumus 34 571 570 864 34 15 542 40 013 1 543 41 556 662 567 2024. aastal lisandus aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena materiaalset põhivara 6 279 tuhande euro väärtuses (2023: 492). Seoses aktsiakapitali varasemate sissemakse otsuste tühistamisega anti materiaalset põhivara riigile üle õiglases väärtuses 439 tuhande eurot eest. Vara jääkmaksumus oli 207 tuhat eurot. Vt ka lisa 15. Aktsiakapitali lisandumised näidatakse muude muutuste real. Lõpetamata projektidest senise soetusmaksumusega suurimad on (mln eurot): Keskkonnamaja ehitamine 17,9 Tartu kohtumaja rekonstrueerimine 10,7 Narva kordoni rekonstrueerimine 5,1 Tallinn-Harku aeroloogiajaama administratiivhoone rekonstrueerimine 1,1 2024. aastal akteeriti 30 429 tuhande euro väärtuses (2023: 5 942) lõpetamata projektidena ehitustöid, mille osas kajastati tulu varade sihtfinantseerimisest "Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise", "Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamine moderniseerimisfondist" ja "Kliima-energiapoliitika eesmärkidel pilootprojektide toetamine 2024 – 2026" toetuse osas (vt. ka lisa 14 ja 17). 68 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Immateriaalsed põhivarad (tuhandetes eurodes) Kokku Arvutitarkvara Muud Lõpetamata immateriaalsed projektid ja põhivarad ettemaksed 31.12.2023 Soetusmaksumus 5 479 106 114 5 699 Akumuleeritud kulum -3 622 -23 0 -3 645 Jääkmaksumus 1 857 83 114 2 054 Ostud ja parendused 0 0 652 652 Amortisatsioonikulu -627 -21 0 -648 Ümberliigitamised 766 0 -766 0 31.12.2024 Soetusmaksumus 6 245 106 0 6 351 Akumuleeritud kulum -4 249 -44 0 -4 293 Jääkmaksumus 1 996 62 0 2 058 Lisa 9 Kapitalirent (tuhandetes eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul KOV koolid 1 803 54 219 1 530 11.2038 (väljaostuõigusega) Muud väljaostuõigusega 39 36 3 0 01.2026 Kapitalirendinõuded 1 842 90 222 1 530 3 kokku 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul KOV koolid 1 849 46 195 1 608 11.2038 (väljaostuõigusega) Muud väljaostuõigusega 74 35 39 0 01.2026 Kapitalirendinõuded 1 923 81 234 1 608 3 kokku Kõik lepingud on sõlmitud Eesti kroonides, kuid peale eurole üleminekut käib arvestus eurodes. Kapitalirendi nõuete intressimäär on 0,7% + 12 kuu EURIBOR. 69 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Kapitalirendikohustised 297 33 148 116 11 kokku 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Kapitalirendikohustised 328 31 141 156 11 kokku Lisa 10 Kasutusrent (tuhandetes eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2024 2023 Kasutusrenditulu 101 190 94 092 Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus Kinnisvarainvesteeringud 3 963 5 101 Muud varad 616 656 585 443 Kokku 620 619 590 544 Muude varade all on kajastatud materiaalseks põhivaraks liigitatud ja välja üüritud maad, hooned, kunst ning muu inventar. Enamikku lepingutest on sisse kirjutatud, et üüritasu on võimalik korrigeerida kord aastas tarbijahinnaindeksiga. Kinnisvarainvesteeringud bilansilise jääkmaksumusega 1 645 tuhat eurot (2023: 1 840 tuhat eurot) tulu ei teeni, kuna need ei ole välja renditud ja ootavad uusi ärilahendusi. Kinnisvarainvesteeringute osas vt lisa 6. Aruandekohustuslane kui rentnik 2024 2023 Kasutusrendikulu 9 254 8 994 Valdava osa renditud varast moodustab erasektorilt üürile võetud hooned ja ruumid, mida ettevõte üürib oma klientidele edasi. 2024. aastal oli nimetatud hoonete üüritulu 9 272 tuhat eurot ja üürikulu 8 618 tuhat eurot (2023: tulu 9 080 ja kulu 8 431 tuhat eurot). 70 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Laenukohustised (tuhandetes eurodes) 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Pikaajalised laenud Pikaajalised laenud 105 931 12 506 46 648 46 777 kokku Pikaajalised võlakirjad Pikaajalised 48 500 0 48 500 0 võlakirjad kokku Kapitalirendikohustised 297 33 148 116 9 kokku Laenukohustised 154 728 12 539 95 296 46 893 kokku 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Pikaajalised laenud Pikaajalised laenud 92 168 9 764 39 852 42 552 kokku Pikaajalised võlakirjad Pikaajalised 48 500 0 48 500 0 võlakirjad kokku Kapitalirendikohustised 328 31 141 156 9 kokku Laenukohustised 140 996 9 795 88 493 42 708 kokku Pikaajaliste pangalaenude intressimäär põhineb kuue kuu Euriboril, millele lisandub marginaal 0,34 – 0,89% aastas. Pikaajaliste pangalaenude tähtajad on 2028., 2033., 2034. ja 2038. aastal ning 6 kuu laenuintressid on kuni 3,86%. Laenukohustise tagatiseks on seatud hüpoteek ettevõttele kuuluvale materiaalse põhivarana kajastatud kinnistule bilansilise jääkmaksumusega 27 824 tuhat eurot. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 1,61% ja lunastustähtaeg saabub 2027. aastal. Riigi Kinnisvara AS võlakirjad on registreeritud väärtpaberiregistris (ISIN-kood EE3300111236). Laenude ja võlakirjade alusvaluuta on euro. 71 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Võlad ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 18 857 18 857 0 0 Võlad töövõtjatele 3 345 3 345 0 0 Maksuvõlad 1 719 1 719 0 0 5 Muud võlad 1 287 1 287 0 0 Intressivõlad 108 108 0 0 Muud viitvõlad 1 179 1 179 0 0 Saadud ettemaksed 59 465 4 091 10 196 45 178 Tulevaste perioodide 59 465 4 091 10 196 45 178 tulud Kokku võlad ja 84 673 29 299 10 196 45 178 ettemaksed 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 24 814 24 814 0 0 Võlad töövõtjatele 923 923 0 0 Maksuvõlad 762 762 0 0 5 Muud võlad 1 322 1 322 0 0 Intressivõlad 165 165 0 0 Muud viitvõlad 1 157 1 157 0 0 Saadud ettemaksed 61 941 4 018 10 196 47 727 Tulevaste perioodide 61 941 4 018 10 196 47 727 tulud Kokku võlad ja 89 762 31 839 10 196 47 727 ettemaksed Võlgade ja saadud ettemaksete hulgas kajastatakse RKASle laekunud tagatisraha 819 tuhat eurot (2023: 1 156 tuhat eurot), ostjate ettemakseid 2 668 tuhat eurot (2023: 2 659 tuhat eurot) ning lepingutest tulenevaid tulevaste perioodide remondikohustisi 1 423 tuhat eurot (2023: 1 360 tuhat eurot). Nimetatud kohustised on intressi mittekandvad. Pikaajalise tulevaste perioodide tuluna kajastatakse Haridusministeeriumi poolt tasutud üüri ettemaksu Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse eest 3 745 tuhat eurot (2023: 3 933 tuhat eurot) ja Eesti Rahva Muuseumi üüri ettemaksu 47 201 tuhat eurot (2023: 49 449 tuhat eurot). Pikaajaliste tulevaste perioodide tulus kajastub Suur-Ameerika 1 hoonestusõiguse müügist laekunud tasu, mida periodiseeritakse tuludesse kokku 50 aasta jooksul. Kohustise jääk on 4 427 tuhat eurot (2023: 4 541 tuhat eurot). 72 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad (tuhandetes eurodes) Tingimuslikud investeerimiskohustised Seisuga 31.12.2024 on RKASil investeerimiskohustisi (kohustisi, mille täitmise vajadust hindame sisuliselt kindlaks) kokku summas ca 183,3 mln eurot (2023. aastal: 217,2 mln eurot). Mõningane langus 2023. ja 2024. aasta vahel on tingitud mitme mahuka investeeringu valmimisest aruandeperioodil. Arendusprojektidega seotud investeerimiskohustistest suuremad on alates 2025 (mln eurot): • Loodusmaja hoone Tallinnas 53,0 • Lasnamäe 2 IT-maja hoone Tallinnas 18,9 • Tartu kohtumaja hoone Tartus 7,9 • Rüütelkonna hoone Tallinnas 6,6 Lisaks hindame olemasolevatest üürilepingutest tulenevaks remontidega seotud tinglikuks kohustuseks 77,0 mln eurot. Lepingutega kaetud investeerimiskohustised (v.a. tuleviku remondikohustised) realiseeritakse eeldatavalt järgnevas tempos (mln eurot): 2025 – 53,4 2026 – 39,3 2027 – 12,4 Remondikohustisi realiseeritakse üürilepingute kestvuse jooksul vastavalt tekkivale vajadusele. Investeeringute finantseerimisel on aluseks ettevõtte omaniku ootused, mille kohaselt lähtume majandustegevuse kavandamisel optimaalsest riskitasemest ja kapitalistruktuurist. Keskpikas perspektiivis liigutakse omakapitali osakaalu 55-60% varade kogumahust suunas. Aastatel 2025-2028 finantseeritakse investeeringuid 46,6 mln euro ulatuses meetmetest "Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamine", "Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamine moderniseerimisfondist" ja "Kliima-energiapoliitika eesmärkidel pilootprojektide toetamine 2024-2026" hoonete energiatõhusamaks muutmiseks (vt ka lisa 14 ja 17). Lisaks märgime, et Riigi Kinnisvara AS on kaasatud rahvamajanduse arvepidamises valitsussektori hulka ja uute investeeringumahtude teostamiseks on vajalik üldkoosoleku nõusolek. Eelnevalt toodud investeeringuteks on olemas vajalikud volitused. Lisa 14 Sihtfinantseerimine (tuhandetes eurodes) 73 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne 31.12.2022 Laekunud Kajastatud 31.12.2023 Lisa kasumiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe 3 628 0 7 488 5 942 2 082 0 7,17 parandamine Muud 0 0 0 196 43 0 Kokku sihtfinantseerimine 3 628 0 7 488 6 138 2 125 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 0 171 2 19 0 0 tegevuskuludeks Kokku 3 628 171 7 490 6 157 2 125 0 sihtfinantseerimine 31.12.2023 Laekunud Kajastatud 31.12.2024 Lisa kasumiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe 2 082 0 18 448 19 790 3 424 0 7,17 parandamine Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe 0 0 3 970 8 275 4 305 0 7,17 parandamine moderniseerimisfondist Kliima-energiapoliitika eesmärkidel 0 0 5 528 2 364 0 3 165 7,17 pilootprojektide toetamine 2024 – 2026 Muud 43 0 0 128 171 0 Kokku sihtfinantseerimine 2 125 0 27 946 30 557 7 900 3 165 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 0 0 1 12 11 0 tegevuskuludeks Kokku 2 125 0 27 947 30 569 7 911 3 165 sihtfinantseerimine Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamine ja keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamine moderniseerimisfondist kuuluvad Rahandusministeeriumi vahendatavate siseriiklike toetusprogrammide hulka. Moderniseerimisfondi vahendid tulevad algselt Euroopa Liidu toetusprogrammist. Ettevõte on kohustatud hoidma hoonet keskvalitsuse kasutuses vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates, seejuures ei või tõsta üürilepingu kehtivuse lõpuni keskvalitsuse üürimakseid johtuvalt projektiga kaasnevatest, kuid toetusega kaetud kuludest. 2024. aastal on enim arvestatud järgmiste rekonstrueerimistööde toetuseks (mln eurot): Loodusmaja ehitus 15,3 Tartu kohtumaja rekonstrueerumine (moderniseerimisfondist) 8,1 74 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Narva kordoni rekonstrueerimine 1,5 Haapsalu päästekomando ehitus 1,3 Paide päästekomando ehitus 1,1 Kliima-energiapoliitika eesmärkidel pilootprojektide toetusraha andjaks on Kliimaministeerium. RKASi kohustuseks on ehitada Loodusmaja ja seejärel üürida Kliimaministeeriumi asutustele. Vt ka lisa 3 ja 13. Lisa 15 Aktsiakapital (tuhandetes eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Aktsiakapital 275 008 261 416 Aktsiate arv (tk) 2 750 082 2 614 160 Aktsiate nimiväärtus 100 100 2024. aastal toimusid järgmised liikumised: - Äriregistris registreeriti 572 2023. aastal emiteeritud uut aktsiat. - Raamatupidamises võeti arvele ja äriregistris registreeriti 89 290 2023. aastal ja 46 060 2024. aastal emiteeritud uut aktsiat. - Raamatupidamises võeti arvele, kuid aastaaruande lõpu seisuga on äriregistris registreerimata 32 810 emiteeritud uut aktsiat. - Raamatupidamises on arvele võtmata 5 405 emiteeritud ja äriregistris registreerimata uut aktsiat, kuna sellega seotud vara ei ole kinnistusregistris ettevõttele üle liikunud. 2023. aastal toimusid järgmised liikumised: - Raamatupidamises võeti arvele ja registreeriti äriregistris 8 443 2023. aastal emiteeritud uut aktsiat. - Raamatupidamises võeti arvele kuid aastaaruande lõpu seisuga on äriregistris registreerimata 572 emiteeritud uut aktsiat. Emiteeritud aktsiate eest anti 2024. aastal mitterahaliste sissemaksetena üle kinnistuid 17 255 tuhande euro väärtuses, millest varudeks liigitati 10 976 tuhande euro ja materiaalseks põhivaraks 6 279 tuhande euro väärtuses kinnistuid (vt ka lisa 7). Varasemate aastate otsuste tühistamisena tagastati riigile kinnistuid 439 tuhande euro väärtuses. Mitterahalise sissemaksena saadud kinnistud kantakse ettevõtte bilansis registreerimata aktsiakapitali reale, kui kinnistusregistris on vastavad kinnistamisotsused sisse kantud. 2024. aastal on aktsionäridele välja kuulutatud ja välja makstud dividende summas 34 300 tuhat eurot (2023: 32 100). Dividendide maksmisega kaasnes tulumaksukulu summas 5 642 tuhat eurot (2023: 5 226). RKASi jaotamata kasum (arvestades seaduses ette nähtud kohustust kanda 1/20 aruandeaasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali) seisuga 31. detsember 2024 moodustas 219 335 tuhat eurot (2023: 189 044). Dividendide väljamaksmisel omanikele kaasneb tulumaksukulu 22/78 netodividendidena väljamakstavalt summalt. Seega on bilansipäeva seisuga eksisteerinud jaotamata kasumist võimalik omanikele dividendidena välja maksta 171 082 tuhat eurot (2023: 153 582) ning dividendide väljamaksmisega kaasneks dividendide tulumaks summas 48 254 tuhat eurot (2023: 35 462). 75 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 16 Müügitulu (tuhandetes eurodes) 2024 2023 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 184 943 157 962 Müük Euroopa Liidu riikidele, muud 586 446 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 185 529 158 408 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike Müük väljaspool Euroopa Liidu riike, muud 560 124 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, kokku 560 124 Kokku müügitulu 186 089 158 532 Müügitulu tegevusalade lõikes Tulu üürist ja vahendatud teenustest 154 304 144 826 Arendusteenused 3 059 2 025 Varude müük 28 637 11 609 Intressitulu kapitalirendilepingutest 89 72 Kokku müügitulu 186 089 158 532 Lisa 17 Muud äritulud (tuhandetes eurodes) 2024 2023 Lisa nr Tulu sihtfinantseerimisest 30 569 6 157 7,13,14 Muud äritulud 194 285 Kokku muud äritulud 30 763 6 442 Sihtfinantseerimise tulu pärineb peamiselt keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise ja keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise moderniseerimisfondi toetusmeetmetest. 76 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 18 Kaubad, toore, materjal ja teenused (tuhandetes eurodes) 2024 2023 Müügi eesmärgil ostetud teenused: Haldamisteenus 385 377 Tehnohooldus 9 709 7 770 Heakord 16 084 14 769 Ehitus- ja remonttööd 9 643 9 405 Elektrienergia 15 252 16 166 Küte (soojusenergia) 7 598 9 088 Vesi ja kanalisatsioon 1 782 1 700 Kommunikatsiooniteenused 17 17 Muud tarbimisteenustega seotud kulud 196 76 Tugiteenused 2 990 2 760 Omanikukohustused 755 685 Üür ja rent 8 644 8 459 Kinnisvara arenduskulud 2 433 1 045 Müügi eesmärgil soetatud kinnisvara soetusmaksumus 8 674 4 241 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 84 162 76 558 Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud (tuhandetes eurodes) 2024 2023 Personaliga seotud kulud 528 528 Bürookulud 1 179 903 Turunduskulud 244 291 Riiklikud ja kohalikud maksud 159 163 Muud kulud 133 151 Kokku mitmesugused tegevuskulud 2 243 2 036 77 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 20 Tööjõukulud (tuhandetes eurodes) 2024 2023 Palgakulu 12 053 8 959 Sotsiaalmaksud 4 049 3 002 Kokku tööjõukulud 16 102 11 961 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 264 245 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 237 219 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 19 17 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 8 9 Palgakuludes sisalduvad töötasud summas 11 839 tuhat eurot (2023: 8 710) ja erisoodustusena antud hüved 214 tuhat eurot (2023: 249). Tööjõukulud antud lisas ja kasumiaruandes ei ühti kapitaliseeritud tööjõukulude tõttu. Lisa 21 Muud finantstulud ja -kulud (tuhandetes eurodes) 2024 2023 Finantstulud 802 482 Intressikulu -5 323 -4 209 Kokku muud finantstulud ja -kulud -4 521 -3 727 Lisa 22 Seotud osapooled (tuhandetes eurodes) OSTETUD 2024 2023 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 14 57 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku ostetud 14 57 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2024 2023 Arvestatud tasu 260 300 Tehinguteks seotud osapooltega loetakse tehinguid aktsionäriga ja tema konsolideerimisgrupiga, nõukogu ja juhatuse liikmetega, töötajatega, nende lähisugulastega ja ettevõtetega, milles nad omavad olulist osalust. Tegev- ja kõrgema juhtkonna hulka loetakse ema- ja tütarettevõtjate juhatuse ning nõukogu liikmed. Riigi Kinnisvara ASi omanikuks on Eesti Vabariik ja aktsiate valitsejaks on Rahandusministeerium. 78 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2024. a. majandusaasta aruanne Riigi Kinnisvara AS-i kui riigiraamatupidamiskohustuslase aruandes ei ole avalikustatud tehinguid teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike isikutega, välja arvatud juhul, kui seda nõutakse vastava isiku tegevust reguleerivates seadustes või eeskirjades. Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liikmetel on õigus lahkumishüvitisele, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi nõukogu algatusel enne juhatuse liikme volituse tähtaja möödumist. Seisuga 31.12.2024 on potentsiaalne lahkumiskompensatsioon 48 tuhat eurot (31.12.2023: 48). Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole 2024. aastal nii nagu ka 2023. aastal moodustatud allahindluseid. 79  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsionärile Arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2024 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • bilanssi seisuga 31. detsember 2024; • kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva saadud tegevusaruande osas tehtud töö põhjal järeldame, et tegevusaruandes on oluline väärkajastamine, oleme kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Lauri Past Vandeaudiitor, litsents nr 567 Rando Rand Vandeaudiitor, litsents nr 617 AS PricewaterhouseCoopers Tegevusluba nr 6 Tatari 1, 10116 Tallinn 28. märts 2025 Tallinn, Eesti  RIIGI KINNISVARA AKTSIASELTS Tallinn, Tartu mnt 85, registrikood äriregistris 10788733 KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL ÜLDKOOSOLEKU TOIMUMISE AEG JA KOHT 28. aprill 2025.a, algus kell 13:00, lõpp kell 14:15 Rahandusministeerium, Suur-Ameerika 1, Tallinn AINUAKTSIONÄR Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) ainuaktsionär on Eesti Vabariik (häälte arv 2 788 297, mis moodustab 100% kõigist aktsiatega määratud häältest), kelle nimel teostab RKAS aktsiate valitsemist Rahandusministeerium (RM), mida esindab rahandusminister Jürgen Ligi. KOOSOLEKUST OSAVÕTJAD Ainuaktsionäri esindaja: Jürgen Ligi, rahandusminister Kutsutud: Kaido Padar, RKAS nõukogu esimees Tarmo Leppoja, RKAS juhatuse esimees Janek Lepp, RKAS juhatuse liige Moonika Oras, rahandusministri nõunik Kaur Kajak, RM halduspoliitika asekantsler Eve Murumaa, RKAS nõukogu liige, RM Riigihalduse osakonna valdkonnajuht Kalle Viks, RM riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhtivanalüütik PÄEVAKORD 1. Juhatuse ülevaade 2024. a majandusaasta kohta 2. Nõukogu aruanne 2024. aasta majandusaasta kohta 3. 2024. aasta auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamine 4. Aktsiaseltsi 2024. a puhaskasumi jaotamine 5. Hinnang omaniku ootuste täitmisele 2024. aastal. 6. Juhatuse ülevaade 2025. a. eesmärkide kohta. Koosolekut juhatas Jürgen Ligi ja protokollis Kalle Viks. Päevakorrapunkt 1. Juhatuse ülevaade 2024. a majandusaasta kohta Juhatuse esimees Tarmo Leppoja andis ülevaate RKAS-i tulude ja kulude struktuurist, üürimääruse kavandatava muutmise hetkeseisust, 2024. a majandusaasta võtmenäitajatest ja olulisematest sündmustest, ettevõtte ja juhatuse eesmärkide täitmisest ning aasta jooksul toimunud arengutest. Äriühingu 2024. a majandustulemusi mõjutasid oluliselt põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseering ja mittevajaliku kinnisvara võõrandamisest saadud tulu. Ainuaktsionäri esindaja võttis esitatud informatsiooni teadmiseks. Otsuseid vastu ei võetud. Päevakorrapunkt 2. Nõukogu aruanne 2024. a majandusaasta kohta Nõukogu esimees Kaido Padar andis ülevaate RKAS-i nõukogu ja auditikomitee tegevusest 2024. aastal, samuti käsitles juhatuse tegevust püstitatud eesmärkide saavutamisel. Ainuaktsionäri esindaja võttis esitatud informatsiooni teadmiseks. Otsuseid vastu ei võetud. Päevakorrapunkt 3. 2024. aasta auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamine Juhatuse esimees Tarmo Leppoja esitas ainuaktsionäri esindajale kinnitamiseks RKAS-i auditeeritud 2024. a majandusaasta aruande koos sõltumatute vandeaudiitorite märkusteta aruandega. RKAS-i nõukogu kiitis majandusaasta aruande heaks 07.04.2025 koosolekul. Auditeeritud 2024. a majandusaasta aruanne on lisatud protokollile. Ainuaktsionär otsustas: Kinnitada RKAS-i auditeeritud 2024. a. majandusaasta aruanne (lisatud). Päevakorrapunkt 4. Aktsiaseltsi 2024. a puhaskasumi jaotamine Juhatuse andis ülevaate juhatuse ettepanekust ettevõtte kasumi jaotamiseks. Juhatuse ettepanek on jaotada RKAS-i kasum alljärgnevalt:  5% 2024. aasta puhaskasumist summas 3 387 313 eurot eraldisena kohustuslikku reservkapitali vastavalt äriseadustikus sätestatule;  Dividendideks 51 300 000 eurot ning tulumaksuks 14 469 231 eurot;  Eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist 168 035 423 eurot. Ühtlasi tegi juhatus ettepaneku ajatada dividendide väljamaksmine kuuele kuule. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 25.04.2025 korraldusest nr 80 („Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2025. aastaks“), ainuaktsionär otsustas: 1. Jaotada Riigi Kinnisvara AS-i kasum alljärgnevalt:  Kanda 2024. aasta puhaskasumist 5% ehk 3 387 313 eurot eraldisena kohustuslikku reservkapitali vastavalt äriseadustikus ja põhikirjas sätestatule;  Maksta aruandeaasta puhaskasumi ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt dividendideks 51 906 424 eurot, millega kaasneb tulumaks 14 640 273 eurot;  Jätta eelmiste perioodide jaotamata kasumiks 167 428 999 eurot. 2. Maksta dividendisumma Rahandusministeeriumi kontole kuue kuu jooksul võrdsete osadena, viimase osamakse tähtaeg on 31. oktoober 2025. a. Päevakorrapunkt 5. Hinnang omaniku ootuste täitmisele 2024. aastal Ainuaktsionäri esindaja andis RM ametnike abil RKAS-i juhatusele ja nõukogule omapoolse hinnangu RKAS-i omaniku ootuste täitmisele 2024. aastal. Kõik strateegilised ja finantseesmärgid on saavutatud või valdavalt saavutatud. Kokkuvõttes on omaniku koondhinnang omaniku ootuste täitmisele 2024. aastal hea. Otsuseid vastu ei võetud. Päevakorrapunkt 6. Juhatuse ülevaade 2025. a. eesmärkide kohta Juhatus andis ülevaate tegevus- ja finantseesmärkidest 2025. aastaks. Ainuaktsionäri esindaja võttis esitatud informatsiooni teadmiseks. Otsuseid vastu ei võetud. Kõik otsused on vastu võetud 2 788 297poolthäälega (100% koosolekul esindatud häältest), juhindudes äriseadustiku § 278, § 279, § 298 lg 1, § 305, § 334 lg 1 ja § 335 lg 1 sätestatust. Koosoleku juhataja lõpetas koosoleku kell 14:15. Protokolli lisa: RKAS-i auditeeritud 2024. a. majandusaasta aruanne Käesolev protokoll kajastab õigesti selles sisalduvaid asjaolusid ning on allkirjastatud koosoleku juhataja ja protokollija poolt. Koosoleku juhataja Protokollija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Jürgen Ligi Kalle Viks